Laheda Vallavolikogu — Laheda valla koolide arengukava kinnitamine — KO, 22, 135

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31, Laheda Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laheda valla koolide arengukava 2005–2010 õppeaastateks (arengukava lisatud). 2. Käesoleva määruse peale võib esitada vaide Laheda Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2004. a Volikogu esimees Aare KALLAS Laheda valla koolide arengukava 2005–2010 Sissejuhatus Tilsi Põhikooli ja Vana-Koiola 6-klassilise algkooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ning tegevuse viieks aastaks. Arengukava üldine eesmärk on tagada koolide õppetaseme vastavus riiklikes õppekavades kehtestatud nõuetele ja koolide kujundamine võimalikult soodsateks õpi- ja arengukeskkondadeks. Visioon aastaks 2010 Koolidest peavad kujunema õppeasutused, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv, turvaline õppekeskkond, mis kujundab laste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada võimetekohast haridust. Vana-Koiola koolis õpib üle 40 õpilase kolmes klasssikomplektis. Tegutseb pikapäevarühm, eelkooli lapsed käivad koolis vähemalt kahel päeval nädalas, toimuvad loengud ja koolitused. Tilsi Põhikoolis õpib ligi 130 õpilast üheksas klassikomplektis. Tegevust jätkavad senised klassivälise töö ringid ja pikapäevarühm ning lastevanemate kool. Hetkeolukorrast Laheda vallas on kaks kooli: Vana-Koiola 6-klassiline Algkool (praegu õpib 20 õpilast) ja Tilsi Põhikool (momendil 150 õpilast). Valdav osa Laheda valla lastest õpib kohalikes koolides, kuid vanemate töökoha, hea bussiliikluse, vanema venna või õe õppimise tõttu keskkoolis või gümnaasiumis kui ka mainekama kooli otsimise tõttu õpitakse Võru valla koolides, Põlvas, Kanepis. Vana-Koiola kool töötab 1926. aastast alates. Töö toimub liitklassides, kus omavahel on hetkel liidetud 1–3 ja 4–6. Kord nädalas õpetatakse koolieelikuid. Töötavad huvialaringid. Kool asub väga soodsas ja looduskaunis kohas – Põlva–Võru maantee ääres. Vald on teinud suuri investeeringuid koolihoone õpilassõbralikuks ja turvaliseks muutmisel. 1997. aastast alates on pidevalt parandatud kooli olmet: laiendati kooli saali, ehitati kaasaegsed tualettruumid, koolimajja toodi vesi, uuendati klassiruumide valgustust, vahetati välja osa aknaid. Koolil on hea materiaal-tehniline baas ja kuue arvutiga varustatud arvutiklass. Koostöös Tilsi kooliga on lahendatud esialgu õpilaste toitlustamine, võimalused ujumas käia ning õppeekskursioone korraldada. Tilsi Põhikoolis – asutatud 1766. a, on 9 klassikomplekti, kus õpib 150 õpilast, neist 42 lastekodu kasvandikku. Töötab ka koolieelikute rühm 12 mudilasega. Õppimistingimused on iga aastaga koolis paranenud, kooliruumid muutunud õpilastele hubasemaks tänu valla ja vastavatest fondidest taotletud rahadele: 2000. a vahetati välja koolihoone aknad, 2001. a suvel toimus koolihoone välisseinte soojustamine ja katmine stenofleksplaadiga (2,1 milj krooni), 2002. a võimla renoveerimine, 2003. a fuajee ja I korruse koridori ning klasside uste renoveerimine-väljavahetamine, tuletõkkeuste paigaldamine, koolimaja elektripaigaldised on uuendatud ja vastavad elektriohutusseaduse nõuetele. On määratud elektrikäidukorraldaja, samuti on tellitud riiklikult järelevalvelt sellekohane kohustuslik mõõdistamine. 