Sotsiaalminister — Erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste osutamisega seotud tegevuskulude katmise kord 2001. aastal — RTL, 10, 143

Määrusega kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1988, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 8 ja «Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 17 lõike 7 ja paragrahvi 46 lõike 2 alusel erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste osutamisega seotud tegevuskulude katmise kord 2001. aastal. 1. peatükk RAKENDUSALA § 1. Käesolev määrus reguleerib psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste osutamist ja seaduse «2001. aasta riigieelarve» (RT I 2001, 4, 11) osa 141 peatüki 30 järgi erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kuludeks ja osa 141 peatüki 01 artikli 54 järgi psüühikahäiretega isikute toetatud tööks määratud rahaliste vahendite kasutamist. § 2. Seaduse «2001. aasta riigieelarve» osa 141 ptk 30 järgi erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kuludeks määratud rahalisi vahendeid on lubatud kasutada: 1) sotsiaalteenuste (edaspidi teenused) tegevuskulude katmiseks täisealistele psüühiliste erivajadustega isikutele, kelle ülalpidamist ja/või rehabiliteerimist hoolekande- või tervishoiuasutuses finantseeriti seisuga 31. detsember 2000. a seaduse «2000. aasta riigieelarve» osa 141 ptk 30 järgi; 2) teenuste tegevuskulude katmiseks täisealistele isikutele, kellel on raskest ja/või püsivast psüühikahäirest tingitud erivajadused ja kes vastavad käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kriteeriumitele; 3) psüühiliste erivajadustega inimestele hoolekande teenuseid osutavate asutuste personali riiklikult koordineeritud koolitamise kulude katmiseks. § 3. Seaduse «2001. aasta riigieelarve» osa 141 peatüki 01 artikli 54 järgi psüühikahäiretega isikute toetatud tööks määratud rahalisi vahendeid on lubatud kasutada töötamise toetamise teenuse tegevuskulude katmiseks täisealistele psüühiliste erivajadustega isikutele asutustes, mille tegevust toetati seisuga 31. detsember 2000. a seaduse «2000. aasta riigieelarve» osa 141 ptk 7502 artikli 54 järgi. § 4. Käesoleva määruse alusel on lubatud katta järgmiste teenuste tegevuskulusid lisas 2 toodud maksumuste alusel (teenuste kirjeldused lisas 3): 1) juhtumi korraldamine; 2) rehabiliteerimine; 3) igapäevaelu toetamine; 4) toetatud elamine; 5) elamine kogukonnas; 6) töötamise toetamine; 7) ööpäevaringne hooldamine; 8) ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine; 9) ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine. 2. peatükk NÕUDED TEENUSTELE JA TEENUSTE OSUTAJATELE § 5. Käesoleva määruse alusel finantseeritavad teenused peavad vastama lisas 3 sätestatud nõuetele. § 6. Käesoleva määruse alusel finantseeritavate teenuste osutajad (v.a juhtumi korraldamise ja rehabiliteerimise teenused) peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) teenuse osutaja peab olema kantud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või äriregistrisse; 2) hoolekandeteenuste osutamine peab olema põhikirja- või põhimäärusejärgne tegevus; 3) teenuse osutajal peab olema Interneti-ühendus ja e-posti aadress; 4) teenuse osutajal peab olema asutusesiseselt kinnitatud teenuste kvaliteedi edendamise ja kontrolli (siseauditi) süsteem; 5) teenuse osutajal peab olema asutusesiseselt kinnitatud töökord; 6) teenuse osutaja peab kindlustama teenuse kättesaadavuse hiljemalt kehtestatud tähtaegadel. § 7. Teenuse osutaja asutusesiseses töökorras peab olema sätestatud: 1) klientidega töötavate isikute tööülesanded, -jaotus ja vastutus; 2) erialaste otsuste kujundamise ja otsustamise mehhanism; 3) rehabilitatsiooni- või hooldusplaanide täitmise analüüsi töökoosolekute kord; 4) koostöösuhted teeninduspiirkonna hoolekandesüsteemi ning esmatasandi- ja eriarstiabiga; 5) rehabilitatsiooni- või raviasutusega seotud spetsialistide klienditöösse kaasamise kord; 6) töötajate superviseerimise kord; 7) isikuandmeid sisaldavate dokumentide vastuvõtmise, väljaandmise ja säilitamise reeglid. § 8. Käesoleva määruse alusel finantseeritavate teenuste osutamine toimub teenuse osutaja ja isiku või tema seadusliku esindaja vahel sõlmitud lepingute alusel (v.a juhtumi korraldamise ja ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenused). 