Rae Vallavolikogu — Rae valla põhimääruse kinnitamine — KO, 18, 109

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 22 lõike 1 punktist 9, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Rae valla põhimäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 18. oktoobri 1994. a määrus nr 31 «Vallavanema statuudi kinnitamine», Rae Vallavolikogu 16. aprilli 1996. a määrus «Rae vallaomavalitsuse teenistujate palgahüvitiste kehtestamine ja Vallavolikogu 18. oktoobri 1994. a määrusega nr 31 kehtestatud Rae vallavanema statuudi (põhimääruse) osaline muutmine», Rae Vallavolikogu 18. juuni 1996. a määrus nr 79 «Rae vallavapi teeneteplaadi ja tänukirja väljaandmise korra kinnitamine», Rae Vallavolikogu 27. jaanuari 1998. a määrus nr 36 «Rae valla reservfondi kasutamise korra kinnitamine», Rae Vallavolikogu 21. septembri 1999. a määrus nr 90 «Rae Vallavolikogu 27. jaanuari 1998. a määrusega nr 36 kinnitatud Rae valla reservfondi kasutamise korra täiendamine», Rae Vallavolikogu 15. juuni 1999. a määrus nr 77 «Rae valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine», Rae Vallavolikogu 12. oktoobri 2004. a määrus nr 37 «Rae valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra muutmine», Rae Vallavolikogu 25. jaanuari 2000. a määruse nr 8 «Rae valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» punkt 1, Rae Vallavolikogu 8. jaanuari 2002. a määrus nr 63 «Rae valla põhimääruse § 25 muutmine», Rae Vallavolikogu 27. juuni 2000. a määruse nr 22 «Rae valla sümbolite kasutamise kord» punkt 1, Rae Vallavolikogu 27. juuni 2000. a määruse nr 23 «Rae valla kui avalik-õigusliku isiku esindamise kord» punkt 1, Rae Vallavolikogu 22. augusti 2000. a määrus nr 25 «Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine», Rae Vallavolikogu 16. oktoobri 2001. a määruse nr 51 «Rae vallavolikogu kodukorra kinnitamine» punkt 1, Rae Vallavolikogu 17. detsembri 2002. a määrus 3 «Rae valla volikogu kodukorra muutmine», Rae Vallavolikogu 8. aprilli 2003. a määrus 11 «Rae valla volikogu kodukorra muutmine», Rae Vallavolikogu 14. septembri 2004. a määrus nr 35 «Rae valla volikogu kodukorra muutmine». 3. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja Rae valla veebilehel. 4. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Veigo GUTMAN Kinnitatud Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määrusega nr 44 RAE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Rae valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Rae vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS), seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Rae valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Rae vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Rae vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Rae valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Rae Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Rae Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. (4) Rae valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. § 2. Rae valla sümbolid (1) Rae valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Rae vallavapi keskmes on hõbedane rist, mis jagab vapi kilbi nelja ossa. Kilbi ülemine vasak ja alumine parem väli on mustad. Ülemine parem ja alumine vasak väli on punased. Mustadel väljadel on hõbedane stiliseeritud tammeleht. Rae vallavapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. Hõbedane rist koos punaste väljadega tähistab Rae valla asumist Harjumaal, koos mustade väljadega aga valla ajaloolist seost esimese eestikeelse piibli ilmumisega ja valla talupidamise traditsioonidega. Hõbedased tammelehed tähistavad kohalikku legendi pruudi-peiu tammedest ja on seotud Lehmja tammikuga. (3) Rae vallalipuks on valge lipukangas Rae vallavapi kujutisega. Lipukanga laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, vallalipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Vallalipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 3. Rae valla sümbolite kasutamise kord (1) Rae vallavappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametite, valla ametiasutuste hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille ainuaktsionäriks või ainuosanikuks on Rae vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Rae valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti punktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) vallavalitsuse hoonetel, samuti hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Vallavapi reljeefkujutisega tooteid (meened, laualipud, kleebised jms) võib valmistada ja müüa ainult vallavalitsuse loal. (3) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib Rae vallavappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (4) Rae vallalipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Rae vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Kolmandatele isikutele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Rae vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Valla lipu võivad heisata kõik valla elanikud eramajadel, valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted ja organisatsioonid oma (haldus)hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 2 lõikes 3 toodud kirjeldusele. (8) Lipumasti kõrgus peab olema ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus peab olema ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. (9) Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (10) Valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50–100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad peavad ulatuma kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti (-vardasse). (11) Valla lipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (12) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga, maakondade ja linnade-valdade lippudega asetseb lippude poolt vaadates paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsusekeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade-valdade lipud linnade-valdade tähestikulises järjekorras ja viimasena Rae valla lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (13) Rae vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. (14) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 4. Rae vallavapi teeneteplaat (1) Rae vallavapi teeneteplaat on Rae valla omavalitsusliku staatuse taastamist tähistav autasu ning see antakse füüsilisele isikule Rae vallale osutatud oluliste teenete eest. Rae vallavapi teeneteplaat on Rae valla kõrgeim autasu. (2) Teeneteplaadi etalonkujutis ja kirjeldus on toodud põhimääruse lisas 3. (3) Rae vallavapi teeneteplaat omistatakse vallavalitsuse esildise alusel vallavolikogu otsusega. Rae vallavapi teeneteplaat antakse üle Rae valla aastapäeval. (4) Taotlusi teeneteplaadi andmiseks on õigus esitada kõigil vallakodanikel, organisatsioonidel ja asutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 1. septembriks. Taotluses tuuakse ära teeneteplaadi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Iga taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi. (5) Vallavalitsus esitab volikogule oma ettepanekud teeneteplaatide kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi arutatud vallavalitsuse istungil. (6) Teeneteplaadi juurde kuulub tänukiri. Rae vallavapi teeneteplaadiga autasustatu loetakse ühtlasi valla aukodanikuks. (7) Teeneteplaadi saanute nimed koos teeneteplaadi andmise otsuse äranäitamisega kantakse vastavasse registreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis. (8) Teeneteplaadid ei kuulu asendamisele ning neid ei nõuta tagasi. (9) Teeneteplaadid on nummerdatud. (10) Teeneteplaadiga kaasneb kutsete saatmine vallavolikogu ja -valitsuse pidulikele vastuvõttudele. (11) Vallavapi teeneteplaadi omistamise täpsema korra (statuudi) kehtestab vallavolikogu. § 5. Rae valla tänukiri (1) Tänukirja blanketi kinnitab vallavalitsus. (2) Tänukiri antakse Rae vallale osutatud teenete eest. (3) Tänukirja annab üle vallavanem riiklikel, valla ja muudel tähtpäevadel. (4) Taotlusi tänukirja andmiseks on õigus esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel ning valla asutustel. (5) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus. (6) Tänukirja saanute nimed koos tänukirja andmise korralduse äranäitamisega kantakse vastavasse registreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis. § 6. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Rae valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. RAE VALLA PIIR § 7. Rae valla piir (1) Rae valla piiri skeem on toodud põhimääruse lisas 4. (2) Rae valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. § 8. Vallaelaniku mõiste Rae vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Rae vallas. III. RAE VALLAVOLIKOGU § 9. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. Vallavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratud vallavolikogu aseesimeestest. § 10. Rae vallaelanike küsitluse läbiviimine (1) Vallavolikogul on õigus korraldada Rae valla territooriumil vallaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Vallavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 11. Vallavolikogu töökorraldus (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise ning volikogu ja tema komisjonide töö tagab vallakantselei. § 12. Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel volikogus (1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Kandidaatide nimed kantakse hääletamissedelile vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaadi nime järel kantakse hääletamissedelile lahtrid märkustega poolt ja vastu. (2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. (3) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (4) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustatakse vallavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. (5) Häältelugemiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Häältelugemiskomisjon annab vallavolikogu liikmele häältelugemiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud vallavolikogu liikmete nimekirja alusel. (6) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis või selleks ettenähtud ruumis. Hääletav vallavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse. Häältelugemiskomisjoni liige paneb hääletamissedelile vallavolikogu pitsati jäljendi ning hääletav vallavolikogu liige laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (8) Hääletav vallavolikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui: 1) kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris; 2) kui hääletamissedelil puudub häältelugemiskomisjoni esimehe allkiri või hääletamissedelil ei ole vallavolikogu pitsati jäljendit. (9) Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt vallavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (10) Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Häältelugemiskomisjon teeb kindlaks: 1) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 2) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmete arvu; 3) kehtetute hääletamissedelite arvu; 4) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu. (11) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus häältelugemiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (12) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (13) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge vallavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (14) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (15) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab vallavolikogu hääletamise teel. Nimetatud vallavolikogu otsustused kantakse vallavolikogu istungi protokolli. § 13. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Rae valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab vallavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) pikendab vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega vallavolikogus; 8) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) tagab vallavolikogu istungil päevakorrast kinnipidamise; 10) annab vallavolikogu istungil sõna taotlemise järjekorras; 11) kutsub vallavolikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 12) viib vallavolikogu istungil vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsustused haamrilöögiga; 13) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 14) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimees määrab enda äraoleku ajaks ühe aseesimeestest enda asendajaks. Juhul kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. (3) Vallavolikogu esimehe või ühe vallavolikogu aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. § 14. Vallavolikogu esimehe valimise kord (1) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. (2) Vallavolikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavolikogu esimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 12 sätestatud korras. (3) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. § 15. Vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Pärast vallavolikogu esimehe valimist valib vallavolikogu aseesimehe (aseesimehed) oma liikmete hulgast vallavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu aseesimeeste arvu. (3) Kui valitakse mitu vallavolikogu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. (4) Vallavolikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. (5) Vallavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine vallavolikogu aseesimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 12 sätestatud korras. (6) Vallavolikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. § 16. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Vallavolikogu alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu. (3) Vallavolikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja oma valdkonna tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Rae valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4) Vallavolikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu komisjoni esimehe esildisel. (5) Vallavolikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (6) Komisjon suhtleb vallavolikoguga komisjoni esimehe või tema asendaja kaudu, kes esitab komisjoni poolt heakskiidetud eelnõud, arvamused ja ettepanekud vallakantselei kaudu volikogu esimehele. (7) Komisjon suhtleb vallavalitsusega vallakantselei kaudu, esitades komisjoni protokolli alusel Vallavalitsusele ja vallavalitsuse ametitele kirjalikke taotlusi asjade arutamisele võtmiseks ning arvamuste saamiseks. (8) Komisjoni nimele saabunud ja komisjonile volikogu esimehe poolt lahendamiseks suunatud avaldustele ja kirjadele koostab vastused komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Avaldustele ja kirjadele vastab volikogu esimees. (9) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub üldjuhul üks kord kuus. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kutsub kokku vallavolikogu komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/3 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Vallavolikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/3 komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Vallavolikogu komisjon võtab otsuseid vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. (10) Vallavolikogu esimees määrab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist vallavolikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) vallavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (11) Vallavolikogu komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt kuuendal tööpäeval pärast istungit. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (12) Vallavolikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (13) Vallavolikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (14) Vallavolikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. (15) Vallavolikogu komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Vallavolikogu komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse teatavakstegemisest. (16) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid vallavolikogule aruande. § 17. Vallavolikogu komisjoni esimehe ülesanded (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja komisjoni koosolekute päevakorraprojekti; 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelus; 6) juhatab komisjoni istungit; 7) esindab koos volikogu esindajaga volikogu, kui tema juhitav alatine komisjon oli juhtivkomisjoniks vaidlustatud määruste või otsuste vastuvõtmisel; 8) allkirjastab komisjoni protokolli kolme tööpäeva jooksul arvates protokolli valmimisest. (2) Komisjoni esimehel on õigus nõuda tööülesandeid puudutavaid dokumente ja saada neid viie tööpäeva jooksul vallavalitsuse struktuuriüksustelt. (3) Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees. § 18. Vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised korraldatakse eraldi. (2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu komisjoni aseesimeeste arvu. (3) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme erineva vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel. Sel juhul on igal vallavolikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste või aseesimeeste arvule. (5) Vallavolikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Vallavolikogu komisjoni aseesimehe kandidaadi esitab komisjoni esimees. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi. (6) Kui hääletamine korraldatakse mitme erineva komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamissedeli tekstist peab nähtuma, millise komisjoni esimeest või aseesimeest valitakse. Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid arvestatakse iga komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel eraldi. (7) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 12 sätestatud korras. (8) Vallavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud vallavolikogu liikmete poolthäälte enamuse. § 19. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-s 16 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni teenindab vallakantselei. (2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s 21 ja Rae valla õigusaktidega sätestatud alustel ja korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. § 20. Vallavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine (1) Vallavolikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse §-s 12 sätestatud korras. (4) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. (5) Hääletamise võib korraldada üheaegselt revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel. Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. Mitme revisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal vallavolikogu liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjoni valitavate liikmete arvule. (6) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek revisjonikomisjoni esimehele, kes esitab vallavolikogu istungil kandidaadid nimekirja kandmiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (7) Hääletamissedelile kantakse tähestikulises järjekorras kõigi ülesseatud kandidaatide nimed ning iga kandidaadi nime järele lahtrid märkusega poolt ja vastu. (8) Hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikme valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 12 lõigetes 2–6, 8–12 ja 14–15 sätestatud korras. (9) Hääletamissedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on märgitud riste rohkem kui oli valijal hääli. (10) Valituks osutuvad enam hääli saanud kandidaadid, kes said hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmete poolthäälte enamuse. Kui viimasele komisjoni liikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, viiakse nende kandidaatide vahel läbi teine hääletusvoor. Vallavolikogu vastav otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (11) Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (12) Revisjonikomisjoni uue liikme valimine viiakse läbi, 1) revisjonikomisjoni liikme lahkumisel revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel; 2) revisjonikomisjoni liikmele umbusalduse avaldamisel; 3) revisjonikomisjoni liikme surma korral. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel viiakse läbi revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras või vallavolikogu otsusel vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoni liikmete arvu. § 21. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 lõikes 2 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või vallavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimised toimuvad vallavolikogu poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel. (3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametite ametnikke ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab komisjon oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige. Töörühma juhi ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava vallaasutuse juhti ja esitab asutuse juhile kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. (5) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks: 1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet; 2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul; 3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel; 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni või linnavolikogu esimeest. (6) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija: 1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale; 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest; 3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele; 4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd. (7) Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija. (8) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest: 1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda; 2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Rae valla õigusaktidele; 3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust; 4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust; 5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta. (9) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud. (10) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja. (11) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks. (12) Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (13) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. § 22. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega vallavolikogu esimees või tema asendaja, vallavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada koosoleku juhataja. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis ning ärakiri saadetakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. § 23. Vallavolikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam vallavolikogu liiget. Vallavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. (2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud fraktsiooni kõigi liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse vallavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks vallavolikogu istungi juhataja vastava otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse vallavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja vallavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. (6) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4) võtta oma liikme kaudu vallavolikogu istungil sõna; 5) võtta vallavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. § 24. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel. (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel vallavolikogu vanim liige alljärgnevas korras. (3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku vallavolikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku ka valitsuse, volikogu komisjoni, fraktsiooni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste (edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. (5) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib töökorda selles osas, mis puudutab valitsuse ja komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub (edaspidi juhtivkomisjon), poolt eelnõu läbivaatamist, mitte järgida, kui juhtivkomisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks. (6) Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse vallavolikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit, Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link Rae valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad. Vallavolikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse paberkandjal. § 25. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu istungit, välja arvatud uue koosseisu esimest istungit ja KOKS §-i 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit, juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit tema asendaja. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu istungil arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Vallavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi vallavolikogu eestseisuses. Päevakorda kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. Sama küsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. (4) Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri. (5) Volikogu kinnitab päevakorraprojekti istungi alguses. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. Seejärel kinnitatakse päevakord. (6) Vallavanema taotlusel vallale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks võib volikogu katkestada päevakorraküsimuste arutelu ja pärast küsimuse arutelu tuleb jätkata päevakorra kohaselt. (7) Eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjon, samuti muu alatine komisjon või fraktsioon võib teha volikogule ettepaneku arvata mistahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja. Ettepanek menetlusest väljaarvamiseks esitatakse volikogu istungi alguses istungi juhatajale kirjalikult. (8) Päevakorraväliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil: 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) kodukorda puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 3) ettepanekuid päevakorra ja töö ajagraafiku muutmiseks; 4) vallavanema poliitilisi avaldusi; 5) teadaandeid volikogu liikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele edastab volikogu istungi juhataja. Teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult; 6) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse või kui seda jätkatakse. (9) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Eelnõu algatajaks ja juhtivkomisjoni esindajaks võib olla üks ja sama isik. (10) Ettekandeks antakse aega kuni kümme minutit ja kaasettekandeks kuni viis minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada kuni viie minuti ja kaasettekandja aega vastavalt kuni kolme minuti võrra. (11) Volikogu liige võib eelnõu ettekandjale või kaasettekandjale esitada kokku kaks suulist küsimust. Lisaks kahele suulisele küsimusele võib volikogu liige esitada veel kirjalikke küsimusi. (12) Päevakorraküsimuses läbirääkimistel arvamuse avaldamise viisid on: 1) küsimuse esitamine ettekandjale kestusega üks minut; 2) sõnavõtt faktiliseks õienduseks kuni üks minut; 3) sõnavõtt kuni kaks minutit; (13) Arvamuse avaldamiseks annab istungi juhataja sõna vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõna eesõigus on vallavanemal. (14) Volikogu istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorrapunkti mittepuutuvad küsimused ja lõpetab kõned ning sõnavõtud. (15) Päevakorrapunkti arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimistel esinevad sõnavõtuga volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonide esindajad. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad volikogu liikmed, fraktsioonide esindajad ja ettekandjad esineda lõppsõnaga kuni üks minutit. Päevakorrapunkti arutamine lõpeb viimase esinemisega või lõpetatakse see poolthäälteenamusega. (16) Igal volikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil on õigus ühe päevakorrapunkti arutamise juures paluda vaheaega kuni kolm minutit. (17) Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (18) Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (19) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (20) Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (21) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (22) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (23) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Seadustes ettenähtud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (24) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (25) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. § 26. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Algatatud eelnõud ja sellele lisatud dokumendid koos kaaskirjaga registreeritakse vallakantseleis pärast volikogule üleandmist. (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Algatatud eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega, mis võivad olla ka andmekandjal, antakse üle volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Samuti edastatakse istungi juhatajale ka arupärimised. Volikogu esimees või tema asendaja määrab kohe esitatud eelnõule volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõud komisjonide vahel ümber. Eelnõu esitaja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutilise tutvustamisega. (6) Eelnõu algataja võib eelnõu üle anda volikogule ka väljaspool volikogu istungit volikogu esimehe või tema asendaja nõusolekul. Selliselt üleantud eelnõust ja sellele määratud juhtivkomisjonist informeerib volikogu istungi juhataja järgmisel istungil volikogu liikmeid. (7) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algatajate nimede ja nende või nende esindajate allkirjaga. (8) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu volikogus menetlemise ajal, välja arvatud eelarve eelnõu, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja volikogu menetlusest. (9) Umbusaldusavalduse eelnõu tagasi võtta ei saa. § 27. Eelnõude lugemine (1) Määruste eelnõusid arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu liikmete nõusolekul võib määrusi arutada ühel lugemisel. (2) Eelarve, lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõu arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu otsusega võib eelarve muudatuse või lisaeelarve eelnõu vastu võtta ka ühe lugemisega. (3) Eelnõu iga lugemist on võimalik katkestada ja siis arutatakse seda järgmisel korral samal lugemise numbri all. (4) Otsuse eelnõud arutab volikogu üldjuhul ühel lugemisel. § 28. Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemine (1) Volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile menetluses oleva õigusakti eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute tähtaja määrab juhtivkomisjon. (2) Kui juhtivkomisjon ei arvestanud muudatusettepanekut, siis võib ettepaneku esitaja oma ettepaneku enne selle hääletamist volikogus tagasi võtta. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut, ei saa seda tagasi võtta. (3) Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 1) arvestada täielikult; 2) arvestada osaliselt; 3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 4) jätta arvestamata. (4) Juhtivkomisjon korraldab arutatava eelnõu uue teksti ettevalmistamise, millesse on sisse viidud komisjoni poolt heaks kiidetud muudatused. (5) Kui volikogu päevakorrapunkti arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või juhtivkomisjon, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. (6) Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. (7) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Kui kaks ettepanekut saavad võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja viib pärast vaheaega nende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise ja jätkab seda järgmisel istungil. (8) Pärast muudatusettepanekute hääletamist või läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul. (9) Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon nõuab, tuleb enne lõpphääletust teha vaheaeg kuni kümme minutit. Protseduurilisi küsimusi käsitlevad ettepanekud esitatakse istungi juhtajale enne eelnõu lõpphääletamist. § 29. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallavolikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale. § 30. Vaba mikrofon (1) Volikogu liikmete, fraktsioonide, komisjonide avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil enne põhimääruse § 26 lõikes 5 nimetatud eelnõude üleandmist. (2) Avaldused vaba mikrofoni ajal esitatakse volikogu istungite saalis selleks ettenähtud kohast ning selleks antakse aega kuni viis minutit. (3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne. (4) Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning läbirääkimisi ei avata. § 31. Vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu esimees või vallavolikogu liige. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. § 32. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogule käesoleva põhimääruse §-s 26 sätestatud korras. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. § 33. Volikogu istungi salvestus (1) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kõiki kaasaegseid raadio-, audio-video-, elektroonilist jne tehnikat. (2) Volikogu istungit on õigus ükskõik kellel salvestada (filmida jmt) volikogu nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v.a protokolli koostaja poolt. (3) Volikogu istungi protokollija vastutab ainuisikuliselt istungi protokolli õigsuse eest. (4) Volikogu ametliku salvestuse edaspidise kasutamise otsustab volikogu eestseisus. IV. VALLAVALITSUS § 34. Vallavalitsus (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Rae valla õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidilistes isikutes. (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab vallavolikogu. § 35. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse § 36 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks seaduses ettenähtud ajavahemikuks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Salajane hääletamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse §-s 12 sätestatud korras. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse läbi uus valimine samal vallavolikogu istungil käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 36. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Rae valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud § 13 lõike 1 punktis 2 toodud juhtudel. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama Rae valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, koosseisu ja vallavalitsuse struktuuri; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad «vallavanema ülesannetes». (3) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 37. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem(ad) ja teised vallavalitsuse liikmed vastavalt vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile. (3) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta. (4) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (6) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavolikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks. § 38. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste vallavalitsusliikmete ametisse nimetamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning KOKS §-i 49 6. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse KOKS §-s 28 ja käesoleva põhimääruse §-s 37 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (5) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. § 39. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) seoses vallavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamise ja palgaliste liikmete ametisse nimetamisega; 5) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega; 6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused. § 40. Vallavalitsuse uute liikmete kinnitamine ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse §-s 37 sätestatud korras. § 41. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevus on määratud seadusega. Lisaks sellele lahendab ja korraldab vallavalitsus talle volikogu poolt KOKS § 22 lõike 2 alusel delegeeritud ülesandeid ja käesoleva põhimäärusega talle täitmiseks pandud kohaliku elu küsimusi. (2) Vallavalitsus juhib vallakantselei, valla ametite, teenistuste, valla ametiasutuse hallatavate asutuste tegevust ning valla omanduses olevate ettevõtete tegevust ja osaleb aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena valla osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes. § 42. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse üldine töökord on määratud seadusega. (2) Vallavanema ülesanded on sätestatud KOKS-is ja Rae valla põhimääruses. Abivallavanema(te) ja vallavalitsuse muude liikmete ülesanded on sätestatud Rae valla põhimääruse ja abivallavanema ametijuhendiga. Ametijuhendi kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. Vastavalt vallavalitsuse korraldusega kinnitatud tööjaotusele valitsuse liige: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid neile alluvate vallavalitsuse ametite struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) teeb ettepanekuid küsimuste võtmiseks vallavalitsuse istungile, lähtudes vallavolikogult, vallavolikogu komisjonidelt, vallavalitsuse ametitelt saabunud ettepanekutest; 3) algatab eelnõusid valla elu puudutavates küsimustes; 4) teostab kontrolli oma töövaldkonnas kehtivate riigi õigusaktide, vallavolikogu määruste ja otsuste, vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise üle; 5) vastab vallavolikogu liikmete arupärimistele oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ning vastuta isiklikult arupärimistele tähtaegse vastamise eest; 6) täidab muid talle vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Vallavalitsuse töövorm on istung, mida juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda teisi isikuid. Vajadusel kutsutakse istungile selgituste andmiseks eelnõu koostanud ametnik(ud). (5) Vallavalitsuse korraline istung toimub üldjuhul üks kord nädalas igal teisipäeval algusega kell 9 päevakorras teatatud kohas. (6) Vallavanem või tema asendaja teatab valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga istungi päevakorra projekti hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12-ks. (7) Vajadusel kutsub vallavanem või tema asendaja kokku täiendava istungi. Täiendava istungi toimumise aja ja päevakorra teatab vallavanem valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga vähemalt kolm tundi enne istungi algust. (8) Istungi võib ära jätta, kui ei ole laekunud piisavalt materjale või muudel mõjuvatel põhjustel. Istungi ärajätmise otsustab vallavanem või tema asendaja, teatades sellest valitsuse liikmetele hiljemalt istungile eelneva tööpäeva lõpuks. (9) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavalitsuse määruse ja korralduse eelnõud; 2) vallavolikogu määruse või otsuse eelnõu esitamiseks vallavolikogule; 3) vallavolikogust saadetud määruse või otsuse eelnõule seisukoha andmiseks 4) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 5) informatsioon. (10) Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungiil osaleda, teatab sellest vallasekretärile. (11) Otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks eesistuja hääl. (12) Ettepanekuid küsimuste võtmiseks päevakorda esitavad vastavalt tööjaotusele valitsuse liikmed, vallasekretär, ametite juhatajad ja vallavalitsuse komisjonid. (13) Ettepanekud päevakorra asjus ning õigusaktide eelnõud esitatakse vallakantseleile kolm tööpäeva enne istungit kella 14-ks. Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruste eelnõud ja muud põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud esitatakse neli tööpäeva enne istungit. (14) Istungi päevakorra koostab saabunud eelnõude ja ettepanekute alusel vallasekretär või tema poolt määratud ametnik ning esitab selle vallavanemale istungile eelneva reede kella 8-ks. (15) Õigusakti eelnõul peab olema õigusakti koostaja allkiri ja koostamise kuupäev. Koostaja lisab allkirjastatud ja koostamise kuupäevaga selgituse. Eelnõu peab olema viseeritud vallavalitsuse vastava ameti juhataja ja valdkonda kureeriva abivallavanema poolt. (16) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamisel osaleb jurist, kes jälgib eelnõude vastavust kehtivatele õigusaktidele ning teeb sellekohase märke eelnõule. (17) Eelnõud on valitsuse liikmeile kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt istungile eelneva päeva kella 16-ks. Eelnõud saadetakse valitsuse liikmetele e-postiga. (18) Kiireloomuliste küsimuste lülitamiseks valitsuse istungi päevakorda tuleb eelnõu esitada hiljemalt istungi alguseks. (19) Täiendavalt päevakorda lülitatav eelnõu peab olema eelnevalt kooskõlastatud vallasekretäriga ja päevakorda lülitamine otsustatud vallavanema või tema asendaja poolt. (20) Vallavalitsuse istungi läbiviimise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (21) Vallavalitsuse istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Vallavalitsuse istungi protokollid vormistatakse eesti keeles ja avalikustatakse Rae valla veebilehel ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (22) Helisalvestusi säilitatakse vallasekretäri juures üks aasta. Nende taaskuulamine on lubatud vallavalitsuse liikmetel ning helisalvestust kasutatakse abimaterjalina protokolli koostamisel. (23) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Kui istungit juhatas mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (24) Protokolli märgitakse istungi toimumise aeg ja koht, istungi protokolli number, istungil osalenud vallavalitsuse liikmete nimed ja vallasekretäri või tema asendaja nimi, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid ning otsustused teistes päevakorrapunktides, mille kohta ei võeta vastu määrust või korraldust, vallavalitsuse liikmete või vallasekretäri nõudmisel nende eriarvamus. Kui eriarvamus esitatakse kirjalikult, siis säilitatakse see koos protokolliga. (25) Protokoll vormistatakse kolme päeva jooksul arvates istungi toimumisest ja on kättesaadav vallakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (26) Vallavalitsuse määruse või korralduse korrektsuse ja andmete õigsuse eest vastutab selle esitanud vallavalitsuse liige või ametnik (27) Kui istungil tehakse valitsuse määruse või korralduse eelnõusse täiendusi ja parandusi, on eelnõu esitaja kohustatud ühe tööpäeva jooksul pärast istungit redigeerima eelnõu teksti arvestades istungil vastuvõetud täiendusi ja parandusi, ning esitama selle vallasekretärile. (28) Vallavalitsuse õigusaktid registreeritakse teistest dokumentidest eraldi ning õigusakt saab numbri vastavalt päevakorras olnud küsimuste järjestusele. Õigusakti vastuvõtmise kuupäevaks on valitsuse istungi toimumise kuupäev. (29) Vallavalitsuse määrus ja korraldus esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale või teda istungil asendanud vallavalitsuse liikmele. (30) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud käesolevas põhimääruses sätestatud korras enne nende jõustumist ja on kättesaadavad vallakantseleis kõigile isikutele. (31) Vallavolikogule esitatavad küsimused vormistatakse vallavolikogu määruse või otsuse eelnõuna, mis arutatakse eelnevalt läbi vallavalitsuse istungil. Vallavalitsuse initsiatiivil algatatud eelnõu esitab vallavalitsus vallavolikogule eelnõu algatamise korraldusega. (32) Määruse või otsuse eelnõule tuleb lisada seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peavad viseerima koostaja, ameti juhataja ja vastav abivallavanem. Vallavolikogule edastatava seletuskirja kirjutab alla eelnõu allkirjastab paberkandjal vallavanem. Seletuskirjas tuleb märkida, milliste vallavolikogu õigusaktidega on küsimus seotud, millist määrust või otsust on vaja algatada, muuta, täiendada või kehtetuks tunnistada. (33) Kui vallavalitsuse istungil tehakse volikogule esitatavasse eelnõusse täiendusi ja parandusi, on eelnõu esitaja kohustatud ühe tööpäeva jooksul pärast istungit redigeerima eelnõu teksti ja esitama selle parandatud kujul vallasekretärile. (34) Vallavalitsuse esitatud määruse või otsuse eelnõu koos lisamaterjalide ärakirjadega edastatakse vallavolikogule koos vallasekretäri poolt alla paberkandjal viie tööpäeva jooksul arvates vallavalitsuse istungi toimumisest ning elektrooniliselt. (35) Vallavolikogust saabunud eelnõu suunab vallavanem seisukoha võtuks vastava valdkonna abivallavanemale, kes koostab oma arvamuse ja esitab selle koos vajalike materjalidega vallavanemale. (36) Vallavalitsuse seisukoht määruse või otsuse eelnõule vormistatakse väljavõttena vallavalitsuse istungi protokollist. (37) Volikogu esitatud eelnõud, millele on antud vallavalitsuse seisukoht koos lisamaterjalide ärakirjadega, samuti kirjavahetus, mis käsitleb volikogu määruste ja otsuste kooskõlastamist vallavalitsuse poolt, säilitatakse vallakantseleis. (38) Üks eksemplar vallavolikogule esitatud materjalist jääb vallakantseleisse. § 43. Vallavalitsuse tööorganid (1) Vallavalitsuse struktuuriüksused on vallakantselei ja vallavalitsuse ametid ning teenistused, mis täidavad oma haldusalas vahetult vallaomavalitsuse täitev- ja korraldava võimu ülesandeid, valmistavad ette oma pädevuse piires volikogus või valitsuses otsustamisele tulevaid küsimusi. (2) Ametid moodustab vallavanem vastavalt vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse struktuurile. Ametite ja teenistuste ülesanded on sätestatud vallavalitsuse kinnitatud struktuuriüksuste põhimäärustes. (3) Vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohtab esitab ettepanekud vallavanemale vallasekretär. Vallakantselei ülesanded on sätestatud vallakantselei põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. § 44. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokolli koostaja. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu ja ülesanded kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab vallavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist. § 45. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretär täidab lisaks seadusega pandud ülesannetele teisi, talle käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 46. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või külavanema valimine, tema ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse Rae valla aleviku- ja külavanema statuudiga. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. V. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 47. Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Valla ametiasutuseks on Rae Vallavalitsus oma struktuuriüksustega. Vallavalitsuse struktuuriüksust nimetatakse ametiks. Ameti õigused, kohustused ja töökord sätestatakse ameti põhimääruses ning teistes Rae valla õigusaktides. (3) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine ning vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide töö tagamine. (4) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla ametiasutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavalitsus. Ametiasutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab vallavanem. (5) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab asutuse juht. (6) Valla asutusel on oma eelarve, arveldusarve, Rae valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika. (7) Valla asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. § 48. Valla avalik teenistus (1) Vallaametnike, välja arvatud vallavolikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isikud, sotsiaalsed garantiid kehtestab vallavolikogu. (2) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. VI. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 49. Vallaeelarve sisu (1) Vallavolikogu kinnitatud vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 50. Eelarve avalikustamine Rae valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallakantseleis ja Rae valla veebilehel. § 51. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, vallavaraga teostatud tehingutelt ning omanikutulu valla osalusega äritehingutest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Halduskulude eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1 protsendi ulatuses eelarve kuludest. (3) Kapitalikulude eelarve kuludeks loetakse kulutused maa, teede, ehitiste ja rajatiste, seadmete ning transpordivahendite omandamiseks ja parendamiseks. Parendamiseks loetakse kulutus, mis: 1) pikendab oluliselt vara kasutusiga; 2) suurendab oluliselt vara turuväärtust; 3) suurendab oluliselt vara kasutamise ulatust Rae valla eesmärkide täitmisel. § 52. Rae valla eelarve projekti koostamine (1) Rae valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. juuliks vallavalitsusele oma ettepanekud reastatuna eelistuse järgi, välja arvatud seadusega pandud kohustuste täitmist tagavad kulutused ja eelarveaastale eelneval aastal või varem sõlmitud lepingute täitmist tagavad kulud, mis tuuakse eraldi välja. (2) Isikud, kes taotlevad valla eelarvest toetust, esitavad eelseisva eelarveaasta taotlused kululiikide lõikes koos seletuskirjaga vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 15. juuliks. (3) Vallavalitsus moodustab eelarveaastale eelneva aasta 1. juuliks eelarve menetlemise komisjoni, kuhu kuulub vähemalt kaks vallavalitsuse liiget. Komisjon vaatab läbi esitatud esialgsed alaeelarved ja laekunud taotlused, kontrollib eelseisvaks eelarveaastaks esitatud kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele ning hindab taotlusesse lülitatud kulude otstarbekust ja põhjendatust. Samuti analüüsib komisjon kulude üldsummasid esialgsete alaeelarvete esitajate lõikes ning arvesse võttes volikogu kehtestatud eelarve prioriteete, kehtestab omapoolsed kulude piirsummad vallavalitsuse ametite ja vallaasutuste lõikes, eristades halduskulude eelarve kulusid ja kapitalikulude eelarve kulusid. Esialgse alaeelarve läbivaatamisele kutsutakse alaeelarve koostanud vallaasutuse või vallavalitsuse ameti esindaja(d) koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitajatega. (4) Vallavalitsus kujundab eelarve menetlemise komisjoni seisukohti arvestades kulude piirsummade kehtestamiseks ettepanekud ja esitab need kirjalikult koos eelarve menetlemise komisjoni kirjaliku seisukohaga vallavolikogule. (5) Eelarveaastale eelneva aasta 1. augustiks kinnitab vallavolikogu: 1) eelarveprojekti tingimused; 2) eelarveprojekti vormid; 3) eelarve prioriteedid; 4) Rae valla ametiasutuste struktuuri; 5) Rae valla ametiasutuste teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused; 6) Rae Vallavalitsuse struktuuri; 7) eelarve tulude ja kulude liigenduse vallavolikogu istungil käsitletavate artikligruppide lõikes, juhindudes rahandusministri kinnitatud tulude ja kulude liigendusest. (6) Eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks kinnitab vallavolikogu kulude jaotuse piirsummad. (7) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Rae valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades rahandusamet hiljemalt 15. oktoobriks. Eelarve projekti koostamisel lähtutakse järgnevast: 1) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele, tuleb projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi eelseisvate eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nende arvelevõtmiseks järgnevate aastate halduseelarves; 2) eelarve koostatakse rahandusministri kehtestatud klassifikaatorite lõikes. (8) Vallavalitsus esitab eelarve projekti koos nõutud lisadega ning eelarve menetlemise komisjoni kirjaliku arvamusega vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. Vallavolikogule esitatud eelarve projekt avalikustatakse käesoleva põhimääruse §-s 50 sätestatud korras. (9) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele. Seletuskirja ülesehituse otsustab volikogu ning koostab vallavalitsus vastavalt volikogu kinnitatud korrale; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) põhieelarve koond tulude ja kulude klassifikaatorite lõikes; 5) halduseelarve kulude jaotus summade kasutajate lõikes vastavalt vallavolikogu kinnitatud tulude ja kulude liigendusele; 6) kapitalieelarve kulude jaotus summade kasutajate lõikes vastavalt vallavolikogu kinnitatud tulude ja kulude liigendusele; 7) finantseerimistehingute eelarve; 8) volikogu kinnitatud Rae valla omavalitsuse struktuur, teenistujate koosseis ning palgamäärad ja palgatingimused ja vallavalitsuse struktuur eelseisval eelarveaastal koos muudatustega võrreldes eelarveaastale eelneva aastaga. § 53. Rae valla eelarve projekti menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Vallavolikogule esimesele lugemisele esitatakse eelarve projekt käesoleva põhimääruse § 52 lõike 5 punkti 7 alusel otsustatud artikligruppide lõikes. Vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjonile esitatakse eelarve projekt rahandusministri määrusega kinnitatud eelarve tulude ja kulude liigenduse kolmekohaliste eelarveartiklite lõikes. (2) Volikogu komisjonid esitavad omapoolsed seisukohad ning eelarve projekti parendus- ja täiendusettepanekud koos vajalike lisadega hiljemalt kümne (10) päeva jooksul arvates eelarve esimesest lugemisest volikogu majandus- ja eelarvekomisjonile ja koopia vallavalitsusele. (3) Vallavalitsusel on õigus majandus- ja eelarvekomisjonile esitada omapoolseid eelarve projekti parandus- ja täiendusettepanekud. (4) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (5) Volikogu majandus- ja eelarvekomisjon süstematiseerib esitatud ettepanekud ja kujundab välja seisukohad hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul arvates eelarve esimesest lugemisest ning edastab komisjonis toetust leidnud ettepanekud vallavalitsusele muudatuste sisseviimiseks eelarve projektis hiljemalt seitse (7) päeva enne eelarve menetlemist volikogu järgneval istungil. Enne esitatud parandus- ja täiendusettepanekute läbivaatamist tuleb volikogu majandus- ja eelarvekomisjonil ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (6) Eelarve esialgne projekt, millesse on vallavalitsuse sisse viinud muudatused, esitatakse seaduses ettenähtud korras volikogule teiseks lugemiseks. (7) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu üldjuhul läbi viima vähemalt kaks lugemist. § 54. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu vastuvõetud eelarve muutmise taotluse esitab vallavolikogule vallavalitsus järgmiselt: 1) kui eelarvemuudatusega taotletakse eelarves määratud kulude kasutamist väljaspool käesoleva põhimääruse § 52 lõike 5 punkti 7 alusel määratud artikligruppe, toimub eelarve muutmine vallavolikogu määrusega; 2) kui eelarvemuudatusega taotletakse eelarves määratud kulude kasutamist väljaspool rahandusministri määrusega kehtestatud eelarve tulude ja kulude liigenduse kahekohalise täpsusega eelarveartikleid käesoleva põhimääruse § 52 lõike 5 punkti 7 alusel määratud artikligruppide koosseisus, toimub eelarve muutmine vallavalitsuse korraldusega; 3) ülejäänud eelarvemuudatused on eelarveassigneeringuid kasutava ettevõtte juhi otsustada. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui üks kuu enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse §-s 52 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. Lisaeelarve ja eelarve muudatuse võib volikogu majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul ja volikogu otsusel vastu võtta ka ühe lugemisega. § 55. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud kulude katmine. (3) Eelarve reservfond kinnitatakse volikogu määrusega eelarve koosseisus ja seda kasutab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. (5) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. (6) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu. (7) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. (8) Vallaasutused jaotavad üldjuhul aasta eelarve kulud kuude lõikes ning kulutused otsustab vallaasutuse juht. (9) Personalikulude kokkuhoiu puhul on asutuse juhil õigus maksta kokkuhoitud summa lisatasudeks ja/või toetusteks. (10) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamise seadusega. (11) Vallaasutused, kes on iseseisval bilansil, esitavad iga järgmise kuu 7. kuupäevaks vormikohase eelarve täitmise aruande. (12) Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu majandus- ja eelarvekomisjonis kord kvartalis või vajaduse korral volikogus § 56. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 1. juuniks. (2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 5) audiitori järeldusotsus; 6) revisjonikomisjoni arvamus; 6) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (3) Revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust kinnitatud eelarvele ning esitab volikogule eelarve täitmise kohta kirjaliku arvamuse koos märkuste ja ettepanekutega puuduste kõrvaldamiseks. (4) Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruse §-s 50 sätestatud korras. (5) Majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab vallavolikogu Harju Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest arvates ning Rahandusministeeriumile hiljemalt 30. juuniks. § 57. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 58. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. § 59. Rae valla reservfondi kasutamise kord (1) Rae valla reservfondi suurus kinnitatakse Rae Vallavolikogu otsusel valla eelarve koosseisus. (2) Reservfondi kasutatakse: 1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt likvideerimiseks ning nende tagajärgede kõrvaldamiseks; 2) pädevate riigiorganite õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitatavate hindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks; 3) valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks; 4) tulude ajutise alalaekumise katmiseks. (3) Taotlused ettenägemata kulude katmiseks reservfondist esitatakse Rae Vallavalitsusele. Vallavalitsus peab otsuse ettenägematu kulu katmiseks reservfondist vastu võtma ühe nädala jooksul pärast taotluse saamist. Taotlusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus pöörduda Rae Vallavolikogu poole. Vallavolikogu peab taotluse läbivaatamisel ära kuulama Rae Vallavalitsuse seisukoha. (4) Reservfondi kasutamisel tulude ajutise alalaekumise katmiseks taastatakse reservfond tulude laekumisel viivitamatult. Tulude püsival alalaekumisel esitab vallavalitsus seaduses ettenähtud korras lisaeelarve projekti. (5) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab vallavalitsus aruande vallavolikogule koos eelarve täitmise aruandega. Aruanne sisaldab reservfondist kaetud kulude loetelu koos andmetega taotlejate, vallavalitsuse korralduste ja summade suuruse kohta. (6) Kolme tööpäeva jooksul pärast reservfondi kasutamise otsustamist viib vallavalitsuse rahandusamet läbi vajalikud muudatused tegelike kulude vastava osa, peatüki ja artikli lõikes. VII. VALLAVARA § 60. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Rae vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu määrusega sätestatud korras. § 61. Vallavara registrid (1) Vallavara üle arvestuse pidamiseks asutab vallavolikogu vajalikud registrid. (2) Registrite pidamine, registritesse andmete esitamine, andmete muutmine või kustutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. (3) Vallavara arvestus peab tagama ülevaate vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest ning vallavara majandamise tulemustest. § 62. Vallavara omandamine (1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) vallavolikogu, kui omandatava vara väärtus ületab vallavara soetamiseks ettenähtud eelarvelisi vahendeid või kui tegemist on kinnisvaraga; 2) vallaasutuse juht eelarves vallavara soetamiseks ettenähtud vahendite piires; 3) vallavalitsus kõigil ülejäänud juhtudel. (3) Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu. Pärandvara ja kingi hindamise viib läbi vallavalitsus. (4) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Rae valla õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat või asutust vallavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise vallavalitsus. § 63. Varaliste kohustuste võtmine (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise, kui need kohustused ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab vallavolikogu. (2) Jooksva aasta eelarvega tagatud varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavalitsus. § 64. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Rae valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele Rae valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. (5) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise muud üksikjuhtumid otsustab käesoleva põhimääruse alusel vallavalitsus. § 65. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. Vallavolikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirju, keelata nende asjade kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu nende teatud kasutusviisi eest. Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta, kasutamise tingimused ja piirangute avalikustamise. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või vallavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise vallavara valitseja või teise vallavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. Teise vallavara valitseja või teise vallavara valitsema volitatud asutuse kasutusse antakse vallavara tasuta ja tähtaega määramata. (5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara peab otsene valdaja kasutama vastavalt rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muule selletaolisele lepingule. (6) Vallavara rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub üldjuhul konkursi korras. Konkursi korraldab vallavalitsus. (7) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab vallavolikogu kui: 1) vallavara bilansiline väärtus ületab kakssada tuhat (200 000) krooni; 2) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 3) kasutusse antakse kinnisvara. Muudel juhtudel otsustab vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise vallavalitsus. (8) Vallavara tasu eest kasutamise ja tasu suuruse otsustab vallavalitsus. § 66. Vallavara tasuta kasutusse andmine Vallavalitsus võib vallavara tasuta kasutada anda: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) mittetulundusühingutele ja liitudele; 5) mitteärilistele sihtasutustele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) kultuuri- ja spordiringide tegevuseks. Muudel juhtudel otsustab vallavara tasuta kasutusse andmise vallavolikogu. § 67. Vallavara rendile andmine konkursi korras Vallavara antakse rendile üldjuhul konkursi korras, kui renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning kui: 1) konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi, vilumust või litsentsi. § 68. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras Vallavara rendile andmine enampakkumise korras toimub vallavolikogu õigusaktide alusel. § 69. Põllumajandusliku kinnisasja rendile andmine (1) Rae valla omandis oleva põllumajandusliku kinnisasja või selle osa (edaspidi põllumajandusmaa) rendile andmine toimub vallavolikogu kehtestatud munitsipaalmaa rendile andmise korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. (2) Põllumajandusmaa võib anda otsustuskorras rendile: 1) isikule, kes on seda maad eelnevalt õiguslikul alusel ning sihtotstarbeliselt kasutanud, omab sellel maal põllumajandussaaduste tootmiseks vajalikke vahendeid ning ei ole maa senisel kasutamisel oluliselt rikkunud seadusest ega lepingust tulenevaid kohustusi; 2) teistele isikutele põhjendatud juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (3) Tähtajaga kolm kuni kümme aastat võib põllumajandusmaa anda otsustuskorras rendile: 1) isikule, kes on seda maad eelnevalt õiguslikul alusel ning sihtotstarbeliselt kasutanud vähemalt viis aastat, omab sellel maal põllumajandussaaduste tootmiseks vajalikke vahendeid ning ei ole maa senisel kasutamisel oluliselt rikkunud seadusest ega lepingust tulenevaid kohustusi; 2) teistele isikutele põhjendatud juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (4) Põllumajandusmaa rendile andmise ning tingimused otsustab vallavolikogu. (5) Põllumajandusmaa rendile andmisel otsustuskorras on rendi aastatasu suuruseks 3% rendile antava põllumajandusmaa maksustamishinnast. Lisaks rendile peab põllumajandusmaa rentnik tasuma maamaksu, kui rentniku kohustus maamaksu tasuda tuleneb õigusaktidest. § 70. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) vara on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. (3) Vara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatakse kinnisvara; 2) võõrandatava vallasvara bilansiline maksumus on suurem kui kakssada tuhat (200 000) krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest. Muudel juhtudel otsustab vara võõrandamise ja selle viisi vallavalitsus. Vallaasutusel on õigus vallasvara võõrandada vallavalitsuse kirjalikul loal. § 71. Vallavara võõrandamise viisid (1) Enampakkumist korraldamata võib vallavara võõrandamine toimuda: 1) kui võõrandatava vara bilansiline väärtus ei ole suurem kui kakskümmend tuhat (20 000) krooni; 2) kui võõrandatav vara võib hävida või rikneda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) kui enampakkumisega võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) kui võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 5) kui võõrandatavale kinnisvarale on seatud hoonestusõigus ja hoonestusõiguse seadmise lepingu järgi on hoonestajal kinnisvara väljaostu õigus; 5) heategevuslikele ja avalikke huve teenivale organisatsioonile. (2) Tasuta või alandatud hinna eest võib vallavara võõrandada, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel või muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (3) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus vastavasisulise otsuse alusel. § 72. Vallavara müük enampakkumise korras (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus kindlaks enampakkumise tingimused. Enampakkumise tingimustes peab sisalduma: 1) enampakkumise läbiviija; 2) vara nimetus (vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht); 3) enampakkumise viis, kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 4) alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (kui need on määratud). (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse meedia kaudu. (3) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik ostu-müügileping hiljemalt ühe kuu jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. (4) Lepingu mittesõlmimisel käesoleva paragrahvi eelmise lõikes nimetatud tähtaja jooksul enampakkumise võitja süül kaotab võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Lepingu sõlmimisel arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. § 73. Vallavara erastamine Vallavara erastamine on valla omanduses oleva vara võõrandamine seadusega määratud õigustatud subjektidele. § 74. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui kakssada tuhat (200 000) krooni; 2) vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui kakssada tuhat (200 000) krooni. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas. § 75. Hoonestusõiguse seadmine (1) Rae valla halduspiirides asuvale, riigi omandis olevale maale toimub hoonestusõiguse seadmine Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Rae valla omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmine toimub vallavolikogu kehtestatud korras. § 76. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine (1) Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (2) Vallavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. (3) Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, puudujäägi korral ka võetud meetmed. (4) Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui mahakantavaks varaks on maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis või kui vallasasja bilansiline väärtus on suurem kui viiskümmend tuhat (50 000) krooni, muudel juhtudel vallavalitsus. (5) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus vallaasutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda alluvusse. (6) Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallaasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui: 1) vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu; 2) vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävida; 3) võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või vallaasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. § 77. Vallavara kasutamine majandustegevuses Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Rae valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. VIII. RAE VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 78. Rae valla arengukava (1) Rae valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava koostatakse seaduses ettenähtud perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavolikogus vallakantseleis ja Rae valla veebilehel. § 79. Valla planeerimine ja ehitustegevus (1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (2) Valla planeerimise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutiste ehitiste ehitamise korra ja alade, samuti valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab vallavolikogu Rae valla ehitusmääruse. (3) Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine Rae valla territooriumil kuulub Rae valla kui kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse. § 80. Kultuuriväärtuste kaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate mis tahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude kultuurimälestiste ja -väärtuste säilimine ning korraldada nende kaitse riigi ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. § 81. Keskkonnakaitse (1) Rae valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse eesmärgi määramine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Rae valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse riigi õigusaktide alusel valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja teistes Rae valla õigusaktides. IX. VÄLISSUHTED § 82. Rae valla välissuhete korraldamise alused (1) Rae vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Rae valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja Rae valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla ametiasutused informeerivad sellest vallavalitsust. § 83. Rae valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused osalevad valla arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega. (2) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. (3) Valla nimel teiste kohalike omavalitsuse üksuste ja nende liitude ning muude ühendustega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Rae vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. § 84. Rae valla esindamise kord (1) Rae valda esindavad suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires vallavolikogu esimees ja aseesimehed ning vallavanem ja abivallavanemad, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. Nende äraolekul esindavad Rae valda vastavalt volikogu esimehe või vallavanema asendaja. (2) Rae vallavolikogu esimehel ja tema asendajal ning vallavolikogu aseesimeestel on Rae valda ja vallavolikogu esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires. (3) Rae vallavanemal ja tema asendajal ning abivallavanematel on Rae valda ja Rae Vallavalitsust esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavalitsuse või vajadusel vallavolikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires. (4) Vallavolikogu komisjoni liige, esinedes ametlikus suhtlemises komisjoni nimel või ülesandel, avaldab selle arvamusi, seisukohti või ettepanekuid. Komisjon ega selle liige ei esine vallavolikogu nimel. (5) Vallasekretär esindab Rae vallakantseleid kui ametiasutust. Vallasekretär esindab Rae valda suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires või vastavalt vallavanema antud volitustele ning esindades vallavalitsuse arvamusi või seisukohti. (6) Valla ametiasutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises ametiasutuse nimel või ülesandel ja oma pädevuse piires, esindavad ametiasutuse või vallavalitsuse arvamusi või seisukohti. (7) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises hallatava asutuse nimel, esindavad hallatava asutuse arvamusi ja seisukohti. X. RAE VALLA ÕIGUSAKTID § 85. Rae valla omavalitsusorganite õigusaktide kehtivus Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Rae valla haldusterritooriumil seadusega ja Rae valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Rae vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Rae valla haldusterritooriumi. § 86. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu õigusaktid kuuluvad avalikustamisele. Määruste eelnõud ning vastuvõetud määrused avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. Määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määruse eelnõu ja määrus loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut vallakantseleis. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. (4) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. Vallavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab vallakantselei. (5) Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Vallavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad saadab vallasekretär kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile. (6) Jõustunud vallavolikogu õigusaktid ja volikogu istungite protokollid sisestatakse Rae valla elektroonilisse andmebaasi ja nendega saab tutvuda Rae valla veebilehel ning vallakantseleis vallavalitsuse töötundidel. § 87. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. (2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad saadab vallasekretär kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile. (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused ka kohalikus ajalehes, milles Rae vald avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas vallavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsustuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle vallasekretär vallavalitsuse ettepanekul. (5) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (6) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (7) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 88. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Rae valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Rae valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu õigusaktide osas vallavolikogu esimees, vallavalitsuse õigusaktide osas vallakantselei. (3) Seaduste täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 89. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 44 lisa 1

Rae Vallavolikogu 14. detsembri 2004. a määruse nr 44 lisa 2