Laheda Vallavolikogu — Laheda valla arengukava kinnitamine — KO, 22, 143

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Laheda Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laheda valla arengukava aastateks 2005 kuni 2014 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 10. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Aare KALLAS LAHEDA VALLA ARENGUKAVA 2005–2014 EESSÕNA Valla arengukaval on kaks poolt – õiguslik ning sisuline pool. Valla arengukava on omavalitsustele kohustuslik dokument ning peab olema koostatud vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava peab sisaldama omavalitsuse majanduslikku, sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikaajalist tegevuskava ning arengusuundi ja eelistusi. Valla arengukava määratleb valla strateegilised eesmärgid. Püstitatud eesmärkide poole püüdlemine aitab muuta inimeste elukeskkonda paremaks ning tagab valla jätkusuutliku arengu. Arengukava on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe, mille koostamise aluseks on omavalitsuse koostöö kohalike elanike, ettevõtjate ja erinevate huvigruppidega. Eesmärkide saavutamiseks saab aga iga valla elanik anda oma panuse. Käesolev Laheda valla arengukava on koostatud aastateks 2005–2014. Valla tähtsamate probleemide leidmiseks küsitleti kohalikke elanikke, ettevõtjaid ning võtmeisikuid. Probleemide lahendamise ja eesmärkide püstitamisega tegeldi töögruppide koosolekutel, kuhu oli kutsutud inimesi erinevatest valdkondadest. Töögruppide koosolekutel viidi läbi rühmatöid, ajurünnakuid ning toimusid ettekanded. Arengukava on dokument, mis vajab pidevat uuendamist. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel. Selleks tuleb volikogul hinnata aasta jooksul saavutatut, määratleda uusi eesmärke ning täiendada tegevuskava. Järgneva aasta tegevused määratakse kindlaks enne uue eelarve vastuvõtmist ja seejärel seotakse tegevused eelarvega. TERMINOLOOGIA Huvigrupp – grupp ühiste hoiakute, uskumuste, huvide ja/või eesmärkidega inimesi, kes on moodustanud oma spetsiifiliste taotluste rahuldamiseks ühenduse (organisatsiooni). Jätkusuutlik areng – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Projekt – täpselt kavandatud tegevuste kompleks koos eelarvega kindlaksmääratud tulemuste saavutamiseks. Strateegiline eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. SWOT-analüüs – meetod olukorra eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths – tugevused; weaknesses – nõrkused; opportunities – võimalused; threats – ohud). Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. 1. LAHEDA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. GEOGRAAFILINE ASEND Laheda vald asub Põlva maakonna lõunaosas ning piirneb Võru maakonnaga. Põhjast piirneb Laheda vald Põlva, lõunas Lasva, Võru ja väikses ulatuses Sõmerpalu vallaga. Idas asub Veriora ja läänes Kanepi vald. Valla pindala on 91,5 km2, mis moodustab 4,2% Põlvamaa pindalast. Laheda valla paiknemine on strateegiliselt hea, sest linnad asuvad vallale lähedal. Vallakeskusest Tilsist on Põlvasse ja Võrru ligikaudu 15 km. Ülikoolilinna Tartu on 60 km. 1.2. AJALOOLINE TAUST Ajalooliselt oli enne 1936. aastat valla nimeks Aleksandri vald ning oma suuruselt oli see poole võrra suurem, ülejäänud endisaja vallast paikneb praeguse Võru maakonna Võru ja Sõmerpalu valla koosseisus. 2. VISIOON JA STRATEEGIA 2.1. VISIOON Aastaks 2014 on Laheda vald arenenud infrastruktuuri ja sotsiaalsfääriga turvaline elukeskkond. Vallaelanikud on keskkonnasõbralikud ja osalevad aktiivselt oma valla elu arengus. Valda iseloomustab kaunis ja puhas looduskeskkond, konkurentsivõimeline kohapeal antav baasharidus, mitmekülgsed huvialaringid ja sportimisvõimalused, aktiivne kultuurielu ning innovaatiline ettevõtluskeskkond. Laheda vald on tugeva identiteediga elukoht, kus elab palju noori peresid, kellest osa käivad tööle Põlvasse või Võrru. Vald on atraktiivne külastuspiirkond, peamiselt tänu Ridali lennuvälja mainele, pakutavatele teenustele ja hoolitsetud supluskohtadele. Vallas pakutakse heal tasemel turismiteenuseid. Arenenud on väikeettevõtlus, mis on tingitud piisava ning kvalifitseeritud oskustööjõu ja ettevõtlike inimeste olemasolust. 2.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID

Valla maine kujundamine ja identiteedi tugevdamine

Konkurentsivõimelise baashariduse tagamine

Arenenud infrastruktuur

Töötute ümber- ja täiendusõpe

Ettevõtluse arendamine

Teenindussektori (turismimajanduse) arendamine 3. LAHEDA VALLA ÜLDINE OLUKORD, PROBLEEMID JA ARENGUEESMÄRGID 3.1. HARIDUS, KULTUUR, SPORT, VABA AEG Üldine iseloomustus Haridus Laheda vallas on kaks kooli: Tilsi Põhikool ja Vana-Koiola kool. Põhikoolis õpib 1. novembri 2004. a seisuga 146 õpilast. Põhikool on elujõuline ning õpetajad on hea kvalifikatsiooniga. Põhikohaga õpetajaid on 17 ja lepingu alusel töötab 6. Erivajadustega lapsed saavad õppida lihtsustatud õppekava järgi (9 õpilast) ning tegutseb ka nn Tootsi ehk Kulliveride klass (10 õpilast). Kool on muutunud külaelu keskuseks ning seal on lastel võimalus käia erinevates hea tasemega huvialaringides. Vana-Koiola koolis õpib 30 õpilast. Kooli eripäraks on noored ja teotahtelised õpetajad. Õpetajaid on täiskohaga neli ning osalise töökoormusega töötab kolm õpetajat. Lisaks töötab koolis kaks abitöölist. Pärast kooli on lastel ja ka täiskasvanutel võimalus tegeleda Vana-Koiola koolimajas mitmesuguste huvialade ja käeliste tegevustega. Aastast 2000 tegutseb vallas Põlvamaa noorim lasteaed «Muumiorg», mis asub vallakeskuses Tilsis. Lasteaias käib 1. novembri 2004. a seisuga 22 last vanuses 3–7 aastat. Lähiajal peaks lasteaialaste arv suurenema seoses emade tööle asumisega. Lasteaiaga samas hoones asub ka vallavalitsus, raamatukogu, perearstikeskus, hambaarst ja side. Samuti kuulub vallale samas hoones asuv üle 1300 m2 suurune endine tootmispind. Antud hoonet nimetatakse Tilsi olmehooneks. Vallakeskuses asub Tilsi lastekodu, mis rajati juba 1921. aastal. Tilsi Lastekodu on tuntud oma hea maine poolest üle Eesti. Lastekodus on 65 kohta, mis seisuga 1. november 2004. a on kõik täidetud. Lapsed on vanuses 3–21 aastat ja on jaotatud viieks pereks. Lastest 60% on 12–16-aastased. Lastekodus on 35 töötajat. Kultuur Laheda valla kahes aktiivsemas külas – Tilsis ja Vana-Koiolas – on valitud oma külavanem. Mõlemas külas on antud hetkel külade arengukavad koostamisel ja need on kooskõlla viidud valla arengukavaga. Asutatud on Tilsi Külaselts (02.02.2004), mille eesmärgiks on Tilsi küla elu korraldamine, edendamine, planeerimine ja arendamine. Aktiivsemad valla pensionärid on koondunud klubisse «Ehavalgus». Vallas on kaks raamatukogu, mis asuvad Tilsis ja Lahe külas. Vana-Koiolas on kultuurimaja, kus toimuvad traditsioonilised valla üritused. Siiani oli kogu valla kultuurielu juhtimine Vana-Koiola kultuurimaja juhataja pädevuses. Seoses tööülesannete täpsustamise vajadusega loodi Laheda vallas uus kultuuritöötaja ametikoht, mis konkursi tulemusel sai täidetud 25. oktoobriks 2004. a. Himma ja Pragi küla ühise arengu eestvedajaks on saanud MTÜ Luhtsi. Värskelt on koostatud projekt Pragi külaplatsi loomise kohta, millele soovitakse toetust kohaliku omaalgatuse programmist. Selle projekti jätkuna on plaanis luua nimetatud külaplatsi juurde lastenurk, vaatetorn ning kaevata tiik, mis oleks kasutuses nimetatud piirkonna ujumiskoha ning tuletõrje veevõtukohana. Tegeletakse Pragi külas asuvate arheoloogiamälestiste ajaloo ja legendide uurimisega. Pragi külas asub Laheda valla 17-st arheoloogiamälestisest tervelt 14, kaasa arvatud ka ohvriallikas Silmaläte ja Kirstumägi. Sport, vaba aeg Erinevates spordiringides, mis toimuvad Tilsi Põhikooli ruumides, saavad käia kõik soovijad. Hetkel Tilsi Põhikoolis tegutsevad huvialaringid on: rahvatants, spordiring, lastekoor, mudilaskoor, pilliõpetus, ansambel, käsitööring, poiste tööõpetus, kunstiring, judo, korvpall, kitarriõpetus, väikeste tantsuring, tantsuring, arvutiring, näitering, tehnikaring. Vana-Koiola Kooli huvialaringid on: kunsti-, muusika- ja tantsuring, enesekaitse treening ning pilliõpetus. Värskelt on loodud Laheda Valla Spordiklubi, mille ülesandeks jääb kogu valla spordielu korraldamine. Aastal 2003 alustas tegevust suvine Tilsi Õpilasmalev (TÕM), mis pakub mitmekülgset tegevust kohalikele lastele vanuses 12–17 aastat. Mõlemal aastal võttis õpilasmaleva tegevusest osa 15 last, keda juhendas 2 rühmajuhti. Tilsis on loodud Noortekelder, kus lapsed saavad koos käia ning ennast mitmekülgselt arendada. Probleemid

Teede halb olukord

Inimeste vähene omaalgatus ja aktiivsus

Avaliku toitlustuskoha puudumine

Korralikult toimivate avalike internetipunktide puudumine

Ebapiisav noorte kutse- ja karjäärinõustamine

Erivajadustega lastel edasiõppimise võimaluste vähesus

Huvialaringide vähene valik poistele

Poiste vähene huvi õpilasmaleva vastu

Staadioni puudumine ja olemasolevate mänguväljakute halb seisukord

Muinsuskaitse piirangud mõisa ja pargi kasutamisel, korrastamisel Eesmärgid

Valla nime ärakasutamine valla maine kujundamisel

Suurürituste (Ridali lennuväli) ja spordivõistluste korraldamine

Külaliikumise edendamine

Kultuurielu mitmekesistamine (ekskursioonid, teatrikülastused, kontserdid)

Vabaõhulava, tantsuplatsi ehitamine vallakeskusesse Tilsi

Kindla suunitlusega muuseumi ja külakeskuste loomine

Infopunktide loomine

Legendide kogumine ja loomine ning nende turustamine

Matkaradade rajamine

Tilsi pargi korrastamine

Uisuväljaku rajamine Pikkjärvele ja Skateparki ehitamine

Staadioni ehitamine

Sõprussidemete tugevdamine välisriikidega erinevatel tasanditel

Erialaõpetajate jagamine naaberkoolide vahel

Korraliku tööõpetuseruumi ehitamine

Parandada kutsenõustamist ja motiveerida edasiõppimist

Lastevanemate koolitused

Noorte alkoholiprobleemide, narko- ja AIDS-i ennetamine

Lasteaia laiendamine, mänguväljaku ehitamine

Lasteaeda beebikooli loomine

Lastekodu soklikorruse väljaehitamine ja mänguväljakute korrastamine

Tilsi raamatukogu laiendamine ja haruraamatukogu loomine Vana-Koiolasse

Uute huvialaringide loomine

Õpilasmaleva koostöö ettevõtetega

Kino taaselustamine vallas (kinobuss, autokino)

