Maardu Linnavolikogu — Maardu linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 29, 206

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 22 lõike 1 punktist 365; jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) §-st 71 ja Maardu Linnavalitsuse 12. juuli 2004. a protokollilisest otsusest nr 41, Maardu Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Maardu linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 25. augusti 1998. a määrus nr 60 «Maardu linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Hans VINKMAN Kinnitatud Maardu Linnavolikogu 27. juuli 2004. a määrusega nr 55 MAARDU LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga tagada Maardu linnas puhta ja tervisliku elukeskkonna olemasolu, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Maardu haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Maardus korraldab ning kontrollib Maardu Linnavalitsus. 4. Maardu Linnavalitsuse käesolevas eeskirjas toodud kohustuste täitmise korraldab Maardu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond (edaspidi linnamajanduse osakond). 5. Linnamajanduse osakond korraldab jäätmehooldust ja jäätmehoolduse arendamist ning lahendab tekkinud jäätmealased vaidlused, sh käesoleva eeskirja suhtes tekkinud küsimused. 6. Linnamajanduse osakond nõustab linnaelanikke ja levitab jäätmeteavet; kontrollib jäätmete käitlemist; korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist; kontrollib linna prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist. II. Mõisted 7. Eeskirjas kasutatavad mõisted: 7.1. jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 7.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 7.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 7.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 7.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp); 7.6. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 7.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jmt); 7.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 7.9. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 7.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 7.11. jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 7.12. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 7.13. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 7.14. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 7.15. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 7.16. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ette valmistav tegevus; 7.17. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 7.18. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 7.19. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 7.20. pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid; 7.21. pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu. III. Jäätmekäitluse üldnõuded 8. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 9. Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisel ülejäänud segunenud olmejäätmed on soovitatav enne prügilale ladestamiseks üleandmist sortida sortimisettevõttes. 10. Prügilaladestusele suunatavad jäätmed (sortimisjääk jm) viia Tallinna Prügilasse. 11. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Edaspidi – territooriumi haldaja. 12. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. 13. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule. 14. Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sh kogumiseks või veoks on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa annab Harjumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. 15. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel ja tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 16. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel Maardu Linnavalitsuse ja Päästeameti loal ja määratud kohas. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. 17. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 18. Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks. 19. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse. 20. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele. IV. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 21. Jäätmevaldaja peab jäätmeid käitlema vastavalt käesolevale eeskirjale, kasutades kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. 22. Jäätmevaldaja peab omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutite arv täpsustatakse jäätmekäitluslepinguga. 23. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. 24. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Maardu Linnavalitsuse loal ja tingimustel. 25. Elanike kui jäätmevaldajate ülesanne on vähendada kättesaadavate vahenditega tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva eeskirjaga määratud korras. 26. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja teised juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. Jäätmete kogumine 27. Jäätmevaldaja kogub jäätmeid liigiti. 28. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 29. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Mahukaid jäätmeid, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid jmt), tuleb käsitleda vastavalt Maardu Linnavalitsuse kehtestatud korrale. Mahukate jäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. 30. Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel koguda eraldi mahutitesse vanapaberit ja -pappi, pakendit, segunenud olmejäätmeid ning 1. aprillist 2007. a kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega segada. 31. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 32. Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahuteid tuleb regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas, biolagunevate jäätmete mahuteid vähemalt neli korda aastas) pesta kuuma veega. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 33. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 33.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 33.2. vedelaid jäätmeid; 33.3. ohtlikke jäätmeid; 33.4. käimlajäätmeid; 33.5. kogumiskaevude setteid; 33.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 33.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 33.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 33.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 33.10. ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmeid, v.a juhul, kui neid tekib koguses kuni 0,1 m3 päevas, kuid mitte üle 1 m3 kogu ehitus- või remondiperioodi kestel. 34. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud vähemalt toatemperatuurini. 35. Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 36. Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kattega. 37. Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed on soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul nõuetekohastes kompostimismahutites. 38. Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendid ning teised pakendijäätmed). 39. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. 40. Ohtlike jäätmete kogumine 40.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 40.2. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema lukustatud. Nende avamine ja teisaldamine kõrvaliste isikute poolt peab olema välistatud. 40.3. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 40.4. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 40.5. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 40.6. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 40.7. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 40.8. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 40.9. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VI. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine 41. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- või jogurtipakendid, ketšupipurgid jt) pestud. 42. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad koostöös Maardu Linnavalitsusega. 43. Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 44. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Maardu Linnavalitsuse loal ja tingimustel. 45. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab pakendiettevõtja koostöös Maardu Linnavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, kogumiskohad tihedusega keskmiselt üks koht 500 korteri kohta korruselamutega linnaosades ja üks koht keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades. 46. Pakendijäätmete veo kogumiskohast käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga, heastades korraldajale sellest tekkivad kulutused. VII. Jäätmete vedu 47. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 48. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega (vähemalt üks kord kahe nädala jooksul), mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. 49. Biolagunevaid jäätmeid sisaldavaid kogumismahuteid tuleb tühjendada kaks kord nädalas. 50. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele. 51. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda Maardu Linnavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta. 52. Jäätmete vedu elamualalt ei tohi häirida öörahu. 53. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 54. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 55. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 56. Alates 2005. a 1. jaanuarist korraldatakse Maardu linna haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi ja pakendit, millele ei ole kehtestatud tagatisraha, ning alates 1. aprillist 2007. a ka kompostitavaid biolagundatavaid jäätmeid. Kui see osutub otstarbekaks, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. 57. Korraldatud jäätmeveo, sealhulgas avalikud konkursid jäätmevedaja leidmiseks mingis veopiirkonnas korraldab Maardu Linnavalitsus. Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi õigusaktidega. 58. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Maardu linna haldusterritooriumil. Jäätmevaldajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. Kinnis- või vallasasja omaniku vahetumisel kehtivad senise jäätmevaldaja kohustused kuni omandi üleminekuni. 59. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu jäätmekäitluskohtadele, sh sortimisettevõtetele ja jäätmejaamadele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise. 60. Kui jäätmevaldaja ei soovi sõlmida korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. 61. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel Harjumaa Keskkonnateenistus. VIII. Jäätmete kõrvaldamine 62. Maardu linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse Tallinna Prügilas, OÜ SLOPS Kopli või ATI Grupp OÜ Väo paekarjääri püsijäätmete käitluskohtades ning teistes Maardu Linnavalitsuse ja Harjumaa Keskkonnateenistuse määratud käitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. 63. Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. 64. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või teisi jäätmekäitluskohti on keelatud. IX. Saastetasu 65. Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt saastetasu seadusele. 66. Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Maardust kogutud jäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Maardu linna eelarvesse. 67. Linnaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. X. Olmejäätmete kompostimine 68. Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Tallinna Prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. 69. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult Maardu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna kirjalikul loal ja tingimustel. 70. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see oleks inimestele ja keskkonnale kahjutu. 71. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ette nähtud kompostimisnõudes. Alates 1. aprillist 2007. a tohib toidujäätmete kompostimiseks oma kinnistul kasutada ainult kinniseid kompostreid. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. 72. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 73. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 74. Linna haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. XI. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 75. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 76. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 76.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 76.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 76.3. kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m 3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 76.4. kompaktoreid. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 77. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: 77.1. hall – olmejäätmed; 77.2. roheline – taaskasutatavad jäätmed (paber ja papp); 77.3. kollane – pakend; 77.4. punane – ohtlikud jäätmed; 77.5. pruun – biolagunevad jäätmed. 78. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 79. Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud selle jäätmeliigi nimetus. 80. Jäätmeid tohib paigutada: 80.1. jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 80.2. väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. 81. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 82. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 83. Kuni 800-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui üldjuhul 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 84. Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 85. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 86. Mahutid on soovitatav paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 87. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Need ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 88. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. XII. Järelevalve ja vastutus 89. Maardu Linnavalitsuse nimel kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas linnamajanduse osakond. 90. Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. 91. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul osakonna ettekirjutuse alusel. 92. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 93. Kui saastaja ei täida punktis 89 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul. 94. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 91 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Maardu Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. LISA 1 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE KORD I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskirja lisa 1 sätestab ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkiva prahi (edaspidi ehituspraht) käitlemise korra Maardu linnas. 2. Lisa 1 käsitleb betooni, telliste, ehituskivide, klaasi, puidu, metalli ja teiste ehitusmaterjalide (sealhulgas asbesti ja teiste ohtlike materjalide) prahti ning äraveetavat pinnast, mis tekib ehitamisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Lisa 1 reguleerib ehitusprahi käitlust, kui ehitamise käigus tekib prahti üle 0,1 m3 päevas või üle 1 m 3 kogu ehitusperioodi kestel. Vastasel juhul tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Ehitamise käigus tekkiva ehitusprahi käitlemine tuleb kooskõlastada Maardu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna spetsialistiga. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1. ehitusprahi hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt jäätmeloendile; 4.2. pinnasetööde maht; 4.3. ehitusprahi liigiti kogumine ja edasine käitlus. 5. Maardu linnas tekkinud tavajäätmeline ehituspraht kõrvaldatakse Tallinna Prügilas, OÜ SLOPS Kopli või ATI Grupp OÜ Väo paekarjääri püsiprahi käitluskohtades ning teistes Maardu Linnavalitsuse ja Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt ette nähtud käitluskohtades. Ladestatav ehituspraht peab olema eelnevalt töödeldud. 6. Ohtlikke aineid sisaldav ehituspraht tuleb üle anda riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7. Ehitusprahti ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole ehitusprahi vedajana registreeritud Harjumaa Keskkonnateenistuses. Ohtlikke aineid sisaldava ehitusprahi üleandmisel tuleb lisaks jäätmeloale kontrollida ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. II. Ehitusprahi valdaja kohustused 8. Ehitusprahi käitlemise eest lisa 1 nõuete kohaselt vastutab ehitusprahi valdaja. 9. Ehitusprahi valdaja on ehitise omanik või muu isik, kelle valduses on ehituspraht, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti. 10. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja või kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba. 11. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 12. Ehitusprahi valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 13. Ehitusprahi valdaja on kohustatud: 13.1. rakendama kõiki võimalusi ehitusprahi liigiti kogumiseks tekkekohas; 13.2. korraldama oma ehitusprahi võimalikult täieliku taaskasutamise või andma käitlemise üle jäätmeluba omavale isikule; ohtlikke aineid sisaldava ehitusprahi puhul on nõutav ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 13.3. rakendama abinõusid tolmu tekke vältimiseks ehitusprahi paigutamisel või laadimisel; 13.4. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks; 13.5. tagama, et ehitusalal oleksid eraldi märgistatud mahutid olmeprahi ja ohtlike jäätmete kogumiseks. III. Mitteohtliku ehitusprahi käitlemine 3. Ehituspraht tuleb liigiti sorteerida tekkekohas. Sorteeritavate liikide arv lähtub taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 3.1. puit; 3.2. kiletamata paber ja papp; 3.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 3.4. mineraalne praht (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jm); 3.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 3.6. tõrva mittesisaldav asfalt; 3.7. kiled. 4. Kui ehitusprahi tekkekohas puudub võimalus selle sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusprahi sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. 5. Liigiti kogutud ehituspraht tuleb koguda eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt ehitusprahi liikidele. 6. Mahukas ehituspraht (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jm), mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle käitlusettevõttele, paigutatakse selleks eraldatud alale selle ehitusprahi edasiseks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 7. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat on keelatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtlikke aineid sisaldava ehitusprahina. 8. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada osakonnaga või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. IV. Ohtlikke aineid sisaldava ehitusprahi käitlemine 9. Ohtlikke aineid sisaldav ehituspraht võib oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuab erimenetlust selle käitlemisel. Ohtlikke aineid sisaldava ehitusprahi hulka kuuluvad: 9.1. asbesti sisaldavad materjalid – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jt; 9.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmeid sisaldav ehituspraht (sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud prahiga immutatud materjalid); 9.3. naftaprodukte sisaldav ehituspraht - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 9.4. ohtlikke aineid sisaldavad kivid, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid; 9.5. ohtlikke aineid sisaldav või nendega saastatud puit, klaas ja plast; 9.6. kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised segud; 9.7. kivisöe- või põlevkivitõrv ja -tõrvasaadused; 9.8. ohtlike ainetega saastatud metallisegud; 9.9. õli, kivisöe- või põlevkivitõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid; 9.10. ohtlike ainetega saastunud kipsipõhised ehitusmaterjalid; 9.11. elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht; 9.12. PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (nt PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid); 9.13. saastunud pinnas, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 10. Ohtlikke aineid sisaldav ehituspraht tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Neisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jm). 11. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja töövõtjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba. 12. Ohtlikke aineid sisaldava ehitusprahi valdaja vastutab selle ohutu hoidmise eest kuni ehitusprahi üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 13. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ehitusprahti, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. LISA 2 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I. Üldsätted 1. Lisa 2 sätestab tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Maardu linna tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena» (kood 18). 2. Lisa 2 täitmist korraldab ja kontrollib Maardu Linnavalitsus vastavalt oma pädevusele. II. Jäätmete käitlemine 3. Mittetaaskasutatavad olmejäätmed (edaspidi olmejäätmed). 3.1. Olmejäätmed lisa 2 tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed (sh koristusjäätmed), mida ei ole võimalik taaskasutada. 3.2. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne mahutisse viimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohta ja neid tühjendab lepingujärgne jäätmekäitleja. 3.3. Väiksemad jäätmekotid pakitakse vajadusel suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletult asetatakse olmejäätmete mahutisse. 4. Taaskasutatavad olmejäätmed. 4.1. Klaasijäätmed. 4.1.1. Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. 4.1.2. Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti purunevast materjalist. 4.1.3. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. 4.2. Vanapaber. 4.2.1. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber. 4.2.2. Vanapaber sorteeritakse tekkekohas. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle paberikogumisettevõttele. 4.3. Diskreetne vanapaber. 4.3.1. Diskreetne vanapaber kannab patsiendi isikut puudutavaid andmeid, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavaid andmeid. 4.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas. 4.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata vastava korra järgi purustamiseks vastavasse ettevõttesse. 4.3.4. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. 4.4. Taaskasutatav papp ja kartong. 4.4.1. Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda taaskasutamist segavaid aineid (kile, plastmass). 4.4.2. Papp-pakendid tuleb võimalikult tihendada ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Bioloogilised jäätmed. 5.1. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäägid. 5.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 5.3. Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi omaette ruumis. Bioloogilised jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Teravad ja torkivad jäätmed. 6.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 6.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse plekk- või plastnõusse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. 7. Nõusid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmenõud asetada mõnda teise pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Nad pannakse ühte ruumi koos vastavalt märgistatud bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8. Nakkusohtlikud jäätmed. 8.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 8.2. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ette nähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 8.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. 8.4. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. 8.5. Eriolukorras tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele. 9. Mikrobioloogilised ja viroloogilised tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt) tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. 10. Muud ohtlikud jäätmed. 10.1. Radioaktiivsed jäätmed. 10.1.1. Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). 10.1.2. Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. 10.1.3. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete käitluskohta. 10.1.4. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. 10.1.5. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. 10.2. Ravimijäätmed. 10.2.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 10.2.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 10.3. Elavhõbedajäätmed. 10.3.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest, elavhõbelampidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Amalgaamijäätmed kuuluvad elavhõbedajäätmete hulka. 10.3.2. Erineval kujul elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus. 10.3.3. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 10.3.4. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 10.4. Kemikaalide jäätmed. 10.4.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 10.4.2. Kemikaalide jäätmed kogutakse suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 10.4.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 10.4.4. Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Maardu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale. 10.5. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid. 10.5.1. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada suletavasse jäätmenõusse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 10.5.2. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. III. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale 11. Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kogum (koos- või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 11.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt hoonest eraldi väljapääsuga; 11.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba; 11.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist; 11.4. põranda ja seina liitekoht peab olema ehitatud ümarnurgana; 11.5. kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 11.6. püsiv temperatuurirežiim (jahe või külm); 11.7. ruum peab olema ventileeritav; 11.8. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 11.9. ruum peab olema lukustatav.