Legislator Case Law & Legislation
838645 EE

Rae Vallavolikogu — Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus — KO, 18, 114

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Rae Vallavolikogu — Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus — KO, 18, 114

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõikest 1, kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131) § 5 lõigetest 2 ja 6 ning tulenevalt Rae Vallavalitsuse ettepanekust, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Määrata Rae valla Jüri ja Vaida alevike kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ja soojusettevõtja arenduskohustus vastavalt lisadele 1 ja 2. 2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas, ajalehes Rae Sõnumid ja Rae valla veebilehel. 3. Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Veigo GUTMANN Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 52 lisa 1 Rae valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus 1. Jüri ja Vaida aleviku kaugküttepiirkonna piirid 1.1. Jüri ja Vaida aleviku kaugküttepiirkond hõlmab valdavalt korterelamute ja sotsiaalobjektidega kaetud alasid, kus ehitised on juba ühendatud kaugküttevõrkudega (edaspidi võrk), samuti uusi arendatavaid elamupiirkondi. 1.2. Kaugküttepiirkonna piirid Jüri ja Vaida alevikus on kirjeldatud lisas 2 ja kaartidel. Kaugküttepiirkondade piirid kulgevad üldjuhul sirgjooneliselt piki tänavate, teede, kraavide, elektriõhuliinide telgjoone ja kinnistute piire. 2. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord 2.1. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud erandjuhtudel. 2.2. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga, välja arvatud tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal asuvad isikud. 2.3. Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 2.3.1. ajutised ehitised; 2.3.2. ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW; 2.3.3. ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 2.3.4. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 2.3.5. ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne). 2.4. Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras. 2.5. Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. 2.6. Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist. 2.7. Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule. 2.8. Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 2.8.1. võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2.8.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 2.8.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et ehitise maksimaalne soojuskoormus jääb alla 40 kW; 2.8.4. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne). 2.9. Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse. 2.10. Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul. 2.11. Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 2.11.1. võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2.11.2. võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks; 2.12. Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. 3. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 3.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügilepingule. 3.2. Soojuse müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, tuule kiirusest ning soojusvõrgu inertsist. 3.3. Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe vähemalt 1,0 baari. 3.4. Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise: Karedus, mmol/dm3 Hõljuvained, mg/kg O2, mg/kg pH Cl, mg/kg Fe, mg/kg 9–10 3.5. Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on kohustatud tagama soojusallikatel reservkütuse olemasolu (v.a kütteõlil töötavad soojusallikad). 4. Soojuse piirhinna kooskõlastamine 4.1. Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, vaid kooskõlastab piirhinna Rae Vallavalitsusega. 4.2. Vallavalitsus teeb otsuse piirhinna kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase ja põhjendatud hinnataotluse esitamisest soojusettevõtja poolt. 4.3. Soojusettevõtja võib taotleda vallavalitsuselt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb Rae Vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse saamisest. 4.4. Võrguettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonna soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 5. Soojusettevõtja arenduskohustus 5.1. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 5.2. Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 52 lisa 2 JÜRI JA VAIDA ALEVIKU KAUGKÜTTEPIIRKONNA PIIRIKIRJELDUS 1. Jüri aleviku kaugküttepiirkonna territoorium piirneb: Lookivi kinnistu läänepoolsest piiripunktist paralleelselt Tallinn–Tartu maanteega T-2 Tartu suunas kuni Tamme 2 kinnistut poolitava ja maanteega ristuva 10 kV kõrgepinge õhuliini teljeni – kõrgepinge õhuliini telge mööda ida suunas Rummi kinnistu piirikraavi teljeni – piki Rummi, Tamme tee 2, Põllu ja Aia kinnistu vahelist piirikraavi ida suunas kuni Vana-Aaviku teeni – piki Aaviku teed lõuna suunas kuni Ülase kinnistu lõunapoolse piiripunktini – Ülase kinnistu lõunapoolsest piiripunktist Aaviku tee ääres kirde suunas Õie kinnistu piiripunktini – Õie kinnistu piiripunktist põhja suunas Võsa 24 kinnistu piiripunktini kõrgepinge õhuliini all – piki kõrgepinge õhuliini telge põhja suunas Jüri aleviku piirini Kivi talusse kulgeval teel – piki Jüri aleviku lõunapiiri ida suunas ümber biotiikide kuni Lepikusoo kinnistu läänepoolse piiripunktini, õhuliinide all – Lepikusoo kinnistu piiripunktist ida suunas piki kõrgepinge õhuliini trassi telge kuni Patsu kinnistu lõunapoolse piiripunktini, peakraavi kaldal – Patsu piiripunktist paralleelselt peakraaviga põhja suunas kuni Järve kinnistu piirini – piki Järve kinnistu piiri Rodi kinnistu idapiirini – Rodi kinnistu idapiirist põhja suunas kuni Aruküla teeni – piki Arüküla teed kuni Toominga tänavani – piki Toominga tänavat põhja suunas kuni Toominga tn 5 taga oleva kraavini – piki kraavi telge lääne suunas kuni Andrekse kinnistu idapoolse piiripunktini – piki Andrekse kinnistu piiri kuni Jüri-Lagedi teeni – Jüri-Lagedi teest piki Rae küla–Jüri teed kuni Tallinna ringteeni T11 – piki ringteed T-11 idapoolset külge kuni Heinamaaotsa kinnistu läänepoolse piiripunktini – Heinamaaotsa kinnistu piiripunktist üle ringtee kuni Sarapiku II kinnistu idapoolse piiripunktini kraavi teljel – Sarapiku II kinnistu piiripunktist piki kraavi telge loodesse kuni moodustatava Kabelioru maaüksuse lõunapoolse piiripunktini – Kabelioru maaüksuse piiripunktist loodesse kuni Kurekivi ja Lepiku kinnistu ühise piiripunktini – ühisest piiripunktist piki Lepiku kinnistu lõunapoolset piiri lääne suunas kuni Sinikivi kinnistu kõige põhjapoolsema piiripunktini – Sinikivi kinnistu põhjapoolsest piiripunktist lõuna suunas piki piiri kuni Vana-Tartu maanteeni – Vana-Tartu maanteest edela suunas piki Lookivi kinnistu põhjapoolset piiri kuni Lookivi kinnistu piiripunktini Tallinn–Tartu maantee T-2 ääres. 2. Vaida aleviku kaugküttepiirkonna territoorium piirneb: Tallinn–Tartu maantee T-2 ja Selimäe tee ristmikust Vanatammi I kinnistu piirist piki Tallinn–Tartu maanteed Tartu suunas kuni Nõmme kinnistu lõunapiirini – piki Nõmme kinnistu lõunapiiri ida suunas kuni Viira kinnistuni – piki Viira kinnistu lõunapiiri kuni Vendoneni kinnistu idapiirini – Vendoneni kinnistu idapoolsest piiripunktist põhja poole kuni Hoidla tee ja Peningi tee ristumiskohani – piki Hoidla teed kuni Vana-Tartu mnt 41 kinnistuni – mööda Vana-Tartu mnt 41 kinnistu piiri kuni uuesti Hoidla teeni – piki Hoidla teed kuni Saare teeni – piki Saare teed ida suunas kuni Vana-Kaasiku kinnistu piirini – piki Vana-Kaasiku kinnistu läänepiiri põhja suunas kuni Lepiku kinnistu piirini – piki Lepiku kinnistu piiri lääne suunas kuni Saarevälja kinnistu piirini – piki Saarevälja kinnistu idapiiri põhja suunas kuni Selimäe teeni – piki Selimäe teed kuni Tallinn–Tartu maanteeni T-2. Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 52 lisad 1 ja 2 LISA 1. JÜRI ALEVIKU KAUGKÜTTE ETTEVÕTJA TEGEVUSPIIRKOND LISA 2. KAUGKÜTTE ETTEVÕTJA TEGEVUSPIIRKOND VAIDA ALEVIKUS

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →