Majandus- ja kommunikatsiooniminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.2 "Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine" osa tingimused

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 27.12.2004 nr 216 (RTL 2005, 5, 31) 14.01.2005 Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamise meetme osa (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lg 2 punkti 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 2. prioriteedi meetme number 2.2 «Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine» elluviimiseks. (2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetme raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks. (3) Alameetme eesmärgiks on parandada olemasolevate ettevõtjate tegevuskeskkonda, toetades vajaliku ettevõtluse infrastruktuuri ja kaasaegse infrastruktuuriga varustatud tööstuskinnisvara loomist. (4) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks. (5) Määruse alusel antakse toetust alameetme eesmärkide saavutamiseks. Alameetme raames antakse toetust lähtuvalt Euroopa Komisjoni juhistes riigipoolse regionaalabi andmiseks (EÜT C 74, 10.03.1998, lk 9–18) sätestatust. (6) Määrust ei kohaldata projektidele, mis on suunatud tehnilise infrastruktuuri kitsaskoha likvideerimisele järgmistes tegevusvaldkondades: 1) põllumajandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine; 2) jahindus ja metsamajandus; 3) kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad; 4) mäetööstus; 5) joogi- ja tubakatootmine, välja arvatud mineraalvee ja alkoholita jookide tootmine; 6) terasetööstus; 7) mootorsõidukite tootmine; 8) elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus; 9) ehitus; 10) hulgi- ja jaekaubandus; 11) veondus, laondus ja side; 12) finantsvahendus; 13) kinnisvara arendus ja rentimine; 14) haridus; 15) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 16) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 17) sünteeskiutootmine. [RTL 2005, 5, 31 - jõust. 14.01.2005] § 2. Mõisted Määruse tähenduses: 1) ehitamine on ehitamine «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) tähenduses; 2) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 305 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 471) mõistes; 3) suurettevõtja on Eestis äriregistrisse kantud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive on suurem kui 625 miljonit Eesti krooni või aasta bilansimaht ületab 420 miljonit Eesti krooni; 4) abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus; 5) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 6) projekt on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse; 7) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 8) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 9) kasusaaja on projekti mõjupiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevuse tulemuslikkus sõltub alameetme raames antavast toetusest; 10) projekti sihtala on territoorium, kus ühe projekti kasusaajad kasutavad ühiseid tehnovõrke või rajatisi (välja arvatud telekommunikatsioonivõrk) või juurdepääsuteid (välja arvatud õhu- või veeteed). 11) tehniline infrastruktuur on ettevõtluse arenguks piirkonnas vajalikud ühendusteed (välja arvatud õhu- ja veeteed) ja tehnorajatised (välja arvatud telekommunikatsioonivõrk); 12) tehnilise infrastruktuuri kitsaskoht on tehnilise infrastruktuuri puudulikkus, mis on takistuseks ettevõtja arengule; 13) põllumajandustoode hõlmab «Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu)» (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 17 lõikes 2 nimetatud tooteid. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Alameetme raames toetatavad tegevused Alameetme raames toetatakse ettevõtja majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ehitamist, mis on seotud tehnilise infrastruktuuri kitsaskoha likvideerimisega. § 4. Abikõlblikud kulutused (1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulutuste katmiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele ja tingimustele: 1) kulutused, mis on seotud ettevõtjale vajaliku elektritarbimisvõimsuse saamiseks vajalike seadmete ja rajatiste soetamise, ehitamise ja paigaldamisega kuni hoone jaotuskilbini, kaasa arvatud jaotuskilbile paigaldatavad seadeldised; 2) projektiga seotud ühisveevärgi, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga ühinemise liitumistasud; 3) veevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ning kehtivatele õigusaktidele tuginedes ettevõtjale vajalike mahutite ja veepuhastusrajatiste ehitamisega seotud kulutused; 4) veevärgi ja kanalisatsiooni ning nendega kaasnevate ehitiste, sealhulgas pumplate, ehitamisega ning projektiga otseselt seotud seadmete (pumbad, filtrid, survepaagid, elektri- ja juhtimissüsteemid) soetamise ja paigaldamisega seotud kulutused; 5) ettevõttele vajalike gaasi- ja soojustrasside ning katlamajade rekonstrueerimise ja ehitamisega seotud kulutused juhul, kui gaasi- või soojusenergiat kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis; 6) ettevõtte majandustegevuseks vajalike ühendusteede ja sildade teeosade ehitamisega seotud kulutused; 7) ettevõtte territooriumit üldkasutatavate teedega ühendavate ja ettevõtte territooriumil paiknevate ühendusteede ning nendega piirnevate laadimisplatside, parklate ja laoplatside ehitamisega seotud kulutused; 8) paragrahvi 20 punktis 15 nimetatud tegevusega seotud kulutused. (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) jõujaamade ehitamisega seotud kulutused; 2) hoonete sees asuvate elektrisüsteemide, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, gaasivõrkude ja küttesüsteemide ehitamisega seotud kulutused; 3) kohaliku omavalitsuse veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisega seotud kulutused; 4) haljastustöödega seotud kulutused iseseisva projektina; 5) projekteerimise ja planeerimisega seotud kulutused; 6) side- ja kommunikatsiooniliinide rajamisega seotud kulutused; 7) mitterahalised sissemaksed 8) ettevõtte üldkulud; 9) amortisatsioonikulud; 10) pangagarantiid; 11) finants- ja pangakulud; 12) trahvid; 13) kasutatud seadmete soetamine; 14) kinnisvara soetamine; 15) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane, või kui tal on võimalus ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuid ta ei ole seda teinud. (3) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 5. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult määruse lisas toodud taotlusvormil sihtasutuse poolt kindlaks määratud tähtpäevaks. Taotlusvooru avanemisest teatab sihtasutus 20 tööpäeva ette üleriigilise levikuga päevalehes ning sihtasutuse veebilehel. (2) Taotlejaks võib olla: 1) Eestis äriregistrisse kantud äriühing, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25%-list osalust või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja; 2) kohalik omavalitsusüksus juhul, kui projekti kasusaaja on ettevõtja, kes vastab määruses ettevõtjast taotlejale esitatud nõuetele. (3) Nõuded taotlejale: 1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud; 2) taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. (4) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. [RTL 2005, 5, 31 - jõust. 14.01.2005] § 6. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele; 2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni; 4) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele. Projektis ettenähtud investeeringud peavad olema seotud ettevõtluse infrastruktuuri arendamisega väljaspool Tallinna. (2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) taotleja juht- või esindusorgani otsus alameetme raames toetuse taotlemiseks; 2) projekti kirjeldus, tehniline kirjeldus ja ehitusprojekti koopia juhul, kui on tegemist ehitamisega. Tehniline kirjeldus ja ehitusprojekt peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2003. a määruse nr 351 «Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirjas» (RT I 2003, 89, 597) või «Teeseaduses» (RT I 1999, 26, 377; 93, 821; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) teeprojektile esitatud nõuetega; 3) projekti detailne eelarve, mille koostamise aluseks on tarnija või tööde teostaja hinnapakkumised ning kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis ka ehitusprojekti alusel koostatud hinnakalkulatsioon; 4) koopiad vähemalt kolme tarnija või tööde teostaja hinnapakkumistest kulutuste korral, mis ületavad 100 000-kroonise piirmäära; 5) koopia kehtivast ehitusloast või kirjalikust nõusolekust juhul, kui see on tööde teostamiseks nõutav; 6) oma- või kaasfinantseeringu kinnituskirjad; 7) projektijuhi elulookirjeldus; 8) projekti kasusaajate kinnituskirjad uute töökohtade loomise kohta koos selgitusega, kuidas ettevõtja arenguplaanid on projektiga seotud; 9) kohalikust omavalitsusest taotleja korral tema kirjalik kinnitus, et projekt on kooskõlas omavalitsusüksuse arengukavaga; 10) äriühingust taotleja korral taotleja põhikirja koopia; 11) äriühingust taotleja korral viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimise kohustusega taotleja korral koopia viimase majandusaasta aruandest koos audiitori otsusega; 12) äriühingust taotleja korral jooksva majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss viimase kvartali seisuga; 13) järgneva kolme majandusaasta bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoos; 14) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 8. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (2) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. § 9. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente. § 10. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 5 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 11. Taotluse vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) kui määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 12. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ja -komiteesid ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide ja -komiteede moodustamine ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ja -komiteesid ei moodustata. (2) Rahuldamisele kuuluvad parimad käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt koondhinde 2 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet. (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–5 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0. (4) Taotluse hindamiskriteeriumid on: 1) projekti mõju kasusaaja majandustegevusele, sealhulgas töökohtade loomisele ja käibele kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti ettevalmistuse kvaliteet kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti eelarve vastavus projekti eesmärkidele ja turuhindadele kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 4) taotleja oma- või kaasfinantseeringu võime kuni 10% maksimaalsest koondhindest; 5) taotleja organisatsiooniline võimekus projekti teostamisel kuni 10% maksimaalsest koondhindest; 6) projekti kuuluvus lõikes 5 loetletud alameetme eelistuste hulka kuni 10% maksimaalsest koondhindest. (5) Alameetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud ettevõtja käibe kasvuga väljaspool Eestit või uuenduslikul või nüüdisaegsel tehnoloogial baseeruva tootmisega. § 13. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus § 5 lõikes 1 toodud kuupäevast arvates 42 tööpäeva jooksul. (2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) oma- või kaasfinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) aruannete esitamine. (4) Kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahastamise eelarvega, tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527 ) sätestatud korras. § 14. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht; 2) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2008; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 16. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused (1) Taotletava toetuse finantseerimise piirmäärad ettevõtjast taotlejale on: 1) minimaalselt 100 000 Eesti krooni ettevõtjast taotleja kohta; 2) maksimaalselt 5 miljonit Eesti krooni aastas projekti sihtala kohta; 3) kui projekti teostamise asukohaks on Saue või Maardu linn, Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 10% abikõlblikest kulutustest ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25% abikõlblikest kulutustest; 4) kui projekti teostamise asukohaks on Harjumaa (välja arvatud Saue või Maardu linn ning Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald), on toetuse määr suurettevõtjale kuni 40% abikõlblikest kulutustest ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55% abikõlblikest kulutustest; 5) kui projekti teostamise asukohaks on muu Eesti territoorium, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kulutustest ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 65% abikõlblikest kulutustest. (2) Taotletava toetuse finantseerimise piirmäärad kohalikust omavalitsusüksusest taotlejale on: 1) minimaalselt 100 000 Eesti krooni kohalikust omavalitsusüksusest taotleja kohta; 2) maksimaalselt 5 miljonit Eesti krooni aastas projekti sihtala kohta; 3) kui projekti teostamise asukohaks on Saue või Maardu linn, Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald, on toetuse määr kohalikust omavalitsusüksusest taotlejale kuni 10% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on suurettevõtja, ning kuni 25% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja; 4) kui projekti teostamise asukohaks on Harjumaa (välja arvatud Saue või Maardu linn ning Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald), on toetuse määr kohalikust omavalitsusüksusest taotlejale kuni 40% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on suurettevõtja, ning kuni 55% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja; 5) kui projekti teostamise asukohaks on muu Eesti territoorium, on toetuse määr kohalikust omavalitsusüksusest taotlejale kuni 50% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on suurettevõtja, ning kuni 65% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja. (3) Juhul kui toetuse taotleja on kohalik omavalitsusüksus ja projekti kasusaajateks on samaaegselt nii väike- ja keskmise suurusega ettevõtja kui ka suurettevõtja, kohaldatakse lõike 2 punktides 3–5 toodud suurettevõtjast kasusaajaga projektidele ettenähtud toetuse määrasid. § 17. Taotlejapoolne oma- või kaasfinantseerimine (1) Alameetme raames toetatavate projektide minimaalsed oma- või kaasfinantseerimise määrad ja tingimused ettevõtjale on järgmised: 1) kui projekti teostamise asukohaks on Saue või Maardu linn, Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald, on oma- või kaasfinantseerimise määr suurettevõtjale vähemalt 90% abikõlblikest kulutustest ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 75% abikõlblikest kulutustest; 2) kui projekti teostamise asukohaks on Harjumaa (välja arvatud Saue või Maardu linn ning Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald), on oma- või kaasfinantseerimise määr suurettevõtjale vähemalt 60% abikõlblikest kulutustest ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 45% abikõlblikest kulutustest; 3) kui projekti teostamise asukohaks on muu Eesti territoorium, on oma- või kaasfinantseerimise määr suurettevõtjale vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 35% abikõlblikest kulutustest. (2) Alameetme raames toetatavate projektide minimaalsed oma- või kaasfinantseerimise määrad ja tingimused kohalikule omavalitsusüksusele on järgmised: 1) kui projekti teostamise asukohaks on Saue või Maardu linn, Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald, on oma- või kaasfinantseerimise määr kohalikule omavalitsusüksusele vähemalt 90% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on suurettevõtja, ja vähemalt 75% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja; 2) kui projekti teostamise asukohaks on Harjumaa (välja arvatud Saue või Maardu linn ning Harku, Kiili, Saku, Viimsi, Saue, Jõelähtme või Rae vald), on oma- või kaasfinantseerimise määr kohalikule omavalitsusüksusele vähemalt 60% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on suurettevõtja, ja vähemalt 45% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja; 3) kui projekti teostamise asukohaks on muu Eesti territoorium, on oma- või kaasfinantseerimise määr kohalikule omavalitsusüksusele vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on suurettevõtja, ja vähemalt 35% abikõlblikest kulutustest, kui kasusaajaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja. (3) Juhul kui toetuse taotleja on kohalik omavalitsusüksus ja projekti kasusaajateks on samaaegselt nii väike- ja keskmise suurusega ettevõtja kui ka suurettevõtja, kohaldatakse lõike 2 punktides 1–3 toodud suurettevõtjast kasusaajaga projektidele ettenähtud oma- või kaasfinantseerimise määrasid. (4) Juhul kui ettevõtja poolt esitatav taotlus sisaldab riigi või kohaliku omavalitsuse poolset kaasfinantseerimist, siis peab ettevõtja omafinantseeringu määr olema vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest. § 18. Taotluse finantseerimise kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448 ) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid (edaspidi väljamakse taotlus). (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt: 1) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 2) teostatud oma- või kaasfinantseering proportsionaalselt väljamaksmisele kuuluva summaga. (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning oma- või kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega. (4) Sihtasutus teeb ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist. § 19. Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus (1) Alameetme raames toetatavad projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobriks 2008. a. (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. (4) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Aruannetele lisatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ja maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad. § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu; 3) viima ellu taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2015. a; 8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest; 9) säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest; 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele; 11) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes; 15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu. 18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad; 21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid; 2) kontrollida toetuse ning oma- või kaasfinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- ja kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. aprilli 2004. a määruse nr 72 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.2 «Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine» osa tingimused» lisa