Rõngu Vallavolikogu — Rõngu valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 15, 91

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 33 ja jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 42 ja § 59 lõike 1 alusel. § 1. Võtta vastu Rõngu valla jäätmekava vastavalt lisale. § 2. Määrus jõustub 22. novembril 2004. a. Volikogu esimees Kalju HERMANN Rõngu Vallavolikogu 18. novembri 2004. a määruse nr 18 lisa RÕNGU VALLA JÄÄTMEKAVA Sissejuhatus Rõngu valla jäätmekava on koostatud vastavalt 28. jaanuaril 2004. a vastu võetud jäätmeseadusele (RT I 2004, 30, 208). Kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekavale esitatavad nõuded on toodud jäätmeseaduse teise peatüki kolmandas jaos. Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Rõngu valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: • jäätmetekke vältimise; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; • jäätmete taaskasutuse laiendamise; • keskkonnanõuete kohase jäätmetöötluse; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Rõngu valla jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides, üleriigilises jäätmekavas ning Tartumaa jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks. Rõngu valla jäätmekava koostamise ajal toimusid olulised muutused jäätmekäitlust reguleerivas seadusandluses. Äsja hakkasid kehtima uus jäätmeseadus ja pakendiseadus. Seni veel puuduvad mitmed seadustes esitatud seisukohti täpsustavad alamad õigusaktid ning ei ole kujunenud välja teatud erilahendust nõudvate jäätmete käitlusskeemid. Muutuvate seadusandlike nõuete tõttu ei ole käesoleval ajal võimalik kõiki jäätmekäitlusega seonduvaid aspekte prognoosida ning vastavaid lahendusi välja pakkuda. Kava realiseerimine sõltub lisaks Rõngu vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. Jäätmekava on koostatud OÜ Hendrikson & Ko ning Rõngu Vallavalitsuse töötajate koostöös, samuti kaasati kava koostamisse Tartumaa Keskkonnateenistuse spetsialiste. 1. Rõngu valla iseloomustus • Üldülevaade Rõngu vald asub Tartu maakonna edelaosas. Läänest piirneb vald Võrtsjärvega, lõunast Valga maakonna Puka vallaga, loodest Rannu vallaga, põhjast Konguta valla ning Elva linnaga ja idast Valga maakonna Palupera vallaga. Valla üldpindala on 164,1 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on 12,5 ja läänest itta 20,5 kilomeetrit. Valla territooriumil paikneb 2 alevikku (Käärdi ja Rõngu) ja 15 küla. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Rõngu ja Käärdi määratud tiheasustusaladeks. Valla peamiseks tõmbekeskuseks on Rõngu asula. 1. jaanuari 2003. a seisuga elas vallas 3102 alalist elanikku. Rõngu valda läbib intensiivse liiklusega Tartu–Valga maantee. Rõngut läbivad ka ühendusteed Tartu ja Pärnu ning Viljandi ja Otepää vahel. Maakonnakeskusesse Tartusse on Rõngust 36 km, lähimasse linna, Elvasse 14 km ja Otepääle 18 km. Valda läbib Tallinn–Tartu–Valga–Riia raudtee. • Rahvastik Vallas elas 1. jaanuari 2003. a seisuga 3102 inimest, rahvastikust 23% on tööeast nooremad, 57% tööealised ning 20% pensioniealised. Rahvastiku tihedus on 18,89 in/km2. Valla kahes suuremas asulas elab 1337 inimest, mis moodustab 43% kogu valla rahvastikust. Rohkem kui 100 elanikuga küladeks on: Lapetukme (180), Valguta (175), Teedla (153), Koruste (152), Kirepi (145), Tammiste (133), Lossimäe (127), Kõduküla (116), Tilga (116) ja Raigaste (108) (vt tabel 1). Rahvastiku prognoosi kohaselt peaks Rõngu valla elanike arv püsima stabiilsena või veidi langema, oluliselt mõjutab tööealise rahvastiku arvukust väljaränne eelkõige maakonnakeskusesse. Enamus valla elanikest töötavad kohalikes ettevõtetes. Kuna vald asub suhteliselt lähedal Otepääle, Elvale ja Tartule, mis pakuvad tulusamaid töökohti, on viimastel aastatel suurenenud ka pendelränne. • Ettevõtlus 2003. aasta septembri alguse seisuga oli äriregistrisse kantud 151 Rõngu valla ettevõtet, neist 69 füüsilisest isikust ettevõtjat, 19 mittetulundusühingut (sh 10 korteriühistut) ja üks sihtasutus. Hinnanguliselt on tegutsevaid ettevõtteid ligikaudu 2/3 äriregistrisse kantutest. Peamiselt tegeletakse Rõngu vallas põllumajandusliku tootmisega (39% ettevõtlusest). Rõngu vald on laiemalt tuntud eelkõige puu- ja marjakultuuride ning istikute kasvatuspiirkonnana, millega tegeleb AS Rõngu Aed. Traditsioonilise põllumajanduse suurtootjateks on endiste riigimajandite baasi loodud Terrax AS, ATK Linavästrik OÜ, Setra Mõis AS ja Teedla Mõis AS. Samuti tegutseb suurem osa füüsilisest isikust ettevõtjatest ühendatud taime- ja loomakasvatusega. Primaarsektoris tegutsetakse ka kalapüügi ja metsa varumisega. Tabel 1. Elanike arv valla alevikes ja külades (seisuga 13.11.2003. a) Nimi Elanike arv Käo küla 63 Uderna küla 63 Piigandi küla 66 Rannaküla 72 Kalme küla 96 Raigaste küla 108 Kõdula küla 116 Tilga küla 116 Lossimäe küla 127 Tammiste küla 133 Kirepi küla 145 Koruste küla 152 Teedla küla 153 Valguta küla 175 Lapetukme küla 180 Käärdi alevik 607 Rõngu alevik 730 KOKKU 3102 Sekundaarsektor moodustab ettevõtlusest 15%. Peamiselt tegeletakse puidu töötlemisega (saematerjali tootmine, palkmajade valmistamine, puitaluste tootmine jmt). Esindatud on ka plasttaara ja -pakendite, traaditoodete ning toiduainete tootmine. Tertsiaarsektor moodustab 32% ettevõtlusest, enim on esindatud jaemüük spetsialiseerimata kauplustes ja hulgimüük. Vallas tegutsevad kauplused peamiselt Rõngus, poed on ka Valgutas ja Käärdil. Muu teenindusvõrk on vallas kaetud kesiselt, enamasti üks ettevõte teenindusala kohta. • Tervishoid, haridus Tervishoiuasutuste hulka kuuluvad OÜ Rõngu Perearstikeskus, piirkondlikku haaratusega teenust pakkuv SA Rõngu Hooldusravikeskus ning OÜ Audhea (hambaravi). Rõngu alevikus tegutseb ka apteek. Sotsiaalhoolekandeasutuste hulka kuulub Uderna Krooniliste Haigete Kodu, Päevakeskus ja kolm sotsiaalkorterit. Rõngu Vallas tegutseb kaks eelkoolieelset lasteasutust: Rõngu Lasteaed ja Valguta Lasteaed-Algkool ning Rõngu Keskkool. • Tehniline infrastruktuur Rõngu valla teedevõrgu moodustavad Tartu–Valga, Sangla–Rõngu, Viljandi–Rõngu, Rõngu–Otepää–Kanepi ning Valguta–Rannaküla asfaltkattega maanteed ning maanteid ühendavad valdavalt kruusakattega kohaliku tähtsusega teed. Teedevõrk on võrdlemisi tihe. Valla poolt hooldatav teedevõrgustik on 110 km pikk, sellest 6 km on tänavaid, lisaks on 29 km metsateid ning 84 km era- ja muid teid. Asfalteeritud on üksnes 1,6 km tänavaid, ülejäänud valla hallatavad teed on kruusakattega. Vallavalitsus organiseerib teede korrashoidu tellides teenustööna teede hööveldamist, kruusaga katmist ning lumetõrjet ettevõtetelt ja eraisikutelt. Riigi hallata on valda läbivad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed, sealhulgas ka üks intensiivseima liiklusega Tartu–Valga maantee. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on olemas kõigis suuremates külades ning alevites (Rõngu, Käärdi, Teedla, Valguta, Tammiste), kuid kõik elamud pole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud. Täielikult on kanalisatsiooni ja veevõrku ühendatud Käärdi alevik, Rõngus on vanem osa alevikust kanalisatsioonivõrku ühendamata. Rõngu aleviku jaoks on 1999. a koostatud «Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava», mille järgi toimub kogu aleviku ühendamine ühiskanalisatsiooni- ja veevõrku. Olemasolevate küttesüsteemide haldamisega tegeleb Käärdis ja Tammistes AS Terrax, vallavalitsuse hallata on Rõngu Keskkooli ja Valguta Lasteaed-Algkooli küttesüsteemid, mujal vallas hoolitseb tsentraalkütte süsteemide eest OÜ Reinu Soojus. 2. Jäätmekava seadusandlik taust 2.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RT I, 2004, 30, 208), mis jõustus 1. mail. Vajaduse uue jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Tabel 2. Jäätmeseadusest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele JÄÄTMESEADUS Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 12 lg 2. Jäätmehoolduse arendamine Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31. Jäätmete sortimine Omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 42 lg-d 1 ja 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (1) Omavalitsuse üksuse jäätmekava käsitleb valla või valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (2) Omavalitsuse üksuse jäätmekava käsitleb: 1) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3) jäätmehoolduse rahastamist. § 43 lg 4. Jäätmekava ajakohastamine Omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastatakse ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4. Keskkonnaministri ning kohaliku omavalitsuse organi õigused ja kohustused jäätmehoolduse kavandamisel (4) Omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 55. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu kooskõlastamine omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. § 56 lg-d 1, 2, 3 ja 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung (1) Omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. (2) Omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. (3) Omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. (4) Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. § 58. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine Valla- või vallavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. § 59 lg 1 ja 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine (1) Omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. (2) Omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. § 65 lg 2. Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine (2) Omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. Tabel 2. järg JÄÄTMESEADUS Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 66 lg 1, 2, 3 ja 4 Korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (2) Omavalitsusorgan korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (3) Omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. (4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või vallavolikogu määrusega. § 67 lg 1–8. Jäätmevedaja valik (1) Omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. (2) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri- või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud veopiirkonnas ei tohi teenindatavate elanike arv olla üldjuhul suurem kui 10 000. (4) Veopiirkonna määrab omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. (5) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud haldusterritooriumil, kus lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja 4 on moodustatud rohkem kui üks veopiirkond, ei tohi ühe jäätmevedaja poolt veetavate olmejäätmete kogus ületada 40 protsenti tekkivate olmejäätmete kogusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. (6) Omavalitsuse volikogu nõusolekul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirangut, kui selleks vajaliku arvu eri- või ainuõiguse andmist takistab jäätmeloa saamise nõuetele vastavate eri- või ainuõiguse saamise pakkujate puudumine. (7) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. (8) Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. § 69 lg 3. Korraldatud jäätmeveoga liitumine (3) Omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 70. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg-d 1 ja 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri (1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. (3) Omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloataotluse kohta Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3. Jäätmearuandlus Keskkonnaministril ja keskkonnajärelvalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja vallavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. Tabel 2. järg JÄÄTMESEADUS Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 128 lg-d 5 ja 6. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine (5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. (6) Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. § 130 lg 2. põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. § 135 lg 1 ja 2 Korraldatud jäätmeveo korraldamine (1) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuar 2005. (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene. Tabel 3. Muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused omavalitsusele Õigusakt Kohaliku omavalitsuse ülesanded KESKKONNJÄRELEVALVE SEADUS § 2. Keskkonnajärelevalve lg 1 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. § 3. Keskkonnajärelevalve teostajad lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. § 6. Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve lg 1–4 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. PAKENDISEADUS § 15 lg-d 1 ja 2. Kohaliku omavalitsuse organi kohustused. (1) Omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. (2) Omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Keskkonnaministri määrused 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» Võivad esitada seisukoha keskkonnateenistusele prügila sulgemisotsuse kohta Omavalitsuste poolt korraldatava jäätmekäitluse aspektist on jäätmeseaduses toodud seisukohtadest olulisim korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustus tiheasustusaladel. Hajaasustuses võib seaduse kohaselt jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata, kui jäätmevedu osutuks ülemäära kulukaks ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Korraldatud olmejäätmeveo nõuete karmistamine tuleneb eelkõige asjaolust, et teatav osa elanikkonnast (eriti suvilapiirkonnad, eramajapidamised) on jäänud välja käesoleval ajal toimivast olmejäätmete käitlusskeemist, mille tulemuseks võib olla jäätmete keskkonnanõuetele mittevastav käitlemine (jäätmete hülgamine, avalike alade prügikastide kasutamine jmt). 