Põllumajandusminister — Taimekaitseseadmete katsetamise, ülevaatuse ja tehnilise kontrolli kord — RTL, 117, 1830

Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169) paragrahvi 68 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev kord kehtestab kõigi taimekaitseseadmete, välja arvatud «Taimekaitseseaduse» paragrahvi 65 lõikes 4 loetletud seadmete, katsetamise, ülevaatuse ning tehnilise kontrolli korra. § 2. Taimekaitseseadmete katsetamist, ülevaatust ja tehnilist kontrolli teostavad põllumajandusministri poolt määratud korraldavad asutused. 2. peatükk TAIMEKAITSESEADME KATSETAMINE § 3. Taimekaitseseadme nõuetekohasust turustamisel, tootmisel ja importimisel tõendab tootja või importija esitatud taimekaitseseadme vastavusdeklaratsioon või taimekaitseseadme katsetamise tulemusena väljastatud vastavussertifikaat. § 4. Kui turustatav taimekaitseseade osutub mittenõuetekohaseks, on järelevalveametnikul õigus «Taimekaitseseaduse» paragrahvi 66 lõike 3 alusel keelata turustamine, import ja tootmine, kuni isik esitab taimekaitseseadme nõuetekohasust tõendava vastavussertifikaadi, või suunata taimekaitseseade omaniku nõusolekul katsetamisele katsetamist korraldavasse asutusse. § 5. Taimekaitseseadme katsetamisel hinnatakse taimekaitseseadme nõuetekohasust vastavalt määruse lisale 1. Katsetamise tulemused kantakse määruse lisas 2 toodud vormile vastavasse taimekaitseseadme ülevaatusprotokolli (edaspidi ülevaatusprotokoll). § 6. Katsetamise tulemusel nõuetekohaseks osutunud taimekaitseseadme kohta väljastab katsetamist korraldav asutus taimekaitseseadme ülevaatusprotokolli alusel vastavussertifikaadi. § 7. Katsetamise käigus saadud tulemus kehtib sama tüüpi taimekaitseseadmetele. Sama tüüpi taimekaitseseadme all mõeldakse seadet, millel on samasugune pump, töölaius ja paak ning nende juhtimisseadmed ei erine oluliselt üksteisest. § 8. Taimekaitseseadme turustaja võib kinnitada vastavusdeklaratsiooni või vastavussertifikaadi alusel taimekaitseseadmele nõuetekohasust tõendava kleebise (edaspidi kleebis), mille näidis on toodud määruse lisas 3. Kleebisel märgitakse ülevaatuse teostamise ajaks müügikuupäev. 3. peatükk TAIMEKAITSESEADME ÜLEVAATUS JA TEHNILINE KONTROLLIMINE § 9. Taimekaitseseadme ülevaatuse käigus hinnatakse taimekaitseseadme nõuetekohasust «Taimekaitseseaduse» paragrahvi 68 lõike 1 alusel vastavalt määruse lisale 1. § 10. Ülevaatust ja tehnilist kontrolli korraldav asutus (edaspidi ülevaatuse korraldaja) on kohustatud viisteist kalendripäeva enne ülevaatuse läbiviimist teatama taimekaitseseadmete omanikele või valdajatele ülevaatuse toimumise aja ja koha. Taimekaitseseadme omanik või valdaja teatab oma ülevaatusele tulekust või lepib ülevaatuse korraldajaga kokku uue ülevaatuse aja suhtes. § 11. Ülevaatuse läbiviimise koht võib olla kuni 10 km kaugusel taimekaitseseadme asukohast. § 12. Ülevaatus tuleb läbi viia tingimustes, kus tuul, sademed ja õhutemperatuur ei mõjuta ülevaatuse tulemust. § 13. Ülevaatuse läbiviimise koht peab olema vähemalt 50 m kaugusel kaevudest ja veekogudest. § 14. Ülevaatusele toodud taimekaitseseade peab olema puhastatud. § 15. Ülevaatusele toimetatava taimekaitsepritsi paak peab olema 50%-liselt täidetud puhta veega. § 16. Taimekaitseseadme omanik või valdaja peab viibima taimekaitseseadme ülevaatuse juures. § 17. Ülevaatuse kulud tasub kontrollitava taimekaitseseadme omanik või valdaja. § 18. Andmed taimekaitseseadme kohta ja ülevaatuse tulemused kantakse ülevaatusprotokolli. Ülevaatusprotokoll koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse taimekaitseseadme omanikule või valdajale ning üks jääb ülevaatuse korraldajale. § 19. Ülevaatusprotokolli võib koostada ka elektrooniliselt, kui seal on esitatud kõik määruse lisas 2 nimetatud andmed. § 20. Ülevaatusprotokollile tuleb lisada kõigi tehtud mõõtmiste tulemused. § 21. Kui taimekaitseseadmel esinesid ebaolulised puudused, mis ei mõjuta taimekaitseseadme töö kvaliteeti, loetakse taimekaitseseade ülevaatuse läbinuks. Puudused märgitakse ülevaatusprotokolli ning taimekaitseseadme omanik või valdaja on kohustatud need kõrvaldama ettenähtud tähtaja jooksul. Sellise taimekaitseseadme kasutamine on lubatud, kuid kui järelevalve tulemusena selgub, et puudused on tähtajaks kõrvaldamata, vastutab taimekaitseseadme omanik või valdaja seadusega ettenähtud korras. § 22. Ülevaatuse läbimise korral kinnitatakse taimekaitseseadmele paragrahvis 8 nimetatud kleebis. Kleebis kinnitatakse taimekaitsepritsi paagile kohta, kus see on kaitstud kahjustumise eest. § 23. Ülevaatuse korraldaja ja seadme omanik või valdaja on kohustatud säilitama ülevaatust tõendavaid dokumente kuni järgmise ülevaatuseni. § 24. Ülevaatuse korraldaja peab pidama kontrollimist vajavate taimekaitseseadmete kohta arvestust, kus märgitakse ära järgmised andmed: 1) omaniku või valdaja nimi, aadress, kontaktandmed; 2) tootja nimi ja taimekaitseseadme tüüp; 3) ülevaatuse läbiviimise aeg ja tulemus. § 25. Kasutatud taimekaitseseadme ostja ei pea esitama taimekaitseseadet ülevaatusele juhul, kui see on nõuetekohane, kuid ta peab teavitama oma ostust lähimat asukohajärgset taimekaitseseadme ülevaatuse korraldajat või Taimetoodangu Inspektsiooni asukohajärgset järelevalveametnikku. § 26. Kui taimekaitseseade on tunnistatud mittenõuetekohaseks, tuleb taimekaitseseade pärast puuduste kõrvaldamist esitada kordusülevaatusele ühe kalendrikuu jooksul alates mittenõuetekohaseks tunnistamisest. Kui seda ühe kalendrikuu jooksul ei tehta, tuleb taimekaitseseade esitada uuele korralisele ülevaatusele. § 27. Kordusülevaatusel kontrollitakse taimekaitseseadme neid osi, mille tõttu taimekaitseseade osutus mittenõuetekohaseks. § 28. Kordusülevaatuse protokoll lisatakse korralise ülevaatuse protokollile. § 29. Kordusülevaatuse kulud tasub taimekaitseseadme omanik või valdaja. § 30. Ülevaatuse korraldaja edastab käesoleva määruse paragrahvis 24 toodud andmed ülevaatusele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Taimetoodangu Inspektsioonile. § 31. Tulenevalt «Taimekaitseseaduse» paragrahvi 109 lõikest 2 tunnistada kehtetuks põllumajandusministri 23. juuli 1996. a määrus nr 14 «Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli, kasutamise, puhastamise ja hoidmise korra kinnitamine» (RTL 1996, 88, 514; 1998, 10/11, 64; 1999, 6, 71). Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT Lisa 1 põllumajandusministri 2. novembri 2000. a määrusele nr 64 TAIMEKAITSESEADME NÕUETEKOHASUSE HINDAMISE TABEL Kontrollitav sõlm Hindamise kriteerium Kontrollmeetod 1. Ajam 1.1. Jõuülekande liikuvad osad peavad olema varustatud kinnitatud kaitsetega Visuaalne kontroll 2. Pump 2.1. Pumba tootlikkus peab tagama piisava pritsimisvedeliku vooluhulga ajaühikus (l/min) suurimate poomile paigaldatud pihustite kasutamisel Mõõtmine voolumõõturiga. Voolumõõturi viga ei tohi olla rohkem kui 2% mõõdetud väärtusest või üle 2 l/min. Tootlikkust mõõdetakse pärast pumbast väljavoolu kõige kõrgemal lubataval töörõhul 2.2. Pump ei