Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri — KO, 25, 166

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71 lõigetega 1 ja 2 ning pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 1 lõike 1 ja § 15 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga parendada Kohtla-Järvel puhast ja tervislikku elukeskkonda, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Kohtla-Järve haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Kohtla-Järvel korraldab ning kontrollib Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) koos oma struktuuriüksustega. 4. Kohtla-Järve Linnavalitsus: 4.1. nõustab linna elanikke ja levitab jäätmeteavet; 4.2. kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist; 4.3. korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 4.4. teostab järelevalvet linna prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 4.5. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 4.6. kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turgusid, kioskite, müügipaviljonide ja tänavakaubandust ümbritsevatel territooriumitel. II. MÕISTED 5. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 loetletud kahjulikkuse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 5.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 5.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, paber ja papp); 5.6. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne); 5.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.9. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Käesolevas eeskirjas mõistetakse jäätmehoolduse all lisaks kõiki teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud korraldustegevusi, nagu jäätmehoolduse planeerimine ja järelevalve, jäätmenõustamine, koolitus, jäätmelubade menetlemine; 5.11. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.13. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 5.14. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.15. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.16. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladestamine); 5.17. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 5.18. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 5.19. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid. 5.20. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 5.21. Taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 7. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega, sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest või hallatava territooriumi ulatusest, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. 8. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. 9. Ettevõtja, kes kõrvaldab või taaskasutab jäätmeid või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele või kogub või veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks on nõutav ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Linnavalitsus annab seisukoha jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluste suhtes. Jäätmeloa väljastab Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastab keskkonnaminister. Tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmete majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses, kes väljastab vastava registreerimistõendi. Nimetatud tavajäätmete vedaja on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, kuid peab vähemalt kaks nädalat enne jäätmekäitluse alustamist teavitama keskkonnateenistust oma kavandatavast tegevusest, saates keskkonnateenistusele teatise. 10. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 11. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. 12. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 13. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 14. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 15. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. 16. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 17. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 18. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. 19. Jäätmevaldajad peavad omama või üürima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 20. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 21. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 22. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama viie aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse vastavat volitust omava ametniku nõudel kontrollimiseks. 23. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut kooskõlastatult linnavalitsusega. 24. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: 24.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks ja tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 24.2. korraldama oma jäätmete käitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 24.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 24.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru kontrolliõigust omavatele linnavalitsuse esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni. 25. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. 26. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 27. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 28. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 29. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, pesumasinad jne), võib need paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. 30. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või üüritud jäätmekäitlusettevõttelt. 31. Mahutid tuleb regulaarselt desinfitseerida. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või üürnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 32. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 32.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 32.2. vedelaid jäätmeid; 32.3. ohtlikke jäätmeid; 32.4. käimlajäätmeid; 32.5. kogumiskaevude setteid; 32.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 32.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 32.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 32.9. ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. 33. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). 34. Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 35. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 36. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse. 37. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb punktis 36 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka eeskätt korteriühistutes, ridaelamutes ja korterelamutes. 38. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb kinnistutel koguda eraldi ka klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse. 39. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemisega (kokkuostuga) võib Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil tegeleda äriühing, kellel on tegevusjärgse keskkonnateenistuse poolt väljaantud jäätmeluba (edaspidi metallijäätmeluba) ja tegevuskohajärgse politseiprefektuuri arvamus metallijäätmeloaga määratava tegevuse kohta. 39.1. Füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt on lubatud kokku osta musta vanametalli ja metallijäätmeid ning olmelist värvilist vanametalli ja metallijäätmeid. Füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt on keelatud kokku osta: 39.1.1. vasest ja alumiiniumist elektrotehnilist traati ja kaablit (v.a seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud; 39.1.2. liiklusmärke ja teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke ning raudteerööpaid, v.a kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavatel ettevõtjatel, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatel või jäätmeluba omavatel ettevõtjatel, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud; 39.1.3. ilmselt kunsti- või ajaloolist väärtust omavaid esemeid; 39.1.4. muid ilmselt vanametalliks ja metallijäätmeteks mitteolevaid esemeid. 39.2. Piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta. 39.3. Füüsiliselt ja juriidiliselt isikult võib vanametalli ja metallijäätmeid kokku osta vaid Eestis kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel ja ostu-müügilepingu sõlmimisel, millesse tuleb kanda järgmised andmed: 39.3.1. müüja ees- ja perekonnanimi; 39.3.2. isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja väljaandja; 39.3.3. metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; 39.3.4. metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki mark, mudel, kerenumber ja värvus; 39.3.5. metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; 39.3.6. metallijäätmete maksumus. 39.4. Metallijäätmete üleandmisel vormistatud kahepoolselt allkirjastatud ostu- müügilepingu üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale. 39.5. Metallijäätmete koguja säilitab kahepoolselt allkirjastatud dokumendi vähemalt viis aastat tagades isikuandmete kaitse. 