2.2. Rõngu valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist kõige olulisemad jäätmehoolduseeskiri ning heakorraeeskiri. Rõngu valla jäätmehoolduseeskiri kinnitati Rõngu Vallavolikogu 18. septembri 2003. a määrusega nr 20 «Rõngu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». Eeskirjas on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse, kõrvaldamise, kohtsorteerimise, jäätmeveoga liitumise jne korraldused ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Rõngu valla heakorraeeskiri on kinnitatud Rõngu Vallavolikogu 29. mai 2003. a määrusega nr 13 «Heakorra eeskirja kehtestamine». Eeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis otsesemalt või kaudsemalt seonduvad ka jäätmealase tegevusega (sh üldkasutatavate prüginõude ja -konteinerite kasutus, jäätmete keskkonda sattumise vältimine). 2.3. Keskkonnastrateegia Eesti keskkonnastrateegia kiideti heaks Riigikogu 12. märtsi 1997. a otsusega. Keskkonnastrateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Käesoleval ajal on koostamisel uus keskkonnastrateegia, mille põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Keskkonnastrateegia eelnõus (eelnõu seisuga 17.05.2004. a) on jäätmetekke vähendamise ja jäätmehoolduse eesmärkidena püstitatud: kasutada tooret ja materjale säästvalt, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastumist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ning arendada jäätmekäitlust rakendades printsiipe «saastaja maksab» ja «tootja vastutus». Selleks lähtutakse järgmisest jäätmekäitluse hierarhiast: 1) jäätmete tekke vältimine ja tekkivate jäätmekoguste vähendamine; 2) tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine; 3) jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4) keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; 5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Keskkonnastrateegia eesmärkide täitmiseks on antud järgmised Rõngu valla jäätmehooldusega otsesemalt seonduvad ülesanded: • rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käidelda jäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades; • tagada kõikide jäätmete käitlemine vastavalt õigusaktidele ning keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele; • edendada jäätmete taaskasutamist, vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduvkasutust, materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust; • nii tööstus- kui olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumise ja taaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid; • tõsta biolagunevate jäätmete taaskasutamine järk-järgult 55 massiprotsendini; • tekkivate pakendijäätmete taaskasutamise oluline suurendamine; • tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem; • kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu; • toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks; • suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks. 2.4. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega. Üleriigilise jäätmekava koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine komplekse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Üle-Eestilises kontekstis on Rõngu valla jäätmeteke marginaalse tähtsusega, seetõttu on antud piirkonda üleriigilises jäätmekavas puudutatud võrdlemisi põgusalt. Loomulikult kehtivad ka Rõngu valla kohta üleriigilises jäätmekavas erinevate jäätmeliikide käitluseks kavandatavad abinõud ja suundumused. Tartumaa jäätmete ladestamine on jäätud maakondliku jäätmekava otsustada. Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgmised: teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; arendustöö ja propaganda; konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas või selle osades; andmebaaside pidamine. Kuna jäätmekäitlus on omavalitsuste piire ületav tegevus, on jäätmekavas konstateeritud jäätmealase reaalkoormatise lauskehtestamise vajadust. Tartumaa jäätmekava valmis 2002. aastal (koostaja Kobras AS). Järgnevalt on toodud peamised Rõngu valla jäätmekäitlusega seonduvad ülesanded ja seisukohad • Rakendada kolmetasandiline jäätmekäitlussüsteem: o 1. tasand – jäätmete kohtsorteerimine kodumajapidamistes ja asutuste juures ning kohtsorteeritud jäätmete kogumine kodumajapidamistes ja asutuste juures. Kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumispunktis ja/või jäätmekogumisjaamas, kompostimine kohapeal; o 2. tasand – kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmekogumisjaamas, kus toimub vastavalt vajadusele järelsorteerimine ja mõningane käitlemine, kompostimine kompostimisväljakutel; o 3. tasand – tasandi moodustavad jäätmete kõrvalduskohad (Aardlapalu prügila ja Kagu-Eesti Jäätmekeskus) ja suuremad jäätmete taaskasutuskohad. • Olmejäätmete kohtsorteerimine ja taaskasutamine võimaluste piires. Biolagunevate jäätmete kohtsorteerimise ja taaskasutamise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine. • Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks olmejäätmete kogumispunkt (jäätmekogumisjaam), kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, vajadusel ning nõudmisel tuleb jäätmekogumisjaamade võrgustikku laiendada, jäätmekogumisjaam võib olla rajatud mitme omavalitsusüksuse koostöös. Vajadusel/võimalusel rajatakse kaupluste, teenindusasutuste ja elamute juurde eraldikogumise võimalusega jäätmekogumispunktid. • Orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas, aia- ja puidujäätmete kompostimine eraldi teistest biojäätmetest, komposti kasutamine haljastuses ja muul sobival viisil. Biolagunevate jäätmete komposteerimisplatside optimaalne arv ja asukohad määrata kohaliku omavalitsuse jäätmekavas ja ühisveevärgi arengukavas. • Peab olema loodud võimalus vanarehvide üleandmiseks. Seni kuni ei ole välja töötatud vanarehvide töötlemise skeemi, tuleb luua võimalused rehvide ajutiseks ladustamiseks prügila territooriumil või mujal selleks ette nähtud kohas. • Pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades, eraldi pakendijäätmete kogumissüsteemid ettevõtetele (läbi jäätmekäitleja) ja kodumajapidamistele (läbi jäätmejaamade ja -punktide). • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb igasse omavalitsusse paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Võimalusel seostada ohtlike jäätmete kogumiskohad jäätmejaamadega. Arendada ohtlike jäätmete kogumist asutuste ja bensiinijaamade baasil. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe. • Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu (korraldatud olmejäätmevedu). Volikogu määrusega kehtestatakse veopiirkonnad, veetavate jäätmete liigid, vedamise sagedus, aeg ning teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveo piirkonnad määratakse omavalitsuse jäätmekavas. • Aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnast, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga. Ettevõtetes tekkivad jäätmed kogutakse lahku vastavalt vajadusele ja spetsiifikale, äravedu lepinguliselt firmaga. • Valda teenindavaks prügilaks jääb Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni Aardlapalu prügila. 3. Rõngu valla jäätmehoolduse iseloomustus 3.1. Üldülevaade Rõngu valla jäätmemajandusest Rõngu valla ettevõtetel ja elanikel on jäätmete kogumiseks oma konteinerid, samuti on vallavalitsuse poolt paigaldatud üldkasutatavad konteinerid nii segajäätmete kui sorteeritud jäätmete kogumiseks. Jäätmeveo teenust kasutab enamus valla ettevõtteid, vähesemal määral on jäätmeveoga haaratud eramajapidamised. See võib olla ka põhjuseks, miks täituvad kiiresti valla avalikud jäätmekonteinerid ning tekivad illegaalsed ladestud. Rõngu vallas tegutseb kolm jäätmeveo ettevõtet – Ragn-Sells Eesti AS, Elva Kommunaalettevõte OÜ ja Cleanaway Tartu AS. Rõngu vallas hakkas Cleanaway Tartu AS jäätmeveo teenust pakkuma käesoleva aasta alguses ning ettevõte teenindab peamiselt ettevõtteid. Ragn-Sells Eesti AS ja Elva Kommunaalettevõte OÜ vedasid kuni käesoleva aasta juunikuuni jäätmeid Laguja prügilasse, kuna antud prügila suletakse, siis suunavad kõik kolm Rõngu vallas tegutsevat jäätmeveo ettevõtet oma jäätmed Aardlapalu prügilasse. Aardlapalu prügila jääb kuni uue Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni tugiprügilaks. Rõngu vallas prügilaid ei ole. Raigaste külas asuv prügila suleti 1998. aastal. Vallas on kaks loomsete jäätmete matmispaika. AS Teedla Mõis loomsete jäätmete ladestamise kohas on maasse paigaldatud aiaga piiratud 25-tonnine mahuti. Teine tunnustatud loomsete jäätmete matmispaik asub Tilga külas, matmispaika haldab OÜ ATK Linavästrik. Rõngu asulas Tehase ja Viljandi mnt vahel asus jäätmete vaheladestusplats, mis avati elanikele pärast Rõngu valla prügila sulgemist ning suleti käesoleva aasta mais. Taaskasutatavatest jäätmetest kogutakse vallas vaid klaaspakendit, mille veoga tegeleb Ragn-Sells Eesti AS. Klaasikogumise konteinerid on asuvad Rõngu ja Käärdi alevikus. Elanikkonna tekitatud ohtlike jäätmete kogumiskohad asuvad Rõngus Tehase tänaval vana bensiinijaama territooriumil ja Teedlas AS Teedla Mõis töökoja hoovil, kord aastas korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe. Ohtlike jäätmete kogumisega (nii elanikkonna poolt kui ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete kogumine) tegeleb vallas AS Epler & Lorenz. Vanade patareide kogumiskastid on välja pandud A&O kaupluses, Pagaripoes, Rõngu Keskkoolis, Valguta Lasteaed-Algkoolis ja Rõngu vallamajas. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks on kevadel ja sügisel paigaldatud Rõngusse ja Käärdile suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks vastavad konteinerid. Elektroonikajäätmeid antakse üle ka ohtlike jäätmete kogumisel. Rõngu vallas toimub vanasõidukite käitlemine Käärdi alevikus Kasekülas asuvas autode lammutustöökojas. 3.2. Andmed tekkivate jäätmekoguste kohta Käesoleva jäätmekava koostamisel on algandmetena kasutatud peamiselt piirkonna jäätmetekitajate ja -käitlejate poolt Tartumaa Keskkonnateenistusele esitatud 2001. ja 2002. aasta jäätmekäitluse statistilist aruandlust. Jäätmekäitluse statistilise aruandluse alusel on põhimõtteliselt võimalik eraldada jäätmekäitlejate poolt kogutavate jäätmete koguseid nii omavalitsuste kui konkreetsete tekitajate (peamiselt ettevõtete) kaupa, põhimõtteliselt on võimalik vältida aruannete töötlemisel eri jäätmete «topeltarvestust», eristada jäätmete vaheladustamist. Tegelikkusele vastavate jäätmekoguste leidmisel on suureks probleemiks jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt ning osaliselt ka esitatud aruannete ebakorrektne täitmine. Riiklikus jäätmestatistikas leiavad vähe kajastamist korraldatud jäätmeveoga mitte liitunud jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega tekkivad jäätmed ladestamisele, samuti nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal taaskasutatavad või kõrvaldatavad jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed. Tekkivate jäätmekoguste analüüsimisel lähtuti ka Tartumaa jäätmekavas ja üleriigilises jäätmekavas ning eri uuringutes toodud arvestuslikest jäätmetekke näitajatest. Analüüsil kasutati ka Rõngu Vallavalitsuse ja jäätmevedajate esitatud andmeid jäätmekoguste kohta, kuid ka need sisaldasid teataval määral lünkasid. Seega toimiv jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus ei anna täielikku ülevaadet tekkivate olmejäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest ja käitlemisest ning ladestamisest. Jäätmestatistika annab üksnes teatava ülevaate kogutud jäätmete hulgast. Võrreldes kolme kasutatud metoodika (jäätmearuandlus, Tartumaa jäätmekava, vallavalitsuse ja ettevõtete esitatud andmed) abil leitud jäätmekoguseid, selgub et mõnede jäätmeliikide osas on koguste erinevus sadu protsente. Seega on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed vägagi puudulikud, mille tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. 3.3. Tekkivad jäätmete kogused ja nende käitlemine 3.3.1. Segaolmejäätmed Peamise koguse Rõngu vallas tekkivatest ning prügilas ladestatavatest jäätmetest moodustavad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivad olmejäätmed. Valdav osa vallas tegutsevatest ettevõtetest on sõlminud jäätmekäitlejatega olmejäätmete üleandmiseks lepingud. Elamute puhul on jäätmeveoga liitunute osa oluliselt väiksem, levinud tavaks on ulatuslik kohapealne käitlemine (kompostimine, põletamine, matmine). Tegutsevate prügilate läheduse tõttu oli levinud tavaks jäätmete iseseisev prügilasse vedamine, kuna lähedal asuv Laguja prügila suleti, suureneb jäätmete illegaalse kõrvaldamise oht. Jäätmeveoga mitteliitunud majapidamised on eeldatavasti ka peamiseks illegaalsete jäätmelademete tekke põhjuseks. Käesoleva ajani ladestati Rõngu vallast pärinevaid olmejäätmed nii Aardlapalu kui Laguja prügilas, kuid viimane on praeguseks jäätmete ladestamiseks suletud. Kui Eesti keskmine olmejäätmete teke on ca 387 kg elaniku kohta aastas (statistika 2002. aasta), siis Tartumaa jäätmekava kohaselt tekib maakonnas olmejäätmeid ca 300 kg elaniku kohta aastas. Toodud numbris kajastuvad ka ettevõtete, turistide tekitatud ja illegaalselt ladestatud olmejäätmed. Peamise osa maakonna olmejäätmetekkest annab Tartu linn (Tartu linna jäätmekava kohaselt tekib olmejäätmeid ca 540 kg inimese kohta aastas). Rõngu valla arvestusliku jäätmetekke näitajana võib kasutada alevikes (Rõngu ja Käärdi) ca 250 kg ning külades ca 200 kg olmejäätmeid inimese kohta aastas. Rõngu valla alevikes elab ca 1340 elanikku ning külades ca 1770 elanikku, seega eespool toodust lähtudes oleks aastane tekkivate olmejäätmete kogus orienteeruvalt 700 tonni. Jäätmekäitlejate poolt kogutavate olmejäätmete kogus on arvestuslikult tekkivast jäätmekogusest oluliselt väiksem. Vastavalt statistikale kogusid jäätmekäitlejad Rõngu vallast 2001. aastal ca 230 t ning 2002. aastal ca 160 t segaolmejäätmeid. Peamised deklareeritud kogutavad jäätmekogused pärinevad ettevõtetelt, vähese osa moodustavad kodumajapidamised. Osaliselt kajastuvad kodumajapidamistest pärinevad jäätmed ka ettevõtluses tekkivate jäätmetena, kuna osa kodumajapidamistest on sõlminud jäätmekäitlejatega lepingud vahendajate kaudu (näiteks kommunaalteenust pakkuvate ettevõtete). • Olmejäätmete koostis Koostiselt on olmejäätmed heterogeensed, nende koostis sõltub nii tekkekohast kui ka ajast. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Samuti sõltub olmejäätmete koostis ka aastaajast, näiteks sügiseti on olmejäätmetes biolagunevate jäätmete osakaal suurem. Eestis tekkivate olmejäätmete koostise hindamiseks on kasutatud erinevaid metoodikaid ja teostatud erinevaid uuringuid, kuid Rõngu valla olmejäätmete koostise hindamiseks võib tõmmata neist vaid paralleele. Piirkonna olmejäätmete sortimendi täpseks hindamiseks oleks vaja teha antud piirkonnas vastavad uuringud. Olmejäätmetes sisalduvate erinevate komponentide koguseid on püütud hinnata Tartumaa jäätmekavas toodud olmejäätmete protsendilise koostise põhjal (tabel 4). Peamise osa segaolmejäätmetest moodustavad biolagunevad jäätmed (köögi- ja aiajäätmed, vanapaber, puit) ning erinevate pakendimaterjalide jäätmed. • Olmejäätmete tekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha. Olmejäätmete koguste vähendamine ei õnnestunud ka teistes arenenud riikides. Tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab elanikkonna ostujõu taseme tõusust tulenev tarbimise suurenemine, samuti nõuded kaupade pakendamisele. Aktiviseeruv jäätmete (peamiselt pakendijäätmete) taaskasutusse suunamine kombineerituna algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimisega võib kokkuvõttes vähendada lõppladustamisele suunatavate jäätmete kogust. Ladestatavate olmejäätmete kogust vähendab ka paranev järelevalve jäätmekäitluse üle, mille tulemusel peaks paranema jäätmestatistika kvaliteet ning olema välistatud olukord, kus olmejäätmetena ladestatakse muid jäätmeliike. Kirjeldatud olmejäätmete koguse vähenemine on võimalik üksnes muude jäätmeliikide koguste suurenemise arvelt. Tabel 4. Rõngu vallas tekkivad olmejäätmed ja nende liigiline koostis (fraktsioonkoostis vastavalt Tartumaa jäätmekavale) Jäätmeliik Osakaal olmejäätmetes Kogus tonni aastas Orgaanilised jäätmed 42,1% 293 Paber, papp, kartong 25,3% 176 Klaas 2,7% 19 Plastik 11,6% 81 Metall 3,8% 27 Puit 3,3% 23 Püsijäätmed 6,7% 50 Komposiitmaterjalid 3,4% 24 Tekstiil 0,9% 6 Ohtlikud jäätmed 0,2% 1 KOKKU 100% 700 Nii Eestis tervikuna kui Rõngu vallas on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, mis tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvelt. Üleriigilises jäätmekavas on prognoositud tekkivate jäätmete koguse suurenemist 3–5% aastas. Samas tuleb pakendijäätmete teke stabiliseerida aastateks 2005–2006. Kui eeldada, et kõik Rõngu valla jäätmetekitajad liituvad korraldatud olmejäätmeveoga, siis äraveetav segaolmejäätmete kogus moodustaks koos eraldi kogutud jäätmetega kuni 700 tonni aastas. Seega võib eeldada, et aastal 2006 tekib Rõngu vallas orienteeruvalt 750...800 t olmejäätmeid aastas. Tuleb eeldada, et selleks ajaks kogutakse eraldi ohtlikud jäätmed, ehitusjäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, pakendijäätmed ja osa biolagunevatest jäätmetest. Eelduste kohaselt on võimalik kohapeal taaskasutada või suunata eraldikäitlusse 30...40% tekkivatest olmejäätmetest. Sellisel juhul saab 2006. aastal prognoosida ladestatavate segaolmejäätmete koguseks 500...550 tonni. 3.3.2. Pakendijäätmed Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustab pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist ca 30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Ühe inimese kohta tekib Eestis kuni 85 kg pakendijäätmeid aastas (SEI-Tallinn, 2003). Pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50%, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligi 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed. Seega võib Rõngus tekkivate olmepakendijäätmete orienteeruvaks koguseks hinnata ca 210...250 tonni aastas. Tekkivatest pakendijäätmetest on ca 100 t paber- ja papp-pakendi jäätmed, 20 t klaaspakendi jäätmed, 25 t metallpakendi jäätmed ning 70 t plastpakendi jäätmed. Antud kogused on siiski hinnangulised ning tegelikkuses võivad tekkivad pakendijäätmete hulgad siintoodust erineda. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn taarapunktides. Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Sellise süsteemi abil kogutavate pakendijäätmete kogus sõltub eelkõige omavalitsuse ja elanikkonna keskkonnateadlikkusest. Rõngu valda on paigaldatud kolm klaaspakendi konteinerit. Ragn-Sells Eesti AS kogus Rõngu vallast 2002. aastal ca 20 t ning 2003. aastal ca 10 t klaasijäätmeid. 3.3.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reoveesetted jmt. Biolagunevad jäätmed moodustavad suure osa olmejäätmetest, nende ladestamine prügilates on üheks peamiseks prügilate keskkonnamõju põhjustajaks (reostunud nõrgvete teke, haisu ning prügilagaasi eraldumine jmt). Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata vallas tekkivate biolagunevate jäätmete täpset kogust. Lähtudes tabelist 4 võib järeldada, et vallas arvestuslikult tekkivate segaolmejäätmete hulgas on ca 500 tonni biolagunevaid jäätmeid. Olmes tekkivad biolagunevad jäätmed moodustuvad peamiselt köögijäätmetest ning paberi- ja papijäätmetest, neile lisanduvad Rõngu valla puhul eeldatavasti väiksemas koguses haljastusjäätmeid, puitu, tekstiili jne. Segaolmejäätmetes olevatele biolagunevatele jäätmetele lisanduvad samuti olmelise päritoluga haljastusjäätmed, mis tekivad nii üldkasutatavatel aladel (pargid, kalmistud) kui koduaedades. Haljastusjäätmeid kogutakse peamiselt üldkasutatavatelt aladelt, andmed tekkivate jäätmekoguste kohta on puudulikud. Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete käitlemisel on laialt levinud kohapealne kompostimine, põletamine, mistõttu need jäätmed ei satu tsentraliseeritud jäätmekäitlussüsteemi. Eespool toodust lähtuvalt võib orienteeruvalt järeldada, et vallas tekib aastas kokku ca 600...700 tonni biolagunevaid olmelise päritoluga jäätmeid. Veel tuleb arvestada, et biolagunevatele olmejäätmetele lisanduvad ka teised biolagunevate jäätmete liigid – reoveesete, puidujäätmed, loomsete ja taimsete kudede jäätmed. Antud jäätmeliike on lähemalt käsitletud töö järgnevates osades. 3.3.4. Tööstusjäätmed Tööstuslik tootmine on Rõngu vallas üsnagi mitmekesine, jäätmekäitluse aspektist on olulisemateks tööstusharudeks puidutöötlemine, plastitööstus, põllumajanduslik tootmine, toiduainetööstus ja soojusenergia tootmine. Rõngu vallas tegutsevad tööstusettevõtted valdavalt ei osale jäätmearuandluses, mistõttu tekkivad jäätmekogused jäätmestatistikas ei kajastu. Võib eeldada, et mitmetes ettevõtetes käsitletakse ka tootmisjääke olmejäätmetena, kuigi omadustelt võivad need sarnaneda olmejäätmetega, ei ole selline käitumine täielikult korrektne. Seega ei ole reaalselt Rõngu vallas tekkivate ja käideldavate tööstusjäätmete kogused teada. Puidujäätmeid tekib Rõngu vallas nii metsa esialgsel ülestöötamisel kui puidu edasisel väärtustamisel. Jäätmekäitluse aspektist lähtudes ei käsitleta metsa ülestöötamisel tekkivaid jäätmeid (risupuit, oksad, saepuru). Valdavalt metsa ülestöötamisel tekkivad puidujäätmed põletatakse kohapeal või kuhjatakse vaaludesse, osaliselt leiab risupuit kasutust eraisikute poolt küttena. Peamine osa puidujäätmeid tekib saematerjali edasisel väärtustamisel, vallas tegutseb saekaater, toodetakse palkmaju ning puitaluseid. Tekkivate puidujäätmete koguste kohta puuduvad andmed. Statistika kohaselt ei ole vallas tekkinud kemikaalidega immutatud või ohtlike ainetega reostunud puidujäätmeid, mis oleks käideldud ohtlike jäätmetena. Üldiselt ei ole puidujäätmed Rõngu valla jäätmekäitluse seisukohalt probleemiks, tekkivad jäätmed kasutatakse kütusena kohapeal või teiste tarbijate poolt, samuti kasutatakse puidujäätmeid loomade allapanuna. Polümoon Eesti AS plastitööstuses – toodetakse nii plastpakendeid kui muid plastdetaile – kasutatakse tekkivad tootmisjäägid kohapeal ära teisese toormena. Lisaks taaskasutatakse ettevõttes jäätmeloa kohaselt kuni aastas 30 t juba kasutusel olnud plastpakendeid. Nii metallide töötlemisel kui ehitus- ja lammutustöödel tekkivad metallijäätmed kogub Rõngu vallas kogumisringide abil AS EMEX, metallijäätmeid koguvad põhimõtteliselt ka olmejäätmete käitlusteenust osutavad ettevõtted. Rõngu vallas metallijäätmete kogumiskoht puudub. Tõenäoliselt transpordib osa ettevõtteid tekkivad metallijäätmed ka otse edasisele käitlejale. Kuna metall on kallis ning lihtsasti taaskasutusse suunatav materjal, on metallijäätmete käitlusskeem eeldatavasti üsna hästi korraldatud, kuid statistika on puudulik. Põllumajandusliku tootmisega kaasneb mitmesuguseid taimsete ja loomsete kudede jäätmeid. Loomakasvatusjäätmed – taaskasutatav sõnnik ja loomsed jäätmed – ei kuulu otseselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Seetõttu jäätmestatistikas enamasti ei kajastu tekkivad ning taaskasutatavad sõnniku ning allapanu kogused. Valla loomakasvatuses tekkiv sõnnik pea täielikult taaskasutatakse mullaviljakuse tõstmiseks. Sõnniku hoidmisel tuleb tähelepanu pöörata veekaitsenõuete täitmisele ning laotamisele kehtestatud ajalisi ja ruumilisi piiranguid. Rõngu vallas asub kaks vastavate instantside poolt tunnustatud loomsete jäätmete matmispaika (haldajad AS Teedla Mõis ning OÜ ATK Linavästrik). 2001. a kogus Elva Kommunaalettevõte mitmetest valla ettevõtetest ca 650 t olmejäätmetena klassifitseeritud septikusetteid. 2002. aastal statistika kohaselt septikusetteid ei kogutud. Käitleja annab kogutud septikusetted üle Elva reovee puhastusjaama. Muid tööstusjäätmeid – koldetuhk katlamajadest, taimsete kudede jäätmed toiduainetööstusest jmt – tekib Rõngu vallas väiksemas koguses või omavad need omavalitsuse jäätmekäitluse korraldamise aspektist väiksemat tähtsust. Siiski tuleb veel kord märkida, et korralik ülevaade tööstusjäätmete tekkest ning käitlemisest puudub. • Tekke prognoos Arvestades piirkonna iseloomuga võib oodata nii olemasolevate tööstusettevõtete arengut kui ka uute tööstusprojektide realiseerumist. Jäätmetekke prognoosimiseks tuleb seada primaarseks ülesandeks olemasoleva jäätmetekke ülevaate koostamine. Hetkel on tööstusjäätmete tekke täpne prognoosimine komplitseeritud. Üldjuhul on oodata tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, kuid eeldatavasti jääb samaks tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) rakendamine, mille abil vähendatakse ladustamisele suunatavate jäätmete kogust ning suureneb võimalus suunata jäätmeid taaskasutusse. Tootmisettevõtete keskkonnalubade väljaandmisel on oluline võtta muu hulgas arvesse tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta ning võrrelda seda parima võimaliku tehnika käsiraamatutes esitatud juhtarvudega. Omavalitsusel ning keskkonnateenistusel on järelevalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll keskkonnasäästvate tehnoloogiate rakendamisel. 3.3.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on otseses seoses piirkonna ettevõtluse arengu ja investeeringutega. Ülevaade vallas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest sisuliselt puudub, valdavalt ehitus- ja lammutusjäätmed ei kajastu jäätmestatistikas. Ehitus- ja lammutusjäätmete keskmiseks tekke näitajaks on hinnatud ca 150 kg/a elaniku kohta (Hendrikson&Ko, 2002), sellest lähtudes võib Rõngu vallas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguseks hinnata 450...500 t/a. Tartumaa jäätmekava kohaselt moodustavad käideldavatest ehitus- ja lammutusjäätmetest valdava enamuse pinnas ning metallijäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega tegelevad Rõngus olmejäätmetega tegelevad ettevõtted. Võib arvata, et teatav osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest leiab taaskasutust esialgsel eesmärgil (tellised, plaadid jmt), küttena (puit) või täitepinnasena (mineraalsed jäätmed). Eraldi antakse käitlejale üle metall ja ohtlikud jäätmed. Jäätmesegu aga käsitletakse eeldatavasti segaolmejäätmetena. • Tekke prognoos Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enam korraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh statistikas kajastuvate) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. Teisalt ehitus- ja lammutusjäätmete keskkonnasäästliku käitlemise (tekke vältimine, taaskasutuse suurendamine) tulemusena võib ladestatavate jäätmete kogus väheneda. 3.3.6. Tervishoiuasutuste jäätmed Rõngu vallas on tervishoiujäätmeid tekitavateks ettevõteteks Rõngu Hooldusravikeskus SA, Rõngu Perearstikeskus OÜ, Rõngu hambaravi ning apteek. Raviasutustes tekkivad jäätmed on järgmised: • bioloogilised jäätmed – vereülekandesüsteemid jne; • teravad ja torkivad jäätmed – süstlanõelad, skalpellid, ampullid jm; • nakkusohtlikud jäätmed; • ravimijäägid; • kemikaalide jäätmed. Tervishoiuasutustes osaliselt jäätmeid sorteeritakse (tava- ja ohtlikud jäätmed), kuid peamiselt suunatakse antud tekkinud ravimite jäätmed koos olmejäätmetega prügilasse ning vedelad tervishoiujäätmed suunatakse kanalisatsiooni. Objektiivne statistika vallas tekkivate tervishoiuasutuste jäätmete kohta puudub. 3.3.7. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seotud jäätmed, kasutatud akud, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt. Antud punktis käsitletakse lähemalt vanasõidukite ja nende osade ning vanarehvide käitlemisega seonduvat, teised transpordiga seonduvaid ohtlikke jäätmeid (akud, vanaõlid jmt) käsitletakse töö teistes osades. • Vanasõidukid Vanasõidukid on praegu ja ka pikemas perspektiivis probleeme tekitavateks kompleksjäätmeteks. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad mootorsõidukid probleemtoodete hulka, millest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus pannakse selle tootjale. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid loetakse ohtlikeks jäätmeteks, kui neist ei ole kõrvaldatud keskkonnaohtlikke osi – õlid, akud jmt. Selle kohaselt on ka lammutuskojad ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kohustuslasteks (keskkonnaministri 8. juuli 2004. a määrus nr 89 «Romusõidukite käitlusnõuded»). Tulenevalt karmistuvatest keskkonnanõuetest tingitud investeerimisvajadustest prognoositakse üldiselt väiksemate autolammutustöökodade tegevuse peatumist. Rõngu vallas tegutseb autolammutustöökoda Käärdi alevikus Kasekülas. Lisaks tegutseb vallas mitmeid autoremondi töökodasid, milles tekib samuti eri transpordivahendite hooldusega seotud jäätmeid. Sarnaseid jäätmeid tekib ka kodumajapidamistes, põllumajandus- ja transpordiettevõtetes, kus toimub transpordivahendite kohapealne hooldus. Tekkivate vanasõidukite kogused ei ole teada, suures osas ei jõua kasutusest välja jäänud sõidukid autolammutustesse, ka lammutused ei pea käideldavate jäätmete koguste üle korrektset arvestust. Võttes arvesse, et valdav osa registreeritud sõidukitest on vanemad kui 10 aastat ning toimub pidev autopargi uuendamine (Eesti üldine statistika), on oodata kasutuselt kõrvaldatavate sõidukite hulga suurenemist. • Vanarehvid Riikliku jäätmekava alusel tekib Eestis ca 15 000 t vanarehve aastas. Lisaks reaalsele tekkele on vanarehve varasematel aegadel ladustatud ettevõtetes, veetud prügilatesse ja tühermaale. Orienteeruvalt peaks uuringu (AS EcoPro, 1999) alusel vanarehve Rõngus tekkima ligi 30 tonni aastas. Jäätmestatistika kohaselt koguti vanarehve üksnes ca 2 t. • Pilsivesi Valla lääneosa piirneb Võrtsjärvega, kus asub mitmeid väiksemaid paadisadamaid. Paatides tekkivat pilsivett kogutakse sadamas paiknevatesse tünnidesse ning antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat litsentsi omavale ettevõttele. 3.3.8. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekib Rõngu vallas nii koguseliselt kui sortimendilt võrdlemisi vähe. Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega. Peamisteks tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, akud, patareid ning elavhõbedalambid. Jäätmearuandluse põhjal anti 2002. aastal peamiselt ohtlike jäätmete käitlejale (Epler & Lorenz AS) Rõngu vallas üle üksnes ca 2,5 tonni ohtlikke jäätmeid, 2003. aastal anti üle mõnevõrra rohkem ohtlikke jäätmeid – ca 5,3 tonni. Võib eeldada, et tegelikkuses tekkivate ohtlike jäätmete kogus on oluliselt suurem. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses Vastavalt riiklikule ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kontseptsioonile on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, üleandmine käitlejale ning teenuse eest maksmine ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib vedada oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed käitlusesse omavahenditega, kuid sellisel juhul peab ettevõtjal olema ka vastav jäätmeluba. Enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Tulevikus on ohtlike jäätmete tekke paremaks ülevaate saamiseks oluline koostada ohtlike jäätmete andmebaas ning seda pidevalt täiendada. Andmebaasis peaks olema kirjas jäätmetekitaja, tema poolt tekitatud ohtlike jäätmete liik ja kogus ning kellele jäätmed üle antakse. Ettevõtluses tekkinud ohtlikke jäätmeid anti käitlejatele 2002. a üle ca 1,2 t, peamise koguse moodustasid sellest pliiakud. 2003. aastal andis ainult üks ettevõte käitlejale üle ohtlikke jäätmeid – 0,7 t pliiakusid. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt Elanikkonna poolt tekitatavad olmejäätmed sisaldavad alati ka teatavat osa ohtlikke jäätmeid, osa ohtlikest jäätmetest kogutakse vastavate kogumispunktide abil, kuid teatav osa neist jääb siiski segaolmejäätmete hulka ning ladestatakse tavaprügilates. Segajäätmete ohtlikkuse vähendamiseks on väga oluline eraldada tekkivad ohtlikud olmejäätmed mitteohtlikest ning tagada nende keskkonnaohutu käitlemine. Ohtlike jäätmete kogumise konteinerid asuvad Rõngu alevikus Tehase tänaval vana bensiinijaama territooriumil ja Teedlas AS Teedla Mõis töökoja hoovil. Vanade patareide kogumiskastid on välja pandud A&O kaupluses, Pagaripoes, Rõngu Keskkoolis, Valguta Lasteaed-Algkoolis ja Rõngu vallamajas. Ohtlike jäätmete veoga tegeleb vallas AS Epler & Lorenz. Ettevõte kogus 2002. aastal kodumajapidamistest ca 1,3 t ohtlikke jäätmeid ning 2003. aastal ca 4,6 t. Peamise osa kogutud jäämetest moodustasid akud ja patareid. Vallas asuvatesse ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse annavad jäätmeid ära ka ettevõtted. Korralduslikult ei ole selline tegevus lubatud (ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele, tekkivad kulud tuleb kanda jäätmetekitajal), kuid keskkonnahoiu seisukohalt võib sellist tegevust aktsepteerida (vastandina tegevusele, kus ohtlikke jäätmeid ei sorteerita ning need antakse üle koos segaolmejäätmetega või käideldakse kohapeal). • Jääkreostus Jääkreostus on jäätmekogumid või saastunud pinnas, mis on seotud eeskätt nõukogude perioodil toimunud tegevusega ja mille puhul kaasnev vastutus võib olla ebaselge. Järk-järgult püütakse vallas olevaid jääkreostusobjekte likvideerida. Illegaalsed tavajäätmete ladestud asuvad Rõngu vallas: • endise metsamajandi territooriumil – ca 35 m3 jäätmeid; • Kasumetsas, Tilga külas vanas kruusaaugus – ca 50 m 3 jäätmeid; • Raigaste külas vanas kruusaaugus – ca 30 m 3 jäätmeid; • Tammiste külas ühismajade ümbruses – ca 40 m 3 jäätmeid. Jääkreostuse objektid asuvad Rõngu vallas: • masuudi ja põlevkiviõli reostus Rõngus Tehase 4 Polümoon Eesti AS territooriumil; • samiinireostus endise NSVL sõjaväe Rõngu raketibaasi territooriumil Arjal. 3.3.9. Muud jäätmed • Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal ladestatakse nimetatud jäätmed põhiliselt prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Suuremates kohtades (peamiselt Tallinn ja Tartu) on viidud läbi aktsioone, mille käigus kasutuselt kõrvaldatud külmikud kogutakse ning neist eraldatakse külmaained. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogus näitab üldiselt üsna kiiret kasvutendentsi. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikaseadmete jäätmete aastane tekkekogus Eestis ca 5 kg/in. Seega peaks Rõngus tekkima ca 15 tonni elektroonikaseadmete jäätmeid aastas. Epler & Lorenz AS kogus 2003. aastal Rõngu vallast ca 1,5 t elektroonikajäätmeid. Valdavalt viiakse tekkivad elektroonikajäätmed ettevõtete ja elanike oma initsiatiivil vastavasse Tartu linna kogumispunkti, antakse üle kogukate jäätmete kogumikohtades või antakse jäätmekäitlejatele üle koos olmejäätmetega. Kogukad jäätmed Kogukateks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlike aineid. Kogukad jäätmed tekitavad probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, tihtipeale on võimalik neid mujal uuesti kasutusse võtta. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks on kevaditi ning sügiseti paigaldatud Rõngusse ja Käärdile vastavad 30m3 konteinerid, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Ragn-Sells Eesti AS kogus 2002. aastal ca 20 t ning 2003. aastal ca 7 t suuremõõtmelisi jäätmeid. 3.4. Rõngu vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Rõngu vallas tegutseb kolm jäätmeveo ettevõtet – Ragn-Sells AS, Elva Kommunaalettevõte OÜ ja Cleanaway Tartu AS. Rõngu vallas hakkas Cleanaway Tartu AS jäätmeveo teenust pakkuma käesoleva aasta alguses ning teenindab käesoleval ajal peamiselt ettevõtteid. Ragn-Sells AS ja Elva Kommunaalettevõte OÜ vedasid kuni käesoleva aasta juuni kuuni kogutud jäätmeid Laguja prügilasse, kuna antud prügila on jäätmete vastuvõtuks suletud, siis suunavad kõik kolm Rõngu vallas tegutsevat jäätmeveo ettevõtet oma jäätmed Aardlapalu prügilasse. Ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb Epler & Lorenz AS, metallijäätmeid kogub AS EMEX. 3.5. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.5.1. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale ja maailmas tunnustatud põhimõtetele tuleb taaskasutamisel enamasti kasutada järgnevasse pingeritta seatud võimalusi: • otsene ringlus (korduvkasutamine); • materjaliringlus; • bioloogilised protsessid (kompostimine); • energeetiline otstarve (põletamine). Rõngu valla kohta ei ole jäätmestatistikas taaskasutatud jäätmete täpset kogust toodud. Tartumaa jäätmekava kohaselt taaskasutati 2001. aastal maakonnas 43% tekkinud jäätmetest. Peamiseks Rõngu vallas taaskasutatavaks materjaliks võib pidada sõnnikut, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena. Praktiliselt kogu tekkiv sõnnik leiab ka taaskasutust, kuna sõnnikut enamasti ei käsitleta jäätmetena, ei ole täpsed kogused teada. Koguseliselt suure osa vallas taaskasutatavatest jäätmetest moodustavad puidujäätmed. Puidujäätmeid taaskasutatakse peamiselt kütusena nii puidutöötlemisettevõtetes kui teiste tarbijate (kaasa arvatud kodumajapidamised) poolt. Teiseks olulisemaks puidujäätmete taaskasutusteeks on nende kasutamine allapanuna loomapidamises. Kodumajapidamistes, eriti eramutes tekkivad biolagunevad jäätmed leiavad samuti kohapealset taaskasutust. Eramutes on laialt levinud haljastusjäätmete ja ka köögijäätmete kompostimine, puit, paber jne kasutatakse kütteks. Tihtipeale põletatakse küttekolletes ka plastikut, kummi ning muid põlevaid olmejäätmeid. Ehkki jäätmestatistika ei näita ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutust, võib eeldada, et võrdlemisi oluline osa tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest leiab taaskasutust. Peamiselt kasutatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid täitematerjalina (mineraalsed materjalid), küttena (puit) või ka teistel ehitustöödel esialgsel otstarbel (plaadid, tellised, lauad jne). Rõngu vallas toimub valdavalt teistes omavalitsustes tekkivate plastpakendite taaskasutamine. Plastpakendid töödeldakse ümber (materjaliringlus) Polimoon Eesti AS-is, ettevõttes toimub ka pidev tootmisprotsessi jääkide taaskasutus. Ehkki jäätmestatistika on lünklik, võib eeldada, et suurem osa tekkivatest metallijäätmetest (nii metalli töötlemisel kui ehitus- ja lammutustöödel tekkivatest jäätmetest) suunatakse eri vahendajate kaudu lõpuks materjalina taaskasutusse. Olmejäätmete taaskasutusse suunamine saab edukalt toimida jäätmete sorteeritult kogumisega. Rõngu vallas on kolm konteinerit klaasi kogumiseks, samuti ostavad mõned kauplused klaastaarat ka tagasi. Siiski võib eraldi kogutud ja taaskasutusse suunatavate olmejäätmete kogust üldisest jäätmevoost pidada minimaalseks. Kohtsorteeritud olmejäätmete kogumissüsteem vajab edasiarendamist, seda eelkõige pakendijäätmete ning paberi- ja papijäätmete kogumiskohtade arvelt. 3.5.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Rõngu valla puhul on peamiseks jäätmete kõrvalduskohaks Aardlapalu prügila, kus ladestatakse praktiliselt kõik taaskasutust mitteleidvad tavajäätmed. Rõngu prügila on suletud ning korrastatud. Ainsaks legaalseks jäätmete kõrvalduskohaks Rõngu vallas on AS Teedla Mõis loomsete jäätmete matmispaik, kus maetakse loomseid jäätmeid ca 4 t/a. Ladestamise kohas on maasse paigaldatud aiaga piiratud 25-tonnine mahuti. Veterinaarameti poolt on tunnustatud ka OÜ-le ATK Linavästrik kuuluv matmispaik Tilga külas. Märkimisväärses koguses toimub ka olmejäätmete kõrvaldamine elanikkonna poolt, olmejäätmed kaevatakse maasse, põletatakse või hüljatakse. 3.6. Jäätmehoolduse peamised probleemid • Jäätmestatistikast jäävad välja jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladustatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Olmejäätmete algarvestus ja statistika ei iseloomusta mitte jäätmete teket, vaid kogutud ja käideldud olmejäätmete kogust. • Reaalsed andmed käideldavate jäätmete koguste kohta puuduvad, vähesed ettevõtted esitavad jäätmearuandeid, jäätmearuannete täitmise korrektsus jätab soovida. • Elanikkonna haaratus korraldatud olmejäätmeteenusega on vähene, suurel osal eramutest puudub leping jäätmekäitlusettevõttega. • Olmejäätmete kohtsorteerimine on tagasihoidlik, valdav enamus kogutud olmejäätmetest ladestatakse prügilas. • Vallas on liiga vähe sorteeritud jäätmete kogumise konteinereid, eraldi kogutud jäätmete kvaliteet on madal. • Puuduvad puidu, haljastusjäätmete ja ehitusjäätmete sorteeritud üleandmise ja käitlemise võimalused. • Vajalik on jäätmejaama olemasolu, kus toimuks jäätmete sorteeritult kogumine või ka kohapealne sorteerimine, taaskasutusse suunamine, metalli, elektroonikaseadmete, suuregabariidiliste jne. jäätmete kogumine. Võimalusel võiks Rõngu vallas tekkivad jäätmed suunata ka Elvasse rajatavasse jäätmejaama. 4. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik jäätmete kohapealse sorteerimise kaudu, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui nõrgvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju nii töötajate tervisele ja tööohutusele kui ümbritsevale keskkonnale. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistööde kui veo käigus. Rõngu vallas toimuva jäätmete taaskasutusega ei kaasne korrektse tegevuse korral olulist keskkonnamõju. Peamiseks taaskasutatavaks jäätmeliigiks on Rõngu valla puhul sõnnik. Sõnniku käitlusel tuleb tagada sõnnikuhoidlate vastavus kehtestatud veekaitsenõuetele, sõnniku laotamisel tuleb järgida selleks kehtestatud piiranguid (nii ajalised kui ruumilised piirangud, mulda viidavate toitainete ja raskmetallide piirväärtused). Puidujäätmete taaskasutusel (kasutamisel kütusena) tuleb tagada sobivad põletustingimused, vältida tuleb ohtlike ainetega immutatud või reostunud puidu põletamist. Rõngu vallas kõrvaldatakse jäätmeid minimaalses koguses. Loomsete jäätmete kõrvaldamisel on oluline võimalikult kiiresti katta jäätmed pinnasega, vältida kõrvaliste isikute ning metsloomade juurdepääsu jäätmetele. Varasemal ajal kasutusel olnud Rõngu prügila on suletud ning korrastatud. Teadaolevalt ei ole prügila sulgemisel ega järelhooldusel selle keskkonnamõju hinnatud. Siiski võib eeldada, et suletud väikeprügila keskkonnamõju on lokaalse ulatusega. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide (puit, haljastusjäätmed, paber, papp jmt) kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. 5. Jäätmehoolduse eesmärgid 5.1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Rõngu piirkonna jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised jäätmeseadusest ja pakendiseadusest ning nendega seonduvatest õigusaktidest tulenevad nõuded. Pakendi kogumine ja taaskasutamine (pakendiseadus) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi. Pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, peab oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud, ning kandma sellest tulenevad kulud. Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: • Alates 01.05.2004. a peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 50% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 31.12.2012. a peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 60% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendmaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. Korraldatud olmejäätmevedu (jäätmeseadus) • Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi; • Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära; • Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsusorganitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi; • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; • Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. Biolagunevad jäätmed EL direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta on antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: • 2006. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 75% 1995. a tasemest; • 2009. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a tasemest; • 2016. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35% 1995. a tasemest. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid: • Üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; • Üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; • Üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Tervishoiujäätmete käitlemine Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Keeld ei laiene kuni 31.12.2004. a jäätmetele, mis on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda. Vastavalt sotsiaalministri 17. märtsi 1997. a määrusele nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord» toimub ravimijäätmete kõrvaldamine järgmistel võimalustel – üleandmine litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlusettevõttele, tagastamine varustajale või tootjale või hävitamine tekkekohal. Kõrvaldusviisi määrab eraldi iga avalduse alusel Riigi Ravimiamet. Ladestamine prügilas Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestada sortimata olmejäätmeid. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 01.01.2008. a ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Alates 01.01.2008. a kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta suureneb hiljemalt 01.01.2006. a kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldine eesmärk on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu kaudu. Olmesfääris on eesmärkideks: • keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine; • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. 5.2.1. Andmekogud Kõikide tulevikku suunatud tegevuste kavandamine saab põhineda korralikel olemasolevat situatsiooni kirjeldavatel andmekogudel. Olemasolevate andmekogude ebatäielikkus suurendab prognooside koostamisel ja tegevuste kavandamistel eksimuste tõenäosust. Riiklikele andmebaasidele on aluseks riiklik statistiline jäätme- ja pakendiaruandlus. Kohalikuks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmetekitajate register, samuti pakendiettevõtete ning probleemtoodete tootjate andmebaasid. Andmebaase täiendatavateks andmekogudeks on jäätmete koguste ja nende koostise väljaselgitamiseks korraldatavad uuringud ja vaatlused. Eesmärkideks on: • riiklikele andmekogudele kvaliteetse informatsiooni tagamine (sh vallas tekkivate/kogutavate ohtlike jäätmete koguste arvestus – register); • kohalike jäätmetekitajate registri loomine ja käigushoidmine; • pakendiettevõtjate ning probleemtoodete tootjate olemasolu ning tegevusmahu hindamine; • vajalike lisauuringute kavandamine ja läbiviimine; • aastaks 2005 saavutada andmekogude usaldusväärne tase. 5.2.2. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu. Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Rõngu valla ühe elaniku kohta tekib ca 200...250 kg segaolmejäätmeid aastas. Saadud tulemus on veidi väiksem Eesti keskmisest (387 kg/in/a) ning on põhjustatud elanikkonna keskmisest väiksemast tarbimisest. Rõngu vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Eesmärgiks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2006–2007. Jäätmekäitluse tänapäevane areng eeldab kohtsorteerimise rakendamist ja lahuskogumissüsteemi loomist alljärgnevatele jäätmegruppidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • suuremõõtmelised ja elektroonikaseadmete jäätmed; • ohtlikud jäätmed; • biolagunevad jäätmed. Kogumissüsteeme on lähemalt käsitletud vastavate jäätmeliikide käitlemise korraldamise alapunktides. Kuna hetkel käesolevas jäätmekavas analüüsitud jäätmekogused baseeruvad olemasolevatel ebakvaliteetsetel andmetel, on raske püstitada eesmärke jäätmete vähendamiseks. Jäätmete kogused tuleb täpsustada 2006. aastal andmekogude koostamisel saadavatest konkreetsetest andmetest lähtudes. Tagamaks kõikide jäätmetekitajate haaratus jäätmekäitlusega on eesmärgiks seada sisse kogu piirkonda hõlmav korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. 5.2.3. Pakendijäätmed Pakendijäätmete koguse kasvu peatamise eeltingimuseks on pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi rakendamine, nimetatud süsteem tuleb üleriigilise jäätmekava alusel rakendada 2004. aastaks. Olulise tõuke annab pakendi ning pakendijäätmete taaskasutamise intensiivistamiseks uus pakendiseadus. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik elanikkonna kui peamise jäätmetekitaja vastavasuunaline harimine ja selgitustöö kaudu (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on nende valikkogumine ja taaskasutusse suunamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille edukus sõltub elanikkonna kaasamise määrast ning sorditud jäätmete üleandmise võimalustest. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik . Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.01.2005. a. Pakendijäätmete kogumissüsteemis on omavalitsusel suunav ja koordineeriv roll. Lähtudes prognoositavast pakendijäätmete kogusest ja pakendiseaduses (§ 36) seatud eesmärkidest, tuleb lähiajal suunata taaskasutusse orienteeruvalt 125 t Rõngu vallas tekkivaid pakendijäätmeid aastas, alates 31.12.2010. a suunata taaskasutusse orienteeruvalt 150 t pakendijäätmeid aastas. 5.2.4. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberi- ja papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Eraldikogutud köögijäätmete suuremahuliseks edasiseks käitlemiseks käesoleval ajal võimalused puuduvad. Parimad võimalused lokaalseks taaskasutuseks on eramajapidamistes, kus on eesmärgiks kohapeal taaskasutada 2008. aastaks 50% tekkivatest köögijäätmetest (eelkõige kompostimise teel). Kortermajade puhul on võimalik rakendada kompostreid, kuid kuna on tegemist uudse lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Eesmärgiks on 2008. aastaks kohapeal kompostida 15% kortermajapidamistes tekkivatest jäätmetest. Tsentraalne suuremahuliste biolagunevate jäätmete käitlemine peab tulevikus toimuma jäätmejaamas, prügilas või eraldi rajatud kompostimisväljakul. Ehkki võib eeldada, et suurte koguste biolagunevate jäätmete töötlemine niipea ei rakendu, tuleb siiski tagada, et aastaks 2010 oleks biolagunevate jäätmete osakaal ladestamisele suunatavates jäätmetes alla 45 massiprotsenti. 5.2.5. Tööstusjäätmed Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on esmaeesmärgiks korraldada olemasolevate jäätmete tekke analüüs (ettevõtete jäätmekavad, keskkonnajuhtimissüsteemid jmt), mis annab suuniseid jäätmekoguste vähendamiseks ning taaskasutuse suurendamiseks. Eelkõige on see oluline suuremate tootmisettevõtete ja keskkonnaohtlikke materjale kasutavate ettevõtete puhul. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sortimist ja kohtsortimist. Jäätmed tuleks sortida järgmistesse liikidesse: ohtlikud jäätmed, püsijäätmed, klaaspakend, paber ja kartong, plastid, metallid, puit, elektri- ja elektroonikaseadmed, biolagunevad jäätmed, sortimisest ülejäänud prügi. Enamasti on ettevõtluses tekkivate jäätmete kohapealse sorteerimise rakendamine lihtsalt korraldatav. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud tööstusjäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Teatavate jäätmeliikide puhul on see hõlpsalt korraldatav (nt metallijäätmed, puidujäätmed, vanapaber). Uute tootmisettevõtete puhul on eesmärgiks jäätmevaese tehnoloogia rakendamine, seda parimate võimalike tehnoloogiate rakendamise ning tootmise kavandamisel jäätmekäitlusega arvestamise kaudu. Parimate võimalike tehnikatega arvestamine käitiste kavandamisel võimaldab vähendada ka tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada nende taaskasutust. Jäätmevaese tootmise juurutamist ja arengut saab suunata ja kontrollida ettevõtete keskkonnajuhtimissüsteemide ning toodete elutsükli analüüsi kaudu. Pakendite ja pakendatud kauba tootjate puhul on eesmärgiks saavutada nende poolt toodetavate pakendite kohapealne taaskasutamine lähemas perspektiivis vähemalt 50% ulatuses, pikemas perspektiivis vähemalt 60% ulatuses toodetavate pakendite kogustest. Juhul kui sellises koguses pakendite kohapealne taaskasutamine ei osutu tehniliselt võimalikuks, võib pakendiettevõtja anda selle kohustuse üle taaskasutusorganisatsioonile. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: • kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika kasutamine; • peenpuidu ja puidujäätmete ulatuslikum kasutamine. Eesmärgiks on suunata kõik tekkivad puidujäätmed taaskasutusse ning vältida nende ladestamist, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised: • puidujäätmete põletamine energia tootmiseks (üksnes nn. puhtad puidujäätmed); • puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; • puidujäätmete kasutamine haljastuses; • saepuru kasutamine loomadele allapanuks. Põllumajanduslikus tootmises tekkivate jäätmete puhul tuleb seada eesmärgiks hea põllumajandustava rakendamine ning tekkivate jäätmete täiemahuline taaskasutamine (taimsete kudede jäätmed, reostunud allapanu ja sõnnik). Loomaväljaheidete käitlemisel tuleb seada eesmärgiks nende hoidmise ja taaskasutamise viimine kooskõlla keskkonnanõuetega (eelkõige veekaitsenõuetega). 5.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade lammutamine. Eesmärgiks peab olema ehitusjäätmete eraldi kogumine. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • lammutusjäätmete hulgast eraldada võimalusel turuväärtust omavad materjalid; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust. Lähtudes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete statistika puudumisest Rõngu vallas, tuleb eraldi eesmärgina rõhutada vajadust saavutada kontroll tekkivate jäätmekoguste üle. 5.2.7. Reoveesete ja fekaalid Reoveesette ja fekaalide käitlusel on eesmärkideks: • tagada reoveepuhastite reoveesette töötluse vastavus keskkonnanõuetele; • suunata kogumis- ja settekaevude sete reoveepuhastitesse. 5.2.8. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiul tekkivate erikäitlust vajavad jäätmed tuleb üle anda vastavat litsentsi omavasse ettevõttesse. Antud jäätmete vedu tuleb korraldada ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte kaudu. Rõngus tekkivate tervishoiujäätmete käitlemisel on eesmärgiks: • korrastada esmatasandi tervishoiuasutuste tervishoiujäätmete käitlussüsteem (sh jäätmete sorteerimine, identifitseerimine, pakendamine ja märgistamine); • alates 2005. aastast lõpetada ka eelnevalt töödeldud nakkusohtlike jäätmete ladestamine prügilas; • suunata vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustamiseks vastavat litsentsi omavasse ettevõttesse. 5.2.9. Transpordiga seotud jäätmed Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autolammutused ja -hooldused). Vanarehvide käitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Vastava töötlusskeemi rakendumiseni jääb Rõngus vanarehvide käitlusskeemiks nende ajutine ladustamine tekkekohas või üleandmine vastavat teenust pakkuvaile ettevõtjaile. Mootorsõidukid ja nende osad on jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, probleemtoodete tootjad on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisse veetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Rõngu vallas on mootorsõidukite ja nende osade käitlemisel eesmärgiks saada kontrolli alla autode lammutuskojad ja remonditöökojad, tagada nendes toimuva tegevuse vastavus karmistuvate keskkonnanõuetega, nõudes ettevõtetelt vastavate lubade ning litsentside olemasolu ning jäätmearuandluse täitmist. Eesmärgi täitmisel tuleb teha koostööd riikliku keskkonnajärelevalve asutusega. 5.2.10. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib vähem ohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need käidelda keskkonnanõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks: • teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimine kohapeal, teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohast ning kogumisringide toimumisest; • täiendada patareide kogumiskohtade võrgustikku; • haarata ohtlike jäätmete kogumisringidega valla kõik piirkonnad; • arendada ja täiustada olemasolevat ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku, tagada üksnes olmes tekkivate jäätmete vastuvõtt. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üle antud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks: • saavutada kontroll kõikide ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete üle, kaasa arvatud väikeettevõtlus (sh autotöökojad ja -lammutused); • tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid; • lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks õigust mitte omavate isikute poolt; • jääkreostuskollete ohtlikkuse väljaselgitamine ja vajadusel saneerimine. 5.2.11. Muud jäätmed Muude jäätmete all on käesolevas töös käsitletud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed ja kogukad jäätmed. Eraldikäsitluse tingib nende võimalik keskkonnaohtlikkus ja käitlemise komplitseeritus. Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad on jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Rõngu valla jäätmekava kontekstis on eesmärgiks korraldada tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine kavandatava jäätmejaama juures ja/või kogumisaktsioonidena ning vastavate toodete müügikohtades. Riiklikke eesmärke järgides tuleb aastaks 2007 koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Kogukate jäätmete käitlemise korraldamise puhul on samuti eesmärgiks jäätmete äraandmise võimaluse pakkumine. Kogukate jäätmete kogumisel on võimaluseks käivitada jäätmeturg, mille abil on võimalik suunata suurema kasutusväärtusega esemed taaskasutusse. 5.3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Rõngu valla jäätmete käitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Jäätmetekitajalt kogutud jäätmed suunatakse ladestamiseks Aardlapalu prügilasse ning Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskusesse, teisese toormena taaskasutusse või täiendavaks käitlemiseks vastavatesse ettevõtetesse. Tagamaks vastuvõetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus, tuleb rakendada prügila tagamaal efektiivset jäätmete kohapealset sorteerimist. Lõpetada tuleb jäätmete illegaalne kõrvaldamine. 6. Eesmärkide realiseerimine 6.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Rõngu vallas tekkivate jäätmete kogus on võrdlemisi väike, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Valla jäätmekäitluse skeemi puhul on eeldatud: • lähiaastatel suureneb tekkivate olmejäätmete kogus; • suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; • väheneb prügilasse ladustamisele suunatavate biolagunevate jäätmete kogus. Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine ja taaskasutamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks), kõrvaldatavate jäätmekoguste minimeerimine. Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine: • koostada jäätmetekitajate register (tekitaja, jäätmeliik, kogus, kohapealne taaskasutamine, kellele üle antakse); • välja selgitada pakendiettevõtted ja probleemtoodete tootjad; • viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise ja erikaalu uuring; • nõuda vallas tegutsevatelt jäätmekäitlejatelt (segaolmejäätmete ja pakendijäätmete kogujad, ohtlike jäätmete kogumispunkti teenindaja) aruandlust jäätmekoguste kohta omavalitsuse ja kogumiskohtade lõikes. Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine: • eelkõige korterelamute lähedusse paigaldada paberi- ja papijäätmete konteinerid; • vallas tegutsevate pakendiettevõtjate (kaasa arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa) baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik – võrgustiku rajamine ja selle tööshoidmine on pakendiettevõtjate ülesanne (kes võib selle delegeerida edasi). Sõltuvalt rajatavast süsteemist võib olla pakendijäätmete kogumissüsteemi osaks ka jäätmejaam; • suurematesse ettevõtetesse paigaldada oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks eraldi konteinerid; • luua elanikkonnale võimalus suuremõõtmeliste jäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete üleandmiseks nii statsionaarse kogumiskoha kui vastavate aktsioonide näol. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul üleandmine võimalusel ka müügikohtades. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas: o aia- ja haljasjäätmete kompostimine kohapeal, kasutada võib nii kinniseid kompostreid kui aunkompostimist; o eramute puhul köögijäätmete kompostimine koos muude biolagunevate jäätmetega, köögijäätmete aastaringseks kompostimiseks tuleb kasutada suletavaid kompostimisnõusid, tagada oskusteabe ja info olemasolu ning kättesaadavus sihtgrupile; o pilootprojektina rajada kortermajade grupi tarbeks köögijäätmete kompostimisvõimalus; • biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes käitluskohtades. Ehitus- ja lammutusjäätmed: • kohtsorteerimise ulatuslik rakendamine; • jäätmekäitluse nõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga (suuremahuliste ehitustööde puhul projekteerimistingimuste kaudu nõuda ehitusprojektis jäätmete käitlemise kajastamist, ehitise vastuvõtul muuhulgas kontrollida jäätmekäitlusdokumentatsiooni); • ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine; • piirkondlikul tasandil mineraalsele materjalile ladestus- või taaskasutuskoha leidmine (nt karjääride rekultiveerimine, suletavate prügilate kattematerjal – Laguja prügila sulgemine, Aardlapalu prügila vahekatmine vmt) koostöös eraettevõtluse ja naaberomavalitsustega. Reoveesete: • rajada valla reoveepuhastite lähedusse settetöötlusväljakud. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport: • ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt; • täiendada elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumissüsteemi poodidesse ja koolidesse paigaldavate patareide kogumiskastidega, tanklasse paigaldatava akude ja vanaõlide vastuvõtukoha ning jäätmejaama paigaldatava ohtlike jäätmete konteineri baasil; • haarata ohtlike jäätmete kogumisringiga kõik vallaosad. Jäätmete kogumine ja transport: • rakendada korraldatud olmejäätmevedu, moodustada kogu Rõngu valla hõlmav veopiirkond; • haarata kõik piirkonna jäätmetekitajad korraldatud olmejäätmeveo süsteemi, veopiirkonnas olevaid jäätmetekitajaid lubada jäätmeveoga mitte ühineda erandkorral; • rajada jäätmekogumispunkt, kus on paberi- ja papikonteiner, koht suuregabariidiliste jäätmete ja võimalusel vanarehvide jaoks, ohtlike jäätmete konteiner, sõltuvalt rakenduvast pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku arengust pakendijäätmete üleandmiskohad, arendada järk-järgult ka biolagunevate jäätmete vastuvõtmist ja edasisuunamist. Võimalusel võib vallas tekkivad jäätmed suunata ka Elvasse rajatavasse jäätmejaama; • pakendijäätmete kogumissüsteemi toimuma hakkamiseni säilitada praegused kogumispunktid ja täiendada neid paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustikuga; • koostada jäätmetekitajate nimekiri, mille alusel hakkab toimuma korraldatud olmejäätmevedu; • elanikud ja ettevõtted peavad muretsema (ostma või rentima) endale vastavad konteinerid (võib vastava omavahelise kokkuleppe alusel ka mitme kodumajapidamise peale olla ühine); • teha teavitustööd ja arendada jäätmete kohtsorteerimist. 6.2. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. Rõngu vald moodustab ühe veopiirkonna. Jäätmeseaduses on antud veopiirkonna maksimaalseks orienteeruvaks elanike arvuks 10 000 inimest. Põhimõtteliselt võivad mitu omavalitsust moodustada ka ühise veopiirkonna. Ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad kogutavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna eri osade jäätmeveo kulutusi. Rõngu puhul hõlmatakse jäätmeveopiirkonnaga kogu omavalitsuse territoorium. Esialgu korraldatakse korraldatud jäätmeveoga üksnes segaolmejäätmete kogumine ning käitlusse suunamine. Tulevikus on võimalik rakendada korraldatud jäätmevedu ka teistele jäätmeliikidele (näiteks paberi- ja papijäätmed, ehitusjäätmed). Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorral. Elamute jäätmevaldajaid võib vabastada korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest, kui elamus elab kuni kolm inimest, toimub nõuetekohane orgaaniliste jäätmete kompostimine (aastaringne toidujäätmete kompostimine toimub kinnistes kompostrites), paberi- ja papijäätmed, pakendijäätmed ning muud eraldi kogutavad jäätmed antakse üle vastavate kogumisskeemide abil, kohtsorteerimisel ülejäänud jäätmed viiakse edasisse käitlusse omavahenditega. Sellisel juhul peab jäätmevaldaja esitama vallavalitsusele vastava avalduse, kus võtab endale kohustuse kord aastas kirjaliku aruande oma jäätmete käitlemise kohta (vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõige 5 ning § 116 lõige 1). Samuti võib jäätmevaldaja teatud tähtajaks vabastada põhjendatud taotluse alusel jäätmeveoga liitumise kohustusest, kui ta antud jäätmetekke kohas reaalselt ei ela (näiteks tegelikkuses tühjalt seisvad elamud vmt). Korraldatud olmejäätmeveo ellurakendamisel on üheks kitsaskohaks elanikkonna poolt kasutatavate konteinerite tüübiline erinevus (paljudes kohtades kasutatakse nõukogudeaegseid metallkonteinereid, mille tühjendamine on kaasaegse tehnikaga raskendatud). See tuleneb piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlejate erinevatest tehnilistest nõudmistest. Lähtudes eritüübiliste konteinerite kasutamisest ning teenusepakkujate erinevatest tehnilistest võimalustest, tuleb korraldatud jäätmeveo puhul konteineripark unifitseerida või jõuda muule kokkuleppele. 1. Konteineripargi unifitseerimine on hõlbus olukorras, kus kasutajad on võtnud konteinerid rendile. Antud juhul vahetab konteineri omanik rentniku vana konteineri uue sobiva konteineriga. 2. Olukorras, kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. • Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Konteinerite väljavahetamine võib toimuda ka jäätmeveo firma kaudu. Antud juhul asendab jäätmeveo firma vanad metallist konteinerid kaasaegsete plastmassist konteineritega. Osa uutesse konteineritesse investeeritud rahast saab firma tagasi, kui viib vanad konteinerid metalli kokkuostu. • Teiseks teeks on seada korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentidesse sisse ka vanade konteinerite teenindamise nõude (mis võib tõsta pakutava teenuse maksumust). Alternatiiviks konteinerite kasutamisele on kasutada prügikottide süsteemi, seda eelkõige hajaasustuse puhul. Prügikottide süsteemi rakendamine teataval määral leevendaks eritüübiliste konteinerite tühjendamisel tekkivaid probleeme. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmete veo sagedus erinev sõltuvalt asustustüübist. Tiheasustusega piirkondade (eelkõige Rõngu ja Käärdi) eramupiirkondades toimub korraldatud jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse nõuetele minimaalselt kord kuus (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Kortereramute piirkondades toimub jäätmevedu minimaalselt 2–3 korda kuus. Hajaasustuspiirkondades toimub korraldatud jäätmevedu minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Hajaasustuses ei ole otstarbekas kasutada tellimisega seotud veosüsteemi, kuna see muutuks liialt kulukaks. Korraldatud jäätmeveo sisseseadmiseks peab Rõngu Vallavalitsus korraldama konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Esimese vastava konkursi korraldamisel on soovitatav määrata võrdlemisi lühike eri- või ainuõiguse kestus. Lühema kestuse korral saab esialgsest ebamäärasusest tulenevaid riske paremini maandada, lühem kestus võib aga teisalt suurendada majanduslikku kulukust. 6.3. Jäätmekäitluskohtade ja -seadmete võrgustik Esialgu suunatakse Rõngu vallas tekkivad ladestamisele kuuluvad jäätmeid Aardlapalu prügilasse, pikemas perspektiivis saab Rõngu valla jäätmete peamiseks kõrvalduskohaks olema Kagu-Eesti jäätmekeskus. Eelduste kohaselt on eelnevalt sorteeritud jäätmete vastuvõtmine odavam, mistõttu tuleb jäätmete kohapealset sorteerimist rakendada juba praegu. Segajäätmetest moodustavad suure rühma biolagunevad jäätmed, mille eraldamine muust jäätmemassist annab märgatava majandusliku efekti ja vähendab ladestatavate jäätmete kogust ning keskkonnaohtlikkust. Rõngu jäätmekäitluskohtade võrgustiku moodustavad esialgu ettevõtete ja majapidamiste jäätmete konteinerid ning jäätmekogumispunktid, tulevikus täiendavad jäätmekäitluskohtade võrgustikku Rõngu, Käärdi ning vajadusel Valguta jäätmekogumispunktid ning pakendijäätmete ja vanapaberi üleandmiskohad. 6.3.1. Jäätmekogumispunktid Jäätmekogumispunktina käsitletakse antud töös jäätmete tsentraliseeritud kogumiskohta, kus jäätmetekitajal (eelkõige eraisikutel) on võimalus anda üle teatavaid taaskasutatavaid jäätmeid ning erikäitlust vajavaid jäätmeid, kuid mitte segaolmejäätmeid. Põhimõtteliselt võib kogumispunktis toimuda ka teatav kogutavate jäätmete esmane töötlus. Kogumispunkti asupaiga leidmisel on oluline arvestada, et see: • paikneks logistiliselt sobivas kohas; • omaks head juurdepääsu; • asuks piisavalt kaugel elamutest ja sotsiaalobjektidest; • alal puuduks kasutust piiravad kaitsetsoonid (sh veekogude kaldaalad, sanitaarkaitsealad, teatavad tehnorajatiste kaitsetsoonid); • ala oleks piisavalt suur kogumiskoha rajamiseks (orienteeruvalt minimaalselt 500 m2); • positiivseks eeltingimuseks on olemasoleva kõvakattelise ala või kasutusest välja jäänud hoone olemasolu (kogumiskoha rajamisel on oluliseks kuluallikaks kõvakattelise platsi ehituskulud). Jäätmekogumispunktis peaks toimuma järgmiste jäätmeliikide kogumine ja võimalusel/vajadusel esmane töötlemine: • taaskasutatavad materjalid (eelkõige paber ja papp, metall); • suuregabariidilised jäätmed; • elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed; • vanarehvid; • ohtlikud jäätmed; • vajadusel ja võimalusel muud jäätmed (näiteks ehitus- ja lammutusjäätmed, haljastusjäätmed). Rõngu valda rajatakse jäätmekogumiskohad eelkõige Rõngu ja Käärdi alevikku. Rõngus on jäätmekogumiskoha asukohaks valitud Aia tänaval katlamaja naabruses olev plats, Käärdis Rukki tänav 7 maja naabrus. Perspektiivis võib rajada vastava jäätmekogumiskoha ka Valguta küla piirkonna tarbeks. Keskkonnaohu vältimiseks peaks jäätmejaam paiknema asfaltbetoon- või monoliitbetoonkattega platsil. Vältimaks võimalikke vandalismiakte on soovitatav ümbritseda kogumiskoht aiaga. Juhul kui toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, tuleks keskkonnaohu ennetamiseks näha ette võimalus teenindava personali jaoks. Taaskasutatavatest materjalidest tuleb tagada eelkõige paberi ja papi vastuvõtt ning võimalusel ka vastuvõetava materjali järelsorteerimine, järelsorteerimine võib toimuda ka jäätmekäitleja poolt keskses sorteerimissõlmes. Vanapaberi kogumiseks peaks olema kõrval või pealasetsevate luukidega kinnine konteiner, konteineri orienteeruv maht võib esialgu olla 2,5 m3, sõltuvalt kogutavate jäätmete hulgast võib pikemas perspektiivis paigaldada ka suurema konteineri. Kuna vallas ei ole paikset metallijäätmete kogumiskohta, on otstarbekas paigaldada jäätmejaama ka vanametalli konteiner, kus jäätmetekitajal on võimalus jäätmed tasuta ära anda (vanametalli eest ei maksta). Vanametalli konteiner võiks olla mahutavusega 2,5–5 m 3. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning vanarehvide puhul tuleb arvestada rakenduva tootjavastutuse printsiibiga, mille kohaselt on tootja kohustatud probleemtoodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Antud jäätmete kogumislahendus on nende tootjate välja töötada, kuid jäätmekogumispunkt peaks olema nende jäätmete üheks kogumiskohaks. Antud jäätmete kogumiseks võib kasutada ühest otsast avatavaid 10 m3 mahuga konteinereid, kuhu jäätmeid on võimalik kompaktselt paigaldada. Sarnast konteinerit tuleks kasutada ka suuremõõtmeliste jäätmete ning vanarehvide kogumiseks. Soovituslik on, et antud konteinerid oleksid pealt suletud, et oleks välditud sademete sattumine konteineritesse. Ehkki Rõngu vallas on statsionaarsed ohtlike jäätmete kogumiskohad ning korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe, on otstarbekas luua ka jäätmekogumiskohtadesse ohtlike jäätmete üleandmisvõimalus. Ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset kergehitist või ruumi, milles paiknevad vastuvõetavate jäätmete ladustamiseks konteinerid või riiulid. Ohtlike jäätmete kogumiskoht peaks olema lukustatav ning ventileeritav, jäätmete paigaldamine peaks toimuma vastava väljaõppe saanud inimest järelevalve all. Kogumiskohas ei peaks toimuma suuremahulist ehitus- ja lammutusjäätmete kogumist. Vajadusel/võimalusel võib toimuda kõrget taaskasutusväärtust omavate jäätmete (lauad, plaadid, tellised) ladustamine ning taaskasutusse suunamine. Kogumiskohas võib olla ka haljastusjäätmete konteiner, kuhu elanikkond saaks kevadiste-sügiseste koristustööde käigus tekkivad haljastusjäätmed (peamiselt puulehed) ära anda. Üheks jäätmejaama rajamise alternatiiviks on rajada piirkondlik jäätmejaam, mis paikneb Elva linna piirkonnas. Piirkondliku jäätmejaama rajamisel on peamiseks positiivseks pooleks osalejate väiksem ehituskulu ning suurem kogutavate jäätmete kogus, mis võimaldab viia läbi kogutud jäätmete esmast töötlemist (näiteks järelsorteerimine, pakendamine) ning käivitada nn. jäätmeturg (suure taaskasutusväärtusega jäätmete – teatavad ehitusjäätmed, vanamööbel, elektroonikajäätmed jmt – müük). Peamiseks negatiivseks pooleks on piirkondliku jäätmejaama liigne kaugus Rõngu valla jäätmetekitajast, mis väljendub jäätmete äraveo tülikuses ning kulukuses. Kuna Rõngu asub Tartust, kus võib samuti toimuda kogutud jäätmete järelsorteerimine ja esmane töötlemine, ei ole jäätmejaamas toimuva jäätmete töötlemise vajadus kuigi suur. Eeltoodust lähtudes on otstarbekas rajada jäätmekogumiskohad siiski üksnes Rõngu valla tarbeks. 6.3.2. Pakendi- ja pakendijäätmete kogumivõrgustik Pakendi- ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik tuleb Rõngu vallas välja arendada pakendatud kaupade müügikohtade baasil. Vastavalt pakendiseadusele peavad pakendiettevõtjad, kaasa arvatud pakendatud kauba müüjad, tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi- ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas müügikohas. Sealjuures võib pakendiettevõtja anda selle kohustuse üle vastavalt tunnustatud taaskasutusorganisatsioonile (välja arvatud tagatisrahaga pakendite vastuvõtu puhul). Võib eeldada, et pakendiettevõtted valdavalt liituvad taaskasutusorganisatsiooniga ning konkreetsed pakendi kogumise lahendused pannakse paika pakendiettevõtete organisatsiooni ja omavalitsuse vaheliste kokkulepetega. Kuna käesoleval ajal taaskasutusorganisatsioonid veel sisuliselt ei tegutse, ei ole antud töös võimalik kogumissüsteemi päris täpselt paika panna. Pakendikogumiskohad tuleb näha ette vähemalt valla kõikidesse küladesse, kus toimub pakendatud kauba müük (Rõngu, Käärdi ja Valguta). Valla suuremates asulates tegutseb rohkem kui üks kauplus. Kuna pakendi üleandmisvõimalus ei pea olema igas pakendatud kaupu müüvas müügikohas, võib pidada otstarbekaks poolte kokkuleppel kujundada igasse asulasse üks pakendikogumiskoht (seda juhul, kui müügikohad asuvad tarbija seisukohalt üksteisele piisavalt lähedal, et pakendijäätmete viimine teise müügikohta ei tekitaks liigset vaeva). Juhul kui asulas on üks müügikoht, siis peab seal olema tagatud pakendi tagasivõtmine. Lisaks võib arendada pakendi ja pakendijäätmete kogumist Teedlas ja Tammistes. Antud külades käesoleval ajal kauplusi ei tegutse, seega võib osutuda komplitseerituks selle kohustuse seadmine pakendiettevõtjatele. 6.3.3. Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid Vanapaberi eraldikogumist tuleb rakendada asulates, kus võrdlemisi suur osa elanikkonnast elab korruselamutes, kus paberi kohapealne taaskasutamine on komplitseeritud. Rõngu valla puhul on sellisteks asulateks Rõngu, Käärdi, Valguta ning Teedla. Rõngu ning Käärdi puhul peaksid vanapaberikonteinerid paiknema eelkõige jäätmekogumisjaamades (vajadusel ka pakendikogumiskohtades), Valgutas ning Teedlas pakendijäätmete kogumiskohtadega ühises kohas. Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks teiste jäätmetega risustamist. Konteineri suuruse valikul tuleb arvestada teenindatava piirkonna elanike arvuga, Rõngus ja Käärdis peaksid konteinerid olema suuremad (orienteeruv suurus 2,5 m3 ), Valgutas ning Teedlas väiksemad (orienteeruv suurus 0,5 m3 ). Sõltuvalt konteinerite täituvusest tuleb valida tühjendussagedus või muuta konteineri mahutavust. 6.3.4. Reoveesette käitluskohad Reoveesette käitlemise hõlbustamiseks tuleb reoveepuhastite lähedusse näha ette setteväljakud. Setteväljakud peaksid paiknema biotiikide vahetus läheduses, et settest välja nõrguv vesi saaks isevoolselt valguda tagasi biotiikidesse. Juhul kui maapinna kalletega ei ole võimalik eralduvat vedelikku suunata pindmiselt tiikidesse tagasi, tuleb rajada selleks vastavad veejuhtmed. Setteväljakul sete stabiliseerub (väheneb vee sisaldus, orgaaniline aine mineraliseerub), mistõttu selle edasine käitlemine muutub hõlpsamaks. Stabiliseeritud setet saab kasutada haljastuses, rikutud alade rekultiveerimisel, teatud tingimustel ka põllumajanduses. 7. Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus 7.1. Jäätmehoolduse korraldamine Jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest (arengukavast). Üldised põhimõtted on fikseeritud jäätmeseaduses ja teistes õigusaktides ning jäätmekäitluse arengudokumentides. Tuleviku jäätmekäitlust silmas pidades peaks korraldus tagama ka järgmiste eesmärkide täitmise: • jäätmekäitlus peab muutuma isetasuvaks majandusharuks; • printsiipide saastaja maksab ja tootja vastutab ulatuslikum rakendamine; • omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate, valdavalt eraõiguslike äriühingute huvide optimaalne ühildamine; • kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine jne. Tabel 7. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – Keskkonnaministeerium • Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu • Jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu • Jäätmekäitluse koordineerimine riigi tasandil • Üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete ja probleemjäätmete käitlusskeem) • Maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus • Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil • Kohalike omavalitsuste jäätmemajandusalane nõustamine • Jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) • Jäätmehoolduse arendamine • Korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine • Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine • Jäätmete sortimise, sh liigiti kogumise korraldamine • Järelevalve jäätmekäitluse üle • Omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine • Haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine • Säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine Jäätmekäitleja tasand • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses • Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted) • Tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja) • Keskkonnateadlikkuse tõstmine • Põhieesmärgiks on kasumi teenimine Jäätmetekitaja tasand • Korraldatud jäätmeveoga ühinemine • Nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine • Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine • Keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek Kuna Rõngu valla jäätmehoolduseeskiri jõustus 2003. aastal, on tarvis seda muuta ja/või täiendada vastavalt muutunud seadusandluse nõuetele ning jäätmekavas toodud põhimõtetele. Jäätmehoolduseeskirjas tuleb muuhulgas määratleda: • kõikide jäätmekäitluses osalejate (sh omavalitsus, jäätmetekitaja, jäätmekäitleja, probleemtoodete tootja, pakendiettevõte) ülesanded lähtuvalt jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning jäätmekavast; • täpsustada korraldatud jäätmeveo korraldamise ja läbiviimise protseduuri, määratleda korraldatud jäätmeveo piirkond, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik, samuti tuleb täpsustada jäätmevaldaja mõiste, kellel on kohustus korraldatud jäätmeveoga liituda ning näidata, milliste kriteeriumite alusel võib jäätmevaldajaid vabastada kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga ja nõuded sellise jäätmetekitaja poolt esitatavale aruandlusele; • täpsustada korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmete veosagedus, mis võib olla erinev sõltuvalt asustustüübist ning jäätmete kohapealsest käitlemisest; • täpsustada biolagunevate jäätmete kohapealse käitluse nõudeid (eelkõige nõuded köögijäätmete kompostimisele), näidata ära taaskasutatavate jäätmete ning erikäitlust vajavate jäätmete kogumis- ja käitlusnõuded (sh vanapaber, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, probleemtoodete jäätmed); • sätestada tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitluse kord (sh riskijäätmete pakendamine ning vastavalt märgistamine, jäätmete üleandmine edasiseks käitluseks vastavat õigust omavale ettevõtjale); • täpsustada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusnõudeid (sh nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete kohapealseks sorteerimiseks, samuti jäätmete kohapealse taaskasutuse ning käitlejale üleandmise nõuded); • sätestada jäätmekäitluse järelevalve korraldus (sh eri järelevalveasutuste õigused ja kohustused, samuti ka jäätmetekitajate ja -käitlejate ning korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikute jäätmearvestuse ning tegevusest aruandmise kohustus). Jäätmehoolduseeskirja täpsustamiseks peab vallavolikogu võtma vastu määruse, millega määratakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. Samuti peab kohaliku omavalitsuse organ asutama määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. 7.2. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine siiski on ikkagi piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitatav oleks viia läbi eri kampaaniaid eri sihtgruppidele arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab selle järgnema; • on oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseadmete paigaldamine. Võimalikud jäätmekäitluse alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; • infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine. 7.3. Järelevalve Järelvalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • Keskkonnainspektsioon; • omavalitsus. Lisaks nimetatutele on järelvalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada eri järelevalveinstantside ja Tartumaa Keskkonnateenistuse vahelist koostööd. Vajalik oleks luua vallas eraldi keskkonnaspetsialisti ametikoht (võib olla mitme omavalitsuse koostöös), kellele antakse volikogu määrusega keskkonnainspektori volitused. 7.4. Koostöö omavalitsuste vahel Käesoleval ajal ning ka tulevikus väljub jäätmehooldus omavalitsuste piiridest. Jäätmekäitluse paremaks ning hõlpsamaks korraldamiseks on otstarbekas teha Rõngu valla ning naaberomavalitsuste vahel teatavates suundades koostööd. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • projektide, rahataotluste koostamist; • korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist; • jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamist; • selgitustöö ja ürituste korraldamist, teavitamist; • jäätmealaste uuringute korraldamist; • koostöö jäätmeringide korraldamist. Kuna jäätmekäitlus on maakondade piire ületav tegevus, siis on loodud uus struktuuriüksus – omavalitsuste ühisomandis olev Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS, mis hakkab haldama kavandatavat Tuulemäe jäätmekeskust. Üleriigilise jäätmekava kohaselt on jäätmekeskuse funktsioonid järgmised: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse praktiline korraldamine; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja propaganda; • konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • andmebaaside pidamine. Eeltoodust lähtudes võib Rõngu vald delegeerida teatava osa omavalitsuste kohustuseks olevast jäätmekäitluse korraldusest ja koordineerimisest jäätmekeskusele. Käesoleval ajal ei ole jäätmekeskuse täpseid funktsioone ja ülesandeid paika pandud. Võib eeldada, et jäätmekeskusele saab suunata jäätmekäitluse konkursside läbiviimise, arendustöö, keskkonnateadlikkuse tõstmisega seonduvad projektid. Omavalitsuste jäätmealaste ülesannete delegeerimine jäätmekeskusele saab toimuda alles pärast jäätmekeskuse töölerakendumist (orienteeruvalt 2008. aastal). Lisa 1. Jäätmekava rakendamine ja eeldatavad kulutused Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine 1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2005 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha iga viie aasta järel 1.2. Elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke uuring Perioodiline ülevaade jäätmetekkest 2004–2005 Eeldus 15 000 krooni, kuid sõltub metoodikast, rahastaks KIK Uuringu võiks teha iga viie aasta järel 1.3. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2006 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus, § 44 lõige 4 1.4. Pakendiettevõtete ja probleemtoodete tootjate väljaselgitamine Saada ülevaade pakendiettevõtetest ja probleemtoodete tootjatest 2004– 2005 Täiendav rahastamine pole vajalik 1.5. Jäätmetekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2004 Võimalik läbi viia ilma täiendava rahastamiseta Jäätmeseadus, § 69 (3) 2. Jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine 2.1. Vanapaberi konteinerite paigaldamine (kuni 5) Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste parandamine 2005–2006 Kuni 30 000 kr. Võimalik KIK-i toetus Konteinerparki võib täiendada järk-järgult 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku välja arendamine Segaolmejäätmete koguse vähendamine, pakendijäätmete taaskasutamise tingimuste parandamine 2004–2005 Pakendiettevõtte rahastamine Koostöös pakendiettevõttega, täpsemad tingimused määrab pakendiseadus 2.3. Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutusse minevate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonnateenistuse ja -inspektsiooniga 2.4. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete lahuskogumise võimaluste loomine Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Probleemtoodete tootja ülesanne 2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumise jätkamine, arendamine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 20 000–30 000 kr. Võimalik KIK-i toetus 3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamine jäätmekogumispunktidesse 2006 Kuni 70 000 kr. Võimalik KIK-i toetus Lisandub OJ lõppkäitluse tasu 3.2. Ohtlike jäätmete kogumisringide läbiviimine Kord aastas ohtlike jäätmete kogumisring Iga aasta Kuni 10 000–20 000 krooni aastas Maksumus sisaldab ka tasu OJ lõppkäitluseks 3.3 Patareide ja akude lahuskogumine Jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Probleemtoodete tootja ülesanne 3.4. Ohtlike jäätmete nõuetekohane kogumine ja üleandmine ettevõtetes Ettevõttesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid, jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004–2005 Kulud kannab ettevõte Jäätmeseadus §26, jt. OJ alased õigusaktid 4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2004 Ei nõua lisakulutusi 4.2. Vajadusel ehitusjäätmete konteineri paigaldamine jäätmejaama Ehitusjäätmete säästlik käitlemine 2006 Võimalik KIK-i toetus Sõltub valitud tehnoloogiast 5. Biolagunevad jäätmed 5.1 Biojäätmete kompostimine tekkekohas Kompostrite kasutamine korterelamute juures 2006 10 000–20 000 kr. Võimalik KIK-i toetus Pilootprojekt ühele korterelamule 5.2. Biojäätmete kompostimise propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 10 000–20 000 kr. Võimalik KIK-i toetus Voldiku trükkimine 5.3. Biojäätmete lahuskogumine ja suunamine edasiseks käitlemiseks vastavale kompostimisväljakule Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2008– – Mehhanism ebaselge 5.4. Setteväljakute rajamine Reoveesette nõuetekohane käitlemine 2006–2007 Määratakse projektidega 6. Spetsiifilised haiglajäätmed 6.1. Hoolduskeskuse, perearstikeskuse ja praksiste ohtlike jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine vastavat litsentsi omavale ettevõttele Ohtlike tervishoiujäätmete nõuetekohane käitlus 2004– Ettevõtete rahastamine 7. Jäätmete kogumine ja transport 7.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005– Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel 7.2. Jäätmekogumispunktide rajamine lahuskogutud jäätmete kogumiseks Lahuskogutud taaskasutatavate jäätmete ning erikäitlust vajavate jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt 2006–2007 Orienteeruvalt 100 000–500 000 kr, määratakse projektiga Ebaselge ehitus-, probleem- ja pakendijäätmete vastuvõtt 8. Jäätmete kõrvaldamine 8.1. Jäätmete suunamine Aardlapalu prügilasse ning Kagu-Eesti jäätmekeskusesse Jäätmeseaduse nõuete täitmine 2004– – – 8.2. Osalemine Kagu-Eesti Jäätmekeskuse rajamises ning toimimises Regionaalse jäätmehoolduskeskuse toimimine 2004– Määratakse läbirääkimistel Skeem ebaselge 9. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 9.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2007 Kokku 5000–10 000 krooni aastas – 9.2. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine Täiendava raha saamine jäätmehooldusesse Pidevalt – – 9.3. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 20 000 krooni aastas – 9.4. Kontrollida ettevõttes nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist Ettevõtte ohtlike jäätmete käitlemise kontroll kord aastas Kord aastas Täiendav rahastamine pole vajalik Keskkonnajärelevalve seadus 9.5. Jäätmekäitluseeskirjade ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2004–2005 Vastavalt õigusaktide nõuetele Lisa 2. Jäätmekava avalikustamisega seotud materjalid RÕNGU VALLA JÄÄTMEKAVA AVALIK ARUTELU Rõngu, 28. september 2004 Algus 15.15, lõpp 17.30 Juhatas: Toomas Klein Osalesid: Märt Öövel – OÜ Hendrikson & Ko, Väino Bitter – Ragn-Sells AS, Aire Jaguson – Cleanaway AS, Hegri Narusk – Tartumaa Keskkonnateenistus, Hillar Viksi, Aivar Kuuskvere, Toomas Klein, Ene Joosing, Ilme Kull, Evald Mihkra, Tõnu Väärsi, Olaf Puurits, Jaan Pügi, Osvald Valk, Mart Uind. PÄEVAKORD: 1. Rõngu valla jäätmekava avalik arutelu M. Öövel tutvustas Rõngu valla jäätmekava. Jäätmekava üldine eesmärk on Rõngu valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. H. Narusk: Antud jäätmekava on väga üldine, see peaks andma rohkem suuniseid: kui suur on arvestuslik prügi kogus inimese kohta, minimaalsed konteinerite suurused, prügiveo kordade arv, jne. Jäätmekavas tuleks täpsemalt kirjeldada, milline jäätmejaam sobiks just Rõngu valda (jaama asukoht, suurus, milliste jäätmete kogumiskastid seal asuvad jne). Välja tuua jäätmejaama võimaliku asukoha plussid ja miinused, võimalik ka piirkonna peale ühine koht, mis oleks naabervaldadega koostöö ja kokkuleppe küsimus. M. Öövel: Jäätmejaamas on põhisortiment pakendijäätmed. Avalikke segaolmejäätmete konteinereid valda rohkem ei tule, ainult jäätmejaama. V. Bitter: Valla ülesanne on korraldada suuremõõtmeliste jäätmete kogumist ning jäätmetekitaja peaks ise selle eest maksma. H. Narusk: KIK jääb ilmselt toetama ohtlike jäätmete vedu, suuremõõtmeliste jäätmete vedu tuleb tasuda jäätmetekitajal. A. Kuuskvere: Mida teha ehitusjäätmetega? M. Öövel: Ehitusjäätmete äraveo kohustus siduda ehitise projekteerimistingimustega. T. Klein: Mida teha biotiikide reoveesetetega? Kuidas vald peaks seda probleemi lahendama? M. Öövel: Hetkel veel asi lahtine. Kompostimisväljakuid jäätmekava ette ei näe, iga majaomanik võib oma aianurgas lagunevaid jäätmeid kompostida. V. Bitter: Jäätmekavas peaks see väga hästi kirjas olema. E. Joosing: Mis vahe on eramu omanikul tiheasustusega kohas ja hajaasustusega kohas, kui mõlemad kompostivad, aga prügiveo viimise kordade arv on erinev? H. Narusk: Hajaasustusega kohtades on kompostimisvõimalused suuremad kui tiheasusutsega kohtades. Väljakujunenud arvamuste kohaselt on tiheasustuses elanikkond rikkam ja ostujõulisem ning prügikogused suuremad. I. Kull: Kes korraldab suuremõõtmeliste jäätmete äraveo, kui see on pandud prügikasti kõrvale? T. Klein: Suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe teostatakse vallas kaks korda aastas. Ohtlike jäätmete kogumiskohad asuvad Tehase tänaval vana bensiinijaama territooriumil ja Teedlas AS Teedla Mõis töökoja hoovil ja kord aastas korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe. Sellest on teavitatud elanikkonda valla infolehes ja üles on pandud ka teated. Vald on organiseerinud ka suuremõõtmeliste jäätmete tasuta transpordi. O. Valk: Loeb ette kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest § 36. Maksud ja koormised Lõige 3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Lõige 4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. Loeb ette valla infolehes oleva lause: Jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad jäätmekäitluslepingu sõlmima kõik ehitiste omanikud – nii elamute kui ka teenindus- ja tootmishoonete omanikud. KOKS-i järgi on prügimajanduse korraldamine valla kohustus, kuidas saab seda edasi delegeerida rohujuuretasandile. Mina olen füüsiline isik, kas ma oma aku saan ise ära viia või tellin teenust. Minu elu eesmärk ei ole jäätmete tekitamine, kellega ma pean lepingu sõlmima, see on inimese diskrimineerimine. Keegi ei saa sundida mind seda tegema, saab ainult koormise kaudu. Leping on ikkagi vabatahtlik. Kuidas saab mulle kohustust panna, kui mul on keskkonnasäästlik eluviis. Vallal peab olema jäätmeluba. H. Narusk: Jäätmeluba antakse välja ohtlikele, metallile jne. Loaga kontrollitakse ettevõtte tausta, kas ta on pädev prügimajandusega tegelema. Elanik peab oma jäätmed üle andma jäätmeloaga ettevõtjale. On olemas ka teatud spetsiifilised ettevõtted, kes ise korraldavad oma jäätmevedu ja esitavad aruande. Jäätmekavas saab määrata ka eritingimused – kui isik viib ise prügi, siis esitab aruande, kuhu ja mida viinud on. M. Uind: Jäätmekavva võiks võtta eritingimused – sõltuvalt pere suurusest toimub ka prügiveokordade arv. H. Narusk: Siiani oli prügiveokordade arv vastavalt vajadusele ning mille tagajärjel olid metsaalused rämpsu täis. I. Kull: Lepingus on ju võimalik ära määrata prügiveokordade sagedus, ei saa Valgu probleemist. O. Valk: Tsiteerib jäätmehoolduseeskirja punkti 3.3.3 A. Kuuskvere: Kas te Valk tahate, et Rõngu vallas ei oleks jäätmekäitlust? O. Valk: Minu ettepanek oleks, et kogumiskoht oleks ühine Palupera vallaga – endine raudteejaam. T. Väärsi: Lagunevate jäätmete jaoks ei ole vaja luba, kompostin need ja pudelid viin Tartusse, pole vaja mingit lepingut. T. Klein: Vajalik veel teha selgitustööd. O. Valk: Ma ei pea kohustuslikus korras lepingut sõlmima. H. Viksi: Pole olemas sellist inimest, kes ei tekita prügi. Üldjuhul saavad valla inimesed kõik aru lepingu vajalikkusest. H. Narusk: Omavalitsus peab väga täpselt eritingimused ära määratlema. O. Valk: Inimene ei pea tõestama, et ta ei tekita prügi. Seaduse järgi ei pea mul olema jäätmeid. Rohkem ettepanekuid ei esitatud ning sellega lõpetati jäätmekava avalik arutelu. Kõik tehtud ettepanekud võetakse arvesse ja tehakse parandused jäätmekavas. Toomas Klein Juhataja