Kohapealsed teatrietendused 3.2 TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE Üldine iseloomustus Tervishoid Vallas on perearstikeskus ja hambaarst. Laheda valla perearsti nimistus on 939 klienti, neist kindlustatuid on 871. Perearstikeskuses on kaks töötajat ning hambaravis samuti kaks. Perearsti püsimajäämine on küsitav, sest nimistu on väike. Tööhõive Teenindussektor on üldiselt Laheda vallas vähearenenud. Peamised tööandjad on kaks põllumajanduse ettevõtet, mööblitööstus AS Suwem, lastekodu, koolid, lasteaed ja kauplused. Osa inimesi käib tööle väljaspoole valda – Põlva, Võrru jm. Ametlikult on Laheda vallas registreeritud 50 töötut. Sageli on probleeme inimestega, kes enne penisonile jäämist on kaotanud töökoha. Raskem on tööealistel naistel leida tööd. Töökohtade ja kvalifitseeritud oskustööliste puudus on peamiseks Laheda valla madala tööhõive põhjuseks. Vallas puudub täiendus- ja ümberõppe võimalus. Tegeletakse ka varimajandusega (nt metsasaaduste korjamine ja müümine), mis ei motiveeri töötuid ametlikku töökohta otsima. Vald on otsustavalt sekkunud probleemi lahendamisse, toetatakse töötute tugiisikute projekti. Sotsiaalprobleemid Valla sotsiaalne olukord on üldiselt rahuldav. Abivajajaid on siiski palju, keda vald toetab–töötud, paljulapselised pered, puudega inimesed jt. Vald toetab lapsi tasuta koolilõunaga, vallasisese transpordiga, huvialaringides käimisel. Mõned toimetulekusaajad jäävad aga valla abile lootma ning loobuvad kergekäeliselt tööotsingutest. Palju on üürivõlglasi, eriti korterelamutes. Eakad inimesed tulevad oma pensioniga ots-otsaga toime. Turvalisus Laheda vallas on üldiselt turvaline elada. Rasked kuriteod on haruharvad. Peamised probleemid tulenevad avaliku korra rikkumisest. Praegune konstaabel on kolme valla (Laheda, Kanepi, Valgjärve) peale ühine. Konstaablil on Laheda vallas vastuvõtt üks kord nädalas (neljapäeviti). Kuna vallakeskuses on palju lapsi, kes mängivad autoteede ääres, siis peaks tugevdama kontrolli joobes autojuhtide üle. Konstaabli sagedasem kohalviibimine vallas ennetaks kaklusi, vargusi ja teisi korrarikkumisi. Vallakeskuses Tilsis tuleks lahendada tänavavalgustuse probleem. Probleemid

Alkoholi tarbimine avalikus kohas, noorte alkoholiprobleemid

Elanike passiivsus

Ettevõtlike ja innovaatiliste inimeste vähesus

Madal haridustase ja vähene oskustööliste arv

Ebastabiilne tööjõud

Töökohtade vähesus, varimajandus

Palju töötuid, sotsiaaltoetuste taotlejaid. Vallal puuduvad andmed töötute tegeliku arvu kohta

Õpitud abitus töötute hulgas

Ümberõppe võimaluse puudumine, vähene kutsenõustamine

Üksikvanurite hooldamise probleemid

Perearstikeskuse tasuvus küsitav, laienemine Põlvasse

Erialaspetsialistide puudumine (psühholoog)

Erivajadustega inimestel halvad liikumisvõimalused (kaldteede puudumine jne) Eesmärgid

Valdade omavaheline koostöö

Abipolitseinike leidmine ja koostöö Kaitseliiduga

Konstaabli patrulli tihendamine, eriti nädalavahetustel

Vihjepostkast / vihjepostkast internetis

Narko- ja AIDSI-i ennetus koolides

Esmaabikursuste regulaarne korraldamine

Turvaliste mänguväljakute ehitamine

Valla sotsiaalfondi loomine

Sotsiaalteenuste mitmekesistamine

Hooldekodu, sotsiaalmaja ja turvatoa rajamine

Puuetega inimestele töökohtade loomine ja tegevuse organiseerimine (isiklik abistaja vms)

Efektiivsed lastevanemate koolitused

Ettevõtluse arendamine, uute töökohtade loomine

Kutsenõustamine ja edasiste õpingute toetamine sihtotstarbel

Tööharjumuse ja -distsipliini juurutamine, eriti noorte seas

Uuring töötute huvide ja oskuste kohta

Töötute ümber- ja täiendusõppe võimaldamine kohapeal

Töötute järjepidev abistamine, et ei jääks ainult projektitasandile (tugiisikud)

Erinevate tervishoiuteenuste pakkumine (massaaž, ravivõimlemine) ja kvaliteedi parandamine

Ühiskondlikult kasulik töötamine 3.3. ETTEVÕTLUS JA TURISM Üldine iseloomustus Ettevõtlus Vallas tegutseb 24 ettevõtet, neist teenindussektoris 7. Peamiselt tegeletakse puidutööstuse ja põllumajandusega. Tähtsamad ja suurimad tööd pakkuvad ettevõtted vallas on Vardja MÜ, Lahe MÜ, AS Suwem. Suureks tööandjaks on ka Tilsi Lastekodu. Ettevõtluse arendamine ja uute ettevõtete loomine jääb kvalifitseeritud oskustööliste, aga ka vähese ettevõtlikkuse taha. Inimeste ettevõtlikkus takerdub sageli selle taha, et puudub omakapital ning oskamatus projekte kirjutada. Oluliseks takistuseks on ka teede halb olukord. Teenindussfääri areng on problemaatiline, sest kohalik klientuur pole piisavalt maksujõuline. Kõrged sanitaarnõuded raskendavad uute toitlustusettevõtete rajamist. Viimastel aastatel on teadvustama hakatud turismipotentsiaali olemasolu, mis on lähitulevikus reaalne lisateenimisvõimalus. Turismimajanduse tasuvuse eelduseks on külastaja pikem peatumine, mis tingib vajaduse kohalikke teenuseid kasutada. Hetkel ei jää läbisõitjad siia pikemalt peatuma, sest neile ei pakuta küllaldaselt tegevust. Laheda valla peamised turismitsoonid oleksid Ridali lennuväli ja järvede ümbrus. Turism Turismi arendamise võimalused Laheda vallas on üsna head. Ära tuleks kasutada kohapealseid võimalusi (ilus ja puhas loodus ning järved) ning samuti kogu Põlva maakonna turismipotentsiaali. Tulevikus võiks välja arendada Ridali lennuvälja ja selle ümbruse, mis hõlmaks majutus- ja toitlustusasutuste rajamist ning infrastruktuuri korralikku planeerimist. Turismi arendamise seisukohalt on väga oluline teede olukord ja teenindusettevõtete kvaliteet. Laheda vallas on aga üheks peamiseks probleemiks halb teede olukord. Üldiselt ei ole turism üksinda väljapääsuks, kuid see loob lisatöökohti, arendab piirkonda ja ka teisi ettevõtlusvaldkondi. Hetkel on vallas kaks turismitalu, kes peamiselt tegelevad majutamisega. Rohkem peaks tähelepanu pöörama turistide kohapealsele tegevusele. Valla atraktiivsust aitaksid tõsta erinevad teenused. Potentsiaalsed matkarajad saaks luua Vana-Koiola, Tilsi ning Pragi (Himma) küla piirkonda. Matkarajad peaksid tutvustama arhitektuuri – ajaloo- ja arheoloogiamälestisi, järve- ja jõekaldaid ning metsa-alasid. Tilsi matkarada algaks Tilsi olmehoone parklast ning Vana-Koiola matkarada kultuurimaja juurest. Laheda vallas on kolm mõisa, millele saaks turisminduses toetuda, kuid kahjuks on nende seisund halb ning need pole leidnud kasutuselevõttu (v.a Lahe mõisa paaris ruumis asuv raamatukogu). Mõisate kasutusele võtmine on problemaatiline, sest hoonete renoveerimine on väga kallis ning ei pruugi ära tasuda. Sobiliku peremehe leidmist mõisahoonete korrastamiseks takistavad vallasisesed kruusateed ning nõukogude ajal ehitatud mõisamiljöösse ebasobilikud hooned (laudad, kuivatid). Ometi on Joosu mõis, mis on kõige halvemas seisukorras, leidnud endale omaniku. Joosu mõisa arenduseks on loodud MTÜ Joosu Mõis. Joosu mõisas on plaanis hakata korraldama (maksimum kümne aasta pärast) koolitusi, seminare, ettevõtete suvepäevi, erinevaid vaba aja veetmise üritusi ning pakkuda majutusteenust «mõisalikus» õhkkonnas. Probleemid

Ühekülgne ja vähene ettevõtlus

Olemasolevate põllumajandusettevõtete halb majanduslik olukord

Elanike madal kvalifikatsioon, haridustase ja konservatiivsus

Elanike madal ostujõud

Valla vähene koostöö ettevõtjatega

Vähene ümberõppe võimalus ja tööst võõrdumine

Tilsi alevikku viiv tee mustkatteta kõigis suundades

Nõrk valla enesetutvustus

Vähearenenud teenindussektor ja ühtse turismikontseptsiooni puudumine

Avaliku toitlustuskoha puudumine

Mõisad halvas olukorras

Järvekaldad korrastamata, avaliku supluskoha puudulikkus

Mittesobilikud ja lagunevad tootmishooned vallakeskuses

Ebastabiilne elektriühendus

Internetiühenduse puudulikkus ja kallidus Eesmärgid

Ühisprojektides osalemine ja valdade omavahelise koostöö arendamine (Postitee)

Olemasolevate võimaluste ärakasutamine – järved, lennuväli, karjäär

Lahe mõisa külastuskeskuse loomine

Tilsi mõisahoonete kasutusele võtmine

Teha rohkem koostööd RMK-ga, Põlva Arenduskeskuse ja muude koostööd tihendavate organisatsioonidega

Tühjade tootmisruumide kasutusele võtmine või lammutamine

Ridali lennuvälja infrastruktuuri parandamine

Valla kodulehe ja infovoldiku uuendamine

Valla maine kujundamine, slogani (tunnuslause) leidmine

Maaturismi arendamine (ökoturism)

Turismitoodete arendamine ja mitmekesistamine ning turismiettevõtete omavahelise koostöö arendamine

Matkaradade, laudteede, seiklusradade, ujumiskohtade jms loomine

Traditsioonide kujundamine, piirkonna kohta käivate legendide, pärimuste kogumine, sellest huvitavamate väljatoomine ja turustamine

Lahe (Põlgaste) mõisa külastuskeskuse loomine (veinikelder)

Joosu mõisa konverentsikeskuse loomine

Infopäevade korraldamine

Vaateaknad ja infotahvlid

I-punktid kogu valla territooriumil

Vaatamisväärsuste viida- ja kaardistamissüsteem kogu valla territooriumil

Toitlustuskoha loomine

Vaatetornide, külakiikude, karussellide ehitamine

Ratta- ja paadilaenutus

Alternatiivsed põllumajandusettevõtted (nt astelpaju, maarjakask, mustikad, seened)

Vallakeskusesse väike turg (aiasaaduste, kasutatud riiete jms) müügi paremaks organiseerimiseks

Traadita internetiühendus WiFi või uuem tehnoloogia (WiMax) kogu valla territooriumil 3.4. JÄÄTMEKÄITLUS, INFRASTRUKTUUR, ELAMUMAJANDUS Üldine olukord Jäätmekäitlus Pärast kohaliku prügimäe sulgemist on paljudel inimestel tekkinud probleeme prügivedamisega, sest prügiveoteenus on kallis ning prügimäed Põlvas ja Võrus on tasulised. Laheda vallas on hetkel sõlmitud 33 jäätmeveolepingut, neist 21 on sõlmitud eraisikutega. Jäätmeveolepingud on sõlmitud AS Ragn-Sellsi ja Põlva Heakorraga. Paar korda aastas organiseeritakse korraldatud jäätmevedu suuremõõtmeliste ja ohtlike jäätmete tarbeks. Varem tehti seda ka metalli puhul, kuid seoses metalli kokkuostuhindade tõusuga edaspidi see vajadus puudub. Uus jäätmeseadus kohustab omavalitsusi, kus on vähemalt 1500 elanikku, koostama jäätmekava ning korraldama avaliku konkursi jäätmeveofirma leidmiseks. Laheda vallal hetkel see kohustus puudub, kuid koostöös Kõlleste, Kanepi ja Valgjärve vallaga on koostamisel ühine jäätmekava. Laheda vallas on vastu võetud uus jäätmehoolduseeskiri, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2005. a. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkurss nimetatud piirkonnas kuulutatakse välja 2005. aasta alguses ning pärast seda loetakse Laheda vald uutel alustel liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Infrastruktuur Laheda valla teedevõrk on tihe, ent teede olukord on halb. Kokku on teid 122 km ulatuses (sh valla bilansis on teid 68 km, millest mustkattega on alla 1,9 km). Mustkattega teid on 20 km, kruusateid 92 km ning pinnasteid 10 km (vt joonis 2). Valla suurimaks probleemiks on vallakeskust Tilsit ja Põlva–Võru ning vana Tartu–Võru maanteed (Postitee) ühendavad teed (T-18154 Tilsi–Naruski ja T-18113 Ridali–Joosu), mis on mustkatteta. Teede halva seisundi tõttu on ka jalgrattaga liiklemine raskendatud. Bussiliikluse tihedus vallas on piirkonniti erinev. Valla äärealade (Roosi, Lahe, Naruski) bussiliiklus on halvem. Ebapiisav bussiliiklus ja teede halb seisund piirab inimeste tööle käimist väljaspoole valda. Väljaspool vallakeskust elavad lapsed käivad lasteaeda ja kooli valla koolibussiga. Bussiootepaviljonid on olemas üksikutes kohtades. Valla üldilmele annaks palju juurde ühesuguste bussipaviljonide kujundamine ja ehitamine. Plaan on alustada sellega 2005. aastal Naruski–Tilsi maantee rekonstrueerimise käigus Tilsist. Postiteenused Laheda vallas on head. Sidejaoskond asub Tilsis. Teist aastat antakse välja vallalehte Laheda Valla Sõnumid. Tiraaži suuruseks on 700 eksemplari, mida jaotatakse vallaelanikele tasuta. Leht ilmub kaheksal korral aastas. Vallaleht on peamine ja väga vajalik infoallikas vallaelanikele. Seoses suure huviga valla ajalehe vastu on plaanis suurendada tiraaži ning muuta ilmumine igakuiseks. Samuti on plaanis suurendada lehe mahtu ning perspektiivis hakata kasutama värvi trükki. Internetiühendus on ebaühtlane ning kohalikele elanikele kallis. Koostööd tehakse eri internetiteenuste pakkujatega, et valda rohkem internetiseerida. Avalikud internetipunktid on Tilsi olmehoones ning Lahe raamatukogus. Internetipunktide hooldamine on puudulik ja arvutite kasutamisvõimalused on piiratud. Internetti on võimalik kasutada ka koolides, kuid enamasti vaid piiratud õppe-eesmärgil. Elamumajandus Korterelamud asuvad Tilsis, Lahel, Himma ja Suurkülas. Individuaalelamutes elab 1098 ning kortermajades 399 inimest. Kortermajade soojapidavus ja üldine seisund on halvenenud. Pragi külas asub 15 suvilaga suvilakooperatiiv. Munitsipaalomandid on Lahe (Põlgaste) mõis ja Tilsi olmehoone. Vallakeskuses Tilsis on palju miljöösse mittesobivaid hooneid. Kõrbjärve ümbruskaudset maastikupilti rikuvad mahajäetud ja lagunevad tootmishooned. Laheda vallas on kolm mõisaparki. Enam hoolitsetud on Tilsi mõisa park, mille eest kannavad hoolt peamiselt lastekodu lapsed. Kõige kehvemas olukorras on Joosu mõisa park, kuid tänaseks on Joosu mõisal omanik ning loodetavasti ootab mõisakompleksi helgem tulevik. Tilsi külas on tsentraalküte (saepuru, õli) ning mujal on ahiküte. Seoses põllumajanduse restruktureerimisega on vähenenud reostusallikate kogus. Seega on hetkel Laheda joogivee kvaliteet rahuldav. Suurim probleem vallas on aga amortiseerunud Tilsi reoveepuhasti (biotiigid). Vananenud on kanalisatsioon. Vallal on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava koostamisel, kuid reoveepuhastid on avariilises seisukorras ning vajaksid kiiret lahendust. Seetõttu on halvenenud Tilsi Pikkjärve vee kvaliteet. Reostus kandub Orajõe kaudu Põlvasse ja sealt edasi Peipsi vesikonda. Vallal puuduvad nimetatud probleemi lahendamiseks rahalised vahendid. Korduvalt on taotletud raha Keskkonna Investeeringute Keskusest (KIK), kuid siiani on vastus olnud eitav. Probleemid

Jäätmekava puudumine ja väljaarendamata jäätmemajandus

Teede halb olukord, teed kandmata registrisse

Lennuväljale viiv tee halvas korras (osa teed jääb Võru maakonda)

Lennuväljal puudub parkla ja olmehoone

Elektriühendus ebastabiilne

Mobiilside operaatori valiku vähene võimalus

Internet ebaühtlane ja kallis

Tuletõrje veevõtukohti ebapiisavalt ning need ei vasta nõuetele

Vananenud ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)

ÜVK arengukava puudumine

Valla üldplaneeringu puudumine

Mittesobilikud ja lagunenud tootmishooned üle valla

Kortermajade seisund halvenenud Eesmärgid

Koostöö naabervaldadega, jäätmekava ning ÜVK koostamine mitme valla peale

Klaas- ja plastmasskonteinerite paigaldamine müügipunktide juurde, suuremõõtmeliste kogumisringide jätkamine, jäätmejaama rajamine

Prügipäevade, propagandade korraldamine (talgud, teeäärte puhastamine jne)

Teede parandamine

Valda läbivad väikebussiliinid (Põlva–Tilsi–Võru)

Korralikult toimivate avalike internetipunktide loomine (WiFi leviala)

Koostöö Eesti Energiaga uute alajaamade ehitamine, mis on oluline turisminduse arendamiseks

Vallalehe muutmine informatiivsemaks, lehe tiraaži ja ilmumissageduse suurendamine ning värvitrüki kasutuselevõtt

Koostöös kinnisvaraarendajatega uute elupiirkondade rajamine 4. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE Volikogu Laheda valla volikogus on 11 liiget. Volikogu on moodustanud järgmised komisjonid: majanduskomisjon; haridus- ja sotsiaalkomisjon; eelarve- ja revisjonikomisjon; õigus-, heakorra- ja keskkonnakomisjon. Kultuuri ja spordi küsimusi arutatakse haridus- ja sotsiaalkomisjonis. Vajadus on arengukomisjoni järele, kes tegeleks pidevalt valla arengu küsimuste ja arengukava täiendamisega. Vallavalitsus Vallavalitsus on kolmeliikmeline – vallavanem, maakorraldaja ja majandusnõunik-arendusnõunik. 1. novembri 2004. a seisuga töötab Laheda Vallavalitsuses 4 kõrgharidusega, 2 keskeriharidusega ja 2 keskharidusega ametnikku. Vallavalitsuse teenistujate koosseis: töökoormus Juhid vallavanem 1,0 vallasekretär 1,0 Nõunikud maakorraldaja 1,0 majandus-arendusnõunik 1,0 Vanemametnikud pearaamatupidaja 1,0 sotsiaaltööspetsialist-registripidaja 1,0 Nooremametnikud sekretär-asjaajaja 1,0 raamatupidaja-kassapidaja 1,0 Abiteenistuja koristaja 0,3 Laheda valla juhtimise struktuur

