Eesti Panga President — Aruannete, nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine krediidiasutustele — RTL, 117, 1826

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250) paragrahvi 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada järgmised aruanded, aruannetes kasutatavad mõisted ja aruannete esitamise elektrooniline formaat: 1) Ressursside käivete aruanne (kuu) (lisa 1); 2) Ressursside jääkide aruanne (kuu) (lisa 2); 3) Laenude käivete aruanne (kuu) (lisa 3); 4) Laenude jääkide aruanne (kuu) (lisa 4); 5) Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne (kuu) (lisa 5); 6) Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne (poolaasta) (lisa 6); 7) Väärtpaberite aruanne (kuu) (lisa 7); 8) Aruannetes (lisad 1–7) kasutatavad mõisted (lisa 8); 9) Aruannete esitamise elektrooniline formaat (lisa 9). 2. Krediidiasutustel järgida käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud aruannete koostamisel ja Eesti Pangale esitamisel aruannete esitamise tähtaegu ja elektroonilist formaati. 3. Käesolevat määrust rakendatakse kuuaruannete (lisad 1–5 ja 7) osas alates 2000. aasta detsembrikuu aruannete koostamisest ja esitamisest ning poolaasta aruande (lisa 6) osas alates 2000. aasta teise poolaasta aruande koostamisest ja esitamisest. 4. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga 1. aprilli 1997. a määrus nr 10 «Krediidiasutuste täiendav aruandlus» (RTL 1997, 53, 276; 1999, 106, 1349) alates 1. detsembrist 2000. a. President Vahur KRAFT Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 RESSURSSIDE KÄIVETE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Panganduse ressursside kujunemise ning struktuuri analüüs. Aruandekuul saadud ressursi hinna ja hoiuste kaalutud keskmise aastaintressi arvutamine eri lõigetes. 2. ARUANDE VALDKOND Kõikide kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused ning arvelduslaenud; saadud üleööhoiused ja üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid», «Väljaantud võlakirjad» ja «Allutatud kohustused» kreeditkäive aruandekuul. Ühe reana tuleb näidata nende ressursside kreeditkäivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.eyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ressursside käivete aruande kood on 231. Intressimäär esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Valuuta ja riigi kood näidatakse suurte tähtedega. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) ressursi kreeditkäive aruandekuul 7) ressursi aastaintressimäär 8) intressi liik 9) lepingujärgse valuuta kood 10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 1) Ressursi liigi identifikaatorid on järgmised: Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Saadud laen 5 Rahaturu instrument 10 Muu väljaantud võlakiri 6 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud kohustus 11 Saadud laenude hulka kuuluvad teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud), v.a allutatud kohustused. Väljaantud võlakirjade hulka kuuluvad esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse võlakirjad. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on avatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus klient resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid on järgmised: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Väljaantud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. 5) Tähtaja identifikaatorid on järgmised: Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse/laenu lepingujärgse tähtaja või võlakirja kustutustähtaja alusel. Lepingu tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt pikendamise tähtajale (s.t lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel täiendavat rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult ressursside jääkide aruandes. 6) Käive Siin näidatakse ainult aruandekuul toimunud ressursi kreeditkäivet rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides, ümardatuna kuni ühe komakohani, vastavalt lepingule või võlakirja diskontomäärale (intressimäärale). Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse hetkel fikseeritud intressimäär. 8) Intressi liigi identifikaatorid on järgmised: Fikseeritud 1 Ujuv 2 9) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid on järgmised: Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse klientidetüüpide «muu finantseerimisasutus» ja «krediidiasutus» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and assets», «Monetary Financial Institutions (MFIs) data», fail «The EU population of MFIs») ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille koostab ja avaldab Eesti Pank. Ülejäänud klienditüüpide puhul märgitakse identifikaatoriks 0. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 RESSURSSIDE JÄÄKIDE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Panganduse ressursside analüüs eri lõigetes. 2. ARUANDE VALDKOND Kõikide kohustuste aruandekuu lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele», «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid», «Väljaantud võlakirjad» ja «Allutatud kohustused». Ühe reana tuleb näidata nende ressursside jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.hyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ressursside jääkide aruande kood on 211. Valuuta ja riigi kood näidatakse suurte tähtedega. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) ressursi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) jääk aruandekuu lõpus 7) lepingujärgse valuuta kood 8) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 1) Ressursi liigi identifikaatorid on järgmised: Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Repo-tehing 9 Muu hoius 4 Saadud laen 5 Rahaturu instrument 10 Muu väljaantud võlakiri 6 Laenu- ja välisabifondi ressurss 7 Allutatud kohustus 11 Saadud laenude hulka kuuluvad teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduslaenud), v.a allutatud kohustused. Väljaantud võlakirjade hulka kuuluvad esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse võlakirjad. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on avatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea seitsmenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus klient resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid on järgmised: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Väljaantud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. 5) Tähtaja identifikaatorid on järgmised: Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse/laenu lepingujärgse tähtaja või võlakirja kustutustähtaja alusel. Lepingu tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamisel) arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt pikendamise tähtajale (s.t lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni. 6) Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava ressursi jääk aruandekuu lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 7) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 8) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid on järgmised: Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse klientidetüüpide «muu finantseerimisasutus» ja «krediidiasutus» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and assets», «Monetary Financial Institutions (MFIs) data», fail «The EU population of MFIs») ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille koostab ja avaldab Eesti Pank. Ülejäänud klienditüüpide puhul märgitakse identifikaatoriks 0. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 LAENUDE KÄIVETE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Panganduse laenuportfelli kujunemise, struktuuri ning majanduse finantseerimise analüüs. Aruande kuul väljaantud laenude kaalutud keskmise aastaintressimäära arvutamine eri lõigetes. 2. ARUANDE VALDKOND Kõikide varade, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused teistes krediidiasutustes ning arvelduslaenud; üleööhoiused teistes krediidiasutustes ja antud üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), deebetkäive aruandekuul. Ühe reana tuleb näidata nende varade deebetkäivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.jyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Laenukäivete aruande kood on 232. Intressimäär esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Valuuta ja riigi kood näidatakse suurte tähtedega. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) tagatis 8) laenu deebetkäive aruandekuul 9) laenu aastaintressimäär 10) intressi liik 11) lepingujärgse valuuta kood 12) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 13) laenu eesmärk 1) Laenu liigi identifikaatorid on järgmised: Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Intressimäära piiranguga sihtotstarbelise laenu all näidatakse muuhulgas kõik riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele muu laenu all. Muu nõude all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus klient resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid on järgmised: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid on järgmised: Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingu tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra). Kui lepingu tingimuste muutumisel täiendavat rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult laenude jääkide aruandes. 6) Majandussektori identifikaator Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK, 12.12.96). Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Tööstus D Energeetika, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Rahandus J Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus K Riigivalitsemine ja -kaitse, sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaaltöö N Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid O Koduteenindus P Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: 1) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; 2) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; 3) tarbimislaenu korral jääb identifikaatori koht tühjaks; 4) õppelaen kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid on järgmised: I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Kommertspant 10 Muu vallasasja pant 5 Käendus, garantii 6 Samas pangas asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Käive Siin näidatakse ainult laenude deebetkäive aruandekuul (k.a nende laenude puhul, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides, ümardatuna kuni ühe komakohani, vastavalt lepingule. Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse hetkel fikseeritud intressimäär. Õppelaenude puhul näidatakse intress, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega. 10) Intressi liik Fikseeritud 1 Ujuv 2 11) Laenu lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 12) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid on järgmised: Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse klientidetüüpide «muu finantseerimisasutus» ja «krediidiasutus» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFI’s and assets», «Monetary Financial Institutions (MFIs) data», fail «The EU population of MFIs») ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille koostab ja avaldab Eesti Pank. Ülejäänud klienditüüpide puhul märgitakse identifikaatoriks 0. 13) Laenu eesmärk Põhivara soetamine oma tarbeks: maa 1 hoone ja muu rajatis 2 muu põhivara 3 Põhivara soetamine edasimüügiks: maa 4 hoone ja muu rajatis 5 muu põhivara 6 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Tarbeesemete soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui koos hoone ja muu rajatisega toimub ka rajatisealuse maa ost, siis seda ei eraldata, vaid näidatakse see koos hoonete ja muude rajatistega. Äriühingu tegevuse alustamise ja laiendamise identifikaatoreid kasutakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Klienditüübi «eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 11–14, ülejäänud klienditüüpide puhul aga 1–10 ja 13–14. Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 LAENUDE JÄÄKIDE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Panganduse laenuportfelli analüüs eri lõigetes. 2. ARUANDE VALDKOND Kõikide varade aruandekuu lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele». Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.lyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Laenude jääkide aruande kood on 212. Valuuta ja riigi kood näidatakse suurte tähtedega. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) tagatis 8) jääk aruandekuu lõpus 9) lepingujärgse valuuta kood 10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 11) laenu eesmärk 12) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid on järgmised: Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Laenu liik fikseeritakse laenu andmise hetkel ning hiljem laenude jääkide aruandes ei muudeta. Intressimäära piiranguga sihtotstarbelise laenu all näidatakse muuhulgas kõik riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele muu laenu all. Muu nõude all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused finantseerimisasutustes). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus klient resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid on järgmised: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid on järgmised: Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingu tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra). 6) Majandussektori identifikaator Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK, 12.12.96). Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Tööstus D Energeetika, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Rahandus J Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus K Riigivalitsemine ja -kaitse, sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaaltöö N Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid O Koduteenindus P Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: 1) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; 2) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; 3) tarbimislaenu korral jääb identifikaatori koht tühjaks; 4) õppelaenu kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid on järgmised: I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Kommertspant 10 Muu vallasasja pant 5 Käendus, garantii 6 Samas pangas asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 8) Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava vara jääk aruandekuu lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid on järgmised: Siin näidatakse klientidetüüpide «muu finantseerimisasutus» ja «krediidiasutus» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and assets», «Monetary Financial Institutions (MFIs) data», fail «The EU population of MFIs») ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille koostab ja avaldab Eesti Pank. Ülejäänud klienditüüpide puhul märgitakse identifikaatoriks 0. 11) Laenu eesmärk Põhivara soetamine oma tarbeks: maa 1 hoone ja muu rajatis 2 muu põhivara 3 Põhivara soetamine edasimüügiks: maa 4 hoone ja muu rajatis 5 muu põhivara 6 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Tarbeesemete soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui koos hoone ja muu rajatisega toimub ka rajatisealuse maa ost, siis seda ei eraldata, vaid näidatakse see koos hoonete ja muude rajatistega. Äriühingu tegevuse alustamise ja laiendamise identifikaatoreid kasutakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Klienditüübi «eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 11–14, ülejäänud klienditüüpide puhul aga 1–10 ja 13–14. 12) Laenu klass Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 TÄHTAJAKS TASUMATA JA/VÕI ALLAHINNATUD LAENUDE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Krediidiasutuste laenude kvaliteedi hindamine ja analüüs nii järelevalvelistel kui statistilistel eesmärkidel. 