Narva Linnavolikogu — Narva Ettevõtluse Arengukava 2005-2008. a kinnitamine — KO, 32, 258

Narva Linnavolikogu 23. detsembri 2004. a määrus nr 60/47 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 3 punktile 2 linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva Ettevõtluse Arengukava 2005–2008. a (lisatud). 2. Määrus jõustub seadusega ettenähtud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 23. detsembri 2004. a määrusega nr 60/47 NARVA ETTEVÕTLUSE ARENGUKAVA KOKKUVÕTE Narva ettevõtluse vanus ulatub sadadesse aastatesse. Ta on läbinud palju katsumusi, tõuse ja mõõnasid ning on vahetult seotud ajalooga. XX sajandi lõpp kinkis Eestile, aga koos sellega ka Narvale sõltumatuse ja uued majandussuhted, mis põhinevad vabaturu printsiipidel ja ettevõtlusel. Selleks et ettevõtlus areneks linnas efektiivselt ja linnaelanike hüvanguks, vajab ta omavalitsuse poliitilist ja majanduslikku toetust. «Narva Ettevõtluse Arengukava aastateks 2005–2008» on välja töötatud Narva Linnavalitsuse, Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti tellimusel koos sihtasutusega Narva Ärinõuandla ning on sellise toetuse platvormiks. Ettevõtluse arengukava on otseselt seotud «Narva linna arengukavaga» ja põhineb «Eesti riiklikule arengukavale aastateks 2004–2012» ning teistele juhenddokumentidele selles valdkonnas. Käesolev dokument töötati välja lähtudes Narva ettevõtluse eripärast, mida uuris Narva Linnavalitsuse tellimusel sihtasutus Narva Ärinõuandla Narva ettevõtluse olukorra uurimise protsessis 2002. aastal ning arvestas järgmisi tegureid: • Kohalikud tingimused ja kultuur • Väljakujunenud majanduslik struktuur • Linna tööturg • Füüsiline infrastruktuur ja väliskeskkond • Ettevõtluse arendamiseks kasutusele võetavad meetmed linnas. Käesolev kava näeb ette Narva ettevõtluse arendamise järgmisi strateegilisi eesmärke: • Linnaelanike huvi tõstmine ettevõtlusega tegelemise vastu ja potentsiaalsete ettevõtjate toetamine • Alustava ettevõtja ja väikeettevõtja toetamine • Tegutsevate ettevõtete pidev arendamine ja konkurentsivõime tõstmine • Ettevõtluse arenguks soodsa keskkonna loomine Narvas Planeeritud meetmete järgimisel ja realiseerimisel oodatakse kvaliteetset ettevõtluskultuuri tõusu, uute ettevõtete tormilist sündi, kasvavat tööhõivet ning vastavalt sellele laekumiste suurenemist eelarvesse ettevõtlusest. Arengukava peab tegutsevate ja laienevate ettevõtete osas silmas, et Narva on traditsiooniliselt suur tööstuslinn eriti silmapaistva tekstiili- ja õmblustööstusega, puidutöötlemise ja mööblitööstusega, metallitöötluse, ehituse, energeetikaga. Linnas tegutseb edukalt teenindussfäär. Linna piiriäärset asukohta arvestades areneb turism, transiitkaubandus ja logistika. Koos sellega peab keskendama tähelepanu Narva kaasaegselt informeeritud ühiskonna kujundamisele ja uue põlvkonna firmade arendamisele, mis põhineb kaasaegsete info- ja arvutitehnoloogiate kasutamisel ning selles sektoris loodud uutel toodetel ja teenustel. Üheks superülesandeks ettevõtluse arendamisel linnas tuleb lugeda uute innovaatiliste ja teadusmahukate tootmiste tekkimist ja juba tegutsevate ettevõtete arengut. Just see annab linnale XXI sajandil konkurentsieelise. Arengukava, pannes rõhu väikeste ja keskmiste ettevõtete arengule kui suurele majandusressursile, ei vähenda suurte, linna arendavate ettevõtete osa ja tähtsust ning näeb ette tööks nendega teatud toetusmeetmeid. Nimetatud sektorite efektiivsuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks näeb arengukava ette VKE aktiivsemat osavõttu riiklikes ja rahvusvahelistes hangetes, oma kaupu ja teenuseid eksportivate firmade arendamist, tootmis- ja tehnoparkide ning inkubaatorite loomist, «klastrite» – grupeeritud tööstusettevõtete loomist ning teisi kaasaegseid ettevõtluse arendamise ja püsivuse instrumente. Tervikuna on arengukava suunatud soodsa ärikliima loomisele ja kohaliku majanduse stabiilsuse tõstmisele uues Euroopa majandusruumis. Ettevõtlus ei pea saama mitte üksnes tegevussfääriks, vaid eluviisiks ja linnaelanike heaolu allikaks. Eesti astus Euroopa Liitu ja Ühisturgu. Narva omavalitsuse ja tema ettevõtlike inimeste jaoks on majanduse arengu protsessi kiirendamine, toodete ja teenuste lisaväärtuse suurenemine arengu strateegiliseks ülesandeks. Erilist tähelepanu pööratakse noorte tegutsemisaktiivsuse arendamisele ning naistele, kes moodustavad üle poole Narva töövõimelisest elanikkonnast. Narva majandusliku õitsengu ja käesoleva arengukava realiseerimise tagatiseks saab avaliku ja erasektori asjalik ja efektiivne partnerlus, nende vahel ärikontaktide sõlmimine ja ärivõrgu loomine nii riigis endas kui ka piiri taga. 1. NARVA ETTEVÕTLUSE OLUKORD 1.1. Ettevõtluse üldiseloomustus 2004. aasta 1. oktoobriks oli äriregistris registreeritud 1809 ettevõtet ja ettevõtjat. Peale äriregistris registreeritute loendatakse Narvas veel 1225 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole kantud äriregistrisse vaid on registreeritud Maksuametis kui maksumaksjad. Narva äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate üldarv oli 1. oktoobri 2004 seisuga 3034. Ainult kolm Narvas registreeritud ettevõtet on suured (töötajate arv üle 250 inimese). Need on AS Kreenholmi Valduse (vaatamata iseseisvalt tegutsevatele vabrikutele, on nad üks juriidiline isik), AS Balti ES, AS Eesti Energomontaaž. Suureks ettevõtteks ja tööandjaks paljudele inimestele on AS Narva Elektrijaamad, kuid see asub väljaspool linna territooriumi ja ei ole registreeritud Narvas ning seda ei arvestata linna üldises statistikas. Eestis ja Euroopa Liidus kasutatavast klassifikatsioonist lähtudes on Narvas tänaseks tegutsevate ettevõtete struktuur järgmine (äriregistri andmetel)

Siit järeldub, et 99,8% kõigist tegutsevatest ettevõtetest on mikro-, väiksed ja keskmised ettevõtted. Levinuim ettevõtluse vorm Narva ettevõtjate seas on füüsilisest isikust ettevõtja. 01.10.2004. a seisuga oli selliste ettevõtjate üldarv 1846 (60,8% kõikidest registreeritud ettevõtjatest): – registreeritud äriregistris – 621; – ei ole kantud äriregistrisse, registreeritud Maksuametis – 1225. Teisel kohal on (ja kõige populaarsem ettevõtluse vorm äriregistris registreeritud Narva ettevõtjate seas) osaühing – 925 (30,5% kõikidest registreeritud ettevõtjatest ja 51,1% kõikidest äriregistris registreeritutest). Kolmandal kohal on aktsiaseltsid – 105 (3,5%). Seoses sellega et see ettevõtluse vorm näeb ette registreerimisel minimaalset aktsiakapitali – 400 000 krooni, on nendeks ettevõtted, millel on kaalu linna ettevõtluses. Narvas tegeleb umbes 115 mittekohalikku kaubandusfirmat, sh 65 firmat Tallinnast, 12 Tartust, 6 Narva-Jõesuust, 7 Kohtla-Järvelt, 7 Jõhvist, 9 Sillamäelt, 5 Rakverest ja 2 Harjumaalt. Tervikuna on Narva elanike ettevõtluse aktiivsus väga madalal tasemel. 2002. aastal tehtud Narva ettevõtluse uuringute andmetel on Narva iga 1000 elaniku kohta 23 äriregistris registreeritud ettevõtet, samal ajal kui vabariigi keskmine näitaja on 53, Tallinnas on ettevõtluse aktiivsuse näitaja 83, see on kolm korda suurem kui Narvas (vaata joonist 1).