2004. a peaks jätkuma II etapina II korruse koridori remont, II korruse klasside uste väljavahetamine, kolme õppekabineti ning korrustevaheliste treppide renoveerimine. Koolil on tunnustatud söökla, kool kuulub oma tegutsemissuuna tõttu tervistedendavate koolide hulka. Spordivõimalused head: tegutseb judoring, korvpalliringid, võrkpall. Koolis töötab palju huvialaringe: ansamblid, näitering, rahvatantsuringid, showtants, tervisering, käsitöö, kunstiring, arvutiringid. Kokku tegutseb ringides 340 last, st et iga laps võtab osa keskmiselt kahest-kolmest ringist. Koolis on ka kodutütarde ja noorkotkaste rühm. Head sidemed on maakonna teiste koolidega – eriti Savernaga. Kool on korraldanud maakondlikke üritusi – nt Rammumeest juba kümme aastat. Viimati võttis sellest osa kuus kooli. Sellel aastal viidi läbi viie kooli algklasside-vaheline teatevõistlus ning maakonna noorkotkaste ja kodutütarde laager. Alates 1995. aastast on koolil arvutiklass ning interneti püsiühendus. Töötab raamatukogu, õpetamiseks kasutatakse videoklassi, statsionaarset arvutit koos projektoriga, muretseti kaasaskantav projektor ja sülearvuti, kooli õppevahendite baasi on igal aastal täiendatud. Hindamatu väärtus on kooli Ford bussil, mis võimaldab õpilasi peale kooli ja koju vedamise viia õppeekskursioonidele, ujuma, kohtuma teiste koolidega, käia spordivõistlustel, teatris, kinos jne. 2003. a suvel töötas kooli õpilasmalev. Koolis tegutseb pikapäevarühm (0,5 kohta) ja õpetajate ainekonsultatsioonitunnid. Hea side on Viljandi Lastepsühhiaatria Haigla arstidega selgitamaks laste tervislikku seisundit võimetekohase õppeprogrammi määramiseks. Koolis arvestatakse hariduslike erivajadustega lastega: töötab parandusõpe, koduõpe ühele lapsele, 14 lapsele on rakendatud lihtsustatud õppekava, 9 õpilast õpib nn. Tootsi klassis – meie koolis Kulliveride klassis. Koolidel on oma logo ja lipp. Sümboolikat on kasutatud võistlusdressidel, meenetel. Koolide missioon on: Anda konkurentsivõimeline alg- ja põhiharidus koolitee jätkamiseks ja toimetulekuks elus. Tilsi Põhikooli pedagoogilise kaadri analüüs 2003/04. õa töötab koolis 21 õpetajat (kaasa arvatud lapsehoolduspuhkusel olevate õpetajatega). Meesõpetajaid on viis. Hariduse järgi: Kõrgem haridus Keskeriharidus Keskharidus pedagoogiline muu pedagoogiline muu 10 4 4 1 2 Kvalifikatsiooni järgi: Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja Kvalifikatsioonita 4 13 1 3 Edasi õpib kuus õpetajat, kes lõpetavad kooli 2005. a. Vanuse järgi: Kuni 30-aastane Kuni 40-aastane Kuni 50-aastane 51 ja vanem 3 8 7 3 Õpetajate keskmine vanus 37,5 aastat. Meessoost õpetajaid 5. Prognoos aastaks 2005 ja edaspidiseks on hea. Hariduse järgi: Kõrgem haridus Keskeriharidus Keskharidus pedagoogiline muu pedagoogiline muu 16 1 3 0 1 Praeguste andmete alusel lahkub üks keskharidusega õpetaja perekondlikel põhjustel, asemele tuleb eriharidusega spetsialist. Kvalifikatsiooni järgi: Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja Kvalifikatsioonita 5 14 0 2 Üks kvalifikatsioonita õpetaja töötab ringijuhina, teine arvutiõpetajana (lõpetab infotehnoloogiaalase väljaõppe TÜ juures). Vana-Koiola kooli pedagoogilise kaadri analüüs Koolis töötab põhikohaga kolm pedagoogi: juhataja (direktor) ja kaks õpetajat, lisaks käib tunde andmas muusika- ja poiste tööõpetuse õpetaja. Kahel õpetajal on nõutav pedagoogiline kõrgharidus ja ülejäänud omandavad seda. Õpetajate vanuseline struktuur Alla 30 31–40 41–50 51–60 2 2 1 Õpetajate haridus ja kvalifikatsioon Õpet. metoodik vanemõpetaja õpetaja nooremõpetaja kvalifikatsioonita õpetaja 1 3 1 Pedagoogiline staaž Kuni 5 aastat 6–10 aastat 11–20 aastat Üle 21 aasta 4 1 Prognoositav õpilaste arv Tilsi koolis aastate kaupa Õppeaasta Õpilasi Lõpetab Astub kooli 2003/2004 150 21 (3 LK) 11 + (3 LK) 2004/2005 143 14 (5 LK) 11 + (5 LK) 2005/2006 145 25 (9 LK) 4 + (9 LK) 2006/2007 133 13 (3 LK) 11 + (3 LK) 2007/2008 134 18 (5 LK) 11 + (5 LK) 2008/2009 132 16 (6 LK) 9 + (6 LK) 2009/2010 131 19 (4 LK) 9 + (4 LK) 2010/2011 125 9 (2 LK) 11 + (2 LK) 2011/2012 129 11 (4 LK) ? + (4 LK)

