Orava Vallavalitsus — Orava Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine — KO, 27, 196

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse paragrahvi 11 alusel. Orava Vallavalitsus määrab: 1. Kinnitada Orava Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri. 2. Määrus jõustub 24. jaanuaril 2005. a. Vallavanem Aare MÄLLO Vallasekretär Luule MOOR Orava Vallavalitsuse 18. jaanuari 2005. a määruse nr 1 lisa ORAVA VALLAVALITSUSE RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI 1. Sissejuhatus Orava Vallavalitsus korraldab raamatupidamist lähtudes raamatupidamise seadusest ja Eesti heast raamatupidamise tavast. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS ja Euroopa Ühenduse direktiivid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendites (RTJ). Maksustamist ning mõningaid detailseid arvestusvaldkondi reguleerivad maksuseadused ning Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri vastavasisulised määrused. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Käesolevat raamatupidamise sise-eeskirja täiendavad: vallavolikogu otsused ja määrused, vallavalitsuse korraldused ja määrused, vallavanema ja allasutuste juhtide kirjalikud korraldused, käskkirjad jne. Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga. Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse Orava vallavalitsuse määrusega. Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel, valla töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muudel põhjustel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatuses märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjale koos vallavalitsuse vastavasisulise määrusega. Raamatupidamise sise-eeskirjale on lisatud: lisa nr 3 «Pearaamatupidaja tööülesanded» ja lisa nr 4 «Kassapidaja-raamatupidaja tööülesanded» 2. Arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises Raamatupidamisarvestuse süsteem on üles ehitatud majandustarkvarale PMEN. Programm koosneb järgmistest menüüdest: Kassa/pank Arveldused Pearaamat Palk Varad Materjalid Arved 3. Üldpõhimõtted Orava Vallavalitsuses on kasutusel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse (jõustunud 01.01.2003) lisas nr 2 toodud bilansiskeem ja tulemiaruande skeem. Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ning majandustulemusest. Arvestusmeetodite muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest Raamatupidamise Toimkonna juhendist ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid. 4. Majandustehingute dokumenteerimine Kõiki majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, algdokumentide alusel koostatud koonddokument või raamatupidamisõiend. Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: – majandustehingu kuupäev; – raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; – debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; – majandustehingu lühikirjeldus; – algdokumendi (koonddokumendi, õiendi) nimetus ja number. 4.1. Algdokumendid Olulisemad algdokumendid on: – pangadokumendid; – väljastatud arved; – sissetulnud arved; – ostu-müügi lepingud; – rahalise toetuse maksmise koos vajalike tõendusdokumentidega; – aktid, otsused, käskkirjad, jms. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: – dokumendi nimetus ja number; – koostamise kuupäev; – tehingu majanduslik sisu; – tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); – tehingu teiste poolte nimed; – tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; – majandustehingu toimumist kinnitama volitatud isiku allkiri. 4.2. Koonddokumendid Koonddokumentideks on majanduskulude ja sularahaostude koondaruanded, palgaarvestuse dokumendid ja muud sarnased dokumendid. Toetuste maksmise, sõidupiletite maksmise jne koondnimekirjad Algdokumendid registreeritakse koonddokumendis nende koostamise järjekorras st. iga registreeritud dokument eraldi real. Lausendid koostatakse koondandmete põhjal ja need sisaldavad kuupäeva, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning summat. Koonddokumendi allkirjastab selle koostaja. 