2. ARUANDE VALDKOND Aruandes näidatakse kõik tähtajaks tasumata ja /või allahinnatud laenud, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele». Laen on tähtajaks tasumata, kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole laekunud tähtaegselt (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis tähtajale järgneval pangapäeval). Allahinnatud laenude puhul kuulub aruande valdkonda ainult individuaalne allahindlus, laenuportfelli üldallahindlus aruande valdkonda ei kuulu. Mitteolulise maksumusega laene ja nõudeid võib grupeerida ja esitada ühise laenu liigina. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.tyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruande kood on 233. Valuuta ja riigi kood näidatakse suurte tähtedega. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) tähtaeg 6) majandussektor 7) tagatis 8) nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 9) võlgnetav laenusumma 10) võlgnetav intressisumma 11) laenu jääk bilansis 12) allahindlus 13) lepingujärgse valuuta kood 14) laenu eesmärk 15) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid on järgmised: Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduslaen 2 Allutatud nõue 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Muu nõue 4 Muu nõude all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud. 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus klient resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid on järgmised: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 5) Tähtaja identifikaatorid on järgmised: Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 Siin näidatakse laenu lepingujärgne tähtaeg. Lepingu tähtaja pikendamisel arvestatakse tähtaja identifikaator vastavalt uuele tähtajale. 6) Majandussektori identifikaator Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK, 12.12.96). Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Tööstus D Energeetika, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Rahandus J Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus K Riigivalitsemine ja -kaitse, sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaaltöö N Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid O Koduteenindus P Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist: 1) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse; 2) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all; 3) tarbimislaenu korral jääb identifikaatori koht tühjaks; 4) õppelaen kajastatakse hariduse (M) all. 7) Laenu tagatise identifikaatorid on järgmised: I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Kommertspant 10 Muu vallasasja pant 5 Käendus, garantii 6 Samas pangas asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab suurimas väärtuses. 8) Nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid on järgmised: Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 Nõude tagasimaksmisest möödunud periood on otseselt seotud võlgnetava laenu- ja intressisummaga. Identifikaatorit «tähtaeg ei ole saabunud» kasutakse laenude puhul, mis on ainult alla hinnatud. Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja laenu eri osadel on erinev viivitustähtaeg, näidatakse kõik osasummad maksimaalse tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriga. Kui võlgnetavatel laenu- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis siin näidatakse kõige pikem nendest. 9) Võlgnetav laenusumma Siin näidatakse tähtajaks tasumata laen või osa laenust, mis on tähtajaks tasumata. Võlgnetav laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Võlgnetav intressisumma Siin näidatakse tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intressisumma näidatakse samas valuutas mis laen, ümardatuna täisühikuteni. 11) Laenu jääk bilansis Siin näidatakse laenu jääk bilansis ilma allahindluseta. Laenu jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Allahindlus Siin näidatakse summa, mille ulatuses laen või selle osa on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui laenu ei ole alla hinnatud, on summaks 0. 13) Lepingujärgse valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. 14) Laenu eesmärk Põhivara soetamine oma tarbeks: maa 1 hoone ja muu rajatis 2 muu põhivara 3 Põhivara soetamine edasimüügiks: maa 4 hoone ja muu rajatis 5 muu põhivara 6 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Tarbeesemete soetamine 12 Igapäevaste arvelduste teostamine 13 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui koos hoone ja muu rajatisega toimub ka rajatisealuse maa ost, siis seda ei eraldata, vaid näidatakse see koos hoonete ja muude rajatistega. Äriühingu tegevuse alustamise ja laiendamise identifikaatoreid kasutakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Klienditüübi «eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 11–14, ülejäänud klienditüüpide puhul aga 1–10 ja 13–14. 15) Laenu klass Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». Lisa 6 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 HOIUSTE JA LAENUDE REGIONAALSE JAOTUSE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Pankade klientide hoiuste ja laenude regionaalse jaotumise analüüs. 