Tilsi kooli õpilaste arvu hulka ei ole arvestatud Vana-Koiola piirkonna õpilasi.

Tegelikult võib olla lahkujaid vähem.

Tõenäoline on, et lastekodulaste arv suureneb.

Ei ole arvestatud migratsiooniga.

LK – tähenduses lastekodu Rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi on laste sündimus Laheda vallas järgmine: 1997. a 1998. a 1999. a 2000. a 2001. a 2002. a 2003. a 13 10 10 14 8 14 17 Astuvad I klassi Astuvad I klassi Astuvad I klassi Astuvad I klassi Astuvad I klassi Astuvad I klassi Astuvad I klassi 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 Need õpilased jaotuvad Vana-Koiola ja Tilsi kooli vahel vastavalt elukohale, vanemate soovile.

Tilsi koolile lisandub kindlasti lastekodu baasil õppureid. Migratsioon võib vähendada, aga ka suurendada õpilaste arvu.

Vana-Koiola õpilaste arv võib suureneda tänu soodsa asendi ja hea bussiliikluse tõttu. Õpilaste arv hetkel Vana-Koiola koolis Õa Õpil. kokku 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 2001/2002 16 2 5 3 2 3 1 2002/2003 18 4 2 4 3 3 2 2003/2004 20 5 3 2 3 3 4 Õpilaste arvu prognoos Vana-Koiola koolis Õppeaasta 1. kl astujaid 6. kl lõpetajaid Kokku õpilasi koolis 2004/2005 12 4 28 2005/2006 7 3 32 2006/2007 6 3 35 2007/2008 5 2 38 2008/2009 5 3 40 2010/2011 4 5 39 • Ei ole arvestatud Tilsi piirkonna õpilasi • Ei ole arvestatud Lasva valla õpilasi (paljud õpivad meie koolis juba praegu) • Ei ole arvestatud inimeste liikumist Hetkeolukord Vana-Koiola koolis Hetkel on Vana-Koiola kool kahe klassikomplektiga kuueklassiline kool. Liidetud on 1–3 ja 4–6 klass. Tulevikus peab saama klassid liidetud maksimaalselt kahe kaupa. Kuna paljud lapsevanemad on pannud oma lapsed linnakoolidesse sellepärast, et seal on rohkem võimalusi enesetäienduseks, oleme sel õppeaastal loonud uusi võimalusi huvialaringides käimiseks. Sellest annab ülevaate käesolev tabel. Jrk nr Ring Tunde nädalas Osalejaid Klassid 1. Kunstiring 1 15 0–6 2. Muusikaring 1 19 0–6 3. Loodusring 1 14 1–5 4. Näitering 1 30 0–6 5. Käsitööring 1 30 0–6 6. Enesekaitse 6 17 6 a.–30 a. 7. Klaveritunnid 3 3 0–6 8. Flööditunnid 4 7 0–6 9. Kitarritunnid 1 1 7 10. Raamaturing 2 30 0–6 11. Arvutiring 5 16 0–6 12. Töö koolieelikutega 4 10 0 13. Tantsuring 1 12 0–6 14. Võru keel 1 15 0–6 15. Täiskasvanute käsitööring 2 11 11. a–65. a Leiame, et Vana-Koiola kool jääb tööle 6-klassilise algkoolina

