Justiitsminister — Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord — RTL, 18, 186

Määrus kehtestatakse «Riigi õigusabi seaduse» (RT I 2004, 56, 403) § 21 lõike 3 alusel. 1. peatükk TASU ARVESTAMISE ALUSED JA MAKSMISE KORD § 1. Tasu arvestamise põhimõtted (1) Riigi õigusabi tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks vastava õigusabi liigi tasumäära alusel, mis on ette nähtud 2. peatükis. Tasu suurendatakse või vähendatakse käesolevas määruses sätestatud juhtudel vastavalt tulemusele, mis saadakse korrutamisel riigi õigusabi tasu arvestamise koefitsiendiga. (2) Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%. § 2. Kriminaalmenetluses kohaldatav koefitsient (1) Kriminaalmenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes kriminaalmenetluse esemele vastavat üldkoefitsienti (lg 2) või erikoefitsienti (lg 3), välja arvatud § 7 lõikes 4, §-des 9 ja 18 ning § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul. (2) Üldkoefitsient on: 1) 1,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu; 2) 1,2 kuni 1,5 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu. (3) Erikoefitsient on: 1) 4,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu; 2) 4,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on majandusalane süütegu; 3) 0,8 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud koefitsiendi täpse suuruse määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluses esitatud põhjendusi ja kriminaalasja töömahukust arvestades. (5) Kui kriminaalmenetluse esemeks on tegu, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti, mis on ette nähtud kõrgema astme kuriteo puhul. Kui tasu suhtes on võimalik kohaldada nii üld- kui erikoefitsienti, kuulub kohaldamisele erikoefitsient. (6) Kui kriminaalmenetluse käigus muutub kriminaalmenetluse esemeks oleva teo kvalifikatsioon, kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti, mis on ette nähtud tasu suuruse kindlaksmääramise otsuse tegemise hetkel kehtiva kvalifikatsiooni puhul. § 3. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohaldatav koefitsient (1) Tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes menetluse liigile vastavat koefitsienti, välja arvatud §-s 18 ja § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul: 1) 1,0 hagita menetluse puhul; 2) 1,2 kuni 1,5 hagimenetluse puhul. (2) Halduskohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti 1,2 kuni 1,5, välja arvatud §-s 18 ja § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul. (3) Lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud koefitsientide täpse suuruse määrab kohus kindlaks riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluses esitatud põhjendusi ja kohtuasja töömahukust arvestades. § 4. Riigi õigusabi tasu suurendamine (1) Kui riigi õigusabi osutamine toimub «Töö- ja puhkeaja seaduse» (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137; 2004, 86, 584) tähenduses õhtusel ajal, ööajal või puhkepäevadel, suurendab kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel tasu kuni 50% tasumäära ulatuses. Advokaat peab taotluses märkima, miks ei olnud õigusabi võimalik osutada päevasel ajal või tööpäeval. (2) Kohus võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise tasu ning §-des 15, 16 ja 17 sätestatud tasu kuni 50% tasumäära ulatuses, kui asi on eriliselt töömahukas. § 5. Riigi õigusabi tasu vähendamine Kohus võib riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. § 6. Tasu ja kulude maksmine Eesti Advokatuuri juhatus maksab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja riigi õigusabi osutajale, kelle on «Riigi õigusabi seaduse» § 18 lõike 1 kohaselt nimetanud kohus, prokuratuur või uurimisasutus või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt advokatuur võrdsetel alustel toimuva proportsionaalse jaotuse korras. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati. 2. peatükk TASUMÄÄRAD § 7. Määratud kaitsja tasumäär kriminaalasja kohtueelses menetluses (1) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud tasumäär hõlmab lisaks menetlustoimingutel osalemisele ka konsultatsioone ja vestlusi kaitsealusega ning taanduste, taotluste ja avalduste ja muude vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist. (3) Lõikes 1 nimetatud tasumäära kohaldatakse osavõtule kokkuleppemenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest. (4) Kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 180 krooni. Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud menetlustoimingul osalema. § 8. Määratud kaitsja tasumäärad kriminaalasja kohtulikus menetluses (1) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest on 900 krooni. (2) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistumise eest on 550 krooni. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasumäärad hõlmavad kohtuistungiks ettevalmistumisel peetud konsultatsioone ja vestlusi kaitsealusega ning taanduste, taotluste ja avalduste ja muude kohtumenetluse käigus vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist. (4) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 125 krooni iga poole tunni kohta. (5) Tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. (6) Kui kaitsjal on ühes ja samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, on tasu 75% kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise ja istungil osalemise tasumääradest iga kaitsealuse eest. (7) Väljakuulutatud kohtuistungi ärajäämisel tasu ei maksta. § 9. Määratud kaitsja tasumäär kohtulahendi täitmisele pööramisel Määratud kaitsja tasu osalemise eest kohtulahendi täitmisele pööramisega seotud küsimuse lahendamisel kohtus on 280 krooni. Kui istung kestab kauem kui üks tund, võib kohus kaitsja taotlusel tasumäära suurendada 50 % tasumäära ulatuses iga poole tunni kohta. § 10. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasumäärad kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus (1) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 252 krooni ühe menetlustoimingu kohta. (2) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest on 630 krooni. (3) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistumise eest on 385 krooni. (4) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 88 krooni iga poole tunni kohta. (5) Tasu arvestamisel lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse § 7 lõikeid 2 ja 3 ning § 8 lõikeid 3, 6, 7 ja 8 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. § 11. Isiku kaitsja tasumäärad väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus (1) Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtuvälises menetluses osalemise eest on 270 krooni ühe menetlustoimingu kohta. (2) Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 675 krooni. (3) Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 95 krooni iga poole tunni kohta. (4) Tasu arvestamisel lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse § 7 lõikeid 2 ja 3 ning § 8 lõikeid 3, 6, 7 ja 8 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. § 12. Isiku esindaja tasumäärad tsiviilkohtumenetluses (1) Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 1125 krooni. (2) Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 155 krooni iga poole tunni kohta. (3) Tasu arvestamisel lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse § 8 lõikeid 3, 6, 7 ja 8 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. § 13. Isiku esindaja tasumäärad halduskohtumenetluses Isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 12. § 14. Riigi õigusabi tasu apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluses Tasu arvestamisel riigi õigusabi osutamise käigus apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest kohaldatakse vastava õigusabi liigi puhul ettenähtud tasumäärasid koefitsiendiga 0,8. § 15. Isiku esindaja tasu haldusmenetluses (1) Isiku esindajana haldusmenetluses riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest on tasu 125 krooni iga poole tunni kohta. (2) Riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja. (3) Taotluse rahuldamisel otsustab kohus, lähtudes taotlusest ja pöördudes vajadusel täiendavate andmete saamiseks haldusmenetlust läbi viinud haldusorgani poole, kas märgitud ajakulu on põhjendatud. § 16. Isiku esindaja tasu täitemenetluses (1) Isiku esindaja tasu arvestamisel täitemenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 15 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Ajakulu põhjendatuse üle otsustamisel lähtub kohus lisaks taotlusele vajadusel ka täitetoimingu aktis märgitud andmetest. § 17. Tasu muude riigi õigusabi liikide puhul Tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 15. § 18. Riigi õigusabi osutaja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest Kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroos, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, äriregistrisse kantud ettevõtte asukohast vähemalt 50 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt kaugusele: 1) 400 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 50 kuni 100 kilomeetri kaugusel; 2) 550 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 100 kuni 150 kilomeetri kaugusel; 3) 650 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 150 kuni 200 kilomeetri kaugusel; 4) 750 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub rohkem kui 200 kilomeetri kaugusel. § 19. Riigi õigusabi osutaja tasu rahvusvahelise õigusabi puhul (1) Rahvusvahelise õigusabi raames riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse tasu suhtes vastava õigusabi liigi tasumäärasid. (2) Kui advokaat peab riigi õigusabi osutamiseks osalema välisriigi kohtu istungil, makstakse advokaadile tema põhjendatud taotlusel iga välisriigis viibitud päeva eest tasu vastavalt §-s 18 sätestatud tasumääradele. 3. peatükk KULUDE HÜVITAMISE ULATUS JA KORD § 20. Kulude hüvitamise ulatus (1) Riigi õigusabi osutamisega seoses hüvitatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale järgmised kulud: 1) sõidu- ja majutuskulud; 2) tõlkekulud; 3) tõendite esitamisega seotud kulud. (2) Advokaadile või advokaadibüroole hüvitatakse üksnes kuludokumentidega tõendatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel või prokuratuuril ei ole kulude kandmist võimalik kontrollida elektroonilisel teel. § 21. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine (1) Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud kohtu või prokuratuuri tööpiirkonnas, mis ei hõlma advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, äriregistrisse kantud ettevõtte asukohta, või rahvusvahelise õigusabi raames välisriigis. (2) Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194) § 40 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta. § 22. Tõlkekulude hüvitamine (1) Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kutselise tõlgi teenuse kasutamise kulud. (2) Eesti keelest teistesse keeltesse tõlkimisega seotud kulutusi, mis tulenevad asjaolust, et advokaat ei valda riigi õigusabi osutamiseks piisaval tasemel eesti keelt, ei hüvitata. § 23. Tõendite esitamisega seotud kulude hüvitamine Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kulud, mis on seotud ametiasutustest ja andmekogudest asjassepuutuvate dokumentide ärakirjade, väljavõtete ja muude asjakohaste dokumentide saamisega. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2005. aasta 1. märtsil. Kaitseminister justiitsministri ülesannetes Jaak JÕERÜÜT Kantsler Priidu PÄRNA