Rõngu Vallavolikogu — "Rõngu Keskkooli arengukava 2004-2007" vastuvõtmine — KO, 15, 89

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 31 alusel. § 1. Võtta vastu «Rõngu Keskkooli arengukava 2004–2007» vastavalt lisale. § 2. Määrus jõustub 28. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Kalju HERMANN Vastu võetud Rõngu Vallavolikogu 21. oktoobri 2004. a määrusega nr 16 RÕNGU KESKKOOLI ARENGUKAVA 2004–2007 SISSEJUHATUS Rõngu Keskkooli arengukava aastateks 2004–2007 on kooli arengut ja rahastamist suunav dokument. Käesolev arengukava käsitleb kooli hariduslikke taotlusi, eesmärke ja nende saavutamise teid põhi- ja üldhariduses. Rõngu Keskkooli arengukava lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 3N ja Rõngu Keskkooli põhimäärusest. Arengukava koostamisel oli üheks aluseks ka Rõngu valla arengukava aastateks 2004–2007. Arengukava koostamisel on arvestatud kooli lastevanematele korraldatud arenguvestlustest ja ankeetküsitlusest saadud ettepanekutega, samuti kooli õpilastele läbi viidud küsitlusi vaba aja veetmise ja turvalise keskkonna kohta ning õpetajate hulgas läbi viidud mõttetalgutelt, arenguvestlustest ja ankeetküsitluse läbitöötamisest järeldunud tulemusi ning ettepanekuid. Hetkeolukorra hindamisel on lähtutud SWOT-analüüsist, mis võimaldas hinnata kooli sise- ja väliskeskkonda, selgitada välja kooli tugevused ja nõrkused ning leida väliskeskkonna mõjutustest tulenevad võimalused ja ohud. Ettevalmistusprotsessi oli kaasatud ka kooli õpilasomavalitsus. 1. ÜLDANDMED JA AJALOOLINE ÜLEVAADE Rõngu Keskkool on munitsipaalõppeasutus, mis lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, kooli põhimäärusest ning Rõngu Vallavolikogu ja Vallavalitsuse koolikorralduslikest õigusaktidest. Kool asub Tartumaal Rõngu alevikus Puiestee tn 19. Õppetöö toimub kooli õppekava alusel ühes vahetuses. Rõngu hariduselu sai alguse 1686. aastal, mil Ignatsi Jaak avas kirikumõisa kooli. Aastatel 1760–1770 avati külakoolid Hellenurmes, Udernas, Lapetukmes, Raigastes, Astuveres, Korustes, Kirepis. 1844. aastal alustas leerimajas tööd Rõngu kihelkonnakool kuue õpilasega. Et kool takistas leeritööd, viidi kool Kirepi kooli juurde. Aastal 1851 toodi kool tagasi köstrimajja. 1875. aasta sügiseks sai valmis uus koolimaja köstri maa peal. 1. augustil 1927. aastal ühendati Tilga algkool Tartu Maakonnavalitsuse haridusosakonna otsusega Rõngu 6-klassilise kooliga. 1940. aastal muudeti kool 7-klassiliseks mittetäielikuks keskkooliks, 1960. a sai kool Rõngu 8-klassiliseks kooliks. 1969. a valmis uus koolihoone Hiugemäe nõlvale. 1980.–1981. õppeaastal oli Rõngu kool 304 õpilasega Tartu rajooni suurim 8-klassiline kool. 1986. a novembris anti Haridusministeeriumi inspekteerimise tulemusena kooli juhtkonnale enesekontrolli õigus. 1987. a toimusid koolis juubeliüritused, mis olid pühendatud hariduselu 300. aastapäevale. Kooli juurde paigutati mälestuskivi, saime sinivalge koolilipu, toimus kooli I suusamatk-maraton ja ajalookonverents. 1988. a muudeti kool Rõngu 9-klassiliseks kooliks. 22. veebruaril 1989. a asutati Bengt Gottfried Forseliuse Selts, mille liikmeks on Rõngu kool alates 18. novembrist 1989. a. 31. augustil 1989. a külastas kooli Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee esimees Väino Rajangu kooli juurdeehituse ja keskkooliks ülemineku küsimustes. 1990. aastal alustas kool Rõngu Keskkoolina. 1991. aastal valmis juurdeehitus (6 klassiruumi, köök, söögisaal, kabinetid). 1994. aastast on koolil tegevuslitsents B-kategooria mootor-sõidukijuhtide koolitamiseks. 1994. aasta 17. detsembril sai alguse sõprussuhe Hoboli kooliga Norras. 1997. aastal lülitus meie kool esimesena Eestis ülemaailmse õpilaste keskkonnauuringute programmiga GLOBE. 1998. aasta märtsis avati arvutiklass 11 Pentium-protsessoriga arvutiga. 1999. aastal rajasid õpilased koos kehalise kasvatuse õpetajatega terviseraja kooli kõrvale metsaparki. 2001. aastal rajati koostöös Rõngu lasteaiaga Hiugemäe looduse õpperada. 2002. aastal ühines kool Eesti-Hollandi keskkonnaalase ühisprojektiga Tuulik. 2002. aasta 31. detsembril, pärast põhjalikku kooli köögi ümberehitust, väljastas Tartu Tervisekaitsetalitus Rõngu Keskkooli söökla tunnustamise otsus. Looduskauni Hiugemäe servas asuv kool koos korrashoitud muruväljakute ja staadioniga rõõmustab nii kooliperet kui ka külalisi. 2. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED 2.1. Õpilaste koosseis 10. septembri 2004. a seisuga on Rõngu Keskkoolis 278 õpilast, klassikomplekte 15. Tabel 1. Õpilasi kooliastmeti 2002–2004 ja prognoos aastateks 2005–2007 Kooliaste 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 I kooliaste (1.–3. kl) 43 43 41 47 43 neist 1. klassi 9 19 13 16 14 II kooliaste (4.–6. kl) 75 66 60 48 41 III kooliaste (7.–9. kl) 111 131 134 128 99 neist tulijaid 7. kl Valgutast 12 12 8 12 8 7. kl Aakrest 8 4 2 3 1 neist 9. kl lõpetajaid 18 35 43 46 45 Gümnaasium 33 43 43 53 59 neist 10. klassi 11 16 19 20 20 KOKKU 262 283 278 276 242 Õpilaskonna koosseisu tugevad küljed: 1. Põhikooli osas optimaalne õpilaste arv, mis võimaldab • õpetajatel läheneda igale õpilasele individuaalselt • selgitada välja ja arvestada õpilaste eripäraga (arenguvestlused) • rakendada edukalt tugiõppesüsteemi 2. Gümnaasiumiosa väike õpilaste arv võimaldab ka keskmise tasemega õpilased viia heade riigieksamitulemusteni. Õpilaskonna koosseisu nõrgad küljed: 1. Gümnaasiumiosa väike õpilaste arv ei võimalda moodustada homogeenseid õppegruppe ega moodustada erinevaid õppesuundi. 2. Käärdi aleviku arvamine Rõngu Keskkooli teeninduspiirkonda annab Elva Gümnaasiumile võimaluse suunata koolikohustuslikud nõrgad ja probleemsed õpilased Rõngu Keskkooli. 2.2. Pedagoogiline kaader Rõngu Keskkoolis on 51 töötajat, neist pedagoogilisi töötajaid 29 ning haldus- ja teenindava personali koosseisus 22 töötajat. Pedagoogilise kaadri olulisematest karakteristikutest annab ülevaate tabel 2. Tabel 2. Pedagoogilise kaadri olulisemad karakteristikud seisuga 01.09.2004 Arvudes Protsentides Sugu Naine 22 76% Mees 7 24% Vanus Alla 30-aastased 3 10% 30–39-aastased 6 21% 40–49-aastased 5 17% 50–59-aastased 9 31% 60 ja vanemad 6 21% Haridus Pedagoogiline kõrgharidus 19 66% Muu kõrgharidus 1 3% Pedagoogiline kesk-eriharidus 8 28% Neist omandab kõrgharidust 4 50% Keskharidus 1 3% Ametijärk Vanempedagoog 3 10% Pedagoog 24 84% Noorempedagoog 1 3% Kvalifikatsioonita 1 3% Tööstaaž Rõngu Keskkoolis Alla 5 aasta 10 35% 5–9 aastat 1 3% 10–19 aastat 8 28% 20–29 aastat 3 10% 30 ja enam aastat 7 24% Õpetajaskonna tugevad küljed: 1. Õpetajate kaader on aastate lõikes püsinud väga stabiilsena, mis tagab kindlustunde. 2. Õpetajaskond on huvitatud pidevast sise- ja täienduskoolitusest. 3. Aktiivne osalemine kooli arendustegevuses. 4. Õpetajate järjepidev tegevus õpilaste toimetuleku nimel. Õpetajaskonna nõrgad küljed: 1. Väljastpoolt Rõngu valda töölkäivate õpetajate järjest suurenev osakaal. 2. Noorte õpetajate (alla 30 a) väike osakaal. 3. Teaduskraadiga õpetajate puudumine. 2.3. Õppetöö analüüs 2.3.1. Õppetöö korraldus Põhikooli osas õpetatakse õppeveerandite süsteemis. Uued klassikomplektid (1. klassis) komplekteeritakse eelkõige oma piirkonna õpilastest. Vabadele kohtadele põhikooli klassides võtab kool täiendavalt õpilasi juurde teistest piirkondadest. Õpilased õpivad riikliku õppekava alusel. Gümnaasiumi osas õpetatakse 35-tunnise mahuga kursuste kaupa. Kursuste hindamine toimub õppeperioodi vältel läbiviidavate arvestustööde alusel. Õpilased õpivad riikliku õppekava alusel. Tugevused: 1. Kool juhindub demokraatlikest koostööprintsiipidest kaasates lapsevanemaid ning õpilasomavalitsust. Õpilaste osalemine õppetöövälistes tegevustes kooli, maakonna ja vabariigi tasandil. Töötavad õpiabi süsteemid: • logopeediline töö; • psühholoogiline abi õpilastele; • tugiõppetunnid; • pikapäevarühm; • individuaalsed konsultatsioonid õpilastele; • tihe koostöö õpiraskustega õpilaste vanematega. Probleemid: 1. Üksikute õpilaste poolt koolikohustuse täitmise eiramine ja vähene õpimotivatsioon. 