3. peatükk TEENUSTE OSUTAMISE KORD § 9. Sotsiaalkindlustusamet korraldab juhtumi korraldamise teenuse osutamist ja suunab isiku rehabiliteerimise teenusele. § 10. Maavanem suunab isiku järgmistele teenustele: 1) ööpäevaringne hooldamine; 2) ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine; 3) ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine; 4) toetatud elamine; 5) kogukonnas elamine; 6) töötamise toetamine. § 11. Eriarst (psühhiaater) või rehabilitatsiooniasutus suunavad isiku igapäevaelu toetamise teenusele. § 12. Teenuste osutamisel ja teenustele suunamisel peab järgima käesoleva määruse lisas 3 sätestatud protseduure. 4. peatükk SUUNAMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID § 13. Rehabiliteerimise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) isiku kirjalik taotlus; 2) eriarsti vormikohane saatekiri; 3) arst-eksperdi arvamus eriarsti saatekirjast; 4) isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan; 5) perearsti poolt väljastatud tõend isiku tervisliku seisundi kohta, milles kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks; 6) rehabiliteerimisele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia. § 14. Ööpäevaringse hooldamise, ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenustele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) isiku või tema seadusliku esindaja taotlus teenusele suunamiseks; 2) perearsti poolt väljastatud tõend isiku tervisliku seisundi kohta, milles kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks; 3) Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud rehabilitatsiooniasutuse hinnang rehabilitatsioonitsükli tulemustele; 4) rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan; 5) teenusele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia. § 15. Töötamise toetamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) isiku taotlus teenusele suunamiseks; 2) Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud rehabilitatsiooniasutuse hinnang rehabilitatsioonitsükli tulemustele; 3) rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan; 4) teenusele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia. § 16. Tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) kohtuotsus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse; 2) perearsti poolt väljastatud tõend isiku tervisliku seisundi kohta, milles kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks; 3) hooldamisele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia. § 17. Igapäevaelu toetamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) suunaja kinnitatud saatekiri; 2) suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia. § 18. Käesoleva määruse alusel teenustele suunamise dokumentide vormid kinnitab sotsiaalminister. 5. peatükk VASTUNÄIDUSTUSED SUUNAMISELE § 19. Käesoleva määruse alusel finantseeritavatele teenustele ei või suunata isikuid, kellel on: 1) nakkushaigused aktiivset ravi vajavas ja/või nakkavas faasis; 2) sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest juhtiva psüühikahäirena; 3) statsionaarset ravi vajav psüühikahäire. § 20. Ambulatoorset ravi vajava psüühikahäirega inimese võib teenustele suunata ainult juhul, kui raviarst või -asutus kindlustab ravi jätkumise. 6. peatükk RAHASTAMINE § 21. Käesoleva määruse alusel finantseeritavate teenuste osutamise arvestus ja osutatud teenuste kulude katmine toimub lisas 2 kehtestatud teenuste arvestuse ühikute alusel. § 22. Juhtumi korraldamise tegevuskulud on arvestatud Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse. § 23. Rehabiliteerimise teenuse tegevuskulude katmiseks eraldab Sotsiaalministeerium vahendid Sotsiaalkindlustusametile. § 24. Rehabiliteerimise teenuse finantseerimine toimub Sotsiaalkindlustusameti ja rehabilitatsiooniasutuse vahel sõlmitud lepingu alusel. § 25. Käesoleva määruse paragrahvis 4 loetletud teenuste 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 tegevuskulude katmiseks eraldab Sotsiaalministeerium rahalised vahendid maavalitsustele vastavalt: 1) paragrahvi 2 punktis 1 toodud isikute tegelikule arvule maakonnas seisuga 1. jaanuar 2001. a; 2) paragrahvi 2 punktis 2 toodud isikute tegelikule arvule maakonnas seisuga 1. jaanuar 2001. a, arvestades maakonnas osutatavate teenuste mahtusid. § 26. Maavalitsustele eraldatud vahendeid on lubatud kasutada käesoleva määruse paragrahvis 4 loetletud teenuste 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 tegevuskulude katmiseks lisas 3 sätestatud tingimustel. § 27. Teenuste tegevuskulude katmine mitteriiklikes asutustes toimub maavalitsuse ja hoolekandeasutuste vahel sõlmitud lepingute alusel. 