Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna eelarve koostamise aluste kinnitamine — KO, 32, 247

Aluseks võtnud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-d 38 ja 39, valla- ja linnaeelarve seaduse, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna eelarve koostamise alused vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 29. septembri 1997. a määrus nr 18 «Kuressaare linna eelarve koostamise alused». 3. Määrus jõustub 23. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 16. detsembri 2004. a määrusega nr 23 KURESSAARE LINNA EELARVE KOOSTAMISE ALUSED Eelarve koostamise alused sätestavad eelarve koostamise, vastuvõtmise ja avalikustamise korra. MÕISTED 1. Ametiasutus – Kuressaare Linnavalitsus ja Kuressaare Linnavolikogu kantselei. 2. Osakond – linnavalitsuse struktuuriüksus. 3. Hallatav asutus – Kuressaare linna omandis olev linnaeelarvest finantseeritav asutus. 4. Sihtasutus – linna asutatud ja linna poolt finantseeritav sihtasutus. 5. Üritus, objekt – kulude sihtfinantseerimise koht. 6. Taotlus – soovid-ettepanekud eelseisva eelarveaasta eelarve koostamiseks. 7. Tegevusala – eelarveklassifikaatoris toodud kuluvaldkondade liigitus. 8. Alaeelarve projekt – ametiasutuste, osakonna, hallatavate asutuste ja sihtasutuste poolt esitatud ametiasutuste, osakonna, hallatavate asutuste, sihtasutuste või ürituse tulude ja kulude põhjendatud arvestus koos seletuskirjaga. 9. Linnaeelarve projekt – arengu-majandusosakonna poolt koostatud alaeelarvete projektide koond. ÜLDSÄTTED 10. Eelarve sisu ja eesmärk on kindlaks määrata eelarveaasta rahasumma, mida saab kasutada linna ülesannete täitmiseks, ja raha kasutamise jaotus tegevusalade lõikes. 11. Eelarve koosneb Kuressaare linna eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 12. Eelarve on selgelt fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem, millega hallatakse Kuressaare linna rahalisi ressursse. 13. Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 14. Linnaeelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, riigieelarve seadusest, iga-aastasest riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohalike maksude seadusest ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. 15. Linnaeelarve projekti koostab arengu-majandusosakond talle kõigi osakondade ja hallatavate asutuste poolt esitatud alaeelarvete projektide alusel. 16. Linnaeelarve projekti koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 16.1. täielikkuse põhimõte – eelarves kajastatakse kõik linna tulud ja kulud; 16.2. selguse põhimõte – kõik tulud ja kulud esitatakse nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ning eesmärk on üheselt mõistetav, mis saavutatakse tulude-kulude liigitamisega vastavalt kehtivale eelarve klassifikaatorile; 16.3. eesmärgist sõltumatuse põhimõte – tulusid ei seota konkreetsete kuludega; 16.4. täpsuse põhimõte – eelarvesse kavandatakse tulud ja kulud võimalikult täpselt (eelarvesse on tulud ja kulud võetud niisuguse täpsusega, et eelarveperioodil nad kujunevadki selliseks, et kinnitatud ja täidetud eelarve on võimalikult sarnane); 16.5. avalikkuse põhimõte – kõik eelarve menetluse etapid on avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate linna eelarvepoliitikast; 16.6. kassapõhisuse põhimõte – eelarves käsitletakse tulusid laekumise ja kulutusi maksmise järgi. EELARVE LIIGENDUS 17. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 17.1. maksud; 17.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 17.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 17.4. tulud varadelt 17.5. toetused, sealhulgas välisabi; 17.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 18. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 18.1. personalikulud; 18.2. majandamiskulud; 18.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 18.4. sotsiaaltoetused; 18.5. eraldised mitteresidentidele; 18.6. eraldised muule valitsussektorile; 18.7. muud eraldised; 18.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 18.9. intressid ja kohustistasud; 18.10. muud kulud. 19. Tulude ja kulude vahe kaetakse finantseerimistehingutega, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 20. Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigitatakse vastavalt rahandusministri kehtestatud ühtsele eelarveklassifikaatorile. 21. Linnavalitsuse ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste kulud liigendatakse alaeelarvetes majandusliku sisu järgi vastavalt eelarveklassifikaatorile. Vajadusel kasutatakse detailsemat liigendust. Liigendamine lõpeb eelarve kinnitamisega, st peale eelarve kinnitamist ei toimu täiendavat liigendamist. LINNAEELARVE PROJEKTI KOOSTAMISE KORRALDAMINE 22. Linnaeelarve projekti koostamist organiseerib arengu-majandusosakond. 23. Taotlusi objektide või ürituste rahastamiseks eelseisval eelarveaastal saavad esitada ametiasutused, osakonnad, hallatavad asutused, sihtasutused ja mittetulundusühingud eelarveaastale eelneva aasta 31. augustini. 24. Taotlused esitatakse linnavalitsuse poolt kinnitatud vormil. 25. Taotlused koondab vastava valdkonna osakond, kes selgitab esitatud taotluste põhjendatuse, annab igale taotlusele hinnangu ja koostab süstematiseeritud koondi, milles on toodud kõik valdkonna haldusalasse kuuluvad taotlused. 26. Läbirääkimisi taotluste esitajatega peavad vastava valdkonna osakonnad koostöös arengu-majandusosakonnaga. 27. Arengu-majandusosakond arvutab välja tulude baasi ning esitab arutamiseks linnavalitsusele, kes otsustab eelarve kulude piirsummad tegevusalade lõikes. 28. Arengu-majandusosakond koostab tulude ja tegevusvaldkondade kulude piirsummade projekti eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. 29. Kuressaare linna eelarves arvestatakse kulusid järgmiste tegevusvaldkondade lõikes: 29.1. üldised valitsussektori teenused, sealhulgas linnavolikogu, linnavalitsus, liikmemaksud kuulumiseks kodumaistesse ja välismaistesse organisatsioonidesse, valitsussektori võla teenindamine jm; 29.2. avalik kord ja julgeolek; 29.3. majandus; 29.4. keskkonnakaitse; 29.5. elamu- ja kommunaalmajandus; 29.6. tervishoid; 29.7. vaba aeg, kultuur ja religioon; 29.8. haridus; 29.9. sotsiaalne kaitse. 30. Pärast piirsummade linnavalitsuse poolt heakskiitmist teatab arengu-majandusosakond piirsummad ametiasutustele ja osakondadele, kes omakorda edastab need oma tegevusala hallatavatele asutustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. 31. Piirsummadega mittenõustumisel esitavad osakonnad, hallatavad asutused ja sihtasutused piirsummat ületava summa kohta koos põhjendustega vastulaused, mis vaadatakse täiendavalt läbi. 32. Alaeelarve projektid esitatakse arengu-majandusosakonnale linnavalitsuse poolt kinnitatud vormil eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks. 33. Alaeelarvete projektide koostamisel peavad osakonnad, hallatavad asutused ja sihtasutused kinni pidama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks antud alaeelarvete koostamise juhistest. 34. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib arengu-majandusosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulutuste otstarbekust. LINNAEELARVE PROJEKTI KOOSTAMINE JA ESITAMINE 35. Linnaeelarve projekti koostab arengu-majandusosakond ja esitab selle volikogu määruse projektina linnavalitsusele läbivaatamiseks. 36. Määruse projektile lisatakse: 36.1. tulud üldsummas liigendatuna vastavalt eelarveklassifikaatorile, kulud üldsummas liigendatuna tegevusalade lõikes vastavalt eelarveklassifikaatorile ja finantseerimistehingud liigendatuna vastavalt eelarveklassifikaatorile; 36.2. kulude jaotus ametiasutuste, hallatavate asutuste ja sihtasutuste lõikes vastavalt eelarve klassifikaatorile; 36.3. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja käesolevaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 36.4. andmed võetud laenudest, emiteeritud võlakirjadest ja muudest pikaajalistest kohustustest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 36.5. andmed ületulevate (enne eelarve aasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 36.6. muud täiendavad andmed, mis on olulised eelarve paremaks kasutamiseks; 36.7. koond kõikidest arvestatud ja arvestamata taotlustest. LINNAEELARVE PROJEKTI LÄBIVAATAMINE VOLIKOGUS 37. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve projekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 38. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas kavandatud tulude või kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud allikad. Ettepanek koos lisadega esitada arengu-majandusosakonnale. 39. Parandusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu poolt eelarve eelnõu esimese lugemise lõpetamisel kindlaks määratud tähtajaks. Pärast tähtaja möödumist esitatud parandusettepanekuid ei arvestata. 40. Esitatud parandusettepanekud suunab volikogu esimees volikogu rahandus- ja majanduskomisjonile ja linnavalitsusele arvamuse andmiseks. Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu teiseks lugemiseks oma arvamuse parandusettepanekute suhtes koondkokkuvõttena, kus on märgitud ettepaneku esitaja, ettepaneku sisu, linnavalitsuse seisukoht. 41. Linnavalitsuse poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppemist ei saa parandusettepanekuid esitada. 42. Arengu-majandusosakond valmistab ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega, kolmandaks lugemiseks. Teise ja kolmanda lugemise vahe on vähemalt kaks nädalat. III EELARVE VASTUVÕTMINE JA JÕUSTUMINE 43. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. 44. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 45. Kahe nädala jooksul pärast linna eelarve kinnitamist annab arengu-majandusosakond hallatavatele asutustele alaeelarved. IV EELARVE MUUTMINE, LISAEELARVE 46. Eelarves määratud kulude ümberjaotamiseks taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. 47. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus eelarveaasta kestel esitada volikogule lisaeelarve projekti. 48. Lisaeelarve projektile lisatakse: 48.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 48.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 49. Lisaeelarve projekti muudatuste tegemisel tuleb esitajal esitada uus terviktekst. 50. Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib linnavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest kohe kirjalikult volikogu. 51. Lisaeelarve koostamine toimub vastavalt eelarve koostamise korrale. 52. Lisaeelarve võetakse vastu teisel lugemisel. VI EELARVE AVALIKUSTAMINE 53. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse linna põhimääruses sätestatud korras.