Märjamaa Vallavolikogu — Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 24, 157

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 2004, 30, 208) § 71 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 36 5, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 15. veebruari 2000. a määrus nr 3 «Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» (KO 2000,16, 270) ja Märjamaa Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a määrus nr 23 «Märjamaa Vallavolikogu 15. veebruari 2000. a määrusega nr 3 kinnitatud Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja muutmine» (KO 2002, 5, 111). 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2005. a. Volikogu esimees Allar OVIIR Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 18. jaanuari 2005. a määrusega nr 86 MÄRJAMAA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1.1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri ) määrab jäätmekäitluse üldise korra Märjamaa valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Märjamaa vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile isikutele Märjamaa valla haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehoolduses kasutatavad toimingud ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. 1.5. Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. 1.6. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast. II. Mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.3. Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.4. Korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2.1.5. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.6. Jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.7. Jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse teatud territooriumil tekkinud jäätmed; 2.1.8. Jäätmetekitaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.9. Jäätmevaldaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed; 2.1.10. Jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine või segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.11. Jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või nendes sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.12. Kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja; 2.1.13. Kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks; 2.1.14. Ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele, varale või keskkonnale kahjulikud jäätmeid, mis nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 2.1.15. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning ettevõtluses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.16. Prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle ühe aasta; 2.1.17. Reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; 2.1.18. Taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.19. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.20. Pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks alates kasutatavast toormest ja valmistamisest kuni toimetamiseni lõppkasutajani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 2.1.21. Pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid; 2.1.22. Pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 2.2. Ülejäänud mõisted on jäätmeseaduses ja pakendiseaduses esitatud tähendustes. III. Jäätmekäitluse üldprintsiibid 3.1. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise. 3.2. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Märjamaa Vallavalitsuse poolt kehtestatavaid nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või Märjamaa jäätmejaama. Spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda eraldi. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi tavajäätmetest. 3.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konteineril märgitud tüüpi jäätmeid. 3.4. Kõigil jäätmete valdajatel Märjamaa vallas peavad olema individuaalsed jäätmete kogumisvahendid või ühiste jäätmete kogumisvahendite kasutamise lepingud 3.5. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga. 3.6. Kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik on kohustatud: 3.6.1. korraldama oma kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumist määrates tema kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnisasjal elavaid ja töötavaid isikuid; 3.6.2. tagama kinnisasjal piisavas koguses ja suuruses nõuetekohaste jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, et vältida kahju inimestele ja keskkonnale; 3.6.3. korraldama nõuetekohast jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutamist või kõrvaldamist tiheasustusega aladel vähemalt üks kord nädalas, korterelamutes ja eramajades kaks korda kuus ning külades vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. 3.7. Jäätmetekitaja on kohustatud: 3.7.1. jäätmed üle andma jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta; 3.7.2. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.7.3. jäätmeveost väljajäänud majapidamised on kohustatud tekkinud olmejäätmed viima ise sellekohast luba omavasse prügilasse või jäätmejaama (nt Tallinna, Väätsa või Paikuse prügila, Rapla või Märjamaa jäätmejaam) või tellima selle teenuse litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtjalt. 3.8. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. IV. Jäätmete kogumisele ja sortimisele esitatavad nõuded 4.1. Jäätmete kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis võimaldab: – jäätmete kogumist nende tuulega laialikandumist takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – võimaliku lekke vältimist. 4.2. Kogumisvahendina on lubatud kasutada kaanega suletavaid jäätmekonteinereid või mahuteid, mida on võimalik tühjendada jäätmeveoautode tõstemehhanismiga või käsitsi. 4.3. Jäätmete kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 4.4. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, informeerides sellest jäätmevedajat. 4.5. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu prügikogumisvahend tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 4.6. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad jmt) jäätmete kogumisvahendite paigutamise korraldab territooriumi valdav isik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab olema jäätmete kogumisvahend. 4.7. Avaliku ürituse korraldaja varustab jäätmete kogumisvahenditega ürituse paiga ja tagab selle koristamise kaheksa tunni jooksul või loas näidatud tähtajaks pärast ürituse lõppu. 4.8. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele kohale, kuhu jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. Juurdepääsutee konteineri juurde peab olema vaba ja puhastatud aastaringselt ning võimaldama prügivedaja ligipääsu konteinerile. 4.9. Jäätmekogumisvahendid 4.9.1. Prügikogumisvahend võib olla plastikust või metallist. 4.9.2. Kogumisvahendi suurus valitakse vastavalt vajadusele 80 liitrist kuni 6000 liitrini. 4.9.3. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: 0,1 m3 – 50 kg, 0,8 m3 – 400 kg. 4.9.4. Ajutiselt on lubatud prügikogumisvahendina kasutada kilekotte. 4.9.5. Ohtlike jäätmete veoks kasutatakse eriotstarbelist või korralikult suletavat taarat. 4.10. Kinnisasjal tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole kinnisasja piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse või antakse üle jäätmekäitlejale. Jäätmete kogumisvahend tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. Kogumisvahendi paigutamine eluruumi akna alla on keelatud. Uute hoonete puhul tuleb projektis ära näidata, kuhu paigutatakse prügikogumisvahend. 4.11. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 4.12. Metallijäätmed tuleb üle anda metallijäätmete kogumise ja veo jäätmeluba omavale ettevõtjale või toimetada metallijäätmeid töötlevasse jäätmekäitluskohta. 4.13. Inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi muudest tavajäätmetest ja nende kogumisel ning käitlemisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja VI osas toodud nõuetest. 4.14. Suuregabariidilised või mahukad jäätmed võib paigutada veoettevõtjaga eelnevalt äraveoks kokkulepitud ajaks oma kogumismahuti kõrvale. 4.15. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: 4.15.1. ohtlikke jäätmeid; 4.15.2. üle 40 °C kuumi jäätmeid; 4.15.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.15.4. vedelaid ja püdelaid jäätmeid; 4.15.5. käimlajäätmeid; 4.15.6. kogumiskaevude setteid; 4.15.7. nakkusttekitavaid jäätmeid; 4.15.8. radioaktiivseid jäätmeid; 4.15.9. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 4.15.10. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 4.16. Punktis 4.15 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.16.1. ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 4.16.2. spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; 4.16.3. komposteerimisväljakud; 4.16.4. muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. V. Jäätmete vedu ja käitlemine 5.1. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse (edaspidi korraldatud olmejäätmevedu). 5.2. Märjamaa Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumi korraldatud olmejäätmeveo. 5.3. Märjamaa Vallavalitsus korraldab enam taaskasutamist leidvate jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutust võimalikult suures ulatuses. 5.3.1. Liigiti kogutakse: joogitaara (klaas, plastik, tetra), vanapaber ja papp. Märjamaa jäätmejaama olemasolul ka teisi sorteeritavaid jäätmeid (ehitus- ja lammutusjäätmed, metall). 5.4. Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud, välja arvatud eeskirja lisas nimetatud korraldatud jäätmeveopiirkonnast välja arvatud kinnistud. 5.5. Vallavalitsusel on õigus erandina ajutiselt vabastada jäätmeveo tasu maksmisest korraldatud olmejäätmeveo piirkonda kuuluva kinnistu valdaja. Vabastuse taotleja peab oma sellekohases kirjalikus avalduses põhjendama, miks taotletaval ajavahemikul jäätmeid ei teki. 5.6. Isikud, kes ei kuulu käesoleva eeskirja lisas loetletud Märjamaa Vallavalitsuse poolt korraldatud olmejäätmete veoga liitunute hulka, on kohustatud korraldama oma jäätmete veo ise ja esitama kirjaliku selgituse eelmise kalendriaasta jäätmekäitluse kohta (jäätmete liigid ja kogused; jäätmekäitleja, kellele üle anti) Märjamaa Vallavalitsusele iga aasta 31. jaanuariks. 5.7. Korraldamata jäätmeveoga olmejäätmete valdaja on kohustatud alles hoidma jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. 5.8. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais, teket. 5.9. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus. 5.10. Jäätmevedaja vastutab ohutusnõuete täitmise eest jäätmete veol jäätmed vedamiseks üle andnud isiku, vallavalitsuse või pädeva riigiametniku poolt määratud jäätmekäitluskohta. 5.11. Jäätmevedaja on jäätmete veol kohustatud: 5.11.1. eemaldama kogumisvahendisse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku või jäätmevaldajaga sõlmitud lepingu kohaselt; 5.11.2. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.11.3. oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid; 5.11.4. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.11.5. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 5.11.6. korraldama jäätmevedu elanikke vähim häirival viisil. 5.12. Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 5.12.1. konteinerisse on paigaldatud lubamatuid jäätmeid. Sel juhul tuleb jäätmevaldajal tellida kogunenud jäätmete äraveoks mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 5.12.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 5.13. Jäätmeid võib konteinerist eemaldada ainult jäätmekäitlusettevõtte töötaja või jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 5.14. Kui jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele. Jäätmevedaja informeerib jäätmete tagastamisest keskkonnainspektsiooni. 5.15. Jäätmetekitaja või kinnistu omanik on kohustatud: 5.15.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.15.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki käesoleva eeskirja ja teiste õigusaktidega sätestatud nõudeid. 5.16. Orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib komposteerida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 5.17. Sõnnikut võib komposteerida kompostorites või Märjamaa Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. Elumaja akna vahetus läheduses on sõnniku komposteerimine keelatud 5.18. Sõnnikut ei tohi laotada külmunud maale ja lumele ning see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. 5.19. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 5.20. Reovee kogumiskaeve ja püüdureid ning kuivkäimlaid tühjendab sellist teenust osutav ettevõte (nt OÜ Märjamaa Vesi jt). Seda tuleb lasta teha mitte harvemini kui üks kord aastas. Selliseid jäätmeid võib üle anda Raplamaa Keskkonnateenistuses registreeritud tavajäätmete vedajale, kes viib need edaspidiseks käitlemiseks Märjamaa reoveepuhasti vastuvõtupunkti, asukoht Märjamaa vald, Sõtke küla. 5.21. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmelaoga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 5.22 Kogumis- ja settekaevude sisu tohib komposteerida ainult Märjamaa Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 5.23 Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavad puidu- ja paberijäätmed võib põletada hoonete küttekolletes. Ohtlike jäätmete põletamisel on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 5.24. Okste, risu ja leheprahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikus 1. oktoober kuni 1. mai tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Välikaminas võib põletada oksi ja risu aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud. 5.25. Kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt. Kulu põletamisest tuleb eelnevalt teavitada Päästeteenistust. 5.26. Olmejäätmete ladestamine on lubatud sellekohast luba omavasse prügilasse (nt Väätsa prügila, Tallinna prügila Jõelähtme vallas Harjumaal või Paikuse prügila Pärnumaal). 5.27. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga oma kinnistul) on keelatud. 5.28. Kodumajapidamise tekkinud ohtlikke jäätmeid saavad valla elanikud tasuta ära anda ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse (Märjamaal Lemmiku autobussipeatuse juures). Kogumiskonteineri asukohast kaugemates valla piirkondades korraldab vallavalitsus täiendavalt ohtlike jäätmete kogumisüritusi, mille toimumisest informeeritakse elanikke ajakirjanduse kaudu. 5.29. Asutused ja ettevõtjad saavad ohtlikke jäätmeid üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (nt maakondliku Rapla jäätmejaama operaatorfirmale AS Ragn Sells). VI. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu-, metalli-, betooni-, telliste, ehituskivide, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 6.2. Ehitiste lammutamiseks peab olema nõuetekohane lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omanikuga ja vallavalitusega. Lammutuskavas peab olema ettenähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil. Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks jäätmekäitlejale. Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sorteerimiseks või ladestamiseks nõuetekohasesse prügilasse. 6.3. Lammutuskavas esitatud jäätmekäitlustingimuste täitmise eest vastutab ehitise omanik või isik, kellele on välja antud ehitise lammutusluba. 6.4. Eraldi tuleb sorteerida taaskasutamiseks puit; metall (eraldi must ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda eraldi ja pakendada kehtestatud nõuete kohaselt ning üle anda ladestamiseks prügilasse. 6.5. Märjamaa vallas tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse või antakse käitlemiseks üle sellekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõte omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. 6.6. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 6.7. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 6.7.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 6.7.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 6.7.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. 6.8. Ehitus- ja lammutusjäätmete vedaja on kohustatud registreerima end jäätmevedajana või jäätmekäitlejana Raplamaa keskkonnateenistuses. VII. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 7.1. Hoolekande- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb üle anda sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.2. Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas ning jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev haiglas selleks ettenähtud jäätmekogumiskohta, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis. 7.4. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad esemed, tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse. Vajalik on teravate esemete valamine kipsi, et vältida nende edasist laialikandumist. 7.5. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev haiglas selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi. 7.6. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul, kus need põletatakse selleks ettenähtud kohas. 7.7. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed, tuleb üle anda Päästeametile nende edasiseks käitlemiseks. 7.8. Kasutustähtaja ületanud ja riknenud ravimijäätmed saavad elanikud ära anda ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse Märjamaal, aga ka valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisüritustel. Raviasutused aga sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. 7.9. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendatud elavhõbedajäätmeid tuleb hoida haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.10. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse sellekohase märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada sellekohase märgistusega kemikaali originaalpakendit. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks sellekohast luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.11. Loomsete jäätmete käitlemisel (sealhulgas loomakorjused) tuleb lähtuda veterinaarkorralduse seadusest, loomatauditõrje seadusest, jahiseadusest ja teistest nendest seadustest lähtuvatest õigusaktidest. 7.12. Loomsete jäätmete hulka kuuluvad: loomade korjused, inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. 7.13. Loomatauditõrje seaduse kohaselt kuuluvad loomsed jäätmed kogumisele, transportimisele, säilitamisele, ümbertöötlemisele, kahjutustamisele ja kasutamisele viisil, mis välistab haigustekitajate ja ohtlike ainete leviku. 7.14. Loomsete jäätmete valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete jäätmete käitlemise volitatud veterinaararsti nõuete kohaselt. 7.15. Toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusega «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord» nõuetest. 7.16. Loomsed jäätmed (surnud loomad) viiakse käitleja poolt Lääne-Virumaale Väike-Maarja Jäätmekäitlustehasesse, tingimata peab olema kaasas veterinaartõend. 7.17. Lemmiklooma võib kohaliku vannutatud veterinaararsti nõusolekul matta oma kinnistule. VIII. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine 8.1. Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid. 8.2. Pakendimaterjali liigid on klaas, plastik, paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong, metall, puit, muu materjal. 8.3. Pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagama piisava ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale. 8.4. Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduvkasutus või pakendijäätmete taaskasutus. 8.5. Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 8.6. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. 8.7. Järelevalve pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega ja tarbijakaitseseadusega sätestatud korras. 8.8. Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet. IX. Jäätmekäitluse korraldamine 9.1. Märjamaa valla haldusterritooriumil paiknevad ettevõtted peavad taotlema jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseadusega kehtestatud juhtudel jäätmeloa. 9.2. Teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega tegelev isik, kes on vabastatud keskkonnaministri määrusega jäätmeloa omamise kohustustest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevusena vedav isik, peab olema registreeritud Raplamaa keskkonnateenistuses. 9.3. Vallavalitsus annab oma seisukoha jäätmeloa taotluste kohta ja kontrollib ettevõtjate poolt jäätmeseadusest tulenevate kohustuste, jäätmeloa omamise või jäätmekäitlejana registreerimise täitmist, aga ka jäätmeloaga kehtestatud nõuete täitmist. 9.4. Kõik Märjamaa valla haldusterritooriumil asuvad jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule. 9.5. Kõik Märjamaa valla haldusterritooriumil tegutsevad jäätmeluba, keskkonnakompleksluba omavad isikud, aga ka kõik jäätmekäitlejana Raplamaa keskkonnateenistuses registreeritud isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladestatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ja veomooduse üle ning nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada viis aastat. Esitama need jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavale ametnikule tema nõudmisel. X. Järelevalve ja vastutus 10.1. Märjamaa Vallavolikogu poolt määratud kontrollimise õigusega ametnik kontrollib vähemalt üks kord aastas ettevõttes jäätmeseadusest tulenevatel juhtudel kohustusliku jäätmeloa või jäätmekäitlejana registreerimise tõendi olemasolu, jäätmeloaga kehtestatud tingimuste täitmist ja üldist keskkonnakaitselist olukorda ettevõttes ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest kinnipidamist. 10.2. Kontrollimise õigusega ametnik kontrollib vajaduse korral, aga ka juhtudel, kui käesoleva jäätmehoolduseeskirja kohaselt korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks loetud isik ei esita Märjamaa Vallavalitsusele 31. jaanuariks oma eelmise aasta jäätmealase tegevuse kirjalikku selgitust, tema jäätmealast tegevust ja rakendab vajalikke meetmeid kontrollitava isiku jäätmealase tegevuse korraldamiseks. 10.3. Kontrolliõigusega ametnik kontrollib valla haldusterritooriumil toimuvat tegevust teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumisel ja veol. Jäätmeseaduse nõuete rikkumise kindlakstegemisel metallijäätmete kogumisel ja veol rakendab meetmeid seadusrikkumise peatamiseks ja süüdlaste karistamiseks. 10.4. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekitatud keskkonnareostus ja -kahjustus likvideeritakse selle tekitaja kulul. Kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes sellega seotud kulutused. 10.5. Kontrollimisel kindlaks tehtud rikkumise puhul on kontrollival ametnikul õigus rakendada meetmeid rikkumise peatamiseks ja süüdlase karistamiseks keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. XI. Märjamaa valla haldusterritooriumil asuvate jäätmehoolduskohtade järelhoolduse nõuded 11.1. Kõik Märjamaa valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmete tekitajad ja käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejale kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. 11.2. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket. 11.3. Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel kasutamata jäänud toorained, materjalid ja kemikaalid tuleb realiseerida (müüa, ära anda) kasutajale, et vältida nendest tingitud võimalikku reostust. Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirja (kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 18. jaanuari 2005. a määrusega nr 86) lisa JÄÄTMEVEOPIIRKOND Korraldatud jäätmeveopiirkond Välja arvatud piirkonnast kinnistu omanik (*informatiivse tähendusega) Alev: Märjamaa Külad: Alaküla Altküla Aravere Ristikivi AS Mempis Aruküla Haimre Hiietse Inda Jaaniveski Jõeääre Kaguvere Kangru Kasti Keskküla 1. Teiste-Tõnise Eve Kann 2. Alt-Kaubi Mare Udusaar Kiilaspere Kilgi Kirna 1. Haaviko Jaan Halliste 2. Kamariku Olga Tambre Kohatu 1. Aasa Erna Tõrva 2. Raja Mall Pikk 3. Rahkvälja Vsevolod Starostenko 4. Soosaare Arvo Soosaar 5. Vahaniidu Veiko Adermann 6. Laane VL&US AS 7. Käända Mõisa Veiko Adermann Kohtru 1. Sõlela Vello Burmeister 2. Olevi Eerik Merilaid 3. Uuetoa Vello Saaliste 4. Kuke Jaanus Konno Koluta küla Konuvere Kunsu Kõrtsuotsa 1. Männiku Silvi Laiksoo Käbiküla 1. Margu I Heldur Karupoeg 2. Kirjaliku Jüri Oniks 3. Lehe Reet Naber Käriselja Laukna Leevre 1. Kaasiku Lembit Luts Lestima 1. Lutsu Evald Bucht Lokuta Loodna 1. Kiristu Elle Kašurina Luiste 1. Rakke Mari Metsaäär Lümandu Maidla 1. Sõeru Ella Laanemets 2. Nurga Edgar Haavandi 3. Piiseva Ramon Ehaviir 4. Tosina Benita Kreek 5. Viduna Elmo Teesalu 6. Viduna II Meedi Kiipus Metsaääre Metsküla 1. Langemetsa Ludmilla Paas Moka Mõisamaa 1. Vana Kaurimetsa Kadri Mets Mõraste 1. Uustalu Ere Kaaristu 2. Raadiku Peeter Ehrberg 3. Kilpsilla Rein Veinmann 4. Liivaaugu Enn Sakarias Mäliste Männiku 1. Virika Kustas Veesaar Naistevalla 1. Hundiaugu Helju Tamm Napanurga Nurme 1. Tagametsa Nuki Ruudi Veemaa Nurtu-Nõlva Nõmmeotsa Nääri Ohukotsu 1. Nõmme Heiko Lellep 2. Pikste Avo Esnar Ojaäärse 1. Pärna Peeter Mägi 2. Halliste-Uuetoa Maia Tihkan 3. Matiiseni Linda Looring Orgita Paaduotsa Paeküla Paisumaa 1. Kundermaa Ranno Masing 2. Tallimäe OÜ Askersund Trading 3. Uus-Saarde Lydia Tormis Pajaka 1. Kännumäe Elmar Tomps 2. Vanamöldri Urmas Laanmets 3. Vana Tamme Olev Osvald Rand 4. Lutsupere Õilme Aak 5. Luha Evald Valla Purga Põlli 1. Sillaotsa Lembit Nõmm 2. Allika Hilja Aasa 3. Selja Vello Pross 4. Sarapiku Oskar Mäeküla 5. Palkmaa Hants Reigam 6. Kullassaare Õie Arbo 7. Polliland Hetti Polli Päädeva Rangu 1. Rahkemaa Kalev Jässi Rassiotsa 1. Kaunismaa Arne Kornak Ringuta Risu-Suurküla 1. Sepa Avo Säkk Russalu 1. Peetri-Miku Peeter Mikk 2. Maavahe Valentin Loginov 3. Oruse Heino Kruup Sipa 1. Põrva Ülo Piibeleht 2. Vanaõue Elve-Õnneleid Kaljumaa 3. Eha Mari Kaur Sooniste 1. Kase Väino Laurma 2. Kärevere Tõnu Schotter Soosalu 1. Jäätma Viktor Tuul Sulu Suurküla Sõmeru 1. Uue-Koka Andrus Tordt Sõtke 1. Kanepimäe Raivo Bucht 2. Härjamaa Helen Lindeburg Teenuse Tolli Urevere 1. Kruusiaugu Helen Albert 2. Ketu Nelli Artjomenko 3. Nurga Andrus Männik 4. Haava Andrus Männik 5. Laiaru Heino Aaren 6. Kalda Pjotr Shivko 7. Raba Roman Vinogradov 8. Metsavahi Jaanus Viil 9. Kopli Mihhail Jegorov 10. Paiste Aivar Leping Vaimõisa 1. Sõeru Ants Teesalu 2. Raudsepa Peeter Ulp 3. Kopli Tea Lepp 4. Uus-Olevi Andres Saar Valgu Vanamõisa 1. Arumaa Vello Saare 2. Neeva Laine Udula 3. Oinamäe Harri Talinurm Vana-Nurtu Varbola Velise Velisemõisa Velise-Nõlva Veski Vilta Võeva 1. Võevasilla-Jaani Ruudi Looring Ülejõe