Rahandusminister — Füüsilise isiku tulu deklareerimine — RTL, 127, 2035

Määrus kehtestatakse «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2000, 55, 359; 58, 377) paragrahvi 22 lõike 6 ja paragrahvi 44 lõike 7 ning «Sotsiaalmaksuseaduse» (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806; 97, 857; 101, 903; 2000, 57, 370; 84, 536; 86, 543) paragrahvi 10 lõike 5 alusel. § 1. Kinnitada: 1) vorm A «Füüsilise isiku tuludeklaratsioon» (lisatud); 2) vorm T «Palk ja muud tasud» (lisatud); 3) vorm T1 «Välisriigis saadud tulu» (lisatud); 4) vorm E «Ettevõtlusest saadud tulu» koos lisadega 1 ja 2 (lisatud); 5) vorm V «Kasu vara võõrandamisest» (lisatud); 6) vorm MM «Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu» koos lisaga (lisatud); 7) vorm FESD «Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksudeklaratsioon» (lisatud). § 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 24. detsembri 1997. a määrus nr 92 «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormide ja täitmise korra kinnitamine» (RTL 1998, 20, 128; 381, 1632; 1999, 172, 2506; 2000, 105, 1637). § 3. Käesolevat määrust rakendatakse tuludele, mis on saadud alates 1. jaanuarist 2000. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM A

Märkused: 1. Tuludeklaratsioon esitatakse elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Pankroti korral esitatakse tuludeklaratsioon ühe kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest «Tulumaksuseaduse» (edaspidi TMS) (RT I 1999, 101, 903; 2000, 55, 359; 58, 377) § 44 alusel. Tuludeklaratsioon täidetakse täiskroonides. 2. Tuludeklaratsiooni esitab residendist füüsiline isik, kui tema alaline elukoht on Eestis või ta viibis Eestis maksustamisperioodi jooksul 183 päeva või rohkem (edaspidi resident) ja kes sai maksustamisperioodil tulu mitmelt tööandjalt, välisriigist või muid maksustatavaid tulusid ning kelle kogutulu maksustamisperioodil ületas maksuvaba tulu (TMS § 23). Residendist füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni ka juhul, kui tema maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu on alla maksuvaba tulu. Tuludeklaratsiooni esitab ka resident, kes sai maksustamisperioodil tulu ainult ühes töökohas töötamisest ja ravikindlustuse hüvitist ning kellele tehtud väljamaksetelt ei ole TMS § 41 punktide 1 ja 6 alusel tulumaksu kinni peetud. 3. Residendist abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni ka juhul, kui abielu on sõlmitud maksustamisperioodi kestel või üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodi kestel või pärast maksustamisperioodi lõppu, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, lisades ühisele tuludeklaratsioonile abielu- või surmatunnistuse koopia. Ühist tuludeklaratsiooni ei saa esitada, kui maksustamisperioodi jooksul on abielu lahutatud. Maksuteade tasumisele kuuluva maksusumma kohta saadetakse abikaasale, kes deklareeris ennast maksumaksjana. 4. Alaealise või piiratud teovõimega isiku maksustamisperioodi jooksul saadud maksustatavate tulude kohta esitab tuludeklaratsiooni tema seaduslik esindaja või tema ise seadusjärgse esindaja nõusolekul. 5. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta (TMS § 36 lõige 6). 6. Tuludeklaratsioonis tehtud ümberarvestuste tulemusena juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta väljastab Maksuameti kohalik asutus vastavalt TMS § 46 lõikele 1 ja «Maksukorralduse seaduse» (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365; 84, 533 ja 534) §-le 21 maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks Maksuameti pangakontole (TMS § 46 lõige 3). Kui maksumaksja on deklareerinud tulu ettevõtlusest või kasu vara võõrandamisest, on ta kohustatud tasuma maksuteates näidatud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks (TMS § 46 lõige 4). Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. 7. Tuludeklaratsiooni järgi tagastamisele kuuluva maksustamisperioodil enammakstud maksusumma tagastab Maksuamet hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks tuludeklaratsioonil märgitud pangakontole. Kui maksumaksja on deklareerinud tulu ettevõtlusest või kasu vara võõrandamisest, tagastatakse enammakstud maksusumma hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks (TMS § 46 lõige 6). 8. Tuludeklaratsiooni esitaja on kohustatud Maksuameti nõudmisel esitama maksu määramiseks vajalikke täiendavaid dokumente. 9. Vormi A täidab füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil maksustatavat tulu. Füüsiline isik, kes deklareerib oma tulusid üksinda, täidab vormi viimase veeru «Kokku». Kui residendist abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, täidetakse kõik kolm veergu («MM», «AK», «Kokku»). 10. Resident näitab tuludeklaratsioonis tema poolt Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulud, kusjuures välisriigist saadud tulud ja tehtud kulud arvutatakse Eesti kroonidesse tulu saamise või kulu tegemise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Välisriigis kinnipeetud või makstud tulumaks võetakse arvesse TMS §-s 45 sätestatud korras. 11. Mitteresidendist füüsiline isik, kes sai maksustatavat tulu, millelt ei ole § 41 alusel tulumaksu kinni peetud, on kohustatud Maksuametile esitama tuludeklaratsiooni vormi A maksustamisperioodi eelnimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. 