Eesti Panga President — Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande, intressiriski aruande ja bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande kehtestamine — RTL, 17, 169

Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 378; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255; 86, 582) § 91 lõike 1 punkti 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande, intressiriski aruande ja bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande (edaspidi konsolideeritud aruanded) sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale. § 2. Määruse kohaldamine Määrust kohaldatakse nendele krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjatele, kes on krediidiasutused. § 3. Kasutatud mõisted Määruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. a määruse nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909; 2003, 126, 2055; 2004, 63, 1053) lisas 10 esitatud tähenduses. § 4. Aruannete koostamine Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised konsolideeritud aruanded: 1) krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande vastavalt määruse lisale 1; 2) krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruande vastavalt määruse lisale 2; 3) krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist maha kantud nõuete liikumise aruande vastavalt määruse lisale 3. § 5. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Konsolideeritud aruannete aruandeperioodiks on kvartal. (2) Konsolideeritud aruanded tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. § 6. Aruannete esitamine (1) Konsolideeritud aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat» (RTL 2002, 112, 1623). (2) Konsolideeritud aruannete esitamisel on krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande koodiks 2120, krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruande koodiks 1500, krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande koodiks 2380. (3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. § 7. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine (1) Konsolideeritud aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (2) Konsolideeritud aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. (3) Konsolideeritud aruannetes määratletakse majandussektorid Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) alusel. § 8. Rakendussätted (1) Esimesed määruse lisade 1–2 kohased konsolideeritud aruanded koostatakse 30. septembri 2005. a seisuga ning esitatakse Finantsinspektsioonile vastavalt määruse §-s 5 nimetatud tähtajale. (2) Esimene määruse lisa 3 kohane konsolideeritud aruanne koostatakse 2005. a III kvartali kohta ning esitatakse Finantsinspektsioonile vastavalt määruse §-s 5 nimetatud tähtajale. § 9. Jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2005. a. President Vahur KRAFT Eesti Panga presidendi 25. jaanuari 2005. a määruse nr 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande, intressiriski aruande ja bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande kehtestamine» lisa 1 KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande valdkonda kuuluvad konsolideerimisgrupi bilansis varakirjel «Nõuded» kajastatud nõuete (v.a kirje «Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest») ja varakirjel «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud» kajastatud liisingnõuete jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb esitada nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) nõude omaja 2) nõude omaja riigi kood 3) nõude liik 4) aruande valuuta kood 5) riigi kood 6) klient 7) tähtaeg 8) majandussektor 9) nõude tagatis 10) nõude aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepingujärgse valuuta kood 13) eesmärk 14) nõude klass 15) nõude jääk 16) võlgnetav nõue 17) võlgnetav intress 18) nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 19) allahindlus 1) Nõude omaja identifikaatorid: Krediidiasutus 1 Liisingettevõtja 2 Muu 3 Siin näidatakse konsolideerimisgruppi kuuluva nõude omaja liigi identifikaator. 2) Nõude omaja riigi kood Siin näidatakse riigi kood nõude omaja residentsuse järgi. 3) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Kapitalirent 11 Kasutusrent 12 Järelmaksuga müük 13 Faktooring 14 Muu nõue 4 Nõude liik fikseeritakse nõude tekkimise hetkel ning hiljem nõuete jääkide aruandes ei muudeta. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused). 4) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritut. Nõude lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. 5) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 6) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 7) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Tähtaja identifikaator määratakse nõude lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui summa väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt nõude tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul. 8) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)1. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks 0 (null), välja arvatud ettevõtluslaenu puhul, mis kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse. 9) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registripant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Liisingvara 13 Kui ühel nõudel on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab nõude suurimas väärtuses. 10) Nõude aastaintressimäär Nõude aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ühe komakoha täpsusega ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui nõude tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär nõude jäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär nõude algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär. Kui nõudel puudub intress, näidatakse intressimääraks 0 (null). Õppelaenude puhul näidatakse intressimäär, mida laenu väljastaja tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega. 12) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse nõude lepingujärgne valuuta. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 13) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduskrediit, krediitkaart) 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Identifikaatorit 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Nõude refinantseerimise puhul tuleb eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 14) Nõude klass Siin näidatakse nõude klass või reiting krediidiasutuse konsolideerimisgrupis sisemiselt kasutatava nõuete klassifitseerimise süsteemi või reitingusüsteemi alusel. Nõude klassi identifikaator näidatakse täisnumbriga (1, 2, 3 jne) ning selle määramisel lähtutakse põhimõttest, et kõige madalama riskiastmega nõuete grupi identifikaator on arvuliselt kõige väiksem ja kõige suurema riskiastmega nõuete grupi identifikaator kõige suurem number. Erinevate identifikaatorite arv sõltub sellest, mitmesse erinevasse gruppi jagatakse krediidiasutuse konsolideerimisgrupis nõuded (tulenevalt nende tagasimakse tõenäosusest). 15) Nõude jääk Jääk on identifikaatoritele vastava nõude jääk ilma allahindluseta aruandeperioodi lõpus. Liisingettevõtja nõude jääk esitatakse koos käibemaksuga. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 16) Võlgnetav nõue Siin näidatakse summa, mille ulatuses aruandereal näidatud nõue (või selle osa) on tähtajaks tasumata. Võlgnetava nõude summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Liisingettevõtja klientide võlgnetav nõue esitatakse koos käibemaksuga. Kui aruandereal näidatud nõue (või selle osa) on tähtajaks tasutud, on võlgnetava nõude summaks 0 (null). 17) Võlgnetav intress Siin näidatakse aruandereal näidatud nõudega seotud intressimaksete summa, mis on tähtajaks tasumata. Võlgnetav intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui aruandereal näidatud nõudega seotud intress on tähtajaks tasutud, on võlgnetava intressi summaks 0 (null). 18) Nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 Siin näidatakse nõude ja/või intressi tagasimaksmise tähtajast möödunud periood. Identifikaatorit 1 «Tähtaeg ei ole saabunud» kasutatakse nõuete puhul, mis ei ole tähtajaks tasumata. Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja nõude eri osadel on erinev viivitustähtaeg, määratakse kõigile osasummadele maksimaalse tähtajast möödunud perioodiga osasumma identifikaator. Kui võlgnetavatel nõude- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem. 19) Allahindlus Siin näidatakse summa, mille ulatuses nõue (või selle osa) on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui nõuet ei ole alla hinnatud, on allahindluse summaks 0 (null). Eesti Panga presidendi 25. jaanuari 2005. a määruse nr 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande, intressiriski aruande ja bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande kehtestamine» lisa 2 KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI INTRESSIRISKI ARUANNE 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruande valdkonda kuuluvad konsolideerimisgrupi bilansilised ja bilansivälised intressitundlikud nõuded ning kohustused, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende intressitundlike nõuete või kohustuste jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Kui nõue või kohustus makstakse tagasi osade kaupa, näidatakse iga osa vastavalt järelejäänud tähtajale eraldi real. 3. Aruanderea struktuur 1) kirje tüüp 2) kirje liik 3) klient 4) tähtaeg 5) intressimäära tüüp 6) lepingujärgse valuuta kood 7) jääk 8) meetod 1) Kirje tüübi identifikaatorid Kohustus 1 Nõue 2 2) Kirje liigi identifikaatorid Bilansilised: Nõudmiseni hoiused 1 Tähtajalised ja säästuhoiused 2 Üleööhoius 3 Üleöölaen 4 Arvelduskrediidid ja faktooring 5 Allutatud nõuded või kohustused 6 Muud laenud 7 Võlakirjad 8 Muud bilansilised intressitundlikud nõuded või kohustused 9 Bilansivälised: Valuutaga seotud tuletisväärtpaberid 10 Intressimääraga seotud tuletisväärtpaberid 11 Tühistamatud krediidiliinid 12 Muud tühistamatud intressitundlikud nõuded või kohustused 13 Tühistatavad intressitundlikud nõuded või kohustused 14 Kirje liigi «Arvelduskrediidid ja faktooring» all näidatakse ka teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud või antud krediitkaardilaenud. Kirje liigi «Muud bilansilised intressitundlikud nõuded või kohustused» all näidatakse muuhulgas repo- või pöördrepotehingud, garantiideposiidid ning teised bilansilised intressitundlikud nõuded või kohustused, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. Kirje liigi «Tühistamatud krediidiliinid» alla kuuluvad valmisolekulaenud ja krediitkaartide krediidilimiidid nende lepingulises väärtuses ja selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kirje liigi «Muud tühistamatud intressitundlikud nõuded või kohustused» all näidatakse muuhulgas tuleviku hoiustamistehingud. Kirje liigi «Tühistatavad nõuded või kohustused» all näidatakse tühistatavad krediidiliinid ja arvelduskrediidid nende lepingulises väärtuses ja selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata, ning muud intressitundlikud tühistatavad nõuded või kohustused. 3) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 4) Tähtaja identifikaatorid Tähtajaks tasumata 26 Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 9 kuud 34 9 kuni 12 kuud 35 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 6 aastat 38 6 kuni 7 aastat 39 7 kuni 8 aastat 40 8 kuni 9 aastat 41 9 kuni 10 aastat 42 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 Üle 25 aasta 46 Siin näidatakse aruandekuupäevast rahavoo tekkimiseni järelejäänud tähtaeg. Sissetulevaid rahavoogusid tuleb käsitleda kõige hilisema laekumise järgi ning väljaminevaid rahavoogusid kõige varasema väljamineku järgi. Ühe tehingu erinevatel tähtaegadel toimuvad rahavood paigutatakse rahavoogude toimumise alusel sobivasse tähtaja vahemikku (nt laenu osamaksed näidatakse eraldiseisvate rahavoogudena). Ujuva intressimääraga seotud nõuete ja kohustuste rahavood enne lähima intressimäära fikseerimist näidatakse rahavoo(gude) tekkimiseni jäänud aja järgi. Ujuva intressimääraga nõuete ja kohustustega kaasnevad rahavood pärast lähimat intressimäära fikseerimist, näidatakse summeerituna ning järelejäänud tähtaja identifikaatoriks määratakse tähtaeg, mis on jäänud lähima intressimäära fikseerimiseni. Näiteks ujuva intressimääraga laenu tagasimaksed, kui tagasimaksed laekuvad iga kuu ja intressimäär fikseeritakse iga kuue kuu tagant, näidatakse järgnevalt: tagasimaksed kuni esimese intressimäära fikseerimiseni (6 tagasimakset iga kuu) näidatakse lähtudes iga tagasimakse tähtajast, kasutades vastavalt tähtaja identifikaatoreid 12, 13, 20, 21, 22, 23; kõik pärast esimest intressimäära fikseerimist tagasimaksed summeritakse ja näidatakse kasutades tähtaja vahemikku 23 (5 kuni 6 kuud), kuna esimese intressimäära fikseerimise tähtaeg on kuus kuud. Kirje liigi «Arvelduskrediidid ja faktooring» tähtaja identifikaator määratakse fikseeritud intressi puhul lepingu järelejäänud tähtaja järgi ja ujuva intressi puhul järgmise intressimäära fikseerimise tähtaja järgi. Samade identifikaatoritega rahavood ühe tähtaja vahemiku piires summeeritakse. 5) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüübiks märgitakse «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning see ei kuulu hiljem ümbervaatamisele. Intressimäära tüübiks märgitakse «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega. 6) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse intressitundlike bilansiliste ja bilansiväliste nõuete või kohustuste lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid nõude või kohustuse summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, on valuuta koodiks valuuta, mille kursiga on tulevikus tekkiva nõude või kohustuse summa seotud (antud juhul EUR). 7) Rahavoog Rahavoog on identifikaatoritele vastava intressitundliku bilansilise või bilansivälise nõude või kohustusega seotud rahavoo suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui nõue või kohustus makstakse tagasi osade kaupa, näidatakse iga osaga kaasnev rahavoog vastavalt järelejäänud tähtajale eraldi real. Aruandes tuleb kajastada kõik intressitundlikud rahavood (k.a liisingettevõtja tulevased nõuded klientidele vastavalt kokkulepitud maksegraafikule). Rahavoog näidatakse lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Meetod Õiglase väärtuse meetod 1 Korrigeeritud soetusmaksumuse meetod 2 Siin näidatakse intressitundike bilansiliste ja bilansiväliste nõuete või kohustuste raamatupidamises kajastamise meetod. Eesti Panga presidendi 25. jaanuari 2005. a määruse nr 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande, intressiriski aruande ja bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande kehtestamine» lisa 3 KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSIST MAHAKANTUD NÕUETE LIIKUMISE ARUANNE 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande valdkonda kuuluvad aruandeperioodil konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuded ja bilansist mahakantud aruandeperioodil laekunud nõuded ning nõuded, mille bilansiväline arvestus on aruandeperioodil lõpetatud. Aruandes ei näidata bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõudeid ja viiviseid. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) nõude omaja 2) nõude omaja riigi kood 3) nõude liik 4) aruande valuuta kood 5) kliendi riigi kood 6) klient 7) majandussektor 8) nõude tagatis 9) lepingujärgse valuuta kood 10) eesmärk 11) nõude bilansist mahakandmine 12) nõude laekumine 13) bilansivälise arvestuse lõpetamine 1) Nõude omaja identifikaatorid Krediidiasutus 1 Liisingettevõtja 2 Muu 3 Siin näidatakse konsolideerimisgruppi kuuluva nõude omaja liigi identifikaator. 2) Nõude omaja riigi kood Siin näidatakse riigi kood nõude omaja residentsuse järgi. 3) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Kapitalirent 11 Kasutusrent 12 Järelmaksuga müük 13 Faktooring 14 Muu nõue 4 Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused). 4) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritud nõuet. Nõude lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. 5) Kliendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 6) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 7) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)2. Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Töötlev tööstus D Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Finantsvahendus J Kinnisvaraalane tegevus K70 Masinate ja seadmete rentimine ilma juhita ja isiklike tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine K71 Arvutiteenindus K72 Teadus- ja arendustegevus K73 Muu äritegevus K74 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaalhooldus N Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O Palgatöötajatega kodumajapidamised P Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), välja arvatud ettevõtluslaenu puhul, mis kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse. 8) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Liisingvara 13 Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses. 9) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse nõude lepingujärgne valuuta. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK). Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 10) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Toodete ja teenuste soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine (arvelduskrediit, krediitkaart) 13 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Identifikaatorit 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–14 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–10 ja 13–22. 11) Nõude bilansist mahakandmine Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil bilansist maha kantud. Mahakantud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Nõude laekumine Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil laekunud. Laekumine näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 13) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine Siin näidatakse summa, mille ulatuses on aruandereal näidatud nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetatud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult juhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea 12. identifikaatori «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» identifikaatori all näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses on nõude bilansiväline arvestus lõpetatud, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. ________________ 1 Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee) 2 Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee)