Tõlliste Vallavolikogu — Tsirguliina Keskkooli arengukava kinnitamine — KO, 31, 237

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 31 lõike 3 ning Tõlliste Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määruse nr 2 «Tõlliste valla haridusasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.8, Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tsirguliina Keskkooli arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 3. jaanuaril 2005. a. Volikogu aseesimees Edda VAHTRAMÄE Kinnitatud Tõlliste Vallavolikogu 30. detsembri 2004. a määrusega nr 20 TSIRGULIINA KESKKOOLI ARENGUKAVA 1. Sissejuhatus Tsirguliina Keskkooli arengukava on dokument, mis vastavalt seadusele määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Tsirguliina Keskkooli arengukava lähtub Tsirguliina Keskkooli põhimäärusest, Valga maakonna arengustrateegiast ja Tõlliste valla arengukavast. 2. Kooli ajalooline kujunemine Võib olla kindel, et kooliharidust anti praeguse Tsirguliina Keskkooli piirkonnas juba üle 300 aasta tagasi. Tsirguliina alevikku sel ajal veel ei olnud. Selle kujunemiseni möödus paarsada aastat. 1886. a tehti algust Tartu–Valga raudtee ehitamisega ja 7. novembril 1887. a sõitis esimene rong Tartust Valka. Tolleaegsed jaamad Valgast Tartu poole olid Paju, Raavitse, Tõlliste ja Sangaste. Viimane nimetati nii Sangaste mõisaomaniku soovil. Jaama läheduses kujunes asula ja kuna selle esimeste elanike perekonnanimed juhtusid olema linnunimed (Vares, Teder, Tuvike, Kurvits), siis hakatigi asulat nimetama Tsirguliinaks. Mitu aastat kandis alevik ka Tsirgulinna nime, kuid 1970-ndail aastail läbiviidud Eesti kohanimede täpsustamisega muudeti nimi uuesti Tsirguliinaks. Tsirguliina kooli rajamise mõtted tekkisid juba möödunud sajandi lõpul. Teoks hakkasid need saama seoses tellisetehaste ehitamisega, millest esimene alustas tööd 1910. aastal. Kasvas vajadus kooli järele, kuna naabruses asuvasse Laatre kooli käimist põlati kaugeks. Tsirguliina 3-klassiline külakool alustas tööd 1912. aastal 60–70 õpilasega. 1. ja 2. klassis õpetati pihilugu, katekismust, vene ja eesti keelt, matemaatikat ja käsitööd. 3. klassis lisandusid veel ajalugu ja maateadus. Esimeseks õpetajaks oli Kuus, kes töötas paar aastat. Pideva kooli alguseks Tsirguliinas tuleb pidada sügist 1919. aastal, sest siis alustas tööd Tsirguliina algkool, kus oli kaks klassikomplekti. Õpilasi oli tol ajal 40–50. Kooli pidasid ülal Laatre ja Tõlliste vallavalitsus, sest Tsirguliina alevik asus kahe valla piiril. 1921. aastast töötas kool neljakomplektilise 6-klassilise koolina ja tollest ajast peale oli õpilaste arv 140–160. Kool sai ruumid trahterihoones, mis asus praeguse koolimaja kohal. 1. augustist 1935. a muudeti kool haridus- ja sotsiaalministri otsusega viiekomplektiliseks. Sõjatules sai Tsirguliina rängalt kannatada. Koolihoonest ei jäänud midagi järele. Koolitöö pandi nüüd käima selliselt, et 1.–4. klasside õpilased said ruumid Sangaste tellisetsehhilt, vanemad õpilased pidid hakkama koolis käima Laatres. 1946. aastal oli Tsirguliina koolis juba üks vene õppekeelega ja neli eesti õppekeelega komplekti. Hakati ehitama uut koolimaja. See valmis kahekorruselisena 1952. aastal. Sama aasta 1. septembrist sai kool seitsmeklassiliseks. Õpilaste arv suurenes märgatavalt, sest kooli tuli juurde arvukalt neid õpilasi, kes enne olid õppinud naaberkoolides. 1956. aastal sai kool Tsirguliina Keskkooliks. 8. klassis alustas tööd üle 40 õpilase. Keskkooli lõpetas neist 23. 1963. aastal anti käiku 100-kohaline internaadihoone. 1964. aastal hakati planeerima peahoone kolmanda korruse ja normaalmõõtmetega võimla ehitamist. Kolmas korrus valmis 1. jaanuariks 1967 ning võimla 1972. aastal, mil valmis ka kaheksakorteriline õpetajate elamu. Kool on kord selline asutus, mis ei saa kunagi päris valmis. Arenev elu esitab pidevalt uusi nõudeid, kuid just 1972. aastast alates on Tsirguliinas hoonetekompleks, kus õppetööks vajalikud ruumid enamuses olemas. Tsirguliina Keskkool on välja lasknud 45 lendu. Keskhariduse on siin saanud 900 õpilast. Neli neist said kuldmedali, hõbemedaliga on autasustatud 18 lõpetajat. 3. Ülevaade hetkeolukorrast 3.1. Omanik Tsirguliina Keskkooli omanik on Tõlliste vald. Lisaks Tsirguliina Keskkoolile kuulub Tõlliste vallale veel Laatre Algkool (4-klassiline, 16 õpilasega). Valla arengukavas on üheks visiooniks välja kujundada optimaalne haridusasutuste võrk, tagades sellega võimalused kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. Selle visiooni saavutamiseks on välja pakutud järgmised tegevused: • haridusasutuste arengukavade väljatöötamine ja nende pidev uuendamine; • haridusasutuste kindlustamine vajaliku, kvalifikatsiooninõuetele vastava pedagoogilise kaadriga, luues neile head loomingulised töötingimused; • personali taseme- ja tööalase koolituse toetamine; • koostöö arendamine teiste haridusasutustega, sealhulgas ka sõprusvaldade koolidega välismaal; • kaasaegsete õppevahendite soetamine; • spordiinventari soetamine; • ressursside leidmine huvialaringide toetamiseks ja uute käivitamiseks ja/või võimaluste leidmine väljaspool valda tegutsevatest huviringidest osavõtuks; • võimaluste leidmine Tsirguliina Keskkooli õppekava täiendamiseks fakultatiivainega, mis annaks õpilastele vajalikke täiendavaid teadmisi ja mille kohta väljastatakse vastav tunnistus; • positiivsete saavutuste ja tegevuste esitlemine (maakonna ja valla leht, kooli ja valla Interneti kodulehekülg jne); • hariduse väärtustamine laste ja õpilaste hulgas; • uute huvitavate ettevõtmiste toetamine ja nende meedias kajastamine; • hoone renoveerimine: välisfassaad, akende vahetus, ventilatsioon, koridorid; • uue mööbli soetamine klassiruumidesse; • katlamaja rekonstrueerimine; • kooli õueala atraktiivsuse tõstmine (õpilaste ideekonkurss). 3.2. Juhtimine Kooli juhib direktor, kelle tegevuse aluseks on kooli põhimäärus ja ametijuhend. Oma tegevuses juhindub direktor Eesti Vabariigi ja Tõlliste valla võimuorganite normatiivaktidest. Käesoleval ajal töötab Tsirguliina Keskkooli direktorina Heikki Järlik, kelle tööleping lõpeb 1. septembril 2005. a. Koolis on moodustatud juhtkond, kuhu kuuluvad lisaks direktorile direktori asetäitja õppealal, ainekomisjonide juhid, huvijuht, majandusjuhataja ja ÕOV esindaja. Kooli kõrgemalseisvaks organiks on Tõlliste Vallavalitsus. Omaniku ja lapsevanemate huvisid esindab kooli hoolekogu. Arvestades seda, et Tsirguliina Keskkooli teeninduspiirkonda kuulub alates 5. klassist ka Õru valla territoorium, on hoolekogu koosseisu kutsutud lisaks Tõlliste Vallavolikogu esindajale ka Õru Vallavolikogu esindaja. Kõrgeimaks koostöökoguks koolis on õppenõukogu. Õpilaste huvide kaitsmiseks ja esindamiseks töötab koolis õpilasomavalitsus. 3.3. Õpilased Koolis on 13 klassikomplekti 248 õpilasega. Kooli teeninduspiirkonna moodustavad Tõlliste ja Õru valla territoorium. Kohalik omavalitsus Õpilaste arv Tõlliste 202 Õru 40 Sangaste 2 Muud 4 Tabel 1. Õpilaste arv omavalitsuste lõikes Koolis on suures ülekaalus noormehed ja kõige rohkem õpilasi õpib keskastme klassides.

Graafik 1. Tsirguliina Keskkooli õpilaste jaotus kooliastmete järgi

Graafik 2. Tsirguliina Keskkooli õpilaste sooline jaotus Viimastel aastatel on kooli õpilaste arv olnud suhteliselt stabiilne. Tendents on langemise suunas. Õppeaasta 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 Õpilaste arve 284 278 278 276 260 265 248 Klassikomplektide arv 15 15 15 14 14 14 13 Õpilast klassis 18,93 18,53 18,53 19,71 18,57 19,00 19,08 Tabel 2. Õpilaste ja klassikomplektide arv õppeaastate lõikes Teades viimaste aastate sündide vähenemist, on oodata kooli õpilaste arvu edaspidist kahanemist. Arvestades sünde, perede rännet, õpilaste õppimist väljaspool kooli teeninduspiirkonda, klassikursuse kordamist jne, on võimalik lähema seitsme aasta jooksul kooli õpilaste arvu kahanemine umbes kolmandiku võrra. Õppeaasta 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Prognoositava õpilaste arv 246 219 219 189 170 Tabel 3. Prognoositav õpilaste arv Tsirguliina Keskkoolis aastani 2010 3.4. Pedagoogiline personal Momendi seisuga on kool pedagoogilise personaliga üldiselt kindlustatud. Õpetamisega tegeleb 25 pedagoogi; üks on lapsepuhkusel. Õpetajate haridustase on rahuldav. Pedagoogiline kõrgharidus on 19 õpetajal, kaks omandavad pedagoogilisele keskeriharidusele lisaks erialast kõrgharidust ja ühel õpetajal on pedagoogiline keskeriharidus. Kolme õpetaja haridustase ei vasta pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele. Arvestades kvalifikatsiooninõuete muutumist alates 1. septembrist 2007. a, tekib nende täitmisega osaliselt või täielikult probleeme veel kuni neljal õpetajal. Õpetajate keskmine vanus on 42,8 aastat. Meesõpetajaid on koolis 8.

Graafik 3. Õpetajate vanuseline jaotus

Graafik 4. Õpetajate jaotus hariduse järgi

Graafik 5. Õpetajate jaotus staaži järgi

Graafik 6. Pedagoogide jaotus kvalifikatsiooni järgi 3.5. Õppetöö Tsirguliina Keskkooli õppekava on orienteeritud laiapõhjalisele üldharidusele. Arvestades seda, et paralleelklassid meil sisuliselt puuduvad, ei ole kooli õppekavasse sisse toodud erinevaid harusid. Kõik õpilased õpivad ühesuguse tunnijaotusplaani alusel. Koolipoolse valikuna on tundide arvu suurendatud kõige enam matemaatikas (+13), inglise keeles (+7) ja emakeeles (+6). Valikainetena on õppekavas majandusõpetus (6 tundi), arvutiõpetus (6 tundi) ja joonestamine (1 tund), maailmareligiooni alused (1 tund), filosoofia (2 tundi). KLASS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Koolis Kohus- tuslik Vahe Emakeel 7 7 6 6 6 5 5 4 4 5 5 5 65 58 7 Inglise keel 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 33 27 6 Vene keel 3 3 3 3 3 3 2 20 18 2 Matemaatika 3 5 5 5 5 5 4 4 5 4 4 5 54 45 9 Loodusõpetus 1 2 1 2 2 4 2 14 12 2 Geograafia 2 2 2 3 9 8 1 Bioloogia 2 2 2 4 10 9 1 Keemia 2 3 2 3 10 8 2 Füüsika 2 2 2 2 2 10 10 0 Ajalugu 1 2 2 2 2 3 2 3 17 16 1 Inimeseõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 8 7 1 Ühiskonnaõpetus 1 2 3 6 5 1 Muusika 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 17 16 1 Kunst 4 3 2 1 1 1 1 2 1 1 1 1 19 18 1 Kehaline kasvatus 2 3 3 2 3 3 2 2 2 2 2 2 28 28 0 Tööõpetus 2 2 2 2 2 1 11 10 1 Arvutiõpetus 1 1 1 1 1 1 6 0 6 Joonestamine 1 1 0 1 Majandusõpetus 3 2 1 6 0 6 Maailmareligiooni alused 1 1 0 1 Filosoofia 2 2 0 2 KOKKU 20 23 25 25 28 30 30 32 34 34 34 33 345 295 Tabel 4. Tsirguliina Keskkooli tunnijaotusplaan Koolis tegutsevad järgmised huviringid: korvpall (4 tundi nädalas), tütarlaste võrkpall (2), poistekoor (2), mudilaskoor (2), lastekoor (2), arvuti (4), rahvatants (4), majandusõpetus (1), tants (3), inglise keel (2). Lisaks sellele töötavad kooli juures poiste võrkpalli ja kergejõustiku treeninggrupid, mille tegevust koordineerivad spordiklubid. 