Haridusminister — Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord — RTL, 130, 2103

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611) paragrahvi 29 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite sooritamine (1) Põhikooli lõpetamiseks sooritavad 9. klassi õpilased ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. (2) Põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) ja toimetuleku õppekava järgi õppivad õpilased põhikooli lõpueksameid ei soorita. (3) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased, eksternid ja õhtuses õppevormis üksikaineti õppivad õpilased gümnaasiumi lõpueksamid, mis jagunevad riigieksamiteks ja koolieksamiteks. § 2. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitööde kasutamine ja säilitamine (1) Haridusministeeriumil ning Riiklikul Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusel (edaspidi Eksamikeskus) on õigus kasutada põhikooli lõpueksamitöid ja lõpueksamiprotokolle eksamitulemuste kohta teabe saamiseks ja analüüsimiseks. (2) Haridusministeeriumil ja Eksamikeskusel ning nende loal teistel isikutel ja asutustel on õigus kasutada põhikooli lõpueksamite valimisse kuuluvate lõpueksamitööde ja gümnaasiumi riigieksamitööde katkendeid anonüümsete näidetena metoodilistes ning teistes kogumikes ja artiklites ning teadustöös. (3) Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või Eksamikeskuses kolm aastat. Gümnaasiumi lõpueksamitöid säilitatakse Eksamikeskuses kolm aastat. 2. peatükk PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD § 3. Põhikooli lõpueksamite eesmärgid ja vormid (1) Põhikooli lõpueksamite eesmärgid on: 1) hinnata Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a määrusega nr 228 kinnitatud «Eesti põhi- ja üldkeskhariduse riiklikus õppekavas» (RT I 1996, 65–69, 1201; 1997, 37/38, 573; 1999, 40, 489) (edaspidi riiklik õppekava) määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes; 2) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest; 3) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 4) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid. (2) Lõpueksam võib olla: 1) kirjalik; 2) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. § 4. Põhikooli lõpueksamid ja lõpueksamitel osalemine (1) Põhikooli lõpetamiseks sooritab 9. klassi õpilane kolm eksamit: 1) kohustuslik emakeeleeksam; 2) kohustuslik matemaatikaeksam; 3) õpilase valikul eksam (edaspidi valikeksam) järgmiste õppeainete hulgast: võõrkeel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu. (2) Muu õppekeelega kooli 9. klassi lõpetaja sooritab kolmanda lõpueksamina käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud valikeksami asemel eesti keele eksami. (3) Põhikooli lõpueksamid algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni neli astronoomilist tundi. (4) Põhikooli lõpueksamitele lubatakse õpilane, kelle 9. klassi aastahinded on vähemalt rahuldavad. (5) Kooli õppenõukogu otsusega võib põhikooli lõpueksamitele lubada ka 9. klassi õpilase, kellel on kuni kaks mitterahuldavat aastahinnet (k.a eksamiained). (6) 9. klassi õpilane ja ekstern teatavad kooli juhtkonnale 1. märtsiks õppeaine, milles nad soovivad sooritada valikeksami. (7) Muu õppekeelega kooli 9. klassi õpilane, kes soovib eesti keele lõpueksami alusel saada eesti keele oskuse algtaseme tunnistust, teatab oma sellekohasest soovist kooli juhtkonnale kirjalikult 1. märtsiks. (8) Muu õppekeelega koolid teatavad 15. märtsiks Eksamikeskusele kirjalikult paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilaste nimed ja isikukoodid. (9) Koolid saadavad 15. märtsiks Eksamikeskusele vormikohase tellimislehe eksamimaterjalide saamiseks (lisa 1). (10) Koolid teatavad 15. märtsiks Eksamikeskusele kirjalikult erivajadustega 9. klassi õpilaste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest. (11) Kui 9. klassi õpilane haigestub põhikooli lõpueksamite ajal, sooritab ta lõpueksami kooli direktori määratud ajal ja kinnitatud materjalide alusel. § 5. Põhikooli lõpueksamikomisjonid (1) Põhikooli lõpueksamite korraldamise eest vastutavad lõpueksamikomisjonid. (2) Lõpueksamikomisjonid moodustab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne põhikooli lõpueksamite algust. (3) Lõpueksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Kui põhikooli lõpueksamit sooritab korraga enam kui 60 eksaminandi, on lõpueksamikomisjonis üks liige iga 20 eksaminandi kohta. (4) Lõpueksamikomisjoni esimees on kooli juhtkonna liige või juhtkonna määratud õpetaja, liikmed üldjuhul aineõpetajad. (5) Lõpueksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava klassi lõpueksamiaine õpetaja. § 6. Välisvaatleja (1) Määruse paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilased koondatakse eesti keele lõpueksami sooritamiseks eksamiruumi, kus lisaks lõpueksamikomisjonile on välisvaatleja. (2) Välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. § 7. Põhikooli lõpueksamite korraldus (1) Kooli direktor tagab: 1) lõpueksamimaterjalide pakettide õigeaegse koolijõudmise ja nende konfidentsiaalsuse; 2) kooli pitseriga varustatud vastuslehed matemaatikaeksamiks. (2) Kirjalik lõpueksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. (3) Lõpueksamimaterjalide paketile on märgitud: 1) lõpueksami õppeaine nimetus; 2) lõpueksami toimumise kuupäev ja paketi avamise kellaaeg; 3) lõpueksamiülesannete eksemplaride arv. (4) Lõpueksamimaterjalide paketis on: 1) lõpueksamiülesanded; 2) lõpueksamitöö hindamisjuhend. (5) Lõpueksamimaterjalide paketi avab lõpueksamikomisjon paketile märgitud kuupäeval 15 minutit enne lõpueksami algust ja kontrollib, kas pakett on terve. (6) Lõpueksamikomisjon teatab viivitamatult Eksamikeskusele, kui: 1) lõpueksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega; 2) lõpueksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud; 3) kahtluse alla on seatud lõpueksamimaterjalide konfidentsiaalsus. (7) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teatab lõpueksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskusele. Eksamikeskuse direktor teatab vajadusel konfidentsiaalsusnõude rikkumisest haridusministrile, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata lõpueksami toimumise edasi. Uus lõpueksam toimub hiljemalt neljandal päeval pärast eksamiperioodi lõppu. (8) Enne lõpueksami algust lõpueksamikomisjon: 1) tutvustab eksaminandidele lõpueksami toimumise korda; 2) juhib eksaminandide tähelepanu lõpueksamiülesannete tiitellehel olevatele juhistele; 3) hoiatab eksaminande, et lõpueksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel lõpueksamitöö tulemus tühistatakse; 4) jagab lõpueksamiülesanded eksaminandidele. (9) Lõpueksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid: 1) istuvad lõpueksami ajal ühekaupa; 2) sooritavad lõpueksami käesoleva korra ja lõpueksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt; 3) kasutavad lõpueksamil ainult aine eksamijuhendis lubatud töövahendeid; 4) alustavad kirjalikku lõpueksamitööd üheaegselt pärast juhiste ärakuulamist ja tööde kõikidele eksaminandidele väljajagamist; 5) lõpetavad lõpueksamitöö ettenähtud ajal; 6) ei kasuta lõpueksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha. (10) Lõpueksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda eksamiruumist enne poole tunni möödumist lõpueksami väljakuulutatud algusajast, v.a vältimatu vajaduse korral. (11) Eksaminand võib eksamiruumist lahkuda vaid vältimatu vajaduse korral. Eksamiruumist lahkumise ajaks annab eksaminand oma lõpueksamitöö lõpueksamikomisjonile, kes märgib lõpueksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja sinna tagasituleku aja. (12) Määruse paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilaste eesti keele lõpueksami kirjaliku osa eksamitööd annab välisvaatleja turvaümbrikus üle Eksamikeskuse volitatud esindajale. Eksamikeskuse volitatud esindaja edastab need Eksamikeskusele. § 8. Põhikooli lõpueksamitööde hindamine (1) Lõpueksamitöid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine lõpueksamitöö hindamisjuhendist ning haridusministri 20. septembri 2000. a määrusest nr 33 «Õpilaste hindamise kord» (RTL 2000, 102, 1601) (edaspidi hindamise kord). (2) Paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilaste eesti keele lõpueksami töid hinnatakse järgmiselt: 1) eksami kirjaliku osa töid hindavad «Keeleseaduse» (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326) alusel haridusministri moodustatud riiklikud hindamiskomisjonid ja Eksamikeskus teatab kirjaliku osa punktisumma koolidele põhikooli lõpueksamiperioodi jooksul; 2) eksami suulist osa hindab välisvaatleja juuresolekul eesti keele lõpueksami komisjon vastavalt eesti keele lõpueksami hindamiskriteeriumidele, eksami suulise osa protokolli edastab välisvaatleja Eksamikeskuse volitatud isikule; 3) kooli eesti keele lõpueksami komisjon arvutab eesti keele lõpueksami hinde vastavalt hindamise korrale Eksamikeskuse teatatud kirjaliku osa punktisumma ja suulise osa punktisumma alusel. (3) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli. (4) Põhikooli lõpueksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt (lisa 2). § 9. Korduseksamite korraldamine Mitterahuldava lõpueksamihinde saanud 9. klassi õpilane sooritab korduseksami kooli direktori kinnitatud materjalide alusel hiljemalt 25. augustiks. Eksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks direktori ja õpilase vastastikusel kokkuleppel. § 10. Põhikooli lõputunnistuse väljaandmine (1) Põhikooli lõputunnistus antakse õppenõukogu otsusega 9. klassi õpilasele, kes on sooritanud lõpueksamid ja kellel on kõigis õppeainetes aasta- ja eksamihinne vähemalt rahuldav. (2) Kui 9. klassi õpilasel on põhikooli lõpetamisel kuni kahes õppeaines puudulik aasta- või eksamihinne, otsustab õppenõukogu põhikooli lõputunnistuse väljaandmise pärast täiendava õppetöö või korduseksami sooritamist. (3) Erandina võib lapsevanema kirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse ka 9. klassi õpilasele, kellel on puudulik aasta- ja/või eksamihinne kuni kahes õppeaines ning kes korduseksameid pole sooritanud. § 11. Eesti keele oskuse algtaseme tunnistuse väljaandmine (1) Paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud õpilastel, kes sooritasid eesti keele lõpueksami vähemalt 60-punktilise tulemusega, on õigus saada eesti keele oskuse algtaseme tunnistus. (2) Eesti keele oskuse algtaseme tunnistuse väljastab Eksamikeskus. 3. peatükk GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMITE KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD § 12. Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid (1) Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on: 1) hinnata riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes; 2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 3) siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid. (2) Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule: 1) õpilastel saada objektiivsema ettekujutuse oma õpitulemustest ja koolil ennast hinnata; 2) kooli omanikul, Haridusministeeriumil, lastevanematel ja teistel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis; 3) võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamitulemusi; 4) ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega. (3) Gümnaasiumi riigieksam võib olla: 1) kirjalik; 2) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. (4) Gümnaasiumi koolieksam võib olla: 1) kirjalik; 2) suuline; 3) kirjalik ja suuline kaheosalise eksami puhul. (5) Gümnaasiumi koolieksamite õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli õppenõukogu. § 13. Gümnaasiumi lõpueksamid ja lõpueksamitel osalemine (1) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad 12. klassi õpilased viis gümnaasiumi lõpueksamit, neist vähemalt kolm on riigieksamid. (2) Õpilasel on õigus sooritada kõik viis lõpueksamit riigieksamina. (3) Emakeele eksam on kõigile lõpetajatele kohustuslik riigieksam. (4) Gümnaasiumilõpetajad, kelle õppekeel on viipekeel, sooritavad soovi korral emakeele riigieksami asemel eesti keele kui teise keele riigieksami. (5) Eesti keele kui teise keele eksam on muu õppekeelega koolides kohustuslik riigieksam. (6) Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla üks võõrkeeleeksam. Saksa keele riigieksamina võib sooritada ka Saksamaa Liitvabariigi Kultuuriministrite Konverentsi Saksa II astme keelediplomi (edaspidi Saksa keelediplom) eksami. (7) Koolieksameid võib sooritada kõigis õppeainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi, v.a kehalises kasvatuses. (8) Koolieksami võib sooritada ka kirjanduses, mida gümnaasiumiastmes