Joonis 1 Uute firmade sünni dünaamika 1998. aastast 2003. aastani on negatiivne. 1998. aastal oli registreeritud 165 uut firmat, 2001. a – 100, 2002. a – 107, 2003. a – 93. 2004. aastal (1. novembriks) oli registreeritud 128 uut ettevõtet, mis annab tunnistust suurenenud ettevõtlusaktiivsusest. Vaatamata sellele et äriregistris registreeritud Narva ettevõtete arv aegapidi siiski kasvab, kõigub Narvas tegutsevate ettevõtete arv viimase viie aasta jooksul 1000 lähedal. Statistikaameti andmetel oli 2004. aasta alguseks Narvas tegelikult tegutsevaid ettevõtteid 914, st et 47% Narva ettevõtetest kas ei alustanud tegevust või lõpetasid mitmesugustel põhjustel tegevuse. 2002. aastal tehtud Narva ettevõtluse uuringute andmetel tegeleb suurim arv ettevõtteid Narvas kaubandusega, see hõlmab 40% kõikidest firmadest. 21% Narva ettevõtetest tegeleb teeninduse, äriteenuste ja koolituse valdkonnas. Ainult 11% Narva firmadest on tööstusettevõtted. Üha enam Narva firmasid valivad tegevusalaks teenindussfääri. 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 01.01.2004 Jaekaubandusload 652 785 674 938 Alkoholimüügiload 216 259 221 206 Tegevusload (v.a jaekaubandus) 409 701 408 502 Kokku: 1 277 1745 1303 1646 Narva linna Arengu ja Ökonoomika Ameti andmetel 01.01.2004. a seisuga. Vastavalt 2002. aastal tehtud Narva ettevõtluse uuringute andmetele loetleti 2002. aasta alguses Narvas 76 eksportettevõtet. Võrreldes 1999. aastaga kasvas eksportettevõtete arv 15%. 2001. aastal moodustas Narva eksport 1,6 miljardit krooni. Võrreldes 1999. aastaga kasvas kõikide Narva ettevõtete eksport 35,6%, kuid samal ajal Narva väike- ja keskmiste ettevõtete eksport vähenes 2001. aastal 69,4% ja VKE osa ekspordis moodustas vaid 19,3%. Üle-eestilises mahus moodustas Narva ekspordi osa 2,9%, import – 1,3%. Ekspordi põhiliseks artikliks on Narvas puuvill ja tekstiil (55,5% 2001. a kogu ekspordi mahust). Edasi tulevad mustmetalli tooted (11,6%), riided (7,3%), mööbel (6,6%) ja seadmed) (5,9% (vaata joonist 2).

Joonis 2 Eksport läheb Narvast põhiliselt USA-sse (16,9% kogu ekspordi mahust 2001. a), Saksamaale (16,7%) ja Soome (16,2%) (vaata joonist 3).

Joonis 3 Impordiettevõtteid loetletakse Narvas 2,2 korda rohkem kui eksportijaid. Impordi maht 2001. a oli 978,3 miljonit krooni. Vastavalt statistilistele andmetele moodustab puuvilla import 39,9% 2001.a kogu impordi mahust, seadmed 19,6% ja mustmetall 7,5% (vaata joonist 4).

Joonis 4 Kõige rohkem hangib Narva ettevõtetele toorainet ja tooteid Usbekistan (16,3% 2001. a kogu impordi mahust), järgnevad Saksamaa (12,7%) ja Venemaa (10,1%) (vaata joonist 5).

Joonis 5 Nagu näitas ettevõtluse uuringute käigus tehtud 10% tegutsevate firmade küsitlus, investeerib Narva VKE küllaltki aktiivselt oma ettevõtte arengusse: 2001. a ei olnud ainult 2,7% küsitletud firmadest investeeringuid teinud. Investeerijatel moodustas aasta keskmine investeeringute summa ühe ettevõtte kohta 0,8 miljonit krooni, kusjuures 0,6 miljonit krooni läks tehnoloogia ja seadmete uuendamiseks. Teisel kohal on investeering hoonetesse ja rajatistesse (keskmiselt 96 tuhat krooni). Suurim investeeringute maht 2001. a oli tekstiili- ja õmblustööstuse sektori ettevõtetel, metallitöötlemise ja masinaehituse ettevõtetel ning mööblivalmistamise ja puidutöötlemise firmadel. Narva tööstusettevõtted peavad vajalikuks investeerida kõigepealt vana sisustuse ja tehnoloogia uuendamisse, asendades need uute ja kaasaegsetega. Seejuures enamusel ettevõtetest on probleemid vajalike finantsiliste vahendite kaasamisega. Põhiseadmete park on vana mööblivalmistamise ja puidutöötlemise firmadel (keskmine vanus 14,5 aastat), neile järgnevad toiduainetetööstus (11,4 aastat), tekstiili-, õmblus- ja nahatööstus (10,0 aastat). 1.2. Linna ettevõtluse olukorra SWOT-analüüs Antud SWOT-analüüs on koostatud 2002. a Narva ettevõtluse olukorra uuringute alusel, arvestades olukorda 2004. algul. Tugevad küljed • Soodus geograafiline asend • Looduslike ja energiaressursside olemasolu • Ajaloo- ja kultuuripärand • Venemaaga säilitatud sidemed • Vabade tootmispindade olemasolu • Tootmisressursside madal maksumus ja rent • Tööjõu hea haridustase, mis võimaldab ümberõpet • Võimalus saada kutseharidust kaasaegses Narva Kutseõppekeskuses • Alustavate ettevõtjate munitsipaaltoetuse süsteemi olemasolu • Erialaste konsultatsioonide ja informatsiooni kättesaadavus ettevõtjatele • Ärialaseid teenuseid osutavate organisatsioonide olemasolu • Eksportettevõtete olemasolu • Suurte välismaiste firmade, kes võivad olla investoriteks, olemasolu linnas • Kuurortlinna Narva-Jõesuu lähedus Nõrgad küljed • Uute firmade vähene tekkimine • Nõrk koostöö linna ettevõtjate ja omavalitsuse vahel • Ettevõtjate vähene aktiivsus kutseliitude, ühingute, assotsiatsioonide, klubide jm raames • Vähene alternatiivsete finantseerimisallikate kasutamine • Tööjõuturu kaasaegsetele nõuetele vastava kvalifitseeritud tööjõu ja tehnilise kaadri vähesus • Narva VKE ekspordi väike maht • Narva ettevõtjate endassesuletus ja paindumatus • Narva VKE finantsiline nõrkus • Nõrk juhtimine ja kaasaegsete juhtimisvahendite vähene juurutamine • Riiklike ja kohalike monopolide tugev mõju • Mitteküllaldaselt arenenud tehniline ja transpordi infrastruktuur • Kultuuriline, keeleline ja geograafiline eraldatus • Mitteküllaldane töökogemus välisturgudel • Innovatiivsete ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete väike arv • Vähene informatsioon linna atraktiivsusest välisturistide jaoks • Tehnilise kõrgkooli puudumine • Venekeelse informatsiooni vähesus • Narva potentsiaali (eriti tööstuse ja turismi) ebapiisav kasutamine ettevõtluse arenguks Võimalused • Investeeringute kasv linna kui strateegilisse regiooni EL ja Venemaa piiril • Peamine transpordikoridor Venemaa ja EL vahel • Logistikakeskuse loomine ja arendamine • Topelttollide äramuutmine kaubanduses Venemaaga • Müügiturgude laienemine läände ja itta • Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja mitmekesistamine • Kirde-Eesti tööstuslik, majanduslik ja kultuuriline keskus • Klastrite loomine ja arendamine • Tööstusparkide ja -tsoonide loomine • Äriinkubaatorite ja -keskuste loomine • Kutsehariduse efektiivne süsteem • Tööjõu koolituse ja ümberõppe võimalused • Kõrgtehnoloogiliste tootmiste arendamine • Tööjõu konkurentsivõime tõstmise võimalused • Ettevõtluse aktiivsuse tõstmine linna arenguprojektides • Narva kui elamise, puhkuse ja turismikoha atraktiivsuse kasv Ohud • Transiidi vähenemine, sh maanteesilla ehitamise tulemusel väljaspool Narva linna piire • Transiidivoo ümberorienteerumine Petseri–Tartu suunale • Kohalike ettevõtete väljatõrjumine Narva ja maakonna turgudelt väliskonkurentide poolt • Välisinvestorite lahkumine Narva suurettevõtteist või nende viimine teistesse riikidesse • Narva Euroopast ja Eestist eraldumise suurenemine • Sidemete nõrgenemine Venemaaga • Regiooni ökoloogilise situatsiooni halvenemine • Tootmisressursside hindade kasv • Narva projektide madal konkurentsivõime investeeringute saamiseks EL fondidest ja programmidest • Elanike lahkumine Eesti ja EL parematesse regioonidesse • Sotsiaalsete probleemide teravnemine seoses välistööjõu juurdevooluga • Narva eemalejäämine peamistest turismivoogudest • Massilised koondamised suurettevõtteis • Kvalifitseeritud kaadri lahkumine linnast • Elanikkonna loomuliku juurdekasvu vähenemine • Narva linna võimaluste ja potentsiaali kasutamata jätmine ettevõtluse arenguks 1.3. VKE põhiprobleemid 1. Turud 2. Rahastamise võimalused 3. Seadusandlus 4. Tööjõud 5. Ruumid 6. Seadmed ja tehnoloogia 7. Juhtimine 8. Tooraine 9. Kohalik võim 1.1. Siseturu madal ostuvõime 2.1. Pankade kõrgendatud nõudmised 3.1. Maksuseadused 4.1. Ebapiisav keeleoskus 5.1. Suured kulutused küttele 6.1. Uute seadmete kõrged hinnad 7.1. Ebapiisav keeleoskus 8.1. Tooraine kõrged hinnad 9.1. Ettevõtluse arendamise meetmete kooskõlastamatus 1.2. Euroopa turul töötamise kogemuse puudumine 2.2. Kõrged laenuprotsendid 3.2. Kiirustatud üleminek euronormidele 4.2. Keeruline on leida sobivaid spetsialiste 5.2. Kõrge rendihind 6.2. Uued tehnoloogiad on ligipääsmatud 7.2.Raskused Eesti ärikeskkonda integreerumisega 8.2. Tooraine madal kvaliteet 9.2. Huvi ettevõtluse vastu kasvab aeglaselt 1.3. Kultuuriline, keeleline ja geograafiline eraldatus 2.3. Väike juurdepääs soodustingimustega fondidele 3.3. Seadusandluse ebastabiilsus 4.3. Keeruline on