12. Mitteresident arvutab tuludeklaratsiooni alusel maksmisele kuuluva maksusumma ning tasub selle tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks Maksuameti pangakontole. Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata. 13. Mitteresident deklareerib Eestis toimunud ettevõtlusest ja Eestis asuva vara võõrandamisest saadud tulu rahandusministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 89 «Mitteresidendi Eestis toimunud ettevõtlustulust ja Eestis asuva vara võõrandamisest saadud tulu deklareerimine» (RTL 2000, 105, 1637) kinnitatud vormidel E1 ja V1 ning vormi A ei esitata. 14. Real 5 näidatakse kõik tasud, mida on saanud töötaja või avalik teenistuja vastavalt TMS § 13 lõikele 1, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasud vastavalt TMS § 13 lõikele 2, «Spordiseaduse» (RT I 1998, 61, 982) § 13 lõikes 2 nimetatud lepingute alusel sportlasele makstav tasu, samuti tööettevõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu, välja arvatud kui isik on kantud äriregistrisse või on registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana. Elatise maksja näitab palga koos makstud elatisega. Täidetakse vormi T veeru 6 andmete alusel. 15. Real 6 näidatakse ettevõtlusest saadud tulu vormi E rea 9 alusel. 16. Rida 7 täidetakse vormi V rea 7 alusel. 17. Real 8 näidatakse renditulu ja litsentsitasud, kui maksumaksja ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistris või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud (TMS § 16). 18. Real 9 näidatakse maksustamisele kuuluvad intressid. 19. Real 10 näidatakse kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel saadud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist, millest posti- või pangakulusid maha ei arvata. 20. Real 11 näidatakse maksustatavad pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja loteriivõidud, mis ei ole tulumaksust vabastatud vastavalt TMS § 19 lõikele 3. 21. Real 12 näidatakse ravikindlustuse hüvitis koos tulumaksuga. 22. Real 13 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summad, millest on maha arvatud kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest (TMS § 20 lõige 3). Maksustatav summa arvutatakse alltoodud tabelis 1. Tabel 1 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu Kroonides Jrk nr Kindlustusandja Lepingu andmed Väljamakstud summa Lepingujärgsed tasutud kindlustusmaksed Tulu: veerg 5 + veerg 6 – veerg 7 ≥ 0 Maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks number sõlmimise kuupäev eelmistel maksustamisperioodidel maksustamisperioodil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku: x x 22.1. Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja poolt väljastatud tõendi alusel eraldi rida. 22.2. Veerg 8 = veerg 5 + veerg 6 – veerg 7. Iga rea veerg 8 ≥ 0, kuid mitte rohkem kui veerg 6. Maksustamisperioodil saadud tulu veerg 8 rida «Kokku» kantakse vormi A reale 13. Kinnipeetud tulumaks veerg 9 rida «Kokku» kantakse vormi A reale 24.8. 23. Real 14 näidatakse 26%-ga maksustatavad tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel ja pensionifondist saadud väljamaksed (TMS § 20 lõige 4). 24. Rida 15 täidetakse vormi T1 veeru 10 andmete alusel. Kui välisriigis saadud tulult TMS järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe (TMS § 45 lõige 2). Kui välisriigis saadud tulult Eestis arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata (TMS § 45 lõige 3). 25. Rida 16 täidetakse vormi MM rea 23 alusel. Kui residendi tuluks loetakse temale langev osa mitme madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulust, kantakse reale 16 vormide MM ridade 23 summa. 26. Real 17 näidatakse TMS § 15 lõike 2 alusel aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel saadud väljamaksed. 27. Real 18 näidatakse muud maksustatavad tulud, mida ei ole eespool nimetatud (näiteks tulu, mis on saadud osanikuna või liikmena isikute ühenduses või kaasomanikuna varakogumis lähtuvalt TMS § 18 lõikes 4 sätestatust, samuti muu maksustatav tulu). 28. Real 19 näidatakse 26%-ga maksustatavad tulud kokku: read 5 kuni 18. 29. Real 20 näidatakse 10%-ga maksustatavad väljamaksed tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel kindlustusvõtjale ning kindlustusvõtja surma korral soodustatud isikule või kindlustusvõtja pärijale (TMS § 21 punktid 1 ja 3) ja väljamaksed pensionifondist osakuomanikule või osakuomaniku pärijale (TMS § 21 punktid 2 ja 3). 30. Real 21 näidatakse 26%-ga ja 10%-ga maksustatavad tulud kokku: rida 19 + rida 20. 31. Residendil on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust teha punktides 31.1 kuni 31.6 nimetatud mahaarvamised. 31.1. Rida 22.1. Residendi maksuvaba tulu (TMS § 23). 