tohi põhjustada nähtavaid pulsatsioone Talitluse kontroll 2.3. Ülerõhu* kaitseklapp pumba rõhupoolel peab töötama. See nõue ei kehti tsentrifugaalpumbaga varustatud pritsidele, mille maksimaalne surve, olenemata tootest, ei saa ületada süsteemi lubatavat survet rohkem kui 20% Talitluse kontroll 2.4. Pump ja pumba ühenduskohad süsteemiga ei tohi lekkida Talitluse kontroll vastavalt käesoleva lisa punktile 6.1 3. Segisti 3.1. Jõuülekande normaalpööretel peab pritsi paagis tekkima selgelt nähtav pritsimisvedeliku tsirkulatsioon, kui paak on täidetud veega 50%-liselt Talitluse kontroll 4. Paak 4.1. Paak ja paagi ühenduskohad ei tohi lekkida Talitluse kontroll vastavalt käesoleva lisa punktile 6.1 4.2. Paagi täiteava peab olema varustatud sõelaga ja see peab olema puhas ning terve Visuaalne kontroll 4.3. Paagi kaas peab olema terve, hermeetiliselt suletav ja kinnitatud seadme külge Visuaalne kontroll 4.4. Paagi tühjendamine pritsimisvedelikust ja settest peab olema võimalik ilma tööriistu kasutamata Talitluse kontroll 4.5. Survestamata paagid peavad omama töökorras surve kompenseerimise seadet täitmise ja tühjendamise jaoks Visuaalne kontroll 4.6. Paagil peab olema masinisti töökohalt selgelt loetav pritsimisvedeliku tasemenäitur Visuaalne kontroll 4.7. Kui pritsile on paigaldatud tankimisseade, ei tohi sellest toimuda tagasivoolu veevõtu allikasse Talitluse kontroll 4.8. Kõik paigaldatud lisaseadmed peavad olema töökorras Talitluse kontroll 5. Manomeeter, ventiilid, regulaatorid 5.1. Mõõteseadmed, reguleerimisseadmed ja seadmed sisse- ning väljalülitamiseks peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida Talitluse kontroll 5.2. Surve mõõtmiseks peab manomeeter olema paigaldatud selliselt, et skaala oleks loetav masinisti töökohalt. Pead ja ülakeha võib masinist pöörata Visuaalne kontroll 5.3. Skaalajaotus manomeetritel peab olema järgmine: – manomeetritel töörõhuga kuni 5 bar vähemalt 0,2 bar; – manomeetritel töörõhuga 5–20 bar vähemalt 1,0 bar; Visuaalne kontroll – manomeetritel töörõhuga üle 20 bar vähemalt 2,0 bar 5.4. Manomeeter peab olema vähemalt 63 mm läbimõõduga Visuaalne kontroll 5.5. Manomeetri mõõtetäpsus peab olema järgmine: – ± 0,2 bar manomeetritel töörõhuga 1 bar (kaasa arvatud) – 8 bar (kaasa arvatud); – ± 0,5 bar manomeetritel töörõhuga 8–20 bar (kaasa arvatud); – ± 1,0 bar manomeetritel töörõhuga üle 20 bar Võrdlemine kontrollmanomeetriga. Osutiga kontrollmanomeetri läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm. Pritsi manomeetrit kontrollitakse testimisstendis või pritsil. Mõõtmised peavad olema tehtud vastavalt kasvavas ja kahanevas rõhu muutumise suunas. Kontrollmanomeeter peab olema taadeldud vähemalt korra aastas 5.6. Töörõhu näidu paremaks lugemiseks peab manomeetri osuti töötamisel püsima stabiilsena Talitluse kontroll 5.7. Teiste paigaldatud mõõteseadmete mõõtetäpsus võib maksimaalselt erineda 5% tegelikust väärtusest Mõõtmine taadeldud kontrollseadmega. Mõõteseadme viga seadme kontrollimisel ei tohi ületada 1,5% mõõdetud väärtusest 6. Torud ja voolikud 6.1. Pritsi hermeetilisuse kontrollimisel ei tohi olla lekkeid torudest ja voolikutest Talitluse kontroll. Kontrollitakse taimekaitseseadme hermeetilisust suurimal seadme valmistaja poolt lubatud töörõhul 6.2. Voolikutel ei tohi olla nähtavaid ja väljakulunud riidega hõõrdekohti Visuaalne kontroll 6.3. Voolikud peavad poomil asetsema selliselt, et nad ei takistaks pritsimislahuse jõudmist sihtpunkti Visuaalne kontroll 6.4. Voolikutel