säilitada kvalifitseeritud töötajaid 5.3. Liigne bürokraatia dokumentide vormistamisel 6.3. Raskused tagavaraosade leidmisega 7.3. Juhtimisos- kuste ebapiisavus 8.3. Toll, kvoodid, limiidid 9.3. Ametite tegevus on ebaefektiivne 1.4. Partnersidemete puudumine 2.4. Oma laenugarantiide puudumine 4.4. Töötajate suhtumine töösse 5.4. Sobivate ruumide ja tööstusplatside vähesus 6.4. Vananenud seadmepark 7.4. Kvalifit- seeritud juhtide puudumine 9.4. Tegevuse ja projektide kooskõlastamise raskused 1.5. Majanduse globaliseerumine 2.5. Riskikapitali vähesus 4.5. Personali koolitamise ja ümberõppe raskused 5.5. Ebapiisav info olemas- olevate ruumide ja tööstusplatside kohta (2002. aastal Narva ettevõtluse uuringu käigus tehtud ettevõtjate küsitluse andmeil) Nimetatud probleemide loetelust saab linnavalitsus avaldada mõju järgmiste probleemide lahendamisele: – probleemid 4.2, 4.5, 7.3,7.4 ja 9.3 – toetuse ja osalise kulutuste kompenseerimisega spetsialistide koolitamiseks ja ümberõppeks; – probleemid 5.1, 5.4, 6.1 ja 6.2 – ettevõtlusinkubaatorite, tööstusparkide ja arenduskeskuste abil, kus ettevõtjad võivad soodustingimustel rentida ruume, seadmeid jne; – probleemid 5.3 ja 9.3 – kohaliku omavalitsuse ametnike töövõimaluste laiendamine infotehnoloogia kasutamise alal; – probleem 5.5 – Narva linna investeerimispassi loomise teel; – probleemid 9.1 ja 9.3 – kõigi Narva linnas tegutsevate ettevõtluse arendamisega seotud organisatsioonide koostöö arendamise teel; – probleem 9.2 – käesoleva tegevuskavaga ette nähtud tegevuste elluviimine (näiteks Narva aasta ettevõtja konkursi läbiviimine, ettevõtlust populariseerivate teatme- ja infomaterjalide väljaandmine jne). Tehtud küsitluse tulemuste alusel erineb probleemide prioriteetsus olenevalt ettevõtte tegevusalast, töötajate arvust ja tegevuse kestusest. Nii näiteks valmistab masinaehituse ja metallitöötlemise ettevõtetele kõige rohkem muret tööjõud, ehitus- ja kaubandusfirmad muretsevad turu ja läbimüügi pärast, puidutöötlemise ja teenuste sfääri ettevõtted näevad suurimaid probleeme oma projektide rahastamises, saavutamaks vastavust euronormidele. Alustavatel ettevõtjatel on raske läbi murda turule, suuremate kogemustega ettevõtetel on esmajärguliseks probleemiks seadusandlusest tulenevate nõuete täitmine. Rohkem kui 80 töötajaga ettevõtted seavad esiplaanile kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleemid. Narva ettevõtjad tervikuna viitavad tähtsuselt esimesena turgude ja müügi probleemile, tähtsuselt teisena – finantseerimise võimalustele. Kõige vähem oluliseks peavad Narva firmad keskkonnaprobleeme ja kuritegevust. Suurimat välise abi vajadust tunnevad firmad rahastamisallikate otsimisel ja projektide finantsilisel põhjendamisel, firma arendamise ja laiendamise projektide koostamisel, info saamisel tehnika, tehnoloogia ja kvaliteedistandardite kohta ning spetsialistide konsultatsioonilise toetuse saamisel juhtimise, tehnoloogia ja tehniliste probleemide lahendamiseks. Ettevõtjad vajavad samuti teenuseid uute klientide ja hankijate otsimisel, firma töötajate kvalifikatsiooni sihipärasel tõstmisel, infot maksustamise ja harukondliku seadusandluse, informatsiooniliste ürituste ja seminaride kohta. Narva keskmine ettevõtja peab oluliseks välise konsultatsiooni saamist koolituse ja seminaride kaudu, ühekordsete konsultatsioonide ja interneti abil. 2. NARVA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE STRATEEGILISED EESMÄRGID JA KAVA aastaiks 2005–2008 2.1. Nägemus Ettevõtlik Narva on sajanditepikkusi kogemusi omav linn kaasaegse dünaamilise ja paljufunktsioonilise ettevõtlusega, kus ettevõtlikkus, pidev õppimine ja maailmamajanduse tendentsid käivad käsikäes tööstuse, teenuste ja elanikkonna heaolu pideva kasvuga. Narva ettevõtlus opereerib infoühiskonnas, ta on konkurentsivõimeline ja efektiivne. Ettevõtjaks olemine on Narvas prestiižne ja kasulik. 2.2. Narva ettevõtluse arendamise strateegilised eesmärgid • Linnaelanike huvi tõstmine ettevõtlusega tegelemise vastu ja potentsiaalsete ettevõtjate toetamine • Alustava ettevõtja ja väikeettevõtja toetamine • Tegutsevate ettevõtete pidev areng ja nende konkurentsivõime tõstmine • Soodsa keskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Narvas Nimetatud eesmärke hakatakse realiseerima Narva Ettevõtluse 2005–2008. aasta Arengukava alusel, kava omakorda näeb ette konkreetse tegevuskava. Erinevalt traditsioonilisest lähenemisest arengukavade koostamisele ei ole käesolev arengukava üles ehitatud meetmete staatilise kogumina, vaid dünaamiliste ettevõtlusalaste muutuste seotud ja iseuueneva süsteemse protsessina. Seda protsessi esitab piltlikult skeem nr 1. Kuna Narva on traditsiooniliselt suur tööstuslinn, kus selgelt on formeerunud ja esindatud sellised majandusharud nagu tekstiili- ja õmblustööstus, puidutöötlemine ja mööblitootmine, metallitöötlemine, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine, energeetika ning ka turism ja teenindussfäär, siis peab kava seda arvestama. Linna piiriäärset asukohta arvestades tuleb vaadelda ka seoses transiidi ja logistikaga avanevaid võimalusi. Nimetatud sektorite efektiivsuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks näeb arengukava ette äriinkubaatorite, arenduskeskuste, tööstusparkide, tööstusettevõtete ühenduste – nn «klastrite» – loomist. Koos sellega tuleb pöörata erilist tähelepanu uue põlvkonna firmade loomisele ja kiirele arengule. Need ettevõtted ei rajane mitte ainult kaasaegse info- ja arvutitehnoloogia kasutusel, vaid ka selles sektoris loodavatel uutel toodetel ja teenustel. Arengukava rõhutab küll väikeste ja keskmiste ettevõtete arengut kui tohutut majandusressurssi, kuid ei vähenda suurte linna kujundavate ettevõtete osa ja tähtsust ning näeb ka töös nendega ette teatavaid toetusmeetmeid.

Skeem nr 1 2.3. Sihtgrupid • Kõik linna elanikud, vaatamata vanusele ja soole, kes soovivad realiseerida oma potentsiaali ettevõtjana • Potentsiaalsed ettevõtjad, sh avaliku, mittetulundus- ja erasektori töötajad, koondatavad ja töötud, kes tunnetavad oma potentsiaali ettevõtjana ja soovivad seda praktikas rakendada • Sotsiaalselt vähekaitstud gruppide esindajad, kes soovivad alustada oma ettevõtlust: o naised o noorsugu o eakad inimesed o puuetega inimesed o üksikvanemad o etniliste vähemuste esindajad • Alustavad ettevõtjad • Väikesed ja keskmised ettevõtted • Suurettevõtted • Äriorganisatsioonid • Linnast lahkunud, sh välismaale lahkunud narvalased, kes kavatsevad avada oma ettevõtte, arvestades saadud kogemusi ja teadmisi. Mida peab Narva saavutama ettevõtluse alal • Ettevõtja elukutse populaarsuse kasv kogu elanikkonna seas tervikuna • Ettevõtluse toetamine ja kõigi sellega seotud avaliku sektori meetmete suurenemine • Uute ettevõtete ja firmade tekkimise järsk kasv • Uusettevõtete parem stabiilsus ning nende toodete ja teenustega loodava lisaväärtuse suurenemine • Tööstusparkide, inkubaatorite ja arenduskeskuste loomine ja arenemine • Linna potentsiaali ja võimaluste täielik kasutamine ettevõtluse arendamisel • Tegutsevate ettevõtete kasv ja arenemine • Ettevõtlusega seotud infrastruktuuri loomine ja arendamine • Innovatiivse ettevõtluse arendamine • Narva ettevõtjate konkurentsivõime kasv • Narva ettevõtete turu laienemine Eestis, Venemaal ja Euroopa Liidus • Otseste välisinvesteeringute mahtude suurendamine (FDI). Mida see annab Narvale ja tema elanikele • Linna elanike heaolu kasv • Linnas luuakse ettevõtluskultuur, mille puhul rohkem inimesi tunnetab võimalusi oma ettevõtluse loomisel või arendamisel ning neil on küllalt motiive ja võimeid oma ideede elluviimiseks • Konkurentsi suurenemine ja selle tulemusena kaupade ja teenuste hinna alanemine ja kvaliteedi tõus • Kasvavad eelarve sissetulekud • Suurenevad võimalused sotsiaalsete arengukavade realiseerimiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks • Äriteenuste pakkumise ja kättesaadavuse laienemine, nende kvaliteedi paranemine • Linna omavalitsuse suurem toetus ja paremate tingimuste loomine väikeettevõtlusele, sealhulgas ekspordiettevõtteile • Ettevõtluse arendamisest huvitatud mitmesuguste organisatsioonide laia ringi koostöö ja ühine tegevus uuel kaasaegsel tasandil 2.4. Ettevõtluse Arengukava eesmärgid ja ülesanded Eesmärk 1 Linnaelanike huvi tõstmine ettevõtluse vastu ja potentsiaalsete ettevõtjate toetamine Eesmärk 2 Alustava ja väikese ettevõtluse toetamine Eesmärk 3 Tegutsevate ettevõtete pidev areng ja konkurentsivõime kasv Eesmärk 4 Soodsa keskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Narva linnas Ülesanded Ülesanded Ülesanded Ülesanded 1.1. Ettevõtluse maine parandamine Narva linna elanike seas 2.1. Algajate ettevõtjate soodustussüsteemi parandamine 3.1. VKE innovaatilise potentsiaali stimuleerimine ja arengu toetamine 4.1. Luua kasvavatele ettevõtetele tingimused tegevussfääride laiendamiseks 1.2. Oma ettevõtluse alustamise ja motiveerimise mehhanismide väljatöötamine ja juurutamine 2.2. Alustava ettevõtjaga tehtava koostöö skeemide parandamine 3.2 Tegutsevate ettevõtjatega tehtava koostöö skeemide parandamine 4.2. Ekspordi osatähtsuse suurendamine ettevõtte tegevuses 1.3. Võimalikult suurema arvu linlaste informeerimine ja koolitamine ettevõtluse alal, nende enesekindluse arendamine, et nad suudavad ennast realiseerida potentsiaalse ettevõtjana 2.3. Tööhõive tõstmine sotsiaalsetes sihtgruppides 3.3. VKE eksporditegevuse stimuleerimine 4.3. Ettevõtjate huvide toetamine riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel 3.4. VKE kaasamine ühisprojektidesse 4.4. Avaliku võimu ja organisatsioonide koostöö tugevdamine ettevõtluse toetamiseks 4.5. Linna konkurentsivõime tõstmine ettevõtluse valdkonnas 4.6. Riskide pehmendamine üleminekul Ühisturule 4.7. Parandada partnerlust linnavõimude ja ettevõtluse vahel 4.8. «Klastrite» ja võrguseoste arendamine majanduse võtmesektorites 4.9. Linna potentsiaali ja võimaluste kasutamine ettevõtluse arendamisel ( sh turismi arendamise eelduste kasutamine vanalinna potentsiaali realiseerimise raames ning Narva tööstusplatside ja -tsoonide kasutamine tööstusettevõtete arendamise instrumendina) 2.5. Oodatavad tulemused Arengukava realiseerimisest oodatav peamine tulemus seisneb linna ettevõtlusse ja ettevõtjatesse suhtumise muutmises positiivsemaks ning nende arengule lähenemise süsteemseks ja integreerituks. Need, kes soovivad alustada oma tegevust, näevad juba varem oma võimalusi ja hakkavad omandama vastavaid teadmisi ning proovima ennast selles. Eriti tähtis on mõista võimalusi seoses vanemate kooliõpilaste, üliõpilaste ja noortega tervikuna ning ka naistega, sest viimased on linnas enamuses. Tegutsevad ettevõtted saavad terve vahendite arsenali oma äri konkurentsivõimeliseks pidamiseks ja arendamiseks. See viib Narva ettevõtluse kindlale arengule, eksporttegevuse tormilisele kasvule ja uue põlvkonna ettevõtete tekkimisele linnas. Neile aitavad selles kaasa linnas ja väljaspool linna tegutsevad äriorganisatsioonid, loodavad inkubaatorid, tööstus- ja tehnopargid ning muu. Arengukava realiseerimise teisteks tulemusteks saab uute väikeste ja keskmiste äriettevõtete kasv, töökohtade arvu ja kvalifitseeritud kaadri suurenemine, eelarvelaekumiste kasvamine. Arengukava täitmise protsessis loodud tingimused ja saavutatud tulemused kindlustavad linna kui ettevõtjate linna kõrge maine ka ettevõtjate jaoks ning tõstavad kohaliku omavalitsuse reitingut, mis tervikuna soodustab investeeringute kasvu ettevõtetesse, sh ka väljastpoolt. 3. NARVA ETTEVÕTLUSE ARENGUKAVA REALISEERIMISPLAAN aastaiks 2005–2008 Kasutatavad lühendid: KOV – Kohalik omavalitsus NLV – Narva Linnavalitsus NJLV – Narva-Jõesuu Linnavalitsus NLAÖA – Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet Linnavara- ja majandusamet – Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet NLVLPA – Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Muuseum – Narva Linna Muuseum Haridusosakond – Narva Linnavalitsuse Haridusosakond Tööhõiveamet – Ida-Virumaa Tööhõiveamet (Narva osakond) Sotsiaalabiamet – Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiamet NKÕK – Narva Kutseõppekeskus Kolledž – Tartu Ülikooli Narva Kolledž NNMK – Kohaliku omavalitsuse asutus Narva Noorte Meremeeste Klubi Noortekeskus – Kohaliku omavalitsuse asutus Narva Noortekeskus ettevõtlust toetavad organisatsioonid EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EIK – EuroInfoKeskus (EuroInfoCenter) NÄN – Sihtasutus Narva Ärinõuandla NEA – MTÜ Narva Ettevõtluse Arendusühing EAA – OÜ Ettevõtluse Arendamise Agentuur Mittetulundussektor – mittetulundusühingud ja sihtasutused Pro Narva – Sihtasutus Pro Narva NREA – MTÜ Narva Regiooni Ettevõtjate Assotsiatsioon IVTL – MTÜ Ida-Virumaa Tööandjate Liit KEEL – MTÜ Kirde-Eesti Ettevõtjate Liit Strateegiline eesmärk Ülesanne Abinõud/projektid Vastutajad/täitjad Partnerid / elluviimise osalised Tähtaeg 2005 2006 2007 2008 1 2 3 1.1 1.2 1.3 2.2 3.2 1. Informatsiooniliste materjalide paketi väljatöötamine/levitamine ettevõtjate jaoks töö meediaga NLAÖA, NÄN NLAÖA, NÄN, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ärisektor, mittetulundussektor, teabevahendid, elanikkond 4 4.5 2. Reklaami- ja turismialaste informatsiooniliste materjalide väljatöötamine ja uuendamine NLAÖA KOV, NLAÖA, NÄN, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ärisektor, mittetulundussektor, teabevahendid, Narva reklaami- ja turismifirmad 1 2 3 4 1.1 1.2 2.2 3.2 4.7 3. Konkursi «Aasta ettevõtja» korraldamine ja läbiviimine NLAÖA NLAÖA, NÄN, KOV ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ärisektor, mittetulundussektor, elanikud 1 2 3 4 1.1 1.2 2.2 3.2 4.7 4. «Ettevõtluse nädala» korraldamine ja läbiviimine NLAÖA NLAÖA, NÄN, KOV, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, EAS, mittetulundussektor, ärisektor 2 2.2 5. Linna toetus alustavatele ettevõtjatele projektide kaasfinantseerimise sfääris NLAÖA NLAÖA, KOV, alustavad ettevõtjad 2 2.1 2.3 6. Linna toetus noorsooühendustele projektide (kaas)finantseerimise sfääris Noortekeskus Noortekeskus, KOV, noorteühendused 2 3 2.2 3.2 7. Eraldi sektsiooni loomine ettevõtjatele linna raamatukogus ning uute materjalide ja raamatutega varustamine Linna- raamatukogu, kultuuri- osakond Linna raamatukogu, kultuuriosakond, ärisektor 2 2.3 8. Põhiharidust mitteomavate noorte õppe tagamine NKÕK-i baasil Kultuuri- osakond, NKÕK Kultuuriosakond, NKÕK 2 2.3 9. Tööhõive aktiveerimiskeskuse asutamise 1 etapp: projekt «Tööturu analüüsi korraldamine tööhõive aktiveerimiskeskuse asutamiseks Narvas» NLAÖA, Sotsiaalabiamet NLAÖA, KOV, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, Tööhõiveamet, Narva reklaami- ja turismifirmad 4 4.5 4.9 10. Narva Kindluse bastionide renoveerimine ja turistidele külastamiseks avamine I etapp «Bastionide ring» NLAÖA NLAÖA, Linnavara- ja Majandusamet, kultuuriosakond, muuseum 4 4.5 4.9 11. Projekt «Narva Linnuse põhjaõue avamine turistidele» NLAÖA KOV, muuseum, kultuuriosakond, Pro Narva, Linnavara- ja Majandusamet, Pro Narva 4 4.5 4.9 12. Narva Raekoja energiasäästuprojekt NLAÖA NLAÖA, muuseum, kultuuriosakond, Linnavara- ja Majandusamet 4 4.5 4.9 13. Gloria bastioni detailplaneering NLVALPA NLVALPA 4 4.5 4.9 14. Aleksandri kiriku lähiterritooriumi detailplaneering 4 4.5 4.9 15. Narva Raekoja hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine NLAÖA NLAÖA, NLVALPA, linnavara- ja majandusamet 4 4.5 4.9 16. Vanalinna arengu kontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine NLVALPA Pro Narva, KOV, NLAÖA, linnavara- ja majandusamet 4 4.5 4.9 17. Vanalinna üldplaneeringu koostamine NLVALPA 4 4.5 4.9 18. Muinsuskaitse all olevate mälestiste mõõdistamine ja fikseerimine (linna andmepanga loomine mälestiste kohta) NLVALPA NLVALPA, KOV 4 4.5 4.9 19. Narva linna ajalooliste kaitsetsoonide fikseerimine (linna arhitektuurilis-ajaloolise väärtusega tsoonide ja territooriumide kindlakstegemine) NLVALPA NLVALPA, KOV 4 4.5 4.9 20. Projekt «Raekoja ja vanalinna piirkonna väärtustamine turismiobjektina« Pro Narva KOV, Pro Narva, kultuuriosakond, Linnavara- ja Majandusamet NLVALPA 3 4 3.3 4.3 4.5 21. Linna osalemine vabariiklikes ja rahvusvahelistes üritustes eesmärgil reklaamida Narvat kui ettevõtluse ja transiidi keskust Euroopa Liidu piiril NLAÖA NLAÖA, KOV 3 4 3.2 4.5 4.7 4.9 22. Turismifirmade toetamine linna reklaamimisel rahvusvahelistel näitustel NLAÖA NLAÖA, KOV, turismifirmad 23. Narva ja Ivangorodi kindluste kompleksi UNESCO maailma kultuuripärandi objektide kandmisega seotud meetmete rakendamine 4 4.5 4.9 24. Rahvusvaheliste kultuurisidemete arendamine Kultuuri- osakond Kultuuriosakond, KOV, õppeasutused, muuseum, mittetulundussektor, elanikud 4 4.5 4.7 4.9 25. Linna investeerimispassi uuendamine ja levitamine NLAÖA NLV, NLAÖA, NLVALPA, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ärisektor, mittetulundussektor 4 4.5 4.7 4.9 26. Linna valmisolek välisinvesteeringute (FDI) vastuvõtmiseks, analüüs NÄN NÄN, NLV 3 4 3.1 3.2 4.5 4.7 4.9 27. Tööstusparkide ja -tsoonide loomise ja arendamise toetamine NLVALPA, KOV KOV, MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro, ärisektor, mittetulundussektor, ettevõtlust toetavad organisatsioonid 27.1. Tööstusparkide ja -tsoonide loomise ettevalmistamise etapp (lähteandmete kogumine üldplaneeringu koostamiseks; tasuvusanalüüs; keskkonnamõju analüüs) NLVALPA, KOV 27.2 Tööstustsooni üldplaneeringu koostamine NLVALPA, KOV Tööstustsooni detailplaneeringu koostamine 27.3 Tootmisruumide rendi osaline kompenseerimine linnas uusi töökohti loovatele tööstusettevõtetele 27.4 Tehnilise infrastruktuuri ehitus- ja renoveerimisprojektide toetamine tööstusparkidele ja –tsoonidele 3 4 3.2 4.7 28. Linnavaraobjektide renoveerimine kasutusse üleandmiseks Linnavara- ja majandusamet Linnavara- ja Majandusamet 2 3 4 2.2 3.1 4.5 4.7 29. Äriinkubaatorite ja arengukeskuste loomise toetamine KOV KOV, ärisektor, mittetulundussektor, ettevõtlust toetavad organisatsioonid 1 2 1.3 2.3 30. Igaaastase infomessi «Teeviit» korraldamine ja läbiviimine Noortekeskus Noortekeskus, haridusosakond, koolitus- organisatsioonid 1 1.1 1.2 2.3 31. Õpilaste ja üliõpilaste konkursside toetamine. Õpilaste ja üliõpilaste firmade loomise toetamine Noortekeskus 1 1.2 1.3 32. Koolitus majanduspedagoogidele ettevõtluse aluste õpetamine Kultuuri- osakond Kultuuriosakond, koolitus- organisatsioonid, konsultatsiooni- organisatsioonid 1 4 1.2 1.3 4.7 33. Noorte töökasvatuskava koostamine Noortekeskus Noortekeskus, kultuuriosakond, koolitus- organisatsioonid 1 4 1.2 1.3 4.7 34. Noorte töömalevad Noortekeskus Noortekeskus, kultuuriosakond, koolitus- organisatsioonid 1 2 1.2 1.3 2.3 35. Õpilastele ja üleõpilastele õpetamine (fakultatiivkursused ja kursused) Kultuuri- osakond Kultuuriosakond, koolitus- organisatsioonid, Lasteloomemaja, konsultatsiooni- organisatsioonid, ärisektor 1 2 1.3 2.2 36. Noorte «Ettevõtlusklubi» asutamise toetamine Noortekeskus Noortekeskus, kultuuriosakond, koolitus- organisatsioonid, Lasteloomemaja, konsultatsiooni- organisatsioonid, ärisektor 3 4 3.1 4.5 4.9 37. Veeturismi arendamine KOV KOV, NNMK, kultuuriosakond, Linnavara- ja majandusamet KOV, NLVALPA, Linnavara- ja Majandusamet, Narva Noorte Meremeeste klubi, kultuuriosakond 37.1 Narva sadama taastamine: tasuvuse analüüsi korraldamine Linnavara- ja majandusamet 37.2 Jõe tn 1 kahekorruselise hoone rekonstrueerimine ja ümbritseva territooriumi heakorrastamine (sõudebaas) Linnavara- ja majandusamet 37.3 Narva jõe kalda tugevdamine ja heakorrastamine Linnavara- ja majandusamet 37.4 Kulgu sadama detailplaneering NLVALPA 37.5 Projekti «Kotka–Narva–Kotka veemarsruuti loomine» ettevalmistamine ja esitamine Eesti-Soome töögrupp AS Transservis-N, NÄN, Kotka ja Narva-Jõesuu linnavalitsused 4 4.9 38. Jalgratta-suusatrassi projekt Narva–Vaivara vald– Narva-Jõesuu NLV, NJLV Kohalikud omavalitsused Narva, Narva-Jõesuu, Vaivara 3 4 3.1 3.4 4.4 4.5 4.6 4.9 39. Välisekspertide kaasamine projektide koostamisse ja läbiviimisesse NLAÖA Kultuuriosakond, mittetulundussektor, NLVALPA, Sotsiaalabiamet 3 4 3.4 4.1 4.5 4.9 40. Logistika- ja transiidiinfrastruktuuri arendamine, logistikakeskuse asutamine NLV, KOV 4 4.5 4.9 40.1. sh sellega seotud ettevõtluse toetamine 4 4.5 4.9 41. Uue transiittee detailplaneering NLVALPA 4 4.5 4.9 42. Transiidiliinide ja piiriületuspunktide kaasajastamine (sh jalakäijate piiriületuspunkt «Parussinka») Linnavara- ja majandusamet, 4 4.5 4.9 43. Osalemine projektis «City Twins Co-operation Network» NLAÖA 4 4.5 4.9 44. Osalemine projektis «Via Hanseatica» NLAÖA 4 4.5 4.9 45. Osalemine projektis «E-Narva» Kantselei 4 4.5 4.9 46. Sõpruse silla renoveerimine 4 4.1 4.3 4.5 4.9 47. Uue rahvusvahelise silla ehitamine üle Narva jõe 4 4.1 4.3 4.5 4.9 48. Rahvusvahelise raudteesilla renoveerimine 4 4.5 4.9 49. Lennujaama taastamine väikelennukite vastuvõtuks (omavalitsuste ühisprojekt) KOV KOV 4 4.5 4.9 50. Turismikaartide ja -viitade paigaldamine Linnavara- ja Majandusamet, NLAÖA, NLVALPA Linnavara- ja Majandusamet, NLAÖA, NLVALPA 4 4.5 4.9 51. Turismiobjektide valgustus Linnavara- ja Majandusamet Linnavara- ja Majandusamet, NLAÖA, NLVALPA 1 2 3 4 1.3 2.2 3.2 4.4 4.5 52. Ettevõtjate koolitus ja ettevõtlusalase koolituse korraldamine NLAÖA NLAÖA, NÄN, koolitus- organisatsioonid, EAS 1 1.3 53. Kahe infopäeva läbiviimine linna koolides ja õppeasutustes ettevõtluse toetamisest riigi ja Narva omavalitsuse poolt NÄN, kultuuri- osakond NÄN, kutsehariduse koolitus- organisatsioonid, EAS 1 2 3 1.3 2.2 3.2 54. Narva ettevõtjate jaoks riikliku venekeelse portaali rus.Aktiva.ee aktiivne edendamine NÄN NÄN, NLV, EAS, linna õppeasutused, NÄN, koolitus- organisatsioonid, EAS, elanikkond 1 1.3 55. Kahe infopäeva korraldamine NÄN 1 4 1.3 4.5 56. Ärimudelite väljatöötamine ja nende väljaandmine NÄN 2 2.3 57. Tööturu ja sotsiaalsete gruppide analüüs ja seire NÄN, Tööhõiveameti projektid EAS, Tööhõiveamet, NÄN, ettevõtlust toetavad ettevõtted, NKÕK, projektide partnerid 2 2.3 58. Naaberomavalitsustega kooskõlastatud linna tööhõiveprogrammi väljatöötamine NÄN NÄN, NLV, EAS, naabrite kohalikud omavalitsused 3 3.1 3.2 59. Uue põlvkonna firmadele tingimuste loomine NÄN NÄN, EAS, EIK, suured ettevõtted, ettevõtlust toetavad ettevõtted, ärisektor 4 4.5 60. EL VI raamprogrammi järgi seminaride läbiviimine NÄN 3 4 3.2 4.5 61. Tegutsevatele ettevõtetele seminaride ja koolituse läbiviimine olemasolevatest toetusvormidest, kaasaegsetest juhtimissüsteemidest, kvaliteedi kontrollist, turundusest ja muudel teemadel NÄN NÄN, EAS, EIK, ärisektor, ettevõtlust toetavad ettevõtted 4 4.5 4.8 62. 10 ettevõtete analüüs spin-off ettevõtete loomiseks NÄN NÄN, EAS, EIK, ärisektor 3 3.1 4.5 63. Infoseminarid teaduse ja tehnika arengust EL programmi järgi – VI FP, SPINNO jt NÄN NÄN, EAS, EIK, IT-firmad, ärisektor, ettevõtlust toetavad ettevõtted, kõrgkoolid 4 4.3 64. Narva firmade osavõtu korraldamine välismaistel ja Eesti kontaktüritustel NÄN NÄN, EAS, ärisektor, Eesti ja välismaised partnerid 3 4 3.3 4.2 65. Seminarid ekspordi toetamise vormidest Eestis (ekspordiplaani programm, turundusalased konsultatsioonilised subsiidiumid, näitused) NÄN EAS, NÄN, EIK, NLV, eksportöörid-mentorid, EAS, Narva eksportöörid 3 4 3.3 4.2 66. Tolliprotseduuride ja ekspordi arengu alane seminar NÄN 4 4.8 67. Narva linna majanduse valdkondade analüüs majandusklastrite loomise aluseks NÄN EAS, NÄN, KOV, NLAÖA, +IK, konsultatsiooni- organisatsioonid, ärisektor 1 4 1.3 4.5 4.6 68. Projekt «US-Narva business mission» NÄN NÄN, EAS, NLV, EIK, ettevõtluse toetamise organisatsioonid, Inter Pares, koolitusfirmad 3 3.1 4.1 4.5 69. ERIS projekt – linna innovaatilise strateegia väljatöötamine NÄN 1 2 1.2 2.1 2.2 70. Mentoriprogramm alustavatele NÄN NÄN, EIK, ettevõtted-mentorid, konsultatsiooni- organisatsioonid 3 4 3.2 4.1 4.9 71. Kaasabi AS NTT tööstuse linna keskusest üleviimisele NÄN 3 4 3.3 4.1 4.2 72. Narva linna ekspordi potentsiaali uurimine ning meetmete väljatöötamine ekspordikasvu tempo soodustamiseks NÄN NÄN, EIK 4. SEIRE JA HINNANG Arengukava realiseerimine toimub konkreetsete abinõude ja projektide alusel. Arengukava realiseerimise hinnang ja tulemuste mõõtmine, ülesannete ja toimingute täitmise pidev seire, muudatuste ja täienduste tegemine kujutavad endast ühtset tsüklit. Arengukava täitmise indikaatoriteks on järgmised näitajad: tulumaksu iga-aastane muutumine linnaeelarve tuluosas, mida arvutatakse ühtse metoodika järgi kõigi aastate eest; uute ettevõtete tekkimise intensiivsus, ekspordi osa suurenemine, tööpuuduse vähenemine, linna ettevõtete konkurentsivõime kasv, ettevõtluse imago parenemine linlaste silmis. Arengukava realiseerimise käigus eeldatakse konsultatsioone kõikide asjasthuvitatud isikute, asutuste ja organisatsioonide, valitsuse ja maakonna võimudega, professionaalsete organisatsioonide ja muude isikutega. Arengukava realiseerimise tagasisidet teostatakse «Ettevõtluse nädala» läbiviimise, sihipäraste konverentside, linnapea ümarlaua, linnavolikogu alaliste ettevõtlus-, linnaarengu- ja projektikomisjonide töö kaudu. Eelarvevahendite kasutamist kontrollib linnavalitsuse Rahandusamet ja linnavolikogu eelarvekomisjon. 5. ARENGUKAVA JA TEGEVUSKAVA EELARVE NING FINANTSEERIMISE ALLIKAD Sihtide, ülesannete ja tegevuste elluviimise finantseerimise summad planeeritakse individuaalselt ja on ülal indikatiivselt ära tähistatud iga tegevuse järgi. Projekteeritud töö on aluseks, et kaasata välisvahendeid arengukava realiseerimisele. Arengukava finantseerimine kavandatakse mitmesugustest allikatest, nende hulgas: linna eelarve • riiklikud ja sihtotstarbelised fondid • Euroopa Liidu programmid ja struktuursed fondid • rahvusvahelised finantsdoonorid ja fondid • erasektor Lisa 1 kajastab detailselt 2005. aasta prognoosi 6. Lisad: 1. Ettevõtluse Arengukava eelarve ja finantseerimise allikad 2005. aastal.