31.2. Rida 22.2. Residendist füüsilisele isikule maksustamisperioodil makstud elatis juhul, kui see elatis kuulub maksustamisele TMS § 19 lõike 1 kohaselt (TMS § 24). Siin näidatakse kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel makstud või kinnipeetud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist. 31.3. Rida 22.3. Endale, oma vanematele või lastele eluasemeks elamu või korteri soetamiseks, sealhulgas ehitusloa alusel ehitamiseks «Planeerimis- ja ehitusseaduse» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) § 39 punktide 1–3 mõistes, võetud laenu või kapitalirendi (liisingu) maksustamisperioodil krediidiasutuste seaduses sätestatud residendist krediidi- või finantseerimisasutusele või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile makstud intressid. Üheaegselt võib maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid. Abikaasale soetatud elamu või korteri intresse saab maha arvata ainult abikaasade ühises tuludeklaratsioonis. Finantseerimisasutuselt «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250) § 5 mõistes elamu või korteri järelmaksuga soetamist käsitatakse kui soetamist laenuga, mille intressid võib maha arvata (TMS § 25). 31.4. Read 22.4–22.5. Enda ja «Perekonnaseaduse» (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317) §-des 60, 65 ja 67 nimetatud ülalpeetava kuni tema 26-aastaseks saamiseni riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, koolitusluba omavas erakoolis või välisriigis asuvas eelloetletutega samaväärses õppeasutuses, samuti nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest samal maksustamisperioodil tasutud, dokumentaalselt tõendatud koolituskulud ja õppelaenu intressid vastavalt rahandusministri 29. detsembri 1999. a määrusele nr 120 «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine» (RTL 2000, 1, 2). Eespool nimetatud isikute koolituskulude puudumisel võib tulust maha arvata ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku haridusasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tasutud koolituskulud. Koolituskuludeks on ka «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611) peatükis IX1 sätestatud õppelaenu intressid (TMS § 26). 31.5. Read 22.6 ja 22.6.1. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korraldusega nr 94-k (RTL 2000, 21, 298; 87, 1328) kinnitatud «Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja» kantud või «Kirikute ja koguduste seaduse» (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425) alusel asutatud ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isikule või riigi või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingule maksustamisperioodil makstud ja dokumentaalselt tõendatud sisseastumis- ja liikmemaksud, kuid mitte rohkem kui 5%, sealhulgas ametiühingu sisseastumis- ja liikmemakse mitte rohkem kui 2% maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud TMS 6. peatükis ja §-des 23–26 lubatud mahaarvamised (TMS § 27). 31.6. Rida 22.7 «Kindlustusseaduse» (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979; 1999, 10, 155; 27, 389; 2000, 53, 343) § 702 tingimustele vastava tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel maksustamisperioodil tasutud kindlustusmaksed ning «Pensionifondide seaduses» (RT I 1998, 61, 979) sätestatud korras loodud pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad kokku kuni 15% maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud TMS 6. peatükis lubatud mahaarvamised. Ühe pensionifondi osakute teise pensionifondi osakute vastu vahetamisel või kindlustusandjaga tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu sõlmimisel pensionifondi tagasivõetavate osakute eest arvestatud summasid maha ei arvata. Ka abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ei või nimetatud summa ületada 15% deklareeritud maksustamisperioodi tulust (TMS § 28). 32. Maksustamisperioodi kestel kinnipeetud tulumaks näidatakse tulumaksu kinnipidamist tõendavate dokumentide alusel tuludeklaratsiooni vastaval real. Ridadel 24.1 kuni 24.9.2 nimetamata tuludelt kinnipeetud tulumaks näidatakse real 24.10, välja arvatud vormidel T1 ja MM näidatud välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaks. 33. Rida 24.1 täidetakse vormi T veeru 7 andmete alusel. 34. Rida 24.2 täidetakse vormi E rea 11 alusel. 35. Read 24.3 kuni 24.10 täidetakse tulumaksu kinnipidamist tõendavate dokumentide alusel. 36. Esindaja peab Maksuameti nõudmisel esitama esindust tõendava volikirja. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM T

Märkused 1. Vormil T näidatakse kõik tasud, mida töötaja või avalik teenistuja on saanud vastavalt TMS § 13 lõikele 1, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt saadud tasud vastavalt TMS § 13 lõikele 2, «Spordiseaduse» (RT I 1998, 61, 982) § 13 lõikes 2 nimetatud lepingute alusel sportlasele makstav tasu, samuti tööettevõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu, välja arvatud kui saaja on kantud äriregistrisse või on registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana. 2. Elatise maksja näitab veerus 6 palga koos makstud elatisega. 3. Väljamakse tegijalt saadud ja TMS §-de 48–53 alusel maksustatavaid erisoodustusi, kingitusi, annetusi, dividende või muid kasumieraldisi ei deklareerita. 4. Veerus 7 näidatakse veergu 6 märgitud väljamaksetelt maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks kinnipidamist tõendavate dokumentide alusel. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM T1