HM poolt lubatud võimalus rahastada väikseid algkoole baasraha põhimõttel.

Algklassi õpilaste õpetamine kodukoha lähedal.

Õppebaasi (ruumid, inventar jm) on piisavalt investeeritud.

Kool on külaelu keskuseks. Tilsi Põhikool jääb tööle põhikoolina

Piisav arv õpilasi. Õpilaste arv on olnud stabiilne aastakümnete jooksul.

Kool on spetsiifiline ja vajalik lastekodulaste õpetamiseks (järjepidevus lastekodulaste õpetamisel kohapeal) – kasvandike arv võib suureneda seoses vanemapalga maksmisega kuni lapse aastaseks saamiseni.

On olemas vajalik pedagoogilise eriharidusega õpetajate edumeelne kaader.

On olemas hea õppebaas (klassiruumid, söökla ja kooli võimla vastavad kaasaja nõuetele, millega on tagatud õpilaste ja kooli personali turvalisus ning tervisekaitse).

Koolis on piisavalt huvialaringe laste arendamiseks ja vaba aja sisustamiseks. Jrk nr Ring Tunde nädalas Osalejaid Klassid 1. Algklasside spordiring 1 24 1–4 2. Spordiring 3 17 5–9 3. Korvpall 3 45 5–9 5. Judo 3 15 3–9 6. Mudilaskoor 1 46 2–4 7. Muusikaringid 6 44 1–9 8. Käsitöö 1 20 5–9 9. Kunstiring 1 22 2–9 10. Puutöö 1 11 5–9 11. Rahvatants 3 34 1–5 12. Showtants 1 8 1–2 14. Näitering 1 14 7–9 15. Arvutiring 3 40 2–9 16. Kodutütred 1 10 7–9 17. Noorkotkad 1 9 8–9 Kooli juures töötavad ka täiskasvanute ringid

Segarahvatantsuring

Naisansambel

Käsitööring

Korvpall

Aeroobika

Võrkpall

Kool asub valla territooriumi keskel. Põhiline õpilaskontingent kuni 3 km kaugusel (Tilsi küla, Mustajõe küla, Pragi küla, Joosu-Suurküla. Kõige kaugemad punktid on Roosi küla (7 km), Himmaküla (5 km), Naruski küla (7 km), Mõrgi küla (8 km). Tilsi Põhikooli SWOT analüüs Sisemised S Tugevused Nõrkused W

Koolil on arengukava, õppe- ja ainekavad ning muu vajalik dokumentatsioon

Õpetajate kaader on olemas, keskmine vanus on 37,5 aastat

Koolis üksmeelne meeskond

Õpetajaskond on edumeelne, huvitatud õpilaste arengust

Eriti tugev on alusharidus

Toimub koostöö teiste koolidega

Koolis viiakse läbi maakondlikke üritusi

Aine õpetamise ja silmaringi avardamise eesmärgil organiseeritakse õppekäike, matku, ekskursioone

Koolil on nägusad ruumid ja tugev materiaal-tehniline baas (söökla, võimla koos jõusaaliga, arvutiklass jne)

Õpilastel on valida palju huvialaringe, eriti spordi osas

Vallapoolne hariduselu toetus • tasuta koolilõuna • parimatele õppuritele, olümpiaadi võitjatele, sportlastele rahaline toetus jne • Võimalus tuua kooli häid ringijuhte

Kool on tunnistatud tervist edendavaks kooliks

Õpilaste suvise töölaagri organiseerimine

Projektide kirjutamine ürituste ja remondi läbiviimise rahastamiseks

Toimub pidev töö HEV lastega

Õpetajate edasiõppimine

Häirib õpetajate ülekoormus seoses edasiõppimisega (praegu õpib veel kuus õpetajat!) 2004. a

Osa õpilaste motiveerimatus õppetööst

Lastevanemate-poolne koostöö kooliga on vähene

Koolis on palju erivajadusega lapsi (14 lihtsustatud õppekava)

Puudulik olukord poiste tööõpetuse ruumides O Võimalused Ohud T

Hariduselu jätkuv toetus valla poolt

Riigipoolne abi koolile

Lastevanemate koolitamine, kooliüritustele kaasamine

Koostöö sõpruskoolidega (Saverna, Võru Vene kool jt)

Hoolekogu süstemaatilisem töö

Lihtsustatud õppekavaga klassi loomine või abiõpetaja töölerakendamine (eriti algklassides)

Laste arvu vähenemine

Meedia kontrollimatu mõju lastele

Sotsiaalsete probleemide kuhjumine ühiskonnas (elukallidus, töötus, kutsekeskkoolide vähesus) SWOT-maatriks SO Strateegia Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada WO Kuidas väliseid võimalusi ära kasutada sisemiste nõrkuste ületamiseks

Piloteerida tervist edendava koolina

Kooli tegevuse – heade ürituste, ettevõtmiste – laialdasem avalikustamine

Maakondlikest spordiüritustest aktiivsem osavõtt

Õpetada õpilasi kirjutama projekte, võtta osa projektõppest

Sõpruskoolide ja naaberkooliga koostöö laiendamine

Lastevanematekooli töölerakendamine

Klassi lastevanemate koosolekute läbiviimine vähemalt kord veerandis

Õpilaste arenguvestluste läbiviimine koos lastevanematega

Individuaalne töö ka tugevamatega (olümpiaadidest osavõtt)

Talispordialadele suurema rõhu asetamine (rajada suusa- ja uisubaas)

Ekstreemspordialade töölerakendamine (lumelauaklubi)

Tehnilise ringi organiseerimine ST Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida WT Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja vältida väliseid ohtusid

Abiõppe klassi organiseerimine või osalise koormusega abiõppeõpetaja töölerakendamine algklassides

Laiendada huviringide tööd, ka ringijuhtide kohaletoomine väljastpoolt

Logopeedi töölerakendamine

Arenguvestluste läbiviimine õpetajatega

Iga õpetaja peab töölejäämiseks leidma oma sisemised reservid puuduste parandamiseks

Pidev õppevahendite kaasajastamine, õpetajate enesetäiendamine, meeskonnatöö arendamine Vana-Koiola kooli SWOT-analüüs Sisemised S Tugevused Nõrkused W

väike õpilaste arv klassis;

kodu lähedus koolile;

mitmekülgne ringide töö;

noored, haritud, õpihimulised ja aktiivsed pedagoogid;

hea mikrokliima;

arvutiõpetus alates eelkoolist;

inglise keele õpetamine integreeritult teiste õppeainetega;

inglise keele õpetamine alates eelkoolist;

mugavad ja hubased klassiruumid;

eriealiste laste koosõpetamine kasulik andekamatele õpilastele;

klassid väikesed, õpetaja saab tegeleda iga õpilasega eraldi;

ujulas käimise võimalus;

väike kollektiiv – hea õpilaste tundmine;

igas tunnis saab õpilane vastata-toimub pidev kontroll, et ei tekiks mahajäämist;

koolil on oma kindlad traditsioonid välja kujunenud;

turvaline keskkond;

hea toitlustus;

soodne asukoht;

lapsevanemate kaasamine koolitöösse;

hea koostöö vallavalitsusega;

kõik lapsed saavad esineda;

looduslikult ilus koht;

on olemas staadion, mänguväljak;

kultuurimaja on lähedal – koos toimuvad üritused;

üksmeelne külarahvas;

hea hoolekogu töö.

väike õpilaste arv – õpilastel vähem suhtlemiskogemusi;

liitklassid – õpetajate töö raskem;

lapsevanemad ei hinda väikest kooli – õpilaste viimine linnakooli;

õppematerjalide vähesus;

linna lähedus – linn neelab osa õpilaskontingendist endale;

puudub logopeed;

puudub psühholoogi teenus;

talisporditarvete vähesus. O Võimalused Ohud T

kasutada ära looduslikku asukohta;

sporditreeningud ja muud spordiüritused;

kooli tihedam koostöö noorte organisatsioonide ja ringide juhtidega;

lapsevanemate suurem kaasamine kooliellu;

temaatilised kursused;

käsitöötuba;

üritused lastevanematega;

luua juurde täiskasvanute ringe;

õhtusel ajal kujundada kool välja külakeskuseks;

kooli ruume välja üürida;

arendada turismi;

raamatukogu;

otsida sõpruskoole.

algkooli sulgemine-vähe õpilasi;

riiklik arengukava;

osa töötajaid kaotab töö;

kooli sulgemisel kaob õpilastel võimalus kodu lähedal koolis käia ning arvestada tuleb pikema koolipäevaga ja seoses sellega jääb vähem aega õppimiseks ja vabaks ajaks; parema pakkumise saamisel võib osa pedagooge lahkuda. Vana-Koiola kooli vajalikud investeeringud järgnevateks aastateks Jrk nr Vajalik investeering Aasta 1. Koolimööbli ja tehnika soetamine (arvutid, grafoprojektorid) koos Tilsi kooliga 2005 2. Koolisöökla remont 2004–2005 3. Duširuumi ja kanalisatsiooni väljaehitamine 2006–2007 4. Koridori ja osade klasside akende vahetus 2004–2006 5. Külakeskuse ja raamatukogu rajamine 2004–. . . . 6. Ahjude remont või väljavahetamine keskküttele (maaküte) Energiasäästu projekt, koolihoonete soojustamine 2005–. . . . 7. Poiste tööõpetusklassi sisustamine ja remont 2005 8. Spordivarustuse soetamine koos Tilsi kooliga 2005–2006 Tilsi Põhikooli vajalikud investeeringud järgnevateks aastateks Vajadused Summa Aeg 1. Trepikodade ja õppekabinettide ning II korruse koridori renoveerimine Hinnapakkumine olemas 600–700 000 2004 2. Küttesüsteemi metalltorustiku uuendamine Vajalik tellida hinnapakkumine 2005 3. Poiste tööõpetuse õpetamise võimalustest Praeguse lastekodu ja kooli tööõpetuse maja kapitaalremont

Rentida tööõpetuse tundideks ruume Väimelast või Parksepast Vajalik läbirääkimised lastekodu ja Sotsiaalministeeriumiga 2005 4. Riidehoiu puudumise probleem: Selleks tellida õpilastele klassidesse kapid 2005–2009 5. Koolimaja ventilatsioonilahendus Eriti võimla Võimla kohta projekt olemas 2006– 6. Kooliõue asfalteerimine Hinnapakkumine olemas 2006 7. Uue bussi soetamine (ca 30-kohaline) õpilaste veoks 2007 8. Kooli köögiseadmete uuendamine 250 000 2005 9. Õppevahendite kaasajastamine vastavalt õppekavale 2005–2009 10. Mööbliuuendus – klassides vastavalt vajadusele, õpetajate toas vastavalt võimalusele 40–50 000 2005–2006 11. Staadioni rajamine ( Tilsi staadion)? 2005–2007 12. Kogu koolimaja turvasüsteemi väljaehitamine (temperatuuri ja suitsuandurite ühendamine olemasolevasse turvasüsteemi) 2009