Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 9, 82

(õ) 21.05.2009 10.40 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; 2004, 12, 80; RT III 2004, 1, 1) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. B. (sünd 16.09.1946) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos menetlusse 20. novembril 2003. a. V. B. kodakondsus on määratlemata. «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet. Menetluse käigus tuvastati, et V. B. teenis kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes ning läks sealt 1994. aastal majori auastmes erru. V. B. teenistus endise Nõukogude Liidu relvajõududes algas 1965. aastal Tallinnas sõjaväeosas 03116, kus ta teenis kuni 1970. aastani. Aastatel 1970–1971 oli V. B. kursant Gorki Kõrgemas Sõjaväelises Sidevägede Koolis. Aastatel 1971–1978 jätkas V. B. teenistust Tallinnas sõjaväeosas 03116. Aastatel 1978–1985 teenis V. B. Saaremaal sõjaväeosas 74907 ning alates 1985. aastast jätkas teenistust Tallinnas sõjaväeosas 03116. 1993. aastal arvati V. B. reservi ning 1994. aastal läks ta majori auastmes erru. V. B. ei oma õigust Eesti kodakondsusele sünnilt. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 11. oktoobri 2004. a kirjaga nr 15.2-20/38211 teavitanud V. B. sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada oma arvamus ning vastuväited. V. B. palub oma 1. novembri 2004. a vastuskirjas tulla vastu tema palvele ning anda talle erandkorras Eesti kodakondsus, esitamata seejuures õiguslikku tähendust omavaid vastuväiteid. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 6 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, sõltumata teenistuskohustuste liigist, laadist või iseloomust. «Kodakondsuse seadus» ei anna mõiste «kaadrisõjaväelane» legaaldefinitsiooni. Nimetatud mõiste sisu avamisel tuleks lähtuda analoogiast «Kaitseväeteenistuse seaduse» (RT I 2000, 28, 167; 2003, 31, 195; 2004, 2, 7; 49, 342; 88, 599) § 10 lõikes 1 sätestatud kaadrikaitseväelase mõiste määratlusega, mille kohaselt on kaadrikaitseväelane sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Seega tuleb kaadrisõjaväelaseks pidada isikut, kes on astunud vabatahtlikult sõjaväelisesse tegevteenistusse, saanud sõjaväelise väljaõppe ning auastme. Endise Nõukogude Liidu relvajõud on «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 6 tähenduses käsitletavad välisriigi relvajõududena. V. B. kinnitab teenimist kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes oma elulookirjelduses. Samuti kinnitab tema teenistust endise Nõukogude Liidu relvajõududes Eesti kodakondsuse saamise sooviavaldusele lisatud Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sotsiaalkindlustusosakonna tõend ning sõjaväepileti koopia. V. B. oli tegevteenistuses ja on saanud sõjaväelise väljaõppe. Seega on V. B. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 6 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 6, mitte anda V. B-le Eesti kodakondsust, kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt erru läinud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. B-le teatavaks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister peaministri ülesannetes Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.