3.6. Hooned Kooli hoonetekompleks koosneb õppehoonest (kasulik pind 2142 m2), spordihoonest (1080 m2), õppehooneks muudetud endisest internaadihoonest (1064 m2), katlamajast ja kahest kuurist. Kooli hallata on ka kaks mitmekorterilist (8 ja 3) elamut. Õpilaste käsutuses on 21 ainekabinetti või klassiruumi kogupinnaga 937 m2. m2 Mahutab õpilasi vastavalt tervisnõuetele Tegelikult töökohti Muusika 45,0 26 30 Kunsti 36,7 22 24 Matemaatika 36,5 21 30 Ajalugu 41,6 24 30 Tööõpetus 73,8 43 20 Eesti keel 38,2 22 26 Keemia 58,6 34 36 Eesti keel 37,9 22 30 Inglise keel 36,9 22 24 Matemaatika 35,8 21 30 Geograafia 32,9 19 30 I klass 40,7 24 18 II klass 35,4 21 13 III klass 36,1 21 19 Vene keel 46,7 27 24 Füüsika 48,8 29 30 IV klass 34,8 20 18 Logopeed 30,5 18 12 Arvutiklass 80,0 20 19 Käsitöö 73,7 43 27 Õppeköök 36,4 21 15 Tabel 5 Tsirguliina Keskkooli klassiruumid ja ainekabinetid, nende pindala ning lubatud ja tegelik töökohtade arv Koolimaja ruumid on umbes 50% osas renoveeritud. Uuendamist vajab sisustus ja vahetamist aknad. Hoonetel puudub sundventilatsioon. Välja on ehitatud tuletõrje signalisatsioon ja evakuatsioonivalgustus. Õpilaste käsutuses on veel spordisaal mõõtmetega 17,5x28 meetrit, jõusaal ja kooli juurde kuulub 330-meetrise telliskivipuruga kaetud jooksurajaga staadion. Staadionil paiknevad võrk- ja korvpalliväljak. Koolimaja ruumides paikneb Tsirguliina Raamatukogu, mis täidab ühtlasi ka kooli raamatukogu funktsioone, ja Tsirguliina arstipunkt. Koolimajas töötab Tsirguliina lasteaed «Õnnelind». Koolil on lasteaiaga ühine majanduspersonal ja lasteaialapsi toitlustatakse kooli sööklas. Söökla omab tervisekaitse tunnustust ja on käesoleval hetkel välja renditud eraettevõtjale õpilaste toitlustamiseks. Tsirguliina Keskkoolil puudub korralik ruum kultuuriürituste läbiviimiseks. Lisaks eespool mainitule on koolil oma söeküttel katlamaja, mis kütab kogu kooli hoonetekompleksi ja kaheksa korteriga munitsipaaleluruumidega elamut. Kooli hooldada on ka 1,3 km pikkune kanalisatsioonitrass. Kooli katlamajal ja kanalisatsioonil puuduvad igasugused puhastusseadmed. 3.7. Infotehnoloogia Kooli arvutiklassis on 18 töökohta. Lisaks sellele on ainekabinettides 2 arvutit, õpetajate tööruumides 6 arvutit, juhtkonna käsutuses 3, kantselei ja majandustöödeks 2. Kõik arvutid on ühendatud ühtsesse võrku. Töötab kaks serverit: üks väljapoole internetiühenduse ja kodulehekülje jaoks (LINUX) ja teine tagab sisevõrgu töö (NT). Kooli internetiserveri kaudu saab ühenduse ka Tsirguliina lasteaed, Tsirguliina raamatukogu ja selle juures paiknev AIP (3 töökohta). Koolil on oma kodulehekülg. Töötab infojuht. Kooli arvutipark vajab lähema kahe aasta jooksul väljavahetamist, sest arvutite keskmine vanus on neli aastat. 3.8. Kooliväline koostöö Kool koostöös inglise keele klubiga The English Club korraldab juba alates 1998. aastast rahvusvahelist inglise keele laagrit English in Practice. Laagris osalevad nelja Valgamaa kooli – Tsirguliina Keskkooli, Puka Keskkooli, Valga Põhikooli ja Valga Vene Gümnaasiumi õpilased. Alates 1999. aastast on laagris osalenud Soome Hartola valla Tainionvirran Koulu õpilased. 2002. aasta laager toimuski Hartolas. 2003. aastal lisandusid laagrisse Läti Vabariigi Valka maakonna õpilased ja käesoleval aastal peaksid lisanduma ka noored Norra Kuningriigi Holtaneni vallast. Keelelaager sai 2003. aastal SA Archimedes välja antava Keeleõppeprojekti Euroopa tunnuskirja ja rahalise preemia. Tsirguliina Keskkool koos Puhja Gümnaasiumi, Luunja Keskkooli ja Järva-Jaani Keskkooliga on loonud ühenduse 4k. Ühenduse eesmärgiks on kogemuste vahetamine, õpilastele ürituste korraldamine jne. Koolide pedagoogide kokkusaamised toimuvad neli korda õppeaasta jooksul. Kokkusaamistel toimuvad tundide külastused, ühisarutelud, loengud jne. Õpilaste kokkusaamised on vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. Neile toimuvad eri koolitused ja võistlused ning loomulikult ka vaba aega sisustavad ühised üritused. Koolil on sõprussidemed Tainionvirran põhikooliga Hartola vallas Soomemaal. On toimunud õpilaste ja õpetajate vastastikused külaskäigud. Loomisel on sidemed Norra Kuningriigi Holtaneni valla kooliga. Käivitumas on uus projekt THE PEOPLE’S PERSPECTIVE ON THE EUROPEAN UNION. Osalejateks on Y Pant Comprehensive School Inglismaalt, Tsirguliina Keskkool Eestist, «Regionale Scholengemeenschap’t Rijks» Hollandist, Liceo