on õpitud vähemalt 210 tundi. (9) Koolieksamid võib valida ka riigieksamiainete hulgast. (10) Ühes aines võib sooritada riigieksami või koolieksami. (11) Ühe koolieksami võib 12. klassi õpilane sooritada ainealase uurimusena. (12) Riigieksamite sooritamise õigus on ka: 1) kutseõppeasutuse lõpukursuste õpilastel ja aineeksamid sooritanud eksternidel; 2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud; 3) varasema aasta riigieksamitulemust parandada soovivatel isikutel; 4) välismaal Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud isikud; 5) gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole 12. klassis või lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine kursus läbitud. § 14. Gümnaasiumi lõpueksamitele registreerimine (1) Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt 15. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad riigieksameid sooritada. Riigieksamiainete valikul täidetakse vormikohased registreerimislehed (lisa 3). Riigieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa. (2) Kui õpilane ei saa usulistel vm põhjusel riigieksamil osaleda põhieksami päeval, võib ta end registreerida riigieksami lisaeksamile. (3) Isik, kellel on õppeainete aastahinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmisel aastal ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäid riigieksamid sooritamata või sai ta riigieksamitulemuseks null palli, saab riigieksamid sooritada selle kooli juures, kus ta õppis, kui teatab koolile oma soovist 15. jaanuariks. (4) Registreerimislehe saadab kool hiljemalt 20. jaanuariks Eksamikeskusele. (5) Koos registreerimislehega saadab kool 20. jaanuariks Eksamikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed: 1) iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Riigieksamiruumide arvu muutmine Eksamikeskusega kooskõlastamata pole lubatud; 2) erivajadustega õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused. (6) Määruse paragrahvi 13 lõike 12 punktides 2–4 nimetatud isikud esitavad avalduse (lisa 4) Eksamikeskusele hiljemalt 20. jaanuariks. (7) Eksamikeskus väljastab paragrahvi 13 lõike 12 punktides 2–4 nimetatud isikutele teate riigieksami toimumise koha (aadress, eksamiruumi number) ja kellaaja kohta hiljemalt kümme tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa. (8) Eksamikeskus kinnitab koolidele ja õpilastele koodid. § 15. Gümnaasiumi riigieksamite läbiviimine (1) Gümnaasiumi riigieksam algab kell 11.00. (2) Kirjalikuks eksamiks antakse aega kolm kuni neli tundi. (3) Riigieksamite läbiviimise ja riigieksamikorrast kinnipidamise eest koolis vastutavad kooli riigieksamikomisjonid. (4) Riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse koolijõudmise eksamipäeva hommikul tagab riigieksamikomisjoni esimees. (5) Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Üldjuhul viiakse riigieksam läbi kooli saalis, võimlas või mõnes muus suuremas ruumis. (6) Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks eksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi. (7) Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta isiklikke esemeid, v.a kirjutusvahendid, hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook. (8) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks eksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus. (9) Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist. (10) Riigieksamiruumis võivad viibida: 1) eksaminandid; 2) eksamikomisjon; 3) välisvaatleja; 4) riikliku järelevalve esindaja; 5) Eksamikeskuse esindaja. (11) Riigieksami välisvaatleja on Eksamikeskuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Riigieksami välisvaatleja peab olema igas eksamiruumis. (12) Eksamimaterjalide paketi avab 30 minutit enne eksami algust riigieksami välisvaatleja, kontrollides, kas pakett on terve. Riigieksamimaterjalide ümbrikud avab eksamiruumis eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal riigieksami välisvaatleja. (13) Riigieksamimaterjalide paketis on: 1) saatekirja vorm; 2) riigieksamiülesanded suletud ümbrikus; 3) protokolli vorm riigieksamiülesannete paketi avamise kohta; 4) protokolli vorm riigieksami toimumise kohta; 5) protokolli vorm riigieksamitööde