Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 21, 121

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 6 lõike 1, lõike 3 punktid 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 36.4, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõike 1 ja lähtudes Ida-Viru Keskkonnateenistuse ja Ida-Viru maavanema arvamustest, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Iisaku valla jäätmekava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Vello TAAR Iisaku Vallavolikogu 21. oktoobri 2004. a määruse nr 23 lisa IISAKU VALLA JÄÄTMEKAVA 1. EESMÄRGID Jäätmekava on jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise alusdokument Iisaku valla territooriumil. Selles sätestatu jõustatakse õigusaktina jäätmehoolduseeskirjas, mis kehtestatakse Iisaku Vallavolikogu määrusega ja mis reguleerib jäätmehooldust Iisaku valla haldusterritooriumil. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud jäätmeseaduses, üleriigilises jäätmekavas ja Ida-Virumaa jäätmekavas toodud eesmärgid ja nõuded. Jäätmekava on koostatud aastateks 2004–2006. Jäätmekava ajakohastamine on pidev protsess, mis toimub sõltuvalt tema elluviimisel saavutatud tulemustest, muutuvatest tingimustest ja seadusandlusest. Seejuures peame arvestama valla sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning riigi ja maakonna jäätmekavades toodud nõudeid. Jäätmeseaduse § 43 kohaselt riigi ja maakonna jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates. Muudatused riigi jäätmekavas viiakse maakonna jäätmekavasse ühe aasta jooksul. Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. Eesti keskkonnastrateegias on jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida esitatud järgmiselt: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid on säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondadega ja loodusvarade kasutamisega, keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel saastaja/tarbija maksab. 2. ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Jäätmehoolduse korraldamist mõjutab omavalitsusüksuse suurus ja rahvaarv. Eesti keskmine asustustihedus on 33,5 inimest ruutkilomeetril ja asulate paiknemistihedus 7,7 asulat 100 ruutkilomeetri kohta. Iisaku valla pindala on 257,7 km2 ja rahvaarv 1526 inimest. Seega kuulub Iisaku vald Eesti hõredamini asustatud valdade hulka, asustustihedusega 5,9 in/km2. Asulate paiknemistihedus on küll seitse asulat 100 km2 kohta, kuid asulad, välja arvatud Iisaku alevik, on kõik väikese elanike arvuga külad. Iisaku aleviku ja külade elanike arvu ja pindalasid iseloomustab alljärgnev tabel (andmed seisuga 01.01.2004. a). Küla nimetus Elanike arv Territooriumi pindala (km2) 1. Iisaku alevik 932 2,8 2. Alliku küla 41 15,7 3. Imatu küla 5 34,8 4. Jõuga küla 55 12,3 5. Kasevälja küla 50 2,4 6. Kauksi küla 60 20,0 7. Koldamäe küla 5 7,8 8. Kuru küla 64 15,1 9. Lipniku küla 13 6,1 10. Lõpe küla 6 25,5 11. Pootsiku küla 30 14,4 12. Sõrumäe küla 31 9,8 13. Sälliku küla 40 24,9 14. Tammetaguse küla 18 9,6 15. Taga-Roostoja küla 5 14,1 16. Tärivere küla 58 5,9 17. Vaikla küla 69 9,8 18. Varesmetsa küla 44 26,7 K O K K U: 1526 257,7 3. ETTEVÕTLUS Jäätmehoolduse ja keskkonnahoiu seisukohalt peavad kohaliku omavalitsuse ja teiste kontrollorganite tähelepanu all olema järgmised Iisaku valla territooriumil asuvad ettevõtted: 1. Kütusetankla OLEREX, mis varustab sõidukeid mootorikütusega. 2. AS Kasevälja F, piimakarja ja noorloomade pidamine. 3. Iisaku Auto-Traktori Teenindus TÜ. 4. Karmis-Iisaku OÜ, puidutöötlemine. 5. Tisler OÜ, puidutöötlemine. 6. Landmann OÜ, küttepuude saagimine, lõhkumine, kuivatamine. 7. Lipniku OÜ, teraviljakasvatus. 8. Kauksi Rand OÜ, puhkemajandus. 9. Mäenurga Talu OÜ, puhkemajandus. Keskkonnahoiu nõuetest kinnipidamist peab jälgima Tärivere kruusakarjääris, kus töid teostab Talter AS, ebaseaduslikku kaevandamist tuleb vältida Jõuga ja teistes suletud liiva- ja kruusakarjäärides. Samuti peab jälgima, et nii suletud kui ka töötav karjäär ei muutuks jäätmete ladustamise kohaks. 4. JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Jäätmed on mis tahes allpool loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud tegema. Jäätmekategooriad on: Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; Q2 – praaktooted; Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on selle tagajärjel saastunud; Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad; Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid; Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi; Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda; Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli; Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud; Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad; Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted; Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutuselevõtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Valla territooriumil esinevad ohtlikest jäätmetest kõigepealt plahvatusohtlikud ja tuleohtlikud vedelikud, kahjulikud ja mürgised tervistkahjustavad ained, vanad ravimid, päevavalguslambid, õlifiltrid, vanad värvid, lakid, lahustid, vanad pestitsiidid, akud, elavhõbedat sisaldavad termomeetrid, ohtlike ainetega reostatud taara. Ohtlikke jäätmeid võivad käidelda ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmeseaduse ja käesoleva jäätmekava reguleerimisalasse ei kuulu: – välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; – reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; – radioaktiivsed jäätmed; – lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; – loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; – mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; – maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid. Ülalnimetatud jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda teistest kehtivatest õigusaktidest. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE OLUKORD VALLA TERRITOORIUMIL Jäätmete vedu valla territooriumilt Uikala prügilasse korraldab AS Ragn Sells, samuti on nimetatud firmalt renditud enamik kasutatavaid prügikonteinereid. Konteinerid on paigaldatud alevikus kortermajade juurde, kus nende rendi ja tühjendamise eest võetakse tasu 20 krooni kuus elaniku kohta, millele lisandub käibemaks. Konteinerite tellimise ja paigaldamise, elanikelt raha kogumise ja jäätmefirmaga arveldused korraldab vallale kuuluv Iisaku Elamumajandus OÜ. Jäätmefirmaga on sõlminud lepingud ka paljud ühepereelamute omanikud, samuti kauplused, toitlustusettevõtted, äriettevõtted nii aleviku territooriumil kui ka külade territooriumitel. Konteinerite tühjendamine toimub enamikel juhtudel kaks korda kuus. Olmejäätmete hulk, mis aastas tekib ühe elaniku kohta, on vahemikus 150....200 kg. Vallavalitsus on konteinerid paigaldanud valla allasutuste (kool, lasteaed, rahvamaja, hooldekodu) juurde. Allasutuste eelarvetes on jäätmekäitlusele ette nähtud vajalikud summad. Konteinerid on paigaldatud ka kalmistu juurde. Aleviku keskel, bussijaama juures on paigaldatud konteinerid klaastaara kogumiseks. Kaks korda aastas tellitakse konteiner vana mööbli ja olmetehnika kõrvaldamiseks. Kulutused selleks on ette nähtud valla eelarves ja elanikele on see tasuta. Metsamajandid on prügikonteinereid paigaldanud puhkepiirkondadesse: Peipsi rannikualale ja Jõuga järvede äärde. Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub kooli katlamaja juures. Jäätmeid on võimalik sinna anda tööpäevadel kella 8.00–17.00. Elanikele on see teenus tasuta ja kulud kannab vallavalitsus. Ka firmadelt on seni ohtlikke jäätmeid vastu võetud tasuta, kuid pärast jäätmekäitlusfirma valikut konkursil on kavas firmadele kehtestada ohtlike jäätmete äraandmise eest tasu, mis oleks kooskõlas jäätmekäitlusfirma poolt võetava tasuga. Valla territooriumil asuvatel puidutööstusettevõtetel suuri probleeme jäätmetega ei ole. Puidujäätmed kasutatakse kütteks ja saepuru müüakse puitplaate tootvatele ettevõtetele. Valla territooriumil tekib aastas hinnanguliselt ligikaudu 300 tonni olmejäätmeid, sellest ligikaudu 200 tonni Iisaku aleviku territooriumil. Biolagunevaid jäätmeid on olmejäätmetes tõenäoliselt vähemalt 70%, pakendijäätmeid on olmejäätmetes 25..30%, nendest osa samuti biolagunevad. Püsijäätmete hulka kuuluvaid lammutusjäätmeid ei teki suurtes kogustes ja neid saab kohapeal kasutada täitematerjalina. Jääkreostusega on Iisaku vallas mõnevõrra parem olukord kui teistes Ida-Virumaa linnades ja valdades. Põlevkivi töötlemisega valla territooriumil ei tegelda, ka kaevandamine pole valla territooriumile veel jõudnud, olgugi et Estonia kaevanduse väli ulatub Sõrumäe ja osaliselt ka Jõuga küla maadele. Tegelda tuleb väiksemate prügi mahapanekukohtade koristamisega, seda eriti Peipsi-äärsetes suvilate piirkondades, aga samuti Iisaku alevikus kalmistu ümbruses. Korrastamist vajab Iisaku Gümnaasiumi katlamaja kütuse etteandmise ruum, torustikud ja siibrid vajavad siin väljavahetamist ja mahavalgunud kütteõli koristamist. Jäätmekoguste vähendamise peamise abinõuna tuleb näha olmejäätmete liigiti kogumist. Suurem osa olmejäätmetest kõlbab komposti valmistamiseks. Eraldi tuleb koguda plastikut, klaasi ja metalli. 6. IISAKU VALLAVALITSUSE ÜLESANDED JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMISEL 1. Jäätmeseaduse § 12 lõige 2 – jäätmehoolduse arendamise korraldamine valla territooriumil. Tähtaeg – pidevalt. 2. Jäätmeseaduse § 31 – korraldada jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tähtaeg – 2005. aasta jooksul, koostöös jäätmekäitlusfirmaga alustada jäätmete liigiti kogumist Iisaku alevikus, kogudes eraldi metalli, plastikut, puitu, paberit ja pappi. Ehitada Iisaku alevikus AS Kasevälja F farmide piirkonnas kompostimisväljak, et kooskõlas direktiivi 1999/31/EÜ nõuetega vähendada prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete hulka. Prügilasse veetavate jäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 45 massiprotsendi alates 2010. aastast ja üle 20 massiprotsendi alates 2020. aastast. 3. Jäätmeseaduse § 39 lõige 1 – valla jäätmekava koostamine ja kinnitamine. Tähtaeg – august 2004. a. 4. Jäätmeseaduse § 66 lõiked 1 ja 2 – korraldada olmejäätmete kogumine ja vedu Iisaku alevikust, Kauksi ja Kuru külast vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Tähtaeg – 1. jaan. 2005. a. 5. Jäätmeseaduse § 66 lõige 4 – korraldada ohtlike jäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete (mööbel, olmetehnika jms) kogumine ja vedu Iisaku alevikust konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Tähtaeg – 1. jaan. 2005. a. Esitada Iisaku Vallavolikogule kinnitamiseks volikogu määrusega jäätmeveo teenustasu piirmäär. Tähtaeg – september 2004. a. 6. Jäätmeseaduse § 69 lõige 3 – asutada määrusega jäätmevaldajate register ja kehtestada registri pidamise kord. Tähtaeg 1. jaan. 2005. a. 7. Jäätmeseaduse § 71 – kehtestada volikogu määrusega jäätmehoolduseeskiri. Tähtaeg oktoober 2004. a. 8. Jäätmeseaduse § 56 – korraldada jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt üks avalik istung. Avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne selle algust kohalikus ajalehes. Väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. Avaliku istungi aeg teatatakse vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. Avalikku istungit ei korraldata, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. Tähtaeg – august 2004. a. 9. Pakendiseaduse § 15 – määrata kindlaks valla territooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestada need jäätmehoolduseeskirjas. Tähtaeg oktoober 2004. Korraldada pakendijäätmete kogumine ja taaskasutusse võtmine valla territooriumil, et oleks täidetud pakendiseaduses püstitatud eesmärgid: – alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja (ettevõtja, kes pakendab, veab sisse või müüb pakendatud kaupa), välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise kogumassist vähemalt 50% aastas ja iga pakendimaterjali liigi osas vähemalt 15% aastas; – alates 2005. aasta 1. jaanuarist peab pakendiettevõtja lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või korraldama selle lepingu alusel vahetus läheduses asuvas teises müügikohas; – alates 2005. aasta 1. jaanuarist peab õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolsete ja karastusjookide müük niihästi korduspakendis (klaas, plast) kui ka ühekorrapakendis (klaas, plast, metall) toimuma tagatisrahaga (kehtestatakse keskkonnaministri määrusega ja vähemalt 0,5 krooni). Tagatisrahas ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kulusid, tagatisraha suurus peab olema muutumatu kalendriaasta jooksul ja selle suurus peab olema avaldatud kauba müümisel. Tagatisraha tagastatakse tarbijale kui ta viib pakendi tagasi müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. 10. Keskkonnajärelevalve seaduse § 2 lõige 2 – keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. Tähtaeg – pidevalt. 11. Keskkonnajärelevalve seaduse § 6 – kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitsealaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, vallavalitsus. Tähtaeg – pidevalt. 7. KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU Korraldatud jäätmevedu on jäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Esimesel etapil korraldatakse jäätmevedu Iisaku alevikus, Kauksi ja Kuru külas. Peipsiäärsetes külades jäätmeveo korraldamise tingib suur puhkajate hulk suvekuudel. Peale olmejäätmete kogumise ja veo korraldatakse Iisaku alevikus ka ohtlike jäätmete ja suuregabariidiliste (mööbel ja olmetehnika) kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmeveo laiendamine teistele suurematele küladele otsustatakse edaspidi. Hajaasustuse puhul ei ole otstarbekas kasutada süsteemi «konteiner ukse ees». Suurem osa jäätmetest on biolagunevad ja need tuleb kompostida. Ülejäänud jäätmete jaoks paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks, kuhu ümbruskonna inimesed ise toovad edasist käitlemist vajavad jäätmed. Korraldatud jäätmevedaja valikul määratakse konkursi pakkumise kutsedokumentides järgmised tingimused: – veopiirkond; – veetavad jäätmeliigid; – eeldatavad jäätmekogused; – jäätmekäitluskohad; – eri- või ainuõiguse kestus; – veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; – jäätmeveo teenustasu piirmäär. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. Konkursi tulemused avalikustab vallavalitsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldaja käesoleva punkti tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ja kehtestab registri pidamise korra. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Sel juhul esitab jäätmevaldaja üks kord aastas vallavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 8. ELANIKE TEAVITAMINE JA SELGITUSTÖÖ Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et ainult eeskirjade kehtestamisest jääb väheseks ilma teavitamise ja kontrollita. Inimesi tuleb nõustada eeskirjades sisalduvate sätete täitmisel. Samuti tuleb informeerida ka sanktsioonidest, mis järgnevad eeskirjade mittetäitmisel. Elanikel peab olema motivatsioon jäätmekäitlust edendada jäätmekäitluse hinna, keskkonnateadlikkuse või mingi muu motivatsiooniteguri kaudu. Jäätmete liigiti kogumine peab olema piisavalt konservatiivne, et elanikud harjuksid seda tegema pikema aja jooksul. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: – üldine keskkonnakasvatuse, sh ka säästva jäätmekäitluse propaganda süstemaatiline läbiviimine kõigile sihtgruppidele; – konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö. Antava teabe jagunemine on järgmine: – üldine teave jäätmekäitluse üldistest põhimõtetest, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; – konkreetne teave käitlusskeemide, hajaasustuse konteinerite ja ohtlike jäätmete vastuvõtu asukoha ning lahtioleku aegade kohta; – jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta nagu kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Selgitustöös on vajalik järgida vanust (täiskasvanud, noored/koolilapsed), asustustihedust (hajaasustus, tiheasustus, suvilaasumid) jne. Teavitamine ja selgitustöö peab olema õigesti ajastatud. Ajavahemik selgitustöö ja abinõude rakendamise vahel ei tohi olla suur. Inimesi ei tohi küllastada teabega, neile tuleb anda ainult oluline. Tähtis on praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel oma territooriumil on Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Jäätmekäitluses tänaseks väljakujunenud olukorra normaliseerimine nõuab nende õiguste ja kohustuste aktiivset rakendamist. 9. VASTUTUS Jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. Kui saastaja ülalnimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul. Kui kinnisasja omanik ei täida nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 10. MAKSUMUS JA FINANTSEERIMINE Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab jäätmekäitluse hinda. Teiste maade kogemused on näidanud, et ka jäätmete taaskasutamine tõstab tervikuna jäätmekäitluse hinda. Hinnatõusu põhjused on järgmised: – suurenevad jäätmete transpordikulud; – suurenevad jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; – lisanduvad ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; – kulutusi on vaja teha vanade prügilate sulgemisele ja jääkreostuse likvideerimisele. On ilmne, et jäätmetekitaja (nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted) ei suuda katta kõiki neid kulutusi. Hinnatõusu vähendamise peamised võimalused on tekkivate jäätmete hulga vähendamine ja mitmesuguste abirahade kasutamine. Maapiirkondades jäävad omavalitsused jäätmekäitlust toetama (subsideerima) oma eelarvest. Iisaku valla võimalusi arvestades peaks järgmise kolme aasta jooksul selleks valla eelarvest eraldatav summa olema 50...100 tuhat krooni aastas. Risustatud piirkondade puhastamiseks tuleb kasutada töötuid, sidudes neile makstava abiraha saamise jäätmete koristamisega. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Jäätmekäitluse finantseerimise allikad on järgmised: – jäätmetekitaja; – ettevõtete vahendid; – omavalitsuste eelarved; – riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm); – keskkonnainvesteeringute keskus.