Teede- ja Sideminister — Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaaamas — RTL, 7, 110

Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 3 punkti 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldnõuded (1) Kemikaali hoiukoht, peale-, maha- ja ümberlaadimiskoht (üldnimetusena käitlemiskoht) ning teised kemikaali käitlemiseks vajalikud ehitised sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas peavad vastama käesolevatele nõuetele. (2) Sadama, autoterminali, raudteejaama ja lennujaama käitlemiskohas on keelatud kemikaali käitlemine viisil, mille tulemusena kemikaal teise kemikaali toimel soojeneb, jahtub või reageerib või on vajalik kemikaali soojendamine, jahutamine või reageerimine teise kemikaaliga, mis ei ole seotud kemikaali laadimise või hoidmisega. (3) Käitlemiskoha projekteerimisel, ehitamisel ja vajalikul katsetamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi standarditest ja normidest, nende puudumisel eelistatult Eesti Standardikeskuse poolt tunnustatud rahvusvahelistest ning teiste riikide standarditest ja normidest. Vastavalt rahvusvaheliselt välja kujunenud veopraktikale tuleb tuleohtlike vedelkemikaalide klassifitseerimisel leekpunkti piirtemperatuuri 21 °C asemel lugeda 23 °C ja piirtemperatuuri 55 °C asemel tankeriga veol 60 °C ning pakendis veol 61 °C. § 2. Nõuded kemikaali käitlemiskohale sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas (1) Asustatud ala, inimeste kogunemise koht ja muu kaitstav objekt peab olema käitlemiskohast eraldatud viisil, mis tagab inimeste, vara ja keskkonna ohutuse isegi kemikaaliga seotud õnnetuse korral käitlemiskohas. (2) Kemikaali käitlemiskoht peab olema liikurpäästevahenditele ligipääsetav ja kõrvaliste isikute juurdepääs sinna peab olema takistatud. (3) Ehitiste ja maapinna kaitseks kasutatavad pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema käideldavate kemikaalide ning nendest eralduvate aurude ja gaaside suhtes keemiliselt püsivad ja ei tohi kogu kasutusaja jooksul kaotada oma kaitsvat toimet. (4) Tuleohtlikku või tervistkahjustavat auru eraldava kemikaali korral tuleb kaitsevalliga piiratud alal võimalikult vähendada vedeliku vaba auramise pinda. (5) Katusega ja vähemalt 3/4 perimeetri ulatuses avadeta seinaga suletud või neljast küljest suletud katuseta ruumi (kinnine ruum) ei ole lubatud kasutada laadimiseks, kui kemikaal, kemikaali sisaldav toode või materjal: 1) on väga tuleohtlik; 2) on käitlemistemperatuuril, mis on võrdne leekpunkti temperatuuriga või on sellest kõrgem; 3) tekitab plahvatusohtlikku tolmu. (6) Kemikaali käitlemiskohas, kui kemikaali ohtlikkus seda nõuab, peab olema aastaringselt kasutatav avariidušš. (7) Veekogu peab olema kaitstud ka ülekulgeva torujuhtme lekke või purunemise korral. § 3. Põhjavee kaitsmine käitlemiskohas (1) Käitlemiskoht peab olema põhjaveest eraldatud kemikaali- ja veekindla tõkkekihiga ja pinnalt, kuhu kemikaal võib sattuda, peab olema seda lihtne kokku koguda. (2) Väga mürgise, mürgise, kantserogeense, mutageense, teratogeense või reproduktiivset funktsiooni kahjustava, keskkonnaohtliku või pinnases püsiva ja kiiresti imenduva kemikaali kohtkindel mahuti, teisaldatav mahuti, konteiner või mõni muu veoseüksus peab olema paigutatud nii, et kemikaali leke oleks avastatav hiljemalt kemikaali jõudmisel tõkkekihini. (3) Sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik kiiresti üldkanalisatsioonist või üldkasutatavast veekogust isoleerida. (4) Laadimiskohas peab olema alusvann, mille põhja kalle peab juhtima vedelkemikaali inimeste viibimise kohast eemale. Alusvanni äär peab olema vähemalt 0,15 m kõrge või on alusvanni põhi ümbritsevast maapinnast 0,15 m madalam ja alusvann koos kogumissüsteemiga või ilma peab mahutama vähemalt: 1) laadimisele võetava kõige suurema raudtee paakvaguni veomahu; 2) 10% samaaegselt laadimisele võetavast paakautode veomahust; 3) vedeliku hulga, mis laadimiskail voolab välja suurimal laadimiskiirusel laadimisvooliku, laadimisvarre või mõne muu vedeliku pidevaks laadimiseks kasutatava seadme (laadimisseade) või torujuhtme täieliku purunemise hetkest kuni juurdevoolu täieliku peatamiseni. (5) Mahuti peab asuma kaitsevalliga piiratud alal, mille: 1) kaitsevalli kõrgus peab olema vähemalt 0,5 m, kui hoitavate kemikaalide kogumaht ületab 200 m3; 2) mahutavus üksiku mahuti korral peab vastama mahuti kogu mahule ja ühise kaitsevalliga ümbritsetud mahutite korral 110% suurima mahuti mahule; 3) aluspõhi peab olema käideldava kemikaali suhtes vastupidava tõkkekihiga, mis peab mahutite aluse geotehnilistes tingimustes jääma läbilaskmatuks mahutite täieliku kõrvaldamiseni kaitsevalliga piiratud alalt; 4) kaitsevall peab takistama kõige suurema imendumiskiirusega kemikaali kaitsevallist läbiimendumist vähemalt seitse ööpäeva; 5) kaitsevalli tihedus peab enne kasutuselevõtmist olema veega kontrollitud ja selle kohta koostatud katsetuste akt. (6) Ohtliku kemikaali torujuhe peab olema paigaldatud kaitstult ja ka lumikatte esinemisel kogu ulatuses vaatlusega kontrollitav, millele lisaks: 1) maa-aluse läbiviigu ehitus peab võimaldama lekke korral selle kiiret avastamist ja välistama kemikaali tungimise pinnasesse; 2) torujuhtme kanal peab olema veetihe ja kemikaali toimele vastupidav ja kanalisse kogunevat sademevett võib juhtida üldkanalisatsiooni või avalikku veekogusse ainult siis, kui õnnetuse korral on võimalik katkestada vee äravool suublasse. (7) Ületäidetud või lekkiv raudtee paakvagun tuleb esimesel võimalusel maha või ümber laadida või paigutada kohta, kus on võimalik vältida paakvagunist väljuva kemikaali tungimist pinnasesse. § 4. Ohutsoonide määramise nõue (1) Paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali käitlemiskohas tuleb kindlaks määrata ruumiliselt piiritletud alad, kus tule- ja plahvatusohtu põhjustav gaasi(auru)-õhu segu: 1) esineb vahetpidamata või püsib pikemat aega (ohutsoon 0); 2) võib tekkida seadmete sihipärase kasutamise ajal (ohutsoon 1); 3) tekib lühikeseks ajaks või selle tekkimine on vähetõenäoline (ohutsoon 2). (2) Mis tahes ohutsoonis on lubatud kasutada ainult neid seadmeid ja paigaldisi, mis töökorras olekus välistavad plahvatusohtliku segu süütamise või isesüttimise ja vastavalt sellele: 1) elektripaigaldis, eletriseade või seadme elektriosa peab vastama «Elektriohutusseaduse» (RT I 1999, 29, 403) ja sellest tulenevate õigusaktide nõuetele; 2) ohutsoonides 0 ja 1 on lubatud kasutada ainult tulekindlaid ehitus- ja abimaterjale, seadmed ei tohi tekitada sädemeid või kuumeneda kemikaali aurude isesüttimistemperatuurini. (5) Ohutsoonide leidmisel tuleb arvesse võtta igast kemikaali käitlemise seadmest tulenevat ohtu ja nende ohtude liitumise võimalust, kui tule- või plahvatusohtu põhjustav kemikaal võib keskkonda eralduda: 1) seadme käitamisel tööparameetritega lubatud piirides või seade ise on valmistatud kergestipurunevast materjalist; 2) seadme tööparameetri väljumisel lubatud piiridest või seadme rikke korral (sekundaarse ohu allikas). (6) Paakautode ja raudtee paakvagunite laadimiskohas tuleb ohutsoonide leidmisel lähtuda laadimisseadmetest ja alt- või pealtlaadimisest tingitud iseärasustest. (7) Sekundaarse ohu allika korral tuleb ohutsooni 2 ulatuseks võtta 5 m tekkiva loigu välispiirist ja kõrguseks vähemalt 1 m. (8) Ohutsoonide leidmisel tuleb aluseks võtta lisas 1 toodud tüüpolukorrad. 2. peatükk HOIUKOHT § 5. Üldnõuded hoiukohale (1) Hoiukoht peab tagama kemikaalide ohutu hoidmise viisil, mis ei kahjusta inimest, keskkonda ja vara. (2) Hoiukoht peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega. (3) Kemikaali, mille pakend ei ole ilmastikukindel, tuleb hoida tihedalt suletavate avadega suletud ruumis, mis on tehniliselt kohandatud kemikaalide hoidmiseks ja milles kemikaalide hoidmine on lubatud õigusaktidega kehtestatud korras (kinnine hoidla). (4) Omavahel reageerivaid kemikaale peab olema võimalik hoiukohas eraldada viisil, mis välistab nende reaktsiooni astumise ka pakendite või mahutite purunemisel. (5) Kinnises hoidlas tuleb oksüdeeriv kemikaal eraldada põlevatest kemikaalidest või materjalidest tulemüüriga, mille puhul standardne tulekahju 120 minuti möödumisel ei põhjusta müüri vastaskülje mis tahes punktis temperatuuri tõusu üle 140 °C. (6) Mürgiseid, tuleohtlikke ja/või sööbivaid aure eraldava või isesüttiva kemikaali kinnise hoidla tuulutusseadmed peavad tagama tõhusa tuulutuse kogu ruumi ulatuses, selle mis tahes täituvuse korral, arvestatult tühja hoidla mahule mitte vähem kui neljakordse õhuvahetuse tunnis, kui töökeskkonna normidest kinnipidamine suuremat õhuvahetuse kordsust ei nõua. (7) Plahvatusohtliku, eriti tuleohtliku, väga tuleohtliku või tuleohtliku kemikaali hoidlas kasutatavad tuulutusseadmed ja nende liikuvad osad ei tohi tekitada sädemeid. § 6. Tervistkahjustava või keskkonnaohtliku kemikaali kinnine hoidla Väikepakendis väljaspool veoseüksust olevat väga mürgist, mürgist, kantserogeenset, mutageenset, teratogeenset või reproduktiivset funktsiooni kahjustavat või keskkonnaohtlikku kemikaali on lubatud hoida kinnises hoidlas, mille põrand peab moodustama vettpidava vanni kas omaette või koos vettpidava kogumissüsteemiga, mis suudab mahutada tule kustutamiseks kasutatud vee ja on üldkanalisatsioonist või üldkasutatavasse veekogusse viivast suublast isoleeritav. Olemasolevas kiviseintega kinnises hoidlas võib piirduda ka piisavate läve kõrgendustega, mis ei tohi takistada ühest ruumist teise liikumist. § 7. Veega reageeriva kemikaali hoidla Veega reageerimisel mürgiseid, tule- ja/või keskkonnaohtlikke aineid eraldavate ainete hoidla peab olema hästi tuulutatav, pööninguta ühekorruseline hoone, mille põrand peab olema ümbruskonnast kõrgem nii, et naaberaladele sattunud vesi ei saaks tungida hoidla põrandale. § 8. Isesüttiva materjali hoidla (1) Isesüttivat ainet või materjali, mille pakend ei ole ilmastikukindel, tuleb hoida hästituulutatavas kuivas ühekorruselises hoones. (2) Isesüttiva aine või materjali hoidlas peavad olema vahendid hoitava aine või materjali temperatuuri vahetuks ja pidevaks jälgimiseks. § 9. Mahutite kogum (1) Maapealsed mahutid katuseta alal, kus õhust raskemad gaasid ja aurud ei saa koguneda, vaid hajuvad õhu loomuliku liikumise tõttu kiiresti (avatud asukoht), välja arvatud kraav, süvend, müüriga piiratud ala, kui mahutites hoitakse paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud vedelkemikaali, peavad olema omavahel eraldatud vahemaaga, mis moodustab suurima mahuti diameetrist (D): 1) fikseeritud kaanega mahutite korral vähemalt 0,5 D; 2) ujuva kaanega mahutite korral vähemalt 0,3 D; 3) mõlemat tüüpi mahutite korral valitakse suurim väärtustest, mille annavad käesoleva lõike punktid 1 ja 2. (2) Käesoleva paragrahvi eelmises lõikes sätestatud mahutite vahelist vahemaad on lubatud vähendada kuni 50%, kuid mitte alla 3 m, tulemüüri ehitamisega, mille kõrgus on vähemalt 80% kõrgeima mahuti kõrgusest ja pikkus vähemalt võrdne suurima diameetriga mahuti läbimõõduga või moodustab tulemüür mahuti kaitsevalli. (3) Paragrahvi 5 lõike 4 kohast eraldamist nõudvate kemikaalide mahutid tuleb paigutada eri mahutite kogumitesse või paigutada nende vahele kummagi kemikaali suhtes taolist eraldamist mittenõudva kemikaali mahuti nii, et eraldamist nõudvate kemikaalide mahutite vahele jääks vähemalt kaks kaitsevalli. (4) Mahutite kogumit võib käsitleda ühe mahutina, kui nende summaarne maht ei ületa 8000 m3 ja ühegi mahuti diameeter ei ületa 10 m ja kõrgus 15 m ning siis võib mahutite vahelisi vahemaid vähendada kuni teenindamiseks vajalike ja tehnoloogiliselt lubatavate vähimate mõõtmeteni. § 10. Ohutuskuja (1) Ohtliku kemikaali käitlemise seade peab olema ümbritsetud vööndiga või seadmete vahel peab olema eraldusriba (ohutuskuja), et takistada seadmega juhtunud õnnetuse ülekandumist naaberalale või naaberseadmele. (2) Ala, kus kõrvalised isikud saavad takistamatult viibida, on ohutuskujana lubamatu. (3) Ohutuskuja mõõtme leidmiseks tuleb lähtuda kemikaali omadustest ja kogusest ning selleks võib kasutada riskide hindamise meetodeid. (4) Maapealse mahuti, kus hoitakse paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali, ohutuskuja peab sõltuvalt projekteeritud mahuti kasulikust mahust ulatuma mahuti välispinnast vähemalt: 1) kuni 15 m3 – 5 m; 2) 15 m3 kuni 50 m3 – 10 m; 3) 50 m3 kuni mahuni 10 000 m3 – 15 m; 4) 10 000 m3 kuni 30 000 m3 – 25 m; 5) mahtudel üle 30 000 m3 – 30 m. (5) Kaitsevalliga piiratud ala tuleb alati käsitleda ohutuskujana, kui käesoleva paragrahvi lõige 4 ei sätesta ohutuskujale suuremat ulatust. (6) Tule- ja plahvatusohtlike kemikaalide mahutite kogumid tuleb eraldada ohutuskujaga omavahel, kaitsevalliga ümbritsetud üksikust mahutist, laadimiskohast, käitlemiskohast, administratiiv- ja abihoonest ning üldkasutatavast maast. (7) Mahuti ohutuskuja mõõde mingi teise mahutite kogumisse kuuluva mahuti või paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud pakitud kemikaali hoidla suhtes: 1) peab olema vähemalt 10 m, kui D on kuni 5 m (kaasa arvatud) ja (5 + D) m, kui D on suurem kui 5 m; 2) võib olla 10 m kuni D väärtusteni 20 m, suuremate D väärtuste korral peab ohutuskuja mõõde olema vähemalt (0,33 × (D – 20) + 10) m, kui mahuti välispinda on võimalik kohtkindlalt paigaldatud seadmega tõhusalt veega kasta. (8) Lähimast laadimiskohast või hoonest, millest otsest tuleohtu ei lähtu, peab fikseeritud kaanega mahuti asuma vähemalt 15 m ja ujuva kaanega mahuti vähemalt 10 m kaugusel. § 11. Päästevahendite ligipääs mahutile (1) Kui paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali mahuti ei ole varustatud kohtkindla tulekustutussüsteemiga, siis peab sellele mahutile olema tagatud liikurpäästevahendite vaba juurdepääs. (2) Kaitsevalli kaugus mahutist peab võimaldama selle tagant tule kustutamist ja mahuti jahutamist. § 12. Nõuded hoidlana kasutatavale ujuvvahendile (1) Kemikaalide hoidmiseks kasutatav ujuvvahend peab olema merel meresõidukõlblik ja siseveekogul sõidukõlblik. (2) Ohtliku veose hoidmisel pakitult või puistlastina peab ujuvvahendi A-kategooria masinaruumi ja lastiruumi vaheliste piirete tulekindlus, lastiruumis tagatud õhuvahetuse kordsus, varustatus tuletõrje veega, tulekustutusvahendid, individuaalsed kaitsevahendid ja tulekahju signalisatsioon vastama nõudmistele, mis sellele ohtlikule veosele ei ole nõrgemad SOLAS 74 peatüki II-2 reegli 54 nõudmistest. (3) Naftatanker, mis on vanem kui 15 aastat, peab olema kahekordse põhjaga. (4) Ujuvvahendil tuleb pidada vahiteenistust. (5) Hoidlana kasutataval ujuvvahendil ei ole lubatud hoida lisa loetelus olevaid A- ja B-kategooria keskkonnaohtlikke kemikaale (lisa 2). (6) Ujuvvahendit on lubatud lastida laadungimärgiga lubatud piirini. 3. peatükk LAADIMISKOHT § 13. Üldnõuded laadimiskohale (1) Laadimiskohas peavad olema kättesaadavad vahendid pisireostuse kõrvaldamiseks ja kemikaalijäätmete ohutuks kogumiseks. Kasutatav adsorbent ei tohi kemikaaliga ohtu tekitavalt reageerida. (2) Ohtliku kemikaali laadimiseks tuleb laadimisvoolikule eelistada laadimisvart. (3) Laadimisseadme purunemise korral peab olema võimalik kiiresti ja kindlalt sulgeda kemikaali juurdevool. Selleks ette nähtud avariisulgemisventiili ei ole lubatud kasutada tavaolukorras. (4) Torujuhe ja laadimisseade peavad purunemiseta taluma laadimissüsteemis oleva avariisulgemisventiili rakendumisel tekkiva hüdraulilise löögi. (5) Laadimisvoolik peab olema vastupidav kemikaali toimele, enne kasutuselevõtmist ja vähem kui 12 kuu eest surve all katsetatud, tehniliselt korras ja suurim lubatud töötemperatuur peab olema kõrgem laaditava kemikaali temperatuurist. (6) Paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali laadimisel peab laadimisseade ja veomahuti olema maandatud. (7) Kaldatorustikuga ühendatud ohtliku kemikaali laadimiskailt peab olema kaldale turvaline evakueerimistee, mis ei tohi lõikuda kemikaali laadimiseks kasutatava torujuhtme või laadimisseadmega. (8) Kui laadimiskail kasutatakse laeva kinnitusotste kiirvabastamisseadet, siis peab ka kasutataval laadimisseadmel olema kiirvabastussõlm. (9) Kui laaditav kemikaal jääb vette sattudes ujuma, ei lahustu ega aurustu täielikult, siis peab laadimiskohas olema kasutusvalmis kemikaalile vastupidavast materjalist tehniliselt korras reostustõke. (10) Laadimiskai peab olema ehitusega, mis takistab vette sattunud kemikaali valgumist kai alla. (11) Paragrahvi 2 lõike 5 alla käiva või tuleohtliku vedelkemikaali laadimiskail peab olema rahvusvaheliselt kasutatav ühendus laeva ja kalda tuletõrje veetorustiku ühendamiseks. Vajalike kinnitusvahendite, poltide ja mutrite asukoht kail peab olema tähistatud ja varustatud nii eesti- kui ka ingliskeelse sildiga. (12) Pärast laadimistööde lõppu tuleb torujuhe ja laadimisseade tühjendada, kui korrosioonioht ei nõua nende täidetuks jätmist, kuid: 1) laadimisvoolikut ei ole lubatud jätta täidetuks; 2) täidetud torujuhe või laadimisseade tuleb tähistada ja sulgeda viisil, mis välistab nende kontrollimatu tühjenemise. § 14. Laevade laadimiseks kasutatavate voolikute katsetamine (1) Survekatse tehakse veega rõhul, mis 1,5 korda ületab vooliku valmistaja poolt antud töörõhu, kuid mitte vähem kui 0,9 MPa. (2) Katsetamise temperatuuril tuleb voolikut survestada vähemalt kümme minutit. (3) Survekatsel ilmneva lekke korral tuleb voolik kasutuselt kõrvaldada, pundumise ja tugispiraali deformatsiooni korral langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Kasutusel olnud laadimisvooliku survestamiseks kasutatud vett tuleb käidelda kui kemikaaliga saastatud vett. (4) Laadimisvoolikut, mida kasutatakse temperatuuril üle 40 °C, tuleb: 1) katsetada laaditava vedeliku suurimal lubatud temperatuuril või 2) lühendada laadimisvooliku katsetuste vahelist perioodi, et ennetada kõrgemal temperatuuril töötava laadimisvooliku materjali kiiremast vananemisest tingitud purunemist. (5) Laadimisvooliku survekatse kohta vormistatakse protokoll, milles näidatakse: 1) laadimisvooliku tunnus; 2) valmistaja antud põhilised parameetrid; 3) valmistamise või esmakordsele kasutusele võtmise aeg ja viimase katsetamise aeg. (6) Eelmises lõikes mainitud protokolli kinnitab katsetuste eest vastutavaks määratud isik oma allkirjaga ja protokoll tuleb säilitada kuni järgmise survekatseni. (7) Laadimisvoolikule märgitakse viimase katsetamise aeg, suurim lubatud töötemperatuur, kui see on üle 40 °C, ja suurim lubatud töörõhk. (8) Mitteloetava märgistusega laadimisvooliku kasutamine ohtliku kemikaali laadimiseks on keelatud. § 15. Maandamine tankeri laadimisel (1) Leekpunkti mitte üle 60 °C omava kemikaali laadimisel peab tanker olema kaldast elektriliselt isoleeritud, kui kemikaal on saadud nafta destilleerimisel või mõnel muul viisil ja koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust ning kemikaali elektrijuhtivus on alla 50 pS/m. Kui kemikaali elektrijuhtivus ei ole teada, siis tuleb eeldada, et see on alla 50 pS/m. (2) Laadimisseade peab olema elektrit juhtiv, kuid varustatud vähemalt 1000-oomist takistust omava isoleeriva ketta või vahetükiga. (3) Kui tanker ühendatakse kaldaga maandusjuhtmega, siis tuleb seda teha maanduslüliti abil, mida on lubatud kasutada ohutsoonis 1 ja laadimisseadmes ei ole lubatud kasutada isoleerivat ketast või vahetükki. § 16. Auru tagasijuhtimine (1) Laetava kemikaali aurude tagasijuhtimisel tühjendatavasse mahutisse või erilisse aurude kogujasse tuleb kasutada laadimisseadet, mille ehitus välistab kemikaali- ja aurutorustike valesti ühendamist. (2) Tule- ja plahvatusohtliku auru tagasijuhtimine tankerile on kategooriliselt keelatud. (3) Ainult kaldast elektriliselt isoleeritud tankerilt on lubatud tule- ja plahvatusohtliku auru tagasijuhtimine kaldal asuvasse mahutisse või kogumisseadmesse, kui: 1) auru tagasijuhtimise torustik on elektrit juhtivast materjalist, kuid on isoleeriva ketta või vahetükiga elektriliselt katkestatud; 2) tagasijuhitava auru torustiku kaldapoolne osa on maandatud. (4) Kaldal asuva auru tagasivõtmise seade peab suutma: 1) tõrgeteta vastu võtta tagasijuhitavat auru laadimiskiirustel, mis kuni 1,25 korda ületavad seadme suurima projekteeritud laadimiskiiruse; 2) mis tahes laadimiskiirustel kuni suurima projekteeritud laadimiskiiruseni vältida täidetava tanki ülerõhu-vaakumklappide töölerakendumist. (5) Kui laadimisseadmes on kiirvabastussõlm, siis peab see olema ka aurude tagasijuhtimise torustikul. § 17. Ohutsoonid tankeri laadimisel (1) Ohutsoonid tankeri laadimisel kemikaaliga, mille leekpunkt ei ole üle 60 °C või mille laadimistemperatuur on vähem kui 10 °C allpool tegelikku leekpunkti, tuleb määrata järgmiselt: 1) pealelaadimisel määrab ohutsooni 1 piirid veepinnalt piiritlematult ülespoole ulatuv vertikaalpind, mis asub tankeri horisontaalsest perimeetrist 20 m kaugusel; 2) mahalaadimisel määrab ohutsooni 2 tankeri laadimispoolses horisontaalperimeetrist igas suunas 20 m kaugusele ulatuv ruumiosa, mis algab veepinnalt ja ulatub kai pinnalt 10 m ülespoole; 3) punkti 1 või 2 alusel leitud ohutsoonile tuleb liita kail asuvate laadimisseadmetest tulenevad ohutsoonid. (2) Laadimiskiirustel alla 600 m3 tunnis või tankeri dedveidi korral alla 3000 tonni on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud ohutsooni mõõtmeid võtta koefitsiendiga 1,0 kuni 0,5. § 18. Ohtliku kemikaali laadimiskoht merel (1) Merel laevalt laevale laadimiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii, et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohustaks turvalist laadimist. (2) Laadimisvoolik peab olema katsetatud vastavalt paragrahvis 14 sätestatud nõuetele vähemalt 1,4 MPa rõhul. (3) Laadimisest tuleb eelnevalt teavitada Veeteede Ameti koordinatsioonikeskust järgmises: 1) osalevate laevade nimed ja lipuriigid; 2) laadimiskoha koordinaadid; 3) laadimise alguse kellaaeg; 4) laaditav kemikaal; 5) eeldatav laadimise kestus. (4) Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud kemikaali laadimisel tuleb laevad omavahel elektriliselt isoleerida ja täita paragrahvi 15 lõike 2 nõudmisi. (5) Merel ei ole lubatud laadida: 1) puistlastina veetavat kemikaali; 2) lisa 2 loetelus toodud A- või B-kategooria keskkonnaohtlikku kemikaali; 3) ohtlikku kemikaali, mille viskoossus 20 °C juures on üle 25 mPa või laadimistemperatuur on alla 15 °C jäävast sulamistemperatuurist kõrgem vähem kui 5 °C või üle 15 °C jäävast sulamistemperatuuri kõrgem vähem kui 10 °C; 4) toornaftat või valitsevalt süsivesinike segu, millest destilleerub 340 °C juures vähem kui 50% ja 370 °C vähem kui 95%. 4. peatükk RAKENDUMINE § 19. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2001. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Lisa 1 teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 juurde Ohutsoonide skeemid käitlemiskohtades esinevates tüüpolukordades

Lisa 2 teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 juurde A- JA B-KATEGOORIA KESKKONNAOHTLIKUD KEMIKAALID, MIDA PARAGRAHVI 18 LÕIKE 5 PUNKT 2 EI LUBA MEREL LAADIDA Eestikeelne nimetus Ingliskeelne nimetus CAS-number Veol kasutatav ÜRO tunnusnumber Keskkonna- ohtlikkuse kategooria* 1,2,4-Triklorobenseen 1,2,4-Trichlorobenzene 120-82-1 2321 B 1,3-Tsüklopentadieeni dimeer (sulas olekus) 1,3-Cyclopentadiene dimer (molten) 77-73-6 – B 1,3-Dikloropropeen 1,3-Dichloropropene 542-75-6 2047 B 1,5,9-Tsüklododekatrieen 1,5,9-Cyclododecatriene 4904-61-4 – A 1,6-Dikloroheksaan 1,6-Dichlorohexane 2163-00-0 – B 1-Alkeenide (C6-C18) segu alpha-Olefins (C6-C18) mixtures – – B 1-Undetseen 1-Undecene 821-95-4 – B 2,4-Diklorofenoksüäädikhappe dietanoolamiini soola lahus 2,4-Dichlorophenoxyacetic acid, diethanolamine salt solution 5742-19-8 – A 2,4-Diklorofenoksüäädikhappe triisopropüülamiini soola lahus 2,4-Dichlorophenoxyacetic acid, triisopropanolamine salt solution 18584-79-7 – A 2,4-Diklorofenool 2,4-Dichlorophenol 120-83-2 2021 A 2-Etüül-3-propüülakroleiin 2-Ethyl-3-propylacrolein 645-62-5 – A 2-Etüülheksüülakrülaat 2-Ethylhexyl acrylate 103-11-7 – B 2-Etüülheksüülamiin 2-Ethylhexylamine 104-75-6 2276 B 2-Hüdroksüetüülakrülaat 2-Hydroxyethyl acrylate 818-61-1 – B 2-Metüül-5-etüülpüridiin 2-Methyl-5-ethylpyridine 104-90-5 2300 B 3,4-Dikloro-1-buteen 3,4-Dichloro-1-butene 760-23-6 – B Akrüülonitriil Acrylonitrile 107-13-1 1093 B Alakloor, tehniline (90% või enam) Alachlor technical (90% or more) 15972-60-8 – B alfa-Metüülstüreen alpha-Methylstyrene 98-83-9 2303 A alfa-Pineen alpha-Pinene 80-56-8 2368 A Alkeenide (C5-C15) segu Olefin mixtures (C5-C15) – – B Alkohol (C12-C15) polü(1-6)etoksülaat Alcohol (C12-C15) poly(1-6)ethoxylates – – A Alkohol (C12-C15) polü(7-19)etoksülaat Alcohol (C12-C15) poly(7-19)ethoxylates – – B Alkohol (C6-C17) (sekundaarne) polü(3-6)etoksülaat Alcohol (C6-C17) (secondary) poly(3-6)ethoxylates – – A Alkohol (C6-C17) (sekundaarne) polü(7-12)etoksülaat Alcohol (C6-C17) (secondary) poly(7-12)ethoxylates – – B Alküül(C3-C8)benseen Alkyl(C3-C8)benzenes – – A Alküül(C7-C11)fenoolpolü(4-12)etoksülaat Alkyl(C7-C11)phenol poly(4-12)etoxylate – – B Alküül(C7-C9)nitraat Alkyl(C7-C9) nitrates – – B Alküülarüülpolüeeter (C9-C20) Alkaryl polyethers (C9-C20) – – B Alküülbenseenide, alküülindaanide ja alküülindeenide (igaüks C12-C17) segu Alkylbenzene, alkylindane, alkylindene mixture (each C12-C17) – – A Allüülalkohol (2-propenool) Allyl alcohol 107-18-6 1098 B Allüülkloriid (kloropropeen) Allyl chloride 107-05-1 1100 B Ammooniumsulfiidi lahus (45% või vähem) Ammonium sulphide solution (45% or less) 12135-76-1 2683 B Atseetokloor Acetochlor 34256-82-1 – A Atsetoontsüaanohüdriin Acetone cyanohydrin 75-86-5 1541 A beeta-Pineen beta-Pinene 127-91-3 – B Bensüülkloriid Benzyl chloride 100-44-7 1738 B Bisfenool A diglütsidüüleeter (2,2-bis[4-(2,3-epoksüpropoksü)fenüül]- propaan) Diglycidyl ether of bisphenol A 1675-54-3 – B Bisfenool F diglütsidüüleeter (2,2-bis[4-(2,3-epoksüpropoksü)fenüül]- metaan) Diglycidyl ether of bisphenol F – – B Buteeni oligomeer Butene oligomer – – B Butüülakrülaat (kõik isomeerid) Butyl acrylate (all isomers) 141-32-2 – B Butüülbenseen (kõik isomeerid) Butylbenzene (all isomers) 68411-44-9 2709 A Butüülbensüülftalaat Butyl benzyl phthalate 85-68-7 – A Butüülbutüraat (kõik isomeerid) Butyl butyrate (all isomers) 109-21-7 – B Detseen Decene 25339-53-1 – B Detsüülakrülaat Decyl acrylate 2156-96-9 – A Detsüülalkohol (kõik isomeerid) Decyl alcohol (all isomers) 112-30-1 – B Detsüülatsetaat Decyl acetate 112-17-4 – B Detsüüloksütetrahüdrotiofeendioksiid Decyloxytetrahydrothiophene dioxide – – A Dibromoetaan Ethylene dibromide 106-93-4 1605 B Dibutüülftalaat Dibutyl phthalate 84-74-2 – A Dibutüülvesinikfosfonaat Dibutyl hydrogen phosphonate 1809-19-4 – B Dietüülbenseen (isomeeride segu) Diethylbenzen (mixture) 25340-17-4 2049 A Dietüülsulfaat Diethylsulphate 64-67-5 1594 B Difenüloolpropaanepiklorohüdriini vaigud Diphenylol propaneepichlorhydrin resins – – B Difenüül Diphenyl 92-52-4 – A Difenüülamiin, reaktsiooniprodukt koos 2,2,4-trimetüülpenteeniga Diphenylamine, reaction product with 2,2,4-Trimethylpentene – – A Difenüülamiinid, alküleeritud Diphenylamines, alkylated – – A Difenüüleeter Diphenyl ether 101-84-8 – A Difenüüleetri ja difenüülfenüüleetri segu Diphenyl ether/Diphenyl phenyl ether mixture – – A Difenüüli ja difenüüleetri segu Diphenyl/Diphenyl ether mixtures – – A Difenüülmetaandiisotsüanaat Diphenylmethane diisocyanate 101-68-8 2489 B Diheksüüladipaat Di-n-hexyl adipate 110-33-8 – B Diisobuteen Diisobutylene 107-39-1 2050 B Diisobutüülftalaat Diisobutyl phthalate 84-69-5 – B Diisopropüülbenseen (kõik isomeerid) Diisopropylbenzene (all isomers) 25321-09-9 – A Diklorobenseen (kõik isomeerid) Dichlorobenzene (all isomers) 25321-22-6 – B Dikloroetaan Ethylene dichloride 107-06-2 1184 B Dikloroetüüleeter Dichloroethyl ether 111-44-4 – B Dikloropropeeni ja dikloropropaani segud Dichloropropene/Dichloropropane mixtures – – B Dimetüüladipaat Dimethyl adipate 627-93-0 – B Dimetüülfosfonaat Dimethyl hydrogen phosphite 868-85-9 – B Dinitritolueen (sulas olekus) Dinitrotoluene (molten) 25321-14-6 1600 A Dodetseen (kõik isomeerid) Dodecene (all isomers) 25378-22-7 – B Dodetsüülalkohol Dodecyl alcohol 112-53-8 – B Dodetsüülamiini ja tetradetsüülamiini segu Dodecylamine/Tetradecylamine mixture – – A Dodetsüüldifenüüleetri disulfonaadi lahus Dodecyl diphenyl ether disulphonate solution – – A Dodetsüüldimetüülamiini ja tetradetsüüldimetüülamiini segu Dodecyldimethylamine/Tetradecyl- dimethylamine mixture – – A Dodetsüülfenool Dodecylphenol 27193-86-8 – A Eikosaan(oksüpropaan-2,3-diüül)id Icosa(oxypropane-2,3-diyl)s – – B Epikloorhüdriin Epichlorhydrin 106-89-8 2023 A Etülideennorborneen Ethylidene norbornene 16219-75-3 – B Etüülakrülaat Ethyl acrylate 140-88-5 1917 A Etüülbenseen Ethylbenzene 100-41-4 1175 B Etüültolueen (kõik isomeerid) Ethyltoluene (all isomers) 25550-14-5 – B Fosfor, kollane või valge Phosphorus, yellow or white 7723-14-0 – A Heksüülatsetaat Hexyl acetate 142-92-7 – B Heptüülatsetaat Heptyl acetate 112-06-1 – B Isoforoondiisotsüanaat Isophorone diisocyanate 4098-71-9 2290 B Kaltsiumalküül(C9)fenoolsulfiidi ja polüolefiinfosforsulfiidi segu Calcium alkyl(C9)phenol sulphide/Polyolefin phosphorosulphide mixture – – A Kaltsiumhüpokloriti lahus (üle 15%) Calcium hypochlorite solution (more than 15%) 7778-54-3 – B Kampol Rosin 8050-09-7 – B Kampoli fumaarhappe adukt, vees dispergeeritud Fumaric adduct of rosin, water dispersion – – B Kampolseebi (disproportsioneeritud) lahus Rosin soap (disproportionated) solution 85026-55-7 – B Kampriõli Camphor oil 76-22-2 – B Karbolõli (kivisöetõrva keskõli) Carbolic oil 84650-04-4 – A Kemikaalide vedeljäätmed Liquid chemical wastes – – A Kivisöetõrv Coal tar 65996-89-6 – A Kivisöetõrva solventnafta Coal tar naphtha solvent 65996-79-4 – B Klooritud parafiinid(C10-C13) Chlorinated paraffins (C10-C13) – – A Klorobenseen Chlorobenzene 108-90-7 1134 B Kloroform, triklorometaan Chloroform 67-66-3 1888 B Klorotolueeni isomeeride segu Chlorotoluenes (mixed isomers) – 2238 A Koobaltnaftenaadi lahus solventnaftas Cobalt naphthenate in solvent naphtha – – A Kreosoot (kivisöetõrvast) Creosote (coal tar) 8001-58-9 – A Kreosoot (puidust) Creosote (wood) – – A Kresooli isomeeride segu Cresols (all isomers) 1319-77-3 2076 A Kresüülhape (fenoolivabad kresoolid) Cresylic acid, dephenolized – 2022 A Krootonaldehüüd Crotonaldehyde 4170-30-3 1143 A Ksülenool (kõik isomeerid) Xylenol 1300-71-6 2261 B Lahustibensiin (lakibensiin), madala (15–20%) aromaatsusega White spirit, low (15–20%) aromatic 64742-88-7 1300 B Laktonitriili lahus (80% või vähem) Lactonitrile solution (80% or less) 78-97-7 – B Lauriinhape Lauric acid 143-07-7 – B Merkaptobensotiasooli naatriumsoola lahus Mercaptobenzothiazol, sodium salt solution 2492-26-4 – B Metaam(naatrium), lahus Metam sodium solution 137-42-8 – A Metakrüülvaik dikloroetaanis Methacrylic resin in ethylene dichloride – – B Metüülakrülaat Methyl acrylate 96-33-3 1919 B Metüülheptüülketoon Methyl heptyl ketone 821-55-6 – B Metüülnaftaleen (sulas olekus) Methylnaphthalene (molten) 1321-94-4 – A Metüülsalitsülaat Methyl salicylate 119-36-8 – B Metüültsüklopentadieeni dimeer Methylcyclopentadiene dimer 26472-00-4 – B m-Klorotolueen m-Chlorotoluene 108-41-8 2238 B Monomeerne stüreen Styrene monomer 100-42-5 2055 B Mootorikütuse oktaanarvu tõstvad ained (sisaldavad alküülpliid) Motor fuel anti-knock compounds (containing lead alkyls) – 1649 A N-(2-Metoksü-1-metüületüül)-2-etüül-6- metüülkloroatseetaniliid N-(2-Methoxy-1-methyl ethyl)- 2-ethyl-6-methyl chloroacetanilide – – B Naatriumalküül(C14-C17)sulfonaatide 60–65% lahus Sodium alkyl (C14-C17) sulphonates 60–65% solution – – B Naatriumkresolaat Cresylic acid, sodium salt solution 34689-46-8 – A Naatriumnaftasulfonaadid Sodium petroleum sulphonate 68608-26-4 – B Naatriumnitriti lahus Sodium nitrite solution 7632-00-0 – B Naatriumsulfiidi lahus (15% või vähem) Sodium sulphide solution (15% or less) 1344-08-7 – B Naatriumtiotsüanaadi lahus (56% või vähem) Sodium thiocyanate solution (56% or less) 540-72-7 – B Naatriumvesiniksulfiidi (6% või vähem) ja naatriumkarbonaadi (3% või vähem) lahus Sodium hydrogen sulphide (6% or less)/Sodium carbonate (3% or less) solution – – B Naatriumvesiniksulfiidi ja ammooniumsulfiidi lahus Sodium hydrosulphide/Ammonium sulphide solution – – B Naatriumvesiniksulfiidi lahus (45% või vähem) Sodium hydrosulphide solution (45% or less) 16721-80-5 2949 B Naftaleen (sulas olekus) Naphthalene (molten) 91-20-3 2304 A Nafteenhapped (tsüklopentaankarboksüülhapped) Naphthenic acids 1338-24-5 – A Nitrobenseen Nitrobenzene 98-95-3 1662 B Noneen (kõik isomeerid) Nonene (all isomers) 27215-95-8 – B Nonüülfenooli polü(4+)etoksülaadid Nonylphenol poly(4+)ethoxylates – – B Nonüülfenool Nonylphenol 25154-52-3 – A o- või p-Nitrotolueen o- or p-Nitrotoluenes – 1664 B o-Etüülfenool o-Ethylphenol 90-00-6 – A o-Kloronitrobenseen o-Chloronitrobenzene 88-73-3 1578 B o-Klorotolueen o-Chlorotoluene 95-49-8 2238 A Oktadetseenamiin (oleüülamiin) Oleylamine 112-90-3 – A Okteen (kõik isomeerid) Octene (all isomers) 25377-83-7 – B Oktüülaldehüüdid Octyl aldehydes – 1191 B o-Nitrofenool (sulas olekus) o-Nitrophenol (molten) 88-75-5 1663 B Pentakloroetaan Pentachloroethane 76-01-7 1669 B p-Klorotolueen p-Chlorotoluene 106-43-4 2238 B Polü(2+)tsüklilised aromaatsed ühendid Poly(2+)cyclic aromatics – – A Propeeni tetrameer Propylene tetramer 25378-22-7 2850 B Propeeni trimeer Propylene trimer 13987-01-4 2057 B Propüülbenseen (kõik isomeerid) Propylbenzene (all isomers) 103-65-1 – A Puurimisvedelik, sisaldab tsingi soolasid Drilling brines (containing zinc salts) – – B Sulforeeritud süsivesinike (C18+) alküülamiinide segu Sulpho hydrocarbon long-chain (C18+) alkylamine mixture – – B Süsinikdisulfiid Carbon disulphide 75-15-0 1131 B Tallõli (töötlemata ja destilleeritud) Tall oil (crude and distilled) 8002-26-4 – B Tallõli rasvhapete baariumsool Tall oil fatty acid barium salt – – B Tallõliseep (disproportsioneeritud) lahus Tall oil soap (disproportionated) solution – – B Täpsustamata ohtlik vedelik, A-kategooria keskkonnaohtlik aine Noxious liquid, n.o.s., Category A – – A Täpsustamata ohtlik vedelik, B-kategooria keskkonnaohtlik aine Noxious liquid, n.o.s., Category B – – B Tärpentin Turpentine 9005-90-7 1299 B Tetrakloroetaan Tetrachlorethane 79-34-5 1702 B Tetrakloroeteen Perchloroethylene 127-18-4 1897 B Tetraklorometaan Carbon tetrachloride 56-23-5 1846 B Tetrametüülbenseen (kõik isomeerid) Tetramethylbenzene (all isomers) – – A Trialküüläädikhappe(C10) glütsidüülester Glycidyl ester of C10 trialkylacetic acid 71206-09-2 – B Tributüülfosfaat Tributyl phosphate 126-73-8 – B Tridekaanhape Tridecanoic acid 638-53-9 – B Trietüülbenseen (kõik isomeerid) Triethylbenzene (all isomers) 25340-18-5 – A Trietüülfosfit Triethyl phosphite 122-52-1 2323 B Triisopropüülfenüülfosfaadid Triisopropylated phenyl phosphates – – A Trikresüülfosfaat (orto-isomeeri 1% või rohkem) Tricresyl phosphate (containing 1% or more ortho-isomer) 1330-78-5 2574 A Trikresüülfosfaat (orto-isomeeri alla 1%) Tricresyl phosphate (containing less than 1% ortho-isomer) 78-30-8 563-04-2 – A Triksülüülfosfaat Trixylyl phosphate 25155-23-1 – A Trimetüülbenseen (kõik isomeerid) Trimethylbenzene (all isomers) 25551-13-7 – A Trimetüülhaksaandiisotsüanaat (2,2,4- või 2,4,4-isomeerid) Trimethylhexamethylenediisocyanate (2,2,4- and 2,4,4-isomers) 16938-22-0 15646-96-5 2328 B Tsinkalküül(C3-C14)ditiofosfaat Zinc alkyl dithiophosphate (C3-C14) – – B Tsükloheksüülatsetaat Cyclohexyl acetate 622-45-7 2243 B Tsüklopenteen Cyclopentene 142-29-0 2246 B Undekaanhape Undecanoic acid 112-37-8 – B Undekanool Undecyl alcohol 112-42-5 – B Vinüülneodekanaat Vinyl neodecanoate 45115-34-2 – B Vinüültolueenid Vinyltoluene 25013-15-4 2618 A * Märkus. A-kategooria aine on bioakumuleeruv ja ohtlik mere elustikule või inimese tervisele; LC50 (kontsentratsioon vees, mille juures pooled katsealustest hukkuvad) on alla 1 mg/kg või LC50 on vahemikus 1 kuni 10 mg/kg, kuid kaasnevad muud ohud mere elustikule. B-kategooria aine on bioakumuleeruv lühikese peetusega (kuni üks nädal); rikub toiduks kasutatavate mereorganismide maitset; LC50 on vahemikus 1 kuni 10 mg/kg või LC50 on vahemikus 10 kuni 100 mg/kg, kuid kaasnevad muud ohud mere elustikule.