üleandmise kohta; 6) hindamisprotokolli vorm (keeleeksamite suulise osa või eksamite või nende osade puhul, mida hindavad kaks hindajat); 7) riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrik; 8) protokollide tagasisaatmise ümbrik. (14) Kinnisele riigieksamimaterjalide ümbrikule on märgitud: 1) riigieksamiaine nimetus; 2) riigieksami toimumise kuupäev ja alguse kellaaeg; 3) riigieksamiülesannete eksemplaride arv. (15) Riigieksami välisvaatleja teatab viivitamatult Eksamikeskusele, kui: 1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega; 2) on lahknevusi saatekirja ja saabunud materjali vahel; 3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud; 4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus. (16) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teatab välisvaatleja sellest Eksamikeskusele. Eksamikeskuse direktor teatab vajadusel konfidentsiaalsusnõude rikkumisest haridusministrile, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi haridusministri määrusega kehtestatud lisaeksami toimumise ajale. (17) Eksaminand lähtub riigieksamitöö kirjutamisel järgmistest nõuetest: 1) kirjutab musta või sinise tindi või pastaga; pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud riigieksamitööd ei arvestata; 2) teeb parandused riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli või numbri; 3) ei kasuta korrektoreid (vedelikku ega pliiatseid); 4) kirjutab loetava käekirjaga; käekirja tõttu ebaselged kohad loetakse veaks. (18) Enne riigieksamitöö algust riigieksamikomisjon: 1) tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda; 2) juhib eksaminandide tähelepanu määruse käesoleva paragrahvi lõikes 17 ning aineeksami läbiviimise juhendis toodud nõuetele; 3) hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö tulemus tühistatakse; 4) jagab riigieksamiülesanded eksaminandidele. (19) Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid: 1) sooritavad riigieksami käesoleva korra ja aineeksami läbiviimise juhendi kohaselt; 2) kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja aineeksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid; 3) kirjutavad riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma koodi riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi; 4) alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja ülesannete väljajagamist kõikidele eksaminandidele; 5) lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal; 6) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha. (20) Riigieksamikomisjoni liige ei tohi lahkuda riigieksamiruumist enne poole tunni möödumist riigieksami väljakuulutatud algusajast, v.a vältimatu vajadus. (21) Eksaminand võib riigieksamiruumist lahkuda vaid eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Viimati nimetatud juhul peab eksaminandi saatma riigieksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla riigieksamiaine õpetaja. (22) Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma töö riigieksamikomisjonile, kes märgib riigieksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku aja. (23) Riigieksami välisvaatleja tohib eksamiruumist lahkuda ainult erandjuhul. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees. (24) Riigieksamikomisjon või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui: 1) eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa; 2) eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi õpilasi. (25) Riigieksamilt eemaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ja ta ei saa samal aastal antud riigieksamit uuesti sooritada. Tema riigieksamitunnistusele märgitakse antud riigieksami tulemuseks null palli. (26) Kõik riigieksamikorra rikkumised fikseerib riigieksami välisvaatleja riigieksami toimumise protokollis. (27) Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja informeerib riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest Eksamikeskuse direktorit ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli. (28) Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus informeerida sellest Eksamikeskuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge. (29) Kui riigieksami välisvaatleja ei ilmu kohale või haigestub riigieksami ajal, teavitab riigieksamikomisjoni esimees sellest Eksamikeskuse direktorit ning asendab välisvaatlejat riigieksami läbiviimisel. Selle kohta tehakse vastav märge riigieksami toimumise protokolli. (30) Riigieksamile registreerunud, kuid ilmumata jäänud eksaminand võib kolme päeva jooksul pärast riigieksami toimumist esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse. Eksaminand lubatakse lisaeksamile, kui tal on selleks Eksamikeskuse poolt mõjuvaks loetud põhjus. Eksamikeskus vastab taotlusele hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist. (31) Riigieksamil tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole kirjeldatud ning mille lahendamisel tekib riigieksamikomisjonil lahkarvamus, lahendab Eksamikeskus. § 16. Riigieksami lõpetamine (1) Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega: 1) 30 minutit; 2) 15 minutit. (2) Eksaminand, kes on riigieksamitöö lõpetanud: 1) kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mille leiab riigieksamitöö üleandmise protokollist; 2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta; 3) lahkub eksamiruumist. (3) Eksaminand, kes on 15 minutit enne riigieksamiaja lõppu eksamiruumis, jääb oma kohale, kuni riigieksamikomisjon kutsub ta oma riigieksamitööd üle andma. (4) Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada. (5) Pärast eksamiaja lõppemist riigieksamikomisjon koos välisvaatlejaga: 1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige riigieksamitöö kood; 2) pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse tagasisaatmise ümbrikule trükitud koodide järjekorras; 3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul; 4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral; 5) märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu; 6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ja riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali kasutatud turvaümbrikusse. (6) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrikkude komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi 16 lõikes 5 toodud nõudeid. (7) Eksamikeskusele tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest vastutavad riigieksamikomisjoni esimees ja välisvaatleja. Paketti kuuluvad: 1) riigieksamitööd (ka hindamisprotokollid nende olemasolu korral) kinnises ümbrikus; 2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise kohta; 3) protokoll riigieksami toimumise kohta; 4) protokoll riigieksamitöö üleandmise kohta. § 17. Riigieksamitööde hindamine (1) Riigieksamitöid hindavad haridusministri käskkirjaga kinnitatud hindamiskomisjonid, kelle tegevust korraldab Eksamikeskus. (2) Riigieksamitööde hindamiskomisjonid hindavad kodeeritud riigieksamitöid saja palli süsteemis. Saksa II astme keelediplomi saamiseks sooritatud eksamitöid tunnustatakse riigieksamitöödena ja hinnatakse saksa keele riigieksami hindamisjuhendi järgi. (3) Alates ühest hindepallist on riigieksamitulemus positiivne. Kui riigieksamitulemus on null palli, ei ole riigieksam sooritatud. (4) Kui riigieksamitööde hindamiskomisjon tuvastab kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused (näiteks võõrkeele essees), ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus vms) riigieksamitöö kirjutamisel, loeb ta riigieksamitöö mittesooritatuks ning riigieksami tulemusena märgitakse riigieksamitunnistusele null palli. § 18. Riigieksamitunnistuse ja eesti keele oskuse tunnistuse väljastamine (1) Riigieksamite tulemuste kohta väljastab Eksamikeskus 12. klassi lõpetajatele ja eksternidele kooli kaudu riigieksamitunnistuse. (2) Muu õppekeelega gümnaasiumi õpilastele, kes sooritasid eesti keele eksami vähemalt 60-punktilise tulemusega, väljastab Eksamikeskus kooli kaudu eesti keele oskuse kesktaseme tunnistuse. Koos tunnistusega väljastab Eksamikeskus koolile lisaks riigieksamitulemuste protokolli. (3) Määruse paragrahvi 13 lõike 12 punktides 2–4 nimetatud isikutele väljastab riigieksamitunnistuse Eksamikeskus. (4) Määruse paragrahvi 13 lõike 12 punktides 2–4 nimetatud isikutele, kes sooritasid eesti keele eksami vähemalt 60-punktilise tulemusega, väljastab eesti keele oskuse kesktaseme tunnistuse Eksamikeskus. § 19. Riigieksamitulemuste apelleerimine (1) Riigieksamitulemuste