ei tohi olla järske murdekohti, mis takistaksid pritsimisvedeliku voolamist Visuaalne kontroll 7. Filtrid 7.1. Vähemalt üks filter peab olema pritsi survepoolel ja üks imipoolel. Pihustifiltreid ei võeta arvesse survefiltritena Visuaalne kontroll 7.2. Paigaldatud filtrid peavad olema terved ja puhtad ning vastama taimekaitseseadme valmistajatehase poolt ettenähtud nõuetele Visuaalne kontroll 7.3. Filtrielemendid peavad olema vahetatavad Visuaalne kontroll 8. Poom 8.1. Poom peab olema stabiilne igas suunas, liitekohtades ei tohi olla lõtkusid ja poom ei tohi olla kaldu. Poomi parem- ja vasakpoolne osa peavad olema ühepikkused Visuaalne kontroll 8.2. Poomi automaatne tagasipöördumine seadme abil, mis võimaldab poomi otsasektsioonil liikuda takistusest möödumisel tahapoole ja hiljem endisesse asendisse tagasi, peab töötama tõrgeteta, kui ta on pritsile paigaldatud Talitluse kontroll 8.3. Poom peab transportasendis olema kindlalt lukustatud Talitluse kontroll 8.4. Pihustite vahekaugus üksteisest ja pihustite suund peavad olema ühtlased kogu poomi ulatuses. Pihustite asend ei tohi muutuda poomi kokkupaneku ja lahtivõtmise ajal Talitluse kontroll ja mõõtmine 8.5. Poom peab olema maapinna suhtes horisontaalne. Poomi horisontaalsust hinnatakse tasasel pinnal, mõõtes pihustitel madalaima serva kaugust maapinnast. Erinevus ei tohi olla suurem kui 10 cm või 1% poomi sektsiooni poolest töölaiusest Talitluse kontroll ja mõõtmine 8.6. Pritsimisvedelik ei tohi saastata poomi ja teisi pritsi osasid, mis ei nõua oma funktsioonide täitmiseks kokkupuudet pritsimisvedelikuga Talitluse kontroll 8.7. Kui poomi töölaius on 10 m, peab poomil olema töökorras seade, mis kaitseb pihusteid võimalike vigastuste eest poomi kokkupuutel maapinnaga Visuaalne kontroll 8.8. Poomi erinevaid sektsioone peab olema võimalik ükshaaval sisse ja välja lülitada Talitluse kontroll 8.9. Seade poomi kõrguse reguleerimiseks peab olema töökorras Talitluse kontroll 8.10. Tõukeleevendi ja kalderegulaator peavad toimima tõrgeteta, kui nad on paigaldatud Talitluse kontroll 8.11. Juhul kui suletakse ükshaaval pritsisektsioone, ei tohi töörõhu erinevus varieeruda rohkem kui 10% Mõõtmine 9. Pihustid 9.1. Kõik pihustid peavad olema samaväärsed (tüüp, suurus, materjal, päritolu) kogu poomi ulatuses, välja arvatud lõpupihustid, mis on ette nähtud täitma erifunktsioone. Teised komponendid (pihustifiltrid, kaitsed) peavad olema samaväärsed kogu poomi ulatuses Visuaalne kontroll 9.2. Vooluhulk ühestki sama tüüpi pihustist ei tohi erineda üle 10% Mõõtmine 9.3. Pärast pritsi seiskamist ei tohi pihustid tilkuda Talitluse kontroll. 5 s pärast seiskamist ei tohi pihustid enam tilkuda 10. Pritsimisvedeliku ristsuunalise jaotumise ühtlikkus 10.1 Pritsimisvedeliku jaotus peab olema ühtlane. Seda hinnatakse variatsioonikoefitsiendi alusel, mis ei tohi olla üle 10% Mõõtmine rennlauaga või skanneriga 10.2. Rennlaua ühestki rennist kogutud pritsimisvedeliku kogus ei tohi erineda keskmisest üle 20% Mõõtmine rennlauaga või skanneriga 10.3. Rõhu langus sektsiooni lõpus ei tohi olla üle 10% võrreldes pritsi manomeetriga Mõõtmine * Rõhu mõõtühikuna kasutatakse baari (lühendatult bar), mis vastab teistele rõhu mõõtühikutele järgmiselt: Pa at = kp/cm2 atm 1 bar 105 1,020 0,987 Kantsler Ants NOOT Lisa 2 põllumajandusministri 2. novembri 2000. a määrusele nr 64 TAIMEKAITSESEADME ÜLEVAATUSPROTOKOLL

Kantsler Ants NOOT Lisa 3 põllumajandusministri 2. novembri 2000. a määrusele nr 64

Kantsler Ants NOOT