Siseminister — Muraste Piirivalvekooli põhimäärus

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27.12.2004/75 (RTL 2005, 3, 15 ) 09.01.05 Määrus kehtestatakse « Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375) § 6 lg 2 alusel ja kooskõlas « Piirivalveseaduse» (RT I 1994, 54, 903; 1995, 62, 1056; 2001, 65, 377; 88, 531; 2002, 42, 267; 57, 354) § 15 lõikega 7. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Muraste Piirivalvekool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud sisekaitseline keskhariduse baasil tegutsev riigi kutseõppeasutus. §2. Kooli kõrgemalseisev valitsusasutus on Siseministeerium, kes läbi Piirivalveameti suunab ja koordineerib kooli tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras. §3. Koolil on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat, üld- ja kirjaplank, pangaarve ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika (lipp ja vapp). §4. Kooli struktuuri ja koosseisu kinnitab siseminister Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. §5. Kool juhindub oma tegevuses «Eesti Vabariigi haridusseadusest» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389), «Kutseõppeasutuse seadusest» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375), «Piirivalveseadusest» (RT I 1994, 54, 903; 1995, 62, 1056; 2001, 65, 377; 88, 531; 2002, 42, 267; 57, 354), «Kaitseväeteenistuse seadusest» (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387), «Kaitseväe distsiplinaarseadusest» (RT I 1997, 95/96, 1575; 1999, 31, 425), kaitseväe määrustikest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, siseministri määrustest ning siseministri ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest. §6. Muraste Piirivalvekool (edaspidi kool) asub Harju maakonna Harku vallas Muraste külas. Kooli postiaadress on 76901 Tabasalu sjk, Tilgu tee 55c, Muraste küla, Harku vald, Harju maakond. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED §7. Kooli tegevuse eesmärgiks on luua võimalused ajakohase piirivalvealase kutsekeskhariduse omandamiseks ja piirivalve isikkoosseisu tööalaseks täienduskoolituseks. §8. Kooli ülesanded on: 1) piirivalve isikkoosseisu kutse-, eri- ja ametialase koolituse korraldamine; 2) piirivalve isikkoosseisu kutse-, eri- ja ametiala õppekavade koostamine; 3) piirivalvealaste uuringute ja arendustegevuse korraldamine; 4) kutsealase eelkoolituse suunamine ja koordineerimine; 5) Piirivalveameti juhtkonnale piirivalve isikkoosseisu koolituse korraldamise ettepanekute tegemine; 6) koolituseks vajalike õppemetoodiliste ja teiste õppevahendite koostamine ning nende kirjastamise korraldamine; 7) metoodilise abi osutamine piirivalvepiirkondadele ja teistele piirivalveasutustele koolituse korraldamisel; 8) piirivalve ajaloolise pärandi kogumine, säilitamine ja eksponeerimine piirivalvuri kutse populariseerimiseks; 9) muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega koolile pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE §9. Kooli juhib kooli ülem, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. §10. Kooli ülemal on kooli liikmeskonda kuuluvate tegevteenistujate suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim. §11. Kooli ülem: 1) juhib kooli, vastutab kooli tegevuse, üldseisundi ja arengu eest; 2) annab aru oma tegevusest kooli nõukogule ja siseministrile ning esitab neile ettepanekuid kooli arendamiseks; 3) haldab ja kasutab kooli valduses olevat riigivara «Riigivaraseaduse» ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 4) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise ning vastutab kooli majandustegevuse ja koolile eraldatud eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest; 5) moodustab kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamiseks ja õppekorralduse analüüsimiseks kooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu); 6) juhatab kooli õppenõukogu ning tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 7) teeb Piirivalveameti peadirektorile ettepanekuid piirivalveametnike kooli lepingulisse teenistusse võtmiseks; [RTL 2005, 3, 15 - jõust. 09.01.2005] 7)1 määrab Piirivalveameti peadirektorilt saadud volituste piires ja lähtudes teenistuslikust vajadusest ametikohale ning vabastab ametikohalt kaardisõdurid ja kaardiallohvitserid; [RTL 2005, 3, 15 - jõust. 09.01.2005] 8) sõlmib ja lõpetab töölepinguid kooli töötajatega; 9) esindab kooli, sealhulgas sõlmib lepinguid tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi kooli esindamiseks; 10) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra, raamatupidamise siseeeskirja, töösisekorraeeskirja, õppekorralduse eeskirja, kodukorra ja õppekavad, struktuuriüksuste põhimäärused ning ametijuhendid; 11) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 12) algatab distsiplinaarmenetlusi ja määrab oma pädevuse piires kooli isikutele distsiplinaarkaristusi; 13) ergutab oma pädevuse piires kooli liikmeskonda kuuluvaid isikuid ning teeb Piirivalveameti peadirektorile ettepanekuid nendele ergutamiste kohaldamiseks; 14) teeb siseministrile läbi Piirivalveameti peadirektori ettepanekuid kooli struktuuri ja koosseisu kinnitamiseks ja muutmiseks; 15) täidab muid siseministri poolt talle pandud ülesandeid. §12. Kooli ülem annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. §13. Kooli ülema ajutisel äraolekul täidab tema ülesandeid kooli õppeosakonna ülem, viimase äraolekul haldusosakonna ülem. §14. Kooli õppenõukogu on kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks kooli ülema poolt moodustatud kogu. §15. Õppenõukogu liikmed on kooli ülem, õppeosakonna ülem, koolis põhikohaga töötavad pedagoogid ja teised õppeosakonna töötajad. Õppenõukogu esimees on kooli ülem ja aseesimees õppeosakonna ülem. Õppenõukogu koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kooli velsker, õppurite esindaja ning Piirivalveameti esindaja. §16. Õppenõukogu: 1) arutab läbi ja kiidab heaks kooli arengukava ja üldtööplaani, õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ning nendest tulenevad ülesanded; 2) arutab läbi ja kiidab heaks kooli õppekavad ning teeb ettepanekuid nende parandamiseks ja täiendamiseks; 3) arutab läbi ja teeb ettepanekuid õppekorralduse, sisekorra ja päevakava küsimustes; 4) arutab õppekavade rakendamist, õppekirjanduse ja õppebaasi kasutamise ning õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi; 5) otsustab eksamite korraldamise, lõpueksamitele lubamise, samuti eksamitest vabastamise, kooli lõpetamise ning lõputunnistuse väljaandmise; 6) otsustab kadeti koolist välja arvamise seoses edasijõudmatusega, võlgnevustega ja sisekorraeeskirjade ning avaliku korra rikkumistega; 7) arutab ja otsustab õppurite käitumise küsimusi; 8) analüüsib õpetajate enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele; 9) analüüsib õppe- ja kasvatusprotsessi ning annab hinnangu selle tulemustele; 10) kavandab teed ja vahendid õppe- ja kasvatusprotsessi täiustamiseks; 11) kavandab meetmeid kooli töö parandamiseks ja täiustamiseks; 12) delegeerib oma esindajad kooli nõukogusse ja vastuvõtukomisjoni; 13) kuulab ära õppeosakonna õppetöö aruanded; 14) arutab muid õppetegevusega seotud küsimusi. §17. Õppenõukogu korralised koosolekud kutsub kokku õppenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. §18. Õppenõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kolmandiku õppenõukogu liikmete kirjalikul taotlusel. §19. Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku õppenõukogu liikmetest, sealhulgas õppenõukogu esimees või aseesimees. §20. Õppenõukogu otsused võetakse vastu kas avatud või salajasel hääletusel lihthäälteenamusega, hääletamise viis otsustatakse avatud hääletusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. §21. Õppenõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti, ja nende täitmine on kohustuslik kõigile kooli pedagoogidele ja teistele töötajatele ning õppuritele neid puudutavates küsimustes. Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib kooli ülem. §22. Kooli nõukogu on kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks moodustatud üheksaliikmeline kogu. §23. Kooli nõukogu moodustatakse kolmeks aastaks, kusjuures õppurite esindaja kooli nõukogusse valitakse õppurite poolt õppurite üldkoosolekul üheks õppeaastaks. §24. Kooli nõukogusse kuuluvad: 1) Siseministeeriumi esindaja; 2) Piirivalveameti personali-, piiri- ja mereosakonna ülem; 3) kooli ülem, õppeosakonna ülem ja haldusosakonna ülem; 4) kooli pedagoogide esindaja; 5) kooli kadettide esindaja. §25. Kooli nõukogu: 1) kinnitab kooli järgneva kolme aasta arengukava; 2) teeb siseministrile Piirivalveameti peadirektori kaudu ettepaneku vastuvõtukvootide kehtestamiseks; 3) esitab siseministrile läbi Piirivalveameti taotluse kooli eelarveliseks finantserimiseks; 4) kuulab ära ja arutab läbi kooli eelarve täitmise aruande ja kinnitab selle oma otsusega; 5) kuulab ära kooli ülema, õppeosakonna ja tema struktuuriüksuste aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 6) algatab kooli põhimääruse muutmise ettepanekuid ning teeb sellekohaseid esildisi läbi Piirivalveameti siseministrile. §26. Kooli nõukogu otsused on kooli liikmeskonnale kohustuslikud. Eriarvamuste tekkimisel on kooli ülemal õigus peatada nõukogu otsuse täitmine ja esitada küsimus läbivaatamiseks siseministrile. 4. peatükk. KOOLI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED §27. Kooli struktuuriüksused on: 1) õppeosakond; 2) haldusosakond. §28. Õppeoskonna ülesanded on: 1) piirivalve isikkoosseisu kutse-, eri- ja ametialase õpingute vahetu korraldamine, selle nõutava taseme tagamine ja tulemuste arvestamine; 2) piirivalvealaste uuringute ja arendustegevuse korraldamine; 3) õppekorralduse eeskirja väljatöötamine ja selle täitmise kontroll; 4) õppekirjanduse, õppevahendite ja õppemetoodilise materjali tellimine ja soetamine; 5) õppekavade koostamine; 6) kutsealase eelkoolituse korraldamine; 7) õppemetoodilise materjali koostamine; 8) õppepraktika korraldamine; 9) õppetööd käsitleva aruandluse koostamine; 10) koostöö korraldamine teiste õppeasutustega; 11) raamatukogu töö korraldamine ja ajaloolise pärandi säilitamine; 12) sisekorra tagamine; 13) piirivalveametniku elukutset populariseerivatel üritustel osalemise korraldamine. §29. Haldusosakonna ülesanded on: 1) riigivara majandamise korraldamine; 2) kooli eelarve koostamine ja selle täitmise tagamine; 3) raamatupidamise korraldamine; 4) õppetööks vajalike materiaalsete tingimuste loomine; 5) kooli kinnistu korrashoiu tagamine; 6) hoonete, rajatiste, sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine; 7) küttemajanduse korraldamine; 8) toitlustamise korraldamine; 9) asjaajamise korraldamine; 10) meditsiinilise teenindamise tagamine; 11) töötervishoiu ja tööohutuse korraldamine; 12) personalitöö korraldamine; 13) arvutivõrgu haldamine; 14) kooli valve tagamine; 15) majutamise korraldamine. §30. Kooli osakondi juhivad osakonna ülemad, kelle ülesanneteks on struktuuriüksustele pandud ülesannete õiguspärane, täpse ja õigeaegse täitmise tagamine. Osakonna ülematel on oma alluvate suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» kompaniiülemale ettenähtud distsiplinaarvõim. §31. Osakonnad jagunevad jaoskondadeks. Struktuuriüksuste pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab kooli ülem. 5. peatükk ÕPPEKORRALDUSE ALUSED §32. Õppekorralduse alused sätestatakse käesoleva põhimäärusega ja kooli õppekorralduse eeskirjaga. §33. Õppetöö koolis toimub kutsekeskhariduse õppekava alusel. §34. Kooli võetakse õppima konkursi korras keskharidusega Eesti kodanikke, kes vastavad piirivalveteenistusse võtmiseks esitatavatele tingimustele ja nõuetele. §35. Kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekorralduse eeskirjas kooli nõukogu ettepanekul. §36. Kooli õppekeeleks on eesti keel. §37. Kooli õppekava ning selle muudatused ja täiendused kinnitab kooli ülem, mis kooskõlastatakse Piirivalveameti peadirektoriga ning registreeritakse Haridusministeeriumis. §38. Õppetöö kestus kutsekeskhariduse õppekava alusel on 40–100 õppenädalat. §39. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. §40. Õppeaja, praktikaaja, eksamiperioodi ja õppevaheaja täpsem pikkus ja aeg määratakse õppekavaga. §41. Õppepraktika korraldamine reguleeritakse kooli ja piirivalveasutuste vahelise praktikalepinguga. §42. Õppetööga omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» on «hea», «3» on «rahuldav», «2» on «puudulik» ja «1» on «nõrk». §43. Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, sealhulgas lõpueksamite ja/või lõputöö sooritamist. §44. Kooli lõpetanu omandab piirivalveametniku kutse ning talle omistatakse vastav kvalifikatsioon. §45. Kooli lõpetamist tõendab vormikohane kooli lõputunnistus. Kursuse lõpetamisel antakse tunnistus. §46. Piirivalve isikkoosseisu tööalase täienduskoolituse korraldamisel juhindutakse «Täiskasvanute koolituse seadusest» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). 6. peatükk KOOLI LIIKMESKOND §47. Kooli liikmeskonna moodustavad lepingulises tegevteenistuses olevad pedagoogid ja töölepingu seaduse alusel töötavad isikud ning õppurid. §48. Kooli isikkoosseisu tööülesanded ning kohustused määratakse töösisekorraeeskirjaga ja ametijuhenditega. §49. Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine lähtudes haridusministri kehtestatud atesteerimise tingimustest ja korrast. §50. Pedagoogide õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingute, ameti- ja tööjuhendite ning sisekorraeeskirjaga. §51. Koolis õppivad isikud on piirivalve õppurid. §52. Õppurid jagunevad kadettideks ja kuulajateks. §53. Kadett on kutse- ja erialasel koolitusel viibiv isik ning kuulaja täienduskursusel õppiv isik. §54. Kadett on kohustatud: 1) järgima kooli põhimäärust, kodukorda, õppekorralduse eeskirja ja muid õigusakte ning kandma vastutust nende rikkumise korral; 2) teadma ja täitma kooli õppekava; 3) täitma kooli juhtkonna ja pedagoogide seaduslikke korraldusi; 4) arendama pidevalt oma vaimseid ja füüsilisi võimeid teenistuseks piirivalveametnikuna; 5) kandma õppetöö ajal ettenähtud korras piirivalvevormi. §55. Kadetil on õigus: 1) osaleda kadettide esinduse moodustamises ning selle tegevuses; 2) osaleda kadettide esinduse kaudu kooli nõukogu tegevuses; 3) kasutada õppevälises tegevuses tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 4) saada tasuta majutust; 5) kasutada muid seaduse ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga ettenähtud õigusi. §56. Kadettidel on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õppurite huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. §57. Kooli kadettide põhikiri võetakse vastu kooli kadettide üldkoosolekul, millest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku kõigist kadettidest. Põhikiri loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekust osavõtnud kadettidest. Kooli kadettide esinduse põhikirja kinnitab kooli nõukogu. §58. Esimese põhikirja vastuvõtmiseks kutsub kooli ülem kadettide üldkoosoleku kokku ühe kuu jooksul arvestades kutsekeskhariduse õppekava rakendamisest. §59. Kadettide üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. §60. Kuulajatel on õppetöö toimumise ajal õigus kasutada õppevälises tegevuses tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras. §61. Kuulajad on õppetöö toimumise ajal kohustatud järgima kooli kodukorda ning alluma kooli juhtkonna ja pedagoogide seaduslikele korraldustele. 7. peatükk PIIRIVALVEKOOLI FINANTSEERIMISE JA MAJANDAMISE ALUSED §62. Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt ja muudest vahenditest. Koolil on oma eelarve ja pangaarved. §63. Kooli eelarve kinnitab siseminister. §64. Kooli majandamist korraldatakse riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393) ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. Kool on riigivara valitsema volitatud asutus. 8. peatükk LÕPPSÄTTED §65. Kooli korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul. §66. Õppeasutuse tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.