5. TEGEVUSKAVA 2005–2014 Tegevus Täitmise aeg Maksumus Teostaja Finantseerimisallikad TEEDE REMONT JA HOOLDUS Tilsi–Naruski tee asfalteerimine 2005 5 000 000 Vallavalitus Riigi eelarve Tilsi korruselamute vaheliste teede parandus 2005 300 000 Vallavalitus Valla eelarve, projektid Tänavavalgustuse rajamine Tilsi 2005 350 000 Vallavalitus Valla eelarve, projektid Bussiootepaviljonide kujundamine, ehitamine 2005–2009 100 000 Vallavalitus Valla eelarve ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON, KÜTTESÜSTEEMID ÜVK arengukava koostamine 2005–2006 30 000 Vallavalitus Valla eelarve, projektid Tilsi ühisveevärgi ja -kanalisatsioon, reoveepuhasti rekonstrueerimine 2005–2010 5 000 000 Vallavalitus Valla eelarve, projektid Katlamajade rekonstrueerimine Tilsi keskasulas 2005–2008 Vallavalitus Valla eelarve, projektid SPORDI- JA PUHKERAJATISED Staadioni ehitamine 2006–2010 2 500 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tilsi Põhikooli võimla ventilatsiooni ehitamine 2006 Vallavalitsus Valla eelarve Uisuväljaku rajamine Tilsi Pikkjärvele 2005–2014 Vallavalitsus Valla eelarve Mänguväljakute korrastamine 2005–2014 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Skatepargi ehitamine 2006–2009 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Vabaõhulava, tantsuplatsi ehitamine 2006–2009 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Lasteaia mänguväljaku ehitamine 2005 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Laheda Spordiklubi loomine ja tegevus 2005 20 000 MTÜ Laheda Spordiklubi Valla eelarve, projektid Tervisekeskuse loomine 2008 MTÜ Laheda Spordiklubi Valla eelarve, projektid Tegevus Täitmise aeg Maksumus Teostaja Finantseerimisallikad HARIDUS, KULTUUR Tilsi Põhikooli remont 2005 870 000 Vallavalitsus Valla eelarve Tilsi Põhikooli söökla suurköögi seadmete uuendamine 2005 403 080 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tilsi Põhikooli trepikodade remont 2005 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Vana-Koiola kooli remont 2005 Vallavalitsus Valla eelarve Lasteaia laiendamine ja remont (olmehoone garaaž) 2005 1 700 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tilsi raamatukogu laiendamine 2005–2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Haruraamatukogu loomine Vana-Koiolasse 2006 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Lahe raamatukogu remont 2005 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Lahe mõisa külastuskeskuse loomine 2006–2014 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Vana-Koiola kultuurimaja remont 2006–2012 1 500 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Muusemi loomine 2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Vana-Koiola kooli rekonstrueerimine külakeskuseks 2006– 750 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tööõpetuse ruumide remont 2006–2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tilsi mõisa ja pargi korrastamine 2005–2014 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Uute huvialaringide loomine 2005–2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Maleva laiendamine 2005–2008 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tilsi turuplatsi rajamine 2005 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Tilsi Avatud Noortekeskuse laiendamine 2006 Vallavalitsus Projektid, valla eelarve SOTSIAALTEENUSED Sotsiaalmaja ja turvatoa loomine 2006–2010 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Töötutele täiendus- ja ümberõppe võimaldamine 2005–2010 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid TURISM Infopunktide loomine 2005–2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Infotahvlite, viitate paigaldamine 2005–2008 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Vaateaknad kauplustesse 2005–2006 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Vaatetornide, külakiikude ehitamine 2005–2009 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Matkaradade rajamine 2005–2006 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid INFOTEHNOLOOGIA JA SIDE WiFi leviala terves vallas 2005–2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Avalikud Internetipunktid 2005–2007 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Elektriside parandamine 2006–2009 Eesti Energia LOODUS, KESKKOND Järvekallaste korrastamine 2005–2014 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Parkide ja haljasalade hooldamine (Tilsi, Lahe mõisapark) 2005–2014 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Komposteerimisväljakute rajamine 2006 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Prügikonteinerite paigaldamine üle valla 2005–2014 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Laheda Vallavolikogu 28. detsembri 2004. a määruse nr 16 lisa 1 Laheda valla profiil 1. Asend 1.1. Ajalooline asend Ajalooliselt oli enne 1936. aastat valla nimeks Aleksandri vald ning oma pindalalt oli see poole võrra suurem; ülejäänud endisaja vallast paikneb praeguse Võru maakonna Võru ja Sõmerpalu valla koosseisus. 1.2. Tänapäevane asend Laheda vald asub Põlva maakonna lõunaosas ning piirneb Võru maakonnaga. Põhjast piirneb Laheda vald Põlva, lõunas Lasva, Võru ja väikses ulatuses Sõmerpalu vallaga. Idas asub Veriora ja läänes Kanepi vald. Valla pindala on 91,5 km2, mis moodustab 4,2% Põlvamaa pindalast. Laheda valla paiknemine on strateegiliselt hea, sest linnad asuvad vallale lähedal. Vallakeskusest Tilsist on Põlvasse ja Võrru ligikaudu 15 km. Ülikoolilinna Tartu on 60 km. 2. Rahvastik 2.1. Rahvaarv, sooline ja vanuseline koosseis Laheda vallas on elanikke 1478 (seisuga 01.11.04). Asustustihedus on 16 in/km2, see on kaks korda väiksem kui Eesti keskmine asustustihedus. Rahvastiku tiheduse poolest on Laheda vald Põlva maakonnas 13 omavalitsuste hulgas neljandal kohal. Rahvaarv on püsinud vallas viimaste aastate lõikes stabiilsena ning küllalt suur on noorte osakaal. Meeste ja naiste osakaal on peaaegu võrdne. Naisi on 738 ning mehi 740. Eestlaste osakaal vallas on 97%. Laheda vallas on 11 küla: Tilsi, Himma, Vardja, Lahe, Vana-Koiola, Suurküla, Joosu, Pragi, Mustajõe, Roosi ja Naruski. Rahvaarvult suurim küla on Tilsi 477 elanikuga (vt tabel 1). Tabel 1 Laheda valla elanike arv külades (seisuga 2004. a, Laheda valla andmebaas) Küla Elanike arv Tilsi 477 Himma 155 Vardja 129 Lahe küla 109 Vana-Koiola 106 Suurküla 101 Joosu 97 Pragi 89 Mustajõe 82 Roosi küla 73 Naruski 60 Joonis 1 Elanike arv Laheda valla külades (seisuga 2004. a, Laheda valla andmebaas).

Rahvastikupüramiid iseloomustab Laheda valla elanikkonna soolist ja vanuselist koosseisu. Kõige enam on inimesi vanuseklassis 15–19 aastat. Potentsiaalsete pereloojate (vanusklass 20–34 aastat) osakaal on väike. Viimases kolmes vanuseklassis (75 ja enam) on naiste osakaal märgatavalt suurem meeste arvust. Joonis 2 Laheda valla rahvastikpüramiid 2003 ( seisuga 1. jaanuar 2003, Statistikaamet).

3. Elukeskkond 3.1. Pinnamood ja maakasutus Laheda vald jääb Kagu-Eesti lavamaale, millele on omane ürgorgudest liigestatud lainjas moreenmaastik. Pinnakatte moodustab valdavalt savi-liivmoreen. Pinnakatte all on keskdevoni (D2 ) liivakivid, aleuroliidid ja savid. Valla üldpindala on 9150 ha (91,5 km2), sellest on haritavat maad 4800 ha, looduslikku maad 450 ha ning metsamaad 2900 ha. Suur osa metsamaast kuulub riigile. Joonis 3 Maakasutus Laheda vallas (seisuga 2004. a, Laheda valla andmebaas).

3.2. Veekogud Laheda valla maastikku ilmestavad järved, mida kasutatakse peamiselt supluseks ja kalapüügiks nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate poolt. Valla territooriumile jääb viis järve: Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. Kokku jääb järvede alla peaaegu 50 hektarit. Valla territooriumi läbib Ahja jõkke suubuv Orajõgi ning lisaks on veel väikesi ojasid: Karioja, Koiola oja, Tilsi oja. Kahjuks pole ükski vooluveekogu sobilik vesiharrastusteks. 3.3. Loodusvarad Põhjavesi on Lahedal saastamata ning ei vaja eripuhastust. Külades on peamiselt kasutusel puurkaevud ja šahtkaevud. Puurkaevusid on kuus, neist neli on erasektoris. Joogivee kvaliteet on rahuldav ning see saadakse järgmistest puurkaevudest: Himma pumbajaamast ja Vana-Koiola kooli, Keerbergi, Lahe MÜ, Tilsi Lastekodu ning Tilsi Veeühistu puurkaevudest. Üldjoontes on põhjavesi inimtegevuse ja võimaliku reostuse eest nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Üldiseks probleemiks on põhjavee loodusklik kvaliteet – kõrgendatud raua ja väävelvesiniku sisaldus. Joosu savimaardla on Eesti suuremaid rasksulava savi (sulamistemperatuur 1530–1750 °C) leiukohti. Maardlas avanevaist Burtnieki lademe ülakihtidest on leitud teaduslikult väärtuslikku fossiilset materjali – devoni kalade, lehtjalgsete ja taimede jäänuseid. Joosu savikarjäärid on renoveeritud ning sinna on tekkinud selgeveelised paisjärved. Joosus asuva kruusa- ja liivakarjääri varud on ammendumas. Puraski liivakarjäär asub Himma külas ning kuulub eraisikule. Laheda vald ei ole metsade poolest rikas, metsamaa suurus on u. 2900 ha ning enamuse sellest moodustab riigimets. 3.4. Looduskaitsealad ja kaitstavad objektid Kultuurimälestised: Laheda vallas on 20 arhitektuurimälestist: Joosu mõisa peahoone Joosu mõisa park Joosu mõisa ait Joosu mõisa kõrts Põlgaste (Lahe) mõisa peahoone Põlgaste mõisa park Põlgaste mõisa piirdemüürid Põlgaste mõisa valitsejamaja Põlgaste mõisa tall-tõllakuur Põlgaste mõisa moonakatemaja 1 Põlgaste mõisa moonakatemaja 2 Mustajõe kõrtsihoone Tilsi mõisa peahoone Tilsi mõisa park Tilsi mõisa pargigrott Tilsi mõisa tall-tõllakuur Tilsi mõisa laut Tilsi mõisa meierei Tilsi mõisa puukuur Tilsi mõisa piirdemüür ja väravapostid Kultuurimälestiste üldine olukord Joosu mõis asub Laheda vallas Joosu külas. Joosu mõisa peahoone on ehitatud 18. sajandil. Joosu mõis on lagunenud ning peahoone seisnud üle kümne aasta kasutamata. Park on metsistunud, üldist hooldamist ei toimu. Mõis kuulub eraisikule (loodud MTÜ Joosu Mõis). Joosu mõisas on plaan hakata korraldama mõisa ruumides koolitusi ja seminare (koostöös erinevate koolitusfirmadega), samuti korraldada ettevõtete suvepäevi ning vaba aja veetmise üritusi; pakkuda majutusteenust «mõisalikus» õhkkonnas. Toome ka valla arengukavas ära nendepoolse tegevuskava, mida vald peab realistlikuks ning valla arengu eesmärkidele vastavaks: 2004. aasta – kinnistu üldkoristus ja puhastus, pargi alleede puhastamine; projektdokumentatsiooni koostamine 2005. aasta – katuse mahavõtmine ja katmine ajutise kattematerjaliga, keldrivõlvide ülesladumine, müüride ladumine, pargiala puhastamine, aiakujunduse lõpetamine 2006. aasta – keldrivõlvide ülesladumine, müüride ladumine, pargiala puhastamine, katuse puitmaterjali tellimine ja paigaldus 2007. aasta – katusekivide paigaldamine, majaümbruse korrastamine 2008. aasta – akende ja uste paigaldamine, välisviimistlus, tiigi süvendamine 2009. aasta – välisviimistlus, tiigi süvendamine, uue silla rajamine veelanguse kohale 2010. aasta – elekter-installatsioon 2011. aasta – küte/vesi/kanalisatsioon – paigaldus; siseviimistlus 2012.–2013. aasta – siseviimistlus, jooksvad tööd. Paremal juhul ka juba tegevuse algus. Joosu mõisa kõrtsihoone üldseisund on avariiline, läbi oleks vaja viia tehnilise seisukorra ekspertiis ning teha ettepanekuid tuleviku suhtes. Põlgaste mõis asub Laheda vallas Lahe külas. Mõis on ehitatud 19. saj I poolel ja hetkel on valdajaks Laheda Vallavalitsus. Põlgaste mõisa üldseisukord ja hooldusaste on rahuldav. Pärastsõjajärgselt kasutati hoonet kolhoosi kontorina, on tehtud ümberehitusi. Praegu tegutseb mõisa kahes ruumis raamatukogu. Ruumide kasutus on üljuhul minimaalne. Mõisahoonet ei köeta pidevalt ning värv on niiskuse tõttu lahti koordunud. Mõisaansamblit ümbritseva ajaloolise pargi seisukord on rahuldav ja seda hooldatakase. Mõisa valitsejamaja on ehitatud 19. saj I poolel. Selle üldseisukord ja hooldusaste on rahuldav, viimastel aastatel kasutati hoonet kauplusena. Moonakatemaja 2 seisukord on samuti rahuldav ning 1930. aastatest on seda kasutatud elamuna. Tilsi mõisa peahoone ehitusajaks on 19. sajand, asub Tilsi külas. Hoones töötas lastekodu aastatel 1921–1988. Osaliselt on renoveeitud katus, kuid hoone üldseisukord on halb ja hooldamine juhuslik. Mõisa valdaja on endiselt Tilsi lastekodu (EV), kes soovib tulevikus mõisakompleksi koos pargiga müüa, kas oksjoni teel või anda üle Laheda vallale. Tilsi lastekodu käsutusse jääks hädavajalik maakivist garaažihoone. Kuni on teostamata lastekodu soklikorruse väljaehitus, jääks ka saun lastekodu kasutada. Hetkel puudub hoonel rakendus. Tilsi mõisa pargi seisukord on rahuldav, parki hooldatakse. Pargis on LK all olev Amuuri korgipuu. Mõisa pargigrott rajati 19. sajandi II poolel. Koobasehitise ja kaitsevööndi (50 m) seisukord on rahuldav. Mõisa lauda ja meierei seisukord on rahuldav. Tilsi mõisa laudast on säilinud väiksem osa, seda kasutab kohalik kool panipaigana. Mõisa puukuuri hooldusaste ja seisukord on halb, seda kasutatakse algotstarbel. Laheda vallas on 17 arheoloogiamälestist: ohvrikivi Mustajõe külas, kolm kivikalmet Pragi külas ja üks Vana-Koiolas, üheksa kääbast Pragi külas, ohvriallikas «Silmaläte» Pragi külas, pelgupaik «Kirstumägi» Pragi külas, asulakoht Vana-Koiola külas. Ajaloomälestisi on üks: II maailmasõjas hukkunute ühishaud Tilsi mõisa pargis. Ühishaua üldseisukord ning hooldusaste on rahuldav. Ühishaud on kahest küljest piiratud hekiga. Hekk vajab uuendamist ning selle seisukord on halb. Haual on on 2,2 m kõrgune graniidist naisekuju («Leinav ema»), mille tekst on halvasti loetav, kuid skulptuuri üldseisukord on hea. Kujust 3 meetri kaugusel on kivist risttahukas, millele on graveeritud sõjas langenute nimed. Looduskaitsealad Laheda vallas on kaks looduskaitseobjekti: Lahe park; Tilsi park koos Pikkjärvega. (Tilsi pargis kasvab haruldane Amuuri korgipuu.) Osa Ridali idapoolsest märgalast kuulub üle-euroopalisse NATURA 2000 looduskaitsealade võrgustikku, mis asub Lahe külas. 4. Haridus 4.1. Haridustase Alghariduseta kirjoskamatuid on 6 ja kirjaoskajaid 109 ning haridustase teadmata 20 vallaelanikul (vt tabel 3). Vallas on vähe keskeri- ja kõrgharidusega inimesi (vastavalt 41 ja 53 inimest). Kõige suurem on alg- ja põhiharidusega inimeste osakaal (vastavalt 313 ja 267 inimest). Tabel 3 Laheda valla elanike haridustase (seisuga 31. märts 2000, Statistikaamet) Kirja- oskamatu Alg- haridus Põhi- haridus Kesk- haridus Kesk- eriharidus Kõrg- haridus Mehed 5 156 142 71 10 23 Naised 1 157 125 103 31 30 Kokku 6 313 267 174 41 53 * Arvesse on võetud 10-aastased ja vanemad ning teadmata vanusega isikud. Joonis 4 Haridustasemete jaotus Laheda vallas (seisuga 31. märts 2000, Statistikaamet)

Joonis 5 Laheda valla meeste ja naiste haridustasemete võrdlus (seisuga 31. märts 2000, Statistikaamet)

4.2. Haridusasutused Lasteaed Lasteaias käib 22 last vanuses 3–7 aastat. Lasteaias on viis töötajat. Tilsi Põhikool Tilsi Põhikoolis on 146 õpilast. 10 õpilast õpivad Kulliveride nn Tootsi klassis ning 9 õpilast lihtsustatud õppekava järgi. Kõige suurema õpilaste arvuga on VIII klass (24 õpilast). Tabel 4 Tilsi Põhikooli õpilaste arv 2004. a Klass Õpilaste arv I 13 II 11 III 10 IV 17 V 13 VI 17 VII 12 VIII 24 IX 10 Kulliveride klass 10 Lihtsustatud õppekava 9 KOKKU 146 Vana-Koiola kool Vana-Koiola koolis on 30 õpilast. Liidetud on II ja III klass ning IV, V ja VI klass. Õpetajaid on 9. Kõige suurema õpilaste arvuga on I ja II klass, mis on üheks eelduseks kooli püsimajäämisel. Tabel 5 Vana-Koiola kooli õpilaste arv 2004. a Klass Õpilaste arv I 8 II 8 III 5 IV 1 V 4 VI 4 KOKKU 30 5. Sotsiaalhoolekanne Hooldekoduteenus Vallas on hetkel eakaid inimesi 70 ja vanemaid 280. Nendest üksikvanureid on 10 ringis, kelle eest peab KOV tulevikus kindlasti hoolt kandma. Kuna Laheda vallal puudub oma hooldekodu, siis ostab vald teenust kolmest erinevast hooldekodust: Põlva (2), Nõo (1) ja Leevi (1) hooldekodust. Broneeritud on üks koht Kõlleste hooldekodus. Lastekodu Tilsi Lastekodu on Põlva Maavalitsuse poolt hallatav vanemliku hoolitsuseta laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ette nähtud sotsiaalhoolekandeasutus. Lastekodus on praegu 65 hoolealuse kohta (vanuses 2 eluaastat kuni elluastumiseni), kus on viis kasvatusperet ja üks kohanemiskorter. Lähitulevikus väheneb kohtade arv 60-le ning kasvatusperesid saab olema kuus. Samuti planeeritakse noorte kohanemiskorteri võimaluste laiendamist (nt uute korterite või noortekodu loomist). Lastekodus on pedagooge ja muid lastega otseselt tegelevaid töötajaid 27. Lisaks tegelevad kuus töölist lastekodu haldamise ja majandamisega. Praegu on lastekodu palgal kokku 35 töötajat. Lähitulevikus peab vastavalt määrustele pedagoogilise kaadri hulk kasvama 33 ametikohale. Viimastel aastatel on lastekodu hoolega renoveeritud. Lähiajal on tarvis lõpule viia soklikorruse väljaehitamine, kuhu tulevad käsitööklassid, saun, ravikabinet ja spordiruumid. Vaja on teostada lastekodu ümbruse haljastamine ja nõuetekohase mänguväljaku rajamine. Elanike toimetulek Kõige enam oli töötuks registreerituid Laheda vallas 2004. aastal veebruaris (47 inimest) ning kõige vähem septembris (23 inimest). Joonis 6 Registreeritud töötute arv Laheda vallas (seisuga 2004, Statistika andmebaas)

2000.–2003. aastate lõikes oli toimetulekutoetuste summa suurim 2001. aastal (613 723 krooni) ja väikseim 2002. aastal (426 621 krooni). Toimetulekutoetuste summa suurenemist mõjutas 2002. aastal Himma Furniture pankrotistumine, mis põhjustas paljude kohalike elanike töötuks jäämise. Üldiselt on valla peamine probleem töökohtade puudus ning see kajastub ka edaspidistes toimetulekutoetuste suurusjärkudes. Tabel 6 Toimetulekutoetust saavate perekondade arv ja toetuste summad Laheda vallas 2000–2003 (Laheda valla andmebaas) Aasta Perekondade arv Toetuse summa 2000 268 534 825 2001 206 613 723 2002 278 426 621 2003 153 500 378 Joonis 7 Toimetulekutoetust saanud perekondade arv Laheda vallas 1997–2003

Joonis 8 Toimetulekutoetust saavate perekondade arv ja toetuste summad Laheda vallas 2000–2003 (Laheda valla andmebaas)

Kodanikukaitse Laheda valda teenindab politsei-konstaabel. Kuritegude avastamise protsent Laheda vallas on 14,29%. 6. Tehniline infrastruktuur Laheda valla teedevõrk on tihe, ent nende olukord on halb. Kokku on teid 122 km ulatuses (sh valla bilansis on teid 68 km, millest mustkattega on alla 1,9 km). Mustkattega teid on 20 km, kruusateid 92 km ning pinnasteid 10 km (vt joonis 2). Valla suurimaks probleemiks on vallakeskust Tilsit ja Põlva–Võru ning vana Tartu–Võru maanteed (Postitee) ühendav tee (T-18154 Tilsi–Naruski ja T-18113 Ridali–Joosu), mis on mustkatteta. Teede halva seisundi tõttu on ka rattaga liiklemine raskendatud. Joonis 9 Teede liigitus Laheda vallas (seisuga 2004, Laheda valla andmebaas)

Laheda Vallavolikogu 28. detsembri 2004. a määruse nr 16 lisa 2 LAHEDA VALLA SWOT-ANALÜÜS HARIDUS, SPORT, KULTUUR, VABA AEG Tugevused

Olemas on uued koolide ja lasteaia arengukavad

Elanikkonna huvi koolide püsimajäämise vastu

Põhikooli elujõulisus

Koolil head sidemed maakonna teiste koolidega

Koolide ja lasteaia lähedus kodule

Suur noorte osakaal

Kvalifitseeritud õpetajad

Lihtsustatud õppekavaga Kullivere klass

Lastekodu hea maine

Koolibuss õpilastele

Koolilõunasoodustused

Põhikooli kuulumine tervistedendavate koolide hulka

Huvialaringide hea tase

Õpilasmalev

Lasteaialaste arvu kasv

Olemas ruumid lasteaia ja raamatukogu laiendamiseks ning uue jõusaali ehitamiseks

Vallaleht

Raamatukogude jätkusuutlikkus

Spordiklubi loomine

Noortekeldri toimimine ja arenemine

Kultuurimaja

Pensionäride klubi

Vallal lahe nimi

Laheda mõis valla omandis

Ridali lennuväli Nõrkused

Teede halb olukord

Inimeste vähene omaalgatus ja aktiivsus

Ebapiisav noorte kutse- ja karjäärinõustamine

Erivajadustega lastel rasked edasiõppimise võimalused

Vaba aja veetmise võimaluste vähesus

Huvialaringide vähene valik poistele

Lastel vähe suviseid tegevusalasid

Poiste vähene huvi õpilasmaleva vastu

Staadioni puudumine

Korraliku jõusaali puudumine

Mänguväljakute halb seisukord

Muinsuskaitse piirangud mõisa ja pargi kasutamisel, korrastamisel

Korraliku internetipunkti puudumine

Koolis arvutite kasutamine ainult õppe-eesmärgil

Kooli võimlal puudub ventilatsioon

Põhikooli söökla seadmed ei vasta nõuetele

Õpetajate palgad madalad

Matkaradade loomisel probleem eramaadega

Avaliku toitlustuskoha puudumine Võimalused

Hea strateegilise asukoha ärakasutamine

Valla nime ärakasutamine valla maine kujundamisel

Kultuurinõuniku palkamine

Külaliikumise edendamine

Matkaradade loomine

Suurürituste korraldamine (Ridali lennuväli)

Spordivõistluste korraldamine (rahvusvaheline turniir)

Lasteaia laiendamine, mänguväljaku ehitamine

Vabaõhulava, tantsuplatsi ehitamine vallakeskusesse Tilsi (Kõrbjärve äärde)

Infopunkti loomine

Uisuväljaku rajamine Pikkjärvele

Skateparki ehitamine

Tilsi pargi korrastamine

Staadioni ehitamine

Sauna ehitamine

Sõprussidemete tugevdamine välisriikidega erinevatel tasanditel

Erialaõpetajate jagamine naaberkoolide vahel

Korraliku tööõpetuse ruumi ehitamine

Lastevanemate koolitus

Noorte alkoholiprobleemide ennetamine

Narko- ja AIDSI-i ennetus

Kindla suunitlusega muuseumi loomine

Külakeskuste rajamine

Raamatukogu Vana-Koiolasse

Lasteaeda beebikooli loomine

Haridusreform

Uute huvialaringide loomine: purilennundus, tehnikaring, erialaringid (loodusteadused), keskkonnaõpetus, peotants, näitering, kaunid kunstid, fotograafia, matkaring jt.

Legendide kogumine ja loomine

Kinobussi tellimine valda

Kohapealsed teatrietendused

Kultuurielu mitmekesistamine (ekskursioonid, teatrikülastused, kontserdid jms)

Parandada kutsenõustamist ja motiveerida edasiõppimist

Valdadevaheline koostöö kutsekoolidega, sotsiaalfondi loomine

Õpilasmalev erinevatele vanuserühmadele

Kolmanda sektori tugevdamine (MTÜ-d, Spordiklubi)

EL struktuurifondide ja muude abiprogrammide ärakasutamine

Ühisprojektides osalemine

Noorte kaasamine avalikku ellu

Koostöö kinnisvara-agentuuridega Ohud

Rahvastiku vananemine

Finantseerimisraskused!

Looduskeskkonna saastumine

Teede jätkuv halb olukord

Haldusreform

Kultuurielu mandumine maal, vajadused rahuldatakse linnades

Noorte perede vähene sisseränne

Kinnisvaraprojektide puudumine

Sobilike elukohtade puudumine Sotsiaalhooldus ja tervishoid Tugevused

Perearstikeskuse ja hambaarsti olemasolu

Üritused pensionäridele Nõrkused

Puudub oma konstaabel

Alkoholi tarbimine avalikus kohas (poe juures, pargis jm)

Noorte alkoholiprobleemid

Järelevalve puudumine laste üle

Lastevanemate vähene motivatsioon

Õpitud abitus töötute hulgas

Elanike passiivsus

Palju sotsiaaltoetuste taotlejaid

Madal haridustase

Vähe oskustöölisi

Ebastabiilne tööjõud

Töökohtade puudus

Mänguväljakute ebaturvalisus

Palju töötuid

Puuduvad andmed töötute kohta

Varimajandus

Ümberõppe võimaluse puudumine

Üksikvanurite hooldamise probleemid

Vähene kutsenõustamine

Perearstikeskuse tasuvus küsitav, laienemine Põlvasse

Erialaspetsialistide puudumine (psühholoog)

Erivajadustega inimestel halvad liikumisvõimalused (kaldteede puudumine jne)

Ettevõtlike ja innovaatiliste inimeste vähesus

Koerte ja kasside pidamise eeskirjade eiramine Võimalused

Abipolitseinike leidmine

Koostöö Kaitseliiduga

Narko- ja AIDSI-i ennetus koolides

Esmaabikursuste regulaarne korraldamine

Vihjepostkast

Vihjepostkast internetis

Suurem lastevanemate järelevalve

Noorteüritusel korra tagamine (nt lastevanemad)

Hooldekodu rajamine (sotsiaalprojektide kaudu)

Konstaabli patrulli tihendamine, eriti nädalavahetustel

Efektiivsed lastevanemate koolitused

Puuetega inimestele töökohtade loomine ja tegevuse organiseerimine (isiklik abistaja vms)

Ettevõtluse arendamine, uute töökohtade loomine

Turvaliste mänguväljakute ehitamine

Valla sotsiaalfondi loomine

Uuring töötute huvide ja oskuste kohta

Töötute ümber- ja täiendusõppe võimaldamine kohapeal

Töötute järjepidev abistamine, et ei jääks ainult projektitasandile (tugiisikud)

Tööharjumuse ja -distsipliini juurutamine, eriti noorte seas (nt õpilasmaleva õppekäigud edukatesse ettevõtetesse)

Kutsenõustamine ja edasiste õpingute toetamine sihtotstarbel

Erinevate tervishoiuteenuste pakkumine (massaaž, ravivõimlemine) ja kvaliteedi parandamine

Sotsiaalteenuste mitmekesistamine

Sotsiaalmaja loomine

Turvatoa loomine lastekodu või sotsiaalmaja juurde

Ühiskondlikult kasulik töötamine

Lastekodu andmine valla haldusesse

Valdade omavaheline koostöö Ohud

Projektid jäävad rahastamata

Omafinantseeringute nappus

Haldusreform

Tööhõive ja ümberõpe toimub riigi tasandil

Perearstikeskuse tasuvus on küsitav

Spetsialistide ja oskustööliste väljaränne Ettevõtlus, turism Tugevused

Strateegiliselt hea asukoht, linnade lähedus

Kompaktne asustus

Olemas puidutööstuse, põllumajanduse ettevõtted (maasikakasvatused)

Puhas ja looduskaunis keskkond, Natura 2000 ala

Järvederohkus

Ridali lennuväli ja -klubi

Turismitalude olemasolu

Tööjõuressurss Nõrkused

Elanike madal kvalifikatsioon

Ühekülgne ja vähene ettevõtlus

Olemasolevate põllumajandusettevõtete halb majanduslik olukord

Elanike konservatiivsus

Vähearenenud teenindussektor

Elanike madal ostujõud

Valla vähene koostöö ettevõtjatega

Madal noorte haridustase

Tilsi alevikku viiv tee mustkatteta

Mittesobilikud ja lagunevad tootmishooned vallakeskuses

Vähene ümberõppe võimalus

Tööst võõrdumine

Ühtse turismikontseptsiooni puudumine

Nõrk valla enesetutvustus

Turismitalud pakuvad vähe lisateenuseid

Järvekaldad korrastamata, avaliku supluskoha puudulikkus

Ebastabiilne elektriühendus

Internetiühenduse puudulikkus ja kallidus

Mõisad halvas olukorras

Avaliku toitlustuskoha puudumine Võimalused

Olemasolevate võimaluste ärakasutamine – järved, lennuväli, karjäär, Lahe ja Tilsi mõisahooned

Teha rohkem koostööd RMK-ga

Ridali lennuvälja infrastruktuuri parandamine

Valla kodulehe pidev uuendamine

Info edastamine vallalehe kaudu

Traditsioonide kujundamine, legendide loomine ja turustamine

Lahe (Põlgaste) mõisa külastuskeskuse loomine

Joosu mõisa konverentsikeskuse loomine

Turismitoodete arendamine ja mitmekesistamine

Turismiettevõtete omavahelise koostöö arendamine

Infopäevade korraldamine kohapeal

Vaateaknad ja infotahvlid

I-punkt ja viidad

Valla infovoldiku uuendamine

Valla maine kujundamine, slogani leidmine

Toitlustuskoha loomine

«Naerata ometi» filmivõtete ärakasutamine legendi loomisel

Maaturismi arendamine

Matkaradade, laudteede, seiklusradade jne loomine

Vaatetornide, külakiikude ehitamine

Ratta- ja paadilaenutus

Ettevõtete (talude) koostöö õpilasmalevaga

Koostöö Põlva Arenduskeskusega

Alternatiivsed põllumajandusettevõtted (nt astelpaju, maarjakask)

Vallakeskusesse väike turg (aiasaaduste, kasutatud riiete jms müügi paremaks organiseerimiseks)

Tühjade tootmisruumide kasutusele võtmine või lammutamine

Ühisprojektides osalemine

Valdade omavahelise koostöö arendamine Ohud

Linnade lähedus – lahkutakse vallast

Välisinvesteeringute puudumine

Ettevõtjate vähene huvi valda investeerida (halb ettevõtluskeskkond)

Valla vähene atraktiivsus

Teede halb olukord

Majutusettevõtetele esitatud nõuete karmistumine

Riigi regionaalpoliitika vähene võimekus Jäätmekäitlus, infrastruktuur, elamumajandus, meedia Tugevused

Koolil ja osal ettevõtetel jäätmeveolepingud

Tihe teedevõrk

Lennuvälja olemasolu

Korteriühistud

Vallaleht Nõrkused

Jäätmekava puudumine

Väljaarenemata jäätmemajandus

Teede halb olukord

Teed kandmata registrisse

Vallateede harv hööveldamine

Lennuväljale viiv tee halvas korras (osa teed Võru maakonnas)

ÜVK arengukava puudumine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõrkus

Tuletõrje veevõtukohti ebapiisavalt ning need ei vasta nõuetele

Elektriühendus ebastabiilne

Mobiililevi auklik

Internet kallis

Valla detailplaneeringu puudumine

Mittesobilikud ja lagunenud tootmishooned valla keskuses

Lennuväljal puudub parkla ja olmehoone

Kortermajade seisund halvenenud Võimalused

Uue jäätmeveoeeskirja kinnitamine

Klaas ja plastmasskonteinerite paigaldamine müügipunktide juurde

Prügikonteinerite paigaldamine üle valla (väiksematesse küladesse)

Prügipäevad (talgud, teeäärte puhastamine jne), propagandad

Sorteerimisjaamade ehitamine ja selle tähtsuse teavitamine (nt koolides)

Jäätmeladustamistasud valdadele alates 2006. aastast

Koostöö naabervaldadega, jäätmekava mitme valla peale

Suuremõõtmeliste kogumisringide jätkumine

Teede parandamine, 5,8-km lõik 2005. aastal

WIFI leviala kogu valla territooriumil

Eesti Energiaga koostöö

Seniste avalike internetipunktide töökorralduse parendamine

KIK-i projektirahade jätkuv taotlemine

Struktuurifondide jm abiprogrammide ärakasutamine

Jäätmeveolepingu sõlmimine kõigi majapidamistega

Vallalehe informatiivsemaks muutmine

Avalike internetipunktide avamine Tilsi olmehoones, Vana-Koiola kultuurimajas, Vardja Masinaühistu kontoris ning Põlgaste (Lahe) mõisahoones Ohud

Projektid jäävad rahastamata

Infrastruktuuri investeeringud liiga kulukad

Rahade liikumine sõltuvuses lobitööst ja aktiivsetest eestvedajatest

Tooraine hinna tõus (soojamajandus)

Jäätmeveo konkursi läbikukkumine

Haldusreform Laheda Vallavolikogu 28. detsembri 2004. a määruse nr 16 lisa 3 Intervjuude kokkuvõte ja ettevõtjate küsitlusankeet Laheda valla intervjuu küsimused 1. Kas teile meeldib Laheda vallas elada? 2. Mida peate oma valla tugevusteks ning nõrkusteks? 3. Millised on teie valla peamised probleemid? Kuidas võiks neid probleeme lahendada? 4. Kuidas hindate tööhõivet? Mida teha selle parandamiseks? 5. Kuidas hindate kohalike elanike ettevõtlikkust ja aktiivsust? 6. Milliseid ettevõtlusvaldkonnad oleksid kõige perspektiivsemad? 7. Kuidas hindate valla sotsiaalset olukorda ja toimetulekut? Kuidas võiks seda parandada? 8. Kuidas hindate valla turvalisust? Kas valda olevaks vaja oma konstaablit? 9. Millistest teenustest tunned Laheda vallas puudust (toitlustus, takso, juuksur, maniküür, kingsepp, pangaautomaat, avalikud internetipunktid, õigusabi jne)? 10. Kas olete rahul valla kaubandusega? 11. Millised on noorte vaba aja veetmise võimalused vallas? 12. Kas Laheda valda oleks vaja pühapäevakooli (kirikut)? 13. Millised on turismi arendamise võimalused vallas? 14. Kas olete rahul teede olukorra, transpordi ja sideteenustega? 15. Kuidas hindate praegust prügimajanduse olukorda? Kuhu te oma prügi toimetate? 16. Kas olete rahul joogivee kvaliteediga? 17. Kuidas hindate kohaliku omavalitsuse tegevust? 18. Kas peate vallalehte vajalikuks? Millest võiks vallalehes rohkem kirjutada? 19. Kui tulevikus peaksid vallad ühinema, siis kas te sooviksite kuuluda Võru- või Põlvamaa alla? 20. Mis võiks olla Laheda valla slogan (tunnuslause)? Vajalikud andmed vastaja kohta: Olen naine _ mees _ Vanus kuni 24_; 25–34_; 35–44_; 45–54_; 55–64_; üle 65 _ Elukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (küla nimi) Intervjuude kokkuvõte Sissejuhatus Küsitlust viidi läbi Laheda vallas perioodil 8. juuni – 13. juuli. Intervjueeriti 20 inimest. Peamiselt olid küsitletavateks ärksamad vallaelanikud (võtmeisikud). Arvamusi oli erinevaid, kuid väga vastakaid arvamusi ei esinenud. Intervjueerimisse suhtusid kohalikud hästi. Olid mõned äraütlemised seoses ajapuudusega. Inimesed olid üsna avatud ning valla arengust huvitatud. Oluliseks peeti uute töökohtade loomist, mis kindlustaks maaelu jätkusuutliku arengu. Muret tunti ka kohalike elanike madala aktiivsuse ning ükskõiksuse pärast, mis kahjustab valla mainet. Kas teile meeldib Laheda vallas elada? Kohalikele elanikele meeldib elada oma koduvallas Lahedal. Vallaelanikud väärtustavad puhast ja kaunist järvederohket loodust, mis on ka üheks koduvalda jäämise põhjuseks. Inimesi, kes on Laheda vallas sündinud ja kasvanud, hoiavad kinni veel tugevad juured, harjumus ja kodukohaarmastus. Tähtsal kohal on ka oma maja ja aed, mille eest hoolt kanda. Laheda valla eeliseks on hea asukoht (vana Võru maantee ääres) ning Põlva ja Võru linna lähedus. Mida peate oma valla tugevusteks ning nõrkusteks? Valla peamisteks tugevusteks küsitletute arvates on kena loodus, vaikne ja maalähedane elu. Lisaks on Laheda valla tugevateks külgedeks strateegiliselt hea asukoht, valla väiksus, elanike ühtlane asustustihedus, kompaktsus ning piisav teedevõrk. Vald pöörab tähelepanu nii noortele kui vanadele ning teistele toetust vajajatele vallainimestele. Noorte osakaal vallas on võrreldes ümbruskaudsete valdadega suurem. Vallas on olemas eluliselt vajalikud teenused ja asutused, nagu näiteks poed, lasteaed, kool, arstipunkt, sidejaoskond, raamatukogu ja avalik internetipunkt. Tähelepanu väärib Vana-Koiola algkooli ülalpidamine, vaatamata väiksele laste arvule (20 õpilast). Viimastel aastatel on arenenud informatsiooniline tegevus. Teist aastat antakse välja vallalehte, mida jagatakse inimestele tasuta. Vallale on lisanud tuntust Ridali lennuväli. Laheda valla nõrkusteks on teede kehv olukord, mis ei meelita ettevõtjaid valda investeerima ning uut rahvast siia püsivalt elama jääma. Valla- ja maakonnakeskuse vaheline tee on osaliselt mustkatteta. Majanduslik olukord on vallas halb, sest pärast kolhooside lagunemist kaotasid paljud inimesed töökoha ning uue töökoha leidmine on neile osutunud raskeks. Tööpuudus suureneb vallas, sest uute töökohtade loomine on aeglane või isegi peaaegu olematu. Inimesed on muutunud passiivsemaks, nõudlikumaks ja kriitilisemaks. Madala haridustaseme ja tulutute tööotsingute tõttu kujuneb välja vastav mentaliteet: mandumine, alkoholism, ükskõiksus, minnalaskmine jne. Laheda vallas ei ole kirikut ega surnuaeda, mis kindlasti tugevdaks kohalike ühtekuuluvustunnet ning identiteeti. Vähe on tegusaid ettevõtjaid. Töökohtade puudumine soodustab noorte lahkumist maalt. Ebastabiilne bussiliiklus ja teede halb seisund takistavad inimeste tööle käimist väljaspoole valda. Uuendamist ja parandamist vajavad biotiigid (puhastid) ja vananenud kanalisatsioonitrassid, mis võivad olla veekogude reostusallikad. Vallaelanike probleemiks on veel interneti ebaühtlane levik ning selle kallidus. Samuti on mobiililevi ebakindel. Millised on teie valla peamised probleemid? Kuidas võiks neid probleeme lahendada? Valla peamisteks probleemideks on teede halb olukord, tööpuudus (naistel raske töökohta leida) ja puudulik kanalisatsioon. Bussiliiklus on ebaühtlane. Prügimajandus on välja kujunemata. Laheda valla rahvastik on vananev ja iive negatiivne ning sisseränne on madal. Väikese rahvaarvu tõttu on ka perearsti püsimajäämine küsitav. Madal on inimeste motivatsioon ja eraettevõtlus. Kasutamata ning lagunemas on tühjad tootmis- ja mõisahooned. Vallas on palju abivajajaid ning osad inimesed elavadki vaid toimetulekutoetustest. Aktiivsemad ja tegusamad inimesed lahkuvad vallast, sest vallas pole piisavalt haridusele vastavaid töökohti ning palgatase on madal. Vallas leidub noori inimesi, kes on vähe motiveeritud edasiõppimisest ning tööleminemisest. Vajaka jääb inimeste positiivsest ja reaalsest mõtlemisest ning suhtumisest (tahetakse Tilsi oma kultuurimaja, kui külas on probleeme heade elamistingimustega ning puudub regulaarne kultuurielu). Kuidas hindate tööhõivet? Mida teha selle parandamiseks? Tööhõivet hinnatakse Laheda vallas madalalt, sest töökohti on vähe. Samas on see probleem näiv, sest palju tegeletakse varimajandusega. Ettevõtjatel on riskantne siia investeerida, sest pole piisavalt sobilikku ja stabiilset tööjõudu (alkoholism). Suur on põllumajanduse osatähtsus. Vallas on kaks põllumajandusega tegelevat ühistut, mis on suurimateks tööandjateks. Põllumajandussektor pakub tööd vaid hooajaliselt. Veel pakub tööd hiljuti Himma küla tootmishoonetesse kolinud AS Suwem (mööblitööstus), kus käivad tööl paljud Laheda valla elanikud. Tööd annavad ka lastekodu, põhikool, lasteaed jm asutused. Osad inimesed käivad tööl Võrus ja Põlvas. Probleeme on inimestega, kes enne penisonile jäämist kaotavad töökoha. Töötuid rakendatakse ka heaolu- ja koristustöödel, kuid see ei ole neile alati vastuvõetav. Üldiselt arvatakse, et kui inimene soovib ja tahab tööd teha, siis ta ka leiab selle, kas või väljaspoolt valda. Kuidas hindate kohalike elanike ettevõtlikkust ja aktiivsust? Üldiselt on kohalike inimeste aktiivsus ja ettevõtlikkus madal. Leidub ka üksikuid aktiviste ja eestvedajaid (umbes 2% 100-st, kes omad ideed ellu viivad), nt Vana-Koiolas. Inimeste ettevõtlikkus takerdub sageli selle taha, et puudub omakapital ning oskamatus projekte kirjutada. Äraelamiseks on rajatud 2 turismitalu, kuid turismiga tegelejaid võiks olla rohkem. Paljud inimesed ei käi eriti väljas ning ei julge oma arvamust avaldada. See tingib ükskõiksust ja passiivsust vallaelu ja arengu vastu. Vallaelanikele tekitab muret laste kodune kasvatus (vanemad elavad aastaid sotsiaaltoetustest) ning vähene motiveeritus koolis käia, et edaspidi tööd otsida. Vallaelanike aktiivsus on piirkonniti ja külati erinev. Teatud külades on palju vanu inimesi, kel tervis kehv ja liikumine raske. Seetõttu on nende algatusvõime ning osavõtlikkus madal. Korraldatakse heaolutalguid, kuid iseseisvalt eriti ei korrastata avalikke kohti. Lastevanematel on vähe huvi lasteaia- ja koolieluvastu. Millised ettevõtlusvaldkonnad oleksid kõige perspektiivsemad? Põllumajanduses tasuks ära suurettevõtjad ning suurem koostöö ettevõtjate ja tarbijate vahel. Uusi põllumajandusettevõtteid ei tasu luua ning ei saakski, sest haritavad põllumaad on juba olemasolevate ettevõtete halduses. Aga arendada võiks aiandust, kasvatada erinevaid alternatiivseid aiasaadusi (maasikaid). Ära tasuks ka käsi- ja õmblustööga tegelemine. Eriti on see vajalik naistele töökohtade loomiseks. Puidutööstus oleks perspektiivikas (palkmajad, mööbel), kuid kohalikud puiduvarud on väikesed. Lahenduseks oleksid erinevad alltöövõtud ja väikeettevõtted. Kindlasti tasuks tegeleda turismimajandusega. Ära tuleks kasutada tühjad tootmishooned ja Ridali lennuväli. Teenindussektori arendamine oleks tulevikus vallale vajalik ja tulutoov (nt toitlustus, juuksur, kingsepp). Kuidas hindate valla sotsiaalset olukorda ja toimetulekut? Kuidas võiks seda parandada? Valla sotsiaalne olukord on üldiselt rahuldav. Abivajajaid on siiski palju – töötud, paljulapselised pered, keda vald toetab. Vald toetab lapsi tasuta koolilõunaga, vallasisese transpordiga, huvialaringides käimisel. Vanad inimesed tulevad oma pensioniga ots-otsaga toime. Elanike arvates on sotsiaalsüsteem kehv, sest paraku antakse toetust nendele, kes küsivad, mitte neile, kes seda vajavad. Mõned toimetulekusaajad jäävad valla abile lootma ning loobuvad kergekäeliselt tööotsingutest. Lihtsam on ära elada toimetulekutoetusest kui miinimumpalga eest lihttööd tehes. Palju on üürivõlglasi, eriti korterelamutes. Kuidas hindate valla turvalisust? Kas valda oleks vaja oma konstaablit? Kohalike elanike arvates on Laheda vallas turvaline elada ning ekstreemseid juhtumeid ei ole olnud. Oma konstaablit, kes oleks pidevalt kohal, eriti just õhtuti ja nädalavahetustel, peetakse oluliseks. Kuna vallakeskuses on palju lapsi, kes mängivad autoteede ääres, siis peaks tugevdama kontrolli joobes autojuhtide üle. Konstaabli kohalolek ennetaks kaklusi pidudel, vargusi ning muudaks inimesed valvsamaks. Konstaabli sõna maksaks ka rohkem (vormiriietus jms). Millistest teenustest tunnete Laheda vallas puudust (toitlustus, takso, juuksur, maniküür, kingsepp, pangaautomaat, avalikud internetipunktid, õigusabi jne)? Hädavajalikud teenused on vallas olemas–lasteaed, kool, sidejaoskond, arst, pood. Rahvaarvu väiksuse ning linnade läheduse tõttu ei tasuks erinevate teenuste pakkumine ennast ära. Arvatavasti tasuks vaid juuksur ja kingsepp mitme valla peale. Turismi arenduse seisukohast võiks olla toitlustusasutus. Vajalik oleks kindlasti prügiveoteenuste pakkumine. Pangaautomaati peeti ka võimaluse korral vajalikuks. Kas olete rahul valla kaubandusega? Elanikud on valla kaubandusega rahul. Hädavajaliku kauba saab osta kohalikest poodidest ning külades ringisõitvast kaubabussist. Vallapoodides pole kaubavalik väga suur, sest kaupa tellitakse vastavalt vajadusele. Suuremad ostud tehakse linnas, kus on mitmekesisem valik ning odavam kaup. Millised on noorte vaba aja veetmise võimalused vallas? Laheda vallas on noortel vaba aja veetmise võimalused olemas, peab vaid ise olema aktiivne ja teotahteline. Noored saavad käia Tilsi ja Vana-Koiola koolimajas erinevates ringides ja trennides, nagu näiteks käsitööringis, aeroobikas, karates, korv- ja võrkpallis. Mehed saavad õppida Vana-Koiolas puutööd. Vana-Koiola rahvamajas ja Tilsi koolimajas korraldatakse aeg-ajalt noortele pidusid ja tantsuõhtuid. Vald soosib laste käimist Põlva muusikakooli, hetkel 13 last. Hiljuti hakkas tegutsema Noortekelder, kus saab mõnusalt ja kasulikult aega veeta ning käelist tegevust harrastada. Põhiline Noortekeldri külastajaskond on alla 15-aastased lapsed. Kooli juures on võimalik mängida erinevaid pallimänge (võrk-, korv- ja jalgpall). Teist aastat toimub Laheda vallas suvelaagri (malev) korraldamine kohalikele lastele, mida toetab rahaliselt vald. Lastekodulapsed saavad suviti elada erinevates taludes ja kasuperedes. Talvel on võimalus suusatada ja uisutada, kuid sageli puudub lastel tarvilik varustus. Vana-Koiola koolile saadetakse lastele vajaminevaid asju – suusad, uisud, jalgrattad jne (Norrast). Lahe külas on peamiseks noorte kokkusaamise ja vaba aja veetmise kohaks Lahe raamatukogu, kus saab lugeda ja internetis käia. Lisaks saavad noored käia internetis Tilsi vallamaja avalikus internetipunktis. Soojal aastaajal veedavad paljud lapsed aega ilusate Laheda valla järvede ääres (Kõrbjärv, Pikkjärv, Vana-Koiola järv), kus saab paadiga sõita ning kala püüda. Kontsertidel ja pidudel käiakse Põlvasse ja Võrru. Tilisis võiks olla korralik staadion, kuid iseasi on kas seda hakkaksid kasutama Laheda valla noored, kes on suhteliselt passiivsed. Staadionit kasutaksid rohkem inimesed, kes elavad väljaspool valda. Kas Laheda valda oleks vaja pühapäevakooli (kirikut)? Laheda vallas ei ole kirikut, kuid mõned aastad tagasi tegutses Tilsi Kogudus (Eesti Kristlik Nelipüha Kirik). Inimeste arvates kirikut Laheda valda ei oleks vaja, sest vajaduse korral saab kirikus käia kas Põlvas või Võrus. Koguduse ruumide ülalpidamine vallas oleks kulukas ja samuti ei oleks piisavalt liikmeid. Kuid samas aitaks kirik muuta inimeste suhtumist paremaks, vaataksid võib-olla rohkem oma hinge sisse. Kiriku juures oleks siis ka surnuaed, mis oleks kohalikele väga oluline, tugevdaks kodukohatunnet (juuri). Inimeste huvi usuõpetuse vastu sõltuks eestvedajast ja jutlustajast, kes peaks olema väga sümpaatne ning kaasahaarav. Pühapäevakoolis saab käia samuti Põlvas ja Võrus. Millised on turismi arendamise võimalused vallas? Turismi arendamise võimalused Laheda vallas on üsna head. Ära tuleks kasutada ilus ja puhas loodus ning järved. Tulevikus võiks välja arendada Ridali lennuvälja ja selle ümbruse, mis hõlmaks majutus- ja toitlustusasutuste rajamist ning infrastruktuuri korralikku planeerimist. Turismi arendamise seisukohalt on väga oluline teede olukord ja teenindusettevõtete kvaliteet. Laheda vallas on aga üheks peamiseks probleemiks halvad teed. Hetkel on vallas kaks turismitalu, kes tegelevad peamiselt majutamisega. Rohkem peaks tähelepanu pöörama turistide kohapealsele tegevusele, näiteks võiksid olla matkarajad (vaatetorn soos), korrastatud supluskohad, paadi- ja jalgratta rentimine ning lisateenuste pakkumine (golf, suitsusaun, ratsutamine, kanuutamine). Vana-Koiolas on algust tehtud külamuuseumi ja infopunkti loomisega koolimajja. Koolimaja võiks suviti välja rentida laagriteks ja majutamiseks. Kuna vallas on palju talusid, siis võiksid talunikud tegeleda näiteks suviti linnalastega, kes saaksid maal puhata ja ning teha aiatööd. Talud peaksid omavahel rohkem koostööd tegema («Kingi mulle puhkus Põlvamaal»), et põhitöö kõrvalt saaksid tegeleda turistidega. Näiteks üks talu korraldaks ekskursioone, teisest talust saaks osta valmis piknikukorvi, toidukaupa, käsitöötooteid jms. Laheda vallas on neli mõisat, millele saaks turisminduses toetuda, kuid kahjuks on nende seisund halb ning need pole leidnud kasutuselevõttu (v.a Lahe mõisas paaris ruumis raamatukogu). Ka tulevikus pole valla mõisatel loota helgemaid aegu, sest hoonete renoveerimine on väga kallis ning ei tasuks ära. Sobiliku peremehe leidmist mõisahoonete korrastamiseks takistavad vallasisesed kruusateed ning nõukogude ajal ehitatud mõisamiljöösse ebasobilikud hooned (laudad, kuivatid). Üldiselt ei ole turism väljapääs, kuid looks siiski lisatöökohti, arendaks piirkonda (eksport) jne. Tuleks siia meelitada uusi aktiivseid ja heal järjel inimesi (diplomaatia), kes sooviksid siin turismi arendada (Ridali lennuväli jt). Vald peaks rohkem koostööd tegema ettevõtjatega, et nad siia sooviksid investeerida. Kas olete rahul teede olukorra, transpordi ja sideteenustega? Teed. Teede olukorraga ei olda Laheda vallas rahul, sest vallasisesed teed on enamjaolt kruusateed ning valla keskust ja maanteed ühendav tee on mustkatteta. Teede halva seisundi tõttu on ka rattaga liiklemine raskendatud. Transport. Bussiliiklus võiks olla sagedam läbi Tilsi. Üldiselt on bussiliiklus Põlvaga parem kui Võruga. Valla äärealade külade (Roosi, Lahe) bussiliiklus on kehvem. Ebapiisav bussiliiklus ja teede halb seisund takistavad inimeste tööl käimist väljaspoole valda. Väljaspool vallakeskust elavad lapsed käivad lasteaeda ja kooli valla poolt tellitud koolibussiga. Side. Sideteenustega ollakse rahul, ent postkontori lahtiolekuaeg võiks olla pikem. Post käib iga päev, välja arvatud pühapäeviti. Teist aastat antakse välja vallalehte –700 eksemplari, leht ilmub kümnel korral aastas. Internetiühendus on ebaühtlane ning paljudele inimestele kallis. Ent võimalus internetiga liituda on enamjaolt kõigil, kuid selle ülalpidamine on liiga kulukas. Koostööd tehakse Elioniga, et valda rohkem internetiseerida. Kiire ja hea püsiühendus võimaldaksid ajada tööasju ka kodus (kaugtöö). Avalikud internetipunktid on Tilsi vallamajas ning Lahe raamatukogus. Samuti on võimalik internetti kasutada koolimajades. Kuidas hindate praegust prügimajanduse olukorda? Kuhu te oma prügi toimetate? Pärast kohaliku prügimäe sulgemist on paljudel inimestel tekkinud probleeme prügivedamisega, sest prügiveoteenus on kallis ning prügimäed Põlvas ja Võrus on tasulised. Uus jäätmeseadus (01.05.2004) kohustab peagi kõiki majapidamisi liituma ühe kindla jäätmeveofirmaga. Sunduslik liitumine võib tekitada probleeme ning trotsi inimestes, kellel on juba jäätmeveoleping sõlmitud mõne teise firmaga või kes ei soovi üldse liituda, kuna majapidamises ei teki piisavalt prügi (üksi elavad vanad inimesed). Laheda vallas on majapidamised peamiselt sõlminud jäätmeveolepinguid Ragn-Sells AS-i ja Põlva Heakorra AS-iga. Suurtel kortermajade ühistutel on oma konteiner ning sõlmitud lepingud jäätmeveofirmadega. Seega erilisi probleeme kortermajade ühistutel jäätmeveoga ei esine. Üksikud majapidamised toimetavad oma prügi, mida põletada ei saa, kas linna või mujale. Paar korda aastas organiseerib vald Tilsi ja Vana-Koiolasse suuremate esemete tarbeks vastavad prügikonteinerid. Kaupluste juures võiks olla konteinerid klaasi ja plastmasspudelite jaoks. Kas olete rahul joogivee kvaliteediga? Joogivee kvaliteediga ollakse väga rahul. Tilsi rahvas saab oma joogivee lastekodu puurkaevust, mille kvaliteet on hea. Kuidas hindate kohaliku omavalitsuse tegevust? KOV-i töö ja tegevus hinnatakse heaks, kuid seda annaks paremini korraldada. Ollakse rahul vallavanemaga, kes on valda tublisti edasi arendanud. Vallaelu kajastatakse põhiliselt vallalehes, mis on kaugemate külade elanikele mõnikord peamine infoallikas. Enamus küsitletuid ei ole rahul sotsiaaltoetuste jagamise süsteemiga ning pikaleveninud teedeparandamise protsessiga. Vald tegeleb jooksvate probleemidega, ei jätku aega arendustegevuseks (majandusnõunik). Suhtutakse positiivselt sellesse, et vald pöörab tähelepanu lastele, pensionäridele ja kultuurielule. Soovida annab lastekaitse, kuid see ei sõltu enam KOV-ist. Kogu vallaga seonduv sotsiaaltöö on jäetud sotsiaaltöötajale (hooldusõigusest ilmajätmine, kohtus käimine, tõestusmaterjalide kogumine jne). Kas peate vallalehte vajalikuks? Millest võiks vallalehes rohkem kirjutada? Kohalikku vallalehte antakse välja alates 2002. aastast ning seda peetakse väga vajalikuks. Vallaleht on tasuta ning see toimetatakse kätte postiga, kuid saab ka võtta poodidest ja vallamajast. Üldiselt kajastatakse lehes kõiki vajalikke teemasid, kuid võiks rohkem kirjutada vanema generatsiooni mälestustest, legendidest, ettevõtete ja ka lihtinimeste tegemistest jne. Vajalikuna nähakse näiteks kuulutuste rubriiki, kus kirjutatakse erinevatest pakkumistest ja teenustest. Kirjutada võiks ka arengukavast, valla hetkeolukorrast ning kuhu tahetakse jõuda. Vallalehes võiks olla ka kirjutatud toimetaja meiliaadress. Lehe ühekülgseks muutumise vältimiseks võiks olla rohkem erinevaid artiklite kirjutajaid. Mitmekülgsemaks aitaks muuta ka erinevate inimeste vestlusringidest, aktuaalsetest teemades jne kirjutamine. Kui tulevikus peaksid vallad ühinema, siis kas te sooviksite kuuluda Võru- või Põlvamaa alla? Valla liitumise vastu otseselt ei oldud, kuid kindlasti ei tohiks toimida läbimõtlematult ning inimestelt arvamust küsimata. Vastuste põhjal ei saa välja tuua kindlat eelistust Põlva- või Võrumaa kasuks. Võrumaaga liituda soovinute põhjenduseks on Võru suurem aktiivsus, ettevõtlikkus, suurem töökohtade leidmise võimalus. Mõeldes vallale kui tervikule oleks kasulik liituda konkreetselt Võru vallaga, sest Võru valla inimesed elavad Võru linna najal (käivad linna tööle, elavad Võru vallas). Põlvamaaga liituda soovinud inimesed tõid põhjuseks parema bussiliikluse Põlvaga, läheduse Tartuga ning harjumuse Põlvas asju ajada. Põlva on ka rahalistes raskustes, seega ei jätkuks raha Laheda valla teede ehituseks jms. Mis võiks olla Laheda valla slogan (tunnuslause)? Inimesed seostavad sloganit peamiselt oma valla nime ja kauni loodusega. Samuti nimetavad ära Ridali lennuvälja. Mõned näited: Lahedalt! Elagem sõbralikult! Ilus loodus, lennuväli. Olgem lahedad! Lahe elu! Lahedam elu! Ettevõtjate küsitlus Mis on ettevõtte põhitegevusala? Kui palju on teie ettevõttes täiskohaga töölisi? Naiste ja meeste osakaal? Kust käiakse peamiselt tööle? Milliste oskustega töölisi vajatakse teie ettevõttes? Kuidas võiks KOV teie ettevõtluse arengule kasuks olla? (side, infrastruktuur) Kas KOV võiks teie ettevõtte töötajatele teha soodustusi? Milliseid? (sportimistingimused, ruumide odavam rent jms) Kas ja kuidas on tunda Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid?