Vabariigi Valitsus — Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord 2005. aastal — RT I, 4, 15

Määrus kehtestatakse « 2005. aasta riigieelarve seaduse» (RT I 2004, 92, 630) § 9 lõike 2 alusel. §1. Üldsätted (1) Määrus sätestab «2005. aasta riigieelarve seaduses» määratud eraldise kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille sõlmimise korda või tingimusi seadus ei reguleeri, sõlmimise tingimused ja korra. (2) «2005. aasta riigieelarve seaduse» artiklite 450 ja 452 alajaotistega määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse leping vastava ministeeriumi või Riigikantselei (edaspidi valitsusasutus) ning eraldist saava juriidilise isiku vahel. (3) Kohaliku omavalitsuse üksustega sõlmitakse leping artikli 450 alajaotistega määratud eraldiste kasutamiseks käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Määruses sätestamata juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksusega lepingu sõlmimise üle valitsusasutuse juht. (4) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata, kui: 1) artiklite 450 ja 452 alajaotistega määratud rahaliste vahendite kasutamiseks sõlmitakse leping muude seadustega kehtestatud korras või kui seaduses on sätestatud, et lepingut ei sõlmita; 2) artiklite 450 ja 452 alajaotistega määratud eraldiste saajaks on Eesti Haigekassa, Kultuurkapital, erakonnad või «2005. aasta riigieelarve seaduses» nimeliselt sätestamata juriidilisest isikust mitteresident. §2. Lepingu sõlmimine (1) Lepingu sõlmimiseks esitab isik, kellele eraldis on määratud, valitsusasutusele taotluse, milles näidatakse ära eraldise kasutamise eesmärk ja kestus, teostatavate tegevuste üldine kirjeldus, oodatav tulemus ning kulude kalkulatsioon. (2) Valitsusasutus vaatab taotluse läbi ja valmistab lepingu projekti ette 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Valitsusasutusel on õigus vajaduse korral nõuda lepingu projekti koostamiseks eraldise taotlejalt täiendavat informatsiooni. (3) Juhul kui riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitatud taotlus sisaldab lõikes 1 märgitud andmeid, ei pea isik, kellele eraldis on määratud, esitama lepingu sõlmimiseks täiendavat taotlust. (4) Leping sõlmitakse valitsusasutuse ning isiku vahel, kellele eraldis on määratud. Lepingu sõlmimisel on valitsusasutus kohustatud kontrollima, kas eraldise saaja esindajal on volitused lepingu sõlmimiseks. (5) Leping sõlmitakse kolmes eksemplaris, millest üks edastatakse Rahandusministeeriumile 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. (6) Leping on riigieelarvest väljamakse tegemise korralduse alusdokument. §3. Lepingu sõlmimine kohaliku omavalitsuse üksusega (1) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitakse leping artikli 4502 all määratud eraldiste kasutamiseks investeeringuprojekti teostamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitakse leping artikli 4500 all määratud eraldiste kasutamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusele eraldise määramist sätestavas õigusaktis ei ole määratud eraldise eesmärki või selle kasutamise tingimusi. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea lepingu sõlmimiseks esitama § 2 lõikes 1 nimetatud taotlust, kui kohaliku omavalitsuse üksusele eraldise määramist sätestavas õigusaktis on määratud eraldise eesmärk või selle kasutamise tingimused. §4. Lepingu sisu (1) Lepingus sätestatakse: 1) lepingu objekt, s.o teenuse osutamine või projekti teostamine, milleks eraldis on määratud, koos soovitavate tulemustega ning teenuse osutamise või projekti teostamise eesmärk ja lepingupoolte ühised huvid; 2) lepingupooled, nende esindajad ja eraldist saava lepingupoole esindaja volituste alus; 3) lepingu sõlmimise aeg ja koht; 4) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg; 5) lepingu muutmise tingimused ja kord; 6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord; 7) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus; 8) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks; 9) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord; 10) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas sätestatakse vastavasisulise informatsiooni mitteesitamisega või eksitava informatsiooni esitamisega seotud sanktsioonid; 11) teenuse osutamise või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist/hindamist võimaldavad kriteeriumid; 12) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrinumber, arvelduskonto number); 13) muud andmed ja tingimused, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi ning eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ja avalike huvide realiseerimiseks. (2) Lepingus sätestatakse üheselt valitsusasutuse määratud isiku ja Riigikontrolli õigus kontrollida selle isiku, kellele eraldis on määratud, poolt esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust. (3) Lepingus võib sätestada valitsusasutuse õiguse nõuda lepingu rikkumise tuvastamisel isikult, kellele eraldis on määratud, leppetrahvi või talle eraldatud vahendite tagastamist. (4) Riigi asutatud sihtasutusega, v.a etendusasutus ja tervishoiuteenuse osutaja, sõlmitavas lepingus võib kokku leppida: 1) eraldise kandmises sihtasutuse riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvale arvelduskontole; 2) sihtasutuse kohustuses teostada ülekandeid kontsernikonto koosseisus asuvalt arvelduskontolt vaid eraldise kasutamise eesmärgil; 3) sihtasutuse kohustuses kanda eelmistel aastatel riigieelarvest saadud ning seni eesmärgipäraselt kasutamata summad kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole. (5) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitavas lepingus ei pea sätestama lepingu täitmise aruandlusega seonduvat, v.a juhul, kui vastavat informatsiooni ei ole võimalik hankida «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616) alusel koostatavast kohaliku omavalitsuse üksuste jooksvast aruandlusest. (6) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei kaeta eraldiseks määratud summa arvelt. §5. Järelevalve lepingu täitmise üle (1) Eraldise saaja on kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt «Raamatupidamise seadusest» tulenevatele nõuetele. (2) Järelevalvet lepingulise teenuse osutamise või projekti teostamise tõhususe ja tulemuslikkuse üle teostab lepingu sõlminud valitsusasutus. (3) Valitsusasutus esitab «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusaruandes ülevaate lepingute täitmisest. §6. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2005. a. Peaminister Juhan PARTS Rahandusminister Taavi VESKIMÄGI Riigisekretär Heiki LOOT