Sotsiaalminister — Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni põhimäärus — RTL, 117, 1832

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni põhimäärus kehtestatakse «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536) paragrahvi 15 lõike 5, «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) paragrahvi 46 lõike 6 ja Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1999. a määrusega nr 131 kinnitatud «Sotsiaalministeeriumi põhimääruse» (RT I 1999, 40, 490; 2000, 45, 283; 68, 436) punkti 14 alapunkti 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev alaline komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on patsiendile osutatud arstiabi kvaliteedile eksperthinnangu andmise korraldamine. § 2. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. § 3. Komisjoni tegevuse korraldab ümber ja lõpetab sotsiaalminister. 2. peatükk KOMISJONI ÜLESANDED JA ÕIGUSED § 4. Komisjoni ülesanded on: 1) hinnangu andmine asjassepuutuva patsiendi raviprotsessile; 2) vajadusel ettepanekute tegemine ministrile arstiabi kvaliteedi kontrollimise korraldamiseks tervishoiuasutustes; 3) vajadusel ettepanekute tegemine ministrile haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vaheliste arstiabi kvaliteedialaste vaidlusküsimuste lahendamiseks; 4) patsiendile osutatud arstiabi kvaliteedile eksperthinnangu andmise korraldamine patsiendi, haigekassa, kindlustusandja, tervishoiuteenuse osutaja või Sotsiaalministeeriumi taotlusel; 5) laekunud avalduse alusel juhtumi arutelu ja vajadusel eksperthinnangut andvate erialaarstide või täiendava ekspertkomisjoni nimetamine. § 5. Komisjonil on õigus: 1) esitada ettepanekuid mittekvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja pädevuse hindamiseks, kordusatesteerimiseks, tegevusloa peatamiseks, temaga sõlmitud ravikindlustuslepingute ülevaatamiseks või tema karistamiseks; 2) kaasata vajadusel komisjoni tegevusse erialaasjatundjaid, haigekassa esindajaid ja maakonnaarste; 3) saada tervishoiuteenuse osutajatelt kõiki arstiabi kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid. 3. peatükk KOMISJONI TÖÖKORD § 6. Komisjoni tööd juhib esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. § 7. Komisjoni töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. § 8. Komisjoni koosolekud võivad olla komisjoni otsuse alusel kas avalikud või kinnised. § 9. Komisjoni koosoleku kutsub kokku esimees või tema asetäitja, koosoleku materjalid valmistab ette sekretär. § 10. Komisjoni koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatab kõigile komisjoni liikmetele vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist komisjoni sekretär. Täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt poolte kohalolevate komisjoniliikmete nõusolek. § 11. Komisjoni koosolekuid juhatab esimees, tema äraolekul esimehe asetäitja. Juhul kui koosolekul ei osale esimees ega tema asetäitja, juhatab koosolekut esimehe poolt volitatud komisjoniliige, kellel on koosoleku juhatamisel esimehe õigused. § 12. Komisjoni koosolekutele kutsutakse vajadusel päevakorras olevate küsimustega seotud isikud. § 13. Komisjon on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel, konsensuse mittesaavutamisel lihthäälteenamusega. § 14. Igal komisjoniliikmel on hääletamisel üks hääl, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe, tema äraolekul koosoleku juhataja hääl. § 15. Komisjoniliige, kelle puhul on alust arvata, et ta pole käsitletavas küsimuses erapooletu, kaotab õiguse hääletada ja võib taanduda ise või võidakse komisjoni otsusel taandada küsimuse käsitlemiselt. § 16. Komisjoni kirjavahetust peab ja koosoleku otsused protokollib sekretär, kes säilitab