vaidlustamise avalduste läbivaatamiseks moodustab haridusminister käskkirjaga apellatsioonikomisjoni, kuhu kuulub vähemalt kolm eksperti iga riigieksamiaine kohta. Apellatsioonikomisjoni tegevust korraldab Haridusministeeriumi järelevalveüksus. (2) Oma riigieksamitulemuse läbivaatamiseks apellatsioonikomisjonis esitab eksaminand Haridusministeeriumi apellatsioonikomisjoni blanketil avalduse Haridusministeeriumi järelevalveüksusele. Avalduse blankett võib olla täidetud käsitsi või arvutis, selle võib edastada isiklikult või posti teel. (3) Riigieksamitulemust saab apellatsioonikomisjonis vaidlustada üks kord. (4) Apellatsioonikomisjoni otsusega võib riigieksamitööde hindamiskomisjoni otsust muuta. (5) Apellatsioonikomisjon vaatab vaidlustatud riigieksamitöö läbi viie tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist Haridusministeeriumis, kontrollides selle hindamise vastavust vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendile. Apellatsioonikomisjon teatab oma otsusest avalduse esitajale ja Eksamikeskusele kirjalikult. (6) Riigieksami hinde muutmise korral väljastab Eksamikeskus eksaminandile uue riigieksamitunnistuse. (7) Vaidlusaluse eksamitööga saavad avalduste esitajad tutvuda pärast apellatsiooniperioodi lõppu vastavalt Eksamikeskuse direktori kinnitatud korrale. § 20. Koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine (1) Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust. (2) Eksamiplaani koostamisel arvestatakse riigieksamite kuupäevi ja põhimõtet, et: 1) ühel päeval võib 12. klassi õpilasel olla üks lõpueksam; 2) lõpueksamite vahel on vähemalt kolm päeva; 3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval. (3) Koolieksami materjalid koostab kooli ainekomisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust. (4) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust koolieksamiainete vähemalt kolmeliikmelised eksamikomisjonid. (5) Koolieksamikomisjoni esimees on kooli juhtkonna liige või juhtkonna määratud õpetaja, liikmed aineõpetajad. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja. (6) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon. (7) Koolieksamil hindab 12. klassi õpilasi koolieksamikomisjon. (8) Koolieksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt (lisa 5). (9) Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks eksamikomisjoni esimehe hääl. Eksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli. (10) Kui 12. klassi õpilane ei ole nõus koolieksami hindega, on tal õigus viie tööpäeva jooksul pärast koolieksami hinde teadasaamist esitada määruse paragrahvi 19 lõikes 1 nimetatud apellatsioonikomisjonile kirjalik avaldus taotlusega oma eksamitöö uuesti läbi vaadata. Taotlus lahendatakse üldjuhul eksamiperioodi ajal. (11) Kui 12. klassi õpilasel ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (haigestumine, osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest) sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib gümnaasiumi õppenõukogu anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab gümnaasiumi direktor. (12) Koolieksami võivad sooritada ka 10.–11. klassi õpilased, kes on eksamiaine kursuse läbinud. § 21. Koolieksami sooritamine ainealase uurimusena (1) Ühe koolieksami võib 12. klassi õpilane sooritada uurimusena. (2) Lõpueksami sooritamist uurimusena võib taotleda iga 12. klassi õpilane hiljemalt III õppeveerandi alguses. Sellekohase otsuse võtab vastu gümnaasiumi õppenõukogu, arvestades aineõpetaja soovitusi. (3) 12. klassi õpilase abistamiseks ainealase uurimuse kirjutamisel määratakse juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja või vastava ainevaldkonna spetsialist väljastpoolt gümnaasiumi. Ettepaneku juhendaja valikuks võib teha õpilane või õpetaja. (4) Uurimus peab kajastama õpilase oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; uurimus peab sisaldama õpilase oma seisukohti. (5) Uurimus peab olema korrektselt vormistatud ning vastama žanri nõuetele. Tüüpilises uurimuses on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse tekst, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu. (6) Uurimusele hinnangu andmiseks määrab vastava aine koolieksamikomisjon kuni kaks