7. peatükk ARUANDLUS § 28. Maavalitsused esitavad hoolekandeasutuste kinnitatud tulude ja kulude eelarved ja eelarve muudatused vastavalt kehtestatud tähtaegadele. § 29. Erivajadustega inimeste riiklikuks hoolekandeks eraldatud rahaliste vahendite kulu kohta esitavad maavalitsused kvartaalselt koondaruande (lisa 6) ja paragrahvis 4 loetletud teenuste 3 ja 6 sisulise töö aruande (lisad 4 ja 5) kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks. 8. peatükk RAKENDUSSÄTE § 30. Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2001. a, teenustele (v.a rehabiliteerimine) lisas 3 sätestatud nõuete punkt 7 jõustub alates 1. detsembrist 2001. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Lisa 1 sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrusele nr 14 PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE RIIKLIKU HOOLEKANDE TEENUSTE KÄTTESAAMISE KRITEERIUMID ÜLDNÕUDED • Isikul peab olema raske ja/või püsiv psüühikahäire • Isik või tema seaduslik esindaja peab esitama kirjaliku taotluse vastava teenuse saamiseks (v.a ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine ja juhtumi korraldamine) • Teenuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised konkreetse teenuse saamiseks sätestatud kriteeriumid TEENUSE NIMETUS KRITEERIUMID Juhtumi korraldamine • Töövõime kaotus vähemalt 40% • Keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos; 2) isik on tööotsija, töötu või pikaajaline töötu; 3) võimetus kasutada üldisi avalikke teenuseid ilma kõrvalabita Rehabiliteeri- mine • Töövõime kaotus vähemalt 40% • Keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos; 2) isik on tööotsija, töötu või pikaajaline töötu Igapäevaelu toetamine • Töövõime kaotus vähemalt 10% • Keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos Toetatud elamine • Töövõime kaotus vähemalt 10% • Keskmine või raske puue • Rehabilitatsioonitsükli läbimine • Eluaseme puudumine või teiste toetavate teenuste puudumine olemasolevas elukohas • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos; 2) isik on tööotsija, töötu või pikaajaline töötu Elamine kogukonnas • Töövõime kaotus vähemalt 10% • Keskmine või raske puue • Rehabilitatsioonitsükli läbimine • Eluaseme puudumine või teiste toetavate teenuste puudumine olemasolevas elukohas • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos; 2) isik on tööotsija, töötu või pikaajaline töötu Toetatud töötamine • Töövõime kaotus vähemalt 40% • Keskmine või raske puue • Rehabilitatsioonitsükli läbimine • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos; 2) isik on tööotsija, töötu või pikaajaline töötu • Isik ei tööta «Tööturuteenuse seaduse» (RT I 2000, 57, 370) § 19 järgi osutatava teenuse alusel Ööpäevaringne hooldamine • Töövõime kaotus vähemalt 80% • Raske või sügav puue • Rehabilitatsioonitsükli läbimine Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine • Töövõime kaotus vähemalt 90% • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) sügav liitpuue; 2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire Ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine • Kohtuotsus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse • Raske või sügav puue • Suurenenud ohtlikkus Lisa 2 sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrusele nr 14 ERIVAJADUSTEGA INIMESTE RIIKLIKU HOOLEKANDE TEENUSTE TEGEVUSKULUDE KATMISE MÄÄR Teenus Arvestuse ühik Maksumus 1) juhtumi korraldamine aastas 780 000.- 2) rehabiliteerimine isiku kohta nädalas 900.- 3) igapäevaelu toetamine isiku kohta kuus 800.- 4) toetatud elamine isiku kohta kuus 1300.- 5) elamine kogukonnas isiku kohta kuus 2100.- 6) töötamise toetamine isiku kohta kuus 500.- 7) ööpäevaringne hooldamine isiku kohta kuus 2310.- 8) ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine isiku kohta kuus 5000.- 9) ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine isiku kohta kuus 4300.- 10) majutamine statsionaarse rehabiliteerimise korral ööpäev kuni 50.- Lisa 3 (1/10) sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrusele nr 14 NÕUDED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE RIIKLIKU HOOLEKANDE TEENUSTELE NÕUDED TEENUSTELE 1. Teenustele sätestatud nõuete punkti 6 täitmiseks personali kvalifikatsiooni osas viib Sotsiaalministeerium kolme aasta jooksul läbi koordineeritud täienduskoolituse kõigile teenuste osutajatele. 