39.6. Romusõiduki käitlemine vanametallina on võimalik pärast romusõiduki demonteerimist lammutuskojas, kes omab selleks tegevuseks väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba (keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89 «Romusõidukite käitlusnõuded» (RTL 2004, 97, 1527). 40. Ohtlike jäätmete kogumine. 40.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 40.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. 40.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 40.4. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 40.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 40.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 40.7. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 40.8. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ettevõttele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 40.9. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 40.10. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 40.11. Vanaõli käitlemine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusele nr 23 «Vanaõli käitlusnõuded» (RTL 2004, 49, 849). 40.12. Ohtlikke aineid sisaldavate kasutatud patareide ja akude kogumine ja vaheladustamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrusele nr 27 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded» (RTL 2004, 53, 900). VI. PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE 41. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. 42. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. 43. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. jaanuarist 2005. a lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 44. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende (välja arvatud tagatisrahaga pakendid) vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses kooskõlas linnavalitsusega. 45. Tarbijate paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete (väljaarvatud tagatisrahaga pakendid) vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt 1000–1500 elaniku kohta, sh üks punkt keskmiselt 450 korteri kohta. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon Linnavalitsusega. 46. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. 47. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. VII. JÄÄTMETE VEDU 48. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 49. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. 50. Jäätmed tuleb vedada vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. 51. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 52. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 53. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja. 54. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 55. Korraldatud olmejäätmeveo korraldab linnavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega. 56. Alates 1. jaanuarist 2005. a korraldatakse Kohtla-Järvel korraldatud jäätmevedu. Kohtla-Järve haldusterritoorium kuulub tiheasutusalana tervikuna jäätmeveopiirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljavisatud aia- ja haljastusjäätmed) ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suuremõõtmelisi jäätmeid. Kui tekib vajadus, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. 57. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele punktis 55 nimetatud olmejäätmete valdajatele Kohtla-Järve haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja, millel asub elu- või äriruum, omanik. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. 58. Kui jäätmevaldaja on jätnud korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimata, loetakse ta jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevusjärgses jäätmeveo piirkonnas. 59. Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta, lisades jäätmekäitlejatele jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid. 60. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmeid kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sorteerimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. VIII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 61. Kohtla-Järvel tekkinud tavajäätmed antakse üle Uikala tavajäätmete prügilasse või Kohtla-Järve püsijäätmete käitluskohale (käitlussõlmele) nende käitlemiseks. 62. Jäätmete töötlemiseks enne kõrvaldamist loetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sorteerimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas. 63. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutel väljaspool prügilat on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. IX. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 64. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud linnavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. 65. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 66. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka aunades. 67. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 68. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 69. Linna haljasaladel tekkivad aia- ja pargijäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõtetes. X. JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 70. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 71. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 71.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 71.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 71.3. kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 71.4. kompaktoreid. 72. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 73. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada eri värvi jäätmemahuteid: – hall – olmejäätmed – roheline – taaskasutatavad jäätmed – punane – ohtlikud jäätmed – pruun – biolagunevad jäätmed. 74. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 75. Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt ning punktis 73 nimetatud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. 76. Jäätmeid tohib paigutada: 1) jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 2) 120–800-liitristesse astjatesse vastavalt jäätmeveolepingule. 77. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 78. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 79. Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. 80. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 81. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 82. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 83. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. XI. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 84. Käesoleva eeskirja peatükid XI, XII, XIII määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Kohtla-Järvel. 85. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 86. Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m 3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja üldistest nõuetest. 87. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva eeskirja mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada linnavalitsuse vastava spetsialistiga. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada linnavalitsuse pädeva spetsialisti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 88. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 88.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 88.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 88.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 88.4. jäätmete edasine suunamine. 89. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav projekt, mis on kooskõlastatud linnavalitsusega, ja ehitusluba lammutamiseks. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada linnavalitsuses jäätmeõiend. 90. Kohtla-Järvel tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, antakse üle Uikala tavajäätmete prügilasse või Kohtla-Järve püsijäätmete käitluskohale (käitlussõlmele) nende käitlemiseks või vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. 91. Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. Eeskirjas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Kohtla-Järve õigusaktidest. 92. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 93. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 94. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 95. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 96. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 97. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 98. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 98.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 98.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 98.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 98.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 98.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 98.6. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 98.7. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 98.8. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 98.9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 99. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 99.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 99.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 99.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 99.4. saastunud pinnas. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. XII. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 100. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 100.1. puit; 100.2. kiletamata paber ja papp; 100.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 100.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 100.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 100.6. tõrva mittesisaldav asfalt. 101. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 102. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse püsijäätmete prügilas või vastavalt punktile 107. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 103. Taaskasutatavad mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile ja anda taaskasutamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. 104. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 105. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 106. Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linnavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja linna vastava ametnikuga kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsuse jäätmespetsialistiga. 107. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ning telliste ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 108. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. XIII. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 109. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 110. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 111. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt käitlusnõuetele, mis on kehtestatud keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 22 (RTL 2004, 49, 848). 112. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 113. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. 114. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja linnavalitsuse spetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 115. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 116. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. XIV. TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 117. Käesolevaga määratakse kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise kord ning on kohustuslik kõikidele Kohtla-Järve tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena. 118. Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. 118.1. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid võib paigutada ka jäätmemahutisse-konteinerisse. 118.2. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks. 119. Taaskasutatavad jäätmed on: 119.1. Klaasijäätmed 119.1.1. Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. 119.1.2. Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. 119.1.3. Täidetud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuna jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. 119.2. Vanapaber 119.2.1. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaber, muu kontori- ja majapidamispaber. 119.2.2. Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle paberikogumisettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberit koguda eraldi. 119.3. Diskreetne vanapaber 119.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsientide isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. 119.3.2. Diskreetne vanapaber tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud mahutid, kapid jne). 119.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 119.3.4. Haiglas purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. 119.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 119.4. Taaskasutatav papp ja kartong 119.4.1. Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda töötlemist segavaid aineid (kile, plastmass, metall). 119.4.2. Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, nt rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 119.5. Bioloogilised jäätmed 119.5.1. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verised või niisked sidumismaterjalid, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikuga kokkupuutunud meditsiinitarbed ja loomsed jäätmed. 119.5.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 119.5.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 119.6. Teravad ja torkivad jäätmed 119.6.1. Teravad ja torkivad jäätmed on süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusiooni voolikute teravad otsad jms. 119.6.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse karpi (kast, kanister), millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. 119.6.3. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmepakid asetada mõnda teise pakendisse, millel on silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ja antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 120. Nakkusohtlikud jäätmed 120.1. Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistu üldkoodi 18 all tärniga, neid tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 120.2. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 120.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. 121. Muud ohtlikud jäätmed 121.1. Ravimijäätmed 121.1.2. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 121.1.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistu koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märksõnaga «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 121.2. Elavhõbedajäätmed 121.2.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. 121.2.2. Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbedat. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmete kirjeldus. 121.2.3. Pakendid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 121.4 Kemikaalide jäätmed 121.3.1. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletavasse mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 121.3.2. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 121.3.3. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaali juhtida ainult ühiskanalisatsioon valdaja loa alusel ja vastavuses Kohtla-Järve ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadega. 121.4. Kasutatud elavhõbedalambid 121.4.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 121.4.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. 121.4.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 121.5. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid 121.5.1. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti ja kinniti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Ilmuti, kinniti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 121.5.2. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal ja kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. XV. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale 122. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 122.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 122.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 122.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 122.4. põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 122.5. juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 122.6. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 122.7. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 122.8. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 122.9. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav; 122.10. tuleb tagada ohtlike jäätmete segunemine omavahel või tavajäätmetega. XVI. Vastutus 123. Eeskirjade mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. 124. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 125. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel. 126. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 127. Kui reostuse tekitaja ei täida punktis 125 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 128. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt linnavalitsuse ettekirjutusele. 129. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 128 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. XVII. Rakendussätted 130. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. juuni 2003. a määrus nr 22 «Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». 131. Määrus jõustub 1. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Valeri KORB