Eesti Panga President — Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute kord — RTL, 3, 27

«Eesti Vabariigi rahaseaduse» (RT 1992, 21, 299) § 5 ning «Eesti Panga seaduse» (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271) § 11 lg 5 ja § 15 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada «Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute kord» (lisatud). 2. Kehtestada käesolev määrus alates 1. jaanuarist 2001. a. 3. Tunnistada alates 1. jaanuarist 2001. a kehtetuks: 3.1. Eesti Panga presidendi 1. juuli 1996. a määrus nr 21 «Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute kord»; 3.2. Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrus nr 36 «Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vahelise välisvaluuta ostu- ja müügitehingute korra muutmine». President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2000. a määrusega nr 14 EESTI PANGA JA EESTIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE VAHELISTE VÄLISVALUUTA OSTU- JA MÜÜGITEHINGUTE KORD 1. Eesti Pank teeb välisvaluuta ostu- ja müügitehinguid Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsentsi omavate krediidiasutustega. 2. Eesti Pank on igal pangapäeval kella 9.00–17.00 kohustatud Eestis tegutsevate krediidiasutustega tegema piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja järgmiste valuutade vahel: – Austria šilling; – Belgia frank; – Euroopa Liidu euro; – Hispaania peseeta; – Hollandi kulden; – Iiri nael; – Itaalia liir; – Jaapani jeen; – Portugali eskuudo; – Prantsuse frank; – Rootsi kroon; – Saksa mark; – Soome mark; – Suurbritannia nael; – USA dollar. 3. Eesti Pank võib teha Eestis tegutsevate krediidiasutustega ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja kõigi teiste Eesti Panga poolt ametlikult noteeritavate valuutade vahel. Samuti võib Eesti Pank Eestis tegutsevate krediidiasutustega teha Eesti Panga poolt noteeritava kahe valuuta vahelisi ostu- ja müügitehinguid. Käesolevas punktis käsitletud tehingute tegemise otsustab Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja. 4. Euroopa Liidu euro ja Eesti krooni ning ühisrahamaade rahvusvaluutade (sh Saksa marga) ja Eesti krooni vahelisi ostu- ja müügitehinguid tehakse Eesti Panga poolt noteeritava kursiga. Ühisrahamaade all mõistetakse Euroopa Majandus- ja Rahaliidu 3. etapis täieõiguslikult osalevaid riike (Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal ja Soome). Kõikide teiste valuutadega tehakse tehinguid lähtudes valuutade turukurssidest ning Eesti krooni ja Saksa marga vahelisest suhtest. 5. Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute väärtuspäevaks on üldjuhul teine pangapäev pärast tehingu tegemise päeva ehk nn spotväärtuspäev. Erandina on Eesti Pangal õigus teha välisvaluuta ostutehinguid samaks ja järgmiseks pangapäevaks. Pangapäeva all mõistetakse päeva, kui on võimalik sooritada arveldusi tehingus sisalduvas mõlemas valuutas. 6. Kui Eesti Pangal on tõsine alus arvata, et Eestis tegutsev krediidiasutus ei täida endale võetud kohustusi, või kui krediidiasutuselt pole väärtuspäevale eelneva pangapäeva kella 17.00-ks laekunud tehingu kohta kirjalikku kinnitust, siis on Eesti Pangal õigus viivitada omapoolse ülekandega kuni krediidiasutuselt raha laekumiseni. 7. Käesolevas korras käsitletud välisvaluuta ostu- ja müügitehinguid võivad Eesti Panga poolt teha Eesti Panga presidendi sellekohast volitust omavad isikud.