2. Edukate õpilaste õppima asumine Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, Miina Härma Gümnaasiumisse ja Nõo Reaalgümnaasiumisse põhikooli lõpetamise järel. 3. Kaasaegselt sisustatud õppekabinettide ja -vahendite puudumine. 2.3.2. Õppetöö tulemused I Põhikool Tabel 3. 3. klassi tasemetööde tulemused õppeaasta Eesti keel Matemaatika Edukuse % Keskmine hinne Edukuse % Keskmine hinne 2002/2003 95 3,85 75 3,25 2003/2004 100 4,30 100 3,75 Tabel 4. 6. klassi tasemetööde tulemused õppeaasta Eesti keel Matemaatika Inglise keel Edukuse % Keskmine hinne Edukuse % Keskmine hinne Edukuse % Keskmine hinne 2002/2003 100 4,00 88,9 3,21 88,9 3,41 2003/2004 100 3,54 76,0 3,52 79,2 3,33 Vabariiklike tasemetööde eesti keelest ja matemaatikast 3. ja 6. klassidele ning Tartumaa tasemetööde inglise keelest 6. klassile tulemused on sooritamise edukuse protsentide ja keskmiste hinnete põhjal igati rahuldavad (vt tabel 3 ja tabel 4). Juba kahe viimase õppeaasta tulemuste võrdlemisel on näha, et tulemused on kõikuvad. See on tingitud õpilaskontingendi ja ka tööde raskusastmete erinevusest, samuti aine eripärast, kus õpitulemusi mõjutavad tugevalt ka õpilaste individuaalsed eeldused. Tabel 5. Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaasta Eesti keel Matemaatika Inglise keel Keskmine hinne Keskmine hinne Keskmine hinne Riik Kool Riik Kool Riik Kool 2002/2003 3 3,75 3,50 4,38 4,27 4,22 2003/2004 3 3,94 3,47 3,60 4,17 3,67 Tabel 5 kajastab põhikooli lõpueksamite tulemusi võrrelduna vabariikliku valla ja väikelinnade koolide keskmise tulemusega, eesti keele ja matemaatika eksam on kõikidele lõpetajatele kohustuslik, ülejäänud õppeainetest on lõpetajal valida üks õppeaine, milles ta soovib eksamit sooritada. Et enamus lõpetajaid valib inglise keele eksami, on tabelis 5 valikainetest toodud ära ainult inglise keele eksami tulemused. Tulemuste võrdlusest on näha, et eesti keele ja matemaatika tulemused on märgatavalt kõrgemad vabariiklikest tulemustest. Riigieksamite tulemused on vastavuses õpilaste võimete ja RÕK-is nõutavate tulemustega. Põhikooli nominaalajaga lõpetanute protsent kooli lõpetanute üldarvust on suhteliselt kõrge: 2002/2003. õa 94%; 2003/2004. õa 80%. Põhikooli lõpetanutest jätkab õpinguid 10 viimase aasta keskmise tulemuse põhjal 97%, neist: Rõngu Keskkoolis – 52%; mujal gümnaasiumides – 22%; Kutsekoolides – 23%. II Gümnaasium Tabel 6. Gümnaasiumi riigieksamite tulemused Õppeaine 2002/2003 2003/2004 Keskmine tulemus Keskmine tulemus Riik Kool Riik Kool Eesti keel 52,73 82,50 52,91 52,81 Matemaatika 49,77 50,33 53,67 44,83 Inglise keel 59,79 68,00 62,66 64,93 Bioloogia 57,97 54,80 57,01 67,22 Keemia 59,79 57,00 63,35 87,00 Ajalugu – 54,28 68,33 Geograafia – 63,28 68,45 Füüsika – 53,26 38,00 Ühiskonnaõpetus – 58,76 66,00 Gümnaasiumi riigieksamite punktide osas (tabel 6) on selgelt näha kooli keskmiste näitajate kõrgem tase võrreldes riiklike punktidega enamuses õppeainetes. Rõngu Keskkooli kõigi 12 lennu lõpetajate edasine käekäik on toodud tabelis 7. Tabel 7. Rõngu Keskkooli lõpetajate edasine käekäik Õppeaasta Lõpetajate arv Kõrgkool Kutsekool Eesti Kaitsevägi Tööle Muu 1992/1993 18 10 1 – 5 2 1993/1994 13 6 2 – 4 1 1994/1995 13 5 6 – 2 – 1995/1996 14 7 3 – 2 2 1996/1997 12 10 1 1 – – 1997/1998 14 4 8 – – 2 1998/1999 14 7 5 2 – – 1999/2000 10 6 4 – – – 2000/2001 15 4 9 – 1 1 2001/2002 12 6 5 – – 1 2002/2003 6 5 – – 1 – 2003/2004 16 7 4 3 2 – Kõigi aastate keskmise tulemusena jätkab õpinguid kõrgkoolis 157 lõpetajast 77 ehk 49%. Tööleminejate osakaal on viimaste aastate jooksul vähenenud. Kokku on tööle minejaid 16 ehk 10% lõpetajate üldarvust, nendest viimasel kahel aastal tööleminejad on tööle asunud välismaale. III Õpilaste saavutused 2002–2004 Viimasel kahel õppeaastal on märgatavalt tõusnud õpilaste osalemine maakondlikel ja riiklikel võistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel. Maakondlikel aineolümpiaadidel on osaletud järgmistes õppeainetes: eesti keel, inglise keel, vene keel, matemaatika, keemia, informaatika, ajalugu, bioloogia, muusika, käsitöö. Paremad saavutatud tulemused on toodud tabelis 8. Tabel 8. Õpilaste saavutused aastatel 2002–2004 2002/2003 2003/2004 Põhikool 2. koht Tartumaa algklasside võistlusmängus; 3. koht Päästeameti poolt korraldatud esseevõistlusel; Peapreemia ja eripreemia J. Liivi luulel põhineval maakondlikul võistlusel; 1. ja 2. koht Fr. R. Kreutzwaldi viktoriinil; 1. koht Eesti Rahva Muuseumi korraldatud joonistusvõistlusel; kolm Tartumaa koolinoorte meistrit suusatamises; ergutusauhind «Tuuliku» võistluses; auhinnad keskkonnaalaste uurimistööde konkursil. 2. koht maakondlikul bioloogia- olümpiaadil; 1. koht maakondlikul 4. klasside jutuvõistlusel; kaks esikohta maakondlikul käsitööolümpiaadil; 1. koht vabariiklikul tuletõrjeteemalisel luulevõistlusel; 4. koht muusikaolümpiaadil; 2. koht maakonnavõistlustel suusatamises; 3. koht Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel maastikuteatejooksus; kolm Tartumaa meistritiitlit suusatamises; eripreemia J. Liivi luule põhjal toimunud joonistusvõistlusel; osavõtt vabariiklikust keemiaviktoriinist. Gümnaasium 1. koht Tartumaa koolinoorte karikavõistlusel võrkpallis; osavõtt Noorte Teadlaste konkursist; osalemine vabariiklikul tõlkevõistlusel. 2. koht maakondlikul inglise keele olümpiaadil; 3. koht maakondlikul eesti keele olümpiaadil; 1. ja 4. koht Tartumaa meistrivõistlustel ja 3. koht Eesti meistrivõistlustel lamades surumises; meistritiitel ja 2. koht Tartumaa koolinoorte murdmaajooksus. 2.4. SWOT-analüüs TUGEVUSED ehk kooli arengut soodustavad sisemised tegurid: 1. Professionaalne pedagoogiline kaader. 2. Meeskonnatöö ja koostööpõhimõtete rakendamine. 3. Demokraatlikest koostööprintsiipidest lähtumine, lapsevanemate ja õpilasomavalitsuse kaasamine. 4. Konkurentsivõimeline põhikooli- ja gümnaasiumiharidus. 5. Õpinguid jätkab 80% gümnaasiumiosa lõpetajatest ja 97% põhikooli lõpetajatest. 6. Õpiabisüsteem ja selle toimimine. 7. Kollektiivi valmisolek muudatusteks. 8. Püsiv kaader. 9. Tulemuslik konkurssidest osavõtt. 10. Toimivad arenguvestlused. 11. Õppeprotsessis arvestatakse õpilase võimeid ja võimalusi tema arengu toetamisel. 12. Õpilasesõbralik keskkond. 13. Soe, puhas ja kaunis koolimaja ning heakorrastatud ümbrus. 14. Omavalitsuse toetav suhtumine. 15. Toimiv asjaajamise kord ja väga hea info liikumine. 16. Juhtkonna toetav suhtumine täienduskoolitusse ja tasemel sisekoolitus. 17. Põhjaliku ettevalmistusega traditsioonilised üritused. NÕRKUSED ehk kooli arengut pidurdavad sisemised tegurid: 1. Erialaspetsialistide (parandusõppe õpetaja, sotsiaalpedagoogi) puudumine. 2. Amortiseerunud võimla. 3. Õpperuumide vähesus. 4. Bussisõidugraafikute ebasobivus tugiõppe ja ringide töö korraldamisel. 5. Käitumishäiretega õpilaste võimutsemine. 6. Gümnaasiumiossa vastuvõtutingimused võimaldavad üksikute madala õpimotivatsiooniga õpilaste vastuvõttu. 7. Kool asub kahes hoones. 8. Puudub ühtsete nõuete järjekindel täitmine mõnede õpetajate poolt. 9. Liigne lapsesõbralikkus. 10. Vajakajäämised noorte ja uute õpetajate abistamissüsteemi rakendamisel. 11. Kaasaegsete õppevahendite vähesus. 12. Eelmisel õppeaastal tekkinud lahkheli töötajate vahel. 13. Gümnaasiumiklasside vähene täituvus. 14. Kohatine kodupoolne laste järelevalvetuse suurenemine. VÕIMALUSED ehk välised arengut soodustavad tegurid: 1. Rõngu kooli ümbruskonna algkoolide keskmes asumise tõttu paralleelklasside olemasolu III kooliastmes. 2. Laste arvu vähenemisest tingitud väikekoolide sulgemise tagajärjel õpilaste arvu kasv (Aakre, Valguta, Pikasilla, Palupera). 3. Laste arvu vähenemisest tingitud väikekoolide sulgemise tagajärjel vabaneb pedagoogiline kaader. 4. Võrtsjärve Sihtasutuse ja Limnoloogiajaama lähedus keskkonnaalase koostöö arendamiseks. 5. Saada rahastamist 21. sajandi kooli ja teistest projektidest. 6. Rõngu Vallavolikogu toetav otsus huviringi «e-tööstuse alused» suhtes soodustab ja annab uusi arenguvõimalusi. 7. Sõpruskoolide intellektuaalne ja materiaalne toetus. 8. Kohaliku ettevõtluse arenemine aitab õppekava realiseerimisel täies mahus. 9. Elva ja Rõngu vahelise hommikuse bussiliikluse korrastamine selliselt, et õpilastel oleks Rõngu suunas parem sõita kui Elva suunas. OHUD ehk välised arengut pidurdavad tegurid: 1. Praegune õpetajate positsioon ühiskonnas võib tulevikus põhjustada kaadriprobleeme. 2. Töötuse suurenemine elanikkonnas, mis halvendab õpilaste finantsolukorda ning vähendab omakorda õpimotivatsiooni ja suurendab suhtlemiskonflikte õpilaste vahel. 3. Edukate põhikooli lõpetajate lahkumine Tartu linna gümnaasiumidesse. 4. Laste sündivuse vähenemine koolipiirkonnas. 5. Gümnaasiumiosa sulgemine uuele rahastamismudelile üleminekul. 6. Praegu toimiv ja peatselt muudetav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus soodustab teatud õpilaste õpimotivatsiooni langust ja koolikohustuse mittetäitmist. 7. Massimeedia soodustav mõju laste agressiivsuse kasvule. 8. Karistamatuse tunde tekkimist soodustav ühiskond. 3. VISIOON, MISSIOON JA KOOLI EESMÄRK VISIOON: Rõngu Keskkool on paikkonna parim kool! MISSIOON: Muuta hea paremaks! EESMÄRK: Rõngu Keskkool on kool, kus • õpilastele on loodud võimalused põhihariduse omandamiseks, koolikohustuse täitmiseks ja üldkeskhariduse omandamiseks; • õpilastele antakse võimetele ja huvidele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 4. KOOLI ARENGUVALDKONNAD JA -SUUNAD Kooliarenduse peamised eesmärgid: Kindlustada koolis antava hariduse kvaliteet, säilitades ja toetades olemasolevaid tugevaid külgi ning vähendades arengut pidurdavate tegurite mõju (vt SWOT-analüüs). Kvaliteetne õppeprotsess: Antud valdkonna arengueesmärgiks on õppekava arendustegevus, õppe-kasvatustöö parendamine läbi õpiabivormide täiustamise ja projektijuhtide rakendamise; olemasoleva õppesuuna arendamine ning uue õppesuuna käivitamine ja arendamine. Tegevussuunad: Õpiabivormide hea taseme säilitamine ja edasiarendamine. Põhirõhk on suunatud logopeedilise töö laiendamisele, parandusõppe ja diferentseeritud töö sissetoomisele III kooliastmes. III kooliastmes säilitatakse kaks paralleelklassi. Ainekomisjonide kaasamine ainekavade rakenduvuse analüüsimisel ja ainekavade täiendamisel tulenevalt eelnenud analüüsist, samuti õppevahendite (k.a õpikud, töövihikud) tellimisel, uuendamisel, kaasajastamisel. Huvialaringide süsteemi laiendamine. Võimalus on uue ringi «e-tööstuse alused» töölerakendamiseks (läbi viidud eelnev uuring, kirjutatud rahastamistaotlus vahendite muretsemiseks, olemas on juhendaja). Olemasolevale üldõppesuunale arendatakse välja keskkonnaalane süvaõpe GLOBE baasil. GLOBE töötab koolis kaheksandat aastat, on tunnustatud ja tuntud kogu riigis. Suunata õpetajaid mentorikoolitusele. Õpilaste areng ja toimetulek: Valdkonna arengueesmärgiks on arenenud ja endaga toimetuleva isiksuse kasvatamine. Tegevussuunad: Õpilase iseärasuste väljaselgitamisel on lapse arenguvestluste näol klassijuhatajatel kahe aasta kogemus. Arenguvestluste jätkamisel on vaatluse all õpilase areng, tema eripära arvestamine õppetöös, tugiõppe korraldamisel, kooli esindamisel. Vajadusel sõlmitakse arenguvestluse käigus klassijuhataja ja lapsevanema vaheline koostööleping lapse ja kooli arengu edendamiseks. Kooli kodukorra täiustamisel arvestatakse ka arenguvestluste käigus tehtud ettepanekutega. Õpilasomavalitsuse kaasamine õppekavaarendusse ja õpilastega seotud õppimise, käitumise ja koolikohustuse mittetäitmise põhjuste