"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.1 "Ettevõtete arengu toetamine" osa "Alustavate ettevõtjate starditoetus" tingimused

(1) Meetme osa «Alustavate ettevõtjate starditoetus» (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 2. prioriteedi meetme number 2.1 «Ettevõtete arengu toetamine» elluviimiseks.

(2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetme raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks.

(3) Alameetme eesmärgiks on suurendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate tekke-, ellujäämis- ja arenguvõimalusi, parandades ligipääsu finantseerimisele.

(4) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004 määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks.

(5) Määruse alusel antakse toetust alameetme eesmärkide saavutamiseks. Alameetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artikli 2 mõistes.

(6) Määrust ei kohaldata järgmiste tegevusvaldkondade projektidele

1) põllumajandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine;

2) jahindus ja metsamajandus;

3) kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad;

4) veondus, laondus, side, välja arvatud reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, bussiekskursioonid ning mujal liigitamata turismiteenused;

5) hulgi- ja jaekaubandus;

6) kinnisvara ja rentimine;

7) tubakatoodete ja joogitootmine, välja arvatud mineraalvee ja alkoholita jookide tootmine;

8) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

9) finantsvahendus;

10) õigusabi, arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine; turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused; äri- ja juhtimisalane nõustamine; valdusfirmad.

Käesoleva määruse tähenduses: 2023-10-30 09:40:49 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

1) abikõlblik kulutus ja tegevus on käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus;

2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;

3) projekt on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse;

4) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;

5) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;

6) asutamisel olev ettevõtja on asutamislepingu või asutamisotsuse koostanud ja kinnitanud, kuid seni veel äriregistrisse kandmata ettevõtja;

7) põllumajandustoode hõlmab Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 nimetatud tooteid.

Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi

1) projekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine;

2) projekti teostamiseks vajaliku tootmis- või teenindushoone renoveerimine ja rajatiste ehitamine.

(1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulutuste katmiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele ja tingimustele

1) masinate, seadmete või muu taotluses esitatud äriprojekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud, sealhulgas transpordi ja seadistamisega seotud kulud;

2) tootmis- või teenindushoonete renoveerimisega seotud kulud;

3) kontoritehnika ja kaupade tootmise või teenuse osutamisega otseselt seotud mootorsõidukite soetamisel liisingu esmaste sissemaksetega seotud kulud;

4) paragrahvi 19 punktis 15 nimetatud tegevusega seotud kulutused.

(2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused

1) käibevara soetamine;

2) kinnisvara soetamine;

3) hoonete soetamine ja ehitamine, välja arvatud tehnosüsteemide muutmine;

4) projekteerimine;

5) olmeelektroonika soetamine, välja arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud projekti raames planeeritud teenuse osutamisega;

6) tarkvaralahenduste, välja arvatud seadmega kompleksselt tarnitava operatsioonisüsteemi, soetamine;

7) kontoriruumide renoveerimine;

8) kontorimööbli soetamine;

9) sõiduauto soetamine;

10) mitterahalised sissemaksed;

11) ettevõtja üldkulud;

12) amortisatsioonikulud;

13) pangagarantiid;

14) finants- ja pangakulud;

15) trahvid;

16) käibemaks.

(3) Abikõlblike kulutuste hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel.

(4) Alameetme raames kaetavate kulutuste objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema äriregistrisse kantud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.

(5) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul, kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma.

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult määruse lisas toodud taotlusvormil sihtasutuse poolt kindlaks määratud tähtpäevaks. Taotlusvooru avanemisest teatab sihtasutus 20 tööpäeva ette üleriigilise levikuga päevalehes ning sihtasutuse veebilehel.

(2) Taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 12 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik ei oma osalust.

(3) Nõuded taotlejale

1) taotlejal ei tohi olla taotlemise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;

2) taotleja töötajate arv peab olema vähem kui 50 töötajat ja tema aastakäive ei tohi ületada 50 miljonit Eesti krooni või bilansimaht 25 miljonit Eesti krooni;

3) taotleja ei tohi olla varem saanud sihtasutuselt starditoetust;

4) taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos alameetme raames taotletava toetusega 1,5 miljonit Eesti krooni;

5) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;

6) füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja ei tohi omada osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus ning temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik ei tohi tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal tegevusalal ja samas asukohas, omada osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus;

7) äriühingust taotlejas ei tohi osalust omada isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises äriühingus või kelle puhul temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus.

(4) Juhul kui taotleja on varem saanud toetust sihtasutuselt «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

Taotleja on kohustatud

1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;

2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;

3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;

4) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele. Projektis ettenähtud investeeringud peavad olema seotud ettevõtluse edendamisega väljaspool Tallinna.

