Siseminister — Hiiumaa Päästeteenistuse põhimäärus — RTL, 11, 93

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Päästeteenistuse staatus (1) Hiiumaa Päästeteenistus (edaspidi päästeasutus) on Päästeameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, mis täidab oma tegevuspiirkonnas talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab päästeasutus riiki. § 2. Päästeasutuse eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika (1) Päästeasutuse kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Kulud võidakse katta ka sihtotstarbelistest laekumistest ning tasuliste teenuste osutamisest saadavatest vahenditest. (3) Päästeasutusel on oma eelarve ja pangaarve. (4) Päästeasutusel on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülaäärel on sõnad «HIIUMAA PÄÄSTETEENISTUS». (5) Päästeasutuse muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid on lipp ja vapp. § 3. Järelevalve päästeasutuse tegevuse üle Päästeasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Päästeamet, mis suunab ja koordineerib päästeasutuse tegevust. Teenistuslikku järelevalvet päästeasutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Päästeameti peadirektor. § 4. Päästeasutuse asukoht Päästeasutus asub Hiiu maakonnas. Teenistuse postiaadress on Kõrgessaare mnt 47, 92412 Kärdla. Päästeasutuse nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne päästeasutuse asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. 2. peatükk PÄÄSTEASUTUSE TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Päästeasutuse tegevusvaldkonnad Päästeasutuse tegevusvaldkonnad on: 1) päästetööd; 2) riiklik tuleohutusjärelevalve; 3) päästealane ennetustöö; 4) kriisireguleerimine; 5) häirekorraldus; 6) demineerimine. § 6. Päästeasutuse ülesanded Päästeasutus: 1) teeb päästetöid; 2) tagab operatiivse valmisoleku päästetööde tegemiseks; 3) korraldab päästetehnika ja -varustuse hooldust ning remonti; 4) teostab tuleohutusjärelevalvet objekti, tegevuse ja seadmete töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle; 5) teostab tuleohutusjärelevalvet tuleohutusnõuetele vastavuse üle planeerimises, projekteerimises ja ehituses; 6) rakendab haldussundi seadusega ettenähtud juhtudel ja korras; 7) menetleb süütegusid seadusega ettenähtud juhtudel ja korras; 8) korraldab päästealast ennetustööd; 9) osaleb päästealase ennetustöö riikliku tegevuskava elluviimisel; 10) korraldab päästealast ennetustööd laste ja noortega; 11) korraldab kriisireguleerimisalast tegevust; 12) osaleb maakonna riskianalüüsi tegemisel ning kriisireguleerimisplaani koostamisel; 13) nõustab valla- ja linnavalitsusi kriisireguleerimisalastes küsimustes; 14) korraldab pääste- ja kriisireguleerimisalast väljaõpet ja täienduskoolitust ning õppusi; 15) kogub ja analüüsib päästealatöödega seonduvaid statistilisi andmeid; 16) teeb koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega; 17) võtab vastu ja töötleb õnnetusteateid, saadab sündmuskohale välja päästemeeskondi ning kiirabibrigaade. 3. peatükk PÄÄSTEASUTUSE JUHTIMINE § 7. Direktor (1) Päästeasutust juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Päästeameti peadirektor. (2) Direktor: 1) juhib ja arendab päästeasutust; 2) esindab päästeasutust Päästeameti peadirektori poolt saadud volituste piires; 3) teostab järelevalvet päästeasutuse teenistujate üle; 4) vastutab päästeasutuse töö korraldamise ja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmise eest; 5) alustab ja lõpetab teenistus- ja töösuhteid päästeasutuse teenistujatega; 6) koostab päästeasutuse eelarveprojekti ning vastutab rahaliste vahendite täpse ja sihtotstarbelise kasutamise eest; 7) teeb oma pädevuse piires ettekirjutusi ja annab otsuseid konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel; 8) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 9) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid ja kokkuleppeid ning annab volitusi päästeasutuse esindamiseks tsiviilõiguslikes suhetes ja päästeasutuse esindamiseks seaduses ettenähtud korras ja ulatuses; 10) volitab päästeasutuse ametnikke teostama tuleohutusjärelevalve toiminguid; 11) kinnitab päästeasutuse asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirja ja struktuuriüksuste põhimäärused ning teenistujate ametijuhendid; 12) kohaldab teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 13) täidab Päästeameti peadirektori poolt antud ühekordseid ülesandeid; 14) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju, kirjalikke ja suulisi korraldusi ning kontrollib nende täitmist. (3) Direktori ajutisel äraolekul asendab teda direktori poolt määratud ametnik (allkirjaõiguseta), muudel juhtudel vormistatakse direktori asendamine Päästeameti peadirektori käskkirjaga (allkirjaõigusega). 4. peatükk PÄÄSTEASUTUSE STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 8. Päästeasutuse struktuur (1) Päästeasutuse struktuuriüksused on osakonnad, kellel puuduvad täitevvõimu volitused asutuseväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päästeasutuse struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda struktuuriallüksused. (2) Päästeasutuse struktuuriüksust juhib struktuuriüksuse juhataja. (3) Struktuuriüksuse juhataja vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Struktuuriüksuse juhataja allub vahetult direktorile. (4) Struktuuriüksuse pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab direktor. § 9. Struktuuriüksuse juhataja Struktuuriüksuse juhataja: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja päästeasutuse asjaajamiskorraga; 5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi päästeasutuse juhtkonnale ja struktuuriüksustele; 6) teeb ettepanekuid direktorile struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ning töö- ja olmetingimuste loomist; 8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust. § 10. Päästeasutuse struktuuriüksused Päästeasutuse struktuuriüksused on: 1) järelevalve- ja kriisireguleerimisosakond; 2) operatiivteenistuse osakond; 3) rahandus- ja personaliosakond. § 11. Järelevalve- ja kriisireguleerimisosakond Järelevalve- ja kriisireguleerimisosakonna põhiülesanded on: 1) tuleohutusjärelevalve korraldamine ja teostamine; 2) järelevalve objektide, tegevuse ja seadmete töö tuleohutusnõuete vastavuse üle; 3) haldussunni rakendamine tuleohutusnõuete rikkumise korral; 4) tuleohutusnõuete rikkumise asjade kohtueelne menetlus seadusega ettenähtud juhtudel ja korras; 5) tulekahjude arvestus ja analüüs; 6) tuleohutusalane selgitustöö; 7) järelevalve tuleohutusnõutele vastavuse üle planeerimises, projekteerimises ja ehituses; 8) kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku ehitusloa ja ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavate ehitusprojektide heaks kiitmine ehitise tuleohutusnõuetest lähtuvalt; 9) maakonna kriisireguleerimise ja riskianalüüsi tegemisel osalemine ning omavalitsuste nõustamine antud valdkonnas; 10) hädaolukorra seadusest tuleneva teenistusliku järelevalve korraldamine ja teostamine. § 12. Operatiivteenistuse osakond Operatiivteenistuse osakonna põhiülesanded on: 1) päästeala tegevuse analüüs ning arengu koordineerimine; 2) päästeala tööde tegemine ja juhtimine; 3) päästemeeskondade ning päästetööde juhtimiseks ööpäevaringse operatiivse valmisoleku tagamine; 4) päästetehnika korrasoleku ja hoolduse tagamine; 5) järelevalve teostamine päästemeeskondades; 6) ressursside kasutamise analüüsimine ning ettepanekute tegemine nende efektiivsemaks kasutamiseks; 7) demineerimistööde tegemine vastavalt võimalustele; 8) häirekeskuse töö korraldamine ja kontrollimine. § 13. Rahandus- ja personaliosakond Rahandus- ja personaliosakonna põhiülesanded on: 1) teenistuse raamatupidamise korraldamine ja teostamine; 2) raamatupidamisdokumentide säilitamine vastavalt ettenähtud tähtaegadele; 3) eelarve täitmise kontrollimine; 4) teenistuse eelarveprojektide ning eelarvemuudatuse projektide koostamine ning eelarveliste vahendite kasutamise kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) teenistuse töötajate ja koosseisuväliste töötajate töötasu ja muude väljamaksete õigeaegne arvestamine ja kandmine pangaarvetele; 6) teenistuse vahendite säästliku ja sihtpärase kasutamise ning teenistuse ressursside kasutamise analüüsimine ja ettepanekute tegemine ressursside efektiivsemaks kasutamiseks; 7) teenistuse raamatupidamise sise-eeskirjades toodud kohustuste täitmine; 8) teenistuse personalitöö tegemine ja korraldamine; 9) teenistuse asjaajamise ja dokumendiringluse, dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise korraldamine; 10) dokumentide nõuetekohase arhiveerimise tagamine; 11) ülesannete tähtaegse täitmise kontrollimine; 12) trüki- ja paljundustöö tegemine; 13) teenistuse valduses oleva riigivara majandamine ja selle üle arvestuse pidamine; 14) remondi- ja ehitustegevuse korraldamine ning vajalike riigihangete läbiviimine. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 14. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2005. Minister Margus LEIVO Halduse asekantsler kantsleri ülesannetes Merle KÜNGAS