Karksi Vallavolikogu — Kaevetööde eeskiri — KO, 14, 77

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde korra Karksi valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid tegevatele isikutele. (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata: 1) kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, kui seal ei asu tehnovõrke ja -rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga; 2) kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnorajatiste püstitamisel või remonttöödel. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) kaevetöö on: a) süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast; b) töö, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes; c) puude istutamine või väljajuurimine; d) ehitusgeoloogilised puurimistööd; 2) kaevetöö tegija – isik, kes teeb kaevetööd; 3) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu; 5) kaeveloa avaldus – vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö tegija poolt vallavalitsusele. 6) kaeveluba – luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja. § 3. Kaevetöö teostamise üldnõuded (1) Kaevetööd on lubatud teha kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või kirjalik nõusolek. (2) Ehitusgeoloogilisi töid teha kooskõlas ehitusseadusega. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või šahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaeveloa lõpetamisel ja säilitatakse vallavalitsuses. (3) Kaevetöö tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil. (4) Kolme aasta jooksul pärast valla omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfaltbetoon- või monoliitsete betoonkatete ehitamist on kaevetöö nendel üldjuhul keelatud. Erandid on lubatud tehnovõrkude avarii puhul või ehitus- ja keskkonnaspetsialisti eelneval kirjalikul nõusolekul. (5) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Juhul, kui soovitakse muuta teekatte tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. (6) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutise taastamise korral hoiab katet korras kaevetöö tegija. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maa-aladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaevekoha taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti. § 4. Kaeveloa vormistamine ja väljaandmine (1) Kaeveloa vormistab ning väljastab vallavalitsuse määratud ametnik kaevetöö tegijale. Selleks esitab kaevetöö tegija vallavalitsusele kaeveloa avalduse, ehitusprojekti ja kooskõlastuslehe. Vallavalitsuse määratud ametnikul on õigus mõjuval põhjusel nõuda lisaks täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi. (2) Kaeveloa avalduse ja kaeveloa vormi kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsusel on õigus teha ettepanekuid kaevetöö tegemise aja, võimalike eritingimuste ja täiendavate kooskõlastuste suhtes. (4) Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal, kusjuures kaevetöö tellija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused. (5) Kaeveluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul kaevetöö tegijale pärast kaeveloa avalduse, ehitusprojekti, kooskõlastuslehe ja täiendavate dokumentide esitamist. (6) Kaeveluba ei väljastata kaevetöö tegijale, kellel on: 1) eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaeveluba; 2) tähtajaliselt on täitmata vallavalitsuse poolt tehtud ettekirjutus. § 5. Kaevetöö teostamine (1) Kaevetöö tegemise ajal peavad ehitusprojekt ja kaeveluba olema töö teostamise kohas. Kui kaevetöö kestus on üle ühe ööpäeva, tuleb töökohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud töö tellija ja teostaja nimi, vastutava isiku nimi, telefoninumber ning töö lõpetamise tähtaeg. (2) Kaevetöö tegija peab vallavalitsuse nõudmisel avaldama oma kulul liikluskorralduse muudatuse kohta teate raadios ja/või ajalehes. (3) Kaevetöö tsoon tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja ajutisele liikluskorraldus-skeemile. Pärast töö teostamist tuleb ajutised märgid ja piirded kohe kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest vallavalitsust. (4) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas. (5) Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetöid, välja arvatud avariitööd, on lubatud puudele lähemal kui 2 m teostada keskkonnaspetsialisti eelneval nõusolekul. (6) Tee taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist koos kastmisega. Täitematerjali tihedus peab vastama tihendustegurile 0,98. Taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb ära vedada projektis ettenähtud kohta. (7) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Asfaltbetoonkatte eri kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega. (8) Tänavakatte täielik taastamine peab olema teostatud kolme tööpäeva jooksul arvestades kaeve tagasitäitmise päevast. Juhul kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talveperioodil, taastatakse kate ajutiselt. (9) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud. (10) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida päästeteenistust. (11) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada AS Iivakiviga. (12) Kaevetöö tegija tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine. (13) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevetöö tegija tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnorajatiste kohta, kusjuures üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuse arhiivis. § 6. Avariitöö teostamine (1) Tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada järgmistel tingimustel: 1) vallavalitsusele on saadetud teade avarii põhjuste, kaevetöö tegija ja töö alguse äranäitamisega; 2) avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega, arheoloogilises kaitsevööndis tehtavate tööde puhul Muinsuskaitseametiga; 3) kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 m on informeeritud keskkonnaspetsialisti (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäimist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus). (2) Avarii kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, tuleb samaaegselt töö alustamisega taotleda kaeveluba. § 7. Tehnovõrkude kaitsmine kaevetööl (1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult. (2) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (3) Tehnovõrgu, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel. (4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul. § 8. Kaevetöö ja kaeveloa lõpetamine Kaevetöö on lõpetatud, kui: 1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule/valdajale; 2) tee kohta on vallavalitsuse nõudmisel esitatud: a) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta; b) täitepinnase tihendamise kontrollakt; c) täitematerjali vastavussertifikaat; d) asfaltbetooni vastavussertifikaat; 3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud vallavalitsusele; 4) vallavalitsusele on tagastatud kaeveluba allkirjadega maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta ning esitatud vallavalitsuse nõudmisel teostusmõõdistuse geodeetilised tööd. § 9. Vastutus (1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö tegija. (2) Eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral töö peatatakse. (3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt määratud ametnikud. (4) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele. § 10. Määruse rakendamine (1) Karksi-Nuia Linnavolikogu 15. mai 1996. a määrusega nr 9 «Karksi-Nuia kaevetööde eeskiri» tunnistatkse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Heino LUIK