(2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente

1) äriplaan koos finantsprognoosidega kolmeks aastaks;

2) aruanne eelneva majandustegevuse kohta;

3) asutamisel olevate ettevõtjate puhul asutamislepingu või -otsuse koopia;

4) esindusõigusliku isiku isikut tõendava dokumendi koopia;

5) investeeringuobjekti omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid;

6) kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevad dokumentide koopiad (hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved), kolm hinnapakkumise koopiat kulutuste korral, mis ületavad 100 000-kroonise piirmäära;

7) juhtorgani liikme või liikmete või füüsilisest isikust ettevõtja elulookirjeldus;

8) olemasolevate kehtivate tegevuslubade ja litsentside koopiad;

9) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

10) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 860) lisas toodud vormile.

(3) Taotlusele, mille raames taotletakse toetust kasutatud seadme soetamiseks, peavad olema lisatud järgmised dokumendid

1) seadme müüja poolt koostatud deklaratsioon seadme päritolu ja soetamisaja kohta;

2) dokumendid, mis kinnitavad, et seadme hind ei ületa selle turuväärtust;

3) dokumendid, mis kinnitavad, et seadmel on ettevõtmiseks vajalikud tehnilised omadused ja see vastab talle kohalduvatele tehnilistele normidele ja standarditele;

4) dokumendid, mis kinnitavad, et seadme ostmisel pole kasutatud riigipoolset toetust viimase seitsme aasta jooksul.

(1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

(2) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente.

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 5 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest

1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);

2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse ja kohapealset kontrolli;

3) kui määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

(2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ja -komiteesid ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide ja -komiteede moodustamine ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ja -komiteesid ei moodustata.

(2) Rahuldamisele kuuluvad parimad käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet.

(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–5 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(4) Taotluse hindamiskriteeriumides

1) hinnatakse taotleja juhtkonna ja personali kompetentsust, sealhulgas ettevõtlikkust ja juhtimisvõimet, juhtkonna ja personali teadmisi ja kogemusi (20% maksimaalsest koondhindest);

2) hinnatakse toote või teenuse konkurentsivõimet, sealhulgas toote või teenuse omadusi, tootmisbaasi, tootearendust ja hinnakujundust (20% maksimaalsest koondhindest);

3) hinnatakse turgu ja konkurentsi, sealhulgas olukorda turul, konkurente ja turundusplaani (20% maksimaalsest koondhindest);

4) hinnatakse finantsprognooside kvaliteeti ja realistlikkust, sealhulgas äriplaani tulude ja kulude realistlikkust, finantseerimisallikaid, kavandatava investeeringu põhjendatust ja käibekapitali vajadust (25% maksimaalsest koondhindest);

5) hinnatakse loodavate töökohtade arvu (5% maksimaalsest koondhindest);

6) hinnatakse projekti kuuluvust lõikes 5 loetletud alameetme eelistuste hulka (10% maksimaalsest koondhindest).

(5) Alameetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud suure ekspordipotentsiaaliga toote tootmise või teenuse pakkumisega või uuendusliku ja nüüdisaegsel tehnoloogial baseeruva tootmisega.

(1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus § 5 lõikes 1 toodud kuupäevast arvates 35 tööpäeva jooksul.

(2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas

1) toetuse saaja;

2) toetuse suurus;

3) omafinantseeringu määr;

4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;

5) toetuse väljamaksmise tingimused;

6) aruannete esitamine.

(4) Kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahuldamise eelarvega, tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras.

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

(2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta

1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;

2) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2008. a;

3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

(2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(1) Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 160 000 Eesti krooni.

(2) Toetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 75% abikõlblikest kulutustest. Liisingu kasutamisel moodustab toetus kuni 75% liisingu esmasest sissemaksest, kuid mitte rohkem kui 25% liisitava vara hinnast.

(3) Alameetme raames toetatavate projektide omafinantseeringu määr on vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt

1) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);

2) teostatud omafinantseering;

3) vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), millele on lisatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning nende tasumist tõendavad dokumendid, esitamine sihtasutusele;

4) äriregistrisse kandmine juhul, kui toetuse saaja ei olnud taotlemise hetkel äriregistrisse kantud.

5) Alameetme raames on võimalikud osalised ettemaksed vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord».

(3) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt

1) teostatud omafinantseering;

2) eelnevalt tarnijale või tööde teostajale tasutud käibemaks;

3) väljamakse taotluse, millele on lisatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning omafinantseeringu tasumist tõendavad dokumendid, esitamine sihtasutusele;

4) äriregistrisse kandmine juhul, kui toetuse saaja ei olnud taotlemise hetkel äriregistrisse kantud.

(4) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega.

(5) Pärast väljamakse taotluse esitamist kontrollib sihtasutus omafinantseerimist tõendavate dokumentide ning maksetaotluse nõuetele vastavust ning teeb ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

(1) Alameetme raames toetatavad projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobriks 2008. a.

(2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast.

(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande heakskiitmist.

(4) Projekti lõpparuanne ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

Toetuse saaja on kohustatud

1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;

2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;

3) viima ellu taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;

4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;

5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;

6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2015. a;

8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest arvates;

9) säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest arvates;

10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele;

11) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;

12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;

13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

14) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;

15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;

16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;

17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;

21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Sihtasutusel on õigus

1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid;

2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;

6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;

7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.