Märkused: 1. Vormil T1 deklareeritakse välisriigis saadud maksustatavad tulud. Välisriigis saadud tulu arvutatakse Eesti kroonidesse tulu saamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Välisriigis kinnipeetud (makstud) tulumaks võetakse arvesse TMS § 45 sätestatud korras. 2. Veerus 9 näidatakse vastavas valuutas välisriigi tööandja(te)lt saadud palk ja muud tasud, mitteresidendilt saadud dividendid ja intressid ning muud välisriigis saadud tulud. 3. Veerus 10 näidatakse veerus 9 toodud summad Eesti kroonides. 4. Veerus 11 näidatakse vastavas valuutas väljamaksetelt kinnipeetud või makstud tulumaks välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata selle osa tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. 5. Veerus 12 näidatakse veerus 11 toodud summad Eesti kroonides. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM E

Märkused: 1. Vormi E täidab residendist füüsilisest isikust ettevõtja, sealhulgas notar. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt temale kuuluvate väärtpaberite võõrandamist. Ettevõtlustulu võib hõlmata ka TMS §-s 16 sätestatud renditulu ja litsentsitasusid. 2. Ettevõtluse tulud ja kulud võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus või kulutused tehti. Tulud ja kulud kajastatakse koos käibemaksuga. 3. Real 1 näidatakse kõik maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulud kokku (ridade 1.1 kuni 1.11 summa). 4. Ridadel 1.1 kuni 1.11 näidatakse ettevõtlustulud tululiikide lõikes. 5. Real 1.4 näidatakse renditulu (TMS § 16) juhul, kui maksumaksja on äriregistrisse kantud või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kui vara rentimine ei ole ettevõtlus, siis kajastatakse renditulud vormi A real 8. 6. Real 1.5 näidatakse litsentsitasu (TMS § 16), kui maksumaksja on äriregistrisse kantud või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kui litsentsitasu ei ole ettevõtlustulu, siis kajastatakse litsentsitasud vormi A real 8. 7. Real 1.6 näidatakse TMS § 15 lõikes 1 sätestatud ja ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest saadud kasu vastavalt TMS § 37 lõigetele 1–3. Ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest saadud kasu hulka arvestatakse: 7.1. kasu vara müügist, milleks on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe, või vara vahetamisest, milleks on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe (TMS § 37 lõige 1); 7.2. võõrandatud vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind, kui sellise vara soetamismaksumuse on maksumaksja eelnevalt ettevõtlustulult maha arvanud (TMS § 37 lõige 2); 7.3. kui maksumaksja on kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud TMS alusel arvanud ettevõtlustulust maha põhivara maksuamortisatsiooni, vähendatakse ettevõtlustulule lisatava kasu arvestamisel võõrandatava põhivara soetamismaksumust selle maksuamortisatsiooni võrra (TMS § 37 lõige 3). Maksuamortisatsiooni arvutamisel lähtutakse vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse seisuga 31. detsember 1999. a koostatud maksuamortisatsiooni arvestamise tabelis (1999. a tuludeklaratsiooni vormi E tabeli 1 real 9) toodud järgnevasse maksustamisperioodi edasikantava põhivara korrigeeritud maksumus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtega. 8. Real 1.7 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind või maksuamortisatsiooni võrra vähendatud soetamismaksumus, kui see vara võeti isiklikku tarbimisse (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) TMS § 37 lõike 4 alusel. Maksuamortisatsiooni arvestamine toimub vastavalt käesolevate märkuste punktile 7.3. 9. Real 1.8 näidatakse vastavalt TMS § 59 lõikele 2 kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud TMS § 181 alusel tehtud mahaarvamised, kui selline põhivara võõrandati või võeti isiklikku tarbimisse kahe aasta jooksul pärast põhivara soetamist, parendamist või täiendamist. 10. Real 1.9 näidatakse vastavalt TMS § 20 lõikele 2 kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral väljamakstud kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed on ettevõtlustulust maha arvatud. Kindlustushüvitise summast selle kindlustusjuhtumiga seotud vara soetamismaksumust maha ei arvata. 11. Real 1.10 näidatakse maksustatavad finantstulud, sealhulgas intressid. 12. Real 1.11 näidatakse kõik muud TMS alusel maksustamisele kuuluvad ettevõtlustulud, kaasa arvatud Maksuameti poolt tagastatud maksud (näiteks käibe- ja sotsiaalmaks), välja arvatud käesolev maks. 13. Real 2 näidatakse ettevõtlusega seotud kulud kokku (ridade 2.1 kuni 2.16 summa). Äriregistrisse kantud või elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja võib ettevõtlustulust maha arvata ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Algdokument peab vastama «Raamatupidamise seaduse» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) § 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele. 14. Ridadel 2.1 kuni 2.16 näidatakse ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata TMS §-s 34 sätestatud kulusid. Tabelis 1 näidatakse kulud, mida maksumaksja on teinud, kuid mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata ja ridadel 2.1 kuni 2.16 ei kajastata. Tabel 1 Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata Jrk nr Kulud, mida ei arvata maha ettevõtlustulust Kokku kroonides 1. Tasutud tulumaks, v.a TMS § 48 alusel tasutud tulumaks 2. Seaduse alusel määratud trahvid ja «Maksukorralduse seaduse» § 28 alusel tasutud intressid 3. Maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus 4. Maksed vee erikasutuse eest vee kasutamisel erikasutusloata või üle lubatud koguse vastavalt «Veeseaduse» § 111 lõikele 3 5. Saastetasu, mis on tasutud kõrgendatud määra järgi vastavalt «Saastetasu seaduse» §-le 23 ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu 6. Kulud, mis on tehtud TMS kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate (seaduse alusel makstavate) toetuste arvelt 7. Kingituste ja annetuste maksumus 8. Kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), v.a juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48 9. Kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest KOKKU 15. Real 2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse, sealhulgas parendus- ja täienduskulud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud põhivara soetamismaksumuseks on maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressideta. 16. Real 2.5 näidatakse vastavalt TMS §-le 48 töötajatele tehtud erisoodustused, millelt on tasutud tulumaks. 17. Real 2.6 näidatakse töötajatele tehtud erisoodustustelt tasutud tulu- ja sotsiaalmaks. 18. Real 2.7 näidatakse ettevõtja poolt tasutud rendi- ja üüritasud. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara rendi- ja üüritasud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 19. Real 2.8 näidatakse töötajatele makstud palk ja muud tasud ning väljamaksed koos tulumaksuga. 20. Real 2.9 näidatakse töötajate eest tasutud sotsiaalmaks. 21. Real 2.10 näidatakse ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks, sh sotsiaalmaksu avansilised maksed. 22. Real 2.11 näidatakse makstud riiklikud maksud (käibemaks, maamaks, tollimaks) ja kohalikud maksud, välja arvatud tulumaks. 23. Real 2.12 näidatakse ettevõtja ja töötajate täiendus- ja ümberõppe kulud, välja arvatud taseme- ja vabahariduskoolitusega seotud kulud. 24. Real 2.13 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara kindlustusmaksed võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. 25. Real 2.14 näidatakse finantskulud. Siin näidatakse ka tasutud intressid, v.a «Maksukorralduse seaduse» § 28 alusel tasutud intressid. 26. Real 2.15 näidatakse TMS § 58 lõike 4 alusel ettevõtlustulust mahaarvatava põhivara korrigeeritud maksumus. Vastavalt TMS § 58 lõikele 4 võib füüsilisest isikust ettevõtja, kes on arvutanud põhivaralt kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud TMS § 17 alusel maksuamortisatsiooni, võib 2000. a ettevõtlustulust maha arvata põhivara korrigeeritud maksumuse. Korrigeeritud maksumus saadakse 1999. a tuludeklaratsiooni vormi E tabeli 1 realt 9, mida on vähendatud maksustamisperioodil võõrandatud või isiklikku tarbimisse võetud varale arvestatud maksuamortisatsiooni võrra. Kui põhivara soetamismaksumus ei ole täies ulatuses tasutud, siis ei või tulust mahaarvatav summa ületada põhivara eest tasutud summat. 27. Real 2.16 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud. 28. Rida 3. Tulem (rida 1 – rida 2) – ettevõtluse tulu, millest on tehtud tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamised. Kui ettevõtluse tulem on negatiivne, siis kantakse see vormi E lisa 1 rea 6 veergu 5. 29. Rea 4 veerus 4 näidatakse TMS § 32 lõikes 4 sätestatud põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud maksuvaba tulu kuni 45 000 krooni, kuid mitte rohkem kui rea 3 veerus 4 näidatud positiivne arv. 30. Real 5 näidatakse TMS § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud TMS § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. 31. Real 6 näidatakse ettevõtluse tulem, mida on vähendatud real 4 näidatud põllumajandusliku maksuvabastuse ja real 5 näidatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulude võrra. 32. Real 7 näidatakse vastavalt TMS §-le 35 ja § 61 lõikele 2 eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud. 33. Real 8 näidatakse kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud TMS § 21 lõikes 11 sätestatud maksustamisperioodi ettevõtlustulust mahaarvatavad kulud (edasikantud tulu ületava TMS §-s 181 sätestatud mahaarvamiste summa). 34. Real 9 näidatakse maksustatav tulu, mis kantakse vormi A reale 6. 35. Real 10 näidatakse maksustamisperioodil tasutud avansilised maksed. 36. Real 11 näidatakse kohustuslikud avansilised maksed, mis kantakse vormi A reale 24.2. 37. Read 3–11. Täidetakse veerg «Kokku», kui maksustamisperioodil on tegeldud põllumajandusliku ja muud liiki ettevõtlusega. Veerg «Kokku» täidetakse ka juhul, kui on tegeldud ainult üht liiki ettevõtlusega. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORMI E LISA 1

1. Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil tuludest suuremate kulude edasikandmine kuni viiele järgnevale maksustamisperioodile TMS §-s 35 sätestatud korras. 2. Veerg 2. Edasikantavad kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale. 3. Veerus 3 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa 1999. aasta tabeli 2 veeru 5 andmete alusel. 4. Veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa. Rea 7 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 7. Siin näidatud summa ei saa ületada vormi E real 6 näidatud summat. 5. Veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORMI E LISA 2

1. Maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil ettevõtluse maksustatavat tulu ületavate kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud TMS § 21 lõike 11 alusel sätestatud mahaarvamisi edasi kanda kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile TMS § 61 lõikes 2 sätestatud korras. 2. Veerg 2. Edasikantavad mahaarvatavad summad kustutatakse aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. 3. Veerus 3 näidatakse mahaarvamiste kustutamata summa. 4. Veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate mahaarvamiste osad. Rea 3 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 8. Siin näidatud summa ei saa ületada vormi E real 6 näidatud summat, mida on vähendatud real 7 näidatud summa võrra. 5. Veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad mahaarvamised (veerg 3 – veerg 4). Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM V

Märkused: 1. Vormil V deklareeritakse kasu või kahju väärtpaberite ja kasu muu vara võõrandamisest vastavalt TMS §-le 15, § 37 lõikele 1, §-le 39 ja § 61 lõikele 3. 2. Kasu või kahju vara võõrandamisest on võõrandatud vara soetamismaksumuse ja müügihinna/turuhinna vahe, millest on lubatud maha arvata võõrandamisega seotud kulud. 3. Vara müügi või vahetamise kuludeks on võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. 4. Soetamismaksumus (TMS § 38) on: – kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parandamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud; – kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara lepingujärgsete tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta; – omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa, sealhulgas ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutused (näiteks pooleloleva maja ehituskulu). 5. Vara võõrandamisest saadud tulu kuulub maksustamisele kogu ulatuses, kui varal puudub soetamismaksumus ning vara võõrandamisest saadud kasu ei ole vastavalt TMS-le tulumaksuvaba. 6. Vormi V esimeses osas deklareeritakse väärtpaberite (aktsia, osa, osak, erastamisväärtpaber, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forward jmt) müügist või vahetamisest saadud kasu või kahju. 7. Vastavalt TMS §-le 39 on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodil väätpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kui kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. TMS § 61 lõike 3 järgi võib väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata kuni 31. detsembrini 1999. a kehtinud TMS § 22 alusel edasikantud kahju. 8. Erineva hinnaga ja eri ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamisel võib kasutada FIFO meetodit (võõrandamine toimub sisseostu järjekorras) või kaalutud keskmise meetodit (võõrandamise päeval olemasolevate väärtpaberite kogu soetamismaksumus jagatuna nende kogusega). 9. Riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumus on erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval (TMS § 38 lõige 4). 10. Vormi V teises osas deklareeritakse kasu (kahju ei deklareerita) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme või õiguse, sealhulgas kinnis- või vallasasja, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse müügist või vahetamisest. Deklareeritakse ka juriidilise isiku likvideerimisel makstavad likvideerimisjaotised, millest võib maha arvata isiku poolt osaluse omandamisel tehtud sissemakse. Deklareerimisele ei kuulu TMS § 15 lõikes 4 nimetatud vara müügist või vahetamisest saadud kasu. 11. Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu (TMS § 15 lõige 5), kui: 11.1. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana, või 11.2. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või 11.3. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa kahte hektarit või 11.4. kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta või 11.5. maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või 11.6. suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või 11.7. maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana. 12. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kui vallasasja kasutati peale maksumaksja elukoha osaliselt ka muul otstarbel (näiteks ettevõtluses, üüriti välja), siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtega. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM MM

1. Residendist füüsilise isiku tulu hulka kuulub madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu vastavalt TMS §-s 22 sätestatule. 2. Vormil MM näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Juriidilise isiku staatust mitteomava välismaise isikute ühenduse ja varakogumi tulu maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi osanike või liikmete tuluna proportsionaalselt nende osalusega või ühenduse või varakogumi valitseja tuluna. Mitmelt madala maksumääraga territooriumil asuvalt juriidiliselt isikult saadud tulude puhul täidetakse iga juriidilise isiku kohta eraldi vorm MM. 3. Madala maksumääraga territooriumi määramisel lähtutakse TMS §-st 10. 4. Madala maksumääraga territooriumiks ei loeta Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 11 «Nimekiri territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks» (RT I 2000, 4, 28) kinnitatud nimekirja kantud territooriumi. 5. Välismaine juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui samaaegselt ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (TMS § 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile (TMS § 22 lõige 2). 6. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu loetakse residendist maksumaksja tuluks, kui juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all (TMS § 22 lõige 2) ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (TMS § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile (TMS § 22 lõige 3). 7. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele, kui TMS-s ei ole sätestatud teisiti. Vormi MM täitmisel võetakse tulu arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Laekunud tulu ja tehtud kulutused näidatakse raha laekumise või väljamineku päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. Eelnimetatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamisarvestust kasutavate isikute suhtes. 8. Vormi MM ridadel 1–6 näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kogu ettevõtlustulu. Tulu näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga (brutosumma). 9. Kui vormi MM rida 2.1 on > 50% real 1 näidatud summast, siis ridu 7–25 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks. 10. Ettevõtlustulust on lubatud maha arvata sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud maksumaksja poolt dokumentaalselt tõendatud kulud vastavalt TMS 6. peatükis sätestatule. 11. Real 17 näidatakse TMS § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud TMS § 32 lõikes 1 lubatud mahaarvamised. 12. Real 19 näidatakse juriidilise isiku poolt tasumisele kuuluv asukohamaa tulumaks. 13. Real 20 näidatakse juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks. Täidetakse välisriigi juriidilise isiku tuludelt võetava välisriigi tulumaksu ja Eestis niisama suurelt ettevõtlustulult makstava tulumaksu suhte leidmiseks. 14. Real 21 näidatakse juriidilise isiku asukohamaa tulumaksu efektiivne määr Eesti tulumaksust. Kui rida 21 15. Real 22 näidatakse maksumaksja osalus või abikaasade ühise tuludeklaratsiooni puhul ühine osalus välismaises juriidilises isikus. Täidetakse vormi MM lisa veeru 8.2 rea «Kokku» alusel. Teised maksumaksjaga seotud isikud deklareerivad oma tuluosa enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonis iseseisvalt. Vormi MM rida 22 võib olla 16. Rida 23. Füüsilise isiku tuluks loetakse temale langev osa madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulust. Füüsilisele isikule langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile. Maksumaksjale langev juriidilise isiku tulu osa kantakse vormi A reale 16. 17. Real 24 näidatakse juriidilise isiku poolt tasutud tulumaks kokku. 18. Real 24.1 näidatakse Eestis kinnipeetud tulumaks (TMS § 41). 19. Real 24.2 näidatakse juriidilise isiku asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud tulumaks. 20. Real 25 näidatakse maksumaksja osa juriidilise isiku poolt tasutud tulumaksust kokku: rida 24 × rida 22/100. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORMI MM LISA

Märkused: 1. Veerus 2 näitab maksumaksja Eesti residentidest juriidiliste või füüsiliste isikute (osanik) või nendega seotud isikute (TMS § 8) nimed, isikukoodid või registrikoodid, kes otseselt või kaudselt omavad madala maksumääraga territooriumil asuva (välismaise) juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (osalus). Kaudse osalemise all mõistetakse osalust välismaises juriidilises isikus teise välisriigis asuva äriühingu või äriühingute kaudu. Kaudne osalemine saadakse suhtarvude korrutamisega. Kaudset osalemist ei arvestata siis, kui resident omab osalust madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus residendist juriidilise isiku kaudu. 2. Veerus 3 näidatakse veerus 2 toodud iga isiku aktsiate, osade või häälte arv või õigus kasumile. 3. Veergudes 4 ja 5 näidatakse vastavalt osaluse omamise ajavahemik ja kestus päevades veerus 2 toodud isikute kohta. Kui maksustamisperioodil muutus maksumaksja või temaga seotud isiku osalus, siis eri osalusega perioodide kohta tuleb täita eraldi read. 4. Veerus 6 näidatakse veerus 2 toodud iga Eesti residendist osaniku keskmine osalus maksustamisperioodil välismaises juriidilises isikus (kahe kohaga pärast koma). Tegutsemise ajaks loetakse perioodi, millal juriidiline isik on registreeritud asukohamaa registris. Kui juriidiline isik on kogu (kalendri)aasta registreeritud asukohamaa registris, siis arvestuse aluseks on 365 päeva. 5. Veeru 7 real «Kokku» näidatakse välismaise juriidilise isiku aktsiate, osade, häälte koguarv või kasum, mille alusel leitakse välismaise juriidilise isiku TMS § 22 lõigetes 2 ja 3 sätestatud osanike osalus. 6. Veerus 8 näidatakse veerus 2 toodud iga isiku (TMS § 22 lõige 2) keskmine osalus välismaises juriidilises isikus protsentides (kahe kohaga pärast koma). Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui veeru 8 rida «Kokku» on ≥ 50%. Kui veeru 8 rida «Kokku» on 7. Veerus 8.1 näidatakse maksumaksja ning iga temaga seotud isiku (TMS § 8, § 22 lõige 3) keskmine osalus välismaises juriidilises isikus. Kui veeru 8.1 rida «Kokku» on 8. Veerus 8.2 näidatakse maksumaksja keskmine osalus välismaises juriidilises isikus. Ühise tuludeklaratsiooni esitamisel näidatakse ka abikaasa osalus. 9. Vormi MM rida 22 täidetakse veeru 8.2 rea «Kokku» alusel. Maksumaksjaga seotud isikud deklareerivad oma tuluosa iseseisvalt enda füüsilise isiku deklaratsioonis, täites vormi MM ja selle lisa. Vorm MM täidetakse ka juhul, kui maksumaksja ja iga temaga seotud isiku üksikosalus on alla 10%. Kinnitatud rahandusministri 8. detsembri 2000. a määrusega nr 102 VORM FESD

Märkused: 1. Sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni vormi FESD esitab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. 2. Real 3.1 vastab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik jaatavalt juhul, kui ta töötas maksustamisperioodil tööandja juures töö- või teenistuslepingu alusel ning tal on tööandja tõend vormil TSM «Füüsilisele isikule tehtud väljamaksed, nendelt kinni peetud tulumaks ning makstud sotsiaalmaks» (kinnitatud rahandusministri 27. augusti 1998. a määrusega nr 67 (RTL 1998, 273/274, 1126; 329/330, 1350; 1999, 155, 2172; 2000, 2, 7; 75, 1142)) tema eest arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta. 3. Real 3.2 vastab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik jaatavalt juhul, kui ta oli maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja. 4. Real 3.3 näitab isik, kes alustas või lõpetas ettevõtluse maksustamisperioodil, ettevõtluse alustamise või lõpetamise kuupäeva. 5. Real 3.4 märgib ettevõtlusega tegelev füüsiline isik maksustamisperioodi kuude arvuks 12, kui ta ei ole maksustamisperioodil ettevõtlust alustanud või lõpetanud. Kui maksumaksja alustas ettevõtlust või lõpetas selle maksustamisperioodi kestel, märgib ta real 3.4 maksustamisperioodil tegutsetud kuude arvu. Kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik alustas ettevõtlust enne 15. kuupäeva (viimane kaasa arvatud), loetakse kogu kuu tegutsemise kuuks. Kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik lõpetas oma tegevuse ettevõtjana pärast 15. kuupäeva, loetakse kogu kuu tegutsemise kuuks. 6. Real 4.1 näidatakse maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu, millest on tehtud «Tulumaksuseaduses» lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Antud reale kantakse «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni» vormi E realt 9 positiivne tulem või null. Negatiivse ettevõtluse tulemi korral (vormi E rida 3) kantakse antud reale null. 7. Real 4.2 näidatakse sotsiaalmaksuga maksustatavalt summalt ehk real 4.1 näidatud tulemilt arvutatud sotsiaalmaks. 8. Real 4.3 näidatakse tööandja poolt maksustamisperioodil arvestatud sotsiaalmaks tõendi vormi TSM alusel. 9. Real 4.4 näidatakse sotsiaalmaksu minimaalne kohustus. Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kasutab selleks ühte alljärgnevatest variantidest: 1) variant a – täidab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes oli maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja. Tema näitab real 4.4 nulli; 2) variant b – täidab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kelle eest arvestas maksustamisperioodil sotsiaalmaksu ka tööandja ja nimetatud isiku ettevõtlusest saadud tulu (sotsiaalmaksuga maksustatav ettevõtluse tulu rida 4.1) oli maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summast väiksem. Negatiivse tulemi puhul näidatakse real 4.4 nulli; 3) variant c – täidetakse järgmistel juhtudel: • ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ei olnud maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja ning tema eest ei arvestanud sotsiaalmaksu tööandja või • ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ei olnud maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja ja tema eest arvestas sotsiaalmaksu tööandja, kuid tema ettevõtlusest saadud tulu oli suurem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summa. 10. Real 4.6 näidatakse ettevõtluse tulult maksmisele kuuluv sotsiaalmaks (realt 4.2), kuid mitte vähem kui real 4.4 ja mitte rohkem kui real 4.5 näidatud summa. 11. Real 4.7 näidatakse maksustamisperioodil makstud avansilised maksed. 12. Real 4.8 näidatakse juurdemaksmisele või tagastamisele kuuluv sotsiaalmaksu summa. 13. Rida 5.1 täidetakse juhul, kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik taotleb enammakstud maksusumma osalist või täielikku tagastamist taotluses märgitud pangakontole. Enammakstud maksusumma tagastatakse maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. 14. Rida 5.2 täidetakse juhul, kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik taotleb enammakstud maksusumma osalist või täielikku kandmist: – maksumaksja poolt tasumisele kuuluvate teiste riiklike maksude katteks; – «Maksukorralduse seaduse» § 28 alusel maksumaksjale arvestatud intresside ning sama seaduse § 10 lõike 3 punktis 2 nimetatud rahatrahvide võlgnevuste katteks. 15. Sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonis tehtud ümberarvutuse tulemusena juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta väljastab «Maksukorralduse seaduse» § 21 alusel Maksuameti kohalik asutus maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks Maksuameti pangakontole. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.