2. Iga teenust kasutava kliendi kohta peab olema avatud teenuse osutamisealast tegevust kirjeldav isiklik toimik, mis peab sisaldama järgmisi dokumente: • rehabilitatsiooni- või hooldusplaan; • rehabilitatsiooni- või hooldusplaani täitmise regulaarne arvestus; • täiendavalt peavad toimikus olema kliendiga seotud erakorraliste juhtumite kirjeldused ning kliendi kaebused osutatava teenuse osas ja nende lahendamine. 3. Isikuandmeid sisaldavate toimikute töötlemisel tuleb lähtuda «Andmekogude seadusest» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17) ja «Isikuandmete kaitse seadusest» (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685). Lisa 3 (2/10) Teenus: Juhtumi korraldamine 1. Eesmärk Parim võimalik elukvaliteet tavapärases keskkonnas 2. Sisu kirjeldus • Teenust osutab Sotsiaalkindlustusamet • Teenuse sisuks on inimese seostamine üldiste, olemasolevate avalike teenustega ja/või psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud teenustega 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud 4. Protseduurid • Rehabilitatsiooniasutusse suunamise korraldamine koostöös raviasutusega • Toetavatele teenustele suunamine rehabilitatsioonitsükli järgselt 5. Nõuded töökorraldusele • Ühe juhtumiga tegelemise kestus arvestuslikult 2–24 kuud 6. Nõuded personalile • Vastavus Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatavatele nõuetele 7. Nõuded ruumidele • Igal juhtumikorraldajal peab olema omaette tööruum tööks vajaliku kontorisisustusega (töökoht, arvuti, Interneti-side, telefon jms) 8. Nõuded koostöösuhetele • Teenus on ühendavaks lüliks rehabilitatsiooniasutuste, psühhiaatrilist eriarstiabi osutajate, riikliku hoolekande teenuseid osutajate, maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate vahel Lisa 3 (3/10) Teenus: Rehabiliteerimine 1. Eesmärk Inimese iseseisva toimetuleku taseme tõus (suurenemine) 2. Sisu kirjeldus Erialane tegevus, mida iseloomustavad järgmised tunnused: • Inimese iseseisva toimetuleku oskuste ja võimete suurendamine • Inimese iseseisvat toimetulekut toetava keskkonna kujundamine • Inimese seostamine üldiste avalike teenustega • Inimese seostamine toetavate teenustega • Ajaline piiritletus (kuni kuus kuud) • Inimese enese osalus (kohustus) 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse teenuse osutamise tegevuskulud ja statsionaarse rehabiliteerimise korral majutus • Isik tasub toitlustamise eest 4. Protseduurid • Teenusele suunab Sotsiaalkindlustusamet • Suunamise aluseks on raviarsti ja arst-eksperdi hinnangud • Statsionaarsel ravil viibiva patsiendi vajadusest rehabilitatsiooniteenuse järele peab raviarst informeerima Sotsiaalkindlustusametit hiljemalt üks kuu enne ravi lõppu • Isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostavad raviarst, rehabilitatsiooniasutus ja isik • Rehabiliteerimise teenuse osutamise lõppedes peab rehabilitatsiooniasutus koostama isiku edasise toetuse plaani ja juhendama plaani täitmist • Teenus peab olema isikule kättesaadav hiljemalt ühe kuu jooksul pärast rehabilitatsiooniplaani valmimist 5. Nõuded töökorraldusele Sätestatud sotsiaaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 6. Nõuded personalile Sätestatud sotsiaaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 7. Nõuded ruumidele Sätestatud sotsiaaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 8. Nõuded koostöösuhetele Sätestatud sotsiaaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 Lisa 3 (4/10) Teenus: Igapäevaelu toetamine 1. Eesmärk Parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel 2. Sisu kirjeldus • Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine • Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine • Isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine • Aja struktureerimine, vaba aja sisustamine • Juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel • Kaasamine töösarnasesse tegevusse • Pereliikmete ja lähedaste toetamine 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud • Teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide ekspluatatsioonikulud tasutakse mitteriiklikest vahenditest 4. Protseduurid • Teenuse saamiseks on vajalik eriarsti või rehabilitatsiooniasutuse suunamine • Teenuse konkreetse sisu (tööülesande) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab teenusele suunaja oma suunamiskirjas • Teenus peab olema kättesaadav hiljemalt suunamisele järgneval tööpäeval 5. Nõuded töökorraldusele • Teenust osutavad päevakeskused, mis peavad olema klientidele avatud tööpäeviti: 1) viis tundi päevas, kui päevakeskuses on üks töötaja; 2) kaheksa tundi päevas, kui töötajaid on rohkem kui üks • Klientidel peavad olema võimalused vähemalt kolmeks eri tegevuseks • Iga kliendi kohta peab olema eriarsti või rehabilitatsiooniasutuse poolt seatud kliendi rehabilitatsiooni- või hooldusplaaniga seotud ülesanne • Iga kliendiga peab olema koostöösuhe vähemalt üks kord nädalas, arvestuslik koormus keskmiselt kuni 20 tundi nädalas kliendi kohta 6. Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja kümne kliendi kohta 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele • Ruumides peab olema sooja joogi valmistamise võimalus 8. Nõuded koostöösuhetele Sisulist tegevust juhendab rehabilitatsiooniasutus Lisa 3 (5/10) Teenus: Toetatud elamine 1. Eesmärk Iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas 2. Sisu kirjeldus • Majutamine teenuse osutaja poolt tehniliselt hooldatavas väikeses majutusüksuses (3–20 kohta) koos teiste analoogsete probleemidega inimestega • Igapäeva- ja koduse elu korraldamine, tuginedes sarnaste probleemidega inimeste vastastikusele toetusele ja ühistegevusele • Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist, järelevalvet 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus) • Isik tasub eluasemekulud 4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem pensioniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel • Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja arst-eksperdi hinnangud • Teenus peab olema kliendile kättesaadav hiljemalt kuus kuud pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamise algust 5. Nõuded töökorraldusele • Tegevusjuhendaja juhendab igapäevaelu korraldamist vähemalt üks kord nädalas kaks tundi majutusüksuse kohta • Tegevusjuhendaja töökoht on rehabilitatsiooniasutuses, päevakeskuses või hooldekodus 6. Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja kümne kliendi kohta 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427) kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele • Majutusüksuses peab iga kliendi kohta olema vähemalt üks tuba • Majutusüksuses peab olema eraldi ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks 8. Nõuded koostöösuhetele Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaanide järgimise osas Lisa 3 (6/10) Teenus: Elamine kogukonnas 1. Eesmärk Iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas 2. Sisu kirjeldus • Ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks professionaal ja neli klienti; • Töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus) • Isik tasub eluasemekulud 4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem pensioniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel • Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja arst-eksperdi hinnangud 5. Nõuded töökorraldusele Elu- ja töökorraldus on üles ehitatud perekonna mudeli järgi 6. Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja nelja kliendi kohta 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427) kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele • Majutusüksuses peab iga kliendi kohta olema vähemalt üks tuba • Majutusüksuses peab olema eraldi ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks 8. Nõuded koostöösuhetele Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaani järgimise osas Lisa 3 (7/10) Teenus: Töötamise toetamine 1. Eesmärk Iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärastes töösuhetes 2. Sisu kirjeldus • Töövõtja ja tööandja toetamine (abistamine, juhendamine, nõustamine) inimese töölerakendamisel ning töökoha ja töötingimuste kohandamisel inimese vajadustele vastavaks • Toetamine võib toimuda tööandjale rahaliste vahendite sihtotstarbelise eraldamise või (tasuta, s.t kinnimakstud) erialaste teenuste osutamise kaudu 3. Finantseerimine Riigieelarvest makstakse toetust tööandjale või teenust osutavale organisatsioonile, mis kindlustab vajaliku juhendamise 4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem pensioniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel • Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja arst-eksperdi hinnangud 5. Nõuded töökorraldusele • Tööandja või teenuse osutaja kindlustab kliendile töö: 1) vähemalt 20 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 40–50%; 2) vähemalt 15 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 60–70%; 3) vähemalt 10 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 80–90% • Töösuhe on vormistatud vastavalt tööseadusandluse nõuetele 6. Nõuded personalile Üks tööjuhendaja kümne kliendi kohta 7. Nõuded ruumidele Teenuse osutamiseks kasutatavatel ruumidel peab olema töö- või tegevusalale vastav ruumide kasutusluba 8. Nõuded koostöösuhetele Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaanide järgimise osas Lisa 3 (8/10) Teenus: Ööpäevaringne hooldamine 1. Eesmärk Parim võimalik elukvaliteet institutsioonis 2. Sisu kirjeldus • Inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel • Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine • Ohutuse kindlustamine inimesele enesele ja teistele ööpäevaringselt • Eriarsti poolt määratud toetava ravi tagamine • Ei sisalda arstiabi diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse hooldamise tegevuskulud • Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise 4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel • Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja arst-eksperdi hinnangud • Teenus peab olema kliendile kättesaadav hiljemalt kuus kuud pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamise algust 5. Nõuded töökorraldusele Personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt ja viivitamatult 6. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja kolme kliendi kohta • Üks psühhiaatriaõde 20 kliendi kohta 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama: 1) majandusministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 37 «Majutusettevõtetele esitatavate kohustuslike nõuete kinnitamine» (RTL 1998, 346/347, 1433) majutusettevõttele kehtestatud üldnõuetele ja külalistemajale määruse punktides 49.2, 49.3, 49.4, 50.1, 50.2, 50.7, 50.8 ja 50.9 esitatud nõutele; 2) hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele 8. Nõuded koostöösuhetele • Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaanide järgimise osas • Perearstiabi ja psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus Lisa 3 (9/10) Teenus: Ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine 1. Eesmärk Suurenenud ohtlikkuse astmega inimese parim võimalik ja ühiskonnas aktsepteeritavaks peetav elukvaliteet institutsioonis 2. Sisu kirjeldus • Inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel • Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine • Ohutuse kindlustamine inimesele enesele ja teistele ööpäevaringselt • Hoolduskeskkonna tugevdatud järelevalve • Eriarsti poolt määratud toetava ravi tagamine • Ei sisalda arstiabi diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse hooldamise tegevuskulud • Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise 4. Protseduurid Teenusele suunab maavanem Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel 5. Nõuded töökorraldusele • Ruumidesse sisenemine ja väljumine peab olema personali poolt kontrollitav • Hooldekodu personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt ja viivitamatult • Kureeriva raviasutuse psühhiaatrilise konsultatsiooni viivitamatu kättesaadavus 6. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja kahe kliendi kohta • Üks psühhiaatriaõde kümne kliendi kohta • Eriväljaõpe tööks spetsialiseerunud režiimiga osakonnas 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama: 1) majandusministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 37 «Majutusettevõtetele esitatavate kohustuslike nõuete kinnitamine» (RTL 1998, 346/347, 1433) majutusettevõttele kehtestatud üldnõuetele ja külalistemajale määruse punktides 49.2, 49.3, 49.4, 50.1, 50.2, 50.7, 50.8 ja 50.9 esitatud nõutele; 2) hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele • Ühes magamistoas võib elada maksimaalselt kaks klienti • Ruumid vähemalt kolme erisisulise tegevuse sooritamiseks 8. Nõuded koostöösuhetele Perearstiabi ja psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus Lisa 3 (10/10) Teenus: Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine 1. Eesmärk Raske või sügava liitpuudega inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja/või parim võimalik elukvaliteet institutsioonis 2. Sisu kirjeldus Inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja/või elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimese ravi, rehabiliteerimise ja igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise kaudu 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse hooldamise tegevuskulud • Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise 4. Protseduurid Teenusele suunab maavanem Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel 5. Nõuded töökorraldusele • Ruumidesse sisenemine ja väljumine peab olema personali poolt kontrollitav • Hooldekodu personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt, hiljemalt 15 minuti jooksul 6. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja ühe kliendi kohta • Eriväljaõpe tööks sügava liitpuudega klientidega 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama: 1) majandusministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 37 «Majutusettevõtetele esitatavate kohustuslike nõuete kinnitamine» (RTL 1998, 346/347, 1433) majutusettevõttele kehtestatud üldnõuetele ja külalistemajale määruse punktides 49.2, 49,3, 49.4, 50.1, 50.2, 50.7, 50.8 ja 50.9 esitatud nõutele; 2) hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele 8. Nõuded koostöösuhetele Spetsialiseerunud keskasutus juhendab sisulise töö osas Lisa 4 (1/2) sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrusele nr 14

Lisa 5(1/2) sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrusele nr 14

Lisa 6 sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrusele nr 14

ERIVAJADUSTEGA INIMESTE RIIKLIKU HOOLEKANDE RAHALISTE VAHENDITE KULU ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2001. a kroonides Eelarve klassifikaatori Kulu nimetus Täpsustatud aastaeelarve Kassakulu Tegelikud kulud osa ptk artikkel 10 Töötasu 12 Töötajate töötasu (töölepingu seadus) 121 Astmepalk 122 Astmepalga suurendus 123 Preemia, puhkusetoetus 127 Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest 128 Muud lisatasud 13 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 21 Sotsiaalmaks 211 Sotsiaalkindlustuse eelarvesse 212 Ravikindlustuse eelarvesse 22 Kohustusliku kindlustuse maksed 25 Stipendiumid 27 Toetused 271 Ühekordne toetus 272 Muud toetused 29 Muud personalikulud 30 Majandamiskulud 31 Kantseleikulud 311 Bürookulud 312 Majandusveod ja laokulud (tellitud transport) 313 Raamatud, ajakirjad, ajalehed ja muud trükised 314 Postikulu 315 Sidekulud 319 Muud 32 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 321 Küte 322 Elekter 323 Vesi ja kanalisatsioon 324 Ruumide ja territooriumide korrashoid (tellitud) 325 Maamaks 326 Jooksev remont (tellitud remonditööd ja materjalid) 328 Valve 329 Muud 33 Renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 331 Küte 332 Elekter 333 Vesi ja kanalisatsioon 334 Ruumide ja territooriumide korrashoid (tellitud) 335 Rent (üür) 336 Jooksev remont (tellitud remonditööd ja materjalid) 338 Valve 339 Muud 34 Inventar, ameti- ja eririietus 341 Ruumide sisustus, mööbel 342 Büroomasinad, olmetehnika 343 Eriotstarbelised seadmed, tööriistad 344 Inventari hooldus ja remont 345 Seadmete üür 346 Ameti- ja eririietus 347 Toetused ameti- ja eririietuse soetamiseks 348 Rõivad, jalatsid, vooditarvikud 349 Muud 35 Sõidukite ülalpidamise kulud 351 Kütus, määrdeained 353 Jooksev remont, tehnohooldus 354 Sõidukite ja garaaži abiseadmed 355 Hooldusvahendid 356 Sõidukite kindlustusmaksed 357 Sõidukite ja garaaži üür 358 Isikliku sõiduauto kasutamise kulud 359 Muud 36 Lähetused 361 Riigisisesed lähetused 362 Välislähetused 49 Muud kulud 491 Personalikoolitus 492 Delegatsioonide vastuvõtu kulud 493 Seadusloome 494 Kirjastamiskulud 495 Näituste korraldamise kulud 496 Asutuse esinduskulud 499 Kohtukulud, õnnetuste tagajärgede likvideerimise kulud, matuste korraldamise kulud jt 37 Infotehnoloogia 371 Riistvara soetamine 372 Tarkvara soetamine 373 Projektide tellimine 374 Strateegilised infosüsteemid, riiklikud registrid 379 Muud 38 Õppevahendid 381 Õpikud 382 Õppeotstarbeline inventar ja seadmed 389 Muud õppevahendid ja materjalid 41 Toitlustamine, k.a toiduained 42 Ravimid ja sidumismaterjalid 43 Muud materjalid 433 Tooraine ja materjalid (kasutamiseks töökodades) 439 Muud 44 Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt ostetavad tööd ja teenused 76 Vallasasjade ja loomade soetused 761 Sõiduautod (välja arvatud eriotstarbelised) 762 Ühissõidukid 763 Muud transpordivahendid (kaasa arvatud eriotstarbelised sõiduautod) 765 Seadmed, põllumajandusmasinad ja -riistad 766 Teenistus- ja tööloomad 767 Loomaaia eksponaadid 77 Kinnisasjade soetused 78 Aktsiate ja muude väärtpaberite ost 79 Muud finantsmahutused 89 Kohustistasud ja muud finantskulud KOKKU