selgitamisel tekkinud olukordade parendamisel. Kümme aastat on koolil sõprussuhted Norras asuva Hoboli kooliga. Suhted Hoboli kooliga tihenevad, kui hakatakse vahetama ja vastastikku hindama õpilaste uurimistöid Norra ja Eesti kohta, see tihendab ainetevahelist integratsiooni (ajalugu, geograafia, loodusteadused, inglise keel, informaatika). Eelmisest aastast lisandus GLOBE liinis sõprussuhe Soomes asuva Palokka kooliga, kus tehakse koostööd keskkonnauurimiste valdkonnas. Töötajate professionaalsus: Valdkonna arengusuunaks on sisekoolituse arendamine ja mentorite süsteemi käivitamine. Tegevussuunad: Õpetajate sisekoolitussüsteemi edasiarendamine lahtiste tundide süsteemi taasloomisega ja avalike tunnianalüüsidega. Mentorkoolituse läbinud õpetajate rakendamine noorte õpetajate juhendajatena. Pedagoogide enesehindamisalase koolituse läbiviimine. Projektide koostamise ja läbiviimise tõhustamine projektijuhtide rakendamisega, andmaks õpilastele võimalust õpitavat laiemalt rakendada. Vähemalt üks pedagoog igast ainesektsioonist koolitatakse projektijuhiks, kelle üheks tööülesandeks saab projektide koostamine ja koordineerimine. Tõhus juhtimine ja ladus korraldus: Ka edaspidi jätkub demokraatlik juhtimisstiil, mis on arengu ja edu tagatiseks. Tegevussuunad: Õppenõukogu tegevuse ja rolli väärtustamine. Ametijuhendite ja tööjaotuse korrigeerimine. Ühiste projektide läbiviimine ainekomisjonide vahel, teemapäevade jätkamine. Ainekomisjonide kaasamine eelarve koostamisel. Töö lastevanematega: Suurimaks arengusuunaks antud valdkonnas on lapsevanemate suurem kaasamine kooliellu. Tegevussuunad: Lapsevanema kui kriitilise sõbra kaasamine õppe- ja kasvatustegevuses. Lapsevanemate kaasamine kooliüritustel vaatlejatena, lastevanemate aktiivi loomine. Õpilasomavalitsuse ja hoolekogu koostöö arendamine. Hetkel piirdub lastevanemate tunnustamine tublimate lõpetajate vanemate tänamisega kooli lõpuaktusel. Välja töötatakse lastevanemate tunnustamise süsteem. Majandustegevus: Arengusuunaks on töötamis- ja õppimistingimuste parandamine ja kaasajastamine vastavalt 21. sajandi kooli nõuetele. Tegevussuunad: Õpikeskkond: olulisimaks võimla remontimine ja juurdeehitus, poiste töökodade renoveerimine, arvutiklassi vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega ning sanitaarremontide teostamine. Infotehnoloogia: selles valdkonnas on põhitähelepanu pööratud õpetajate täienduskoolitusele ning arvutiklassi töökohtade kaasajastamisele. Traditsioonid ja maine: koolielu ja saavutuste kajastamine järjepidevalt ajalehtedes «Rõngulane» ja «Elva Postipoiss». Kooli õpilaskonverentside materjalide süstematiseerimine, levitamine. Koostöö arendamine valla ettevõtetega õppekava läbivate teemade käsitlemisel. Koostööd jätkatakse Tartu Kutsehariduskeskusega, Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituudiga, noorsoopolitseiga, sõpruskoolidega. 5. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2007 5.1. Kvaliteetne õppeprotsess EESMÄRK Õppekava arendustegevus, rakendamine

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.1.1. Uuringute, analüüside teostamine ainekavade rakendamiseks X X Direktori asetäitja, ainekomisjonide esimehed 5.1.2. Ainekavade täiendamine vastavalt uuringutele X X X X Ainekomisjonide esimehed 5.1.3. Pedagoogide sisekoolitussüsteemi täiustamine ja rakendamine X X X X Juhtkond 5.1.4. Keskkonnaalase õppesuuna kujundamine X Juhtkond 5.1.5. Keskkonnaalase õppesuuna juurutamine ja arendamine X X X Juhtkond, ainekomisjonid 5.1.6. Õppevahendite kaasajastamine X X X X Direktor, ainekomisjonide esimehed 5.1.7. Huvialaringide tegevuse tõhustamine (ainekavade koostamisega) X X Juhtkond 5.1.8. Andekatele õpilastele suunatud tegevuse täiustamine X X X Juhtkond 5.1.9. Tugiõppesüsteemi täiustamine X X Juhtkond 5.1.10. Tugiõppesüsteemi rakendamine X X X X Juhtkond, ainekomisjonid 5.1.11. Diferentseeritud õppevormi juurutamine III kooliastmes X Juhtkond, ainekomisjonid 5.1.12. Õpetajate rakendamine mentoritena X X X Juhtkond 5.2. Õpilaste areng ja toimetulek EESMÄRK Arenenud ja endaga toimetulev isiksus

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.2.1. Arenguvestluste läbiviimine õpilaste ja lastevanematega X X X X Direktor, klassijuhatajad 5.2.2. Kooli kodukorra arendustöö X X X Juhtkond, ÕOV 5.2.3. Õpilasomavalitsuse tegevuse toetamine X X X X Direktor, klassijuhatajad 5.2.4. Õpilaste tunnustamissüsteemi rakendamine X X X X Juhtkond 5.2.5. Rahvusvahelistes, kohalikes ja internetipõhistes projektides osalemine X X X X Direktori asetäitja, ainekomisjonid 5.2.6. Koostöö jätkamine ja täiustamine Hoboli ja Palokka koolidega X X X X Juhtkond 5.2.7. Huvialaringi «e-tööstuse alused» töölerakendamine ja arendamine X X X X Direktor 5.2.8. Õpilaste suunamine koolivälistele konkurssidele, võistlustele jms X X X X Ainekomisjonid 5.2.9. Kontrolli tõhusus õpilaste koolist puudumiste üle X X X X Direktori asetäitja, klassijuhatajad 5.3. Töötajate professionaalsus EESMÄRK Võimetekohane tagasisidet andev, analüüsimis- ja sünteesimisoskusele suunatud õpitegevus, eneseanalüüs

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.3.1. Arenguvestluste läbiviimine (juhtkond – pedagoog) X X X X Juhtkond 5.3.2. Enesehindamisalase koolituse läbiviimine X X Juhtkond 5.3.3. Töötajate täiendusõppele suunamine vastavalt koolituskavale X X X X Direktor 5.3.4. Õpetajate kursustele suunamine vastavalt enesetäiendusplaanile X X X Direktor 5.3.5. Lahtiste tundide süsteemi taasloomine X Direktori asetäitja, ainekomisjonid 5.3.6. Kolleegi tunni ja töö analüüs X X Direktori asetäitja 5.3.7. Tunnustussüsteemi reglementeerimine X X Juhtkond 5.3.8. Iga ainekomisjoni esindaja suunamine projektijuhtide koolitusele X Direktor 5.3.9. Pedagoogide toetamine projektide koostamisel ja ellurakendamisel X X X X Juhtkond 5.3.10. Õpetajate suunamine mentorite koolitusele X X X X Direktor 5.4. Tõhus juhtimine ja ladus korraldus EESMÄRK Arengu ja edu tagatiseks on demokraatlik juhtimine

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.4.1. Õppenõukogu tegevuse ja rolli väärtustamine X X X X Juhtkond 5.4.2. Arenguvestlused klassijuhatajatega koos analüüsiga X X X X Direktor 5.4.3. Ametijuhendite ja tööjaotuse korrigeerimine X X Direktor 5.4.4. Demokraatliku juhtimissüsteemi jätkamine. Juhtkonna tagasiside tõhustamine X X X X Juhtkond 5.4.5. Ainekomisjonide kaasamine eelarve koostamisel X X X X Direktor 5.4.6. Õpilasomavalitsuse kaasamine otsustamisprotsessi X X X X Direktor 5.5. Töö lastevanematega EESMÄRK Lastevanemate ja koolikollektiivi ühistöö laste kasvatamisel

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.5.1. Laste arenguvestluste käigus koostöölepingute sõlmimine ja rakendamine X X X X Klassijuhatajad 5.5.2. Lapsevanema kui kriitilise sõbra kaasamine õppe- ja kasvatustegevusse X X X X Direktor 5.5.3. Lastevanemate aktiivi loomine ja kaasamine klassitöös X X X X Klassijuhatajad 5.5.4. Lastevanemate tunnustamise süsteemi täiustamine ja rakendamine X X X Direktor, hoolekogu 5.5.5. Lastevanemate küsitlus õppe- ja kasvatustöö hindamiseks X Hoolekogu 5.5.6. Lastevanemate kaasamine kooli- üritustel vaatlejatena X X X X Hoolekogu 5.6. Infotehnoloogiaalane tegevus EESMÄRK IKT efektiivne rakendamine õppetöö läbiviimisel. Arvutist kujuneb vahend õppetöös

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.6.1. Arvutiklassi võrgu korrastamine X X X X Infojuht 5.6.2. Kooli internetilehekülje atraktiivsuse tagamine, uute linkide lisamine X X X X Infojuht 5.6.3. Õpetajate arvutialase täienduskoolituse arendamine X X X X Direktor, infojuht 5.6.4. Avalikkusele suunatud arvutikursuste korraldamine X X X X Infojuht 5.6.5. Auviste kogu süstematiseerimine X X Raamatukogu juhataja 5.6.6. Tunniväline arvutiklassi kasutamine õpilaste poolt X X X X Infojuht, administraator 5.7. Traditsioonid ja maine EESMÄRK Koolielu väärtustamine ja vaimsuse kujundamine

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja 5.7.1. Saavutuste tutvustamine üldsusele X X X X Juhtkond, infojuht 5.7.2. Kogukonna kaasamine kooli traditsioonilistel üritustel X X X Juhtkond, ürituste org. toimkonnad 5.7.3. Rõngu hariduselu 320. aastapäeva üritused X Direktor, org. toimkond 5.7.4. Kooli õpilaskonverentside materjalide koondamine X X X Direktori asetäitja, raamatukogu juhataja 5.7.5. Õpilaste keskkonnakonverentsi avamine teistele vabariigi koolidele X Direktori asetäitja, org toimkond 5.7.6. Lahtiste uste päevad lastevanematele X X X Direktor, ainekomisjonid 5.7.7. Kooli tutvustavate materjalide uuendamine X X X Direktor, ainekomisjonid 5.7.8. Vilistlastega koostöö tõhustamine X X X Juhtkond, hoolekogu 5.8. Majandustegevus EESMÄRK Töötamis- ja õppimistingimuste parandamine, kaasajastamine

okt 2004 2005 2006 2007 Vastutaja, korraldaja Ressurss 5.8.1. Kraanikausid klassidesse X X X juhtkond projekt, eelarve 5.8.2. Klassimööbli uuendamine X X X X juhtkond eelarve 5.8.3. Õpilaste riietusruumide remont X juhtkond projekt, eelarve 5.8.4. Õpetajate tualettruumi remont X juhtkond eelarve 5.8.5. Koolimaja vanade akende väljavahetamine X juhtkond projekt, eelarve 5.8.6. Sanitaarremondid klassides X X X majandus- juhataja eelarve 5.8.7. Püsistendialuste uuendamine X juhtkond projekt, eelarve 5.8.8. Kooliraadiovõrgu väljaehitamine X juhtkond eelarve 5.8.9. Koolikella väljavahetamine X majandus- juhataja eelarve 5.8.10. Klassitahvlite osaline väljavahetamine X X X majandus- juhataja eelarve 5.8.11. Poiste tööõpetuse kabinettide renoveerimine X X juhtkond projekt, eelarve 5.8.12. Võimla remontimine ja juurdeehitus X X juhtkond projekt, eelarve 5.8.13. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine X juhtkond 5.8.14. Kooli maa-ala detailplaneeringu koostamine X juhtkond eelarve 5.8.15. Kooli maa-ala detailplaneeringu elluviimine X X X juhtkond eelarve 5.8.16. Keemia- ja füüsikakabineti ümberehitamine auditooriumiks X X juhtkond eelarve 5.8.17. Arvutiklassi töökohtade kaasajastamine ja klassi haldamise tarkvara soetamine X X X X juhtkond, infojuht projekt, eelarve 5.8.18. Arvutiklassi üleviimine suuremasse ruumi X juhtkond, infojuht eelarve 5.8.19. Dataprojektori ja sülearvuti ostmine tundide läbiviimiseks klassides X X X X juhtkond, infojuht eelarve 5.8.20. Kooli territooriumi korrashoid X X X X majandus- juhataja eelarve 5.8.21. Individuaalvestluse läbiviimise ruumi sisustamine X X juhtkond eelarve 5.8.22. Kirjanduse, õppevahendite ja auviste täiendamine X X X X juhtkond eelarve, 21. saj kooli projekt 5.8.23. Kooli suusabaasi täiustamine X X X juhtkond eelarve 5.8.24. Hiugemäe–Lossimäe valgustatud suusarada X X juhtkond projekt, eelarve 5.8.25. Koolitee (Puiestee tänava) rekonstrueerimine X X X X teedevalitsus riigieelarve 5.8.26. Kooli katlamaja katelde väljavahetamine X X juhtkond projekt, eelarve 5.8.27. Traditsiooniliste ürituste korraldamine X X X X juhtkond projekt, eelarve, sponsorid 5.8.28. Õpilaste õppekäikude ja õppeseminaride finantseerimine X X X X juhtkond eelarve 5.8.29. Vanade koolihoonete ja nende ajalooliste asukohtade tähistamine ja kaardistamine Rõngu valla territooriumil X X juhtkond projekt, eelarve 5.8.30. Kooli 320. aastapäevaga seotud ürituste korraldamine X juhtkond projekt, eelarve, sponsorid 5.8.31. Kooli sümboolikaga seotud meenete ja trükiste soetamine ja levitamine X X X juhtkond projekt, eelarve, sponsorid 6. ARENGUKAVA TÄITMISE JA UUENDAMISE KORD 6.1. Arengukava täitmist analüüsitakse ja antakse hinnang aasta jooksul saavutatule õppenõukogus üks kord aastas. 6.2. Arutatakse läbi eelseisva aasta prioriteetsed arenguvaldkonnad. 6.3. Kiidetakse heaks järgneva aasta tegevuskava. 6.4. Muudatused arengukavas ja järgneva aasta tegevuskava esitab Rõngu Vallavolikogule kinnitamiseks kooli direktor.