2. ARUANDE VALDKOND Kõik võlgnevused klientidele, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Võlgnevused klientidele» (v.a võlgnevused keskvalitsusele ja eelarvevälistele fondidele), ja laenud klientidele, mis on kajastatud bilansis varakirjel «Nõuded klientidele» (v.a laenud keskvalitsusele ja eelarvevälistele fondidele ning hoiused finantseerimisasutustes). Ühe aruandereana tuleb näidata nende hoiuste või laenude jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.gyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruande kood on 234. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on poolaasta. Aruanne esitatakse kaks korda aastas aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 15. (viieteistkümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) kirje liik 2) klient 3) hoiuse või laenu jääk aruandeperioodi lõpus 4) maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) 5) maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) 6) kirjete arv 1) Kirje liigi identifikaatorid on järgmised: Hoius 1 Laen 2 2) Kliendi identifikaatorid on järgmised: Kohalik omavalitsus 2 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 3) Hoiuse või laenu jääk aruandeperioodi lõpus Klientide hoiustena näidatakse kõik kohalike omavalitsuste, kindlustusasutuste ja pensionifondide, muude finantseerimisasutuste, riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingute, muude äriühingute, mittetulundusühingute ja eraisikute nõudmiseni, tähtajaliste, säästu- ja muude hoiuste bilansilised jäägid regioonide kaupa nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas (kokku Eesti kroonides). Laenudena näidatakse kohalikele omavalitsustele, kindlustusasutustele ja pensionifondidele, muudele finantseerimisasutustele, riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele, muudele äriühingutele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele antud laenude jäägid regioonide kaupa nii Eesti kroonides kui välisvaluutas (kokku Eesti kroonides). Kõikide laenude puhul näidatakse brutosummad, vaatamata sellele, et osa nendest on ebatõenäoliselt laekuvatena kuludesse kantud. 4) Maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi) Siin lähtutakse hoiuste ja laenude regionaalsel liigitamisel sellest, millises regioonis krediidiasutus või tema allüksus, millesse raha on hoiustatud või mis on laenu andnud, asub. Maakonna või linna kodeerimisel kasutatakse järgmist nimekirja: Tallinn 1 Kohtla-Järve 13 Narva 15 Pärnu 18 Sillamäe 21 Tartu 24 Valga maakond 33 Viljandi maakond 35 Võru maakond 38 Jõgeva maakond 41 Saaremaa 45 Ida-Virumaa 48 Järvamaa 51 Põlva maakond 54 Pärnu maakond 56 Lääne-Virumaa 59 Rapla maakond 61 Tartu maakond 64 Läänemaa 69 Harju maakond 71 Hiiumaa 73 Määratlemata 99 Mitteresident 0 5) Maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi) Siin jaotatakse hoiused ja laenud vastavalt sellele, kus juriidilisest isikust klient on registreeritud või mis on füüsilise isiku puhul pangale teatatud elukoht. Maakonna või linna kodeerimisel lähtuda eelnevas punktis toodud põhimõttest. 6) Kirjete arv Antud real esitatud hoiuse või laenu summas sisalduvate hoiuste või laenude arv. Lisa 7 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 VÄÄRTPABERITE ARUANNE 1. ARUANDE KOGUMISE EESMÄRK Väärtpaberiportfelli ja finantsinvesteeringute struktuuri ning tulukuse jälgimine ning analüüs. Majanduse finantseerimise analüüs. 2. ARUANDE VALDKOND Kõik väärtpaberid (millele krediidiasutusel on omandiõigus), mis on kajastatud bilansis varakirjel «Väärtpaberid». Ühe reana tuleb kajastada nende väärtpaberite bilansiliste väärtuste summa ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. 3. ESITUSFORMAAT Aruanne saadetakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale elektroonilisel teel. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 9. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, siis tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.pyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Väärtpaberite aruande kood on 213. Intressimäär esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Valuuta ja riigi kood näidatakse suurte tähtedega. 4. ARUANDEPERIOOD Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga. Eesti Panga nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis käesolevat aruannet esitama ka sagedamini. 5. ARUANDE ESITAMISE TÄHTAEG 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. 6. ARUANDEREA STRUKTUUR 1) väärtpaberi liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) väärtpaberi väljalaskja 5) noteering 6) lepinguline tähtaeg 7) majandussektor 8) eesmärk 9) kogus 10) bilansiline väärtus 11) nimiväärtus 12) tootlus 13) eritingimused 14) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 15) väärtpaberi klass 16) väärtpaberi tagatis 1) Väärtpaberi liigi identifikaator Rahaturu instrument 8 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 1 Sidusettevõtja aktsia 3 Tütarettevõtja aktsia 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 2) Aruande valuuta kood Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile. Valuuta kood näidatakse üldjuhul vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi väljalaskja residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus väljalaskja resideerib, pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Väärtpaberi väljalaskja identifikaator Siin sektoriseeritakse väärtpaberi väljalaskja, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 5) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui väärtpaber on noteeritud väärtpaberite börsil, on tema identifikaatoriks 1. 6) Lepingulise tähtaja identifikaatorid Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline kustutustähtaeg. Kauplemiseks ostetud väärtpaberite puhul on tähtajaks «nõudmiseni». Tähtaega mitte omavate väärtpaberite puhul (nt aktsiad ja osad) on tähtajaks «tähtajata». Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 1 kuni 5 pangapäeva 27 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 Üle 10 aasta 10 7) Majandussektori identifikaator Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi väljalaskja kuuluvuse järgi majandussektorisse. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK, 12.12.96). Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A Kalandus B Mäetööstus C Tööstus D Energeetika, gaasi- ja veevarustus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G Hotellid ja restoranid H Veondus, laondus ja side I Rahandus J Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus K Riigivalitsemine ja -kaitse, sotsiaalkindlustus L Haridus M Tervishoid ja sotsiaaltöö N Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid O Koduteenindus P Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks kinnisvara K. 8) Eesmärgi identifikaator Kauplemiseks 1 Muu lühiajaline finantsinvesteering 2 Pikaajaline finantsinvesteering 3 Tagatis 4 Siin identifitseeritakse väärtpaberi soetamise eesmärk. Tehingute tagatiseks ostetud (nt optsiooni katteks) väärtpaberite puhul on identifikaatoriks 4. 9) Kogus Siin näidatakse mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. 10) Bilansiline väärtus Bilansiline väärtus näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui aruandereal on kajastatud mitu väärtpaberit, tuleb näidata nende väärtpaberite bilansiliste väärtuste summa. 11) Nimiväärtus Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui ühe reana näidatakse mitut väärtpaberit, tuleb nimiväärtus näidata ühe väärtpaberi kohta. 12) Tootlus (yield) Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides, ümardatuna kuni ühe komakohani. Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole fikseeritud väärtpaberi soetamise hetkel (nt aktsia, osa) tuleb näidata krediidiasutuse poolt oletatavat väärtpaberi tootlust. Erastamisväärtpaberite puhul on tootluseks 0. 13) Eritingimused Repo 1 Järelturul mitte müüdavad 3 Eelisaktsia 5 Eritingimusteta 4 14) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid on järgmised: Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Siin näidatakse klientidetüüpide «muu finantseerimisasutus» ja «krediidiasutus» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and assets», «Monetary Financial Institutions (MFIs) data», fail «The EU population of MFIs») ja Eesti RFA-de nimekirjast, mille koostab ja avaldab Eesti Pank. Ülejäänud klienditüüpide puhul märgitakse identifikaatoriks 0. 15) Väärtpaberi klass Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». 16) Väärtpaberi tagatise identifikaatorid on järgmised: I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Kommertspant 10 Muu vallasasja pant 5 Käendus, garantii 6 Samas pangas asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi väljalaskja või müüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi soetamise hetkel või hiljem. Lisa 8 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 ARUANNETES (LISADES 1–7) KASUTATAVAD MÕISTED Aruannetes (lisad 1–7) kasutatud mõistete osas tuleb juhinduda ja kinni pidada Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määruse nr 2 «Krediidiasutuste aruandlus» (RTL 1997, 23, 131; 1999, 6, 65; 106, 1349; 176, 2529) lisaga 6 kinnitatud mõistete selgitustest koos alljärgnevate ning käesoleva määrusega kinnitatud aruannetele laienevate mõistete selgitusega. KLIENTIDE LIIGID Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) hõlmavad krediidiasutusi ja kõiki teisi finantseerimisasutusi, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustega sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-dest ning oma arvel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenude väljastamine ja/või investeerimine väärtpaberitesse. RESSURSSIDE LIIGID Üleööhoius. Hoius, mida võib kohe tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. Repo-tehing. Tehing, mille käigus aruandev krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need (või sarnased väärtpaberid) fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta. Siin kategoorias kuuluvad kajastamisele ka väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud. Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist või säästuhoiust (nt tagatishoius). Rahaturu instrument. Rahaturul kaubeldav kõrge likviidsusega ning madala intressi- ja krediidiriskiga võlainstrument. Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Nt Põllumajanduse ja maaelu arendamise ja krediteerimise fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities). Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele. Allutatud kohustus. Pikaajaline laen (ja muu selline kohustus), mis tagastatakse krediidiasutuse pankroti või likvideerimise puhul pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. LAENUDE LIIGID Arvelduslaen. Arvelduslaen ehk krediidiliin on kliendi käsutuses olev laenuressurss, mida kasutades võib kliendi arvelduskonto saldo kokkuleppel pangaga olla teatud perioodi jooksul avatud krediidiliini ulatuses negatiivne. Arvelduslaenu puhul peab olema garanteeritud igakuine laekumine kliendi arvelduskontole. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning laenu ja ressursi intresside marginaal on piiratud. Siia kuuluvad ka liigilise sihtotstarbelisusega laenud, kui nende intressimarginaal on piiratud. Laenud, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, kajastatakse turuintressimääraga laenudena. Muu intressmäära piiranguga laen. Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressist madalama intressiga (nt laen krediidiasutusega ühte kontserni kuuluvale äriühingule). Allutatud nõue. Pikaajaline laen (ja muu selline nõue), mis tagastatakse krediidiasutusele võlgniku pankroti või likvideerimise puhul pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Muu laen. Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduslaenu või allutatud nõuet. Pöördrepo-tehing. Tehing, mille käigus aruandev krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need (või sarnased väärtpaberid) fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa. Siin kategoorias kuuluvad kajastamisele ka väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud. TAGATISED Esimese järjekoha hüpoteek. Esimese järjekoha hüpoteek on kinnisasja koormav hüpoteek, mis on kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimese järjekoha. Muu hüpoteek. Muu hüpoteegi alla kuulub hüpoteek, mis ei ole kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimest järjekohta. Väärtpaber. Väärtpaberi all on mõeldud väärtpaberi panti ja ostu-tagasimüügi kohustusega tehingu puhul tehingu objektiks olevat väärtpaberit. Ehitise pant. Ehitise (vallasvara) pant on notariaalselt tõestatud ja registreeritud ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris või enne asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadusandluse alusel ehitist (vallasvara) koormav pant. Kommertspant. Äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale seatud ja kommertspandiregistrisse kantud pant. Muu vallasasja pant. Muu vallasasja pant on asjaõigusseadusega lubatud vallasasja pant, mis ei ole ehitis, väärtpaber ega vara, millele ulatub kommertspant. VÄÄRTPABERITE LIIGID Rahaturu instrument. Rahaturul kaubeldav kõrge likviidsusega ning madala intressi- ja krediidiriskiga võlainstrument. Hüpoteegiga tagatud võlakiri. Hüpoteegiga tagatud võlakiri (collateralised mortgage obligation) on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt tagasi esimese klassi põhiosa, siis teise jne. Lisa 9 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 7. novembri 2000. a määrusega nr 11 ARUANNETE ESITAMISE ELEKTROONILINE FORMAAT Auanded saadetakse pangastatistika ja analüüsi osakonnale kasutades Eesti Panga arvelduste osakonna elektroonilist sidet ProCarry või Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. ProCarryga saadetava faili nimi on iga aruande juures eraldi kirjeldatud. Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid. SÕNUMI STRUKTUUR 1. Krediidiasutuse lause (üks kord) 2. Aruande blokk (üks või mitu) Aruande blokk koosneb: 2.1. Aruande alguse lause (üks kord) 2.2. Aruande ridade laused (üks või mitu) Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus. Sõnumi lõpetab faili lõpu tunnus. Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alti täpselt viis välja, aruanderea lausetes on sõltuvalt aruandest erinev arv välju. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendikkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendikkood 0d (CR). LAUSETE STRUKTUURID 1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest: 1.1. Krediidiasutuse lause tunnus Formaat: sümbol Krediidiasutuse lause tunnuseks on K 1.2. Krediidiasutuse kood Formaat: kolmekohaline number 1.3. Sõnumi saatmise kuupäev Formaat: päev.kuu.aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 1.5. Sõnumi saatja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest: 2.1. Aruande alguslause tunnus Formaat: sümbol Aruande alguslause tunnuseks on A 2.2. Aruande kood Formaat: kolmekohaline number 2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev Formaat: päev.kuu.aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 2.5. Aruande koostaja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 3. Aruande rea struktuur on kirjeldatud aruande koostamise juhendis – aruande real olevad näitajad, eraldajaks semikoolon (;) Formaat: number või tekst (nt majandussektor, valuuta kood) Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest. Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Exceli kasutajate tööd, on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega. Ridu, kus kõik andmeväljad on tühjad, sõnumisse lisama ei pea (kuigi võib).