protokollid Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnas; komisjoni tegevuse lõpetamisel antakse need üle Sotsiaalministeeriumi arhiivi. § 17. Komisjoni otsused ja ettepanekud vormistatakse Sotsiaalministeeriumi üldplangil, kirjavahetus Sotsiaalministeeriumi kirjaplangil. § 18. Juhtumit, mille kohta komisjon on otsuse andnud, sama komisjon teistkordselt ei käsitle, välja arvatud uute asjaolude ilmnemisel. Komisjon otsustab uute asjaolude ilmnemise või puudumise üle käesoleva töökorraga sätestatud viisil. § 19. Komisjoniliige vabaneb vastutusest koosolekul vastuvõetud otsuse suhtes juhul, kui ta esitab koosolekul põhjendatud vastuväite, mis protokollitakse koos põhjendusega. 4. peatükk KOMISJONI KOOSSEIS § 20. Komisjon on 14-liikmeline ja selle koosseisu kinnitab kaheks aastaks käskkirjaga sotsiaalminister. § 21. Komisjoni koosseisu kuuluvad: 1) komisjoni esimees – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja; 2) komisjoni liikmed: Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna tervishoiukorralduse büroo juhataja; emeriitprofessor sisehaiguste erialal; emeriitprofessor kirurgia erialal; kaks Eesti Arstide Liidu esindajat; kaks Eesti Haiglate Liidu esindajat; Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialanõunik; Maakonnaarstide Koja esindaja; vaegurluse ekspertiisi komisjonide esindaja; Keskhaigekassa esindaja; Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo esindaja; jurist. 5. peatükk KOMISJONI TEGEVUSE TASUSTAMINE § 22. Komisjoniliikmete ja eksperthinnangu andmiseks kutsutud erialaarstide tegevuse eest tasub ekspertiisi taotleja, välja arvatud patsiendi poolt taotletud ekspertiis juhul, kui ekspertiisi objektiks oleva arstiabiteenuse eest tasuti osaliselt või täielikult ravikindlustuse eelarvest või riigieelarvest. § 23. Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud ja kindlustatuga võrdsustatud mittetöötava patsiendi (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud patsient) poolt taotletud ekspertiisi kulud kaetakse riikliku ravikindlustuse eelarvest, kui ekspertiisi objektiks oleva arstiabiteenuse eest tasus kas osaliselt või täielikult haigekassa või kui ravikindlustusega hõlmatud patsient ise on ostnud ravikindlustuse poolt tasutavate terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja kantud arstiabiteenuse selle teenuse osutamiseks tegevusluba omavalt arstilt või tervishoiuasutuselt, kellel on kõnealuse teenuse osutamiseks sõlmitud leping haigekassaga. § 24. Ekspertiisi kulude katmiseks riikliku ravikindlustuse eelarves ette nähtud ravikindlustuse järelevalve vahenditest sõlmib Keskhaigekassa komisjoni protokollilise otsuse alusel lepingu ekspertiisi tegijaga. § 25. Riigieelarvest kaetakse ravikindlustusega hõlmamata patsiendi taotletud ekspertiisi kulud ja ravikindlustusega hõlmatud patsiendi taotlusel tehtud ekspertiisi kulud juhul, kui ekspertiisi objektiks oleva arstiabiteenuse eest tasuti riigieelarvest. § 26. Ekspertiisi kulude katmiseks riigieelarvest võib kasutada kuni 1% riigieelarves ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu ravi kuludeks ette nähtud vahenditest. Ekspertiisi kulude katmiseks riigieelarves ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu ravi kuludeks ette nähtud vahendite arvelt sõlmib Sotsiaalministeerium lepingu ekspertkomisjoni liikmete ja ekspertiisi tegijaga. 6. peatükk SOTSIAALMINISTRI MÄÄRUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 27. Tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. mai 1999. a määrus nr 37 «Arstiabi kvaliteedi hindamine» (RTL 1999, 92, 1150; 102, 1265) ja 11. juuni 1999. a määrus nr 45 «Arstiabi kvaliteedi hindamine» (RTL 1999, 102, 1265; 2000, 6, 62). Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV