Rae Vallavolikogu — Rae valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 18, 111

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 364 ning jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 59 lõike 1, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Rae valla jäätmekava vastavalt lisale 1. 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, Rae valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 3. Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Veigo GUTMANN Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa OÜ E-KONSULT Registreeritud Äriregistris nr 10225846 Laki tn 12, 10621 Tallinn Tel 656 3203, faks 656 3199 E-post: admin@ekonsult.ee Töö nr E 915 Tellija: Rae Vallavalitsus Juhatuse esimees: Lembit Linnupõld RAE VALLA JÄÄTMEKAVA 1. SISSEJUHATUS Rae vald (8014 elanikku1) asub Harjumaal, Tallinna linnast ja Ülemiste järvest kagu suunal, kahel pool Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteed. Naaberhaldusüksused on: loode ja põhja suunal Tallinna linn, idas Jõelähtme ja Raasiku vald, lõunas Kose ja läänes Kiili vald. Lähedus Tallinnale on oluliseks mõjuteguriks valla asustustihedusele ja infrastruktuurile. Asustustihedus on piirkondlikus plaanis kõige suurem Tallinnaga ning Tallinn–Tartu maanteega piirnevatel aladel (Jüri, Vaida, Lagedi ja Assaku alevikud ning Peetri, Vaskjala, Järveküla, Lehmja, Karla, Pildiküla, Veneküla, Tuulevälja, Kopli ja Patika küla). Pidevalt suureneb endistes suvilapiirkondades aastaringselt elavate inimeste hulk. 2004. a kevadel viidi läbi jäätmekäitlust ja -hooldust käsitlev küsitlus. Küsitluse ühe tulemusena selgus, et valla elanikud ja ettevõtted on jäätmeprobleemidest vähe informeeritud, kuid valmidus ja tahe jäätmekäitluse parandamiseks on olemas. Rae vald on väga mitmekesise ettevõtlusstruktuuriga. Tallinna lähedus ning väga hea infrastruktuur tingivad ettevõtluse ning inimasustuse pidevat kasvu valla territooriumil, seda eriti valla põhjaosas. Rae vallas tekkivad jäätmekogused, arvestades elanike arvu ja ettevõtlusega jäävad Eesti keskmisele tasemele. Suvekuudel tekitavad lisakoguse jäätmeid suvilate kasutajad. Võttes aluseks aastase jäätmete produktsiooni iga inimese kohta keskmiselt 350–400 kg2, peaks Rae valla elanikelt kogutav olmejäätmete arvestuslik kogus olema umbe 3200 tonni aastas, millele lisanduvad ettevõtete jäätmekogused. Ca 250 vallas tegutsevat ettevõtet tekitavad potentsiaalselt olmejäätmetest erinevaid jäätmeid. Tööstusjäätmetest on olulised puidujäätmed, metallijäätmed ja ehitusjäätmed. Valdav kogus tööstusjäätmetest suunatakse taaskasutusse. Elatustaseme ja elanike arvu kasvades suureneb jäätmete hulk veelgi. (Euroopa Liidu liikmesriikides tekib erinevatel andmetel aastas 300–600 kg jäätmeid ühe elaniku kohta). Ohtlikud jäätmed (elavhõbedalambid, vanad akud, värvid, ravimid jms) antakse üle vastavat käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Valla territooriumil on käesoleval hetkel kaks ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, lisaks veel ka AS EcoPro ohtlike jäätmete kogumiskeskus Suur-Sõjamäel. Rae valla jäätmekavaga seatavad üldised eesmärgid on järgmised: • tekkivate jäätmekoguste täpsustamine; • jäätmehoolduse korrastamine; • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • taaskasutusse suunatavate jäätmete koguse osa suurenemine jäätmete kogumahust; • lõppladestamisele suunatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • võimalikult suure hulga jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmeveo süsteemi; • Vaida prügila keskkonnaohutu katmine; • ebaseaduslike prügiladestuskohtade ja prügistatud maastike likvideerimine; • keskkonnariski ning visuaalselt negatiivseid ilminguid põhjustava jääkreostuse likvideerimine. Oluliseks Rae valla eesmärgiks, mis mõjutab kogu edasist jäätmehooldust ja keskkonnamõjusid, on jäätmete taaskasutamise suurendamine. Seda saab saavutada jäätmete valikkogumise võimaluste loomisega jäätmetekitajatele ja biolagunevate jäätmete kompostimisega. Ohtlike jäätmete efektiivsemaks kogumiseks on otstarbekas suurendada ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide arvu ning pöörata suuremat tähelepanu elanikkonna teavitamisele ohtlike jäätmete ja äraandmise võimalustest. Suuremad probleemid on jäätmete kogumise ja veo korraldamisega hajaasustuspiirkondades ja suvilaasumitega aladel. Suureks probleemiks on isetekkeline «suvilarajoon» valla põhjaosas, Soodevahe külas, Tallinna piiril, Suur-Sõjamäe tänavast lõuna pool, kus ebaseaduslikud ehitised on rajatud ajutiselt kasutusse antud maale omamata selleks mingit luba. Probleem jäätmete ja jäätmehoolduse koha pealt seisneb selles, et seal puudub isegi algeline jäätmekorraldus. Jäätmeid visatakse teede äärde, ja kus on, sinna lisandub ka alati juurde, st tekib ka suvilapiirkonna väliseid jäätmeid (k.a ohtlikud jäätmed nagu vanad akud, kemikaalide taara-värvid, lakid, pesuained, lahustid). Seda just eriti Suur-Sõjamäe tee äärsetesse kraavidesse. Jäätmekava koostamise eesmärgiks on Eesti keskkonnastrateegias ja õigusaktides antud üldiste eesmärkide realiseerimine Rae vallas. Need eesmärgid on jäätmete vältimine ja koguse vähendamine, nende taaskasutamise suurendamine, ohtlikkuse vähendamine ja keskkonnaohutu lõppladestamine, olmejäätmete kogumise korraldamine ja jäätmehoolduse juhtimine ja järelevalve. Jäätmekava on Rae valla jäätmehoolduseeskirja koostamise üheks põhiliseks aluseks. OÜ E-Konsult initsiatiivil viidi 2004. a kevadel läbi jäätmeteemalised küsitlused valla elanike ning valla territooriumil tegutsevate ettevõtete hulgas. Saadud tulemused annavad eelkõige ülevaate teadlikkusest ja suhtumisest ning peamistest jäätmeprobleemidest. Tagasiside põhjal võib eeldada nii elanike kui ka ettevõtjate valmidust ning soovi osaleda jäätmekäitluse arendamisel. Rae vallavalitsuse poolt moodustati ka ajutine jäätmekava koostamise komisjon, kellega koostöös on püütud leida lahendused ettetulnud probleemidele valla jäätmehoolduse korraldamises. Komisjoni protokollid on esitatud töö lisana (lisa 4). Üldnõuded jäätmekavale ja kava tegelik ulatus Jäätmeseaduse § 39 lõike 2 kohaselt käsitletakse jäätmekavas jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava sisaldab: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra analüüsi, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajalike loodusvarade (vee, turba, savi, pinnase) tarviliku mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. Lisaks 1. mail 2004. a kehtima hakanud jäätmeseaduse § 39 lõikes 3 sätestatule, käsitleb Rae valla jäätmekava: 1) korraldatava jäätmeveo arendamist Rae valla haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3) jäätmehoolduse rahastamist. Jäätmekava koostamisel peab arvestama järgmiste momentidega: • parima võimaliku tehnoloogia rakendamine; • kulutuste optimaalsus; • optimaalse jäätmekäitlusettevõtete võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine. Rae valla jäätmekavas leiavad teatud määral käsitlemist ka ettevõtete jäätmeprobleemid, kuid ettevõtete jäätmehoolduse korraldamist vallal otseselt enda kanda võtta plaanis ei ole. Sellest tegevusest parema ülevaate saamisesks on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt tasuta vajalikku teavet tema jäätmealase tegevuse kohta. Jäätmekava seos teiste haldusdokumentidega Rae valla jäätmekava on Harju maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava eraldi koostatud osa, mis käsitleb Rae valla jäätmehoolduse arendamist. Käesoleva ajani on vallas jäätmehooldust reguleerivaks dokumendiks Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Kinnitatud Rae Vallavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 19). Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Rae valla territooriumil olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Tulenevalt 1. mail 2004. a kehtima hakanud jäätmeseadusest, kaotasid kehtivuse ka kõik eelmise jäätmeseadusega koos kehtinud rakendusaktid. Seega on vajalik 1. maid 2004. a kehtestada uus Rae valla jäätmehoolduseeskiri, mis on põhiliseks valla jäätmehooldust reguleerivaks haldusõiguslikuks aktiks. Jäätmehoolduseeskiri on kavas viia kooskõlla jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatuga. Jäätmeseaduse § 69 lõike 3 kohaselt tuleb Rae Vallavalitsusel asutada oma määrusega jäätmevaldajate register ning kehtestada selle pidamise kord. Jäätmekava kehtivusaeg Jäätmeseaduse § 43 lõike 2 kohaselt vaadatakse maakonna jäätmekava üle vähemalt iga viie aasta tagant. Jäätmeseaduse § 34 lõike 4 kohaselt ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates juhul, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Seetõttu on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava üle vaadata vähemalt kord viie aasta jooksul (või vastavalt maakonna kava muudatuste kehtestamisele). Soovitav oleks aga jäätmekava üle vaadata veel sagedamini, pärast kehtestamist isegi võib-olla igal aastal tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduse väljaselgitamiseks. Käesoleval hetkel puudub Rae vallal plaan ühinemiseks mõne naaberomavalitsusega. Juhul kui selline ühinemine aset leiab, tuleb liituvate üksuste jäätmekavad kooskõlla viia või koostada uus ühine kava. Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn. Osaühing E-Konsult on tegutsenud alates asutamisest 1991. a keskkonnakaitselise suunitlusega konsultatsioonifirmana. Osaühingus töötab alalise tähtajatu töölepingu alusel viis keskkonnaministri poolt tegevuslitsentsi saanud professionaalset erineva haridusega ning pikaajalise töökogemusega keskkonnamõju hindajat. Käesoleva töö koostamisel osalesid: OÜ E-Konsult: Lembit Linnupõld – ehitusinsener (KMH tegevuslitsents KMH0010); Laur Linnupõld – keskkonnakaitse spetsialist; Diana Taalfeld – graafilise andmetöötluse assistent. Rae Vald: Veigo Gutmann – Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja jäätmekava komisjoni esimees; Ege Kibuspuu – Rae Vallavalitsus, keskkonnaspetsialist, jäätmekava komisjoni liige; Raivo Uukkivi – Rae Vallavolikogu esimees, jäätmekava komisjoni liige; Argo Rannamets – jäätmekava komisjoni liige; Jaan Hiio – Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja jäätmekava komisjoni liige. _________________ 1 Rae valla arengukava 2003–2010, Jüri 2 Kriipsalu, M. «Jäätmeraamat». «Ehitame» kirjastus, 2001. 2. JÄÄTMEKAVA VAJADUS, EESMÄRK JA ÜLESANDED Eesti üheks prioriteetseks keskkonnaprobleemiks on kuulutatud keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Keskkonnastrateegias on võetud suund jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele. Seatud eesmärgid on järgmised: • Toetada toorme ja materjalide säästlikku kasutamist; • Piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist; • Vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastunud alasid; • Arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. Praktiliste lahendite valik jäätmehoolduse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: • Jäätmetekke vältimine; • Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • Jäätmete taaskasutamise laiendamine (materjaliringlus) • Kasutamine otseses ringluses (korduvkasutamine) • Kasutamine bioloogilistes protsessides (kompostimine) • Kasutamine energeetiliseks otstarbeks (põletamine); • Keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; • Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. 2.1. Jäätmekavast tulenevad esmast lahendamist vajavad kiireloomulised ülesanded Rae valla jäätmekava eesmärk lühemaks perioodiks on jäätmehoolduse mõjutamine, et saavutada jäätmete liigiti kogumine, selleks vajalike kohtade rajamine, mis omakorda loob tingimused jäätmete taaskasutamiseks ja nende keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks. Hiljemalt 1. oktoobril 2004. aastal kuulutatakse välja Rae Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkurss. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla volikogu määrusega. Rae Vallavalitsus asutab enne konkurssi määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevatelt jäätmevedajalt nimetatud registri andmete kohta. Jäätmevedajal on kohustus eespool nimetatud teave esitada. Esmast lahendamist vajavad ülesanded on järgmised: 1. korraldatud jäätmehoolduse korraldamine valla territooriumil; 2. tingimuste loomine jäätmete liigiti kogumise tagamiseks; 3. optimaalse ohtlike jäätmete kogumisvõrgu tagamine; 4. kontrolli saavutamine kõigi oluliste jäätmetekitajate poolt tekitatud jäätmekoguste üle vastavasisulise andmebaasi loomise läbi; 5. pideva tõepärase informatsiooni saamine jäätmehoolduse kohta ning info säilitamine andmebaasis (jäätmevaldajate register); 6. jäätmete taaskasutamise suurendamine; 7. olmejäätmete tekke stabiliseerimine; 8. jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tehnoloogiliselt sobiva ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastava jäätmekäitluskoha valik lähtudes majanduslikust põhjendatusest ning läheduse printsiibist; 9. jäätmealase teavitustöö intensiivistamine vallas; 10. suuregabariidiliste jäätmete ja ehitusjäätmete üleandmise lihtsustamiseks kogumispunktide võrgu loomine; 11. ebaseaduslike prügiladestuskohtade tekke vältimiseks kontroll- ja karistusmehhanismi loomine; 12. Vaida prügila katmine. 2.2. Jäätmekavast tulenevad pikemaajalised ülesanded 1. valla territooriumil paiknevate prügilate järelhooldus ning kontroll; 2. haljastusjäätmete kompostimisvõimaluse loomine; 3. jäätmete taaskasutamise suurendamine 50%-ni; 4. ohtlike jäätmete käitlussüsteemi toimimise kontroll; 5. ohtlike jäätmete osakaalu vähendamine jäätmete üldkoguses; 6. lõppladestamisele suunatavate jäätmekoguste minimeerimine; 7. jäätmealase teavitustöö jätkamine vallas ning küsitluste korraldamine selle tulemuste mõjust. 3. JÄÄTMEKAVA ALUSDOKUMENDID 3.1. Euroopa Liidu direktiivid 3.1.1. Üldpõhimõtted EÜ keskkonnaalaste õigusaktide toimemehhanismi liikmesmaades võib lühidalt kokku võtta alljärgnevalt: 1. Keskkonnadirektiivide nendel sätetel, mis on antud täpselt ja kehtestatud ilma lisatingimusteta, on otsene toime liikmesmaades. Nad toimivad liikmesmaa rahvuslikus seadusandlussüsteemis isegi juhul, kui neid pole nimetatud riikide poolt sinna sisse viidud, seda on tehtud ebakorrektselt või mitte täies ulatuses. 2. Kõik liikmesmaade riigiorganid peavad arvestama EÜ otsese toimega keskkonnadirektiivide nõuetega. 3. Otsese toimega on need EÜ keskkonnadirektiivid, mis: • kehtestavad piirväärtused, ainete maksimaalsed tasemed või kontsentratsioonid keskkonnas, teises aines või tootes; • keelavad teatud tegevused või teatud ainete kasutamise; • nõuavad, et üksikisikud või asjassepuutuv osa elanikkonnast peavad olema informeeritud või konsulteeritud. Iga juhtumi korral peab olema eraldi kehtestatud, kas ühel või teisel nõudel on otsene toime või mitte. 4. Liikmesmaadel on kohustus viia EÜ keskkonnadirektiivide nõuded sisse oma seadusandlusesse sellisel viisil, et nende efektiivne järgimine oleks tagatud. Nende rikkumine peab kaasa tooma samasugused juriidilised tagajärjed või sanktsioonid nagu oma maa seadusandluse samasugune rikkuminegi. 5. Õigusakti sisust oleneb, kas ja mil määral võivad kodanikud pöörduda selle rikkumise korral otse kohtusse. Komisjon uurib EÜ keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise juhtumeid kas vastuseks kaebustele või omal initsiatiivil ja algatab rikkumise olemasolu korral protseduuri vastavalt EÜ lepingu artiklile 169. EL tunnustab jäätmekäitluse alal viit ülimat põhimõtet: • jäätmemajanduse hierarhia – jäätmekäitlusstrateegia eesmärk on eelkõige jäätmete tekke vältimine ja nende ohtlikkuse vähendamine. Jäätmed ja neis sisalduv materjal tuleb võtta kas uuesti ringlusse või muul viisil korduskasutusse ning kasutada energia tootmiseks. Jäätmete ladestamine prügilatesse või põletamine tuleb kõne alla alles viimase abinõuna; • jäätmekäitluse korraldamine – liikmesriigid peavad rajama integreeritud ja piisava jäätmekäitluskohtade võrgustiku; • parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigselt kulutamata – saasteainete emissioonid seadmetest keskkonda peavad olema nii väiksed kui võimalik ja saavutatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil; • läheduse printsiip – jäätmed tuleb kõrvaldada tekkekohale võimalikult lähedal; • tootja vastutus – ettevõtjad, eriti toote valmistajad, peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja selle kui terviku eest kogu toote olelustsükli jooksul, alates valmistamisest kuni selle muutumiseni jäätmeteks3. 3.1.2. Euroopa Liidu direktiivid ja strateegilised juhised Euroopa jäätmepoliitikat käsitlevad jäätmete raamdirektiiv, selle täiendus ja seda toetav ohtlike jäätmete direktiiv ning määrus jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Raamdirektiivi on täiendatud direktiividega eri jäätmeliikide kohta. Jäätmealane raamdirektiiv 75/442/EEC (Waste Framework Directive) 15. juulist 1975. a on jäätmemajanduse põhimõtteid kehtestav raamdokument, mille seisukohad kehtivad ka veel täna. Kõnealuse direktiivi tähtsus on selles, et ta paneb paika jäätmekäitluse põhimõtted EÜ liikmesmaades, defineerib mõisted ja püüab määrata erinevate jäätmete ohtlikkusastet ja sellest tulenevalt nende käitlemise viisid. Direktiivi: • lisas 1 jagatakse jäätmeid 16 kategooriasse (Q1–Q16); • lisa 2A loetleb 15 praktikas kasutatud või kasutatavat meetodit jäätmete paigutamiseks (D1–D15); • lisa 2B 13 meetodit jäätmete regenereerimiseks (R1–R13). Direktiivi artiklis 1(a) oli antud Komisjonile ei vähem ega rohkem kui 18 aastat jäätmete nimekirja koostamiseks. Tegelikkuses läks pool aastat kauemgi ning Komisjoni otsusega 20. detsembrist 1993. a kiideti Euroopa jäätmekataloogi nime all kõnealune loetelu heaks. Euroopa jäätmekataloog on avatud nimekiri ligi tuhandest eri kategooriasse kuuluvast jäätmeliigist, mis algab kaevandusjäätmetega ja lõpeb vanade autodega. See loetelu peaks olema aluseks Euroopa jäätmestatistika programmile, mille väljatöötamist näeb ette Nõukogu poolt 1990. aasta 7. mail kinnitatud EU jäätmekäitluspoliitika. Kõik järgnevad jäätmeid käsitlevad seadusandlikud aktid tuginevad ülaltoodud direktiivil. Jäätmemajanduse korraldamisel tuleb vastavalt EU direktiivile 75/442/EMÜ pidada kinni nõudest, et jäätmete kasutuselt kõrvaldamine peab toimuma viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ja keskkonda ning ei tekita kahjulikke häiringuid müra, lõhna ja muu seesuguse näol. Selle põhinõude kõrval tuleb jäätmehoolduses arvestada veel järgmiste tingimustega: • jäätmete tekitamine, kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine võib üldreeglina toimuda üksnes vastava loa (jäätmeloa) alusel; • ohtlike jäätmete käitlemiseks peab olema litsents; • jäätmekäitlusel tuleb kasutada parimat kättesaadavat tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülamääraseid kulutusi; • jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi võrreldes teiste jäätmekäitlusviisidega4. Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689/EEC kohustab liikmesmaid rakendama abinõusid, et kõigis paikades, kus toimub ohtlike jäätmete ladustamine, peavad need olema täpselt identifitseeritud ja arvele võetud. Teine nõue on, et ei kogumisel, hoiustamisel ega transpordil tohi erinevaid ohtlikke jäätmeid omavahel ega teistsuguste jäätmetega segada. Kus segamine on juba toimunud, seal tuleb tehnilise ja majandusliku teostatavuse korral püüda eri ained ja materjalid üksteisest taas eraldada. Kindlustada tuleb, et kogumisel, transpordil ja ajutisel hoidmisel oleksid ohtlikud jäätmed rahvusvaheliste ja EU standardite kohaselt pakitud ja märgistatud. Kõik liikmesmaad peavad välja töötama ja avalikustama ohtlike jäätmete käitlemise plaanid. Komisjon peab iga kolme aasta tagant esitama aruande direktiivi täitmise olukorrast Euroopa Parlamendile ja Nõukogule. Riikide seadusandluse vastavusse viimiseks direktiivi nõuetega anti aega 1993. aasta detsembrini. Hiljem oldi sunnitud tegema selles osas järeleandmisi ja direktiiviga 94/31/EC 27. juunist 1994 kehtestati uueks direktiivi jõustumise tähtajaks 27. juuni 1995. Ohtlike jäätmete põletustehaste heitmete kahjulikku mõju keskkonnale käsitlev direktiiv 94/67/EC 16. detsembrist 1994. a puudutab abinõusid ja meetodeid vähendamaks ohtlike jäätmete põletustehaste heitmete kahjulikku mõju keskkonnale ja kehtestab nendele ettevõtetele emissiooni piirväärtused. Joogitaarat käsitlev direktiiv 85/339/EEC 27. juunist 1985. a on kogu ühiskonna jaoks olulise tähendusega. Selle akti vastuvõtmise eesmärgiks oli reguleerida joogitaara tootmise, turustamise, kasutamise, utiliseerimise ja korduvkasutamisega seotud küsimusi vähendamaks nende mõju keskkonnale ning hoidmaks kokku selleks kuluvat energiat ja toorainet. Direktiiv käib piima ja piimasaaduste, välja arvatud jogurt ja keefir, söögiõlide, mahlade, vee, õlle, veinide, kalja, alkohoolsete jookide, karastusjookide ja äädika kohta, olgu need siis klaasist, metallist, plastikust, paberist või mõnest muust materjalist tehtud pudelis, konservikarbis, purgis, pakis või muul viisil taarastatud, välja arvatud vaadid. Liikmesriigid peavad mainitud eesmärgil välja töötama programmid vähendamaks joogitaara koguseid olmejäätmetes kuni nendest lõpliku lahtisaamiseni. Esimesed taolised programmid pidid valmis saama 1987. aasta alguseks ja neid tuleb regulaarselt läbi vaadata, arvestades tehnilist progressi ja majanduslikke asjaolusid. Kõnealuste programmide raames ja kaupade vaba liikumise põhimõtteid järgides peavad liikmesmaad rakendama kas seadusandlikke, administratiivseid või vabatahtlikke meetmeid, mis on suunatud: a) tarbija harimisele, et enam kasutataks taastäidetavat või korduvkasutatavat taarat ning et kasutatud taarat ei segataks muu prahi hulka; b) taastäidetava ja korduvkasutatava taara kasutamise soodustamisele jookide kaubastamisel; c) mittetaastäidetava taara puhul: a. edendada selle selektiivset kogumist; b. arendada efektiivseid meetodeid taara eraldamiseks muude jäätmete seast; c. laiendada taara ümbertöötamisest saadava materjali kasutusalasid, niipalju kui see on majanduslikult võimalik; d) tehnilise arengu saavutamisele ja uut tüüpi taara jõudmisele turule, vähendamaks tooraine kasutamist, edendamaks taara utiliseerimist ning hoidmaks kokku energiat; e) taastäidetava ja korduvalt kasutatava taara proportsiooni säilitamisele või, kus võimalik, suurendamisele, mittetaastäidetava ja korduvalt mittekasutatava taara osakaalu vähendamisele, kus tööstus seda võimaldab ja turg lubab5. 1989. aastal heaks kiidetud Euroopa Ühenduse jäätmehoolduse strateegias (A Community Strategy for Waste Management) on toodud esile viis strateegilist juhist liikmesriikides jäätmehoolduse (waste management) korraldamiseks: • jäätmete tekkimise vältimine; • jäätmete taaskasutuse ja korduvkasutuse eelistamine; • jäätmete kasutusest kõrvaldamise meetodite optimeerimine; • jäätmete transpordi reguleerimine; • tekitatud kahju heastamine. Euroopa Ühenduses 1989. aastal vastu võetud jäätmekäitluse strateegia põhimõtted leidsid taaskinnitamist Euroopa Liidu viiendas keskkonnakaitse tegevuskavas 1993. aastal, ühtlasi pandi paika jäätmete, mida ei ole võimalik korduv- või taaskasutada, ohutustamise prioriteedid. Nendeks on tähtsuse järjekorras: • kasutamine kütusena; • põletamine (incineration); • prügilasse ladustamine. Samuti on selles tegevuskavas toodud rida teisi jäätmekäitluse eesmärke: • stabiliseerida olme- ja segamajandusjäätmete teke 1985. aasta taseme, s.o 300 kg inimese kohta; • 50% paberi-, plastik- ja klaasijäätmete taaskasutus; • lõpetada jäätmete eksport väljapoole Euroopa Ühenduse liikmesriike; • vähendada 90% võrra jäätmepõletusjaamade dioksiinide emissioone; • suurendada laiatarbekaupadest tekkivate jäätmete taaskasutust ja arendada taaskasutatavate materjalide turustamisvõimalusi; • keelustada teatud jäätmete prügimäele ladustamine. Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Toodete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui toode on kaotanud oma tarbimisväärtuse, st muutunud jäätmeks, oleks võimalikult lihtne nende kogumine ja taaskasutamine ennekõike materjalina ja teises järjekorras energiana (põletamine). Viimaseks võimaluseks on jäätmete ladestamine prügilasse. Jäätmete käitlemine või kasutamine peab olema ohutu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. _________________ 3 Haljak, H. Jäätmed prügilasse alles viimasel võimalusel. Euroopa Liidu keskkonnanõuded ja Eesti. Eesti Keskkonnaministeerium, 2002, Tallinn. 4 Veinla, H. Sissejuhatus keskkonnaõigusesse. Juura, Õigusteabe AS, Tallinna Raamatutrükikoda 1998. 5 Kaasik, T. Euroopa Liidu keskkonnapolitika. «Olion» Tallinn, 1995. 3.2. Eesti Vabariigi seadusandlus 3.2.1. Seadused ja Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite määrused Alljärgnevalt on esitatud ülevaade Rae valla jäätmekava koostamise seisukohalt olulistest seadustest. Omaette on käsitletud põhjalikumalt jäätmeseadust ja välja toodud selle seaduse viimase redaktsiooni olulisemad muudatused võrreldes senisega. • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52), mis sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. • Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustele. Vastavalt seaduse paragrahvi 4 lõikele 2 peab omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme. • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 2004, 38, 258) ja ehitusseadus (RT I 2004, 18, 131), mis reguleerivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (sh jäätmekäitluskohtade kavandamine jm), ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel lähtuvalt loodus- ja tehiskeskkonna säilitamise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärgist. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579; 90, 521; 2004, 30, 209; 38, 258) kehtestab keskkonnamõjude hindamise korra (sh olmejäätmete lõppladestuspaikade ja tehnoloogia valikul) ja kõrgendatud keskkonnariskiga ettevõtte keskkonnaauditeerimise korra (kõrgendatud keskkonnariskiga on olmejäätmete prügilad, kuhu ladestatakse jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas või ohtlike jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamisettevõtted käitlusmahuga üle 10 tonni ööpäevas). • Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843), mille ülesandeks on majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete sattumist looduskeskkonda ning saada täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks. • Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) reguleerib pakendi tootmist, kasutamist, importi, pakendijäätmete käitlemist ja pakendile kantavat märgistust. Seaduse eesmärk on kehtestada nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele eesmärgiga soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, välistada pakendi ebasoovitavat mõju inimesele ja keskkonnale, vältida või vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustumist ning ühtlustada pakendi ja pakendi kasutamise nõuded rahvusvaheliste nõuetega. • Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165). Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend. • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 1998, 61, 987; 1999, 10, 155 ; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258 ) kehtestab nõuded jäätmete uputamiseks veekogusse või vette paigutamiseks. • Välisõhu kaitse seadus (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594) kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Jäätmete põletamiseks peab paikse saasteallika valdaja taotlema erisaasteloa. • Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390), mis teadvustab Eesti keskkonnaprobleemid, prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded riigijuhtimise kõikidel tasanditel ning teadvustab säästva arengu printsiibid. • Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591) määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra. • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258), mille eesmärgiks on muuhulgas ka looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Õigusakte täpsustavad ja täiendavad Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite määrused, mis olulisel määral mõjutavad jäätmehooldussüsteemi väljatöötamist omavalitsuse tasandil on järgmised: • Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused (Keskkonnaministri määrus 9. detsembri 2002 nr 72; RTL 2002, 141, 2046) • Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38) • Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded (Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 27) • Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord (Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 39) • Vanaõli käitlusnõuded (Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 23) • Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22) • Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistud (RT I 2004, 23, 157) • Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta (RT I 2004, 31, 212) • Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2004, 23, 155) • Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise, peatamise, tühistamise ja avalikustamise kord (RT I 1999, 8, 127; 2000, 32, 188). 