4.3. Raamatupidamisõiendid Raamatupidamisõiendid koostatakse reguleerimis- ja paranduskannete tegemiseks. Raamatupidamisõiendite kohustuslikud rekvisiidid on tehingu lühikirjeldus, kuupäev, koostaja nimi, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summa. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis sisaldab viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. 5. Dokumentide liikumise ja säilitamise korraldus Dokumendi nimetus Esitaja/Aktsepteerija Esitamise aeg raamatupidamisele 1. Ostuarved (kaubad, põhivara) Ostu eest vastutav töötaja/vallavanem, volikogu esimees või allasutuse juht Kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist 2. Ostuarved (teenused) Teenuse tellija/volikogu esimees, vallavanem või allasutuse juht Kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist 3. Tööajatabelid vastutav töötaja Hiljemalt kuu 25 kuupäevaks 4. Käskkirjad/korraldused Vastutav isik Kohe pärast dokumendi kontrollimist ja allkirjastamist 5. Töölähetusaruanne Lähetatu 10 päeva jooksul pärast lähetust 6. Puhkuseavaldus Töötaja Vähemalt 10 päeva enne puhkuse algust 7. Muud dokumendid Vastutav töötaja Kohe pärast dokumendi kontrollimist ja allkirjastamist Kõiki Orava valla allasutuste ostuarveid ja muid kuludokumente kooskõlastab peale eespool toodud esitaja/aktsepteerija vallavanem. Raamatupidamisse saabuvaid algdokumente kontrollib nii sisuliselt kui vormiliselt töötaja, kes algdokumendi raamatupidamisprogrammi või rahaliste hüvitiste arvestamise programmi sisestab. Raamatupidamisdokumentide säilitamiseks on kasutusel järgmine dokumentide säilitamise süsteem kaustaseeriati: – kassadokumendid; – pangadokumendid, eraldi kaustas Hansapank, Ühispank, Riigikassa; – arveldused; – põhivara; – raamatupidamisõiendid; – aruanded; – materjalide arvestus; – palga arvestus. Kõik Orava Vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingud registreeritakse dokumentide registris. Registri koostamise ja andmete õigsuse eest vastutab Orava vallavalitsuse asjur. Allasutuste juhtide poolt sõlmitud lepinguid koos lisadega säilitatakse lepingu sõlminud allasutuses. Asjur korraldab dokumentide säilitamise. Raamatupidamisdokumendid säilitatakse kronoloogilises järjestuses. Alljärgnevaid raamatupidamisdokumente säilitatakse seitse aastat, lähtudes igale rühmale spetsiifilisest aja arvestamise lähtepunktist: – raamatupidamise algdokumente alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad on lisatud raamatupidamise-sise-eeskirjale lisa nr 5. 6. Raamatupidamisregistrid Süstemaatilisteks registriteks on pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Pearaamatu lausendid (kirjendid) registreeritakse ja numereeritakse pearaamatu registrikannetena. Register sisaldab: – järjekorranumbrit; – raamatupidamiskande loomiskuupäeva; – lausendi ehk kronoloogilise registri numbrit; – debiteeritavat ja krediteeritavat kontot ja summat; – tehingu lühikirjeldust. Raamatupidamisregistrid on üles ehitatud viisil, et nad võimaldavad teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ning kontode kaupa (pearaamat). 7. Varade liigitamise kriteeriumid põhi- ja käibevaraks ning nende arvestuspõhimõtted 7.1. Põhivarad 7.1.1. Pikaajalised nõuded Pikaajaliste nõuete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 sätestatust. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõuded võetakse arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. 7.1.2. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendis RTJ 6 sätestatust. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Parendused, remont ja hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele. Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti. Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus. Lausendid kinnisvarainvesteeringu kajastamisel: D: Kinnisvarainvesteering K: Arvelduskonto D: Kinnisvarainvesteering D: Akumuleeritud kulum K: Põhivara 7.1.3. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara arvestuse korraldamisel lähtutakse juhendis RTJ 5 sätestatust. Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 krooni ilma käibemaksuta. Alates 01.01.2005. aastast 30 000 krooni, ilma käibemaksuta. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna. Materiaalne põhivara koosneb piiramata ja piiratud kasutuseaga materiaalsest põhivarast. Piiramata kasutuseaga varadeks loetakse üldjuhul maad, samuti kunstiteoseid, mida ei amortiseerita. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest vara kasutuselevõtmist võimaldavatest otsestest väljaminekutest. Viimaste hulka kuuluvad projekteerimise, kohaleveo, paigaldamise ja käikulaskmise väljaminekud. Samuti lülitatakse materiaalse põhivara maksumusse rekonstrueerimisväljaminekud ehk parenduskulud. Rekonstrueerimisväljaminekud on sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad selle tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid. Remondiväljaminekud ja muud tehnilise hooldusega seotud väljaminekud, mis taastavad või säilitavad objekti algset seisukorda või kasulikku tööiga, kantakse perioodikuludesse. Juhul kui vara soetatakse mitterahalise vahetustehingu (partertehingu) teel mingi teise vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Juhul kui saadud vara õiglane väärtus on usaldusväärsemalt hinnatav kui äraantud vara õiglane väärtus, loetakse soetusmaksumuseks saadud vara õiglast väärtust. Juhul kui ei äraantud ega saadud vara õiglane väärtus pole usaldusväärselt määratav, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara bilansilist maksumust. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentide vahel lähtutakse olulisuse printsiibist, st ebaolulise maksumusega komponente ei võeta arvele isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Põhivara soetamine. D: Põhivarad K: Hankijatele tasumata arved Kirjel «Ettemaksed materiaalse põhivara eest» näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. D: Ettemaksed põhivara eest K: Arvelduskonto Ettemakse alusel soetatud põhivara arvele võtmine vara saabumisel. D: Põhivara K: Ettemaksed põhivara eest Põhivara müük ja mahakandmine. Põhivara müügi, otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Põhivara müügist saadud kasumit kajastatakse kasumiaruandes muudes ärituludes, kahjumit muudes ärikuludes. D: Akumuleeritud põhivara kulum K: Põhivara K: Kasum põhivara müügist (D: Kahjum põhivara müügist) Põhivarad kantakse maha vallavolikogu poolt kinnitatud mahakandmiskomisjoni otsuse alusel. D: Akumuleeritud kulum D: Kahjum põhivara mahakandmisest K: Põhivara 7.1.4. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara arvestuse korraldamisel lähtutakse juhendis RTJ 5 sätestatust. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse samadest põhimõtetest nagu materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel. Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisväljaminekuid, koolitusega seotud kulutusi, reklaamile tehtud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ja kolimise ning ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas antud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Juhul kui vara omab nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab. Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. 7.1.5. Amortisatsiooniarvestus Põhivarasid amortiseeritakse lineaarselt. Amortisatsiooni arvestatakse kord kuus. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise kuust ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara väljalangemisele järgnevast kuust. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata. Põhivara kustutatakse põhivarade registrist juhindudes vallavara eeskirjast. Põhivara kasutuselevõtmisel fikseeritakse põhivara amortisatsiooninorm lähtudes põhivara eeldatavast kasulikust tööeast. Põhivara arvelevõtmise algdokumendiks on ostuarve / kinnitus vara kättesaamise kohta / ehitise vastuvõtmise akt ja kasutusluba. Amortisatsiooni arvestatakse põhivarana arvelevõetud, kuid senini veel paigaldamata või kasutusse võtmata masinatelt, seadmetelt, tööriistadelt, sisseseadelt ja muult inventarilt. Põhivara eeldatavad kasulikud eluead on järgmised (aastates) hooned 20–50 rajatised 6–20 inventar 2–10 masinad ja seadmed 5–10 arvutustehnika 2–4 immateriaalne põhivara 2–20 Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Amortisatsiooniperioodi muudatusettepanek tehakse inventuuri käigus inventeerimiskomisjoni poolt. Ettepaneku kinnitab vallavalitsus. Rendivarade parenduste ja pikaajaliste kasutusõiguste puhul lähtutakse amortisatsiooninormi määramisel lepingus kajastatud vara kasutamise perioodi pikkusest. Amortisatsiooni arvestamisel tehakse järgmine kanne: D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud põhivara kulum 7.1.6. Materiaalse põhivara väärtuse vähenemine Juhul kui on põhjust kahelda, et teatud materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, viiakse läbi vara väärtuse test vastavalt juhendi RTJ 5 §-des 56–73 kirjeldatud protseduuridele ning vajadusel hinnatakse vara alla. Allahindluse summa näidatakse kasumiaruandes kuluna. Vara allahindluse tegemiseks kasutatakse eksperthinnanguid, kusjuures summa suurus kooskõlastatakse audiitoriga. Allahindluse summa kinnitab vallavalitsus. D: Kulu (allahindlus) K: Akumuleeritud kulum Kui endine olukord taastub, korrigeeritakse põhivara objekti maksumust. Korrigeeritud maksumuse ülempiiriks on põhivara jääkväärtus enne allahindlust, millest on maha arvatud see kulum, mida oleks arvestatud allahindluse ajavahemikul, kui allahindlust ei oleks toimunud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. D: Akumuleeritud kulum K: Kulu (allahindlus) Materiaalse põhivara ümberhindlusel lähtutakse juhendi RTJ 5 §-dest 33–39. 7.1.7. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse fikseerimisel lähtutakse juhendis RTJ 12 sätestatust. Põhivara soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa avaliku sektori üksuselt kajastatakse tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses. 7.1.8. Kapitali- ja kasutusrent Kapitalirendi teel soetatud põhivarade arvestamisel lähtutakse juhendis RTJ 9 sätestatust. Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Hoonestusõigusi kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi puhul renditud varaobjekti ettevõtte raamatupidamisarvestuses arvele ei võeta. Rendimaksed kantakse selle perioodi kuludesse, mille eest renti arvestati: D: Rendikulu K: Hankijatele tasumata arved Rendileandjaga arveldades tehakse kanded: D: Hankijatele tasumata arved K: Arvelduskonto Rendi ettemaksed näidatakse bilansis tulevaste perioodide kuluna ning kantakse selle perioodi kuludesse, mille eest ettemaksed olid tehtud. D: Ettemakstud rent K: Arvelduskonto D: Rendikulu K: Ettemakstud rent Kapitalirent kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglases väärtuses või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. D: Põhivara K: Kapitalirendi kohustus Aruandeaasta kapitalirendimaksete tasumine toimub esitatud arvete alusel. D: Kapitalirendi kohustus D: Finantskulu K: Arvelduskonto Kapitalirendi intressid kantakse perioodikuludesse. Kui intresse arvestusperioodil reaalselt ei maksta, periodiseeritakse intressikulu: D: Finantskulu K: Intressivõlg Kapitalirendi korras renditud varalt arvestatakse amortisatsiooni: D: Kulum K: Akumuleeritud kulum Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kajastatakse majandusaastale järgneval aastal maksmisele kuuluv rendimakse lühiajalise kohustusena: D: Kapitalirendi kohustus (pikaajaline) K: Lühiajaline kohustus 7.1.9. Väheväärtuslik vara Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, kantakse kasutusele võtmise hetkel kuluks. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt allasutuste lõikes, alates 2000 kroonist. Väheväärtusliku vara üle, mille maksumus on alla 2000 krooni, peetakse arvestust ainult asutuses. Inventuurid viiakse läbi kord aastas. 