Scientifico Statale «Albert Einstein» Itaaliast, Colegiul National «Vasile Alecsandri» Rumeeniast ja Liceum M. W. Kopalinskiego Poolast. Selle projekti peamine eesmärk on tõsta nii õpilaste kui kohaliku elanikkonna teadlikkust Euroopa (Euroopa Liidu) mitmekülgsusest ning nende endi ühiskonna positsioonist selles ning hajutada tekkinud stereotüüpe. Õpilased võrdlevad oma ja teiste arusaamu ning teadmisi Euroopa riikidest, esitades informatsiooni oma riigi kohta ja selgitades välja teiste teadmisi. Tulemusi võrreldakse ja nende alusel koostatakse kokkuvõtted partnerluskoolide õpilaste ja kohaliku elanikkonna vaadetest Euroopa Liidu kohta: mida see neile tähendab, kuidas see mõjutab või võib mõjutada nende elu, mida toob (tõi) kaasa laienemine. Projekt hõlmab endas ka regulaarset õpilaste omavahelist kirja teel suhtlemist teiste Euroopa riikide eakaaslastega. Plaanis on ka näidis(õppe)materjalide valmistamine ja vahetamine erinevates õppekavva kuuluvates ainetes (eelkõige emakeel, võõrkeel, matemaatika ja geograafia). Tehtud töid vahetatakse elektroonilisel teel, paberil ning isiklikult kohtudes. Kui projekt käivitub, kohtuvad projekti kaasatud koolide õpetajad, et planeerida juba täpsemalt üldine ja ainealane projekti eesmärkidest lähtuv koostöö. Esimene suurem kohtumine planeeriti Hollandisse ja teine Eestisse. Õpilased kohtuvad vähemalt ühel korral. 4. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 4.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Strateegiline juhtimine a. Arengukava b. Üldtööplaan c. Sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö a. Personali arendamine b. Koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus b. Ruumid ja maa-ala c. Õpivõimaluste mitmekesistamine d. Raamatukogu 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Kooli õppekava b. Õpetajate töökavad c. Õpetamine, kasvatamine, õppimine d. Noorsootöö 5) Õpilaste toetamine a. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine b. Õpilaste toetamine c. Koolikohustuse täitmine 6) Haridustulemuse saavutamine a. Õpijõudlus b. Sotsialiseerumine 4.2. Kooli missioon Tsirguliina Keskkool määratleb end kvaliteetse hariduse, valikainete, huvitegevuse ja traditsioonide kaudu isikupärase, arengule motiveeritud, muutustele avatud, tolerantse inimese kujundajana. 4.3. Kooli visioon • Tsirguliina Keskkool säilitab olulise koha piirkondliku haridus-, kultuuri- ja spordikeskusena. • Tagab kvaliteetse alg-, põhi- ja keskhariduse. • Kindlustab arenemis- ja koostöövõimelise kollektiivi. • Tagab kõigile turvalise töö- ja õpikeskkonna. • Kaasab kooli arengusse piirkonna haridusega seotud huvigrupid (lapsevanemad, hoolekogu, omavalitsus, vilistlased). • Säilitab ja arendab edasi piirkondlikke traditsioone. 4.4. Tugevused ja parendusvaldkonnad 1. Strateegiline juhtimine Tugevus: • Töötav kooli juhtkond • Koostöö omanikuga • ÕOV osalemine kooli elus Parendusvaldkonnad: • Sisehindamise läbiviimine • Tagasiside õpetajale • Kooli töötajate osalemine kooliarenduses • Üldtööplaan • Ainekomisjonide töö planeerimine • Kooli kodukorra täitmine 2. Personali juhtimine ja koostöö Tugevus: • Toimuvad erialased täienduskoolitused • Hoolekogu osalemine kooli juhtimises • Õpilaste tunnustamise süsteem • Koostöö sõpruskoolidega • Toimiv kodulehekülg Parendusvaldkonnad: • Meeskonnatöö • Personali tunnustamissüsteem • Otsuste täitmise kontroll • Lastevanemate osalemine kooli elus 3. Õpikeskkonna kujundamine Tugevus: • Koolimaja renoveerimine • IKT vahendite olemasolu • Toimiv õpilastransport • Tuletõrje signalisatsioon • Avar territoorium Parendusvaldkonnad: • Õppekäikude ja ekskursioonide korraldamise süsteem • IKT vahendite kasutamine tundides • Kooli õpikeskkonna turvalisus • Vaimne turvalisus • Staadioni renoveerimine • Raamatukogu kasutamine 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Tugevused: • Kogemustega pedagoogid • Kindlad traditsioonid • Majandusõpe ja õpilasfirmad Parendusvaldkonnad: • Kooli õppekava • Ühine arusaam õppimisest • Uued analüüsimeetodid • Individuaalsete õppekavade rakendamine • Õppetöö tulemuslikkus • Töö projektidega • Õpilaste õpimotivatsioon • Kutsenõustamine 5. Õpilaste toetamine Tugevused: • Psühholoogi ja logopeedi olemasolu • Koolikohustuse arvestuse süsteem Parendusvaldkonnad: • Plaanipärane tegevus tugevamate lastega • Plaanipärane tegevus keeleprobleemidega lastega • Lastevanemate nõustamine ja spetsialisti kasutamise võimalus • Parandusõpe 6. Haridustulemuse saavutamine Tugevused: • Osalemine konkurssidel ja võistlustel • Osalemine spordi- ja kultuurialases tegevuses Parendusvaldkonnad: • Riigieksamitulemused • Tasemetööd • Õpioskused • Õpilaste käitumistavad 5. Tegevuskava kolmeks aastaks 5.1. Strateegiline juhtimine Jrk nr Tegevus 2005 2006 2007 Kokku Finantseerija Vastutaja 1 Koostada arengukava ja õppekavaga kooskõlas olevad tööplaanid 1.1 Ainekomisjonide tööplaanid X X X Ainekomisjonide esimehed 1.2 Kooli üldtööplaan X X X Direktor 1.3 Ürituste plaan X X X Huvijuht 2 Juhtkond suunab metoodilist tööd 2.1 Ainekomisjonide töö planeerimine X X X Ainekomisjonide esimehed 2.2 Uutele õpetajatele aastaks tugiõpetaja leidmine X X X Dir aset õppealal 2.3 Kogemused teistest koolidest metoodilise töö osas 3 000 3 000 3 000 9 000 Kool Dir aset õppealal 2.4 Omavalmistatud õppevahendite tutvustamine X X X Dir aset õppealal 2.5 Õppevahendite ostmine 100 000 100 000 100 000 300 000 Kool, riik Direktor 2.6 Lahtiste ja näidistundide kava koostamine X X X Dir aset õppealal 3 Kooli töötajate osalemine kooliarenduses 3.1 Kõikide materjalide kättesaadavaks tegemine õpetajate toas, raamatukogus ja kooli kodulehel X X X Dir aset õppealal 3.2 Regulaarsete arutelude läbiviimine X X X Direktor 3.3 Arenguotsuste vormistamine X X X Direktor 4 ÕOV osalemine koolielu probleemide lahendamisel ja otsuste vastuvõtmisel 4.1 Regulaarsed ÕOV koosolekud X X X Huvijuht 4.2 ÕOV koolitus X X X Kool Huvijuht 4.3 ÕOV osalemine juhtkonna töös X X X Huvijuht 4.4 ÕOV osalemine hoolekogu töös X X X Huvijuht 5 Saavutada kooli kodukorra täitmine 5.1 Kooli kodukorra läbivaatamine ja reaalselt täidetavaks muutmine X Direktor 5.2 Kooli kodukorra täitmise pidev kontroll X X X Direktor 5.3 Koostöö kohaliku konstaabliga X X X Direktor 6 Sisehindamise süsteemi loomine ja käivitamine 6.1 Sisehindamissüsteemi loomine ja kava koostamine X Dir aset õppealal 6.2 Arutelud ainekomisjonides X Ainekomisjonide esimehed 6.3 Sisehindamissüsteemi kirjalik vormistamine ja avalikustamine X Dir aset õppealal 6.4 Sisehindamissüsteemi rakendamine X X X Dir aset õppealal 5.2. Personali juhtimine ja koostöö Jrk nr Tegevus 2005 2006 2007 Kokku Finantseerija Vastutaja 7 Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv 7.1 Koolitus 10 000 10 000 10 000 30 000 Kool, riik Direktor 7.2 Kogemuste omandamine teistest vabariigi koolidest (4k) 5 000 5 000 5 000 15 000 Kool Direktor 7.3 Juhtkonna töö tõhustamine ja parem planeerimine X X X Direktor 7.4 Ainekomisjonide töö hoogustamine X X X Ainekomisjonide esimehed 7.5 Info liikumise ja kättesaadavuse tõhustamine X X X Infojuht 7.6 Töötajatele ühisürituste korraldamine (koolitus koos puhkusega) 10 000 10 000 10 000 30 000 Kool, proj Direktor 7.7 Arenguvestluste käivitamine kõigi töötajatega X Direktor 7.8 Uute töötajate abistamine kollektiivi sulandumiseks X X X Direktor 8 Täienduskoolituse prioriteetide kujundamine ja plaanide koostamine 8.1 Ainekomisjonid koostavad täienduskoolituse plaanid X X X Ainekomisjonide esimehed 8.2 Kohapealse täienduskoolituse osakaalu suurendamine koostöös naaberkoolidega 20 000 30 000 35 000 85 000 Kool, proj Dir aset õppealal 8.3 Individuaalkoolituselt saadud materjalide esitamine kolleegidele X X X Dir aset õppealal 9 Õpetajate stimuleerimise süsteemi väljatöötamine ja täiustamine 9.1 Õpetajate stimuleerimise süsteemi väljatöötamine X Dir aset õppealal 9.2 Õpetajate stimuleerimise süsteemi rakendamine ja täiustamine X 5 000 10 000 15 000 OV Direktor 10 Majanduspersonali töö stimuleerimise süsteemi väljatöötamine ja täiustamine 10.1 Majanduspersonali stimuleerimise süsteemi väljatöötamine X Majandusjuhataja 10.2 Majanduspersonali stimuleerimise süsteemi rakendamine ja täiustamine X 3 000 5 000 8 000 OV Direktor 11 Õpilaste tunnustamise süsteemi täiustamine 11.1 Aasta tublimate õpilaste valimine 3 000 3 500 4 000 10 500 OV Direktor 11.2 Tublima klassi väljaselgitamine ja premeerimine 10 000 10 000 10 000 30 000 OV Direktor 11.3 Tunnustamine meenetega 5 000 5 000 5 000 15 000 Kool Direktor 12 Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning juhtkonna, õppenõukogu, hoolekogu ja omaniku otsustest 12.1 Otsuste õigeaegne avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine X X X Infojuht 12.2 Otsuste täitmise kontroll X X X Direktor 12.3 Õppekava ja ainekavade täitmise kontroll X X X Dir aset õppealal 12.4 Arengukava täitmise analüüs X X X Direktor 12.5 Arengukava täpsustamine X X X Direktor 13 Ametijuhendite täpsustamine 13.1 Ametijuhendite läbivaatamine ja täpsustamine X Direktor 13.2 Ametijuhendite täitmise kontroll X X X Direktor 14 Kooli hoolekogu töö planeerimine ja tõhustamine 14.1 Hoolekogu muutmine lapsevanemate esindajaks koolis X X X Hoolekogu esimees 14.2 Hoolekogu kaasamine kooli võtmeküsimuste otsustamisse X X X Direktor 15 Lastevanemate osalemine kooli elus 15.1 Info koolist ajakirjanduse kaudu X X X Direktor 15.2 Lastevanemate soovide analüüs X Psühholoog 15.3 Kooli ajalehe väljaandmine 2 000 2 000 2 000 6 000 Kool Direktor 15.4 Hinnetelehed lastevanematele X X X Dir aset õppealal 15.5 Klassijuhataja ja lapsevanema koostöö parandamine X X X Dir aset õppealal 15.6 Lastevanemate koosolekud vähemalt kaks korda õppeaastas X X X Direktor 15.7 Lahtiste tundide nädala korraldamine lastevanematele X X X Dir aset õppealal 15.8 Üritused lastevanematele: pereõhtu, kevadpidu, .... X X X Kool Huvijuht 15.9 Tublimate laste vanemate tunnustamine X X X Kool Direktor 16 Kooli kindlustamine kvalifikatsiooninõuetele vastava kaadriga 16.1 Konkursside väljakuulutamine vabadele ametikohtadele X X X Direktor 16.2 Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate pedagoogide asemele uute leidmine X X Direktor 17 Rahvusvahelise koostöö laiendamine 17.1 Inglise keele kui rahvusvahelise suhtlemiskeele alase koostöö arendamine naaberriikidega X X X Direktor 17.2 Koostöö jätkamine Tõlliste valla sõprusvaldade koolidega X X X Direktor 17.3 Uute rahvusvaheliste koostööprojektide käivitamine 10 000 10 000 10 000 30 000 Kool Direktor 5.3. Õpikeskkonna kujundamine Jrk nr Tegevus 2005 2006 2007 Kokku Finantseerija Vastutaja 18 Kooli ruumide vastavusse viimine tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetega 18.1 Ventilatsioonisüsteemi projekteerimine 10 000 10 000 OV Majandusjuhataja 18.2 Ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine kooli ruumides 2 000 000 2 000 000 OV, proj Majandusjuhataja 18.3 Tuletõrje signalisatsioonisüsteemi väljaehitamise lõpetamine 15 000 15 000 OV Majandusjuhataja 18.4 Evakuatsiooniväljapääsudele vastavate lukkude paigaldmine 2 000 2 000 Kool Majandusjuhataja 18.5 Pulberkustutite korraline testimine ja hooldus 2 000 2 000 4 000 Kool Majandusjuhataja 19 Kooli hoonete ja ruumide renoveerimine 19.1 Kooli hoonete akende vahetus 2 500 000 2 500 000 OV, proj Majandusjuhataja 19.2 Kooli koridoride ja ainekabinettide remont 300 000 100 000 100 000 500 000 OV Majandusjuhataja 19.3 Kooli territooriumi haljastuse ja heakorrastuse renoveerimine 80 000 80 000 OV, proj Majandusjuhataja 19.4 Kooli katlamaja renoveerimisprojekti koostamine 30 000 30 000 OV, proj Majandusjuhataja 19.5 Kooli katlamaja renoveerimine 1 000 000 1 000 000 OV, proj Majandusjuhataja 20 Kooli spordirajatiste renoveerimine 20.1 Renoveerimisprojekti koostamine 15 000 15 000 OV Majandusjuhataja 20.2 Staadioni renoveerimine 500 000 500 000 OV, proj Majandusjuhataja 20.3 Jõusaali sisustuse uuendamine 80 000 80 000 OV Keh kasv õp 21 Turvalise töökeskkonna loomine 21.1 Õpilaste instrueerimine käitumisest ohu korral X X X Direktor 21.2 Töötajate ohutusalane koolitus X X X Direktor 21.3 Ruumide varustamine termomeetritega X Kool Majandusjuhataja 21.4 Evakuatsiooniõppuste regulaarne läbiviimine X X X Direktor 22 Raamatukogu muutmine õpi- ja teabekeskuseks 22.1 Õppekirjanduse kogu täiendamine X X X OV, kool Raamatukogu juh 22.2 Õpilaste iseseisva töö võimaluste mitmekesistamine raamatukogu ruumides X X X Kool Raamatukogu juh 23 Süsteemi loomine kooli tähtsamate tegevuste dokumenteerimiseks 23.1 Asjaajamise korra täiustamine ja vormistamine X X X Direktor 23.2 Dokumenteerimist vajavate tegevuste loetelu ja säilitamise vormi koostamine ja täiustamine X X X Direktor 23.3 Kooli arhiivi korrastamine 6 000 6 000 Kool Direktor 23.4 Kooli kroonika kaasajastamine X X X Kool Direktor 24 Õppekäikude ja -ekskursioonide süsteemi loomine 24.1 Õppekäikude ja -ekskursioonide kava loomine kooskõlas kooli õppekavaga X Dir aset õppealal 24.2 Õppekäikude ja -ekskursioonide kava rakendamine ja täiustamine 20 000 20 000 20 000 60 000 OV Dir aset õppealal 25 IKT arendamine ja kaasajastamine 25.1 Serveri väljavahetamine 25 000 25 000 OV Infojuht 25.2 Interneti ühenduskiiruse tõstmine X X X Infojuht 25.3 Traadita sisevõrgu ehitamine 3 000 3 000 Kool Infojuht 25.4 Arvutiklassi arvutite väljavahetamine 70 000 70 000 70 000 210 000 Kool Infojuht 25.5 Väljaspool arvutiklassi olevate arvutite väljavahetamine 80 000 80 000 Kool Infojuht 25.6 Dataprojektori soetamine koos kaasaskantava arvutiga 50 000 50 000 OV Infojuht 25.7 Muu riistvara soetamine 10 000 10 000 20 000 40 000 Kool Infojuht 25.8 Kasutatava tarkvara legaliseerimine 12 000 12 000 12 000 36 000 Kool Infojuht 25.9 Uue õpitarkvara soetamine 10 000 10 000 10 000 30 000 Kool Infojuht 25.10 Õpetajate täienduskoolituse korraldamine koolis X X X Infojuht 25.11 Kooli kodulehekülje regulaarne täiustamine X X X Infojuht 25.12 Arvuti ainetunnis kasutamise võimaluste ja oskuste avardamine X X X Infojuht 5.4. Õpetamine, kasvatamine ja õppimine Jrk nr Tegevus 2005 2006 2007 Kokku Finantseerija Vastutaja 26 Ühise arusaama kujundamine õppimisest ja õpetamisest 26.1 Arutelu ainekomisjonides X Ainekomisjonide esimehed 26.2 Arutelu ÕOV-s X Huvijuht 26.3 Arutelu juhtkonnas X Direktor 26.4 Tulemuse vormistamine ja arutelu õppenõukogus X Dir aset õppealal 26.5 Rakendamine X Dir aset õppealal 27 Õpetajate töökavade koostamine ja kooli õppekava korrigeerimine 27.1 Töökavade ühtlustamine ainekomisjonides X Ainekomisjonide esimehed 27.2 Läbivate teemade lisamine töökavadesse X Dir aset õppealal 27.3 Õppekava vormistamine ühtse tervikuna X Dir aset õppealal 27.4 Valikainete hulga ja mahu läbivaatamine X Dir aset õppealal 28 Kooli tasemetööde läbiviimine 28.1 Osalemine kõigis vabariiklikes tasemetöödes X X X Dir aset õppealal 28.2 Kooli tasemetööde korraldamise süsteemi väljatöötamine X Dir aset õppealal 28.3 Kooli tasemetööde korraldamine X Dir aset õppealal 28.4 Tasemetööde tulemuste analüüs ainekomisjonides ja õppenõukogus X X X Dir aset õppealal 29 Õpilaste võimete arvestamine 29.1 Individuaalsete õppekavade koostamise laiendamine X X X Dir aset õppealal 29.2 Töö tõhustamine tublimate õpilastega X X X Dir aset õppealal 29.3 Diferentseeritud hindamise rakendamine X Dir aset õppealal 29.4 Parandusõppe sisseviimine I kooliastmes X Kool Dir aset õppealal 30 Maakondlikel olümpiaadidel ja spordivõistlustel arvestatavate tulemuste saamine 30.1 Diferentseeritud töö ainetundides X X X Dir aset õppealal 30.2 Edukalt esinenud õpilaste premeerimine X X X Kool Direktor 30.3 Edukalt esinenud õpilaste juhendajate tunnustamine X X X Kool Direktor 30.4 Sõpruskoolide vaheliste aineolümpiaadide ja võistluste korraldamine X X X Kool, proj Dir aset õppealal 30.5 Koolisiseste ainealaste võistluste korraldamine 1 000 1 000 1 000 3 000 Kool Dir aset õppealal 31 Õpilaste iseseisva töö oskuste arendamine 31.1 Koduste tööde mahu analüüs X Dir aset õppealal 31.2 Koduste tööde mahu korrigeerimine X Dir aset õppealal 31.3 Koduste tööde andmine lähtuvalt õpilase võimetest X X X Dir aset õppealal 31.4 Koduste tööde täitmise regulaarse kontrolli sisseviimine X X X Dir aset õppealal 31.5 Iseseisvate tööde mahu suurendamine koolitunnis X X X Dir aset õppealal 32 Kokkuvõtete tegemine õppetöö tulemustest ja selle analüüs 32.1 Regulaarne statistiliste kokkuvõtete koostamine X X X Dir aset õppealal 32.2 Regulaarne sisehindamise läbiviimine X X X Dir aset õppealal 32.3 Sisuline analüüs ja klassi analüüsi koostamine kaks korda õppeaastas X X X Dir aset õppealal 32.4 Õpilaste õpimotivatsiooni uuring ja analüüs X Dir aset õppealal 32.5 Kõikidele pedagoogilistele töötajatele oma töö kirjaliku analüüsi kohustuse sisseviimine õppeaasta lõpus X Dir aset õppealal 33 Koolisisese metoodilise töö korraldamine 33.1 Täienduskoolituses omandatu edastamine kolleegidele X X X Dir aset õppealal 33.2 Koolisiseste koolituste korraldamine. Oma õpetajate kasutamine koolitajatena X X X Dir aset õppealal 33.3 Ainekomisjonides tehtava metoodilise töö hoogustamine X X X Ainekomisjonide esimehed 33.4 Komisjoni esimeeste töö tasustamise parandamine 2 000 2 500 3 000 7 500 Kool Direktor 33.5 Metoodiliste materjalide valmistamine ning tutvustamine kolleegidele X X X Dir aset õppealal 33.6 Lahtiste tundide andmine kolleegidele X X X Dir aset õppealal 34 Õpilaste eneseväljendusoskuse ja suhtlemiskultuuri parandamine 34.1 Jälgida õpilaste suhtlemist ja vajadusel korrigeerida X X X Dir aset õppealal 34.2 Suhtlemisoskust arendavate võistluste korraldamine X X X Huvijuht 34.3 Leida võimalusi õpilaste ainealaste oskuste kontrollimiseks suulises vormis X X X Dir aset õppealal 34.4 Pidevalt nõuda õpilastelt korrektset kõnet ja suhtlemist X X X Direktor 35 Õpilaste hindamine 35.1 Õpilaste teavitamine hindamispõhimõtetest igas õppeaines X X X Dir aset õppealal 35.2 Hindamisjuhendi ja põhimõtete tutvustamine lapsevanematele X X X Dir aset õppealal 35.3 Hinnetelehtede väljastamine igal õppeveerandil X X X Dir aset õppealal 36 Humanitaarhariduse laiendamine 36.1 Üldfilosoofia kursuse taaskäivitamine gümnaasiumi õppekavas X Dir aset õppealal 36.2 Võrdleva religiooniloo siseviimine gümnaasiumi õppekavasse X Dir aset õppealal 37 Klassijuhatajad lähtuvad oma töös õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest 37.1 Õppekasvatustöö ülesannete arutamine klassikollektiivis X X X Dir aset õppealal 37.2 Õppekasvatustöö ülesannete kajastumine klassi ettevõtmistes X X X Dir aset õppealal 37.3 Nõudmiste ühtlustamine ja nende täitmise tagamine X X X Dir aset õppealal 37.4 Arenguvestlused õpilaste ja nende vanematega X X X Dir aset õppealal 37.5 Klassi aineõpetajate koosoleku korraldamine X X X Dir aset õppealal 38 Huvitegevuse planeerimine 38.1 Õpilaste huvide analüüsi läbiviimine X Psühholoog 38.2 Enamikku õpilastest hõlmava ja kooli võimalustest lähtuva huvitegevuse plaani koostamine X X X Huvijuht 38.3 Uute tegevusalade juhtide otsimine X X X Kool, OV Huvijuht 39 Õpilaste vaimse, kultuurilise ja füüsilise tegevuse arendamine õpilasürituste kaudu 39.1 Tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine X X X Direktor 39.2 Oma kooli tunde kasvatamine X X X Direktor 39.3 Isamaaliste põhimõtete propageerimine X X X Direktor 39.4 Sallivuse ja vägivallavaba käitumise propageerimine X X X Psühholoog 39.5 Meeskonna ja projektitöö oskuste koolitamine X X X Kool Direktor 39.6 Klassidevaheliste võistluste korraldamine ja tublimate premeerimine X X X Kool Direktor 40 Koolis väljakujunenud traditsioonide jätkamine 40.1 Traditsiooniliste ürituste korraldamine vastavalt tööplaanile X X X Huvijuht 40.2 Osalemine Tõlliste valla traditsioonilistel üritustel X X X Huvijuht 40.3 Kooli 95. aastapäeva tähistamine X Kool, OV, proj Direktor 41 Laste- ja noorteorganisatsioonide tegevusele igakülgne kaasaaitamine 41.1 Kodutütarde liikumine X X X Huvijuht 41.2 Noorkotkaste liikumine X X X Huvijuht 42 Kooli esindamine maakondlikel ja vabariiklikel üritustel 42.1 Spordiüritustel osalemine X X X Kool Dir aset õppealal 42.2 Aineolümpiaadidest osavõtmine X X X Dir aset õppealal 42.3 Osalemine TV mängudel ja konkurssidel X X X Kool Huvijuht 42.4 Osalemine laulu- ja tantsuüritustel X X X Kool, OV Huvijuht 43 Süsteemse kutsenõustamise alase töö käivitamine