3.2.2. Jäätmeseadus Eesti üldise keskkonnapoliitika, keskkonnastrateegia ja seda täpsustava keskkonnategevuskava järgi on jäätmehoolduse üldiseks suunaks jäätmete tekke vältimine, nende koguse ja ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamise suurendamine ja jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmeseaduse põhiliseks eesmärgiks on vähendada ja vältida jäätmekäitlusest tulenevat keskkonnamõju. Eesmärkide sihipärase täideviimise ja jäätmehoolduse korraldamise oluliseks dokumendiks on jäätmekava. Riigi, maakonna, või kohaliku omavalituse jäätmekava koostamise nõue on sätestatud 2004. a jaanuaris vastu võetud ning 1. mail 2004. a kehtima hakanud jäätmeseadusest (RT I 2004, 9, 52), kus on toodud jäätmekava koostamise põhimõtted. Maakonna jäätmekava koostatakse üleriigilise jäätmekava alusel kogu maakonna territooriumi kohta. Lähtuvalt jäätmesedusest koostab kohalik omavalitsus valla jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Tegevuse paremaks teostamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt tasuta vajalikku teavet tema jäätmealase tegevuse kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Jäätmeseaduse järgi peavad omavalitsused oma haldusterritooriumil volikogu määrusega kehtestama jäätmehoolduseeskirja, millega sätestatakse: 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; 5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; 9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. 3.2.3. Uuest jäätmeseadusest tulenevad olulisemad muutused 28. jaanuaril 2004. a vastu võetud uue jäätmeseaduse peamine eesmärk on rakendada senisest edukamalt juba esimese (1992) ja teise (1998) jäätmeseadusega sätestatut. Seadus sätestab Euroopas tavapärast põhimõtet tava- ja olmejäätmete käitluse korralduse kohustust omavalitsuste tasemel, ohtlike jäätmete käitluse korraldamist riigi kohustusena ning ka jäätmekavade, kohalike jäätmehoolduseeskirjade, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside nõuete rakendamist. Uue seaduse üks olulisemaid sätteid on kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine jäätmekäitluse korraldamisel, mis üldjuhul eeldab konkursi alusel korraldatud jäätmevedu alates 2005. a. Eesmärk on tagada jäätmevaldajate liitumine käitlussüsteemiga. See võimaldab omavalitsustel jäätmeveole põhiteenuse hinna sees lisada muid jäätmete taaskasutusele suunatud tegevusi, näit nn «kogukate jäätmete», vanapaberi, olmes tekkivate ohtlike jäätmete vm kogumine. Kohustuslik on liitumine kogumissüsteemiga tiheasustusaladel, k.a suvilapiirkondades. Seadus sätestab teatud toodetele, nagu mootorsõidukid ja nende osad, k.a rehvid, elektri-elektroonikaseadmed, patareid ja akud jt «tootja vastutuse põhimõtte». Sellistest toodete jäätmed peavad toodete valmistaja ja turustajad, üldmõistena «tootjad» kokku koguma ja nõuetekohaselt käitlema, ilma selleks üldjuhul jäätmevaldajalt tasu nõudmata. Praktiliseks täitmiseks eeldab see kindlasti vastavate tootjate vahel nn «tootjavastutuse organisatsioonide» moodustamist. Seadus sätestab ka jäätmete ladestamisel saastetasude tõusu alates 2005. a, kusjuures osa maksust laekub praegusest erinevalt otse kohalikele omavalitsustele sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks. Seadus jõustus 1. mail 2004. aastal, v.a metallijäätmete kokkuostu sätestav osa, mis jõustus avaldamise järel. Jäätmeseaduse ellurakendamine eeldab ligi 30 alama õigusakti kehtestamist. Uus jäätmeseadus tagab jäätmekäitluse tõhusama korralduse, k.a prügistamise vähendamise ja ka jäätmete taaskasutamise suurenemise6. 3.3. Planeeringud ja arengukavad Rae valla jäätmekava koostamisel on kasutatud järgmisi planeeringuid ja arengukavasid: • Üleriigiline jäätmekava (RT I 2002, 104, 609); • Harjumaa jäätmekava (AS EcoPro, Tallinn 2000); • Harju Maakonna planeering (kehtestatud Harju maavanema 19. aprilli 1999. aasta korraldusega nr 1682); • Rae valla arengukava 2003–2010; • Rae valla üldplaneeringu eskiisprojekt (Hendrikson & KO OÜ); • Peetri küla osaplaneering (AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, töö nr. A-110/94); • Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan (FIE Rein Rannamäe, Tallinn, aprill 2004); • Rae valla riskianalüüs (MTÜ Rae TPS, Jüri 2003). 3.3.1. Üleriigiline jäätmekava Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Toodete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui toode on kaotanud oma tarbimisväärtuse, st muutunud jäätmeks, oleks võimalikult lihtne nende kogumine ja taaskasutamine ennekõike materjalina ja teises järjekorras energiana (põletamine). Viimaseks võimaluseks on jäätmete ladestamine prügilasse. Jäätmete käitlemine või kasutamine peab olema ohutu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Üleriigiline jäätmekava on esimene Eesti riiklikku jäätmekäitlust korraldav ja suunav strateegiline dokument. Jäätmekava on üks osa Eesti keskkonnapoliitikast ja see haakub otseselt Eesti keskkonnastrateegia alusel koostatud keskkonnategevuskavaga, samuti teiste riiklike strateegiliste dokumentidega. Jäätmekava peamine eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine kõigil tasanditel. Jäätmekava sätestab süsteemse jäätmehoolduse, ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded maakondadele, valdadele, ettevõtjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava on muutuv strateegiline dokument. Teatud aja jooksul vaadatakse jäätmekava üle, hinnatakse toimunud tegevusi, täiendatakse seda vastavalt muutunud rõhuasetustele ja vajadustele. Muutmist tingivad ka aja jooksul toimuvad muutused keskkonnapoliitikas, õigusloomes, majanduslikes ja tehnoloogilistes võimalustes jäätmehoolduse edendamiseks. Jäätmekava oluliseks väliseks eesmärgiks on Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse arengusuundade ühtlustamine, Euroopa Liidu jäätmekäitluspõhimõtete ülevõtmine ja rakendamine7. Jäätmekava lähtub otseselt jäätmeseaduse §-dest 45 kuni 54, mis sätestavad jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks üleriigilise jäätmekava vajaduse, selle sisu ning koostamise ja avalikustamise protsessi. Jäätmekava koostamisel on arvestatud jäätmehoolduse tulevikusuundumusi ja keskkonnaalase seadusandluse võimalikku arengut. Eelkõige on see seotud Eesti õigusaktide ühtlustamisega Euroopa Liidu õigusaktide ja teiste rahvusvaheliste nõuetega. Arvesse võetakse Euroopa Liiduga liitumisest tulenevaid kohustusi, sh Euroopa Liidu jäätmealaseid direktiive, mille nõuded on Eesti õigusaktidesse suuremal määral ka sisse pandud. 3.3.2. Harjumaa jäätmekava Harjumaa jäätmekava on koostatud Harjumaa Keskkonnateenistuse tellimusel AS EcoPro poolt 2000. aastal. Jäätmekäitluse seisukohast on jäätmekavas välja toodud järgmised aspektid8: • klimaatilised tingimused; • geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning sellest tulenevad pinna- ja põhjavee kaitstus; põhjavee infiltratsioonialade paiknemine, karsti levik, maavarade paiknemine; • kaitsealad ja nende paiknemine; • soode ja väärtuslike metsa- ja põllumaade paiknemine, kaitse- ja hoiumetsade paiknemine; • maavarade esinemine ja nende kasutamine; • ala praegune saastekoormus; • õigusaktidest tulenevad piirangud ja nõuded – ranna ja kalda kaitse seadus, veeseadus, planeerimis- ja ehitusseadus jne. Harjumaa jäätmekava kohaselt on: • järjest vähenenud materjalimahukate tööstusettevõtete arv; • järjest vähenenud veetarve; • energia- ja soojatootmises vähenenud jäätmerikka kütuse kasutamine; • suurenev ettevõtete arv Tallinnas ja Harjumaal ning intensiivne ehitustegevus tõstmas piirkonna jäätmehoolduse vajadust; • ebapiisav jäätmete taaskasutamine; • tööhõive ja sissetulekud on näitajad, mis mõjutavad jäätmehoolduse arengut, mistõttu suudab Tallinna elanikkond taluda paremini kaasaja jäätmehoolduse kulusid kui Harjumaa äärealade elanikkond; • jäätmekäitlusettevõtete asukohavalikul ja keskkonnaohutul rajamisel vaja arvestada asjaoluga, kuidas on võimalik jäätmekäitlust ja jäätmete taaskasutamist integreerida säästliku looduskasutusega. Harjumaa jäätmekava eesmärkide püstitamisel on järgitud: • jäätmehoolduse praegust olukorda ja probleeme; • Eesti Keskkonnastrateegias antud jäätmehoolduse suundi ja õigusaktides antud nõudeid; • Harju maakonna ja haldusüksuste arengukavasid ning üleriigilist jäätmekava. Jäätmehoolduse probleemid Harjumaal tulenevad jäätmekava kohaselt osaliselt üldistest Eesti probleemidest. Peamistena neist on välja toodud: • ebapiisav haldussuutlikus jäätmekäitluse korraldamise ja järelevalve osas, seda eriti väikeste omavalitsuste tasandil; mitmeid õigusaktides olevaid nõudeid ei täideta, näiteks jäätmehoolduse korraldamist omavalitsuste poolt; • jäätmealane aruandluse ja statistika tase on ebapiisav tegeliku olukorra kajastamiseks, seega ka jäätmehoolduse planeerimiseks; • osa jäätmevooge on kontrolli alt väljas; • ohtlike jäätmete käitlemine ei ole kõikide jäätmeliikide osas tehnoloogiliselt ja majanduslikult tagatud (näiteks vanaõlide suhtes). Harjumaa jäätmekava seab paika jäätmehoolduse üldised eesmärgid maakonna tasandil. Nendest peamised on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • jäätmejaamade optimaalse võrgu rajamine ja lähima keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine. 3.3.3. Planeeringud ja kavad Rae valla üldplaneering on alles koostamisel, sellest on valminud ainult eskiislahendus. Rae valla jäätmekava järgib üldplaneeringu eskiisi asustusstruktuuri. Detailplaneeringud on vallas kehtestatud eeskätt üksikute maaüksuste maakasutuse sihtotstarbe määramiseks ja ehitusõiguse kehtestamiseks. Rae valla riskianalüüsis (2003) ja keskkonnatervise tegevuskavas (2004) sisaldub jäätmehoolduse seisukohalt olulist informatsiooni, mida on valla jäätmekava koostamisel ka arvesse võetud. Eesmärk: elu- ja töökeskkonna tagamine ja parandamine, jätkusuutliku arengu tagamine, heakorra parandamine. Rae valla arengukava suhe jäätmekavasse Rae valla arengukavas on jäätmehooldust puudutavate tegevustena ette nähtud: • Suletud Lagedi prügila kontroll; • Vaida prügila sulgemisprojekt ja prügila katmine; • taaskasutatavate jäätmete kogumise laiendamine (küladesse pudelikonteinerid); • teede äärtest prügi koristamine; • vallaelanike ja vabatahtlike ühenduste poolt korraldatavate koristuste toetamine; • jätkata kevadise ohtlike jäätmete kogumisreidi korraldamist; • jätkata kevadiste heakorranädalate korraldamist; • avalikes kohtades prügikastide arvu pidev suurendamine; • koerte ja kasside pidamise korra uuendamine; • kohalike MTÜ-de kaasamine keskkonnakaitse ja heakorra kontrollimisele; • jäätmekava koostamine; • keskkonna tegevuskava koostamine; • keskkonnateadlikkuse tõstmine. Rae valla üldplaneeringu suhe jäätmekavasse Kuigi planeerimisseadus ei too otseselt ära üldplaneeringu eesmärkides jäätmemajandusele lahenduse andmist, ei saa seda lahendamata jätta. Üldplaneering peab käsitlema jäätmekäitluskohaga seotud keskkonnaprobleeme ja mõju. Sõltuvalt probleemide teravusest tuleb jäätmete problemaatikale anda lahendus põhiliste tehnorajatiste (jäätmejaam, ümberlaadimispunkt) asukohtade määramisega või vastava teemaplaneeringu koostamisega. Soovitav on määrata üldplaneeringuga jäätmemajandusega seotud detailplaneeringute vajadus, koostamise aeg ja majanduslikud võimalused nende elluviimiseks. Rae valla üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel. Üldplaneeringu kehtestamise kohustus on Rae Vallavolikogul hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks. 3.3.4. Rae Vallavolikogu määrused, otsused ja muud dokumendid Käesoleva ajani oli vallas jäätmehooldust reguleerivaks dokumendiks Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Kinnitatud Rae Vallavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 19). Jäätmehoolduseeskirjaga reguleeritakse Rae valla territooriumil olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. Jäätmehoolduseeskirja ülesandeks on piirata olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Jäätmehooldust kajastavad punktid sisalduvad ka «Rae valla heakorra eeskirjas» (Rae Vallavolikogu 11. märtsi 2003. a määrus nr 9). _________________ 6 Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg http://www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/1.html. 7 Üleriigiline jäätmekava (RT I 2002, 104, 609). 8 Harjumaa jäätmekava. AS EcoPro, Tallinn, 2000. 4. RAE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rae vald asub Põhja Eestis, Harjumaal. Valla paiknemine ja piirid on lisatud (lisad 1 ja 2). Valla pindala on 206,73 km2, territooriumil elab ca 8000 elanikku. 4.1. Haldusjaotus (Rae vald) asub Harjumaal, Tallinna linnast ja Ülemiste järvest kagu suunal, kahel pool Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteed. Naaber haldusüksused on: loode ja põhja suunal Tallinna linn, ida suunal Jõelähtme ja Raasiku vald, lõunas Kose ja läänes Kiili vald. Rae vald ulatub kahel pool Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteed Tallinna linnast 25 km kaugusele. Valla territooriumi laius läänest itta on 8–10 km. 4.2. Elanikkond ja asumid Rae valla territooriumil paikneb 4 alevikku (Jüri, Vaida, Assaku ja Lagedi) ning 27 küla. Küladest suurima elanike arvuga on Peetri küla. Alevikes ja Peetri külas elab kokku ca 5850 elanikku, seega 73,1% valla 8000 elanikust. Elanike kontsentratsioon on suurem seega alevikes, valla põhjaosas ja koondunud piki Tallinn–Tartu mnt. Elanike hulk on kasvanud hüppeliselt just viimase 20 aastaga, kokku 67%, ja suureneb lähimate aastate jooksul veelgi. Mõnede prognooside kohaselt võib 2015. aastaks Rae vallas püsivalt elada kuni 14 000 elanikku9. See tähendaks elanikkonna kahekordistumist 35 aastaga. 4.3. Ettevõtlus Rae vallas on registreeritud 1. aprilli seisuga 2003. a 481 juriidilist isikut. Neist 37 aktsiaseltsi, 232 osaühingut, 97 füüsilisest isikust ettevõtjat, 111 mittetulundusühingut ja 2 tulundusühingut ja 1 usaldusühing. Haldusjaotuslikult jagunevad ettevõtted alljärgnevalt: • Lagedi alevikku on registreeritud 58, Jüri alevikku 173; • Vaida alevikku 47; • Assaku alevikku 30; • Mõigusse 3 juriidilist isikut. Ülejäänud 170 ettevõtet jagunevad valla külade peale. Vallas registreeritud ettevõtted pakuvad tööd enam kui 2000 inimesele. 4.3.1. Tööstus Tööstusettevõtetest on esindatud puidu-, metalli-, ehitusmaterjalide ja toiduainete tööstus ning need on koondunud peamiselt kolme piirkonda – Jürisse, Lagedile ja Vaidasse. Lagedi piirkond: AS Balt Falt - asfalditehas; AS Väo Paas – paekivitöötlemine ja killustiku tootmine, AS Balco – kummitööstus, AS Nefab – pakkematerjalide tootmine; Lagedi autolammutustöökoda, AS Harbet, Rudus Eesti AS, AS Ahtol, AS Komplekt. Jüri piirkond: OÜ Tammiku Puukoda; HP Trepp OÜ; Forsten AS, Tugam AS (puidutööstused ja metsamaterjali töötlejad); AS ABB (elektrigeneraatorite tootmine) ja metallitööstusettevõtetest AS Palimer ja AS Skanska EMV metallitööstus. AS Balti Veski (toiduainete pakendamine), AS TopForm (metall- ja plastikakende tootmine), AS Kalev (toiduainete tööstus), AS Kesko Eesti (toiduainete ja esmatarbekaupade keskladu), AS Rinolle (laomajandus, metalli kokkuost, ehitusmaterjalide ladu); AS Skanska EMV autopark. AS Diapol (looduslike kivide töötlemistsehh) ja mitmeid väiksemaid tööstusettevõtteid. Vaida piirkond: AS Balcas saetööstus ja üks laomajandusega tegelev ettevõte. Assaku piirkond: AS Clik (metallitööstus), AS Tinfor (ventilatsiooniseadmed); AS TRV Kliima(kliima- ja jahutusseadmed). Mõigu: 2 akende tehast, autopark, 2 metallitööstust, 2 puidutöökoda. Tanklad ja kütusehoidlad: Suuremad kütusehoidlad on kõigi alevike soojatootjate juures, Jüris, Vaidas, Mõigus, Lagedil, Assakul ja Skanska EMV autokütuse tankla. Seisuga 1. märts 2003. a asuvad Rae vallas järgmised tanklad ja naftaproduktide hoidlad: 1. MONOLEN Peetri külas 2. MOKTER Assakul 3. PK Pildikülas 4. LUKOIL Pildikülas 5. GOARO Kurnas 6. MONOLEN Lagedil 7. SKANSKA tankla Jüris 8. ALEXELA Jüris 9. Vana Vaida Naftabaas 10. MOKTER Aruvallas Karjäärid Rae vallas on üks riikliku tähtsusega maardla – valla põhjaosas asuv AS Väo Paas kasutuses olev Väo lubjakivikarjäär. Kruusa kaevandatakse kahes karjääris Seli külas. Turba tootmine toimub Rae raba ja Limu raba tootmisaladel. 4.3.2. Põllumajandus Oluline osa põllumaadest on piimakarjapidajate kasutuses. Valla territooriumil on 3 suuremat piimakarjapidajat, kokku ca 1000 lüpsilehmaga. Põllukultuuridest kasvatatakse peamiselt teravilja ja rapsi – ca 90% põllumajanduses kasutatavast maast. Põllumajandusest (suurfarmidest ja väetisehoidlatest) tulenev reostusoht on viimase kümnendiga oluliselt vähenenud, kuna endised suured sovhoosid ja kolhoosid on likvideeritud enamasti koos nende farmide jm-ga ning maad on leidnud uued omanikud ja hooned uue kasutusotstarbe. 4.3.3. Teedevõrk Valda läbib Tallinn–Tapa–Peterburi raudtee ja kaks väga intensiivse kasutusega II klassi maanteed – Tallinna ringtee ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee. Viimase keskmine liikluskoormus on 7470 autot ööpäevas10. Valla territooriumit läbib ka Tallinn–Viljandi maantee läänes ja Tallinn–Narva–Peterburi maantee, mis jääb valla põhjapiirist vaid ca 2 km kaugusele. Rae valla territooriumil on umbes 60–70 km aktiivse kasutusega kruusakattega teed. Vald on kaetud piisavalt tiheda ja rahuldavas või heas korras teedevõrguga, mis võimaldab efektiivselt korraldada jäätmete transporti. Valda läbib vabariigi suurima koormusega ohtlike veoste voog (raudtee Muuga, Miiduranna, Kopli ja Paldiski sadamatesse) ja ohtlike jäätmete voog Tallinnast ohtlike jäätmete lõppladestuspaika Vaivaras. 4.3.4. Kaubandus Seisuga 1. märts 2003 asuvad Rae vallas järgmised suuremad toiduainetega kauplevad kauplused: Tabel 1. Rae valla toidupoed Kauplemiskoha nimi Juriidilise või füüsilise isiku nimi Taotletud tegevusala Müügiartiklid Kauplemise koht Aruvalla bensiinijaama territooriumil asuv kiosk FIE Anne Väinsar jaekaubandus segakaubad Aruvalla küla Assaku Toidutare TÜ Assaku Toidutare toitlustamine, jaekaubandus segakaubad Peetri küla Jaave Kohvik ja Lihapood FIE Viktor Jaave loomakasvatus- saaduste töötlemine, jaekaubandus ja toitlustamine Aruküla tee 26, 75301 Jüri Jõe pood OÜ Krishäl jaekaubandus segakaubad Jõe 1, 75303 Lagedi Järveküla bensiinijaama kiosk AS MOKTER jaekaubandus segakaubad Järveküla küla Jüri kauplus Harju Tarbijate Ühistu jaekaubandus segakaubad Aruküla tee 27, 75301 Jüri Jüri lillekelder FIE Anne Hermaküla jaekaubandus segakaubad Ehituse 11, 75301 Jüri Jüri tankla OÜ Silvenoinen jaekaubandus segakaubad Lehmja küla Kauplus OÜ Luiteliiv jaekaubandus segakaubad Juhtme 26, Peetri küla Kauplus Tiina OÜ Hansu poeg jaekaubandus segakaubad Betooni 12, 75303 Lagedi Kohvik Caravan OÜ Herelto toitlustamine Aleviku tee 3, 75301 Jüri Kauplemiskoha nimi Juriidilise või füüsilise isiku nimi Taotletud tegevusala Müügiartiklid Kauplemise koht Lastetarvete kauplus Andurs Kuiva FIE jaekaubandus tööstuskaubad, jae- ja komisjonikaubad Aruküla tee 1, 75301 Jüri Lillepood Jüri kaupluses OÜ Mercyteam jaekaubandus lilled ja kingitused Aruküla tee 27, 75301 Jüri Lukoil Jüri tankla kauplus AS Lukoil Tanklad jaekaubandus segakaubad Viadukti põik 6, Pildiküla Mõigu müügikiosk OÜ Montreaal kiirtoitlustamine Tartu mnt 6km Patika kauplus OÜ Tomico jaekaubandus segakaubad Patika tee 16 Sauna kauplus OÜ Vesima Grupp jaekaubandus segakaubad Ehituse 7, 75301 Jüri Selma pood Kaitsi Kaubanduse OÜ jaekaubandus segakaubad Vana-Tartu mnt 19, 75302 Vaida Tammiku kauplus OÜ SOMPSS jaekaubandus segakaubad Aruküla tee 7, 75301 Jüri Vaida kauplus Harju Tarbijate Ühistu jaekaubandus segakaubad Vana-Tartu mnt 23, 75302 Vaida Veski pood OÜ SOONE jaekaubandus segakaubad Heina 1, Assaku Kauplused on jäätmekava seisukohalt olulised kui pakendite tekke ja kogumise kohad. 4.3.5. Haridus Vallas töötab kolm lasteaeda: Taaramäe ja Tõruke Jüri asulas ning Pillerpall Vaidas. Elanike arvu kasvu arvestades võib eelkooliealiste laste arv tõusta. Üldhariduskoole on vallas neli: Lagedi Põhikool, Lehmja Põhikool, Vaida Põhikool ja Jüri Gümnaasiumis. Elanike arvu kasvades võib kooliealiste laste arv kasvada, seda eriti alevikes ning Peetri külas. Koolidele on kinnistatud teeninduspiirkonnad, mis katavad kogu valla territooriumi: • Lagedi Põhikooli teeninduspiirkonda kuuluvad Lagedi alevik, Kopli küla, Kadaka küla Soodevälja küla, Veneküla ja Ülejõe küla; • Lehmja Põhikooli teeninduspiirkonna moodustavad Assaku alevik, Järveküla, Peetri küla, Rae küla, Lehmja küla ja Pildiküla; • Vaida Põhikooli teeninduspiirkonnaks on Vaida alevik, Vaidasoo küla, Aruvalla küla, Patika küla, Suuresta küla, Salu küla, Suursoo küla, Urvaste küla ja Veskitaguse küla; • Jüri Gümnaasiumi teeninduspiirkonnaks on Jüri alevik, Aaviku küla, Kurna küla, Vaskjala küla, Karla küla, Pajupea küla, Linnu küla, Seli küla ja Kautjala küla. Gümnaasiumihariduse osas on Jüri Gümnaasiumi teeninduspiirkonnaks kogu valla territoorium. Erinevatel põhjustel kasutatakse ka teiste omavalitsuste õppeasutusi. Õppimas käiakse Aruküla Vaba Waldorfkoolis, Aruküla Põhikoolis, Pikavere Põhikoolis, Kose Keskkoolis, Saku Gümnaasiumis. Õpilaste koolitee lihtsustamiseks on käigus õpilasliin. Huviharidusega on Rae valla lastel võimalus tegeleda Jüris asuvas Rae Huvialakoolis. 4.3.6. Tervishoid, kultuur, sport Kultuuriasutused on Rae Kultuurikeskus, raamatukogud Jüris, Vaidas ja Lagedil ning Rae Huvialakool. Kultuuriasutuste funktsioon on kõikidel valla koolimajadel. Küladesse on hakatud rajama peo- ja spordiplatse, mida saab kasutada vabaõhuürituste läbiviimiseks. Jüri alevikus tegutseb MTÜ Rae Noorteühing. Samalaadsed huvikeskused on planeeritud rajada ka teistesse suurematesse keskustesse. Spordiasutustena on valla elanike kasutuses koolide juures asuvad spordirajatised. Aktiivselt kasutatakse ka naabervallas asuvat Loo Spordihoonet. Aaviku küla Ringi maaüksusele kavandatakse auto- ja motospordi ringraja ehitamist, kuid spordi otstarbel seda veel kasutada ei saa. Tulenevalt Tallinna lähedusest kasutatakse aktiivselt ka Tallinna poolt pakutavaid mitmekesiseid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Rae vallas osutatakse tervishoiuteenust kolmes tervishoiuasutuses: Jüri tervisekeskuses, Lagedi velskripunktis ja Vaida Ambulatooriumis. Eriarstiabi teenust osutavad Rae valla elanikele Tallinnas asuvad tervishoiuasutused11. Lasteasutuste ja koolide sööklad on jäätmekava seisukohalt olulised kui suhteliselt suures koguses toidujäätmete aga samuti pakendite tekke- ja kogumiskohad. 4.4. Looduslikud tingimused 4.4.1. Valla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade12 Rae vald asub Põhja- Eesti lavamaal. Reljeef on vähe liigendatud ning keskmine kõrgus merepinnast on 35–50 m. Lainja pinnamoega tasandiku aluspõhjaks on kesk- ja ülemordoviitsiumi lubjakivid, mida katab 2–10 m paksune pinnakate, peaasjalikult lubjarikas rähkne moreen, kohati esineb ka jääjärvede setteid. Paiguti on pinnakate väga õhuke (alla 1 m). Näiteks Lehmja tammikus, Kautjala ümbruses, Rae mõisa ümbruses, Tuulevälja külas võib näha paljandunud lubjakivi. Suure osa võtavad enda alla soosetted – nii raba- kui madal- ja siirdesooturvas. Ulatusliku ala territooriumist võtavad enda alla rabad – Rae raba (põhja osas), Kurna ja Kiili rabad (lääneservas), Järveküla ümbruses (Ülemiste järve lähedal), Limu ja Mäda järve ümbruses ning Leivajõe ümbruses ehk Pikavere suursoo (lõunaosas). Patika–Lagedi joonel piki Pirita jõge kulgeb lõunast põhja pisi- ja peeneteraliste liivade vöönd. 4.4.2. Maavarad Rae vallas Bilansis olevad maavarad seisuga 2001. a jaanuar: • Turvas – Kurna turbamaardla 559 000 t aktiivne reservvaru – Peningi turbamaardla 235 500 t aktiivne tarbevaru – Rae turbamaardla 2 002 500 t bilansiline maht sh Rae tootmisalal 813 800 t aktiivne tarbevaru • Kruus – Seli karjäär 0,4 mln/m3 aktiivne tarbevaru • Ehitusliiv – Seli maardla 0,4 mln/ m3 aktiivne tarbevaaru • Lubjakivi – Väo maardla 1,62 mln/ m3 aktiivne tarbevaru • Põhjavesi 3000 m3/d (vee erikasutusloaga eraldatud eespool nimetatud bilansiline maht on 2003. a seisuga ammendumas) 4.4.3. Mullastik ja maakasutus Aladel, kus paest pinda katab õhuke mullakiht, on iseloomulik lootaimestik ning neile iseloomulikud loomullad ehk rendsiinad. Niiskematel aladel, mis on tingitud nii põhja- kui pinnaveest, on levinud soostunud metsa- ja rohumaad mitmesuguste gleimuldadega. Peamisteks muldade keemilise koostise mõjutajateks on sademed, maanteede ja prügilate nõrgveed ning põllumajanduses kasutatavad kemikaalid (väetised, mürgid). Mulla peamised parameetrid Tallinna ümbruses: – kõrgus merepinnast: 33–50 – mulla lähtekivim: lokaalmoreen – mulla tüüp: rendsiina (paepealne) – huumushorisondi keskmine paksus: 24 cm Rae valla maa bilanss jaguneb järgmiselt: Haritavad maad 7000 ha Looduslikud rohumaad 2000 ha Metsamaad 5200 ha Sood ja rabad 2000 ha Muud maad 4500 ha Metsamaa vähesus võrreldes Eesti keskmisega (Rae vallas 25,1 %, Eestis 47–52%) näitab selgelt, et maa on aktiivses kasutuses. 4.4.4. Sood ja rabad Rae valla haldusterritooriumil on kokku ca 2000 ha soid ja rabasid, mis on enamjaolt põhjavee toitelised. Nendest suuremad on Rae raba (700 ha), Peningi soo (ca 450 ha) ja Limusoo (ca 700 ha). Väiksemaid raba- ja soomassiive leidub veel Aaviku, Kurna, Järveküla, Suuresta ja Vaidasoo külas. Limusood ja ka Rae raba on 1960–1980. aastatel aktiivselt kuivendatud. Seevastu Limujärve ja Mädajärve ümbruses ei ole kuivendustöid oluliselt teostatud. Küll on aga oma jälje jätnud Limujärve ümbrusele Seli kruusakarjääri kasutamise tagajärjel tekkivad karjääriveed ja tolm. Limujärve ümbruse turbahorisondi ülemise kihi kasv on häiritud ja võib oletada, et turba juurdekasv on aeglustunud. Soode ja rabade ümbruses tiheasustusalad üldjuhul puuduvad, välja arvatud Rae raba, mis piirneb Tallinna linna, Tallinna ringtee, Tallinna lennuvälja ja raudteega. 4.4.5. Veekogud ja põhjavesi Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud – jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved, tiigid. Valda läbib kaks jõge. Valla idaküljel voolab 19,3 km pikkune Leivajõgi, mis saab alguse valla lõunaservast ning ühineb valla põhjaosas Pirita jõega. Pirita jõgi, kogupikkusega 105 km, läbib valla keskosa lõuna-põhja suunaliselt ning suubub Tallinna lahte Pirital. Jüri alevikust idas on Pirita jõel pais – Vaskjala veehoidla, suurusega ca 3,5 km2. Rae valla pinnaveevõrgustiku kvaliteet on ülioluline, kuna vald paikneb 80% ulatuses Tallinna veehaardesüsteemi valgalal. Ülemiste järve täiendavaks veevarustuseks on rajatud mitmeid kanaleid: Jägala–Pirita kanal, mis toob vett juurde Pirita jõkke ning Vaskjala–Ülemiste kanal, mis juhib vett Vaskjala veehoidlast Ülemiste järve. Suurimaks ojaks on Kurna oja kogupikkusega 12 km. Kurna oja suubub Ülemiste järve. Suuremad siseveekogud on valla keskosas paiknevad Limu järv suurusega 23,3 ha ja Mäda järv ca 4,5 ha. Mõlemad on madalapõhjalised (sügavus ca 1 m) rabajärved. Suurimad märgalad vallas on Peningi soo, Limu soo ja Rae raba. Rae vallas levivad õhukese pinnakatte all lõhelised ja karstunud vettandvad lubjakivid. Neid katva moreeni paksus on väike, keskmiselt 2–3 m. Tootmisest ja elutegevusest tekkivad reoained levivad koos sademeveega läbi kattekihi, paepragude ja karstitühimike põhjavette. Hapniku vähesuse tõttu on põhjavee isepuhastumisvõime nõrk, toimub vaid reovee lahjenemine. Sellest tulenevalt on lämmastikühendite sisaldus põhjavees levinud suurtel aladel ja ulatub kuni 100 m sügavusele. Looduslik põhjavesi lämmastikühendeid aga praktiliselt ei sisalda. Ka allikavees on varasemates uuringutes leitud nitraate, mille sisaldus 1991. a andmetel oli keskmiselt 20–25 mg/l (joogiveestandardi piirväärtus 45mg/l), (Boldõreva 1992). Selle kohta, kuidas kajastub viimase 15 aasta jooksul toimunud põllumajandusliku ja tööstusliku tootmise vähenemine põhjavee kvaliteedis, võrreldavad uuringuandmed puuduvad. Põhja-Eesti hüdrogeoloogilises profiilis lasub ordoviitsiumi veekompleksi all veel kaks põhjaveekihti (põhjavee kompleksi). Nendeks on ordoviitsiumi–kambriumi põhjaveekompleks, mille tootlikkus on madal, ja kambriumi–vendi põhjavee kompleks, mille varu kasutatakse Tallinna linna äärealade ja Rae valla külade veevarustuses. Põhjavetest on tähtsad eeskätt ordoviitsiumi–kambriumi ja kambrium–vendi horisontide põhjaveed. Kvaternaarse põhjaveekompleksi varud on väikesed ning kasutatavad vaid talude ja üksikmajapidamiste veega varustamisel. Pindmise põhjaveekihi kaitstus reostuse eest on nõrk või praktiliselt puudub. Põhjaveekihid ja eriti kambriumi – vendi põhjaveekomplekside veed on hea joogikvaliteediga ning reostuse eest hästi kaitstud Lontova sinisavidega. Veel mõned aastad tagasi arvati, et põhjaveeressursse valla arenguks on piisavalt. AS Maves poolt tehtud töö andmetel tarbiti vallas 1999. a vett ööpäevas alla 1500 m3 ja tarbevaruks kinnitati 3000 m3 ööpäevas, mis seoses tööstuse ja elamuehituse kiire arenguga piirkonnas on tänaseks ammendumas13. 4.4.6. Metsad Kuivadel aladel on valitsevateks kase-männi ja kase-kuuse segametsad. Liigniisketel aladel esinevad siirdesoo- ja rabametsad. Suur osa eraomandis olevatest metsamaadest on halvasti majandatud, eeskätt just võsastunud. Metsasuse protsent (25,1%) maakasutusbilansist uuringualal on seoses aktiivse maakasutusega Eesti keskmisest (47–52%) oluliselt väiksem ja paraku on tänane olukord metsasuse vähenemise tendentsile soosiv, sest piirkonda rajatakse hulgaliselt uusi elamu- ja tööstusalasid. Riigimets on vallas üldjuhul tarbemets (valla kesk- ja lõunapiirkonnad) ning põhjapiirkonna metsad kuuluvad Tallinna linna rohelisse vööndisse ja oluline osa metsadest on erametsad. Hetkel peab kahjutundega tõdema, et maa- ja metsaomanikel puudub piirkonnas huvi metsamaid juurde rajada, mis on tingitud ühelt poolt riigi läbimõtlematust metsapoliitikast ja teiselt poolt metsamajanduslikust aspektist ebaotstarbekalt väikestest kinnistutest. Suurt rolli mängib ka maade aktiivne kasutus põllumajandus-, tööstus- ja elamumaana. Rae valla metsad on pikemat aega olnud omavolilise prügi mahapaneku kohaks nii kohalikule kui ka Tallinna elanikkonnale. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine on üheks valla jäätmekava raskemini realiseeritavaks ja kulukaks osaks. 4.4.7. Kliima Kliimatingimuste poolest kuulub Eesti parasvöötme atlantilis-kontinentaalsesse valdkonda, mida iseloomustavad suhteliselt soe suvi ja mõõdukalt külm talv14. Kliimatingimusi Rae vallas võib iseloomustada järgmiste näitajatega15: Piirkonna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Suurt mõju avaldavad Atlandilt tulevad tsüklonid, millest johtub kogu Eesti ilmastiku muutlikkus. Eriti vahelduv on ilmastik külmal aastaajal. Soojal aastaajal põhjustab suhteliselt jahe mereõhk sageli jahedat vihmast ilma. Tsüklonite mõjule allub Tallinna (kehtib ka Rae valla kohta) ilmastik keskmiselt 200 päeva aastas, antitsüklonile 165 päeva. Kõrgrõhkkonnaga kaasneb kevadel päikesepaisteline, väheste sademetega ning hiliste öökülmadega kuiv ilm, sügisel varaste öökülmadega kuiv ilm. Talviti on ka kestvat pakast. Päike paistab Tallinnas keskmiselt 1785 tundi aastas ehk 44% võimalikust. Selget ilma on kõige rohkem kevadel ja suvel, sügisel ja talvel on valdavalt pilvine. Summaarse kiirguse keskmine aastahulk on ligikaudu 82 kcal/cm2. Aasta keskmine õhutemperatuur on 6,4 °C. Kõige soojem kuu on august (17,8 °C), kõige külmem veebruar (–5,4 °C). Temperatuuri absoluutne maksimum on 32 °C ja absoluutne miinimum –32 °C. Tuulte keskmine kiirus on 5,5 m/sek; väikseim on see augustis (4,4 m/sek) ja suurim veebruaris (6,4 m/sek). Tugevat tuult (15 m/sek või rohkem) on aastas keskmiselt 20 päeval, peamiselt sügisel ja talvel. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja loodetuul), talvel lõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja suvel on sageli kirdetuul. Tabel 2. Tuulte suuna ja tuulevaikuse esinemise sagedused Tallinnas (%) N NO O SO S SW W NW TUULEVAIKUS 11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4 4,3

Joonis 1. Harju Maakonna tuulteroos

Joonis 2. Õhutemperatuur Tallinnas

Joonis 3. Tallinna sademed Keskmine sademete hulk on 559 mm aastas, kuid aastati üsna erinev. Harilikult sajab kõige vähem märtsis (26 mm) ja kõige rohkem augustis (76 mm), kuid ka kuude sademete hulk kõigub suuresti. Lühemat või pikemat kuiva ilma on enamasti kevadel ning suve alguses. Lumekatet on harilikult novembri esimesest poolest aprilli keskpaigani, püsiv lumekate kestab enamasti detsembri teisest poolest märtsi lõpuni. Lumekatte keskmine paksus detsembrist märtsini on 14 cm (kõigub suurtes piirides, standardhälve +/– 10 cm, absoluutsed piirid 0–60 cm). Tuiskab keskmiselt 30 päeva aastas. Talvised tuisud võivad osutuda takistuseks jäätmete regulaarsele väljaveole kaugematest küladest. 4.4.8. Looduskaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid16 Rae vallas asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid: Kaitsealad Paraspõllu looduskaitseala – asub Rae ja Raasiku valla territooriumil ning selle ülesandeks on kaitsta Harju maakonnas ja kogu Eestis haruldast madalsood ning seal kasvavaid haruldasi I, II ja III kategooria liike, nende kooslusi ja elupaika. Kaitseala suurus on 320 ha ja kogu maa-ala on sihtkaitsevöönd, mis tähendab, et seal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Üksikobjektid Lehmja tammik (asub Jüri alevikus) Vaskjala tamm (asub Limu külast läänes) Ürglooduse mälestised Koplimetsa rahn (Veneküla) Tuulevälja Suurkivi (Kadaka) Järve kultusekivi (Järveküla) Rae kultusekivi (Rae) Laiakivi rahn (Rae) Karla kivi (Vaskjala) Liivakivi tee – Liiva tee Suurkivi (Lehmja) Loovälja Suurkivi (Limu) Kruusaaugu kivi (Limu) Suur Seli rändrahn (Limu) Kaitsealuste taimede kasvukohad Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellel põhinevate alamate õigusaktidega on määratletud kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Senini on ebaselge nende kaitsealuste objektide kaitse praktika, eeskätt väljaspool kaitsealasid. Rae vallas kasvavad kaitsealused liigid valdavalt Paraspõllu soos: I kategooria kaitsealused liigid: Püsiksannikas (Swertia perennis) II kategooria kaitsealused liigid: Russovi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. Cruenta) Kõdu koralljuur (Corallorhiza trifida) Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. Esthonica) Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) Kärbseõis (Ophrys insec ifera) t Alpi võipätakas (Pinguicula alpine) Soohiilakas (Liparis loeselii) Ainuleheline sookäpp (Hammarbya paludosa) III kategooria kaitsealused liigid: Suur käopõll (Listera ovata) Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. Ochroleuca) Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) Soo neiuvaip (Epipactis palustris) Kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) Hall käpp (Orchis militaris) Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) Vööt-huul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsia) Olemasolevate andmete põhjal on Rae vallas Natura 2000 eelvaliku alaks Paraspõllu looduskaitseala. Väärtuslikud niidud 1999.–2000. aastal teostati üle-Eestiline väärtuslike niitude inventuur (uuriti ca 6500 niiduala). Niidud on väärtuslikud eeskätt oma pool-loodusliku kujunemise käigus tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu. Niitude säilitamiseks on vajalik nende hooldamine (niitmine, karjatamine). Rae vallas paiknevad väärtuslikud niidualad: Assakust põhjas, Rae mõisast kagus ja edelas, Külma pargist idas, Kautjala ümbruses, valla idapiiril Suursoost loodes ja põhjas. Väärtuslikud traditsioonilised maastikud Harju maakonnaplaneeringu raames tehtud «Väärtuslike maastike» töö põhjal on Rae vallas tunnistatud väärtuslike maastikega aladeks piirkonnad, kus on säilinud ajalooline maastikumuster (MM) või/ja ajalooline asustusstruktuur (AS): Vaidasoo ja Aruvalla külad (MM, AS), Salu ja Urvaste külad (MM, AS), Kurna külast läänes (MM), Kautjala ja Limu külad (MM, AS), Seli küla (AS), Kadaka küla (MM), Lagedi asula põhjaosas (AS), Jüri asula keskmes (AS). ________________ 9 Rae valla arengukava 2003–2010, Jüri. 10 Rae valla üldplaneeringu eskiisprojekt. Hendrikson &CO OÜ. 11 Rae valla üldplaneeringu eskiisprojekt. Hendrikson & CO OÜ. 12 Gutmann, V, Linnupõld, L. Hinnang Rae valla keskkonnaseisundile ja atmosfääriõhu seisundi hindamine lihhenoindikatsioonilisel meetodil. Euroülikool, keskkonnakaitse teaduskond, KK-2 kursusetöö, 2003. 13 Harju maakonna ordoviitsiumi–kambriumi ja kambriumi– vendi veekomplekside tarbevaru määramine ja olemasolevate varude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves . 14 Raukas, A. Eesti Loodus, Tallinn 1995. 15 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, 2003. 16 Rae valla üldplaneering (projekt). 5. JÄÄTMEHOOLDUSE HETKEOLUKORD Jäätmemajandus17 Statistikaameti (2000) andmetel elab Rae vallas aastaringselt 8014 inimest. Võttes aluseks aastase jäätmete produktsiooni iga inimese kohta keskmiselt 390 kg, peaks Rae valla elanikelt kogutav olmejäätmete arvestuslik kogus olema ca 3200 tonni aastas, millele lisanduvad ettevõtete jäätmekogused. Elatustaseme ja elanike arvu kasvades suureneb jäätmete hulk veelgi. (Euroopa Liidu liikmesmaades tekib erinevatel andmetel aastas 300–600 kg jäätmeid ühe elaniku kohta). Prügivedu Jäätmehooldus on rakendunud olmejäätmete kogumisel ja äraveo korraldamisel. Käesoleval ajal tegeleb Rae vallas elanikelt ja ettevõtetelt jäätmete kogumise ja veoga viis olme- ja ehitusjäätmete käitlusfirmat: AS Vaania, OÜ Prügivedu, AS Ragn Sells, AS Cleanaway, OÜ Adelan Prügiveod. Vallas ei ole määratud jäätmekäitlusettevõtetele tegutsemise piirkondi. Olmejäätmete äravedu toimub siiski regulaarselt. Külades hajaasustusega aladel olmejäätmete kogumine ja käitlemine toimub mitmel viisil. Jäätmed kogutakse konteineritesse või mahutitesse ja veetakse ära lepingu alusel jäätmekäitlusettevõttega, osa põletatakse või kompostitakse jäätmetekitaja poolt kohapeal. Jüri, Vaida, Lagedi ja Assaku alevikes ning külade (Kurna, Peetri, Patika, Aaviku jt) elurajoonides ja asutustes/ettevõtetes, samuti vallas uute eramute ja nende gruppide olmejäätmete kogumisel kasutatakse erineva mahutavusega metall- ja plastkonteinereid. Prügilad Rae vallas asub kakssuletud prügilat: Vaidas (Aruvalla külas) ja Lagedil (Kadaka külas) (vt. lisa 9). Mõlemas prügilas on jäätmete vastuvõtmine lõpetatud. Tänaseks päevaks on suletud ning ka kaetud Lagedi prügila. Vaida prügila on planeeritud katta 2004. aastal. Perspektiivseid prügilaid Rae valla territooriumile rajada plaanis ei ole. Jäätmeseadus § 32. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses ütleb: «Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.» Tulenevalt ülaltoodust peaks Rae valla jäätmete vedu toimuma Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehasesse. Jäätmete korduvkasutus Vanapaber Vallas on viis üldkasutavat 2,5 m3 suurust vanapaberikonteinerit, mis asuvad Jüris, Kasemäe tee alguses ja Tammiku 21 maja ees; Lagedil Betooni tn garaažide juures; Mõigus Juhtme tänaval ning Vaidas Hoidla teel prügikonteinerite juures. Vanapaberikonteineritesse tohib panna puhast kuiva paberit nagu ajalehed, reklaamid, kirjutus- ja paljunduspaberid, samuti ka pappi, kartongi ja pruuni paberit. Vanapaberikonteineritesse on keelatud panna märgasid ja määrdunud pabereid, kiletatud ja vahatatud paberit, tootepakendeid nagu piimapakid, märga ja määrdunud või kiletatud pappi. Vanapaberikonteinerite rendi ja tühjendamise eest tasub Rae Vallavalitsus iga kuu arvete alusel vastavalt tühjendamise sagedusele väljaveograafiku alusel (kaks korda kuus). Valda on paigaldatud paarkümmend AS Vaania joogipakendi konteinerit, kuhu võib panna nii valget kui värvilist klaasi, alumiiniumpurke, tetrapakke ja plastpudeleid. Pakendid ja pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest (kaaluosa kuni 30%, mahult ca 60%)18. Ohtlike jäätmete kogumine Valla territooriumil on kaks ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuhu saavad eraisikud tasuta ära anda oma vanad akud, patareid, õlijäätmed, elavhõbelambid, värvide, lakkide ja lahustite jäägid, vanad ravimid, taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jms. Lisaks neile saab eespool nimetatud jäätmeid ära anda ka veel personaliga bensiinijaamades ja AS EcoPro ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse Suur-Sõjamäel. Patareide kogumiseks on kõigis valla koolides ja ka vallamajas üleval patareikastid. Kord aastas toimuvad ka ohtlike jäätmete kogumisreidid valla territooriumil. 5.1. Jäätmemajanduse korraldus Rae valla territooriumil Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Kinnitatud Rae Vallavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 19). Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Rae valla territooriumil olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata olme-, ehitus- ja tootmisjäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. Rae valla heakorraeeskiri (Rae Vallavolikogu 11. märtsi 2003. a määrus nr 9). Rae valla heakorraeeskirja ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ning heakord. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. Antud eeskirja kohaselt on kinnistu omanik kohustatud hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Ehitise omanik on kohustatud omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit ning sõlmima prügiveofirmaga lepingu, mis kindlustab konteineri õigeaegse tühjendamise ja väljaveo ning tagama konteineri pesemise ja desinfitseerimise vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele. Heakorra tagamiseks on eeskirjaga Rae valla haldusterritooriumil keelatud maha panna jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta. Samuti on keelatud paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant. Rae valla kaevetööde eeskiri (kinnitatud Rae Vallavolikogu 8. juuli 2003. a määrusega nr 16) reguleerib kaevetööde korraldamist Rae valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes teostavad kaevetöid Rae valla haldusterritooriumil. Antud eeskirji sätestab nõuded kaevetöödega seotud projektdokumentatsiooni kohta. Selle punkti kohaselt peab ehitusprojekt sisaldama mittekasutatava pinnase käitlemist käsitletavat osa. 5.1.1. Jäätmealane teave Vastavalt jäätmeseadusele peab jäätmevaldaja olema piisavalt teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja omadustest ning neist tulenevast tervise- ja keskkonnaohust. Samuti on fikseeritud ohtlike jäätmete tekitajale (v.a kodumajapidamised) kohustus pidada arvestust tekkivate ja käideldavate ohtlike jäätmete üle. Vastavalt keskkonnajärelvalve seadusele on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve asutus, kellel on õigus saada tootjatelt ja importijatelt andmeid tekkivate jäätmete ning nende käitluse kohta. Käesoleval hetkel laekuvad andmed jäätmeluba omavate ettevõtete jäätmekäitlusest Keskkonnaministeeriumi ametkonnasisese jäätmeinfosüsteemi kaudu läbi Harjumaa Keskkonnateenistuse Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusesse. Teoreetiliselt on vallavalitsusel võimalik infot hankida ka jäätmeveofirmade kaudu. Vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve asutus, kellel on õigus saada tootjatelt ja importijatelt andmeid tekkivate jäätmete ning nende käitluse kohta. Praktikas ootab antud punkt ellurakendamist, sest praegusel hetkel puudub vallal ülevaade oma territooriumil olevatest jäätmetekitajatest ja ka kogustest. 5.2. Jäätmeliigid, jäätmekogused ja jäätmehooldus Üleriigilises jäätmekavas on välja toodud vajadus saada jäätmekavade koostamiseks ning jäätmehoolduse paremaks planeerimiseks üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. See info kogutakse Keskkonnaregistri jäätmeandmestikku. Ametlikud andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse kvartaalsetest saastetasu aruannetest ja statistilisest aruandlusest, mis laekuvad Keskkonnaministeeriumi maakondlikesse keskkonnateenistustesse. Vastavalt keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrusele nr 2 Jäätmearuande vorm ja esitamise kord esitavad teiste hulgas jäätmeloa ja/või aruandekohustuslased tööstusettevõtted jt asutused ning olmejäätmete käitlejad/prügilate haldajad jäätmearuande kogutud ja veetud jäätmete kohta, ja seda omavalitsuste kaupa, mis moodustab nn statistilise baasi. Kahjuks ei peegelda praegune statistika jäätmete teket adekvaatselt: eelkõige saadakse ülevaade ladestatavate või üleantavate jäätmete kohta, mitte aga tegeliku jäätmetekke kohta (seda eriti olmejäätmete osas). Olukord jäätmete koostise osas on veelgi segasem – sisuliselt puudub tekkepõhine ülevaade olmejäätmete (nii majapidamisjäätmete kui neile sarnaste tööstusjäätmete osas) koostise kohta. Andmed Eestis tekkinud olmejäätmete koostise kohta on saadud üksikute prügikonteinerite sorteerimise tulemusena või on korraldatud küsitlusi majapidamises tekkivate jäätmete liigiliseks hindamiseks. Saadud tulemused ei ole reeglina üldistamiskõlbulikud (puudub ühtne metoodika vastavate uuringute tegemiseks). Arvestades, et Eestis on jäätmetekke ja -koostise uuringuid tehtud linnade kohta (ja tulemused on erinevad) ning maapiirkondade andmed on hinnangulised, oleks valla jäätmehoolduse paremaks kavandamiseks, sh eelarveliste vahendite vajaduse hindamiseks, vaja välja selgitada haldusterritooriumil tekkivate jäätmete tegelikud kogused ja koostis (siinkohal ei mõelda ainult käitlussüsteemi sattuvaid jäätmeid). Soovitav on teatud perioodilisusega viia läbi jäätmetekke uuring, mille käigus ühtlasi selgitatakse välja, kui suure osa tekitatud jäätmetest elanikkond kohapeal ära kasutab või eraldi taaskasutussüsteemi üle annab (kompostimine, ringlustaara jne)19. Rae valla territooriumil tekib peamiselt olme-, tööstus-, ehitus- ja põllumajandusjäätmeid. Kõigis valdkondades tekib ka ohtlikke jäätmeid. Ravi- ja meditsiiniasutuste jäätmeid tekib paaris-kolmes kohas ja nende edasine saatus ankeetküsitluse põhjal täpselt ei selgunud. Aprillis 2004. a viidi jäätmekava koostaja initsiatiivil ning poolt Rae valla ettevõtete ning korteriühistute ja suuremates külades (külavanemate kaudu) läbi jäätmete-alane küsitlus. Küsitluslehe näidised on esitatud lisas 5. Kuna vallas siiani puudus jäätmekava ning teave ettevõtete ja eraisikute üldisest suhtumisest jäätmehooldusesse ning keskkonnateadlikkusest, oli saadetud ankeetküsitluste esmane eesmärk sellekohase teabe saamine. Posti teel saadeti välja ankeetküsitlusi järgmiselt: • 258 ettevõttele • 67 korteri- ja garaažiühistule • 30 eraisikule külavanemate esindatuse näol Ankeetküsitlustele oli võimalik vastata ka Rae valla koduleheküljel. Seda võimalust ka vähesel määral kasutati. Vastuseid ankeetküsitlustele laekus järgmiselt: • 43 ettevõttelt • 7 korteri- ja garaažiühistult • 35 eraisiku ankeeti Küsitluse läbiviimist raskendas asjaolu, et vallal endal puudub tegelik ülevaade oma haldusterritooriumil tegutsevatest ettevõtetest ja nende tegevusest. Seega on äärmiselt oluline võimalikult kiiresti luua jäätmevaldajate register ning kehtestada selle pidamise ja täitmise kord. Jäätmejaamad ja kompostimisväljakud käesoleval hetkel vallas puuduvad. Rae vallast jäätmekäitlusettevõtete poolt 2003. a kogutud andmed jäätmete kohta on ära toodud lisas 7. 5.2.1. Segaolmejäätmed Euroopa Nõukogu prügiladirektiiv 1999/31/EÜ nõuab EL liikmesriikidelt prügilatesse ladestatavate biolagunevate olmejäätmete hulkade vähendamist vastavalt järgmisele ajakavale: 16. juuliks 2006. a peab selliste prügilatesse ladestatavate jäätmete hulk vähenema 75% massiprotsendile biolagunevate jäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995. aastal või viimasel sellele eelnenud aastal, mille kohta on olemas standardiseeritud Eurostati (Euroopa Komisjoni Statistikaasutus) andmed; • 16. juuliks 2009. a peab vähenemine ulatuma 50 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995. aastal; • 16. juuliks 2016. a peab vähenemine ulatuma 35 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995. aastal. Liikmesriigid, kes ladestasid prügilatesse 1995. aastal või viimasel sellele eelnenud aastal, mille kohta on olemas standardiseeritud Eurostati andmed, kogutud olmejäätmetest üle 80%, võivad ülaltoodud eesmärkide saavutamist edasi lükata kuni nelja aasta võrra. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid välja töötama riiklikud strateegiad prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse vähendamiseks. Eestis on eelnimetatud prügiladirektiivi nõudeid arvesse võttes keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrusega «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kehtestatud järgmised piirangud biolagunevate jäätmete ladestamisele: Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: 1) üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; 2) üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; 3) üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. Prügiladirektiiv ei anna küll täpset biolagunevate olmejäätmete definitsiooni, kuid aruandes vaadeldakse biolaguneva olmejäätmena elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunevat fraktsiooni, lisaks sellele liigiti kogutavaid biolagunevaid olmejäätmeid, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (mööbel, kodumasinad jms) biolagunevat osa. Tegelikkuses tähendab see toidujäätmeid, aiajäätmeid, paberi-, papi-, tekstiili-, puidu- ja muid mitmesuguseid biolagunevaid jäätmeid, pluss suuremamahulised esemed nagu puitmööbel20. Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §7 järgi on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmelise iseloomuga ohtlikud jäätmed on näiteks elavhõbedalambid, patareid, värvijäägid jms. Olmejäätmed on kodumajapidamistes ja ka teeninduses, kaubanduses ja mujal tekkivad olmelise iseloomuga jäätmed. Kindlasti tuleks arvestada kodumajapidamistes aastate jooksul tekkinud märkimisväärse jäätmete kogusega, mida ladestatakse krundile või hoitakse kõrvalhoonetes. Seda jäätmete hulka, sh suured kogused vanarauda ja kasutuskõlbmatut klaastaarat, on praktiliselt võimatu määrata. Potentsiaalselt on selliste jäätmete valdajateks elanikud, kes ei ole haaratud jäätmeveoga ja ka ise ei vea jäätmeid prügilasse. Nendest visuaalselt negatiivseid ilminguid põhjustavad jäätmekogused tuleks jäätmevaldajal lasta kõrvaldada lähtudes valla heakorraeeskirjast. Tekkivate olmejäätmete edasine käitlemine sõltub suuresti eluasemest. Kõige suuremal määral langeb tekkivate ja äraveetavate jäätmete kogus kokku suuremates alevikes, seda nii kodumajapidamistest kui ka ettevõtetest. Hajaasustuses on tarbimise struktuur teatud määral teine. Seal erinevad tekkivate ning äraveetavate olmejäätmete kogused rohkem. Olmejäätmete käitlemine toimub juba tekkekohas – põletamine küttekolletes ja ka lahtisel tulel, kompostimine jne. Olmejäätmete kogumiseks kasutatakse valdavalt konteinereid mahuga 0,8 ja 2,5 m3. Praegusel ajal teostavad jäätmevedu AS Vaania, OÜ Prügivedu, AS Ragn Sells, AS Cleanaway, OÜ Adelan Prügiveod. Lisaks sellel toimub osas ettevõtetes vedu ka ettevõtete transpordiga. Organiseeritud jäätmeveoga kogutud jäätmed viiakse operaatorite poolt erinevatesse sortimiskeskustesse ning lõpp-ladestatakse jäätmed põhiliselt Tallinna prügilasse. Suuremahuliste jäätmete kogumiseks on vallavalitsus organiseerinud eraldi aktsioone ja tulevikus kavatsetakse neid perioodiliselt korrata. Jüri, Vaida, Lagedi ja Assaku alevikes ning külade (Kurna, Peetri, Patika, Aaviku jt) elurajoonides ja asutustes/ettevõtetes, samuti vallas uute eramute ja nende gruppide olmejäätmete kogumisel kasutatakse erineva mahutavusega metall- ja plastkonteinereid. Need on korruselamute ja valdavalt ka asutuste/ettevõtete territooriumil asetatud asfalteeritud alusplatsile. Olmejäätmete konteineritesse kogutakse ka tootmisettevõtete tavajäätmeid21. 5.2.1.1. Segaolmejäätmete koostis Olmes tekkivate jäätmeliikide ja nende protsentuaalsete koguste iseloomustamiseks on põhiliselt kasutatud AS Entec’i poolt Tallinna linna tellimusel 2003. a sügisel ja 2004. a kevadel Tallinna prügilas läbi viidud olmejäätmete koostise hinnangut22. Kuigi uuring kattis Tallinna erinevaid asumeid (Nõmme, Pelgulinn, kortermajade piirkond jne), võib tiheasustuse jäätmetekitajaid pidada suhteliselt sarnaseks nii linnas kui ka selle lähipiirkondades. Tabel 3. Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete uuringu I etapi tulemused23 Kinnisturühm Pirita eramajad Nõmme eramajad Põhja-Tallinna puitelamud Suurpaneelelamud Keskmine Lasnamäe Teised* Jäätmeliigid % % % % % % Köögijäätmed 23,52 16,27 20,06 32,25 28,63 24,15 Aiajäätmed 22,64 35,97 23,48 13,05 17,82 22,59 Muud biojäätmed 1,15 1,87 4,55 4,24 2,23 2,81 Pehmepaber 2,27 0,98 0,89 0,85 1,26 1,25 Vanapaber 6,13 2,83 6,93 8,08 7,36 6,27 Vanapapp 1,49 0,60 1,05 2,63 2,08 1,57 Kartong 1,44 1,15 1,06 1,23 2,15 1,41 Alumineeritud kartongpurgid 0,36 0,22 0,16 0,29 0,17 0,24 Muu paber, papp ja kartong 0,80 0,78 0,69 1,34 2,27 1,18 Kiled 3,73 3,92 3,30 3,94 5,28 4,03 Kõva plast 2,60 2,13 2,10 1,51 2,60 2,19 PVC ja Boori sisaldavad 0,24 0,20 0,33 0,22 0,33 0,26 Värviline klaas 3,20 1,91 1,87 2,06 2,67 2,39 Värvitu klaas 5,67 3,19 5,92 5,32 4,96 5,01 Muu klaas 0,49 0,10 0,38 0,82 0,17 0,39 Alumiiniumpakendid 0,32 0,30 0,16 0,13 0,24 0,23 Muud metallipakendid 0,82 0,88 0,81 0,69 0,87 0,81 Muud metallijäätmed 2,19 1,08 2,27 2,06 1,71 1,86 Elektri- ja elektroonikaseadmed 0,20 0,39 0,70 0,62 0,31 0,44 CFC-ühendeid sisaldavad seadmed 0 0 0 0 0 0,00 Puidust jäätmed 0,29 0,15 0,29 0,91 0,87 0,50 Kogumiseks kõlbmatu puit 0,06 0,03 0,09 0,25 0,08 0,10 Tekstiil 1,10 1,00 1,45 1,10 1,54 1,24 Rõivad 2,12 2,24 3,86 4,37 3,66 3,25 Mähkmed ja hügieenisidemed 7,19 4,88 3,51 1,84 3,01 4,09 Segamaterjalist pakendid 0,70 0,70 0,68 0,79 0,83 0,74 Muu põlev materjal 2,02 0,76 1,44 4,97 1,86 2,21 Muu mittepõlev materjal, sh tuhk 4,30 13,16 10,51 2,57 3,12 6,73 Segajäätmed 0,81 0,53 0,48 0,80 0,58 0,64 Ohtlikud jäätmed 1,32 1,13 0,53 0,47 0,67 0,82 PET pudelid 0,83 0,65 0,45 0,59 0,48 0,60 * Mustamäe, Kristiine, Haabersti ja Kesklinn 5.2.2. Tööstusjäätmed Kuna käesoleval hetkel puudub vallal tegelik ülevaade oma territooriumil tegutsevatest ettevõtetest, siis puudub ka ülevaade nende tegevuse tulemusel tekkivatest jäätmetest ja jäätmekogustest. Eeldada võib metallijäätmete hulga kasvamist tänu amortiseerunud ja kasutuskõlbmatuks muutunud põllumajandustehnikale ning vanadele autodele, mis on liiklusest kõrvaldatud (vt lisa 9). 5.2.3. Põllumajandusjäätmed Põllumajandusjäätmetest tekib sõnnikut, põhku jm. Need leiavad kasutamist põhiliselt tekkekohas. Eeldades põllumajandusjäätmete märgatava koguse suurenemise ebatõenäosust, need jäätmed valla jäätmehoolduse korraldamisele märgatavat mõju ei avalda. 5.2.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades neid jäätmeid 150...300 kg/a elaniku kohta24. Rae vallas võtab ehitusjäätmeid vastu AS Kiviluks, teine lähim vastuvõtja asub Tallinna linnas, ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94. Probleemiks on aga elanikkonna vähene informeeritus ja teadlikkus antud jäätmete äraandmise võimalustest ning ka tahe seda teha. Seetõttu kasutataksegi suhteliselt palju sellistest jäätmetest vabanemiseks (eriti just) suurte korrusmajade olmejäätmete konteinereid ja kogumiskohti ning veetakse järelejäänud ehitusjäätmed ka lihtsalt metsa alla. 5.2.5. Reoveesetted Reoveepuhastite ehitamise ja rakendamise senine praktika on näidanud, et tihti jääb reovee puhastamise tsükkel lõpetamata. Sette käitlus on juhuslik ning ei ole välja töötatud pidevalt toimivaid käitlusskeeme. Setet ladestatakse prügilatesse, uhutakse järelpuhastustiiki, jõelammile või otse veekogudesse. Aastate jooksul on biotiikidesse kogunenud märkimisväärsed jäätmekogused, mille koguse ja kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Biotiikidesse kogunenud sete ja muda põhjustab sekundaarset reostust. Samas suureneb tulevikus reovee bioloogilise puhastamise ja ka fosfori ärastamise laialdasemal kasutamisel sette kogus25. Hetkel on toimivad reoveepuhastid vallas järgmistes kohtades: Jüri alevikus, Vaidas, Lagedil, Kodalas, Pajupeal, Kurnas. Lagedil olevad reoveepuhastuse biotiigid on igal kevadel Pirita jõe suurvee ajal üleujutatud (vt lisa 9). Kasutusest väljas ehk mittetoimivad puhastid on peamiselt vanade mahajäetud loomafarmide juures - Kurna, Pikavere, Aruvalla, Vaida, Suursoo. Purgimisteenust kasutavatest majapidamistest toimub äravedu Tallinna ja Mõigu purgimiskohtadesse, kuna valla territooriumile ühtegi purgimiskohta ei jää. 5.2.6. Pakendijäätmed Valda on paigaldatud paarkümmend AS Vaania joogipakendi konteinerit, kuhu võib panna nii valget kui värvilist klaasi, alumiiniumpurke, tetrapakke ja plastpudeleid. Joogipakendite konteinerid asuvad: Jüris – Ehituse tänava katlamaja juures, Ehituse tänava garaažide juures, Tammiku tee 21 juures ja Rae vallamaja taga; Vaidas – Hoidla tee prügikonteinerite juures, Harju TÜ kaupluse vastas parkimisplatsil; Mõigus – Juhtme tänaval; Lagedil – «Tiina» poe juures, Jõe tn alguses ja SK Leivajõe väravas; Vaskjalas – Sillavahe tänaval, Pärna 2 ja AÜ-s Atleet; Peetri külas – Peetri teel; Pildikülas – Kaevu tänaval; Suursoo külas; Vana-Aavikul. Joogipakendite konteinerite tühjendamine toimub vastavalt konteineri täitumisele kohalekutse peale. Tasu konteineri tühjendamise eest ei maksta. 5.2.7. Ravi- ja meditsiiniasutuste jäätmed Käesolevas punktis esitatav on eeskätt informatiivse iseloomuga teave, mis võib osutuda vajalikuks ainult üksikutele vallas paiknevatele tervishoiuasutustele, samuti vallavalitsuse asjaomastele ametiisikutele. Tervishoiuasutused tekitavad järjest suureneva hulga jäätmeid, millest valdav osa on oma olemuselt tavajäätmete hulka kuuluvad ega kujuta seega mingit kõrgendatud ohtu tervisele ega keskkonnale. Siiski on osa jäätmeid, mis on nakatatud infektsioossete bakterite poolt. Seega peavad tervishoiuasutustes töötav personal ja kohalikud omavalitsused olema teadlikud nende jäätmete ebaõigest käitlusest põhjustatud mõjust tervisele. Selliste spetsiifiliste jäätmete ohtlikkus sõltub nende tüübist. Üheks kõige tõsisemaks ohuks on kahtlemata nakkusoht, kõige ohtlikumad on AIDS ning A ja B hepatiit. Neli võimalust, kuidas nakkus võib edasi kanduda on: • naha kaudu; • piisknakkus (limaskesta kaudu); • respiratoorse süsteemi kaudu, sissehingamisel; • soolekanali kaudu nakkusohtliku materjali tarbimisel. Peale naha kaudu levimise ei ole teada teisi võimalusi nakkuse edasikandumisest mikroorganismidega tervishoiusektori jäätmehoolduses. Tänaseks on teada, et juhuslikul kokkupuutel verega on infektsioonioht: • AIDS’i puhul 0,3%; • hepatiit B puhul 30%; • hepatiit C puhul 4%. Infektsioossete jäätmete poolt tekitatud vigastused võivad põhjustada ka teisi haigusnähte, näiteks teetanust. Lisaks nakkusohule ei tasu tähelepanuta jätta ka mürgitusohtu. Mürgituse põhjuseks võivad olla ravimid, kui nad on paigutatud inimestele ligipääsetavatesse prügikastidesse või matmata kujul prügilatesse. Maetud kujul kujutavad nad endast tõsist ohtu põhjaveele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata vähi ravimisel kasutatavate tsütotoksiliste (toksiline elusrakkude suhtes) ravimite jäätmetele, kuna viimased on mutageensed (geenmutatsioone põhjustav) ja/või teratogeensed (põhjustavad loote väärarenguid) kõigile elusorganismidele ja kujutavad endast suurt ohtu nii tervisele kui ka keskkonnale. Lisaks sellele, et ohustatud on tervishoiuasutustes töötavad inimesed, jäätmete käitlemisega seotud inimesed ning prügilates elatist teenivad inimesed, väärib tähelepanu ka jäätmehoolduse kui sellise negatiivne mõju pinna- ja põhjaveele, õhule ning pinnasele. Praegu on Eestis levinuim tervishoiujäätmete kõrvaldamise viis nende ladestamine prügilatesse. Hetkel on rajatud Eestisse vaid neli euronõuetele vastavat ladestuspaika – Väätsale, Jõelähtmele, Uikalasse ja Vaivarasse (ohtlikud jäätmed). Ülejäänud prügilatel kus ei ole nõuetekohaseid kaitserajatisi ning nõrgveepuhastus- ja gaasiväljutussüsteeme, reostab iga sinna ladestatud tonn ükskõik millist liiki jäätmeid ümbritsevat keskkonda. Mida ohtlikumad jäätmed, seda raskemad tagajärjed võivad sellel reostusel olla. Samuti tuleb taunida tervishoiujäätmete suunamist kanalisatsiooni, kui nad on eelnevalt kahjutustamata. Sellisel juhul on oluline ka reoveepuhastuses tekkiv liigmuda, mis võib sisaldada kanalisatsiooni sattunud mürgiseid või toksilisi tervishoiuasutuste jäätmeid, olles omakorda pinnase reostuse tekitajaks, kui sellist muda kasutatakse maaparanduses või põllumajanduses. Viimasel juhul võib toimuda akumuleerumine põllukultuuridesse ning sellised põllumajandussaadused kujutavad endast ohtu inimesele ja loomadele. Eestis hetkel toimuv jäätmete põletamine ei ole keskkonnasõbralik, sest esiteks ei vasta Euroopa Liidu keskkonnanõuetele neis tekkiv tuhk ja teiseks paiskavad nad õhku mitmeid atmosfääri saastavaid ühendeid nagu NOx, SO2, SO3, halogeene sisaldavad ühendeid, PAH ühendeid ja raskmetalle26. Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilate kohta on nakkusohtlike jäätmete ladestamine tavajäätmete prügilatesse keelatud. Nakkusohtlikud jäätmed võivad tekkida tervishoiuasutustes, veterinaarasutustes, laborites jm. Vastavalt jäätmeseaduse § 71 lõike 2 punkti 6 kohaselt sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord Rae valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 6 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord1» (RT I 2004, 23, 156) kuuluvad teatud ravi- ja meditsiiniasutuste jäätmed ohtlike jäätmete hulka ning nende käitlemisel tuleb järgida vastavaid seadusandlikke nõudeid. 5.2.8. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete käitlemine tõstatub kohaliku omavalitsuse funktsioonide seisukohalt kahel tasandil – tootmisettevõtetes ja kodumajapidamistes. Elanikelt on vallas korraldatud ohtlike jäätmete vastuvõtmine kahel viisil. Statsionaarselt toimub elanikelt tasuta ohtlike jäätmete vastuvõtt (vanad akud, patareid, õlijäätmed, elavhõbelambid, värvide, lakkide ja lahustite jäägid, vanad ravimid, taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jms) kahes kogumispunktis – Jüri alevikus Alexela tankla juures (neljapäeval 16.30–19.30, laupäeval 11.00–14.00) ja Vaida alevikus keskusehoone juures (kokkuleppel). Veel on ka ohtlikke jäätmeid võimalik iseseisvalt ära anda personaliga bensiinijaamades ja AS EcoPro ohtlike jäätmete kogumiskeskuses Rae vallas, Suur-Sõjamäel. Lisaks eelpool nimetatud kogumispunktidele on kõigis valla koolides ja ka vallamajas üleval punased patareikastid, kuhu saab panna kasutatud patareisid. Iga kuu maksab Rae Vallavalitsus konteinerite renditasu, konteinerite tühjendamine käib vastavalt täitumisele, umbes kaks korda aastas. Elanikke on teavitatud ohtlike jäätmete äraandmise võimalustest. Elanike ohtlike jäätmeid käitleb Masp AS. Kevadeti, tavaliselt aprillikuu viimastel nädalavahetustel toimub ka ohtlike jäätmete kogumisreid, kui AS-i MASP väikebuss peatub järgmistes kohtades: – Assakul, Künka tee 2 garaažide ees; – Lagedil, Betooni tn lõpus asuvate garaažide juures; – Pajupeal, AS Pakar töökoja juures; – Patikal, endise klubi juures; – Urvastes, endise sovhoosi töökoja hoovis. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed27 Valla ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed kuuluvad nelja ohtlikkuse klassi: • I klass – mürkkemikaalid (end. Vaida sovhoosi laos); • II klass – pliiakud (näit Väo Paas AS, autolammutus); • III klass – raudnikkelakud, kahjulikke aineid sisaldav saepuru ja tolm; • IV klass – liimi, värvide ja vaigujäätmetega reostatud taara. Puidutöötlemise ettevõtetes tekkivaid puidujäätmeid käideldakse nende taaskasutamise eesmärgil. Puidujäätmeid võib põletada energia tootmiseks, eeldades, et need ei ole segatud ohtlike jäätmetega (põletatakse nn. puhtaid puidujäätmeid). • Balcas Eesti AS, olenevalt jäätmete fraktsioonist, kasutab neid oma katlamajas (ka Jüri aleviku keskkatlamajas) küttena, väljastab puitlaastplaatide tootmiseks, talupidajatele loomade allapanuks ja ekspordiks; Rudec Trading OÜ pakib eksporditavaid puidujäätmeid. • Tammiku Puukoda OÜ, H & P Trepp, Nefab Eesti AS, Fenestra AS, Tugam AS – puidujäätmed põletatakse ettevõtte katlamajas. Forsten Puit OÜ ei taaskasuta puidujäätmeid (saepuru ja puidutolm); need on tootmishoonest eemaldatud kohtäratõmbe- ja pneumotranspordi seadmetega ning kuhjatud pinnasele. Nefab Eesti AS tekitas 2003. a 20 475 kg tootmisjäätmeid (liime ja värve sisaldavad pesuveed). On korraldatud jäätmete eraldi kogumine vastavalt nende koostisele ja omadustele. Keemilisi aineid sisaldavad pesuveed kogutakse stantsimisõlidest vabanenud plastkonteineritesse ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele Masp AS. Viimane võtab vastu ka liimide ja värvide tühja taara. Ettevõttes peetakse igakuulist jäätmearuannet. Skanska EMV AS tekitab väheses koguses keemiliste ainete (keevitusel kasutatavad kleepumisvastased vahendid, mille koostises on dikloroetaan) alt vabanevat taarat (aerosoolipurgid), mis kogutakse konteinerisse ja väljastatakse äraveoks Masp AS. Tugam AS kasutatava immutusvahendi CCA tühja taarat hoitakse tootmishoones ja tagastatakse selle tarnijale. ABB AS annab kemikaalide tühja taara jäätmekäitlusettevõttele EcoPro AS. Ettevõttes peetakse arvestust ohtlike kemikaalide alt vabanenud taara üleandmise kohta. Topformi OÜ ja Elementehituse OÜ ühisel territooriumil on olme-, ehitus- ja tootmisjäätmeid, sh keemiliste ainete tühja taarat. H & P Trepp keemiliste ainete (värvid, lakid) alt vabanenud taarat hoitakse lahtiselt ettevõtte territooriumil ja antakse üle AS-le Vaania. Fertil AS keemiliste ainete metalltaara lõigutakse ja veetakse ettevõttesse Emex AS. Tühjad polüetüleenmahutid lõigutakse ribadeks ja kogutakse jäätmekonteinerisse ning antakse üle AS-ile Ragn-Sells AS või väljastatakse kodanikele (kasutavad kastmisvee hoidmiseks). Fenestra AS ohtlike keemiliste ainete taara kogutakse eraldi konteinerisse ja antakse üle lepingu alusel jäätmekäitlusettevõttele. Eesti Konteinerteenuste Depoo AS tootmishoones ja territooriumil on hulgaliselt keemiliste ainete (värvid, naftaproduktid jms) taarat; selle üleandmine jäätmekäitlusettevõttele ei ole korraldatud. FIE Rein Lillemets purustab plastist tootmisjäätmed ja taaskasutab neid tootmises. Kose Ehituse OÜ (Patika külas) territooriumil hoitakse keemiliste ainete (värvid jms) ja naftaproduktide tühja taarat ning ehitusjäätmeid. 5.2.9. Mahajäetud jäätmed, ehitised ja saastunud pinnas Vallas on mitmeid omavolilisi jäätmete mahapanekukohti (vt lisa 9). Kõige kriitilisem on olukord Soodevahe külas Suur-Sõjamäe teega piirnevatel aladel. Maanteega piirnevatele aladele on peale olme- ja ehitusjäätmete ladustatud ka ohtlikke jäätmeid (näit kemikaalide tühja taarat, vanasid akusid). Ebaseaduslikke prügistatud paiku on vallas veel Jüri surnuaia ümbruses, Kurna kanali äärsete teede ääres Kurnas ja Järvekülas, Patikal. Samuti sattub jäätmeid maanteede äärtesse autodest väljavisatud ning ka sinna sihilikult maha pandud prügi näol. Vallas on hulgaliselt mahajäetud ja lagunevaid ehitisi – Kurna küla ümbruses, Vaida aleviku ümbruses, Patika külas. Mahajäetud ehitiste näol on enamasti tegu mahajäetud põllumajandushoonetega. Probleemiks on jäänud suures osas juhuslikust kättesaadavast materjalist omavoliliselt ehitatud esteetiliselt häiriva välimusega ehitised isetekkelises Soodevahe külas. 5.2.10 Transpordijäätmed (autokummid, romulad) 16. juulil jõustus Eesti prügilamäärusest tulenev keeld ladestada prügilates purustamata rehve. Kolme aasta pärast (16.07.2006) ei tohi ladestada ka enam purustatud rehve. Need nõuded tulenevad EL-is kehtivast prügila direktiivist. Eesmärgiks on rehvide taaskasutamine, kas siis materjalina või neis sisalduva energia saamiseks. Hinnanguliselt tekib Eestis aastas ca 9–10 tuh tonni vanarehve, millest ainult 1,5 tuh t kajastub aruandluses28. Kahjuks vedeleb märkimisväärne kogus vanu rehve ka lihtsalt üle Eesti laiali – garaaži taga või metsa all. Rae vallas tekkivate vanarehvide kogus on hetkel täpselt teadmata, kuid võib eeldada selle jäämist suurusjärku ca 60 t aastas. Täna on olmes tekkivate vanarehvide otstarbekaks käitlusmenetluseks nende eraldamine muust jäätmevoost ja ladestamine inertsete jäätmete ladestuspaigas. Balco AS tootmisjäätmed (ei sisalda ohtlikke aineid) veetakse vanade rehvide kogumispaika (Väätsa Prügila AS), kummijäätmed ja -tolm – Slops OÜ. Krati Kaubanduse OÜ-s (Aaviku külas) eraldatakse autode lammutamisel tekkivad ohtlikud jäätmed (õlid, akud, tosool jt); väidetakse, et need ja autokered antakse üle jäätmekäitlusettevõttele29. Tegelik olukord annab alust eeldada, et vallal puudub adekvaatne info oma haldusterritooriumil tegutsevates autoromulates (Lagedil, Aaviku ja Kopli külas), autoremondi ja põllumajandusmasinate remonditöökodades, suuremates taludes (AS Pakar, Pihlaka talu jt) ja ka transpordi- ja tööstusettevõtetes (Skanska EMV autobaas, transpordiettevõtted Mõigus, Lagedil, Väo Paas, Rae betoon jt) tegelikult tekkivate jäätmete, sh ka ohtlike jäätmete (vanaõlid, akud jm) ning nende edasise saatuse osas. 5.2.11. Prügilad Prügilate mõju avaldub pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning välisõhu kvaliteedile. Valla haldusterritooriumil on paiknenud kaks prügilat: Vaida ja Lagedi prügilad (vt lisa 9). Vaida prügila asub Aruvalla külas; selle üldpindalast 2,0 ha moodustab prügialune pind 1,5 ha. Prügilana kasutati vana kruusakarjääri, mille aluspõhi oli savikas moreen. Põhjavesi prügila maa-alal on kaitstud. Prügilat haldas Vaania AS. Käesolevaks hetkeks on prügila jäätmete ladestamiseks suletud. Prügilas ladustati olmejäätmed suhteliselt õhukese kihina prügialuse pinna ulatuses. Sellest tulenevalt toimub prügilas valdavalt jäätmete orgaanilise osa aeroobne lagunemine. Jäätmelade oli sademetest läbiuhutav, mistõttu nõrgveekihti ei ole kujunenud. Sellest tulenevalt on prügila keskkonnamõju jääkreostuse näol suhteliselt väike. Lagedi prügila asub Kadaka külas. Prügila üldpindala on 4,5 ha, prügialune pind 2,9 ha. Prügila asetseb moreentasandikul. Prügila aluspõhi on savikast moreenist; pinnakatte alusel hinnatakse prügilas põhjaveeala nõrgalt kaitstuks. Prügila lähiümbruse talude salvkaevud (13–23 m sügavused, toituvad ordoviitsiumi põhjaveeladestusest) on keskmiselt kaitstud prügila nõrgvete eest. 2002. a augustis toimus prügila põleng. Selle kustutamisel ilmnes, et prügilasse on ladustatud masuudijäätmeid ja õlijäätmetega metallvaate. Kustutustööde käigus ja sellele järgnenud perioodil maetud masuudireostus likvideeriti. Siiski ei ole välistatud ohtlike jäätmete sattumine prügilasse. Prügilas on jäätmete vastuvõtmine lõpetatud. AS Tallmac koostas prügila sulgemisprojekti, AS Vaania – sulgemiskava. Vallavalitsus kooskõlastas prügila sulgemiskava 25. septembril 2002. a.30 Tänaseks on prügila sulgemistööd lõpetamisjärgus. 23. mail 2004. a teostatud ringsõidu käigus Rae vallas külastati ka Lagedi prügilat. Jäätmed on enamikus osas kaetud katte- ja kasvupinnase kihiga (keskmiselt 0,7 m paksuselt) ning peale on külvatud ka muruseeme. Kattepinnasekihina kasutatud saviliiv ja liivsavi vähendavad vihmavete sattumist jäätmekihtidesse ja reostunud nõrgvete väljaleostumise ohtu. Siiski on laiguti (sissesõidutee vahetus läheduses jm) katmata jäänud alasid, kus maapinda katab jäätmetega segunenud kattekiht. 5.3. Jäätmekäitlusettevõtted Rae valla territooriumil AS Vaania sorteerib Assaku aleviku olmejäätmeid Harju Tarbijate Ühistu endistes laohoonetes. Kohaleveetud olmejäätmeid sorteeritakse käsitsi nelja fraktsiooni (vastavalt klaas-, plekk-, plasttaara ja tetrapakendid). Sorteeritud jäätmed taaskasutatakse või põletatakse (tetrapakendid Aruküla aleviku katlamaja spetsiaalses põletusseadmes). Plasttaara ja tetrapakendid pressitakse enne nende suunamist taaskasutamisele või põletamisele. Ettevõtte asfalteeritud territooriumil pestakse jäätmekonteinereid survepesuga, kasutatakse pesuvahendit REM AL-21, osa pesuveest valgub looduslikule pinnasele ja imbub sellesse. Konteinerite pesuveele kogumismahutid puuduvad. Valla haldusterritooriumil Suur-Sõjamäel, Soodevahe külas asub Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus, mida haldab AS EcoPro. Kogumiskeskuses võetakse vastu kõik ohtlikud jäätmed (v.a nakkusohtlikud) vedelikena või tahkes olekus. Naftaproduktid ja teised kemikaalid võivad sisalduda vastuvõetavates jäätmetes emulsioonidena või setetena (mahutipõhjadena jms). Naftaproduktide ja teiste kemikaalidega saastunud veest eraldatakse liiv, setted ja teised tahked osad. Saastunud vett töödeldakse alumiiniumsulfaadi ja polümeersete koagulantidega ning eemaldatud setted viiakse Kunda Tsemenditehasesse põletamiseks. Kogumiskeskuses jäätmeid ei põletata. Ohtlikest kemikaalidest puhastatud vesi kogutakse vastavatesse mahutitesse, kust see pärast vajalike analüüside teostamist suunatakse Tallinna kanalisatsioonisüsteemi (kooskõlastatult AS-iga Tallinna Vesi). Vastuvõetud tahked ohtlikud jäätmed hoiustatakse hoones, vajadusel need pakitakse ümber purunemiskindlasse taarasse, milles transporditakse hoiustamisele Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskompleksi. 2002. a võeti vastu ca 2000 tonni naftaprodukte sisaldavaid jäätmeid ja 740 tonni ohtlikke kemikaale tahkes ja vedelas olekus. Ohtlikke jäätmeid transpordib kogumiskeskusesse ettevõtetega sõlmitud lepingute alusel valdavalt EcoPro AS spetsiaalsete veokitega. Vastuvõetud ohtlike jäätmete kohta peetakse aruandlust (saatekirjade alusel). Osa tühjast taarast puhastatakse ja suunatakse pärast lahtilõikamist Emex AS lattu31. Ehitusjäätmeid võtab valla territooriumil Aaviku külas vastu AS Kiviluks. Ettevõtte tegevusalade hulka kuulub peale inertsete ehitusjäätmete ümbertöötlemise ka karjääride haldamine ning kivipurustamise teenuse osutamine. Ehitusjäätmeid võetakse vastu ainult ilma puidu-, mulla-, isolatsiooni- jne jääkideta. 5.4. Jäätmehoolduse keskkonnamõju Jäätmehoolduse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Rae valla jäätmehoolduse keskkonnamõju seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises. Käsitledes tekkivate jäätmete otsest mõju inimese tervisele ja heaolule piirdub jäätmetest tulenev mõju häiringuga – hais, prügikonteineri risustatud ümbrus ja lenduv prügi. Häiringu ulatus sõltub konteineritega kindlustatusest, väljaveo sagedusest ja üldisest heakorrast. Jäätmete kogumisel peamised tekkida võivad probleemid on: • toiduainete jm kergesti roiskuvad biolagunevad jäätmed – roiskumisega seotud probleemid mõjuvad eelkõige hügieenitingimustele. Eriti soojal aastaajal on nende jäätmete kogumine ja edasisse käitlusesse suunamine ajaliselt piiratud. • Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase, mistõttu lisaks majanduslikule otstarbekusele ei ole ka keskkonnakaitseliselt põhjendatud kõigi olmejäätmete korraldatud vedu. Siit tulenevalt on oluline korraldatud jäätmeveo piirkondade määramisel lähtuda peale läheduse printsiibi ka jäätmetekitajate poolt toodetavatest jäätmekogustest ning -liikidest. Teiseks aspektiks on jäätmete edasise käitluse ja ladestamise mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Siinkohal tuleb arvestada ka reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega ja otseselt kanalisatsiooni juhitavate jäätmetega, samuti illegaalsete jäätmete mahapanekukohtade (risustamine) ning jäätmekogustega. Probleemiks on ka siiani osaline segajäätmete, kus on nii olme-, ehitus-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid, ladestamine tavajäätmete prügilatesse. Sinna veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid. Abinõud jäätmete tekke vähendamiseks – valikkogumine, tekkekohas sortimine ja jäätmete taas- ja korduvkasutamine – aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Kõige olulisemaks aspektiks kogu jäätmemajanduse juures võib pidada jäätmetest tuleneva mõju vähendamist keskkonnale tervikuna. Jäätmehoolduse mõju keskkonnale avaldub mitmeti. Otsene mõju inimese tervisele ning tema heaolu kahjustamine ja ümbritseva looduskeskkonna reostamine. Kaudse mõju avaldumine aga näiteks seniste prügilate ümbruse maa hinna languse tõttu, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulutuste kaasnemisega jne. Oma olemuselt on jäätmehoolduse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Säästva arengu printsiibist tulenedes on oluline tekkivate jäätmekoguste vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine. Sellega paralleelselt suund üleüldise tarbimise vähenemisele ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine peaks looma paremad tingimused loodusvarade säästlikule kasutamisele nende tarbimise vähendamise teel. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud hooldussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. 5.4.1. Suletud prügilate keskkonnamõju Prügilatest tulenev keskkonnareostus mõjutab põhja- ja pinnavett, õhu kvaliteeti (kasvuhooneefekt) ja pinnast. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi, asotsiaalsed inimesed, linnud). Prügilate keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust ja veepidemete paksusest ning levikust. Põhjavee looduslikku kaitstust mõjutab ka inimtegevus. Kaitstust vähendavad mitmesugused kaeved, halvas seisukorras olevad ja tamponeerimata puurkaevud ning põhjavee depressioon. Väikeprügilate üheks keskkonnamõju vähendamise abinõuks on jäätmelademe katmine. Sellega langevad ära mitmed probleemid, nagu jäätmete lendumine, ja vähenevad mitmed muud häiringud. Nõrgvee koguse minimiseerimiseks on vaja anda lõppkattele vajalik nõlvakalle, soodustada pindmist äravoolu ja rajada ümber prügila kraavitus. Eriti oluline on lõppkatte kujundamine suurema riskiga prügilate puhul, mis paiknevad vanades karjäärides32. AS EcoPro poolt on koostatud «Lagedi prügila sulgemistööde» aruanne. Sellest järeldub, et teostatud töödega vähendati oluliselt keskkonnariske ja reoainete sattumist põhja- ja pinnavette. Rajatud on põhjavee seirepuuraugud ja põhjaisolatsiooniga biolodu. Viimane välistab puhastamata nõrgvee sattumise Saha peakraavi ja selle kaudu Pirita jõkke. Koostatud on prügila järelhoolduse toimingute kava, mille täitmine on vallavalitsuse ülesanne. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemisenõuded1» § 36 kohaselt teeb käitaja järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab keskkonnateenistusele kord aastas kohase aruande. AS EcoPro poolt on 2003. a juunis koostatud keskkonnamõjude hinnang Vaida prügila sulgemise kohta. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt Vaida prügila sulgemisel sulgemiskava ja projekti ei nõuta. Prügila sulgemistööd seisnevad alljärgnevas: • ohtlike jäätmete ja probleemsete jäätmete käitlemine; • prügila kehandi kokkulükkamine, tihendamine ja kallete kujundamine; • prügila katmine kattepinnasega (50 cm) ja kasvupinnasega (20 cm); • prügila ümbruse korrastamine ja prügila haljastamine. 5.4.2. Põhilised keskkonnaprobleemid Põhilised jäätmetega seonduvad keskkonnaprobleemid Rae vallas on: 1. ebaseaduslikud jäätmete mahapanekukohad (põllud ja metsateed); 2. suvilapiirkondade jäätmehooldus; 3. Soodevahe küla – ebaseaduslikud ehitised, jäätmete äravedu ei toimu; 4. jääkreostuse, sh saastunud pinnasega seotud probleemid (Killustiku 8 endise asfaltbetooni tehase territoorium, katlamaja masuudihoidla, Seli karjääri lähistel paiknev Vene sõjaväest pärinev jääkreostuskolle); 5. mahajäetud lautade juures olevad vanad biopuhastid; 6. hooajaliselt tekkivad suuremad jäätmekogused; 7. jäätmete liigitikogumise vähesed võimalused; 8. jäätmealase info puudulikkus vallas; 9. vanaõlid – puudub info autolammutusettevõtete jäätmete kohta; 10. ohtlike ainetega puidujäätmed – kasutamine kütteks; 11. vanade prügilate sulgemine – pole siiani kaetud Vaida prügila; 12. tööstusjäätmete kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid. 5.5. Jäätmehoolduse korraldamine Rae vallas tegeleb jäätmehoolduse alaste küsimustega Rae valla maa-ameti keskkonnaspetsialist. Ametikoha eesmärgiks on valla pädevusse kuuluvate kohaliku tähtsusega keskkonnalaste ülesannete täitmine. Heakorratöid Rae vallas teostab VA Vaheko. Tulenevalt uuest jäätmeseadusest, on omavalitsusüksuste ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel oluliselt täpsustunud. Samuti suurenevad valla keskkonnaspetsialisti kohustused looduskaitse (vastuvõetud uus looduskaitseseadus) ning muudes valdkondades. Olukorras, kus jäätmed on kuulutatud riiklikus keskkonnastrateegias prioriteetseks valdkonnaks, oleks Rae Vallavalitsuse struktuuris otstarbekas luua eraldi keskkonnaamet, kaasates sinna täiendavalt vähemalt ühe spetsialisti. Läbimõeldud tööjaotus ning täiendavad vahendid (maastikuauto, kontoritehnika jms) looksid eeldused jäätmekava ja koostamisel oleva valla keskkonnastrateegia eesmärkide reaalsemaks täitmiseks. Alljärgnevalt loetelu, milliste tööülesannetega praegu tegeleda ei jõuta: • kontroll konteinerite ja nende õigeaegse tühjendamise üle; • kontroll puurkaevude üle; • kontroll kogumiskaevude üle; • kontroll heakorra üle; • detailplaneeringute läbivaatamine; • reidide korraldamine isetekkelistesse prügilatesse. Rae valla Keskkonnaspetsialisti ametikohustused on ära toodud lisas 3. Jäätmehoolduse rahastamine Rae valla eelarve kohaselt on jäätmehoolduseks planeeritud summa suurusjärgus 350 000 krooni. Keskkonnakaitselisi laene vallal võetud ei ole. SA-le KIK on viimastel aastatel esitatud mitmeid taotlusi keskkonnaalaste projektide teostamiseks. Mitmed neist on ka heaks kiidetud ja läbi viidud. Jäätmemaksu Rae vallas kehtestatud ei ole. Kokkuvõtlikult kajastab Rae valla jäätmehoolduse ja keskkonnaprojektide rahastamist tabel (lisa 6). ________________ 17 Rae valla arengukava 2003–2010, Jüri. 18 Rannamäe, R. Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan. Tallinn, 2004. 19 Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. 20 Euroopa Keskkonnaagentuur: põhimeetmed biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamise vähendamiseks. Allikas: http://www.envir.ee/jaatmed/jaatmed.html. 21 Rannamäe, R. Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan, Tallinn, 2004. 22 AS Tallinna Prügila biolagunevate jäätmete töötluskompleksi tehnilis-majanduslik uuring. AS Entec, 2003. 23 AS Tallinna Prügila biolagunevate jäätmete töötluskompleksi tehnilis-majanduslik uuring. AS Entec, 2003. 24 Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. 25 Harjumaa jäätmekava. AS EcoPro, Tallinn, 2003. 26 Hion. J. Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse olukord ja arendamise võimalused, Bakalaureuse töö, Tartu Ülikool, 2003. 27 Rae valla riskianalüüs. MTÜ Rae TPS, Jüri 2003. 28 Harjumaa jäätmekava. AS EcoPro, Tallinn, 2003, 29 Rannamäe, R. Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan, Tallinn, 2004. 30 Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan, FIE Rein Rannamäe, Tallinn, aprill 2004 . 31 Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan, FIE Rein Rannamäe, Tallinn, aprill 2004. 32 Harjumaa jäätmekava. AS EcoPro, Tallinn 2000. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED 6.1. Rae valla jäätmehoolduse eesmärgid Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti keskkonnastrateegiaga antud põhiprintsiibid – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega, integreeritus teiste keskkonnakaitse valdkondade ja loodusvarade kasutamisega. Rae valla jäätmehoolduse eesmärkideks on: 1. olme- ja ohtlike jäätmete tekke vältimine ja keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele vastava käitlemise tagamine; 2. tekkivate tavajäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine valla haldusterritooriumil; 5. jäätmete poolt elanikele põhjustatava terviseriski oluline vähendamine/vältimine; 6. Vaida prügila katmine ja omavoliliste prügiladustuste kõrvaldamine; 7. keskkonnakaitselise olukorra parendamine ja ohutustamine; 8. elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamiseks omavalitsusüksuse tasandil tuleks eelkõige lähtuda: • asjaolust, et Rae valla rahvaarv on viimase 30 aasta lõikes pidevalt kasvanud; • keskmine asustustihedus on ca 37 in/km2; • hetkel on Eestis suhteliselt vähe jäätmetest saadava teisese toorme töötlejaid ja lõpptoodangu valmistajaid; • tööhõive ja sissetulekud on jäätmehoolduse arengut mõjutavad näitajad; • loodustingimusi tuleb arvestada mitte ainult jäätmekäitlusettevõtete paigutamisel ja keskkonnaohutul rajamisel, kasutamisel ning järelhooldusel, vaid ka selle juures, kuidas on jäätmehooldust ja jäätmete taaskasutamist võimalik integreerida säästva arenguga; • kasvanud on ettevõtete arv, samas on endine suurtööstus märgatavalt vähenenud või kadunud (Tallinn–Tartu mnt äärne piirkond, Tallinna ringtee); • arenenud on kinnisvaraäri (Rae, Peetri, Järveküla, Jüri); • intensiivistunud on ehitustegevus; • üha suuremat osatähtsust jäätmemajanduses on omandanud Tallinna lähiümbruse vallad. Jäätmekava koostamisel on jäätmete tekke ja käitlusvõimaluste prognoosimisel eeldatud ettevõtete ja elanike arvu jätkuvat suurenemist piirkonnas. Kava eesmärkide saavutamiseks on koos Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja jäätmekavakomisjoniga läbi analüüsitud mitmesuguseid alternatiivvariante ja kirjeldatud eesmärkide realiseerimise vahendeid, nagu: • erimeetmed ohtlike ja muude oluliste jäätmeliikide käitlemiseks; • keskkonna- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid; • meetmete rakendamise eeldatav maksumus; • taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide asukohta ja tehnilist lahendust; • kas rajada lokaalsed kompostimisväljakud või viia biolagunevad jäätmed piirkondlikku süsteemi. Variantide juures hinnati mõju ja tagajärjed keskkonnale, aga ka kohalikule eelarvele. Alternatiivsete lahenduste analüüsil võeti arvesse: • piirkondlikud erinevused ja tehnoloogilised võimalused; • asustustihedus ja keskustest kaugele jäävad jäätmetekitajad; • jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamise võimalused; • kergesti ümberkohaldatava jäätmehoolduse süsteemi arendamine; • võimalus kiirelt reageerida turusituatsiooni muutustele; • praegusel ajal töös olevad prügilaprojektid; • senine jäätmete taaskasutamise praktika. 6.2. Jäätmevood ja jäätmekäitlus 6.2.1. Jäätmete kogumine, käitlemine ja taaskasutamine 6.2.1.1. Hajaasustusega maapiirkonna jäätmehooldus33 Jäätmehoolduse suundumisega jäätmeliikide eraldi käitlemisele tuleb kavandada vastavad käitlusahelad vältides eri jäätmeliikide segunemist. Erinevalt saab käsitleda kompostiks sobivaid jäätmeid (KOMPJ), bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid (BLJ) ja bioloogiliselt mittelagundatavaid jäätmeid (BMLJ). Esmatasandil on lihtne eraldada ka mitmesugused erijäätmed (ERIJ). Elamistalu (põllumajandusliku tootmistegevuseta) – 3...5 inimest, orgaaniliste olmejäätmete aias kompostimine, jäätmekütuse (peamiselt puidu) põletamine. Jäätmekonteinerid erijäätmetele ja bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele. Äravedu ühekordsete tellimistega ja/või oma transpordiga. Edasisse jäätmehooldusse: • BMLJ 50 kg inimese kohta aastas; • ERIJ 50 kg inimese kohta aastas. Tootmistalu – 4...8 inimest, kompostimisplats, jäätmekütuse põletamine. Jäätmekonteinerid erijäätmetele ja bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele. Äravedu ühekordsete tellimistega ja/või oma transpordiga. Edasisse jäätmehooldusse: • BMLJ 50 kg inimese kohta aastas; • ERIJ 50 kg inimese kohta aastas. Alevikuelamu – 2...4 inimest, minikomposter ja/või ühine kompostimisplats, osaline jäätmekütuse põletamine. Olmejäätmete ühine eraldikogumisvõimalustega jäätmepunkt. Äravedu lepinguliselt veofirmaga. Edasisse jäätmehooldusse: • BLJ 50 kg inimese kohta aastas; • BMLJ 60 kg inimese kohta aastas; • ERIJ 50 kg inimese kohta aastas. Kortermajade grupp – 10... 50 inimest, jäätmekonteinerid majade juures ja ühine jäätmepunkt jäätmete eraldikogumise võimalustega. Esmatasandi jäätmehooldus vajab olulist süvendamist ja korraldamist. Äravedu lepinguliselt veofirmaga. Edasisse jäätmehooldusse: • KOMPJ 20 kg inimese kohta aastas; • BLJ 200 kg inimese kohta aastas; • BMLJ 100 kg inimese kohta aastas; • ERIJ 50 kg inimese kohta aastas. Kaupluste ja teenindusasutuste lähedal on jäätmekogumispunktid, mis osaliselt on suundumusega erijäätmetele (kauplus – pakendid, pudelid; apteek – aegunud arstimid; remonditöökoda – kodumasinad; bensiinijaam – autodega seonduv jne). 6.2.1.2. Asulate jäätmehooldus34 Asulate jäätmehooldus toimiks kahe mudeli kohaselt. Aedlinn – osaline kompostimine minikompostrites või ühistel kompostimisplatsidel, ühised jäätmepunktid jäätmete eraldikogumise võimalustega ja jäätmekonteinerid majade juures, mõningane jäätmekütuse põletamine. Äravedu lepinguliselt veofirmaga. Kohalik omavalitsus kehtestab vastava kohustuse. Edasisse jäätmehooldusse: • KOMPJ 50 kg inimese kohta aastas; • BLJ 150 kg inimese kohta aastas; • BMLJ 80 kg inimese kohta aastas; • ERIJ 50 kg inimese kohta aastas. Korrusmaja – maja juures jäätmekonteinerid eraldikogumise võimalustega ja kvartalisisesed jäätmepunktid laialdaste eraldikogumise võimalustega. Äravedu lepinguliselt veofirmaga. Edasisse jäätmehooldusse: • KOMPJ 100 kg inimese kohta aastas; • BLJ 200 kg inimese kohta aastas; • BMLJ 100 kg inimese kohta aastas; • ERIJ 50 kg inimese kohta aastas. Puhkealade jäätmekorraldus tugineb müügipunktidele. Kaupluste ja teenindusasutuste juures jäätmepunktid suunitlusega erijäätmetele. Parkide taimsed jäätmed koondatakse kompostimisväljakule. Kogutud jäätmete edasine käitlemine toimub järgnmiselt: • Eraldi kogutud kompostitavad jäätmed (KOMPJ) toimetatakse kompostimisväljakutele. Saadav kompost realiseeritakse. • Bioloogiliselt lagundatavad jäätmed (BLJ) veetakse jäätmejaamadesse. • Bioloogiliselt mittelagundatavatest jäätmetest (BMLJ) läheb pool kogumispunktidest otse vastavate jäätmeliikide käitlejatele ja pool jäätmejaamadesse. • Erijäätmed (ERIJ) otse vastavatele käitlejatele. 6.2.1.3. Suvilate ja aiandusühistute jäätmehooldus Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus (jäätmeseadus § 66 lg 3). Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. (jäätmeseadus § 69 lg 4). Nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Aiandusühistute ja suvilate kaasamine jäätmete kogumissüsteemi on üks üleriigilise jäätmekava eesmärke olmejäätmete hoolduse vallas. Siiani on Rae vallas üheks probleemiks olnud suvilates ja aiandusühistutes tekkivad jäätmed – sisuliselt on vähemalt maist septembrini tegemist tiheasustusaladega, kuid seal ei toimu jäätmete kogumist ja vedu korraldatud kujul. Rae vallas on kavatsus sellised jäätmetekitajad kaasata korraldatud jäätmeveo süsteemi. Oluline on läbirääkimiste pidamine ühistutega, seda eelkõige jäätmehoolduse korraldamise vajaduses teadvustamise ja rahastamise osas. Olulisel kohal on ka omavalitsusüksuste poolse järelevalve tõhustamine. Ankeetküsitluste põhjal on alust eeldada selliste piirkondade huvi olla ka ise korraldatud jäätmeveoga liidetud. 6.2.2. Segaolmejäätmed Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka arenenud jäätmehooldusega Euroopa riikides. Ainus võimalus on tarbijaid jäätmealaselt harida, et nad säästvalt tarbiksid – kasutada pikaealisi tooteid, teha kaupade suhtes teadlik valik, osta mõõdukalt jne. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke vähendamisel seavad oma piirangud karmistuvad hügieeninõuded. Aastatel 1999–2000 ladestati Harjumaal olmejäätmeid prügilatesse ligikaudu 190 tuhat tonni (elaniku kohta ~360kg/a). Ladestatavatest jäätmetest on 40% (70 tuhat tonni/a) orgaanilise päritoluga jäätmed (olmejäätmete orgaaniline osa, puit jm.). Aastani 2006 on prognoositav olmejäätmete koguse mõningane kasv, kuni 170–175 tuhat tonni aastas (eeldusel, et elaniku kohta tekib 320–330 kg jäätmeid, elanikke 530 000). Pärast uute prügilate valmimist (kõik prügi kaalutakse) ja aruandluse paranemist (2002–2004. a) peaks saama täpsemad andmed ka olmejäätmete ladestamise kohta35. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üldiseks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine. Harjumaa jäätmekava kontekstis on abinõud järgmised (arvestades ka edasist käitlemist): • kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja sorditud ohtlike jäätmete edasine üleandmine nõuetekohaseks käitlemiseks; • biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas: ○ nende kompostimiseks ja taaskasutamiseks; ○ olmejäätmete ladestamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks. Taaskasutamine Jäätmete taaskasutamisel on oma piirid, mille ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittetaaskasutatav osa kas põletada, ladestada või kompostida. Järelejäänud jäätmeosa kompostimisel saadud materjali kvaliteet on madal ja seepärast on saadud komposti kasutamine piiratud, kuid lähiaastatel oleks see ideaalne kattematerjal suletavatele prügilatele, samuti vanade karjääride täitmisel36. Lähimad eesmärgid: • elanikkonna harimine olmejäätmete sorteerimisel; • taaskasutava osa suurendamine tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendijäätmetega); • biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluste loomine. 6.2.3. Tööstusjäätmed Jäätmehoolduses üldiselt rakendatavast põhimõttest «saastaja maksab» lähtuvalt kuulub tööstuses tekkivate jäätmete käitluse korraldamine jäätmetekitaja kohustuste hulka. Käesoleval hetkel puudub vallal piisav ülevaade oma territooriumil tegutsevatest ettevõtetest ning nende tegevuse tulemusel tekkivatest jäätmetest. Olukorra lahendamise üheks võimaluseks oleks vallavolikogu otsusega jäätmearuandluse kohustuse asetamine ettevõtetele. Samas on vajalik võimalikult suure hulga ettevõtete sidumine korraldatud olmejäätmete veoga. 6.2.4. Põllumajandusjäätmed Seoses põllumajandusliku tegevuse intensiivsuse langusega ei kujuta peamised põllumajandusjäätmed keskkonnanormide järgimisel ka ohtu inimeste tervisele ega ka ümbritsevale keskkonnale. Tagada tuleb sõnniku ja virtsahoidlate keskkonnanõuetele vastavus ning järgida seadusega ettenähtud norme põllumajandusjäätmete kasutamise osas. 6.2.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on: • ehitusjäätmete tekke vähendamine; • tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ohtlike jäätmete püsijäätmetega segunemise vältimine; • taaskasutatavate materjalide kasutuse suurendamine; • suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist; • kasutada ehitustel korduvkasutatavaid materjale; • vähendada ohtlike ainete kasutamist, nt suurendada taaskasutatava taara kasutuselevõttu; • eraldada ja koguda ehituse kõigis järkudes tekkivad ohtlikud jäätmed; • saavutada kontroll ehitusjäätmete tekke üle. Ehitus- ja lammutusjäätmed saab taaskasutada järgmiselt: • täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; • sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses (tellised, puit; praakdetailid, mida ei ole võimalik suurehituses kasutada) – taaskasutatavate toodete valmistamiseks; – suletava prügila kattematerjalina; – ajutiste teede ehitusel; • sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine37. Ehitusjäätmetel on oluline vahet teha uusehitustel tekkiva peaasjalikult koristusprahi ja vanaehitiste lammutusjäätmetel. Lammutusjäätmed, eriti betoon, tellised, paekivimüüritise jäätmed sobivad väga hästi prügiladestuse katteks. Samuti on selline materjal sobiv killustiku jm uue ehitusmaterjali tootmiseks. Ehitusjäätmeid võtab valla territooriumil Aaviku külas vastu AS Kiviluks. Ettevõtte tegevusalade hulka kuulub peale inertsete ehitusjäätmete töötlemise ka karjääride haldamine ning kivipurustamise teenuse osutamine. Kuna ehitus- ja lammutusjäätmete teke on otseses seoses ettevõtluse arengu ja investeeringutega, võib Rae vallas eeldada nende jäätmete osakaalu suurenemist. Osa ehitusjäätmetest ladestatakse praegu illegaalsetesse prügilatesse, veetakse tühermaale, metsa või kallutatakse esimeses vedajale sobivas kohas maha. Selliste olukordade vältimiseks on vajalik vallas siduda ehitus- ja lammutuslubade väljastamine jäätmearuande kohustusega. Esmajärjekorras tuleb üldisest jäätmevoost eraldada ohtlikud ehitusjäätmed - asbestikiudu või -tolmu sisaldavad jäätmed, ohtlike ainetega reostunud ehitus- ja lammutusjäätmed. Jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eesmärgid ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse osas vallas järgnevaks viieks aastaks: • Saada ülevaade ehitus- ja lammutusjäätmete tekkest ja koostisest; • Koguda taaskasutamiseks 75% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest. 6.2.6. Reoveesetted Reovee puhastustehnoloogia täiustamine suurendab tekkiva ja edasist käitlemist nõudva sette kogust. Koguse vähendamise võimalus peitub veetustamise tehnoloogias. Ohtlikkuse vähendamine on eelkõige seotud sette stabiliseerimisega38. Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1 (RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056) reguleerib reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamist. Nimetatud määrus on kooskõlas jäätmeseadusega, veeseadusega ja ning arvestab ka Euroopa Nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ keskkonna, eriti mulla kaitsmise kohta reovete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 04.07.1986). Määruses on täpselt kirjas, kuidas võib kasutada reoveesetet põllumajanduses ja millised võivad olla sette raskmetallide sisaldused ning kui tihti võib setet põldudele laotada. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded sätestab muuhulgas jäätmed, mille ladestamine prügilasse on keelatud. Määrusest tulenevalt on keelatud ladestada ka vedeljäätmeid, mis antud määruse kontekstis on kõik vedeleas olekus jäätmed, kaasa arvatud reovesi, kuid välja arvatud sete ja muda. Seega seadusandlikult on reoveesetete prügilasse ladestamine lubatav. Samas tuleb silmas pidada neis sisalduvat võimalikku reostusohtu ohtlike komponentide sisalduse näol. Seega tuleb reoveesetteid eelnevalt nende edasisele kasutamisele (kas kasutamisel põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimises või prügilasse ladestamisel) keemiliselt analüüsida. Uurida ja analüüsida tuleks ka reovee biopuhastite setete, eriti kasutusest välja jäänud puhastusseadmete setete kasutamise võimalusi Vaida prügila katmiseks. 6.2.7. Pakendijäätmed Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist kuni 30%. Pakendijäätmed on kerged, mahult moodustavad pakendijäätmed isegi kuni 60%. Eestis tekib inimese kohta kuni 100 kg pakendijäätmeid aastas. Olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% moodustab paber- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad pakendijäätmed, pakendijäätmed moodustavad olulise osa puit- ja komposiitmaterjalidest. Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunalise harimise ja selgitustöö (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendist ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 1. jaanuarist 2005. a. Omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll. Kogutud pakendijäätmete taaskasutamine või taaskasutamise korraldamine on pakendiettevõtja ülesanne. Pakendiseadusega kehtestatud eesmärkide saavutamiseks on esmaülesanne kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine, mis hõlmaks kõiki pakendeid ja tagaks sel viisil pakendijäätmete taaskasutusmäärade täitmise. Pakendi- ja pakendijäätmealased eesmärgid: • vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; • soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise pakendiseaduses ettenähtud mahus; • vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimesele ja keskkonnale. Esmatähtsad eesmärgid on: • erinevate majandus- ja organisatsiooniliste meetmete rakendamise võimaluste läbivaatamine ning pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi loomine ja rakendamine, mis hõlmaks kõiki pakendeid ja tagaks sel viisil edaspidi pakendijäätmete taaskasutus määrade täitmise; • ettevõtete ja elanikkonna kaasamine pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi korraldamisse; • järelevalve ja kontrolli tugevdamine pakendi-, pakendijäätme- ja jäätmealaste õigusaktide täitmise üle; • korrastatud teabesüsteemi arendamine tõeste pakendi-, pakendijäätme- ja taaskasutusandmete saamiseks. Pakendiseaduse § 36 sätestab pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1. pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas; 2. pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Pakendiseaduse § 15 kohaselt määrab kohalik omavalitsus oma territooriumil ära pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. 6.2.8. Ravi- ja meditsiinijäätmed Ravi- ja meditsiinijäätmete töötlemiseks on vaja eelnevalt süstlad, ampullid, kasutatud sidumismaterjalid jm üldisest jäätmemassist eraldada. Nende eritöötlust (põletamist) ei ole otstarbekas Rae vallas korraldada. Nimetatud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmetega tegelevale litsentseeritud ettevõttele. Asutused, kus selliseid jäätmeid tekkida võib, tuleks asetada valla ees jäätmearuande kohustuslaseks. Elanikkonnalt ravi- ja meditsiinijäätmete paremaks kokkukogumiseks tehakse jäätmekavaga ettepanek luua võimalused vastavate jäätmete äraandmiseks ravi- ja meditsiiniasutustes ning apteekides valla ja nimetatud asutuste vahelise kokkuleppe alusel. 6.2.9. Ohtlikud jäätmed, vastuvõtupunktid Omavalitsuste osa on oma haldusterritooriumil elavatele elanikele organiseerida võimalus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks. Kuna valla hajaasustusega piirkonnas pole otstarbekas rajada statsionaarset kogumispunkti, on omavalitsuse poolt sellistes piirkondades vajalik jätkata igal kevadel toimuvaid ohtlike jäätmete kogumiseks läbiviidavaid kogumisringe. 6.2.10. Mahajäetud jäätmed, ehitised ja saastunud pinnas Erastamiste ja kolhooside/sovhooside likvideerimise ning reorganiseerimise käigus tekkis jäätmete hulk, mida käsitletakse kui mahajäetud või peremeheta jäätmeid. Mahajäetud ja peremeheta jäätmete käitlemise finantseerimine on suures jaos käinud kohalike omavalitsuste või riiklike programmide raamis ning eelarvest. Peamiseks probleemiks rahastamisel on mahajäetud või peremeheta jäätmete defineerimine, vältimaks konkreetse ja eksisteeriva jäätmetekitaja poolt tekitatud jäätmete käitlemist riiklikust programmist saadud vahendite alusel. Lähtuvalt kohalike omavalitsuste või maakondlike keskkonnateenistuste fikseeritud probleemidest ja vormistatud taotlustest on selliseid töid ka iga aasta Riikliku Jäätmeprogrammi raames finantseeritud. Tulevikus peaks nn mahajäetud või peremeheta jäätmete käitluse tähtsus lähenema nullile ning hakkama rakenduma printsiip «saastaja maksab»39. Peamiseks probleemiks on Vene sõjaväe jäänukehitised ning hüljatud põllumajandusobjektid: loomalaudad, väetiseküünid, sõnnikuhoidlad. Ohtlike objektide lammutamise ja ohutustamise täiendav rahastamine on võimalik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, kellele tuleb esitada vastavad taotlused. Eraldi tuleb välja tuua metsa alla vms kohta looduses tundmatute isikute poolt paigutatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete likvideerimise rahastamine. Lähtuvalt kehtivast seadusandlusest on maavaldaja vastustav oma maa eest ning peab seega likvideerima oma rahaliste vahendite abil ka tema maal olevad jäätmed. Alternatiivina võiks mainida avariifondi või eriarve loomist, mida saaks kasutada operatiivsete koristustööde finantseerimiseks ning kuhu hiljem laekuksid reostuse põhjustaja (jäätmete tekitaja või ebaseaduslikult loodusesse paigutaja) poolt maksatavad summad tööde tegemiseks40. Oluline osa peremeheta jäätmete probleemi lahendamisel on ka Keskkonnainspektsioonil ja kohalikul omavalitsusel, kuna tavaliselt on jäätmete tekitaja/omanik siiski olemas. Mitte vähemtähtis pole ka elanikkonna seas teavitustöö läbiviimine nn naabrivalve meetodit rakendades. Teiseks oluliseks valdkonnaks on jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine. Paljud valla teedepeenrad ja metsaalused on kujunenud omavolilisteks jäätmete mahapaneku kohtadeks. Täpne ülevaade vallas selle koha pealt puudub. Peamisteks ohtlikult saastunud pinnasega paikadeks Rae vallas on vanade katlamajade mahutipargid ja pumplad, kütusehoidlad, vanad tanklad. Pinnasereostuse likvideerimisel on aluseks antud objekti prioriteetsus ehk oht keskkonnale, kusjuures peamiseks faktoriks on just põhjavee kaitstus reostuskohas ning oht põhjavee reostuse tekkeks. Nimetatud jäätmete käitlemisvajaduse lähtealused on järgmised: 1. kaardistada Rae valla territooriumil asuvad omaalgatuslikud prügiladestud, hinnates seejuures jäätmete kogust, jäätmete liigilisust ja nende ohtlikkust; 2. koostada likvideerimisnimekiri lähtuvalt reostatud paikade keskkonnaohtlikkust silmas pidades; 3. likvideerida (lokaliseerida) saastunud pinnas ja hüljatud jäätmed seal, kus see on (häda)vajalik, st kus on reaalne pinnase- ja põhjavee reostuse risk ning sedakaudu ka oht inimeste tervisele; 4. koguda kokku, puhastada, ladustada veel suhteliselt kompaktses konditsioonis olevad ohtlikud jäätmed, millega ennetatakse hilisem, tunduvalt kallim ja suuremamahulisem laialivalgunud jäätmete likvideerimine; 5. sõltuvalt valla eelarve võimalustest sõlmida lepingud valla heakorrastamisega tegeleva asutusega või korraldada hankekonkurss jäätmeladestute likvideerimiseks ja jäätmete käitlemiseks; 6. jäätmeladestute likvideerimistööde käigus rakendada käepäraseid meetmeid nende taastekkimise vältimiseks – võimaluse korral takistada autotranspordi ligipääsu, paigaldada asjakohaseid hoiatus- ja keelusilte; 7. jäätmeseaduse § 128 lõike 5 rakendamine – Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust (kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul), korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras; 8. likvideerida jäätmeid viimasena seal, kus keskkonnareostuse risk on väike. Maanteedega piirnevate maa-alade risustatuse peamisteks põhjusteks on sõidukitest sõidu ajal välja heidetavad jäätmed ja selle territooriumi teatav «ei-kellegi-maa» staatus. Praktilisteks võimalusteks olukorra parandamiseks on: 1) Maantee-äärse ala korrashoid valla kulul sõlmides vastava kokkuleppe valla heakorrastamise ja koristamisega tegeleva asutusega (VA Vaheko); 2) Koristustööde regulaarne läbiviimine ühiskondlikus korras elanike ja kooliõpilaste kaasamisel; 3) jäätmeseadus § 128 lõike 5 rakendamine – Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust (Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul), korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 6.2.11. Probleemtoodete jäätmed Vastavalt jäätmeseaduse §-le 25 on probleemtooteks toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; 3) mootorsõidukid ja nende osad; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Seadus sätestab probleemtoodetele nagu mootorsõidukid ja nende osad, k.a rehvid, elektri-, elektroonikaseadmed, patareid ja akud jt «tootja vastutuse põhimõtte». Sellistest toodete jäätmed peavad toodete valmistaja ja turustajad, üldmõistena «tootjad» kokku koguma ja nõuetekohaselt käitlema, ilma selleks üldjuhul jäätmevaldajalt tasu nõudmata. Praktiliseks täitmiseks eeldab see kindlasti vastavate tootjate vahel nn «tootjavastutuse organisatsioonide» moodustamist. Probleemtoodete puhul on vajalik vallas rajada süsteem jäätmete tasuta tagasivõtmiseks tarbijatelt. Transpordijäätmed Lähtuvalt olukorrast, kus autode arv kasvab iga päevaga, suurenevad ka autode ekspluatatsiooniga seotud jäätmete kogused (vanaõlid, rehvid, akud, kasutuselt kõrvaldatud liiklusvahendid jne). Vanaõlide osas on vastu võetud vastavad õigusaktid, mis peaksid nimetatud jäätmegrupi probleemi lahendama. Samas tuleb suurendada kontrolli ettevõtete (autoremonditöökojad jm) üle, et nimetatud jäätmed oleksid üle antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele käitlejatele, mitte ei satuks olmejäätmete hulka või loodusesse. Lõplikult on veel lahendamata hetkel vanarehvide probleem. Vastavalt EL direktiivile 1999/31/EC prügilate kohta ja keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» tulenevatest nõuetest pole aastast 2006. a lubatud vanarehve (ka tükeldatuid) ladestada prügilatesse. Seega, kui 2006. a pole lahendatud vanarehvide probleem, tuleb rajada jäätmekäitluskohtade juurde vanarehvide hoiuplatsid41. Vanarehvide käitlustaseme parandamiseks Rae vallas on soovitatav: • välja töötada olemasolevaid käitlusvõimalusi (ladestamine AS ATI Grupp inertsete jäätmete ladestuspaika) arvestav vanarehvide kogumise teenus. Potentsiaalseteks klientideks on eelkõige Rae vallas asuvad väikeettevõtted ja asutused, kus vanarehve tekib jäätmetena väikestes kogustes. Vanarehvide ajutiseks hoiustamiseks kuni täiskoorma moodustumiseni nende edasitranspordiks luua vastav hoiukoht, kus oleks välditud nende laialitassimine ja vandalismiaktid (süütamine jms). • vana rehvi omanikule, nii üksikisikule kui ettevõttele, peaks looma võimaluse selle üleandmiseks jäätmekäitlusfirmale, pannes nimetatud kohustuse jäätmeveo konkursi tingimustesse. Kohalik omavalitsus kui keskkonnajärelevalve asutus, peaks tugevdama järelevalvet autoremondi- ja rehviettevõtete üle, et rehvid ei satuks lihtsalt metsa alla, nõudes firmade käest jäätmehooldussüsteemiga liitumist ja ka aruandlust rehvide käitlemise üle. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Nimetatud jäätmegrupi kokkukogumine oleks kõige otstarbekam ühildada ohtlike jäätmete kogumisega (vt p 6.2.9), tagades jäätmegruppide mittesegunemise. Teise alternatiivina võiks elektri- ja elektroonikajäätmete konteinerid paigaldada kohalikesse jäätmekogumiskeskustesse - jäätmejaamadesse. Aastaks 2007 tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 6.2.12. Prügilad Üleriigilise ja Harjumaa jäätmekavaga on paika pandud kaks perspektiivset prügilat Harjumaal: Jõelähtme ja Loode-Eesti. Perspektiivseid prügilaid Harjumaa jäätmekavas Rae valla territooriumile rajada ei ole. Kohalikule omavalitsusele on jäätmeseadusega pandud kohustus määrata korraldatud jäätmeveo konkursi tingimustega ka jäätmekäitluskohad. Siin tuleb lähtuda jäätmeseaduses sisalduvast läheduse printsiibist. Tulenevalt sellest on jäätmetekäitluskohaks otstarbekas määrata Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas. Sealt edasi tuleb jäätmed viia edasi lähimasse lõppladestuspaika. Ühe alternatiivse võimalusena nägi Rae Vallavalitsuse poolt loodud jäätmekava koostamise komisjon ette võimalust koos teiste Harjumaa valdadega teha kõik selleks, et saada 65% Tallinna Prügila AS-i või ka loodava Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse aktsiapaki omanikuks. Sellise puhul oleks võimalik reguleerida jäätmekäitlusteenuste hinda ja säilitada suuremat kontrolli tekkivate jäätmete üle. Lisaks saab sellisel juhul prügilas arendada ka muid jäätmekäitlusalaseid tegevusi, mis aitavad veelgi stabiliseerida vastuvõtu hinda. Lisaks oleks veel otstarbekas rajada laadimisjaamade võrk üle Harjumaa. 6.2.13. Loomsete jäätmete käitlemine ja loomade matmispaigad Loomsed jäätmed ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ja nõuded matmispaikadele on kehtestatud põllumajandusministri määrusega ning nende tunnustamine toimub samuti Põllumajandusministeeriumi poolt. Üleriigilises jäätmekavas käsitletakse neid põllumajandusjäätmete kontekstis. Seega loomsete jäätmete teemat jäätmekava laiemalt ei käsitle, kuna kohalik omavalitsus peab eelkõige olmes tekkivate jäätmete käitlust ise korraldama, enda haldusterritooriumil tegutsevatelt ettevõtetelt on tal aga õigus nõuda jäätmekavale vastavat tegutsemist lähtuvalt jäätmeseaduse ja selle rakendusaktide nõuetest. 6.3. Jäätmete kogumise ja veo üldine skeem – korraldatud jäätmevedu Põhimõtteliselt on maailmas olemas mitmesuguseid olmejäätmete kogumissüsteeme, mille rakendamine sõltub kohapealsetest tingimustest, nagu: • teenindatavate elamute tüüp; • jäätmete sorteerimine tekkekohal; • kaugus jäätmekäitluskohtadest; • seadusandlikud nõuded. Traditsiooniliselt kogutakse korteris (eramus) tekkivad olmejäätmed köögis olevasse prügikasti ja seejärel tühjendatakse see õuel olevasse kogumismahutisse ehk prügikonteinerisse. Sageli kogutakse jäätmed kile- või paberkotti, mis täitumisel koos jäätmetega ära visatakse. Juhul kui soovitakse jäätmeid kodus sorteerida (nn valikkogumine), eeldab see kogumiskoha olemasolu igale väljasorteeritavale jäätmeliigile (näiteks klaasikonteinerid, ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid). Valikkogumine on kõige paremini korraldatav paberi ja kartongi ning klaasi kogumise osas. Kogumismahutid on tavaliselt 100–850-liitrised metallist (teras, alumiinium) või klaaskiuga tugevdatud plastmassist valmistatud konteinerid. Prügikonteinerid on kas vahetatavad (jäätmevedaja asendab täis konteineri tühjaga) või tühjendatakse need kohapeal prügikogumisautosse. Kasutatakse ka suuremahulisi konteinereid: vahetatavaid mahuga 4–12 m3 ja kohapeal tühjendatavaid mahuga 3–8 m3. Need on tavaliselt valmistatud metallist ning neid kasutatakse eelkõige ehitusprahi ja ka pinnase kogumiseks, samuti tööstusettevõtetes, kus tekivad suhteliselt suured jäätmehulgad. Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1.01.2005. a. Rae valla puhul moodustatakse üks korraldatud veopiirkond. Veopiirkonna moodustamisel ei ületata jäätmeseaduses antud veopiirkonna maksimaalset elanike arvu (10 000 inimest). Loodava ühe veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad käideldavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna eri osade jäätmeveo kulutusi. Jäätmeveopiirkonnaga ei hõlmata kogu omavalitsuste territooriumit, osa hajaasustusega alasid jäävad jäätmeveo piirkonnast välja. Rae vallas korraldatakse korraldatud jäätmeveoga segaolmejäätmete käitlus. Tulevikus on võimalik rakendada korraldatud jäätmevedu ka teistele jäätmeliikidele (näiteks paberi- ja papijäätmed, ehitusjäätmed). Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeloaga tuleb lubada üksnes erandjuhtudel. Korraldatud olmejäätmeveo ellurakendamisel on üheks kitsaskohaks elanikkonna poolt kasutatavate konteinerite tüübiline erinevus (paljudes kohtades kasutatakse nõukogudeaegseid metallkonteinereid, mille tühjendamine on kaasaegse tehnikaga raskendatud). See tuleneb piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlejate erinevatest tehnilistest nõudmistest. Lähtudes eritüübiliste konteinerite kasutamisest ning teenusepakkujate erinevatest tehnilistest võimalustest, tuleb korraldatud jäätmeveo puhul konteineripark ühtlustada või jõuda muule kokkuleppele. Konteineripargi unifitseerimine on hõlbus olukorras, kus kasutajad on võtnud konteinerid rendile. Olukorras, kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Teiseks teeks on seada korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentidesse sisse ka vanade konteinerite teenindamise nõue (mis võib tõsta pakutava teenuse maksumust). Alternatiiviks konteinerite kasutamisele on kasutada prügikottide süsteemi, seda eelkõige hajaasustuses. Prügikottide süsteemi rakendamine teataval määral leevendaks eritüübiliste konteinerite tühjendamisel tekkivaid probleeme. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmete veo sagedus erinev, sõltuvalt asustustüübist. Rae valla hajaasustusega piirkondades, mis määratakse jäätmehoolduseeskirjaga, toimub korraldatud jäätmevedu minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Valla tiheasustusega piirkondade, mis määratakse jäätmehoolduseeskirjaga ja eramupiirkondades toimub jäätmevedu minimaalselt kord kuus (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Korterelamute jäätmekonteinereid tühjendatakse ühe-kahe nädala järel. Korraldatud jäätmeveo sisseseadmiseks peab Rae Vallavalitsus korraldama konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Esimese vastava konkursi korraldamisel on soovitatav määrata võrdlemisi lühike eri- või ainuõiguse kestvus. Lühema kestuse korral saab esialgsest ebamäärasusest tulenevaid riske paremini maandada, lühem kestus võib aga teisalt suurendada majanduslikku kulukust. Lisaks jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 määratud tingimustele on korraldatud jäätmeveo edukaks väljakuulutamiseks soovitav koguda ka järgmised andmed: 1. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkondade täpne kirjeldus (geograafiline piiritlemine); 2. Nimistu jäätmevaldajatest, kes loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel, sh: • jäätmevaldaja nimi • jäätmevaldaja aadress • jäätmevaldaja kontakttelefon • inimeste arv 3. Jäätmevaldaja valduses ja kasutuses olevate korraldatud jäätmeveoga hõlmatud iga jäätmeliigi kogumiseks kasutatavate jäätmemahutite arv ja iga jäätmemahuti kubatuur; 4. Jäätmevaldaja kasutuses olevate jäätmemahutite keskmine tühjendamise kordade arv ühe kalendrikuu jooksul lähtudes eelmise kalendriaasta 12 kalendrikuu andmetest tuues eraldi välja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud iga jäätmeliigi kogumiseks kasutatavate jäätmemahutite keskmise tühjendamise kordade arvu; 5. Jäätmemahutite omanikuks oleva(te) isiku(te) nimi (nimed). 6.4. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine eeldab Rae vallas järgmiste tegevuste ellurakendamist. Kohapeal on otstarbekas korraldada: 1. Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluste loomine; 2. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisvõimaluste loomine ja rakendamine; 3. Ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed: elanikkonnalt kokku kogutud jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele; 4. Vanaõli kokkukogumise korraldamine ning üleandmine litsentseeritud jäätmekäitlejale; 5. Segaolmejäätmete lõppladestuskoha valik lähtudes läheduse printsiibist; 6. Aiandusühistute ja suvilate kaasamine jäätmete kogumissüsteemi; 7. Omavalitsusüksuste poolse järelevalve tõhustamine; 8. Jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine; 9. Ohtlike objektide lammutamise ja ohutustamine – vanad loomalaudad, väetiseküünid, sõnnikuhoidlad. 6.4.1. Perspektiivsed prügilad Uusi perspektiivseid prügilaid Rae vald tulevikus (oma arengukavaga) ette näinud ei ole. 6.4.2. Vanade ja ebaseaduslike prügilate sulgemine Harjumaa jäätmekavas on ära toodud Harjumaa Keskkonnateenistuse otsused prügilate sulgemise kohta, mille järgi peaks suletama mõlemad Rae vallas asetsevad prügilad vastavalt 31.12.2001. a (Vaida) ja 01.10.2002. a (Lagedi). Tänaseks päevaks on suletud mõlemad nimetatud prügilad ning kaetud Lagedi prügila. Kohaliku omavalitsusüksuse tasandil on jäätmehoolduse tegevuseks, mis nõuab olulises mahus loodusvara kasutamist, eelkõige vanade prügilate korrastamisega (katmisega) seotud tööd. Jäätmekava tasandil on võimalik anda ainult umbkaudsed kruusa, liiva, savi jm mahud, täpsed andmed saadakse prügila sulgemiskava koostamisel, mille koosseisu peab kuuluma ka tehniline projekt. AS EcoPro poolt on koostatud «Lagedi prügila sulgemistööde» aruanne. Sellest järeldub, et teostatud töödega vähendati oluliselt keskkonnariske ja reoainete sattumist põhja- ja pinnavette. On koostatud prügila järelhoolduse toimingute kava, mille täitmine on vallavalitsuse ülesanne. Rajatud on põhjavee seirepuuraugud ja põhjaisolatsiooniga biolodu. Viimane välistab puhastamata nõrgvee sattumise Saha peakraavi ja selle kaudu Pirita jõkke. Vaida prügilas on jäätmete vastuvõtt lõpetatud ning prügila katmine on plaanis lõpetada 2004. aasta jooksul. AS EcoPro poolt on 2003. a juunis koostatud keskkonnamõjude hinnang Vaida prügila sulgemise kohta. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt Vaida prügila sulgemisel sulgemiskava ja projekti ei nõuta. Prügila tuleb pinnasega katta, haljastada ja ümbrus korrastada. 6.5. Jäätmehoolduse mõju keskkonnale ning selle vähendamise võimalused Üldjuhul ei oma kohaliku tähtsusega jäätmehooldustegevused olulist keskkonnamõju. Nn keskmise valla korraldatav jäätmehooldus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises. Jäätmete kogumisel võivad peamised probleemid tekkida toiduainete jm kergesti roiskuvate biolagunevate jäätmetega. Roiskumisega seotud probleemid mõjuvad eelkõige hügieenitingimustele. Eriti soojal aastaajal on nende jäätmete kogumine ja edasisse käitlusesse suunamine ajaliselt piiratud. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase, mistõttu lisaks majanduslikule otstarbekusele ei ole ka keskkonnakaitseliselt põhjendatud kõigi olmejäätmete korraldatud vedu. Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja jäätmete taaskasutamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud42. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmehooldussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega; tööstusettevõtete korral väheneb jäätmete ohtlikkus tooraine jm asendamise kaudu vähem ohtlikumatega. Need protsessid eeldavad ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõusu, mis on pikaajaline protsess. Seetõttu tuleb ohtlike jäätmete keskkonda, sh prügilasse sattumise vältimiseks kasutada ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mis põhineb avalikel kogumispunktidel, ettevõttesisestel kogumispunktidel ning riiklikul kogumis- ja käitlussüsteemil. Hajaasustuse tarbeks on otstarbekas jätkata nn rändkogumispunkti projekti, mis vähemalt kord aastas läbib varem teavitatud punktid vallas – eelkõige nendes piirkondades, mis jäävad kogumispunktist või -konteinerist kaugele. Tagamaks ohutu ettevõttesisese ohtlike jäätmete kogumine, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, mille koosseis ja suurus sõltub tootmisprotsessi iseloomust, tootmismahust jm. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ettevõttesisest jäätmete liikumist. Ettevõtted viivad kokkukogutud ohtlikud jäätmed maakondlikku kogumispunkti või korraldavad transpordi ja üleandmise litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele oma vahenditega. Jäätmete ohtlikkuse vähendamise eesmärgid valla tasandil järgnevaks viieks aastaks: Koguda elanikkonnalt ja väikeettevõtlusest kokku 50 % olmejäätmete hulka sattuda võivaid ohtlikke jäätmeid. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: • taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmevoost ja kokkuvedu; • vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; • transport ümbertöötlemiskohta, müük või üleandmine; • taaskasutatavate jäätmete töötlemine; • valmistoodangu turustamine. Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile. Üleriigilises jäätmekavas nähakse maapiirkondade ja väikeasulate jäätmehoolduse kohta ette järgmist: • maksimaalne biolagunevate jäätmete kohtsorteerimine ja nende kompostimine koduaias; • hõredalt asustatud piirkondades sobivasse kohta jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine; • laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamistes; • taaskasutada 30–40% tekkivatest olmejäätmetest (korduvkasutuse, materjaliringluse ja kompostimise kaudu). Valla jäätmekava üldisemaks eesmärgiks jäätmete taaskasutamise osas on, et lõppladestusse suunatavate olmejäätmete hulk stabiliseeritakse 2004. a tasemele. Aastaks 2006 saavutatakse 5–10%-line vähenemine aastas lõppladestusele saadetavate olmejäätmete mahust ja seda läbi taaskasutatavate materjalide valikkogumise ja/või taaskasutusse saatmise süsteemi ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse ja jäätmealase info kättesaadavuse tõhustamisel. Ehk teisisõnu suureneb kogu olmejäätmete mahust eraldatav taaskasutusse suunatavate jäätmete maht aastaks 2010 vähemalt 30%-ni. Lokaalne jäätmete valikkogumispunkt – jäätmejaam Esmases lahenduses oleksid küladesse ja/või alevikesse paigutatavate jäätmete valikkogumispunkti funktsioonid järgmised: • paberi- ja papijäätmete ajutine ladustamine kuni täiskoormate moodustumiseni nende edasi-transpordiks, vajadusel paberi- ja papijäätmete sorteerimine liikide kaupa; • pakendijäätmete sorteerimine ja ajutine ladustamine; • kogutud vanarehvide ajutine ladustamine kuni täiskoormate moodustumiseni nende edasitranspordiks. Ühes või kahes alevikus võib kaaluda ka asutuste ja väike-ettevõtete poolt jäätmetena tekitatud vanarehvide ajutist ladustamist; • tekkivate suuregabariidiliste olmejäätmete (pesumasinad, külmikud, mööbel), elektri- ja elektroonikaseadmete (telerid, raadiod, muusikakeskused) ajutine ladustamine; • kogutavate taaskasutatavate materjalide (plastijäätmed, metallijäätmed, klaasijäätmed jms) sorteerimine ja ajutine ladustamine. ________________ 33 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 34 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 35 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 36 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 37 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 38 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 39 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 40 Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. 41 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 42 Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. 7. EESMÄRKIDE REALISEERIMINE JA FINANTSEERIMINE 7.1. Jäätmehoolduse üldine skeem – korraldatud jäätmevedu Jäätmehoolduse skeemi puhul on järgitud: • kogutud olmejäätmed viiakse lähimasse jäätmekäitluskohta, milleks on Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas. Sealt edasi viiakse juba sorteeritud jäätmed edasi lähimasse lõppladestuspaika – Jõelähtmel asuvasse Tallinna Prügilasse; • suureneb jäätmetekitajate poolt kohapeal sorditav jäätmete kogus; • suureneb kokkukogutavate ohtlike jäätmete kogus; • väheneb biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamine peamiselt haljastusjäätmete koguse arvelt; Jäätmehoolduse skeem ja tegevused on järgmised: maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine: • tiheasustusega aladel – alevikes ja suuremates külakeskustes paigaldada taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, klaas) konteinerid, konteinerite grupid; koostöö firmadega, kes tegelevad pakendijäätmete kogumisega; • suuremad ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid – tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade alusel; • hajaasustuse puhul – taaskasutatavate jäätmete puhul on kaks võimalust: o jäätmetekitajad toovad need ise kogumispunktidesse-jäätmejaamadesse; o toimuvad perioodilised kogumisringid, võimalus koguda kokku ka ohtlikud jäätmed. biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • biolagunevate jäätmete eraldi kogumine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; • lokaalne kompostimine – tiheasustusega aladel ühine kompostimisplats lokaalse haaratusega, jäätmetekitajad ise kompostivad; • biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine valla keskses kompostimisväljakul (ühe alternatiivina nähakse ette Seli karjääri), süsteem alates aastast 2006; • tekkiva komposti kasutamine haljastustöödel (näiteks maanteede ääred), vanade biopuhastite katmisel, vanade karjääride katmisel. aia- ja puidujäätmed: • nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt – kompostimine eraldi teistest biojäätmetest; • tekkiva komposti kasutamine haljastustöödel (näiteks maanteede ääred), vanade biopuhastite katmisel, vanade karjääride katmisel. ehitus- ja lammutusjäätmed • eraldamine olmejäätmetest; • ehitus- ja lammutusjääkide kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjaliringe; • ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisvõrgustiku rajamine Rae valla territooriumile kaasates olemasolevaid sellist teenust pakkuvaid ettevõtteid (AS Kiviluks); • kasutamine materjaliringluses, vanade karjääride katmiseks, Vaida prügila katmiseks. jäätmete kogumine ja transport • haarata võimalikult suur arv jäätmetekitajad üldisesse süsteemi, seejuures ei ole otstarbekas hajaasustuse puhul kasutada süsteemi «konteiner ukse ees», vaid jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed valikkogumispunkti – jäätmejaama. ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine • ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega; • ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest paigaldatakse konteinerid alevike ja suuremate külakeskuste valikkogumispunktidesse – jäätmejaamadesse, samuti tanklatesse; o konteinerid ei pruugi olla suured – 2x2x2 m, lukustatava uksega, ventilatsiooniga jne; • ohtlike jäätmete kogumiseks hajaasustusest rakendatakse kogumisringe; kogumisringe on vajalik süsteemi käivitamise algfaasis teha sagedamini, et kokku koguda ladustatud ohtlikud jäätmed; • ravi- ja meditsiinijäätmete kokkukogumiseks kodumajapidamistest võiks luua vastavate jäätmete vastuvõtukohad neid samu tooteid väljastavate ettevõtete juurde (apteegid, perearstikeskused jms). Käitlusskeemi rakendamise eeldused Eespool antud käitlusskeemi eeldab järgmist: • elanike aktiivset kaasamist, mis sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmehooldust edendada; • jäätmehooldussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • elanikel peab olema motivatsioon jäätmehooldust edendada, jäätmehoolduse hinna, keskkonnateadlikkuse või mingi muu motivatsiooniteguri kaudu; • jäätmete liigiti kogumine peab olema piisavalt konservatiivne, et elanikud harjuksid seda tegema pikema aja jooksul; kogumissüsteeme ei tohiks muuta lühiajaliste turusituatsiooni muutuste tagajärjel43. Paratamatult tõuseb kaasaegsema jäätmehoolduse rakendamisel jäätmehoolduse hind võrreldes senise, suurt osa elanikkonda mitte haarava jäätmehooldusega. Hinnatõusu üheks oluliseks faktoriks on rangemad nõuded jäätmete ladestamisel ning ka transpordikulude suurenemine. Rõhutada tuleb aga, et praegu laialt levinud ehitus- ja olmejäätmete omavolilisel metsa alla vedamisel on oma hind – kulutused looduse, teeäärte ja aiataguste puhastamiseks on väga suured. Kui lisada praegustele jäätmehoolduse hindadele selliste kulutuste osa, võib kindlasti pidada korraldatud jäätmeveo kogukulusid väiksemaks kui praeguse olukorra kogukulutusi. Asi on lihtsalt selles, et praegu ei osale märkimisväärselt suur osa elanikkonnast jäätmehoolduse kulude katmisel ja seetõttu ei tahetagi jäätmehooldust jäätmeseadusega ettenähtud ulatuses. 7.2. Meetmete rakendamise eeldatav maksumus ja finantseerimine Omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad juriidilised ja füüsilised isikud loetakse korraldatud jäätmeveo süsteemiga ühinenuks pärast konkursi tulemuste väljakuulutamist. Jäätmetekitajad maksavad teenustasu, mis peab katma kõik jäätmete kogumise, veo ning kõrvaldamisega seotud kulutused. Jäätmehoolduse süsteemi ümberkorraldamine tõstab jäätmehoolduse hinda. Teiste maade kogemused on näidanud, et ka jäätmete taaskasutamine tõstab tervikuna jäätmehoolduse hinda. Seega põhjustavad lähimal perioodil hinnatõusu järgmised faktorid: • suurenevad jäätmete transpordikulud; • jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamise seotud kulud; • vanade prügilate sulgemise ja jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud. Hinnatõusu vähendamise võimalused on järgmised: • tekkivate jäätmete vähendamine ja jäätmete käitlemine ning taaskasutamine tekkekohas – sellel abinõul on omad piirid nii taaskasutamise võimaluste kui ka jäätmekäitlejate poolt vaadatuna – käitluse hind sõltub käideldavate jäätmete kogusest, mille alusel moodustub käitluse ühikkulu; • kasutada investeeringuteks abirahasid (EL fondid); • hinna kujundamine teeninduspiirkonnas, kus kehtestatakse keskmine hind sõltumata transpordikulutustest – oluline vähese sissetulekuga elanike (kodumajapidamiste) toetamiseks. Jäätmehoolduse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Jäätmehoolduse finantseerimise allikad on järgmised: • jäätmetekitaja; • ettevõtete vahendid; • omavalitsuste eelarved; • riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm); • Keskkonnainvesteeringute Keskus; • laenud; • abirahad, EL fondid. Omavalitsuse eelarve44 Vastavalt üleriigilisele jäätmekavale peaks tulevikus omavalitsused asutama jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmiseks ja koordineerimiseks jäätmehoolduskeskused (lähtuvalt regionaalsete prügilate teeninduspiirkondadest). • Seega kujuneb omavalitsuse eelarve üheks kohustuslikuks kulureaks jäätmekeskuse asutamisega ja käigushoidmisega seotud kulud (viimased peaksid olema suhteliselt väikesed, sest jäätmekeskus peaks ennast ise ära majandama). • Valla eelarvest kulub raha ka Vaida prügila sulgemistöödeks. • Kindlasti tuleb ette näha vahendid jäätmehooldusega seotud järelevalve tõhustamiseks. Keskkonnajärelevalve seadusega on omavalitsustele antud suured õigused, mida tuleks ka olukorra parandamiseks kasutada. • Kolmandaks kulureaks on nn hüljatud jäätmed, mille omanikku ei õnnestu tuvastada. Probleemi suurus sõltub valla asukohast jm teguritest. • Ka laenud lähevad eelarvereale. Jäätmehooldusesse antavad laenud ei erine millegi poolest muudest laenudest, mida omavalitsus võtta saab. Teatud laenuvõimalused avanevad alates piisavalt suurest projektimahust (EBRD minimaalne laenusumma 5 miljonit eurot, nõutav vähemalt 25% omafinantseering). Erasektori kaasamine45 Võrreldes arenenud riikidega on valitsussektori poolt tehtavate investeeringute tase Eestis küllaltki kõrge – kaks korda kõrgem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Seega, kuna vajadus investeeringute järele on kasvamas, tuleb leida võimalusi koostööks erasektoriga investeeringute rahastamisel. Näiteks keskkonnakaitses 2000–2002. aasta eelstruktuurivahendite (ISPA) maht on 876,2 miljonit krooni, sellele lisandub Eesti-poolne panus: 916,6 miljonit eelarvest, 362,7 miljonit laenudena. Erasektori panus on 149,3 miljonit krooni. Jäätmehoolduse hinna kujundamine46 Jäätmetekäitluse hinna kujundamise aluseks on püstitatud eesmärgid: • jäätmetekke vähendamine; • jäätmete taaskasutamise suurendamine ja jäätmehoolduse sõltuvuse vähendamine prügilast. Olmejäätmete käitluse kulude katteks (hinna kujundamiseks) on järgmised alternatiivid: • hind kujuneb vastavalt tekitatud jäätmete kogusele ja koostisele; see eeldab nende suhteliselt täpset fikseerimist (kaalumist) – nn muutuv hind; • jäätmetekitaja maksab kas kinnistu suuruse, selle väärtuse, korteri suuruse või seal elavate inimeste järgi – nn määratud hind; • kõik jäätmetekitajad, vähemalt olmejäätmete osas maksavad ühesugust hinda – see alternatiiv on selles osas ahvatlev, et saab teeninduspiirkonnas kujundada ühesugust hinnapoliitikat; hinnad on ühtlased vaatamata sellele, kas jäätmetekitaja paikneb jäätmekäitlusettevõtte läheduses või kusagil kaugemal – transpordikulud on ühtlased, rikkamad maksavad vaesemate eest – nn ühtlane hind. Kõigil nimetatud alternatiividel on oma eelised ja puudused: • Hinna kujundamine (muutuvhind) vastavalt tekkivatele jäätmetele sunnib inimesi jäätmeid sortima ja neid taaskasutama. Samas tekib reaalne oht, et jäätmeid ei deklareerita, ladestatakse illegaalselt või toimub nende keskkonnaohtlik põletamine või matmine. • Määratud hinna puhul on jäätmete kohtsortimise ja taaskasutamise motivatsioonid nõrgemad, kuid samas ei ole jäätmetekitajal vajadust jäätmete illegaalseks kõrvaldamiseks. Jäätmehoolduse kulude kasvu tingimustes ja vastava teenuse hinna kujundamisel peab olmejäätmete osas tagama nende kohtsortimise ja taaskasutamise. Selles osas on võimalused järgmised: • sortimata jäätmetele kõrgema hinna kehtestamine; • aktiivne propaganda elanike kaasamiseks; • hea koostöö jäätmehooldust korraldava omavalitsuse ja seda praktiliselt teostava erasektori vahel; • konkurentsi tekitamine, hinna ja teenuse kvaliteedi optimaalne suhe. 7.3. Valla jäätmehoolduse tegevuskava Rae valla jäätmehooldustegevused aastateks 2004–2008 on ära toodud tabeli kujul (lisa 8). ________________ 43 Harjumaa jäätmekava, AS Eco Pro, Tallinn 2003 44 SA REC Estonia. «Jäätmekava koostamise juhend», 2003. 45 SA REC Estonia. «Jäätmekava koostamise juhend», 2003. 46 SA REC Estonia. «Jäätmekava koostamise juhend», 2003. 8. JÄÄTMEHOOLDUSE JUHTIMINE 8.1. Jäätmehoolduse korraldamine Vastavalt üleriigilisele jäätmekavale tuleks jäätmehooldust korraldada integreeritud jäätmehoolduse põhimõtete järgi. Jäätmehoolduse integreerimise all mõistetakse jäätmehoolduse toimingute ühendamist ja koostoimimist. Integreerimise vajadus on seotud püstitatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamise efektiivsusega ning on tingitud Eestile iseloomulikest omapäradest – hajutatusest tingituna on teatud jäätmeliikide tekke- ja käitluskoha vahelised vahemaad suured, tekkivad jäätmekogused aga väikesed, mistõttu sellega kaasnevad transpordikulud on suured. Sisuliselt saab vald anda enamiku oma seadusandlusest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel võimaliku loodava jäätmehoolduskeskuse, mis luuakse võimaliku osaluse omandamise teel prügilas koostöös naaberomavalitsustega, pädevusse (vt p 6.2.12). Jäätmehoolduse korraldamisel ei tohi ära unustada, et kaasaegse jäätmehoolduse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmehooldust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmehoolduse maksumust jne. Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelevalve tõhustamise kaudu. Jäätmehoolduse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: • parem koostöö Harjumaa Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuse vahel; • ettevõtjatest jäätmetekitajate jäätmearuande koostamise ja esitamise kohustus; • avalikkuse tõhusam informeerimine võimalusest teavitada keskkonnajärelevalve organeid võimalikest risustamistest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest; • omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine. Jäätmehoolduse esmased tegevused Rae valla tasandil oleksid: 1. Kehtestada vallas jäätmekava ja korraldada selle täitmine. 2. Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine. 3. Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine. 4. Jäätmevaldajate registri sisseviimine. 5. Korrastada ohtlike jäätmete andmebaas ja hinnata ohtlike jäätmete kogused. 6. Kavandada tootmisettevõtetes keskkonnakaitse nõuetele vastav ohtlike jäätmete käitlus (koos aruandlusega ja vajadusel jäätmekavade koostamisega), vastavalt kehtestatud korrale. Kindlustada nende kohustuslik liitumine jäätmeveoga. 7. Tootmisettevõtetes välistada kemikaalidest vabanenud taara väljastamine elanikele. 8. Jääkreostuse likvideerimise korraldamine, sh Killustiku kvartal, endise Vaida sovhoosi mürkkemikaalide lao (= hüljatud objekt) likvideerimine. 9. Likvideerida omavolilised jäätmete mahapanekukohad. Tabelis 4 on antud eri tasandite funktsioonid47. Tabel 4. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Keskkonnaministeerium jäätmetekke vähendamise ja jäätmehoolduse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); mitme maakonna jäätmekava (piirkondliku) koostamise korraldamine. Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne. Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) olmejäätmete hoolduse korraldamine valla tasandil; kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; järelevalve jäätmehoolduse üle; valla (linnal) jäätmekava koostamine; haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand ettevõtte jäätmekava koostamine (Rae vald seda nõuab); jäätmetekitajate regisri pidamiseks vallale vajaliku info tagamine; korraldatud jäätmeveoga ühinemine; omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine; keskkonnateadlikkuse tõstmine. Jäätmekäitleja tasand anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, tegutseda vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete litsentsis kehtestatud nõuetele; omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja järgimine; jäätmetekitajate regisri pidamiseks vallale vajaliku info tagamine; 8.1.1. Jäätmehoolduseeskiri Jäätmekavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ja tegevuste rakendamiseks koostatakse valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmeseaduse § 71 lõike 2 kohaselt sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga: • jäätmehoolduse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu • kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; • jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; • elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord; • korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; • jäätmete kogumiskoht või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; • järelevalve korralduse jäätmehoolduse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. Seoses uue jäätmeseaduse kehtima hakkamisega 01.05.2004. a ja sellest tulenevalt ka paljude uute alamate õigusaktide uuendamisega on vajalik Rae valla jäätmehoolduseeskiri täies mahus üle vaadata ning viia kooskõlla ülemate õigusaktidega. Siinkohal on toodud mõningad soovitused punktide kohta, mida uus valla jäätmehoolduseeskiri kajastama peaks: • täpsustada nõudeid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks. Suuremaid korteriühistuid (näiteks alates 10-st korterist) kohustada korraldama neil tekkivate paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete liigilist kogumist sõlmides vastava lepingu jäätmekäitlusettevõttega spetsiaalse kogumisvahendi paigaldamiseks ja teenindamiseks; • siduda ehitusloa väljastamine vallas jäätmekava esitamise nõudega; • täpsustada ehitus- ja lammutusjäätmete kogumist, andes täpsemad juhised nende kogumiseks alaliikide kaupa, kui see on majanduslikult otstarbekas – tellisejäätmed, betoonijäätmed, puidujäätmed jne. 8.2. Järelevalve Tähtsamad aspektid järelevalve osas oleksid järgmised: 1. Kindlustada vallas koostöös Keskkonnainspektsiooniga jäätmehoolduse keskkonnajärelevalve sellises ulatuses, mis tagab jäätmeseaduse nõuetest kinnipidamise. 2. Arendada koostööd ja infovahetust järelevalveasutustega jäätmehoolduse küsimustes. 3. Kindlustada järelevalve ohtlikke aineid sisaldavate puidujäätmete põletamise üle. 4. Kindlustada järelevalve jääkreostusega paikade ja omanikuta hoonete ning nende likvideerimise üle, mis välistaks nendest tuleneva keskkonnareostuse ohu. Järelevalvet jäätmehoolduse osas teostavad järgmised institutsioonid: • Keskkonnainspektsioon; • Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond; • Harjumaa keskkonnateenistus; • Rae Vallavalitsus. Keskkonnajärelevalve tõhustamise abinõuks on ka Rae valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine ja vastavalt vajadusele selle täiendamine. 8.3. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Jäätmehoolduse edendamine ei ole mitte ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Laias laastus võib selles eristada kahte aspekti: I. jäätmehoolduse mõju inimese tervisele, riskigruppideks on: • ettevõtete töötajad, kus kasutatakse ohtlikke aineid (tekivad ohtlikud jäätmed); • jäätmekäitlejad; • haiglatöötajad; • asotsiaalsed inimesed; • jäätmekäitluskohtade läheduses elavad inimesed. II. elanike (jäätmetekitajate) kaasamine jäätmehoolduse (-käitluse) protsessi, milles saab eristada järgmised olulised momendid: • üldise keskkonnakasvatuse, sh ka säästva jäätmehoolduse propaganda sihikindel läbiviimine kõigile sihtgruppidele; • kaasaegse jäätmehooldussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • konkreetse jäätmehoolduskava käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö – jäätmete eraldamine, nende käitlemise juhised tekkekohas (kompostimine, põletamine jne). Teavitamine ja propagandatöö iga konkreetse tegevuse puhul peab käivituma tunduvalt varem, enne selle tehnilist lahendust. See peab käivituma siis, kui kava arendajad on leidnud õige lahendi, mis kõige paremini vastab ühiskonna majanduslikele ja keskkonnakaitselistele nõudmistele. Jäätmekava käivitamine (jäätmetekke vähendamine, kohtsortimine ja jäätmete käitlemine tekkekohas) sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmehooldust edendada. Valmisolek omakorda sõltub jäätmetekitajate motivatsioonist, näiteks parandada elukeskkonda tervikuna, vältida risustamist oma lähemas ümbruses, tõsta või säilitada kinnistu väärtust, kasutada tekkivaid jäätmeid komposti valmistamiseks või kütteks, vähendada jäätmehoolduse hinda jne. Elanike valmisoleku ja motivatsiooni tõstmisel peab pöörama tähelepanu järgmistele asjaoludele: • jäätmete sortimine ja eraldatud materjalide kvaliteet ning kogus peab olema tasakaalus turuga. Turgu saab ja peab mõjutama maakonna või riigi ulatuses, kuid alati on oht, et sorditud jäätmed ei leia taaskasutamist või nende taaskasutamise hind ei korva tehtud kulutusi; • jäätmete kohtsortimine peab olema piisavalt konservatiivne, et elanikud harjuksid seda tegema pikema aja jooksul; kogumissüsteeme (sorditavad jäätmeliigid, nende paigutus jm) ei tohiks muuta lühiajaliste turusituatsiooni muutuste tagajärjel; vastasel korral kaob usaldus; • eraldatavaid jäätmeliike ei tohi olla liialt palju; • üldjuhul ei tohiks jäätmete sortimine inimeste tavalist elurütmi segada; • nagu näitab teiste maade praktika, tõuseb jäätmehoolduse maksumus isegi siis, kui jäätmete taaskasutamise tase tõuseb. Hinnatõusu üheks oluliseks faktoriks on rangemad nõuded jäätmete ladestamisel. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: • üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmehoolduse propaganda, millesse tuleks kaasata ka piirkonnas korraldatud jäätmevedu teostav ettevõte; • konkreetse jäätmehoolduskava käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • üldine teave – jäätmehoolduse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, hajaasustuse konteinerite ja ohtlike jäätmete vastuvõtu asukoha ning lahtioleku aegade, jäätmeveo maksumuse jne kohta; • jäätmehoolduse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine jne. Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja propagandatöö peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja teostamiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: • kinnistute omanikud; • kortermajade elanikud; • hajaasustuse elanikud; • koolilapsed; • ettevõtjad. Jäätmekava koostamise ajal selgus, et esmased teavitustöö programmid võiksid olla järgmised: 1. Jäätmekava eesmärkide ja sellega kaasnevate tegevuste avalikustamine avalikkusele; 2. Ettevõtetele suunatud programm selgitamaks valla ja ettevõtete vahelisi suhteid jäätmete valdkonnas ja selgitustöö tegemine ettevõtte jäätmekava ja -aruande koostamise vajalikkusest, eesmärgiga tagada jäätmete keskkonnaohtlikkuse vähendamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine; 3. Jäätmete liigiti kogumine ja selle võimalused; 4. Tõhustada jäätmete tekke, kogumise, kasutamise ja sortimise alast propagandat ja infolevi elanike hulgas; 5. Kompostimise korraldamise võimalustest oma kinnistul; 6. Teavitustöö ohtlikest jäätmetest ning nende äraandmise võimalustest; 7. Kaasata elanikke nn naabrivalve põhimõttel jäätmete omavolilise mahapaneku tõkestamiseks. Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine – ajalehed, kuulutused, viidad. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine on ikkagi piiratud, siis informatsiooni on vajalik dubleerida paberkandjal – üldine buklett, mis on koostatud piisavas mahus, arvestades info vananemise ja jäätmekava elluviimise ajagraafikuga. Vajalik on ka teiste infomaterjalide olemasolu: • koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete iseloomustus ja kuidas neid käidelda; • biolagunevate jäätmete eraldamine kodus ja tiheasustuses kasutatavad lihtsad kompostimisseadmed (võimalused) koos jooniste jm vajalikuga; • milliseid jäätmeid võib põletada jne. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised48: • jäätmehoolduse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • jäätmehooldussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; • mitte küllastada inimesi teabega; • on oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseadmete paigaldamine; ________________ 47 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003. 48 Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallin, 2003. 9. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE HINDAMINE Jäätmekava kriteeriumid ja indikaatorid on vajalikud püstitatud eesmärkide ja rakendatava teabenõude täitmise kontrolliks ning korrigeerimiseks. Jäätmehoolduse edendamise üheks oluliseks kriteeriumiks on inimese tervis. Küllaltki keeruline on otseselt seostada jäätmehooldus, selle korrastamine ja inimese tervis. Samas võivad seosed jäätmete ja inimese tervise vahel olla mõningatel juhtudel otsesed. (Näiteks praegusel ajal üles kerkinud probleem, kus loomsete jäätmete kasutamine loomasöödaks võib toiteahela kaudu otseselt mõjutada inimese tervist (nn hullu lehma tõbi).) Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud ka ettevaatuse printsiibist, sest kõiki seoseid ja tagajärgi ei ole võimalik fikseerida. Seda printsiipi peab eriliselt silmas pidama jäätmete kontrollimatul ja vähepõhjendatud hajutamisel keskkonda et keskkond ja maastik ei risustuks ja ei toimuks kontrollimatut ohtlike jäätmete (ainete) hajutamist. Ettevaatuse printsiibi rakendamine on vajalik seal ja nende jäätmete puhul, kus on hoomatav oluline ja/või pöördumatu keskkonnamõju. • Kriteerium # Indikaator • Jäätmete tekke vähendamine ja vältimine # üldine kogus, jäätmete teke eri valdkondades; # olmejäätmete teke ühe inimese kohta; # ressursside säästlik kasutamine; # jäätmete taaskasutamine; # jäätmete taaskasutamine valdkonniti, % tekkivatest jäätmetest. • Risk inimese tervisele # ohtlike jäätmete teke, üldkogus; # ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt nõuetele (%); # olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine; # prügilate mõju vähendamine; # prügilatesse ladestatud jäätmed, kogus, % üldkogusest; # prügilatesse ladestatud olmejäätmete kogus; # ladestatud biolagunevate jäätmete kogus, % üldkogusest. • Mõju maastikele ja keskkonnaseisundile # jäätmehooldusteenusega haaratud majapidamiste arv, % üldarvust. • Majanduslik otstarbekus ja sotsiaalne mõju # jäätmete käitluskulu, jäätmete ühikmaksumus kr/t. Kriteeriumite püstitamisel on arvestatud sellega, et need ühtiksid põhiliste Euroopa Liidu vastavate kriteeriumidega. Olenemata valitud ja arendatavatest jäätmehooldusskeemidest (tehnoloogiast) on vaja teatud eeltingimusi, ilma milleta on jäätmehoolduse juhtimine, kontroll ja korrigeerimine ebaefektiivne. Need tingimused on järgmised: • tõepärased andmed jäätmete tekke ja edasise käitlemise kohta; • jäätmevoogude kontrollimine, seda eriti ohtlike jäätmete osas; • jäätmehoolduse institutsiooniline ja tehnoloogiline kindlustamine; • elanike kaasamine; • seadusandluse, institutsioonide ja majandusmehhanismi kaasajastamine, nende vastavusse viimine jäätmehoolduse eesmärkidega. Tegevusplaani rakendamine, järelevalve ja tagasiside • Jäätmekava täitmisest kokkuvõtte koostamine igal aastal 1. maiks; • muudatuste ja täienduste avalikustamine projekti kujul iga aasta 1. septembriks; • muudatuste ja täienduste vastuvõtmine 1. novembriks. 10. KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada Rae valla jäätmehoolduse hetkeolukord, jäätmemajandusest mõjutatud keskkonnaseisund, koguda infot valla elanikkonna ning ka ettevõtete jäätmete alasest keskkonnateadlikkusest ja tulevikuvisioonidest. See eesmärk ka töö koostamise käigus täideti. Saadud tulemustest lähtuvalt töötati välja valla jäätmehoolduse eesmärgid ja tegevused ning koostati orienteeruv jäätmehooldustegevuste rakendamise ajakava koos võimalike finantseerimisallikatega ja kavas toodud tegevuste täideviijatega. Töö tulemuste põhjal selgus, et põhilised jäätmetega seonduvateks keskkonnaprobleemideks Rae vallas on: • ebaseaduslikud jäätmete mahapanekukohad (põllud ja metsateed); • hajaasustus- ja suvilapiirkondade jäätmehooldus; • Soodevahe küla – ebaseaduslikud ehitised, jäätmete äravedu ei toimu; • jääkreostuse, sh saastunud pinnasega seotud probleemid (Killustiku 8 endise asfaltbetoonitehase territoorium ja katlamaja masuudihoidla, Seli karjääri lähistel paiknev Vene sõjaväest pärinev jääkreostuskolle jt); • mahajäetud lautade juures olevad vanad biopuhastid; • hooajaliselt tekkivad suuremad jäätmekogused; • jäätmealase info puudulikkus vallas; • vanaõlid – puudub info autolammutus- ja transpordiettevõtetes tekkivate jäätmete kohta; • ohtlike ainetega puidujäätmed – nende kasutamine kütteks; • vanade prügilate sulgemine – siiani pole kaetud Vaida prügila; • tööstusjäätmete kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid – jäätmearuande kohustuse seadmine kõigile ettevõtetele. Järeldada võib, et valla elanikud ja ettevõtted on jäätmeprobleemidest siiski vähe informeeritud, kuid valmidus ja tahe jäätmekäitluse parandamiseks on olemas. Sellest annavad tunnistust 2004. a kevadel läbiviidud jäätmekäitlus- ja hooldusalased küsitlused. Oluliseks Rae valla eesmärgiks, mis mõjutab kogu edasist jäätmehooldust ja keskkonnamõjusid, on jäätmete taaskasutamise suurendamine. Seda saab saavutada jäätmete valikkogumise võimaluste loomisega jäätmetekitajatele, biolagunevate jäätmete kompostimisega ja üleüldise keskkonnateadlikkuse suurendamine. Jäätmekavast tulenevad ettepanekud Rae valla jäätmehoolduse korraldamiseks oleksid järgmised: 1. korraldatud jäätmehoolduse korraldamine valla territooriumil – oluliseks eesmärgiks, mis mõjutab kogu edasist jäätmekäitlust ja keskkonnamõjusid, on jäätmete taaskasutamise suurendamine. Seda saab saavutada jäätmete valikkogumise võimaluste loomisega jäätmetekitajatele ja biolagunevate jäätmete kompostimisega; 2. ohtlike jäätmete käitlussüsteemi tõhustamine – ohtlike jäätmete efektiivsemaks kogumiseks on otstarbekas suurendada ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide arvu ning pöörata suuremat tähelepanu elanikkonna teavitamisele ohtlike jäätmete ja nende äraandmise võimaluste osas; 3. kontrolli saavutamine kõigi oluliste jäätmetekitajate poolt tekitatud jäätmekoguste üle, pideva tõepärase informatsiooni saamine jäätmehoolduse kohta vastavasisulise andmebaasi loomise läbi (jäätmevaldajate register); 4. jäätmete taaskasutamise suurendamine; 5. olmejäätmete tekke stabiliseerimine; 6. optimaalse jäätmejaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; 7. lõppladestamisele suunatavate jäätmekoguste vähendamine; 8. jäätmealase teavitustöö intensiivistamine vallas; 9. Vaida prügila katmine (suleti juba 31.12.2001. a). Rae valla jäätmekava on valla jäätmehoolduseeskirja koostamise üheks põhiliseks aluseks. Hiljemalt 2004. aasta lõpuks peaks olema välja kuulutatud Rae Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkurss. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Rae Vallavolikogu määrusega. Vajalik on luua jäätmevaldajate register ning kehtestada selle pidamise ja täitmise kord. 11. KIRJANDUS JA INFOALLIKAD 1. Veinla, H. Sissejuhatus keskkonnaõigusesse. Juura, Õigusteabe AS. Tallinna Raamatutrükikoda, 1998; 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse, TTÜ Kirjastus, Tallinn, 2000; 3. Kaasik, T. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika. «Olion», Tallinn, 1995; 4. Raukas, A. Eesti Loodus,. Tallinn ,1995; 5. Kriipsalu, M. «Jäätmeraamat», «Ehitame» kirjastus, 2001; 6. Rozental, V. 40 Eesti Nokiat, Äripäeva kirjastus, 2003; 7. Haljak, H. Jäätmed prügilasse alles viimasel võimalusel, Euroopa Liidu keskkonnanõuded ja Eesti. Eesti Keskkonnaministeerium, 2002, AS Infotrükk, Tallinn; 8. Parem keskkond, parem elu. «Eesti Naine» lisa, mai 2004; 9. Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003; 10. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine. Tallinn, 2002 11. Rannamäe, R. Rae valla keskkonnatervise tegevusplaan. Tallinn, 2004; 12. Rae valla riskianalüüs (MTÜ Rae TPS, Jüri, 2003); 13. AS Tallinna Prügila biolagunevate jäätmete töötluskompleksi tehnilis-majanduslik uuring. AS Entec, 2003; 14. Harju maakonna ordoviitsiumi–kambriumi ja kambriumi–vendi veekomplekside tarbevaru määramine ja olemasolevate varude ümberhindamine kuni aastani 2030, AS Maves; 15. Lagedi prügila sulgemistööde aruanne., AS Eco Pro; 16. Hion, J. Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse olukord ja arendamise võimalused. Bakalaureuse töö, Tartu Ülikool, 2003; 17. Gutmann, V, Linnupõld, L. Hinnang Rae valla keskkonnaseisundile ja atmosfääriõhu seisundi hindamine lihhenoindikatsioonilisel meetodil. Euroülikool, keskkonnakaitse teaduskond, KK-2 kursusetöö, 2003; 18. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398); 19. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52); 20. Looduskaitseseadus (RT I, 30.04.2004, 38, 258); 21. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 2004, 38, 258); 22. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131); 23. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579; 90, 521; 2004, 30, 209; 38, 258); 24. Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843); 25. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 1998, 61, 987; 1999, 10, 155 ; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258); 26. Välisõhu kaitse seadus (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594); 27. Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278); 28. Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165); 29. Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591); 30. Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistud (RT I 2004, 23, 157); 31. Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta (RT I 2004, 31, 212); 32. Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määruse nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord»; 33. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded»; 34. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2004, 23, 155); 35. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise, peatamise, tühistamise ja avalikustamise kord (RT I 1999, 8, 127; 2000, 32, 188); 36. Üleriigiline jäätmekava (RTI, 23.12.2002, 104, 609); 37. Harjumaa jäätmekava. AS Eco Pro, Tallinn, 2003; 38. Harju maakonna planeering (kehtestatud Harju maavanema 19. aprilli 1999. aasta korraldusega nr 1682); 39. Rae valla üldplaneeringu eskiisprojekt. Hendrikson & CO OÜ; 40. Rae valla arengukava 2003–2010. Jüri, 2003; 41. Euroopa Keskkonnaagentuur: põhimeetmed biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamise vähendamiseks. Allikas: http://www.envir.ee/jaatmed/jaatmed.html; 42. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg http://www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/1.html; 12. LISAD Lisa 1. Rae valla paiknemine Eesti kaardil; Lisa 2. Rae valla kaart (1:85 500); Lisa 3. Rae valla keskkonnaspetsialisti ametikohustused; Lisa 4. Ajutise komisjoni Rae valla jäätmekava koostamiseks koosoleku protokollid; Lisa 5. Rae valla ettevõtetele, korteri- ja garaažiühistutele ning elanikele saadetud küsitlused; Lisa 6. Rae valla jäätmehoolduse ja keskkonnaprojektide rahastamine; Lisa 7. Rae vallast jäätmekäitlusettevõtete poolt 2003. a kogutud andmed jäätmete kohta; Lisa 8. Rae valla jäätmehoolduste tegevuskava aastateks 2004–2008; Lisa 9. Fotod Rae vallast. Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 3 Rae valla keskkonnaspetsialisti ametikohustused Ametikoha eesmärk: Täita keskkonnaalaseid kohalik tähtsusega ülesandeid. 1. Jooksvate küsimuste lahendamine (teabenõuetele ja kirjadele vastamine, objektidele väljasõitmine, keskkonnaalane nõustamine); 2. Kohaliku järelevalve pidamine maa, vee, atmosfääriõhu, taimestiku, loomastiku, maavarade, kaitsvate loodusobjektide ning maastiku kasutamise ja kaitse üle ning sanktsioonide rakendamine õigusaktide rikkumise üle (ettekirjutused); 3. Keskkonnaspetsialisti pädevusse kuuluvate küsimuste kohta valla õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ja esitamine; 4. Keskkonnaalaste rahataotluste koostamine; 5. Lagedi ja Vaida prügila sulgemisega seonduv; 6. Lagedi Killustiku 10 keskkonnaauditi ja reostuse likvideerimisega seonduv; 7. Isetekkeliste prügimägede koristamise organiseerimine; 8. Puurkaevude asukoha kooskõlastamine; 9. Keskkonnamemorandumite läbivaatamine; 10. Kevadiste heakorranädalate korraldamine; 11. Ohtlike jäätmete kevadise reidi korraldamine; 12. Raielubade andmine üksikpuudele ja puude ülevaatamine; 13. Jäätmelubade, vee erikasutuslubade, maavara kaevanduslubade, õhusaastelubade taotluste läbivaatamine ja eelnõude koostamine vallavalitsusele; 14. Maa-ainese kaevandamise loa väljaandmisega seonduv; 15. Rae valla jäätmehoolduseeskirja täitmise kontrollimine; 16. Rae valla heitvee ja fekaalide käitluse eeskirja kontrollimine; 17. Heakorraeeskirja ja avaliku korra eeskirja täitmise kontrollimine; 18. Koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise kontrollimine, registri üle järelevalve pidamine; 19. Keskkonnateadlikkuse tõstmine (infovoldik – jäätmekäitlus Rae vallas, Lehmja tammiku infostend); 20. MTÜ Ökokratt – keskkonnateadlikkuse tõstmine; 21. Statistiliste aruannete koostamine; 22. Konkurss «Kaunis Kodu» korraldamine; 23. Kaevetööde lubade lõpetamise kooskõlastamine; 24. Karuputke võõrliikide tõrjega seonduv; 25. Artiklite kirjutamine ajalehte Rae Sõnumid; 26. Kodanike küsimustele vastamine kodulehel; 27. Maapinna täitmisega seonduv; 28. Septikute paigaldamisega seonduv; 29. Osalemine ja aruandmine valla keskkonnakomisjonis. Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 Jäätmekava koostamise komisjoni KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 14. november 2003. a, nr 1 Algas kell 8.40, lõppes kell 10.00. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige Veigo Gutmann. Protokollis arengu- ja planeerimisameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa Laur Linnupõld, Argo Rannamets, Meelis Kasemaa. Jäätmekava koostamise edasine tegevus: • Vaadata läbi ja täiendada eraisikutele ja firmadele saadetavaid küsitlusi • Määratleda probleemid, mida käsitleda jäätmekavas 1. Jäätmemajanduse korraldamise eesmärgid Rae vallas 2. Prioriteetsed eesmärgid 3. Jäätmekeskuste loomine 4. Jäätmemaks 5. Valikkogumine 6. Jäätmeveo piirkonnad (suvilad, hajaasustus) 7. Jäätmemajad 8. Ehitus- ja lammutusjäätmed (paiksed jaamad) 9. Keskkonnateadlikkus • Moodustada töörühm koosseisus: Laur Linnupõld, Ege Kibuspuu, Argo Rannamets, Veigo Gutmann, Ülle-Triin Enden, Aadu Võsu ?, Meelis Kasemaa • Laur Linnupõllul ette valmistada esitlus jäätmekava koostamisest detsembrikuu volikogu istungiks ja detsembrikuu külavanemate koosolekuks • Laur Linnupõllul saata 18. novembriks komisjoni liikmetele küsitlused, tegevusprogramm, probleemid, eesmärgid • Argo Rannametsal valmistada ette ülevaade korraldatud olmejäätmeveo põhimõtetest, probleemidest, alternatiividest. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 järg Jäätmekava koostamise komisjoni KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 12. detsemeb 2003. a, nr 2 Algas kell 13.00, lõppes kell 14.30. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige Veigo Gutmann. Protokollis arengu- ja planeerimisameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa: Laur Linnupõld, Meelis Kasemaa. Koosolekul vaadati läbi nii ettevõtetele kui ka eraisikutele saadetavad küsimustikud ning tehti järgmised parandused Elanikele mõeldud küsitlus • Küsimustikule on vaja lisada täitmisjuhis ja tagastamisjuhis. • Küsimustiku edastamise kohtadeks otsustati valida Rae valla veebilehekülg www.rae.ee, ajaleht Rae Sõnumid ning Rae valla koolid. • Küsimustik anda läbivaatamiseks Rae Vallavalitsuse kantselei vanemspetsialistile Elo Allemannile. • Küsimustikus olevad terminid peavad olema ühtsed. Ettevõtetele mõeldud küsitlus • Rae valla jäätmekava sisukorras olevad jäätmete liigid ja küsimustikus käsitletavad jäätmeliigid peavad olema ühesugused. • Küsimustik anda läbivaatamiseks Rae Vallavalitsuse suhtekorraldaja Elo Allemannile. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 järg Ajutise komisjoni Rae valla jäätmekava koostamiseks KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 3. aprill 2004. a, nr 4 Algas kell 08.00, lõppes kell 08.45. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Veigo Gutmann. Protokollis maa-ameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa komisjoni liikmed Raivo Uukkivi, Jaan Hiio ning Argo Rannamets. Koosolekul osales Laur Linnupõld OÜ-st E-Konsult 1. Ülevaate andmine nädala jooksul tehtud töödest Toimus arutelu. Jaani Hiio: vestles Rae valla lõuna pool asuvate külade külavanematega jäätmejaamade rajamisest. Külad olid huvitatud, probleemi valmistas ainult küsimus, kes jäätmejaamade hooldamise eest maksab. Argo Rannamets: Jäätmeveo hind sõltub, sellest millised konteinerid küladesse paigaldada ning kui tihti neid tühjendada. Kindlasti peaks paigaldama konteinerid joogipakendite, vanapaberi ja papi ning olmejäätmete jaoks. Raivo Uukkivi: Konkursi tingimustesse kirjutada sisse liigiti kogutavad jäätmeliigid ning konteinerite suurused. Argo Rannamets: Konkursi tingimustesse kirjutada sisse ka hindade täpsustusaeg, mille vältel saab kehtestatud hinda üle vaadata. Konkurss korraldada ainult konteineri tühjendushinnale, rendile määratakse piirhind. Argo Rannamets tõi välja järgnmised andmed, mida oleks vaja korraldatud jäätmeveo edukakas väljakuulutamiseks. 1. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkondade täpne kirjeldus (geograafiline piiritlemine). 2. Nimistu jäätmevaldajatest, kes loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel, sealhulgas: a) jäätmevedaja nimi b) jäätmevedaja aadress c) jäätmevedaja kontakttelefon d) elanike arv majapidamises 3. Jäätmevedaja valduses ja kasutuses olevate korraldatud jäätmeveoga hõlmatud iga jäätmeliigi kogumiseks kasutatavate jäätmemahutite arv ja iga jäätmemahuti kubatuur. 4. Jäätmevaldaja kasutuses olevate jäätmemahutite keskmine tühjendamiskordade arv ühe kalendrikuu jooksul lähtudes eelmise kalendriaasta 12 kalendrikuu andmetest, tuues eraldi välja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud iga jäätmeliigi kogumiseks kasutatavate jäätmemahutite keskmise tühjendamise kordade arvu. 5. Jäätmemahutite omanikuks oleva(te) isiku(te) nimi (nimed). 2. Ülesanded järgmiseks koosolekuks • Ege Kibuspuul kirjeldada tiheasustusalade piirikirjeldused ning koostada andmebaas antud alasse jäävatest kinnistutest. • Ege Kibuspuul lisada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondade kaardile ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide asukohad. • Laur Linnupõld teeb kokkuvõtte ettevõtete ja eraisikute poolt vastatud jäätmeküsitluse ankeetidest. • Argo Rannamets kutsub 12. mail 2004. a toimuvale külavanemate koosolekule ettekandja jäätmete sorteerimise kohta ning kompostimise võimalustest. • Raivo Uukkivi võtab ühendust külavanematele ettekande tegemiseks Rein Rattaga AS-st Tallmac. (teema: jäätmekäitlusest külades). • Jaan Hiio jätkab koostöös külavanematega jäätmejaamade paikapanemist Rae valla põhjapoolsemates külades. Järgmine koosolek toimub 19. mail 2004. a kell 8.30. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 järg Ajutise komisjoni Rae valla jäätmekava koostamiseks KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 19. aprill 2004. a, nr Algas kell 08.30, lõppes kell 09.20. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige Veigo Gutmann. Protokollis maa-ameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa Rae Vallavolikogu liikmed Raivo Uukkivi ja Jaan Hiio., Koosolekult puudus Rae Vallavalitsuse liige Helin Kangur. Koosolekul osales Laur Linnupõld OÜ-st E-Konsult. Kinnitati alljärgnev päevakord: 1. Küsitluse läbiviimine külades 2. Küsitluse läbiviimine korteriühistutes 3. Küsitluse läbiviimine aiandusühistutes 4. Ühiskoosoleku korraldamine (KÜ, AÜ ja külavanemad) 5. Rae valla territooriumil reaalselt tegutsevate ettevõtete nimekiri 6. Korraldatud jäätmeveo piirkonnad 7. Jäätmete liigiti kogumine Rae vallas 8. Tagasiside 9. Ülesanded järgmiseks korraks 1. Küsitluse läbiviimine külades Toimus arutelu. Otsustati: külades jagada küsimustikud vähemalt 20 % majapidamistest ning tagada laialijagamisel hajusus. Küsimustele lisada kaaskiri. OÜ-l E-Konsult korraldada küsimustike laialijagamine 20.04.2004 toimuval külavanemate koosolekul. 2. Küsitluse läbiviimine korteriühistutes Toimus arutelu. Küsimustike laialijagamine on lahendatud Vaida aleviku korteriühistutes ja osaliselt ka Jüri alevikus, lahendamist vajavad veel Lagedi ja Mõigu alevik. Rae Vallavalitsusel selgitada välja, kas on olemas korteriühistute esimeeste andmebaas. 3. Küsitluse läbiviimine aiandusühistutes Toimus arutelu. Otsustati: Ege Kibuspuul uurida, kas on olemas andmebaas aiandusühistute esimeeste kohta. 4. Ühiskoosoleku korraldamine (KÜ, AÜ ja külavanemad) Toimus arutelu üldkoosoleku korraldamisest korteriühistute ja aiandusühistute esimeestele ning külavanematele. 5. Rae valla territooriumil reaalselt tegutsevate ettevõtete nimekiri Reaalselt Rae vallas tegutsevate ettevõtete andmebaasi on koostanud Peeter Böckler. Otsustati: Laur Linnupõllul küsida Peeter Böcklerilt andmeid. 6. Korraldatud jäätmeveo piirkonnad Toimus arutelu korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatavade alade kohta. Otsustati: Järgmiseks koosolekuks valmistada ette kaart, kuhu on märgitud Rae valla külade piirid ning tiheasustusega alad. 7. Jäätmete liigiti kogumine Rae vallas Toimus arutelu jäätmete liigiti kogumisest Rae vallas. Otsustati: Ege Kibuspuul saata komisjoni liikmetele olemasoleva olukorra analüüs. 8. Tagasiside Otsustati: Komisjoni liikmetel anda Ege Kibuspuule tagasiside eelmisel komisjonil arutatu kohta 21.04.2004. 9. Ülesanded järgmiseks korraks • OÜ-l E-Konsult saata täiendatud jäätmekava materjal komisjoni liikmetele 22. aprillil 2004. a. • Ege Kibuspuul valmistada ette kaart Rae valla külade piiride ja tiheasustusaladega. • Ege Kibuspuul selgitada välja ühistute esimeeste kontaktandmed. Järgmine koosolek toimub 26. aprillil kell 8.30. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 järg Ajutise komisjoni Rae valla jäätmekava koostamiseks KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 26. aprill 2004. a, nr 3 Algas kell 08.30, lõppes kell 09.30. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige Veigo Gutmann. Protokollis maa-ameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa komisjoni liikmed Raivo Uukkivi, Jaan Hiio ning Argo Rannamets. Koosolekult puudus: Rae Vallavalitsuse liige Helin Kangur. Koosolekul osales Laur Linnupõld OÜ-st E-Konsult. 1. Komisjoni liikme väljaarvamisest Raivo Uukkivi tegi ettepaneku Rae Vallavalitsusele teha ettepanek komisjoni liikmetest välja arvata vallavalitsuse liige Helin Kangur, kuna ta pole osa võtnud ühestki komisjoni koosolekust. Otsustati: Teha Rae Vallavalitsusele ettepanek komisjoni koosseisust välja arvata komisjoni liige Helin Kangur. 2. AS Epler ja Lorenz jäätmeloa taotluse kooskõlastamine Ege Kibuspuu tutvustas komisjonile, et Rae Vallavalitsusse saadeti kooskõlastamiseks AS-i Epler ja Lorenz jäätmeloa taotlus jäätmeveo teenuse osutamiseks Rae valla haldusterritooriumil. Otsustati: Toetada ASi Epler ja Lorenz jäätmeloa taotluse kooskõlastamist 3. Korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine Toimus arutelu korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondade määramise teemal Rae vallas. Otsustati: Moodustada Rae valla territooriumil üks jäätmeveo piirkond ning tsoneerida see kolmeks alampiirkonnaks: • Vaida alevik koos ümbrusesse jäävate küladega. • Jüri alevik Lagedi alevik, Aaviku küla, Pildiküla, Karla küla, Vaskjala küla, Kadaka küla, Kopli küla, Ülejõe küla, Tuulevälja küla, Soodevahe küla, Veneküla, Lehmja küla. • Assaku alevik, Järveküla küla, Peetri küla, Rae küla, Kurna küla. 4. Jäätmekäitluse alasest koolitusest külavanematele Toimus arutelu külavanematele jäätmekäitluse kohta koolituse korraldamise teemal. Otsustati: Korraldada külavanematele koolitus, kuid mitte enne, kui komisjon on teinud oma ettepanekud jäätmeveo piirkondade kohta. 5. Ülesanded järgmiseks korraks: • Ege Kibuspuul valmistada ette kõigile komisjoni liikmetele kaardid koos jäätmeveo piirkondadega. • Jaan Hiiol rääkida läbi külavanematega ning selgitada välja küladesse jäätmejaamade vajadus • Argo Rannametsal anda ülevaade, mida ootab jäätmevedaja omavalitsuse poolt ettevalmistatud konkursi tingimustest • Laur Linnupõld OÜ-st E-Konsult edastab küsimustikud korteriühistute esimeestele ning aiandusühistute esimeestele • Laur Linnupõld edastab komisjoni liikmetele jäätmekava valminud osa. Järgmine koosolek toimub 3. mail 2004. a kell 8.30. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 järg Ajutise komisjoni Rae valla jäätmekava koostamiseks KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 24. mail 2004. a, nr 5 Algas kell 08.30, lõppes kell 09.40. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Veigo Gutmann. Protokollis maa-ameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa komisjoni liikmed Raivo Uukkivi, Jaan Hiio. Koosolekul osales Laur Linnupõld OÜ-st E-Konsult. Puudus komisjoni liige Argo Rannamets. 3. Ülevaate andmine Rae vallas toimunud ringsõidust Veigo Gutmann andis komisjoni liikmetele ülevaate Rae vallas 23.05.2004 toimunud ringsõidust koos Laur Linnupõllu ja abivallavanem Meelis Kasemaaga. Külastati Rae valla probleemsemaid objekte nagu Vaida prügila, Suur-Sõjamäe tee äär, AS Balcas, Kurna mõis, Lagedi prügila. Otsustati: Meelis Kasemaa teeb valla keskkonnaspetsialistile kirjaliku loetelu probleemsetest kohtadest ning lahendamist vajavatest probleemidest. 4. Tagasiside küsimustikele Laur Linnupõld andis ülevaate tänaseks päevaks vastatud küsimustikest. Küsimustike on täidetult tagasi tulnud ligikaudu 10%. Suuremad eksimused, mida vastanud ei tea, on seotud ohtlike jäätmetega. Otsustati: Anda lõplik ülevaade küsimustikest järgmiseks koosolekuks. 5. Argo Rannametsa ettepanekud korraldatud olmejäätmeveo konkursiks Kuna Argo Rannamets ei saanud koosolekul osaleda saatis ta oma ettepanekud 23. mail 2004. a kirjalikult e-posti teel. Ettepanek oli korraldatud olmejäätmeteveo alale jäävad elamud aadressidena välja tuua, samuti asulate piiritlemine piiravate tänavate ja/või tänaval asuva(te) viimas(t)e maja(de) aadressi(de) järgi. Ettepanek oli ka mitte vajalikuks pidada kaardil rooma numbritega märgitud kolme piirkonna määratlemist. Otsustati: Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alad piiritleda alasse jäävate kõige piiripeal asuvate aadresside kaudu. Korraldatud olmejäätmeveo konkurss kuulutada välja ühe piirkonnaga. 6. Tegevused järgmiseks koosolekuks 1. Ege Kibuspuu täiendab jäätmeveopiirkondade loetelu täpsete aadressidega, kust piirkonnad algavad ja lõpevad. 2. Veigo Gutmann kutsub koosolekule Enn Kikase AS-st Kiviluks arutama ehitusjäätmete vastuvõtmise korraldamist Rae valla elanikelt. 3. Raivo Uukkivi selgitab välja ettevõtted, kes on huvitatud ehitusjäätmete käitlemisest Rae valla territooriumil. 4. Raivo Uukkivi kutsub jäätmekütusest rääkima Kalle Mälbergi. 5. Laur Linnupõld teeb kokkuvõtte jäätmeküsitlustest elanikele ja ettevõtetele ning täiendab jäätmekava siiani valmisolevat dokumenti. Järgmine koosolek toimub 31. mail 2004. a kell 8.30. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 4 järg Ajutise komisjoni Rae valla jäätmekava koostamiseks KOOSOLEKU PROTOKOLL Jüri, 31. mail 2004. a, nr 6 Algas kell 08.35, lõppes kell 09.50. Koosolekut juhatas Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Veigo Gutmann. Protokollis maa-ameti keskkonnaspetsialist Ege Kibuspuu. Koosolekust võtsid osa komisjoni liikmed Raivo Uukkivi, Jaan Hiio, Argo Rannamets. Koosolekul osales Laur Linnupõld OÜ-st E-Konsult ja Kalle Mälberg Sihtasutusest Eesti Loodus. 1. Ülevaate andmine jäätmekütuse kasutamisest Kalle Mälberg tutvustas jäätmepõletuse põhimõtet ja selle rakendamise võimalustest Jüri katlamajas. Käesoleval hetkel on Keskkonnaministeeriumi poolt väljatöötamisel jäätmetepõletamise määrus. Jäätmepõletuse rakendamisel tuleb valida sobiv kütus vastavalt igale katlale ning katlamajal peavad olema monitooringu- ja blokeerimisseadmed, sisselülitus ja väljalülitusseadmed, sertifitseeritud kütus (õige segu ja koostis) ning jäätmepõletusluba. Jüri katlamaja rakendamisel jäätmekütusele annaks toorainet AS Ragn-Sells jäätmete sorteerimistehas Suur-Sõjamäel. Kütuse hind jäätmepõletamisel ei tõuse, võimalik, et isegi langeb. Kalle Mälbergi ettepanek on teha Jüri katlamaja katlasse koospõletusrajatis 5,5 MW (40 MW võiks katta jäätmekütusega), millega anda uus kütuseliik Jüri aleviku hüvanguks. Enne koospõletusrajatise ehitamist tuleb läbi teha paaripäevane katse. Katse tulemusel selgub rajatise olemus, liik, koosseis ja maksumus. Otsustati: Kirjutada jäätmekavasse sisse jäätmete põletamise alternatiiv. 2. Korraldatud jäätmeveo piirkondade määramine Toimus arutelu korraldatud olmejäätmeveo konkursi piirkondade määramisest. Otsustati: Korraldada olmejäätmeveo konkurss ühele piirkonnale, kandidaatidel aga esitada jäätmeveo hinnad eraldi kolme alampiirkonna lõikes. Välja peab töötama pakkumiste hindamise kriteeriumid. 3. Ülesanded järgmiseks koosolekuks 6. Ege Kibuspuu täiendab jäätmeveopiirkondade tiheasustusalade kirjeldust täpsete aadressidega, kus piirkonnad algavad ja lõpevad. 7. Laur Linnupõld edastab hiljemalt 02.06.2004 komisjoni liikmetele jäätmekava täiendatud variandi. 8. Komisjoni liikmed töötavad läbi nii jäätmehoolduseeskirja kui jäätmekava valmisolevad dokumendid ning esitavad oma ettepanekud ja parandused Veigo Gutmannile hiljemalt 7.06.2004. Järgmine koosolek toimub 10.06.2004 kell 8.30. Koosoleku juhataja Veigo GUTMANN Protokollija Ege KIBUSPUU Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määrus nr 47 lisa 5 Rae valla ettevõtetele saadetud küsitlus JÄÄTMEKÜSITLUS 1. Teie ettevõtte tegevusalaks on . . . . 2. Ettevõtte töötajate arv a) bürootöötajaid b) tootmis- ja/või teenindustöötajaid 3. Ettevõttel on büroopinda . . . . . . . . . m2 a) kuni 25 m2 b) kuni 50 m2 c) kuni 100 m2 d) üle 100 m2 4. Ettevõttel on tootmis- ja/või teeninduspinda a) kuni 50 m2 b) kuni 200 m2 c) kuni 500 m2 d) üle 500 m2 5. Palun märkige ära Teie ettevõttes tekkivate jäätmete liigid ja kogused. Aastas tekib jäätmeid kokku [____]m3, sellest ligikaudu: a) Toiduainete jäätmed [____] % b) Vanapaber [____] % c) Puidujäätmed [____] % d) Plastik [____] % e) Metallijäätmed [____] % f) Püsijäätmed49 [____] % g) Tekstiilijäätmed [____] % h) Pakendijäätmed [____] % i) Ohtlikud jäätmed [____] % j) Vanarehvid [____] % k) Ravi- ja meditsiinijäätmed [____]% l) Mahukad jäätmed (mööbel jm) [____]% m) Muud jäätmed [____] % 49 püsijäätmed on jäätmed, milles ei teki olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kontakti sattuvaid aineid nii, et see tõenäoliselt põhjustaks keskkonna reostust või kahju inimese tervisele. Jäätmetest tekkinud nõrgvee kogus, reoainete sisaldus selles ja nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ning nad ei tohi ohustada pinna- ja põhjavee kvaliteeti (näiteks ehitus- ja lammutusjäätmed, pinnas jms). 6. Milliseid alljärgnevatest jäätmetest sorteerite (kogute eraldi) ja/või annate taaskasutusse? Jäätmete liik Ligikaudne kogus m3 Kuidas toimub taaskasutus a) Toiduainete jäätmed b) Vanapaber, papp c) Puidujäätmed d) Plastik (v.a joogipakend) e) Metallijäätmed f) Püsijäätmed g) Tekstiilijäätmed h) Pakendijäätmed ○ Papp ○ Klaastaara ○ Plasttaara ○ Alumiiniumtaara ○ Muud pakendijäätmed i) Ohtlikud jäätmed ○ Kemikaalid (lahustid, värvid, jahutusvedelikud jmt) ○ Õli sisaldavad jäätmed ○ Päevavalguslambid ○ Akud, patareid ○ Muud ohtlikud jäätmed j) Vanarehvid h) Muud jäätmed a) ____________________ b) _____________________ c) _____________________ d) _____________________ e) _____________________ ________________ ________________ ________________ ________________ ________________ ________________________________________ ________________________________________ ________________________________________ ________________________________________ ________________________________________ 7. Kuidas on Teie ettevõttel korraldatud jäätmete äravedu? a) teenus tellitud jäätmekäitlusettevõttelt b) korraldatud oma vahenditega 8. Kui teenus tellitud jäätmekäitlusettevõttelt, siis millise jäätmekäitlusettevõttega on Teil sõlmitud leping jäätmete äraveo korraldamiseks? a) tavajäätmed ____________________________________________ b) ohtlikud jäätmed__________________________________________ 9. Kui jäätmekäitlus on korraldatud ettevõtte enda poolt, kuhu toimetab Teie ettevõte jäätmed taaskasutusse ja/või lõppladestusele? a) loodusesse b) ettevõt(e)tele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . taaskasutuse eesmärgil c) ettevõt(e)tele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lõppladestuse eesmärgil 10. Kuidas prognoosite: kas Teie ettevõtte jäätmekogused järgmise kahe aasta jooksul suurenevad või vähenevad? a) tõenäoliselt suurenevad b) tõenäoliselt vähenevad c) tõenäoliselt püsivad samal tasemel 11. Kuidas on korraldatud heitvee ärajuhtimine ja puhastamine (kogumismahuti, imbsüsteem, kanalisatsioon). 12. Juhul kui heitvee ärajuhtimine toimub kogumiskaevu, siis millise jäätmekäitlus ettevõtte teenust kasutate kogumismahuti tühjendamiseks? Suur tänu vastamast!!!! Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 5 järg Rae valla korteri- ja garaažiühistutele saadetud küsitlus JÄÄTMEKÜSITLUS 1. Teie ühistu nimi ja aadress . . . . . 2. Ühistu liikmete arv . . . . 3. Ühistul on ehitisesisest kasutatavat pinda . . . . . . .m2 4. Ühistu kinnistu pindalaks on . . . . . .m2 5. Palun märkige ära Teie ühistus tekkivate jäätmete liigid ja kogused. Aastas tekib jäätmeid kokku [____]m3, sellest ligikaudu: n) Toiduainete jäätmed [____] % o) Vanapaber [____] % p) Puidujäätmed [____] % q) Plastik [____] % r) Metallijäätmed [____] % s) Püsijäätmed50 [____] % t) Tekstiilijäätmed [____] % u) Pakendijäätmed [____] % v) Ohtlikud jäätmed [____] % w) Vanarehvid [____] % x) Ravi- ja meditsiinijäätmed [____]% y) Mahukad jäätmed (mööbel jm) [____]% z) Muud jäätmed [____] % 6. Milliseid alljärgnevatest jäätmetest valikkogute (kogute eraldi) ja/või annate taaskasutusse? Jäätmete liik Ligikaudne kogus m3 Kuidas toimub taaskasutus k) Toiduainete jäätmed l) Vanapaber, papp m) Puidujäätmed n) Plastik (v.a joogipakend) o) Metallijäätmed p) Püsijäätmed q) Tekstiilijäätmed r) Pakendijäätmed ○ Papp ○ Klaastaara ○ Plasttaara ○ Alumiiniumtaara ○ Muud pakendijäätmed s) Ohtlikud jäätmed ○ Kemikaalid (lahustid, värvid, jahutusvedelikud jmt) ○ Õli sisaldavad jäätmed ○ Päevavalguslambid ○ Akud, patareid ○ Muud ohtlikud jäätmed t) Vanarehvid h) Muud jäätmed f) ______________________ g) ______________________ h) ______________________ i) ______________________ j) ______________________ ________________ ________________ ________________ ________________ ________________ ________________________________________ ________________________________________ ________________________________________ ________________________________________ ________________________________________ 50 püsijäätmed on jäätmed, milles ei teki olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kontakti sattuvaid aineid nii, et see tõenäoliselt põhjustaks keskkonna reostust või kahju inimese tervisele. Jäätmetest tekkinud nõrgvee kogus, reoainete sisaldus selles ja nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ning nad ei tohi ohustada pinna- ja põhjavee kvaliteeti (näiteks ehitus- ja lammutusjäätmed, pinnas jms). 7. Hinnake jäätmete valikkogumise keerukust ja valikkogutud jäätmete üleandmist jäätmekäitlusettevõttele a) väga lihtne b) üsna lihtne c) mitte eriti lihtne d) keeruline 8. Kas olete muutnud viimase kolme aasta jooksul oma jäätmekäitlusalaseid harjumusi? a) jah b) ei 9. Kui jah, siis mil viisil? Võite valida mitu varianti. a) oleme hakanud jäätmeid valikkoguma b) oleme muutnud tarbimisharjumusi c) oleme hakanud kasutama jäätmekäitlusettevõtte teenust d) muud (täpsusta) 10. Kas oleksite valmis alustama jäätmete liigiti kogumist? a) jah b) ei 11. Kui jah, siis kas oleksite nõus liigiti kogumise eest maksma: a) jah b) ei 12. Vastates küsimusele 11 jaatavalt, kui palju oleksite nõus maksma: a) kogukulutused jäätmekäitlusele peavad vähenema b) kogukulutused jäätmekäitlusele peavad jääma samaks c) kogukulutused jäätmekäitlusele võivad suureneda 13. Kuidas on Teie ühistul korraldatud jäätmete äravedu? a) teenus tellitud jäätmekäitlusettevõttelt b) korraldatud oma vahenditega 14. Kui teenus tellitud jäätmekäitlusettevõttelt, siis millise jäätmekäitlusettevõttega on Teil sõlmitud leping jäätmete äraveo korraldamiseks? a) tavajäätmed ____________________________________________ b) ohtlikud jäätmed__________________________________________ 15. Kui jäätmekäitlus on korraldatud ühistu enda poolt, kuhu toimetab Teie ettevõte jäätmed taaskasutusse ja/või lõppladestusele? a) loodusesse b) ettevõt(e)tele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . taaskasutuse eesmärgil c) ettevõt(e)tele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lõppladestuse eesmärgil 16. Kuidas prognoosite: kas Teie ühistu jäätmekogused järgmise kahe aasta jooksul suurenevad või vähenevad? a) tõenäoliselt suurenevad b) tõenäoliselt vähenevad c) tõenäoliselt püsivad samal tasemel Suur tänu vastamast!!!! Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 5 järg Rae valla elanikele saadetud küsitlus Avaliku arvamuse uuring: «Rae valla elanike suhtumine jäätmekäitlusesse». Küsitlus on korraldatud Rae valla tellimusel, et selgitada vallaelanike teadlikkust jäätmekäitluse alal ning kasutamiseks Rae valla jäätmekava koostamisel. Ankeet on anonüümne. Küsimustele palume vastata lähtuvalt oma kodu piirkonna olukorrast Rae vallas. Vastata saab ka valla koduleheküljelt ankeeti alla laadides ning vastatud kujul saates selle elektronposti aadressile laurl@ekonsult.ee Täitmisel märkige ära Teile sobiv variant Täidetud ankeet palun tagastada hiljemalt 30.04.2004. a Mõnede enamlevinud terminite seletused: Valikkogumine = liigiti kogumine Jäätmekäitlus = jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine Küsitletav elab: (Nimeta alevik, küla vm) 1. Kas Te peate keskkonnahoiust lähtudes vajalikuks pöörata jäätmekäitlusele senisest enam tähelepanu? a) jah b) ei 2. Kuidas hindate jäätmekäitluse korraldust Rae vallas? a) hea b) rahuldav c) puudulik 3. Kas olete teadlik reostatud/risustatud paikade ja hüljatud ehitiste olemasolust valla territooriumil ning Teie suhtumine neisse? a) olen neid märganud palju ja see häirib mind b) olen teadlik, kuid mind see ei häiri c) ei ole teadlik 4. Mil määral olete informeeritud jäätmekäitluse korraldusest Rae vallas? a) hästi informeeritud b) ei ole piisavalt informeeritud c) ei ole üldse informeeritud 5. Olen tutvunud järgmiste jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktidega? a) jäätmeseadusega b) Rae valla jäätmehoolduseeskirjaga c) muud 6. Missuguste jäätmeliikide käitlemise kohta olete teavet saanud? Võite valida mitu varianti. a) plasttaara b) vanapaber c) klaastaara d) kompostitavad jäätmed e) metall f) ohtlikud jäätmed g) olmeelektroonika h) autorehvid i) mahukad jäätmed (mööbel jms) 7. Kust olete saanud teavet jäätmekäitluse kohta? Võite valida mitu varianti. a) Rae valla ajalehest b) muudest ajalehtedest/ajakirjadest c) Rae valla koduleheküljelt d) mujalt internetist e) raadiost/TV-st f) infovoldikutest g) mujalt (nimeta) 8. Kas soovite edaspidi saada jäätmekäitluse kohta teavet? a) jah b) ei 9. Kui jah, siis missugust teavet sooviksite edaspidi jäätmekäitluse kohta saada? Võite valida mitu varianti. a) kuidas jäätmeid valikkoguda b) jäätmete liigitus ja ohtlikkus c) jäätmekäitlusettevõtted ja teave nende poolt pakutavate teenuste kohta d) muudatused ja uued nõuded seadusandluses 10. Kust eelistaksite teavet valla jäätmekäitluse kohta saada? Võite valida mitu varianti. a) Rae valla ajalehest b) ajalehtedest/ajakirjadest c) infovoldikutest d) valla koduleheküljelt internetist 11. Kas jäätmete valikkogumine on Teie arvates vajalik? a) on vajalik b) mitte eriti vajalik c) ei ole vajalik 12. Kas te valikkogute jäätmeid? a) jah b) ei 13. Kui Te ei valikkogu jäätmeid või valikkogute vähe, siis millistel põhjustel? Võite valida mitu varianti. (vastake juhul, kui vastasite punktile 12 eitavalt) a) pole aega b) pole valikkogumiseks kohaldatud jäätmekonteinereid c) puudub vajalik teave d) keeruline üle anda e) ei teki jäätmeid 14. Milliseid jäätmeid Te põhiliselt valikkogute? Võite valida mitu varianti. (Vastake juhul kui vastasite punktile 12 jaatavalt) a) kompostitavaid jäätmed b) vanapaberit ja pappi c) klaastaarat d) metalli e) plasttaarat f) ohtlike jäätmeid 15. Hinnake jäätmete valikkogumise keerukust oma kodus ja valikkogutud jäätmete üleandmist jäätmekäitlusettevõttele a) väga lihtne b) üsna lihtne c) mitte eriti lihtne d) keeruline 16. Kas olete viimase kolme kuu jooksul jäätmekäitlusettevõttele üle andnud järgmisi jäätmeid? Võite valida mitu varianti. a) vanapaberit ja pappi b) klaastaarat c) alumiiniumtaarat d) plasttaarat e) metalli f) patareisid g) teisi ohtlike jäätmeid 17. Milline on Teie jaoks parim lahendus valikkogutud jäätmete äraandmiseks: a) viin kogumispunkti b) viin jäätmekäitlusfirmale taaskasutamise eesmärgil c) viin jäätmekäitlusfirmale ladestamise eesmärgil d) tellin valikkogutud jäätmete veo jäätmekäsitlusfirmalt e) mõni muu lahendus (nimetada) 18. Teie arvates on Teie elukohas (alevikus/külas vm) järgmiste jäätmeliikide jaoks konteinereid/kogumispunkte kas: a) vanapaber ja papp Piisavalt Vähe Puuduvad b) plastiktaara Piisavalt Vähe Puuduvad c) klaastaara Piisavalt Vähe Puuduvad d) metall Piisavalt Vähe Puuduvad e) ohtlikud jäätmed Piisavalt Vähe Puuduvad f) patareid Piisavalt Vähe Puuduvad 19. Kas olete muutnud viimase kolme aasta jooksul oma jäätmekäitlusalaseid harjumusi? a) jah b) ei 20. Kui jah, siis mil viisil? Võite valida mitu varianti. a) olen hakanud jäätmeid valikkoguma b) olen muutnud tarbimisharjumusi c) olen hakanud kasutama jäätmekäitlusettevõtte teenust d) muud (täpsusta) 21. Kas oleksite valmis alustama jäätmete liigiti kogumist? a) jah b) ei 22. Kui jah, siis kas oleksite nõus liigiti kogumise eest maksma: a) jah b) ei 23. Vastates küsimusele 22 jaatavalt, kui palju oleksite nõus maksma: a) minu kogukulutused jäätmekäitlusele peavad vähenema b) minu kogukulutused jäätmekäitlusele peavad jääma samaks c) minu kogukulutused jäätmekäitlusele võivad suureneda 24. Kui tihti peate vajalikuks tühjendada jäätmekonteinerit? a) kord nädalas b) kord kahe nädala jooksul c) kord kuus d) kord kahe kuu jooksul e) ei oska öelda 25. Kas Te kompostite jäätmeid? a) ei b) kompostiksin, kuid oman vähe sellekohast infot c) kompostin lahtiselt aunas d) kompostin kompostimisnõus 26. Kas Te põletate oma jäätmeid? a) jah b) ei 27. Kui jah, siis milliseid jäätmeid Te põletate? Võite valida mitu varianti. a) paberit ja pappi b) plastmassi c) pakendeid d) kilekotte e) tekstiilijäätmeid f) aiandusjäätmeid 28. Mida teete tavaliselt mahukate (mööbel jms) jäätmetega? a) jäätmekäitlusettevõte viib ära b) viin oma transpordiga jäätmekäitlusettevõttesse c) viin omavolilisse prügi mahapaneku kohta või metsa alla 29. Mida teete tavaliselt remondi- ja ehitustöödel tekkivate jäätmetega? a) panen olmejäätmete konteinerisse b) tellin jäätmekäitlusettevõttelt äraveo c) viin korrusmajade juures asuvasse konteinerisse d) viin oma transpordiga ehitusjäätmete ladustuspaika e) viin omavolilisse prügi mahapaneku kohta või metsa alla f) neid ei teki 30. Mida teete tavaliselt vanade autorehvidega? a) neid ei teki b) panen olmejäätmete konteinerisse c) viin ehitusjäätmete ladustuspaika d) viin omavolilisse prügi mahapaneku kohta või metsa alla e) annan ära rehvide vahetusega tegelevale ettevõttele f) hoian kodus, kuni selgub, kuhu viia 31. Mida teete tavaliselt vana olmeelektroonika ja olmetehnikaga? a) panen olmejäätmete konteinerisse b) viin kauplusesse ja saan selle eest osta odavamalt uue c) otsin ettevõtte, kes tegeleb antud esemete käitlemisega ja annan üle d) viin omavolilisse prügi mahapaneku kohta või metsa alla 32. Mida teete tavaliselt klaastaara ja klaasijäätmetega? a) panen olmejäätmete konteinerisse b) viin kauplusesse ja saan selle eest raha tagasi c) viin joogipakendite konteinerisse, kuhu võib panna ka klaasi d) viin omavolilisse prügi mahapaneku kohta või metsa alla 33. Millisel viisil olete ise püüdnud jäätmete kogust vähendada? Võite valida mitu varianti. a) muutes tarbimisharjumusi b) rentinud tooteid nende ostmise asemel c) kogunud jäätmeid eraldi d) parandanud vanu tooteid e) keeldunud postkastireklaamist f) ostes keskkonnasäästlikult pakendatud ja/või toodetud tooteid g) muud (täpsusta) 34. Milliseid alljärgnevatest jäätmetest peate ohtlikeks jäätmeteks? Võite valida mitu varianti. a) diivan b) arstimid c) hõõglamp d) külmik e) värvid f) jääkõlid g) autorehvid h) tühi kodukeemia ja -parfümeeria taara i) akud 35. Kuidas on korraldatud Teie jäätmete äravedu? a) teenus on tellitud jäätmekäitlusettevõttelt b) korraldatud oma vahenditega 36. Kui teenus tellitud jäätmekäitlusettevõttelt, millise jäätmekäitlusettevõttega on Teil sõlmitud leping jäätmete äraveo korraldamiseks? 37. Kuidas olete tellitud teenusega rahul? a) väga rahul b) keskmiselt rahul c) ei ole rahul Miks? (Ei pea vastama) 38. Kui jäätmekäitlus on korraldatud Teie enda poolt, kuhu toimetate jäätmed? a) loodusesse b) ettevõt(e)tele taaskasutuse eesmärgil c) ettevõt(e)tele lõppladestuse eesmärgil 39. Kuidas prognoosite: kas Teie jäätmekogused järgmise kahe aasta jooksul suurenevad või vähenevad? a) tõenäoliselt suurenevad b) tõenäoliselt vähenevad c) tõenäoliselt püsivad samal tasemel 40. Kuidas on korraldatud heitvee ärajuhtimine ja puhastamine (kogumismahuti, imbsüsteem, kanalisatsioon) a) kogumismahutiga b) imbsüsteemiga c) kanalisatsiooniga c) muul viisil (nimeta) 41. Juhul kui heitvee ärajuhtimine toimub kogumiskaevu, siis millise ettevõtte teenust kasutate kogumismahuti tühjendamiseks? a) juhuslikud vedajad b) kindel litsentseeritud jäätmekäitleja c) kuidas kunagi Teie vanus Kuni 20 20–40 40–60 üle 60 Haridus alg, põhi, kesk, keskeri, kõrgem, Pereliikmete arv . . . . . . Sissetulek kuus ühe inimese kohta (neto) a) kuni 1000 b) 1000–2000 c) 2000–4000 d) 4000–6000 e) üle 6000 Küsitletav elab a) eramajas b) kuni kahe korteriga väikeelamus c) ridaelamus d) 2–20 korteriga korterelamus e) üle 20 korteriga korterelamus Täname Teid, et osalesite küsitluses! Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 6 RAE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE JA KESKKONNAPROJEKTIDE RAHASTAMINE Aasta Toiming Summa Allikas 2002 Lagedi, Killustiku 10 maa-ala keskkonnaauditi teostamine 180 000 SA KIK 2003 Lagedi prügila sulgemistööd 720 000 SA KIK 2004 Lehmja tammiku korrastustööd 72 000 SA KIK 2004 Sosnovski karuputke tõrjetööd 56 000 SA KIK 2004 Olmejäätmete vedu (kalmistu, lasteaiad, koolid, sotsiaalkorterid jms) 150 000 Rae valla eelarve 2004 Ohtlike jäätmete kogumine 60 000 Rae valla eelarve 2004 Ohtlike jäätmete kogumisreid 10 000 Rae valla eelarve 2004 Vanapaberi kogumine 30 000 Rae valla eelarve 2004 Kevadine koduümbruse puhastusaktsioon 100 000 Rae valla eelarve Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 47 lisa 7 Rae vallast jäätmekäitlusettevõtete poolt 2003. a kogutud andmed jäätmete kohta1: Jäätme nimetus Jäätmekood Ohtlikkus Kogust/a Päritolu Segapakend 15 01 06 t 0,014 Majapidamistest Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02, 17 09 03 17 09 04 t 25,773 Majapidamistest Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 t 780,427 Majapidamistest Trükipulbrijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 17 08 03 18 t 0,001 Majapidamistest Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodiga 20 01 ... 20 01 36 t 0,270 Majapidamistest Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalijäätmed 02 01 08 o 0,010 Majapidamistest Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed 05 01 06 o 0,032 Majapidamistest Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 08 01 11 o 0,961 Majapidamistest Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08 o 0,059 Majapidamistest Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 15 01 10 o 0,072 Majapidamistest Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodiga 16 02 .. 16 02 13 o 0,030 Majapidamistest Pliiakud 16 06 01 o 2,098 Majapidamistest Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 18 01 06 o 0,020 Majapidamistest Sortimata ravimikogumid 20 01 98 o 0,012 Majapidamistest Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 20 01 21 o 0,197 Majapidamistest Koodinumbritega 16 06 01, 02, 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja … 20 01 33 o 0,029 Majapidamistest Õli sisaldavad jäätmed 16 07 08 o 0,480 Rae Vallavalitsus Komposiitpakendid 15 01 05 t 7,335 Majapidamistest Paber ja papp 20 01 01 t 59,016 Majapidamistest Klaas 20 01 02 t 159,517 Majapidamistest Plastid 20 01 39 t 19,25 Majapidamistest Alumiinium ja alumiiniumsulamid 20 01 40 03 t 1,248 Majapidamistest 1Allikas: Harjumaa Keskkonnateenistus