7.2. Käibevarad Tehingud välisvaluutas arvestatakse Eesti kroonidesse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursinoteeringu alusel. Välisvaluuta, valuutapõhised raha ekvivalendid, nõuded ja kohustused hinnatakse iga kuu lõpus ümber bilansipäeval kehtinud Eesti Panga kursist lähtudes. 7.2.1. Arvelduskonto Rahalisi vahendeid hoitakse pangakontodel Hansapangas ja Eesti Ühispangas. Pangaoperatsioonide teostamisel kasutatakse vastava panga tarkvara. Allkirjaõiguslikud isikud pangas on vallavanem ja pearaamatupidaja. Pangaoperatsioonide elektrooniliseks teostamiseks omab pangas digitaalallkirja õigust pearaamatupidaja, kes teostab ülekanded. Järgmise tööpäeva hommikul (üldjuhul) trükitakse eelmise päeva pangaväljavõtted arvelduskontode lõikes. Raamatupidamisprogrammi märgitakse laekumised ja maksed pangast saadud pangaväljavõttefaili alusel. Pangaväljavõtted säilitatakse väljatrükitult kronoloogilises järjestuses kaustaseerias «PANK» pankade ja arveldusarvete lõikes. Pangaväljavõtetele kirjutatakse konteeringud. Põhiliste pangaoperatsioonide kajastamine: Esitatud arvete laekumine: D: Arvelduskonto K: Ostjatelt laekumata arved Ostuarvete tasumine: D: Võlad hankijatele K: Arvelduskonto Töötasu maksed: D: Võlad töövõtjatele K: Arvelduskonto Lähetus- ja majandusavansside ülekanded: D: Aruandvad isikud K: Arvelduskonto Pangaintressi laekumine: D: Arvelduskonto K: Intressitulu Pangateenuste kulud: D: Pangateenuse kulu K: Arvelduskonto 7.2.2. Tähtajalised deposiidid ja lühiajalised väärtpaberid Raha paigutamine deposiitidesse ja lühiajaliste väärtpaberite soetamine toimub ainult vastavalt Orava vallavolikogu otsusele. Väärtpabereid kajastatakse raamatupidamises nende õiglases väärtuses. Raha paigutamine tähtajalisse deposiiti / lühiajalistesse väärtpaberitesse: D: Tähtajaline deposiit / lühiajalised väärtpaberid K: Arvelduskonto Väärtpaberite ümberhindlus: D: Lühiajalised väärtpaberid K: Muu finantstulu Väärtpaberite müük: D: Arvelduskonto K: Lühiajalised väärtpaberid K: Muu finantstulu 8. Arvete esitamise kord 8.1. Muude kaupade ja teenuste müük Muude kaupade ja teenuste arvete koostamise aluseks on sõlmitud kauba/teenuse ostu-müügilepingud, käskkirjad, volikogu otsused jm dokumendid. Igakuiselt esitatakse järgmisi arveid: – rendiarved; – lasteaia kasutuse eest õppemaksu, kohatasu ja toitlustamise arved; – põhikooli huviringidest osavõtutasu arved; – muud arved. Arved koostab ja väljastab pearaamatupidaja. 8.2. Arveldused ostjatega Analüütilist arvestust ostjate üle peetakse raamatupidamisprogrammis. Nõuded ostjate vastu, kellel esineb pikemaajalisi võlgnevusi ja kes ei vasta meeldetuletuskirjadele ja saldoteatistele või kelle vastu on esitatud hagi kohtule, kantakse kuludesse kui vähetõenäoliselt laekuvad arved. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga, millal kantakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse kõik nõuded, mis on laekumata ja on vanemad kui üks kalendriaasta. Nõuded, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Ebatõenäoliselt laekuvad arved ja lootusetuks tunnistatud nõuded kantakse kuludesse vallavalitsuse otsuse alusel. Raamatupidamises kasutatakse alljärgnevaid konteeringuid: Nõude laekumine: D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu Ebatõenäoliselt laekuva nõude kuludesse kandmine: D: Kulukonto K: Ebatõenäoliselt laekuvad arved Lootusetu nõude kuludesse kandmine: D: Kulukonto K: Ostjatelt laekumata arved Algselt ebatõenäoliseks hinnatud, hiljem lootusetuks tunnistatud nõude bilansist mahakandmine: D: Ebatõenäoliselt laekuvad arved K: Ostjatelt laekumata arved Kuludesse kantud nõude laekumisel arvestatakse laekunud summad arvestusperioodi tulusse. Kuludesse kantud nõude laekumine: D: Arvelduskonto D: Ebatõenäoliselt laekuvad arved K: Ostjatelt laekumata arved K: Tulukonto Lootusetuks kantud nõude laekumine: D: Arvelduskonto K: Tulukonto 9. Ostud 9.1. Ostutegevuse arvestuse korraldus Teenuste ostmiseks sõlmitakse ostu-müügilepingud. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal, allasutuste juhtidel. 9.2. Kulude kajastamise põhimõtted Ostudokumentide aktsepteerija märgib sellele kulu teinud allasutuse, kulukoha ja kululiigi. Ostuarved kajastab raamatupidamise arvestuses pearaamatupidaja. Kulude kajastamisel tehakse järgmised koteeringud: D: Vastav kululiik ärikuludes K: Võlg hankijale Tulevaste perioodide kulud kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Siia alla kuuluvad ettemakstud kindlustusmaksed, rendimaksed jms. Kohe kantakse kuluks ettemakse summa, mis on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. 9.3. Ostuarvete tasumine Pearaamatupidaja moodustab raamatupidamisprogrammis maksmiseks pangafaili, kontrollib failis olevate maksete vastavust kuluarvetele ning pärast allasutuse juhi/vallavanema aktsepteerimist edastab maksekorraldused panka. Ostuarvetel tehakse järgmised kanded: D: Hankijatele tasumata arved K: Arvelduskonto Ettemaksed hankijatele: D: Ettemaksed hankijatele K: Arvelduskonto 10. Maksude arvestus Maksude arvestuse korraldamisel lähtutakse maksukorralduse seadusest, vastavatest maksuseadustest ning viimaseid täiendavatest määrustest. Konkreetsele maksule on avatud oma konto(d) ja arvestust peetakse iga maksuliigi kohta eraldi. Vallavalitsus arvestab ja tasub sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, maamaksu ning muid maksuseadustest tuleneda võivaid maksukohustusi. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksude deklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksuametile hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tasumisele kuuluvad maksusummad kantakse Maksuametile üle hiljemalt aruande esitamise kuupäeval. Maksuarvestuse ja deklaratsioonide õigeaegse koostamise eest vastutab pearaamatupidaja. 11. Arveldused töövõtjatega 11.1. Palga arvestuse ja maksmise kord Vallavalitsuses/allasutustes on kehtestatud ja töötajale tutvustatud: – töösisekorraeeskiri; – koolitus- jm kulutuste töötajatele kompenseerimise kord. Palgaarvestus toimub vastavalt töölepingu ja avaliku teenistuse lepingu alusel. Palgaarvestuse aluseks on tööaja tabelid, mis kajastavad töötatud aega, puhkusi, haigestumisi ja muid puudumisi põhjuste kaupa. Palga arvestamise olulisimad alusdokumendid on: – vallavanema/allasutuste juhtide kinnitatud palgad töötajate kaupa; arvestades volikogu otsuseid; – palgaarvestusperioodil jõus olnud ühekordsed töölepingud; – käskkirjad ületundide ja lisaülesannete täitmise kohta. Tööaja-arvestuse pidamise kohustus on vallavalitsuse töötajate ja volikogu esimehe osas asjuril, allasutuste töötajate osas vastava allasutuse juhil. Tööajatabelid esitab raamatupidamise palgaarvestuse eest vastutavale pearaamatupidajale iga kuu 25. kuupäevaks kinnitatult vallavanem. Tööajatabelite alusel sisestatakse andmed palgaarvestusprogrammi. Palgaarvestuse väljundiks on koondpalgalehe väljatrükk allasutuste lõikes, mille aktsepteerib vallavanem. Pearaamatupidaja koostab palgaprogrammis kinnitatud palgalehe alusel maksekorraldused ning impordib maksekorralduste faili pangaprogrammi. Pearaamatupidaja teostab pangaülekanded. Arveldused töötajatega teostatakse pangaülekannetega ja kassa kaudu. D: Palgakulu K: Võlad töövõtjatele Palkade ülekandmine: D: Võlad töövõtjatele K: Arvelduskonto Töötaja soovi korral koostab palgaarvestuse eest vastutav pearaamatupidaja töötasu suurust tõendava palgatõendi, mis väljastatakse töötajale elektroonselt või paberkandjal. Palgaarvestusega tegelev pearaamatupidaja arvestab palgaprogrammis lisaks palkadele ka palgaga seotud maksud. Pearaamatupidaja koostab palgaprogrammi abil deklaratsiooni kinni peetud maksude kohta ning esitab selle Maksuametile maksu kinnipidamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks elektrooniliselt. 11.2. Puhkusetasude ja -reservi arvestuse kord Puhkusetasu arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud puhkusetasu arvutamise korrast. Puhkusereservi moodustamine toimub kord aastas. Puhkusereservi arvestatakse koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. Kasumiaruandes näidatakse reservi juurdekasv või vähenemine. Puhkustasu maksmise aluseks on töötaja sellekohase avalduse või puhkusegraafiku alusel koostatud käskkiri. D: Tööjõukulude vastav kulukonto K: Puhkusereserv 11.3. Töö- ja ametilähetused, k.a teenistuslähetused Töö- ja ametilähetuste (edaspidi töölähetus ) arvestus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrade ning nende maksmise tingimused ja kord». Vastavalt töölepingu seaduse § 51 lõikele 1 ja avaliku teenistuse seaduse § 40 lõikele 1 on töölähetus tööandja poolt töötaja lähetamine kindlaksmääratud ajavahemikuks tööülesande täitmisele väljapoole töölepinguga ja ametijuhendiga määratud töö tegemise asukohta. Töölähetusest naastes peab lähetatu esitama lähetuskulude aruande vastavalt kehtestatud vormile, milles näidatakse ära kõik töölähetusega seotud kulud. Aruandele lisatakse maksedokumendid või muud kulu tõendavad dokumendid. Lähetuskulude aruande kinnitab vallavanem / allasutuse juht oma allkirjaga. 11.4. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks ja ametiauto kasutamine Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele «Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad». Isikliku sõiduauto ja ametiauto kasutamine ja kulude hüvitamine toimub vastavalt vallavalitsuses vastu võetud korrale. 11.5. Erisoodustused Erisoodustuse arvestamisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-s 48 toodud loetelust ning Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri kehtestatud määradest, kordadest jms. Külaliste vastuvõtuga seotud arvele peab olema lisatud täpsustav selgitus, mis eesmärgil kulud tehtud (ürituse nimetus, aeg, delegatsiooni nimetus ja inimeste arv, keda majutati ja toitlustati). Kui vastuvõtul osales vallavalitsuse / valla allasutuse töötajaid, tuleb selgituses ära näidata oma töötajate toitlustavate koguarv. Vallavalitsuse / valla allasutuste oma töötajate toitlustamine, kingitused, ravimid, kultuuriline teenindamine, tasemekoolitus, eluasemekulud, bussi kuupiletid, isikliku sõiduauto kasutamine summas üle 2000 krooni on erisoodustus. Erisoodustust kajastavatel arvetel peab olema vastavasisuline märge. Erisoodustuseks loetakse ka lähetatavale hüvitatud majutuskulud ja muud hüvitatavad teenused üle kehtestatud piirmäära. 12. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste kõikehõlmav inventeerimine viiakse läbi majandusaasta lõpus. Aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Lisaks on inventuuride läbiviimine kohustuslik: – vara riknemisel, hävimisel, kadumisel; – materiaalselt vastutavate isikute vahetuse korral. 12.1. Varade inventuurid Varude ja materiaalse põhivara hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Inventuuri korraldamine toimub vastavalt vallavanema käskkirjale ning inventuuri viib läbi määratud inventuurikomisjon. Varude kohta koostatakse iga kuu lõpus varude liikumise aruanne, kus näidatakse varude sissetulek, väljaminek ja jääk. Aruanne esitatakse vallavanemale / asutuse juhile kinnitamiseks. Kõikehõlmava inventuuri käigus loetakse kõik varud üle ning hinnatakse nende väärtust. Loendustulemuse alusel ning antud hinnangute alusel koostatakse inventuuriakt. Materiaalset põhivara inventeeritakse kord aastas bilansipäeva seisuga. Inventuuri tulemused fikseeritakse inventuuriaktides, kus on ära toodud info erinevuste kohta nii koguseliselt kui rahaliselt, vajadusel koos kommentaaridega. Inventuurinimekirjad peavad olema dateeritud ning varustatud komisjoni liikmete allkirjadega. Inventeerimisnimekirja tulemused esitatakse raamatupidamisele ning varade arvestuse eest vastutav kassapidaja-raamatupidaja võrdleb neid raamatupidamisandmetega. Inventuuri tulemused – kas üle- või puudujääk – kajastatakse inventeerimisnimekirjades, millele tuginedes viiakse vastavad muudatused pärast vallavalitsuselt kinnituse saamist raamatupidamisandmetesse. Erinevused inventuuri tulemuste ja raamatupidamisandmete vahel selgitatakse komisjoni poolt ja nende põhjustest kantakse ette vallavalitsusele. Inventuuri lõppedes koostatakse kirjalik akt, millel on järgmised kohustuslikud rekvisiidid: – inventuuri toimumise aeg ja koht; – inventeerimise tulemused; – inventuurikomisjoni liikmete nimed ja allkirjad; – vallavanema kinnitus. Varguse, töötaja lohakuse vms põhjusel tekitatud puudujäägi puhul nõutakse materiaalselt vastutavalt töötajalt kahjutasude hüvitamist vastavalt õigusaktidega sätestatud tingimustele. 12.2. Arvelduste inventuurid Aastainventuuri läbiviimist tõendavateks dokumentideks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimisaktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Arvelduste inventuur toimub saldoteatiste väljasaatmise teel olulistele ostjatele, finantseerimisasutustele ja olulistele kreeditoridele. Saldoteated saadetakse välja majandusaasta lõpu seisuga ning selle eest vastutab pearaamatupidaja. Kõikide deebitoride saldoküsitlus viiakse läbi seisuga 31. oktoober, tulemustest ja võrdlustest raamatupidamisega koostatakse dokumenteeritud kokkuvõte. Saldode erinevuste põhjused selgitatakse ning vajaduse korral viiakse raamatupidamisregistrites raamatupidamiseõiendite alusel sisse vastavad parandused. Majandusaasta lõppedes võrreldakse maksusaldod Maksuametiga. 13. Aruannete koostamise kord 13.1. Aruandeperioodi lõpetamine Orava valla raamatupidamise perioodiks on üks kalendrikuu. Aruandeperioodi lõpetamise eest vastutab pearaamatupidaja Raamatupidamise kontode sulgemine toimub 18. kuupäeval. Samaks tähtajaks on lõpetatud ka kõigi raamatupidamiskontode kontrollimine. Vastutab pearaamatupidaja. Kui eespoolt nimetatud tähtaeg langeb puhkepäevale või pühadele, loetakse tähtajaks järgnev tööpäev. 13.2. Vahearuandlus Vahearuanded koostatakse kvartaalselt vastavalt aruandluse protseduuris kirjeldatud korrale ja tähtaegadele. Vahearuande esitamise eest vastutab pearaamatupidaja. Vahearuanded esitatakse ka vastavalt riigi raamatupidamise eeskirjades kehtestatud korrale. 13.3. Aastaaruanne Orava valla majandusaasta on 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Pärast majandusaasta lõppu koostab vallavalitsus koos raamatupidamisega majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, eelarve täitmise aruandest ja raamatupidamise aastaaruandest raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt raamatupidamise seadusest ning esitatakse auditeerimiseks hiljemalt märtsikuu esimesel tööpäeval. Tegevusaruande tähtaegse koostamise eest vastutab vallavalitsus. Eelarve täitmise aruande koostamise eest vastutab pearaamatupidaja. Raamatupidamise aastaaruande tähtaegse koostamise eest vastutab pearaamatupidaja. Aastaaruande auditeerimise korraldamise eest vastutab vallavanem. 14. Muudatuste tegemise kord Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul vallavalitsusega kooskõlastatult. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Orava Vallavalitsuse tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale koos Orava Vallavalitsuse vastavasisulise otsusega. Kui muudatused on olulised, siis koostatakse uus sise-eeskiri, mille kinnitab tervikuna Orava Vallavalitsuse. 15. Raamatupidamise kontoplaan Majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks koostatakse kontode loetelu – kontoplaan. Kontosid võib vastavalt vajadusele juurde lisada. Kontonumbrid on kaheksakohalised ning esimene number identifitseerib konto alljärgnevalt: 1 – bilansi aktivakontod, 2 – bilansi passivakontod 3 – tulud 4, 5, 6 – tegevuskulud Kontoplaan kinnitatakse käesoleva sise-eeskirja lisana nr 1 16. Raamatupidamise bilanss ja tulemiaruanne Raamatupidamise bilanss koostatakse lähtuvalt raamatupidamise seaduse lisa 1 toodud bilansiskeemist. Tulemiaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist 2. Nii bilansikirjete kui ka kasumiaruande kirjete nimetusi on täpsustatud. Lisatud on täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, mis tulevad kasuks bilansi ja tulemiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Bilansiskeem ja tulemiaruanne on lisa nr 2, aastaaruande vorm lisa nr 6.