koolis 43.1 Kutsenõustamise alase süsteemi väljatöötamine X Psühholoog 43.2 Süstematiseeritud kutsealase materjali kogu loomine X Psühholoog 43.3 Testide läbiviimine ja vestlused õpilastega X X X Psühholoog 43.4 Kutse-eelse õpetuse taaskäivitamine gümnaasiumi osas X Dir aset õppealal 43.5 Osalemine infopäevadel ja infomessidel X X X Direktor 5.5. Õpilaste toetamine Jrk nr Tegevus 2005 2006 2007 Kokku Finantseerija Vastutaja 44 Koolikohustuse täitmise kontroll 44.1 Regulaarse arvestuse pidamine X X X Dir aset õppealal 44.2 Lapsevanema teavitamine X X X Dir aset õppealal Puudumise põhjuste analüüsimine X X X Dir aset õppealal 44.3 Koolisiseste mõjutusvahendite rakendamine X X X Direktor 44.4 Koolikohustust halvasti täitnud õpilase suunamine vastavatesse komisjonidesse X X X Direktor 45 Põhjuseta puudumiste vähendamine 45.1 Regulaarne arvestus puudumiste üle kokkuvõttega üks kord kuus X X X Dir aset õppealal 45.2 Mõjutusvahendite rakendamine põhjuseta puudujate suhtes X X X Dir aset õppealal 45.3 Kodu regulaarne teavitamine õpilase puudumistest (kord kuus) X X X Dir aset õppealal 46 Õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamine 46.1 Toimiva hariduslike erivajaduste väljaselgitamise süsteemi loomine X Direktor 46.2 Õpilaste erivajaduste väljaselgitamine, põhjuste analüüs X X X Dir aset õppealal 46.3 Erivajadustest lähtuvate individuaalsete õppekavade koostamine X X X Dir aset õppealal 47 Tugistruktuuride arendamine 47.1 Täiskohaga psühholoogi töölevõtmine X OV Direktor 47.2 Õppevahendite soetamine tööks erivajadustega lastega 10 000 10 000 5 000 25 000 Kool Direktor 47.3 Parandusõppe sisseviimine X Kool, OV Dir aset õppealal 47.4 Abiõpetaja töölevõtmine erivajadustega laste abistamiseks X OV Direktor 47.5 Õpilaste tervisekontrolli tõhustamine X X X Direktor 48 Õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide loomine 48.1 Õpinõustamiskomisjoni moodustamine X Direktor 48.2 Konsultatsioonide süsteemi rakendamine X X X Dir aset õppealal 48.3 Lastevanemate nõustamine ja koolitamine X X X Direktor 48.4 Õpiraskustega õpilaste nõustamine spetsialistide poolt X X X Dir aset õppealal 48.5 Tugisüsteemide mõjususe analüüs ja korrigeerimine vastavalt analüüsi tulemustele X X Dir aset õppealal 49 Muukeelsete õpilaste tugisüsteemi loomine 49.1 Probleemide analüüs X Psühholoog 49.2 Täiendava keeleõppe korraldamine X X X Kool Dir aset õppealal 49.3 Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine eesti keeles X X X Kool Dir aset õppealal 49.4 Lastevanemate toetamine ja koolitamine X X X Kool, OV Dir aset õppealal 5.6. Haridustulemus Jrk nr Tegevus 2005 2006 2007 Kokku Finantseerija Vastutaja 50 Riigieksami tulemuste parandamine 50.1 Riigieksami tulemuste analüüs klasside kaupa X X X Dir aset õppealal 50.2 Riigieksami tulemuste analüüs ainekomisjonides X X X Ainekomisjonide esimehed 50.3 Tulemuste seoste otsimine õppeprotsessi mõjutavate teguritega X X X Dir aset õppealal 51 Põhikooli lõpueksami ja tasemetööde tulemuste parandamine 51.1 Eksami ja tasemetööde tulemuste analüüs klasside kaupa X X X Dir aset õppealal 51.2 Eksami ja tasemetööde tulemuste analüüs ainekomisjonides X X X Ainekomisjonide esimehed 51.3 Tulemuste seoste otsimine õppeprotsessi mõjutavate teguritega X X X Dir aset õppealal 52 Õpilaste õpioskuste arendamine 52.1 Osalemine õpioskuste olümpiaadil X X X Dir aset õppealal 52.2 Lastevanemate koolitamine lapse õpioskuste teemal X X X Dir aset õppealal 52.3 Funktsionaalse lugemisoskuse regulaarne kontroll ja testimine X X X Dir aset õppealal 52.4 Õpioskuste arendamine kõigis ainetundides X X X Dir aset õppealal 53 Õpilaste õpimotivatsiooni parandamine 53.1 Õpilaste õpimotivatsiooni mõjutavate tegurite väljaselgitamine X Psühholoog 53.2 Õpilaste õpimotivatsiooni mõjutavate tegurite analüüs X Psühholoog 53.3 Õpilaste õpimotivatsiooni tõstmise programmi väljatöötamine X Dir aset õppealal 53.4 Õpilaste õpimotivatsiooni tõstmise programmi rakendamine ja täiustamine X X Dir aset õppealal 54 Õpilaste käitumistavade regulaarne suunamine vastavalt ühiskondlikult tunnustatud normidele 54.1 Õpilaste käitumistavade uurimine X Psühholoog 54.2 Regulaarsete suuremate kõrvalekallete registreerimine X Psühholoog 54.3 Kõrvalekallete likvideerimiseks tegevusprogrammi koostamine X Dir aset õppealal 54.4 Tegevusprogrammi rakendamine ja täiustamine X X X Dir aset õppealal 6. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2005 2006 2007 KOKKU 1 21. sajandi kool (riik) 55 000 55 000 55 000 165 000 2 Kooli eelarve 210 000 218 500 305 500 734 500 3 Kohaliku omavalitsuse eelarve 723 000 901 500 1 254 000 2 878 500 4 Projektid 15 000 2 285 000 2 022 500 4 322 500 KOKKU 1 003 000 3 460 500 3 637 000 8 100 500 7. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava uuendatakse igal aastal õppeaasta alguseks. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamise tulemustest, olukorra analüüsidest, omaniku soovidest ja teistest kooli elu mõjutavatest teguritest. Arengukava muudatused kinnitab Tõlliste Vallavolikogu vastavalt kehtestatud korrale.