Keskkonnaminister — Kutselise kalapüügi võimalused 2005. aastaks

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.12.2004 nr 140 (RTL 2005, 7, 52) 16.01.2005 Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 2004, 2, 9; 30, 208) § 134 lõike 3 ja § 16 lõike 2 alusel ning arvestades Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ettepanekuid. §1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel 2005. aastal. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §11. Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on: 1) krevett NAFO piirkonnas 3L – 145 tonni; 2) krevett NAFO piirkonnas 3M – 1667 püügipäeva; 3) mereahven NAFO piirkonnas 3M – 1571 tonni; 4) kalmaar NAFO piirkondades 3 ja 4 – 128 tonni; 5) süvalest NAFO piirkondades 3L, 3M, 3N ja 3O – 380 tonni; 6) rai NAFO piirkondades 3L, 3N ja 3O – 546 tonni; 7) reguleerimata liigid. (2) NAFO piirkonnas 3L on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 1 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. NAFO piirkonnas 3M on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 2 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) NAFO kõigile liikmesriikidele kokku kehtestatud mereahvena püügivõimalus (edaspidi kogu lubatud väljapüügimaht ) piirkonnas 3M on 2005. aastal 5000 tonni, millest võib enne 1. juulit 2005. a ära kasutada kuni 2500 tonni. Lõike 1 punktis 3 nimetatud püügivõimaluse kasutamine tuleb lõpetada, kui mereahvena kogu lubatud väljapüügimaht on ammendunud. (4) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NAFO ei piira. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §12. Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt reguleeritaval veealal (1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on: 1) mereahven NEAFCi püügipiirkondades V, XII ja XIV – 344 tonni; 2) makrell NEAFCi püügipiirkonnas IIa rahvusvahelistes vetes, püügipiirkonnas Vb Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ning püügipiirkondades VI, VII, VIIIabde, XII ja XIV – 115 tonni; 3) süvahaid NEAFCi püügipiirkondades V, VI, VII, VIII ja IX Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 10 tonni; 4) kalju tömppeakala NEAFCi püügipiirkondades Vb, VI ja VII Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 70 tonni; 5) süsisaba NEAFCi püügipiirkondades V, VI, VII ja XII Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 15 tonni; 6) sinine molva NEAFCi püügipiirkondades VI ja VII Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 8 tonni; 7) reguleerimata liigid. (2) NEAFCi mereahvena kogu lubatud väljapüügimahust võib 25 000 tonni välja püüda NAFO püügipiirkondades 2, 1F ja 3K. Kui nimetatud kogus on ammendunud, tuleb NEAFCi mereahvena püügivõimaluse kasutamine NAFO püügipiirkondades 2, 1F ja 3K lõpetada. (3) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NEAFC ei piira. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §13. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas (1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on krevetipüügil üheaegselt lubatud viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §14. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mille koordinaadid on toodud lõikes 3 ning mis jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit (edaspidi Edela-Atlandi püügipiirkond), on lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikult mööda 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, seejärel piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, siis mööda 60º paralleeli läände 67º 16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º 22' lõunalaiust ja 67º 16' läänepikkust, edasi itta mööda 56º 22' lõunalaiust punktini 65º 43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º 22' lõunalaiust ja 65º 43' läänepikkust, 55º 11' lõunalaiust ja 66º 04' läänepikkust, 55º 07' lõunalaiust ja 66º 25' läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §15. Kutselise kalapüügi võimalused püügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel on: 1) räim Läänemere avaosas ja Soome lahes – 11 979 tonni; 2) räim Liivi lahes ehk Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (edaspidiIBSFC) alarajoonis 28-5 – 9557 tonni; 3) kilu – 56 650 tonni; 4) tursk IBSFC alarajoonides 25 kuni 32 - 840 tonni; 5) tursk IBSFC alarajoonides 22 kuni 24 – 239 tonni; 6) lõhe Läänemere avaosas ehk IBSFC alarajoonides 25 kuni 31 – 1800 isendit; 6) lõhe Soome lahes ehk IBSFC alarajoonides 32-1 ja 32-2 – 200 isendit. (2) Lõhe püügivõimalus arvutatakse enne kalapüügiloale märkimist ümber tonnidesse, arvestades ühe tonni kohta 200 isendit. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §2. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Läänemerel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel (1) Harju maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 8 2) avaveemõrd 80 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 60 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 101 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 80 6) nakkevõrk 1559 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 69 8) 50 õngekonksuga mail 14 9) veonoot 1 (2) Hiiu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 17 2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 65 4) rivimõrd ehk angerjarüsa 1000 5) nakkevõrk 2198 6) veonoot 3 7) põhjanoot 2 8) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 180 9) 50 õngekonksuga mail 40 (3) Hiiu maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus kutselisel kalapüügil 1000 tonni. (4) Ida-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 30 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 20 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 5 6) nakkevõrk 658 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 2 (5) Lääne maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 30 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 85 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 70 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1890 6) nakkevõrk 2140 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 130 (6) Lääne-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 3 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 75 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 29 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 5 6) nakkevõrk 998 7) 50 õngekonksuga mail 10 8) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 20 (7) Pärnu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 169 2) kastmõrd Varbla vallaga külgneval merealal, mille põhjapiir kulgeb Muriste külast edelasse 20 m samasügavusjooneni ja lõunapiir Vaiste külast edelasse 20 m samasügavusjooneni 6 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 130 4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 315 5) avaveemõrd 488 6) rivimõrd ehk angerjarüsa 550 7) nakkevõrk pikkusega kuni 35 m (k.a) 2080 8) nakkevõrk pikkusega üle 35 m 2975 9) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 845 10) veonoot ehk niglinoot 20 (8) Saare maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 95 2) avaveemõrd 130 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 265 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 197 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1300 6) nakkevõrk 2055 7) tõstevõrk 5 8) põhjanoot 12 9) veo- või pöörinoot 3 10) kaldanoot 2 11) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 158 12) 50 õngekonksuga mail 100 (9) Saare maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus kutselisel kalapüügil 1000 tonni. §3. Lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel (1) Ida-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel: 1) ääre- või avaveemõrd 126 2) mõrd tindipüügiks 100 3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 850 4) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 127 5) põhjanoot ehk mutnik 8 6) pöörinoot 1 7) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 (2) Jõgeva maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel: 1) ääre- või avaveemõrd 135 2) mõrd tindipüügiks 60 3) juhtaiata mõrd 5 4) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 700 5) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 233 6) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 7) põhjanoot ehk mutnik 4 8) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 9) pöörinoot 1 (3) Põlva maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel: 1) mõrd tindipüügiks 5 2) mõrd mõrrajadas 261 3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 450 4) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kuni 500 m kaugusel 131 5) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 6) püüvõrk 12 (4) Tartu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel: 1) ääre- või avaveemõrd 150 2) mõrd mõrrajadas 229 3) mõrd tindipüügiks 135 4) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 1000 5) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ja Lämmijärvel kaldast kuni 500 m kaugusel 190 6) põhjanoot ehk mutnik 8 7) püüvõrk 3 8) pöörinoot 1 9) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 2 §4. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel on: 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem 324 2) nakkevõrk 320 §5. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonna siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonna siseveekogudel on: 1) nakkevõrk 50 2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 15 3) tiibadeta silmumõrd 30 4) tiibadega silmumõrd 15 5) silmutorbik 700 §6. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonna siseveekogudel (1) Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 40 2) nakkevõrk 80 (2) Narva jõe alamjooksul on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks silmutorbik piirarvuga 15 000. §7. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Jõgeva maakonna siseveekogudel (1) Saadjärvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 26 2) avaveemõrd 2 3) ääremõrd 13 4) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 5) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 (2) Elistvere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 5 2) ääremõrd 3 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 1 (3) Kuremaa järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 8 2) ääremõrd 9 3) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 4) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 5 (4) Raigastvere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 3 2) ääremõrd 2 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 1 (5) Kaiavere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 13 2) avaveemõrd 1 3) ääremõrd 11 4) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 5) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 5 (6) Prossa järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (7) Pikkjärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakke- või raamvõrk piirarvuga 4. (8) Saare järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (9) Põltsamaa jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakke- või raamvõrk piirarvuga kaks. (10) Omedu jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv: 1) ääremõrd 1 2) nakke- või raamvõrk 1 §8. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonna siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonna siseveekogudel on: 1) nakkevõrk Veskijärvel 2 2) nakkevõrk Hindaste järvel 1 3) nakkevõrk Sutlepa merel jääkatte tekkest kuni jääkatte lagunemiseni 15 4) silmutorbik Nõva jõel 50 5) silmutorbik Riguldi jõel 50 §9. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonna siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonna siseveekogudel on: 1) tiibadeta silmumõrd 17 2) silmutorbik 500 §10. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonna siseveekogudel (1) Ermistu järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 12 2) mõrd suukõrgusega kuni 1 m 5 (2) Lõikes 1 nimetamata Pärnu maakonna siseveekogudel on lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv järgmised: 1) tiibadega silmumõrd 15 2) silmutorbik 2000 §11. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonna siseveekogudel ning Mullutu ja Suurlahel (1) Nasva jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) jõemõrd 6 2) nakkevõrk 12 (2) Mullutu lahel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m piirarvuga 4. (3) Suurlahel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakkevõrk piirarvuga 5. (4) Lõigetes 1-3 nimetamata siseveekogudel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks juhtaiata mõrd piirarvuga 8. [RTL 2005, 7, 52 - jõust. 16.01.2005] §12. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Tartu maakonna siseveekogudel (1) Suurel Emajõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 59 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 7 3) angerja valguspüünismõrd 2 4) nakke- või raamvõrk 11 5) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 9 (2) Ahja jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 6 2) nakke- või raamvõrk 1 (3) Koosa (Liivanina) jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks ühe tiivaga mõrd piirarvuga 8. (4) Ilmatsalu jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) ühe tiivaga mõrd. (5) Kalli ja Kaevandu jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 5 2) nakke- või raamvõrk 3 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 (6) Karijärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (7) Viisjaagu järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (8) Keeri järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 4 2) nakke- või raamvõrk 6 3) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1m 2 §13. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Põlva maakonna siseveekogudel Põlva maakonnas Ahja jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) kaldanoot tiibade kogupikkusega 50 m. §14. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonna siseveekogudel Vagula järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 10 2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 6 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 6 4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m või kuurits või liiv 2