retsensenti. Retsensent võib olla õpetaja või ainespetsialist väljastpoolt gümnaasiumi. (7) Töö esitatakse retsensentidele hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensendid esitavad töö kohta kirjaliku retsensiooni 12. klassi õpilasele ja koolieksamikomisjonile. Uurimuse juhendaja esitab töö kohta koolieksamikomisjonile oma kirjaliku arvamuse. (8) Uurimusi kaitstakse sama koolieksamikomisjoni ees, kes võtab vastu selle aine koolieksamit, mida uurimusena taotletakse sooritada. (9) Uurimuse hinnet arvestatakse lõpueksamihindena. (10) Uurimust kirjutama asunud 12. klassi õpilasel on õigus oma otsust enne 1. märtsi muuta ning sooritada samas õppeaines koolieksam. § 22. Korduseksamite korraldamine (1) Mitterahuldava koolieksamihinde saanud 12. klassi õpilane sooritab korduseksami kooli direktori poolt kinnitatud materjalide alusel hiljemalt 25. augustiks. Eksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks direktori ja õpilase vastastikusel kokkuleppel. (2) 12. klassi õpilane, kes sai riigieksamitulemuseks null palli, saab sooritada eksami uuesti järgmisel aastal. § 23. Gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmine (1) Gümnaasiumi lõputunnistus antakse kooli õppenõukogu otsusega 12. klassi õpilasele, kelle õppeainete aastahinded on vähemalt rahuldavad ja kes on sooritanud lõpueksamid. (2) Lõputunnistus väljastatakse pärast riigieksamitunnistuse väljastamist. (3) 12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus, kui: 1) ta ei ole 25. augustiks täiendavat õppetööd või korduseksamit sooritanud; 2) ta on saanud riigieksamitulemuseks null palli. (4) Riigieksami uuesti sooritanud 12. klassi õpilasele, kes eelmisel aastal sai riigieksamitulemuseks null palli, väljastab Eksamikeskus positiivse riigieksamitulemuse korral riigieksamitunnistuse ning kool lõputunnistuse. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Emakeele lõpueksam kirjandi või osaoskusi kontrolliva eksamina muukeelses põhikoolis (1) 2000/2001. õppeaastal on muukeelse põhikooli õpilastel õigus sooritada põhikooli kohustusliku lõpueksamina emakeelest kirjand või osaoskusi kontrolliv eksamitöö. (2) 2000/2001. õppeaastal tagab muukeelse põhikooli direktor, et eksaminandidel, kes sooritavad muukeelse põhikooli lõpueksami kirjandina, oleksid kirjandi kirjutamiseks olemas kooli pitseriga varustatud vastuslehed. § 25. Kirjand või osaoskusi kontrolliv eksam gümnaasiumi riigieksamina emakeelest (1) Alates 2002/2003. õppeaastast on gümnaasiumiastme emakeele riigieksami vorm osaoskusi kontrolliv eksam. (2) Kuni 2001/2002. õppeaastani (kaasa arvatud) on gümnaasiumiastme emakeele riigieksami vorm kirjand. (3) Kirjandi kirjutamine emakeele riigieksamina algab kell 10.00. (4) Kirjandi kirjutamiseks antakse aega kuus astronoomilist tundi. (5) Kirjandi kirjutamise ajal võib kool eksamiruumis einet pakkuda, kui see ei sega eksami läbiviimist. (6) Kirjandit hinnatakse kümne palli süsteemis. Riigieksamitunnistusele märgitakse kirjandi hinne saja palli süsteemi ümberarvutatult. (7) Eesti õppekeelega gümnaasiumi lõpetajad, kes varem on õppinud vene õppekeelega koolis, võivad riigieksami kirjandi sooritada vene keeles. Need õpilased peavad sooritama eesti keele kui teise keele riigieksami. § 26. Kehtetuks tunnistamine Haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 20 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord» (RTL 1999, 60, 805; 161, 2301; 2000, 32, 426; 34, 463; 47, 705) tunnistatakse kehtetuks. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Peep RATAS Lisa 1 haridusministri 13. detsembri 2000. a määrusele nr 39 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord»

Lisa 2 haridusministri 13. detsembri 2000. a määrusele nr 39 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord»

Lisa 3 haridusministri 13. detsembri 2000. a määrusele nr 39 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord»

Lisa 4 haridusministri 13. detsembri 2000. a määrusele nr 39 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord» RIIKLIKULE EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUSELE

Lisa 5 haridusministri 13. detsembri 2000. a määrusele nr 39 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord»