Teede- ja Sideminister — Nõuded õhusõiduki meeskonnaliikme ja hooldemehhaaniku, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning lendude korraldaja vanusele, tervislikule seisundile, kutsesobivusele ja kvalifikatsioonile ning nende ettevalmistamisele, eksamineerimisele ja neile lubade väljaandmisele — RTL, 114, 1798

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376) paragrahvi 24 lõike 2, paragrahvi 7 lõike 2, «Tehnilise normi ja standardi seaduse» (RT I 1999, 29, 398; 2000, 29, 169; 78, 495) paragrahvi 4 lõike 1 ja paragrahvi 7 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määruse nr 207 «Volituste andmine lennundusseaduse paragrahvi 24 lõike 2 rakendamiseks» (RT I 1999, 57, 605) alusel. 1. peatükk LENNUNDUSLOAD § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus kehtestab nõuded õhusõiduki meeskonnaliikmetele, hooldemehhaanikutele, lennujuhtidele, -informaatoritele ja lendude korraldajatele (lennundusspetsialistidele) ning lennunduslubade väljaandmise korra. (2) Lennundusspetsialistide lennunduslubasid ja välisriikide lennunduslubade kehtivuse tunnustamise tõendeid väljastab Lennuamet. (3) Eesti riikkondsusega õhusõiduki meeskonnaliige võib olla isik, kellel on kehtiv ja Eestis tunnustatud lennudusluba. (4) Lennundusspetsialist peab lennu ajal ja tööülesannete täitmisel kaasas kandma lennundusluba ning nõudmisel esitama selle kontrollivale isikule. § 2. Lennundusloale kantavad pädevused (1) Lennundusloale kantavad pädevused jagunevad: 1) õhusõiduki liigipädevused; 2) õhusõiduki klassipädevused; 3) õhusõiduki tüübipädevused. (2) Õhusõiduki liigipädevused käsitlevad eraldi igat järgmist õhusõidukite liiki: 1) lennukid; 2) rootorõhusõidukid; 3) purilennukid; 4) vabalennuõhupallid. (3) Klassipädevused käsitlevad eraldi igat järgmist ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukite klassi: 1) kõik ühe kolbmootoriga maalennukid/vesilennukid; 2) kõik mitme kolbmootoriga maalennukid/vesilennukid; 3) kõik ühe turbopropellermootoriga maalennukid/vesilennukid; 4) kõik motopurilennukid; 5) kõik motodeltaplaanid. (4) Õhusõidukid, mille käitamisel nõutakse vastavat tüübipädevust: 1) kõik mitme piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukid; 2) kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud mitme turbopropellermootoriga või turboreaktiivmootoriga lennukid; 3) kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ühe turboreaktiivmootoriga lennukid; 4) kõik kopteri või autožiiro tüübid; 5) kõik ebaharilike omadustega või Lennuameti poolt keeruliseks hinnatud õhusõiduki tüübid. (5) Meeskonnaliikmete pädevused lubavad neil õhusõiduki pardal täita kas 1) kapteni, 2) teise piloodi, 3) navigaatori, 4) pardainseneri või 5) lennuõpilase ülesandeid. § 3. Pädevuste kohustuslikkus (1) Lennundusspetsialist võib täita oma tööülesandeid vastavalt tema lennundusloale kantud pädevustele. (2) Lennundusloa omanik ei või tegutseda õhusõiduki kaptenina ega teise piloodina, kui ta loale pole kantud paragrahvi 2 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 toodud vastava liigi, klassi, tüübi või meeskonnaliikme pädevust. (3) Instrumentaallendude teostamiseks peab õhusõiduki kaptenil ja teisel piloodil olema instrumentaallennu (IFR) pädevus. (4) Lennundusloa omanik ei või anda teisele isikule lennuõpetust, kui tema loale ei ole kantud lennuõpetaja või kontroll-lenduri pädevust. § 4. Lennundusloa kehtetuks tunnistamine (1) Luba või kehtivustõend tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus peatatakse, kui selle omanik on: 1) rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete, psühhotoksiliste või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui ta ei saanud täita oma ülesandeid ohutul viisil; 2) rikkunud lennundusõigusaktide sätteid; 3) tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma oma ülesandeid; 4) eksamite või kontroll-lendude alusel tunnistatud oma teadmiste või oskuste poolest lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele mittevastavaks. (2) Lennuamet võib loa või kehtivustõendi kehtivuse peatada ametkondliku uurimise ajaks kuni uurimise lõpuni. (3) Kui Lennuamet on tunnistanud loa kehtetuks või peatanud selle kehtivuse, ei või loa omanik käitada õhusõidukit isegi mitte lennuõpetaja ega kontroll-lenduri juhendamisel. § 5. Õhusõiduki piloodi vanusepiirangud tasulises lennutegevuses (1) Piloodina on õigus tegutseda tasulises lennutegevuses kuni 60-aastaseks saamiseni, välja arvatud käesoleva pargrahvi lõikes 2 sätestatule. (2) Piloodil, kes on 60-aastane, on õigus tegutseda tasulises lennutegevuses mitme piloodiga õhusõiduki meeskonnliikmena tingimusel, et sama õhusõiduki teiste meeskonnaliikmete vanus vastab lõikes 1 sätestatud nõudele. (3) Piloodile, kes on saanud 65-aastaseks, ei väljastata luba tegutsemiseks piloodina tasulises lennutegevuses. 2. peatükk LENNUKI ERAPILOODILUBA – PRIVATE PILOT LICENCE (AEROPLANE) – PPL(A) § 6. Loa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing JAR-FCL 1). (2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane. (3) Erapiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) lennundusraadioside luba; 10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetelele» (JAR-FCL 1) vastava teoreetilise kursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika; 3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja õhusõidukite käitamine; 4) inimfaktorid; 5) lennundusraadioside. (5) Taotleja peab olema lõpetanud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1) vastava praktilise lennukursuse Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigi poolt väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel ja tal peab olema vähemalt: 1) 45 tundi üldlennuaega lennukitel piloodina, kusjuures üldlennuaja hulgas võib olla kuni viis lennutundi simulaatoril lennuõpetajaga. Kui taotlejal on vastav kopteri, B-klassi ülikerglennuki, purilennuki või motopurilennuki piloodiluba, võib üldlennuaja hulka arvestada nendel õhusõidukitel kaptenina lennatud ajast 10%, kuid mitte rohkem kui kümme tundi; 2) 25 tundi lennuaega lennuõpetajaga. Kui taotleja arvestab käesoleva lõike punktis 1 nõutud üldlennuaja hulka kaptenina lennatud aega teistel õhusõidukitel, siis võib lennuõpetajaga nõutud lennuaega vähendada kuni 20 tunnini; 3) kümme tundi soololendu lennuõpetaja juhendamisel, mille hulgas on vähemalt viis tundi marsruutlendu, sealhulgas vähemalt üks kahe vahemaandumisega lend marsruudil, mille pikkus on vähemalt 270 km (150 NM – meremiili); 4) öölendude pädevusmärke saamiseks viis tundi öölendu, millest kolm tundi lennuõpetajaga, kaasa arvatud üks tund marsruutlendu ning viis soololendu. (6) Taotleja peab sooritama lennuki erapiloodi oskustesti ühe- või mitmemootorilisel lennukil «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi. Oskustest tuleb sooritada kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist. (7) Taotleja tervislik seisund peab vastama teise klassi tervisenõuetele. § 7. Erapiloodi õigused (1) Erapiloodil on õigus tegutseda kaptenina või teise piloodina mittetasulistel lendudel loale kantud klassi- ja tüübipädevusmärgetele vastavatel lennukitel. (2) Erapiloot ei tohi tegutseda kaptenina reisijateveol, kui ta 90 päeva jooksul ei ole iseseisvalt sooritatud kolme starti ja maandumist sama tüüpi või klassi lennukil. (3) Paragrahvi 7 lõike 2 nõuded kehtivad ka öisel reisijateveol. Öölendude sooritamiseks peab erapiloot läbi tegema paragrahvi 6 lõike 5 punktis 4 nõutud lennukoolituse. § 8. Loa kehtivusaeg Erapiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kehtivate pädevuste korral. § 9. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) erapiloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta, juhul kui viimase 12 kuu jooksul taotleja on saanud lennupraktikat vähemalt 12 tundi, sellest vähemalt kuus tundi kaptenina; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. § 10. Piloodiloa taastamine (1) Kui piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, tuleb taotlejal selle taastamiseks sooritada kontroll-lend. (2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) navigatsioon; 4) meteoroloogia; 5) õhusõiduki käitamine. (4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 3. peatükk KOPTERI ERAPILOODILUBA – PRIVATE PILOT LICENCE (HELICOPTER) – PPL(H) § 11. Loa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR-FCL 2). (2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane. (3) Kopteri erapiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning loetleda õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 10) lennundusraadioside luba; 11) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika; 3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja õhusõidukite käitamisprotseduurid; 4) inimfaktorid; 5) lennundusraadioside. (5) Taotleja peab olema lõpetanud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava praktilise lennukursuse Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigi poolt väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel ja tal peab olema vähemalt: 1) 45 tundi üldlennuaega kopteritel piloodina, kusjuures üldlennuaja hulgas võib olla kuni viis lennutundi simulaatoril lennuõpetajaga. Kui taotlejal on vastav lennuki-, B-klassi ülikerglennuki-, autožiiro-, purilennuki- või motopurilennukipiloodiluba, võib ta üldlennuaja hulka arvestada nendel õhusõidukitel kaptenina lennatud ajast 10%, kuid mitte rohkem kui kuus tundi; 2) 25 tundi lennuaega lennuõpetajaga; 3) kümme tundi soololendu lennuõpetaja kontrolli all, mille hulgas on vähemalt viis tundi marsruutlendu, sealhulgas vähemalt üks kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt 185 km (100 NM – meremiili); 4) öölendude pädevuse saamiseks viis tundi öölendu, millest kolm tundi lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu ja viis soololendu. (6) Taotleja peab sooritama kopteri erapiloodi oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi. Oskustest tuleb sooritada vähemalt kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist. (7) Taotleja tervislik seisund peab vastama teise klassi tervisenõuetele. § 12. Kopteri erapiloodi õigused (1) Kopteri erapiloodil on õigus tegutseda kaptenina või teise piloodina mittetasulistel lendudel loale kantud tüübipädevustele vastavatel kopteritel. (2) Kopteri erapiloot ei tohi tegutseda kaptenina reisijateveol, kui ta 90 päeva jooksul ei ole iseseisvalt sooritatud kolme starti ja maandumist seda tüüpi kopteril. Samad nõuded kehtivad ka reisijateveoks öösel. § 13. Loa kehtivusaeg Kopteri erapiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kehtivate pädevuste korral. § 14. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) kopteri erapiloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui taotleja lennukogemus kopteritel on 150 lennutundi, millest 20 tundi lennatud viimase 24 kuu jooksul ning vähemalt kümme tundi viimase 12 kuu jooksul; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Kopteri tüübipädevuse saamiseks sooritatud kontroll-lend vastab loa uuendamiseks nõutavale kontroll-lennule. (3) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. § 15. Kopteri erapiloodiloa taastamine (1) Kui kopteri erapiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, tuleb taotlejal selle taastamiseks sooritada kontroll-lend. (2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) navigatsioon; 4) meteoroloogia; 5) õhusõiduki käitamine. (4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 4. peatükk LENNUKI AMETPILOODILUBA – COMMERCIAL PILOT LICENCE (AEROPLANE) – CPL(A) § 16. Loa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing JAR-FCL 1). (2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane. (3) Lennuki ametpiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 10) lennundusraadioside luba; 11) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1) vastava ametpiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus: plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika; 3) lennu planeerimine ja teostamine: mass ja tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine; 4) inimfaktorid; 5) meteoroloogia; 6) navigatsioon: üldnavigatsioon, raadionavigatsioon; 7) õhusõidukite käitamisprotseduurid; 8) aerodünaamika; 9) lennundusraadioside: visuaallennureeglite (VFR)-raadioside. (5) Kui taotleja on lõpetanud ametpiloodi teooriakursuse ja praktilise õppe Eestis või JAA liikmesriigi poolt väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel, peab tal olema vähemalt 150 tundi üldlennuaega, mille hulka võib lugeda kuni 20 lennutundi kopteritel või motopurilennukitel ja kümme instrumentaallennutundi simulaatoril. (6) Kui taotleja ei ole lõpetanud käesoleva eeskirja paragrahvi 16 lõikes 5 toodud ametpiloodi praktilist õpet, peab tal olema Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigi poolt väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel vähemalt 200 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni: 1) kümme instrumentaallennutundi simulaatoril; 2) 30 tundi kaptenina kopteril juhul, kui taotlejal on kopteri erapiloodiluba; 3) 100 tundi kaptenina kopteril juhul, kui taotlejal on kopteri ametpiloodiluba; 4) 30 tundi kaptenina motopurilennukil või purilennukil. (7) Käesoleva eeskirja paragrahvi 16 lõigetes 5 ja 6 toodud taotleja üldlennuaeg 150 või 200 tundi peab sisaldama vähemalt: 1) 100 lennutundi õhusõiduki kaptenina. Kui taotleja on lõpetanud paragrahvi 16 lõikes 5 nimetatud ametpiloodi praktilise õppe, piisab 70 lennutunnist õhusõiduki kaptenina; 2) 20 tundi marsruutlendu õhusõiduki kaptenina, millest vähemalt üks on kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt 540 km (300 NM – meremiili); 3) kümme tundi instrumentaallennuaega, millest viis tundi võib olla instrumentaallennuaeg simulaatoril; 4) viis tundi öölendu lennukitel, millest kolm tundi võib olla lennatud lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu ja viis soololendu. (8) Taotleja peab sooritama lennuki ametpiloodi oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi. Oskustest tuleb sooritada vähemalt kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist. (9) Taotleja tervislik seisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele. § 17. Ametpiloodi õigused Ametpiloodil on õigus tegutseda: 1) erapiloodina; 2) kaptenina või teise piloodina mittetasulistel lendudel loale kantud õhusõiduki klassi ja tüübipädevusele vastavatel lennukitel; 3) kaptenina tasulises lennutegevuses lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks ühe piloodiga; 4) teise piloodina tasulises lennutegevuses lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe piloodiga. § 18. Loa kehtivusaeg Ametpiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kehtivate pädevuste korral. § 19. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) ametpiloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat või väljavõte sooritatud lennutundide kohta; 5) aruanne mitte varem kui nelja kuu jooksul edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. § 20. Ametpiloodiloa taastamine (1) Kui ametpiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu. (2) Kui ametpiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) navigatsioon; 4) meteoroloogia; 5) õhusõiduki käitamine. (4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1) vastava teooriakursuse, sooritama edukalt kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 5. peatükk KOPTERI AMETPILOODILUBA – COMMERCIAL PILOT LICENCE (HELICOPTER) – CPL(H) § 21. Loa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR-FCL 2). (2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane. (3) Kopteri ametpiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning loetleda õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 10) lennundusraadioside luba; 11) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava kopteri ametpiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus: plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika; 3) lennu planeerimine ja teostamine: mass ja tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine; 4) inimfaktorid; 5) meteoroloogia; 6) navigatsioon: üldnavigatsioon, raadionavigatsioon; 7) õhusõidukite käitamisprotseduurid; 8) aerodünaamika; 9) lennundusraadioside: visuaallennureeglite (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside. (5) Kui taotleja on lõpetanud kopteri ametpiloodi teooriakursuse ja praktilise õppe Eestis või JAA liikmesriigi poolt väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel, peab tal olema vähemalt 135 tundi üldlennuaega, mille hulka võib lugeda kuni 15 lennutundi lennukitel või motopurilennukitel ja kümme instrumentaallennutundi simulaatoril. (6) Kui taotleja ei ole lõpetanud paragrahvi 21 lõikes 5 toodud kopteri ametpiloodi praktilise õppe programmi, peab tal olema Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigi poolt väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel vähemalt 185 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni: 1) kümme instrumentaallennutundi simulaatoril; 2) 20 tundi kaptenina lennukitel, kui taotlejal on erapiloodiluba; 3) 50 tundi kaptenina lennukitel, kui taotlejal on ametpiloodiluba; 4) kümme tundi kaptenina motopurilennukil või purilennukil. (7) Taotleja kopteritel lennatud 135 või 185 tunni üldlennuaja hulgas peab olema vähemalt: 1) 50 tundi kaptenina; kui taotleja on lõpetanud paragrahvi 21 lõikes 5 nimetatud kopteri ametpiloodi praktilise õppe programmi, siis piisab 35 tunnist kaptenina; 2) kümme tundi marsruutlendu kaptenina, millest vähemalt üks on kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt 185 km (100 NM – meremiili); 3) kümme tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui viis tundi instrumentaallennuaega simulaatoril; 4) viis tundi öölendu kopteritel, sellest kolm tundi lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu, ja viis soololendu. (8) Taotleja peab sooritama kopteri ametpiloodi oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi. Oskustest tuleb sooritada kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist. (9) Taotleja tervislik seisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele. § 22. Kopteri ametpiloodi õigused Kopteri ametpiloodil on õigus tegutseda: 1) kopteri erapiloodina; 2) kaptenina või teise piloodina mittetasulistel lendudel loale kantud tüübipädevusele vastavatel kopteritel; 3) kaptenina tasulises lennutegevuses kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks ühe piloodiga; 4) teise piloodina tasulises lennutegevuses kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe piloodiga. § 23. Loa kehtivusaeg Kopteri ametpiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kehtivate pädevuste korral. § 24. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) kopteri ametpiloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat või väljavõte lennutundide kohta; 5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. § 25. Kopteri ametpiloodiloa taastamine (1) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle taastamiseks edukalt sooritama kontroll-lennu. (2) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab ta selle taastamiseks sooritama edukalt kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama edukalt kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) navigatsioon; 4) meteoroloogia; 5) õhusõiduki käitamine. (4) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 6. peatükk LENNUKI LIINIPILOODILUBA – AIR TRAFFIC PILOT LICENCE (AEROPLANE) – ATPL(A) § 26. Loa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing JAR-FCL 1). (2) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane. (3) Lennuki liinipiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 10) lennundusraadioside luba; 11) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1) vastava teoooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite üldehitus: plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika; 3) lennu planeerimine ja teostamine: õhusõiduki mass ja tsentreering, lennu planeerimine ja sooritamine; 4) inimfaktorid; 5) meteoroloogia; 6) navigatsioon: üldnavigatsioon, raadionavigatsioon; 7) õhusõidukite käitamisprotseduurid; 8) aerodünaamika; 9) lennundusraadioside: visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside. (5) Taotlejal peab olema vastavalt «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL) välja antud või tunnustatud ametpiloodiluba, mitmemootoriliste lennukite ja instrumentaallennupädevus ning läbitud lennukoolitus kahe või enama meeskonnaliikmega lennukitel lendamiseks. Tal peab olema lennukitel piloodina lennatud vähemalt 1500 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni 100 lennutundi simulaatoril. Üldlennuaeg peab sisaldama vähemalt: 1) 500 lennutundi lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega ja millel on «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR 23 või 25) vastav tüübisertifikaat või eespool toodud nõuetega samaväärne tüübisertifikaat; 2) 250 lennutundi kaptenina või 100 lennutundi kaptenina ja 150 lennutundi teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all; 3) 200 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 100 tundi kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all; 4) 75 tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui 30 tundi instrumentaallennuaega simulaatoril; 5) 100 tundi öölendu kaptenina või teise piloodina. (6) Üldlennuaja hulka võib lugeda pardainsenerina lennatud lennuajast 50%, kuid mitte rohkem kui 250 tundi. (7) Taotleja peab sooritama lennuki liinipiloodi oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi lennukil, mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga. (8) Taotleja tervislik seisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele. § 27. Liinipiloodi õigused Liinipiloodil on õigus töötada: 1) erapiloodina ja ametpiloodina visuaal- ja instrumentaallennu tingimustes; 2) kaptenina või teise piloodina tasulises lennutegevuses vastava tüübipädevusega lennukitel. § 28. Loa kehtivusaeg Liinipiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kehtivate pädevuste korral. § 29. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) liinipiloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne edukalt mitte varem kui nelja eelneva kuu jooksul sooritatud kontroll-lennu kohta, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada test lennundusõigusaktide tundmisest. § 30. Liinipiloodiloa taastamine (1) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu. (2) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) navigatsioon; 4) meteoroloogia; 5) õhusõiduki käitamine. (4) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 7. peatükk KOPTERI LIINIPILOODILUBA – AIR TRAFFIC PILOT LICENCE (HELICOPTER) – ATPL(H) § 31. Loa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR-FCL 2). (2) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane. (3) Kopteri liinipiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 10) lennundusraadioside luba; 11) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava kopteri liinipiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite üldehitus: plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika; 3) lennu planeerimine ja teostamine: mass ja tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine; 4) inimfaktorid; 5) meteoroloogia; 6) navigatsioon: üldnavigatsioon, raadionavigatsioon; 7) õhusõidukite käitamisprotseduurid; 8) aerodünaamika; 9) lennundusraadioside: visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside. (5) Taotlejal peab olema «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastav või tunnustatud kopteri ametpiloodiluba, mitmemootoriliste kopterite ja instrumentaallennu pädevus ning läbitud koolitus kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega. Tal peab olema kopteritel piloodina vähemalt 1000 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni 100 lennutundi simulaatoril. Üldlennuaja hulgas peab olema vähemalt: 1) 350 lennutundi kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega instrumentaallennu tingimustes ja millel on «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR 27 või 29) vastav tüübisertifikaat või eespool toodud nõuetega samaväärne tüübisertifikaat, või kopteritel, mida «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-OPS) kohaselt käitatakse kahe piloodiga; 2) 250 lennutundi kaptenina või 100 lennutundi kaptenina ja 150 lennutundi teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all; 3) 200 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 100 tundi kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all; 4) 70 tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui 30 tundi instrumentaallennuaega simulaatoril; 5) 100 tundi öölendu kaptenina või teise piloodina. (6) Taotleja peab sooritama kopteri liinipiloodi oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi kopteril, mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga ja omab kooskõlas «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR 27 ja 29) välja antud tüübisertifikaati või eeltoodud nõuetega samaväärset tüübisertifikaati. (7) Taotleja tervislik seisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele. § 32. Kopteri liinipiloodi õigused Kopteri liinipiloodil on õigus tegutseda: 1) kopteri erapiloodina ja ametpiloodina visuaal- ja instrumentaallennu tingimustes; 2) kaptenina või teise piloodina tasulises lennutegevuses vastava tüübipädevusega kopteritel. § 33. Loa kehtivusaeg Kopteri liinipiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kehtivate pädevuste korral. § 34. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) kopteri liinipiloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada test lennundusõigusaktide tundmisest. § 35. Kopteri liinipiloodiloa taastamine (1) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu. (2) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) navigatsioon; 4) meteoroloogia; 5) õhusõiduki käitamine. (4) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 8. peatükk NAVIGAATORILUBA – FLIGHT NAVIGATOR LICENCE – FNL § 36. Navigaatoriloa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane. (2) Taotlejal peab olema lennanud vähemalt 200 lennutundi õhusõiduki navigaatorina, millest vähemalt 30 lennutundi öösel. Kui taotlejal on era- või ametpiloodiluba, võib 200 lennutunni hulka arvestada kuni 50 lennutundi õhusõiduki piloodina. (3) Taotleja peab olema võimeline tegutsema kontroll-lennul õhusõiduki navigaatorina ja oskama vastu võtta õigeid otsuseid ning tegema kvalifitseeritud vaatlusi lennu ajal. (4) Taotleja tervislik seisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele. (5) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite lennutehnilised karakteristikud ja lennu planeerimine; 3) inimfaktorid; 4) meteoroloogia; 5) navigatsioon; 6) aerodüünaamika; 7) raadioside. (6) Navigaatoriloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 9) lennundusraadioside luba; 10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. § 37. Navigaatori õigused Navigaatoriloa omanikul on õigus tegutseda navigaatorina igat tüüpi õhusõidukil. § 38. Loa kehtivusaeg Navigaatoriluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 39. Loa uuendamine Loa uuendamiseks tuleb esitada: 1) avaldus; 2) navigaatoriluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne eelneva nelja kuu jooksul edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. § 40. Navigaatoriloa taastamine (1) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. (2) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu. (3) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle taastamiseks sooritama eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja navigatsioon; 3) sooritama kontroll-lennu. (4) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima vastava teooriakursuse ja sooritama eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) inimfaktorid; 8) lennundusraadioside; 9) sooritama kontroll-lennu. 9. peatükk PARDAINSENERILUBA – FLIGHT ENGINEER LICENCE – F/E L § 41. Loa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane. (2) Taotlejal peab olema: 1) vähemalt 100 lennutundi õhusõiduki pardainseneri kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest 50 tundi võib olla simulaatoril. Kui taotlejal on era- või ametpiloodiluba, võib 100 lennutunni hulka lugeda kuni 25 lennutundi õhusõiduki piloodina; 2) läbitud väljaõpe pardainseneri kohustes lennuõpetaja järelevalve all ning ta peab olema võimeline iseseisvalt tegutsema tava- ja eriohuolukordades. (3) Pardainseneriloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema õhusõiduki pardainsenerina ja oskama: 1) kasutada pardasüsteeme õhusõiduki omaduste ja piirangute alusel; 2) võtta lennu ajal vastu õigeid otsuseid ja teha kvalifitseeritud vaatlusi. (4) Taotleja tervislik seisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele. (5) Pardainseneriloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 9) lennundusraadioside luba; 10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (6) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite käitamine; 3) õhusõiduki lennutehnilised omadused ja lennu planeerimine; 4) inimfaktorid; 5) õhusõiduki käitamisprotseduurid; 6) õhusõiduki käitamise meteoroloogilised aspektid; 7) raadioside. § 42. Pardainseneri õigused Pardainseneriloa omanikul on õigus tegutseda pardainsenerina loale kantud õhusõiduki tüüpidel. § 43. Loa kehtivusaeg Pardainseneriluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 44. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb esitada: 1) avaldus; 2) pardainseneriluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide test. § 45. Pardainseneriloa taastamine (1) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama edukalt kontroll-lennu. (2) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab taotleja selle taastamiseks sooritama edukalt kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine; 3) õhusõiduki käitamine. (3) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL) kohaselt ja sooritama eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) lennu planeerimine ja teostamine; 4) õhusõiduki käitamine; 5) inimfaktorid; 6) lennundusraadioside. 10. peatükk ÜLIKERGLENNUKI PILOODILUBA – ILTRA-LIGHT AEROPLANE PILOT LICENCE – ULAPL § 46. Ülikerglennuki piloodiloa taotlemine (1) Ülikerglennukid jaotatakse kahte klassi: 1) A-klassi ülikerglennukid, mille juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult õhusõiduki raskuskeskme asendi muutmisega; 2) B-klassi ülikerglennukid, mille juhtimine toimub tüüride abil. (2) Ülikerglennuki piloodiloa taotlemine toimub vastavalt Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetes lennundusnõuetes» (JAR-FCL 1) erapiloodiloa taotlejate koolitusele kehtestatud reeglitele ja käesoleva määruse sätetele. (3) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab olema vähemalt 17-aastane. (4) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta; 10) lennundusraadioside luba; 11) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (5) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud erapiloodiloa kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille programmis on punktid ülikerglennukite aerodünaamikast ning lennukite ja mootorite ehitusest. Ta peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika; 3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja ülikerglennukite käitamisprotseduurid; 4) inimfaktorid; 5) lennundusraadioside. (6) Kui taotlejal on kehtiv purilennuki-, motopurilennuki- või lennukipiloodiluba, siis peab ta ülikerglennuki piloodiloa saamiseks olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse ülikerglennukite aerodünaamikast, käitamisprotseduuridest ja mootoritest ning sooritanud nendes ainetes eksamid. (7) Eelneva lennukogemuse puudumisel peab taotleja olema sooritanud: 1) 35 lennutundi ülikerglennukil, millest vähemalt 15 tundi on soololennud; 2) 100 maandumist ülikerglennukil, millest vähemalt kümme lähenemist ja maandumist mootori tühikäigul; 3) viis tundi marsruutlendu, millest vähemalt kolm tundi õppelennuna; 4) vähemalt ühe 50 km pikkuse soolomarsruutlennu. (8) Kui A-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotleja on varem deltaplaanil lennunud, siis peab tal olema: 1) vähemalt 35 lennutundi deltaplaanil enne koolituse algust; 2) kümme lennutundi A-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt neli tundi soololennud; 3) 30 maandumist A-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt viis lähenemist ja maandumist mootori tühikäigul; 4) viis tundi marsruutlendu, millest vähemalt kolm tundi õppelennuna; 5) sooritatud üks vähemalt 50 km pikkune soolomarsruutlend. (9) B-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotlejal peab purilennuki kehtiva piloodiloa omamisel olema: 1) vähemalt 35 lennutundi purilennukil enne koolituse algust; 2) viis lennutundi B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt kaks tundi soololendu; 3) 20 maandumist B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt kolm lähenemist ja maandumist mootori tühikäigul; 4) kaks tundi marsruutlendu; 5) sooritatud üks vähemalt 50 km pikkune soolomarsruutlend. (10) B-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotlemisel peab motopurilennuki või lennuki kehtiva piloodiloa omanikul olema: 1) vähemalt kaks lennutundi B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt üks tund on soololendu; 2) kümme maandumist B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt kolm lähenemist ja maandumist on sooritatud mootori tühikäigul. (11) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema õhusõiduki kaptenina, sooritama protseduure ja manöövreid ülikerglennukil. Kontroll-lend tuleb sooritada kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist. (12) Ülikerglennukiga veekogudelt lendamise pädevuse taotlemiseks peab taotlejal olema: 1) läbitud Lennuameti poolt heakskiidetud vastav teooriakursus ja lennukoolitus; 2) vähemalt 35 üldlennutundi ülikerglennukil enne lennukoolituse algust; 3) sooritatud ülikerglennukil 50 starti ja maandumist veekogudel; 4) sooritatud kontroll-lend. (13) Kui taotlejal on pädevus vesilennukil lendamiseks, tuleb tal sooritada vaid kontroll-lend. (14) Taotleja tervislik seisund peab vastama teise klassi tervisenõuetele. § 47. Ülikerglennuki piloodiloa omaniku õigused (1) A-klassi ülikerglennuki piloodiluba annab õiguse käitada ülikerglennukeid, mida kas osaliselt või täielikult juhitakse õhusõiduki raskuskeskme muutmisega. (2) B-klassi ülikerglennuki piloodiluba annab õiguse käitada ülikerglennukeid, mida juhtitakse tüüride abil. (3) Ülikerglennuki kapten tohib lennule kaasa võtta reisija, kui ta pärast vastavat lennukoolitust on lennanud ülikerglennukil vähemalt 15 tundi soololendu ning sooritanud eelneva 90 päeva jooksul kümme lendu antud tüüpi ülikerglennukil. Kaasa lendavat ülikerglennuki piloodiloa omanikku ei loeta reisijaks. § 48. Loa kehtivusaeg Ülikerglennuki piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 49. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) avaldus; 2) ülikerglennuki piloodiluba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennuraamat; 5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta, kui taotleja on viimase 12 kuu jooksul saanud lennupraktikat vähemalt 12 tundi, sellest vähemalt kuus tundi kaptenina; 6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. § 50. Ülikerglennuki piloodiloa taastamine (1) Kui ülikerglennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja sooritama kontroll-lennu. (2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab taotleja selle taastamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja andma eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 11. peatükk PURILENNUKI PILOODILUBA – GLIDER PILOT LICENCE – GPL § 51. Purilennuki piloodiloa taotlemine (1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR-FCL 1). (2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane. (3) Purilennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo- ja marsruutlennutundide arv; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) lennundusraadioside luba; 10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (4) Purilennuki piloodiloa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud purilennuki piloodi kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille õhusõidukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlevatesse punktidesse peab olema lisatud ka purilennukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlev materjal. (5) Taotleja peab sooritama eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) purilennuki ehitus, aerodünaamika; 3) aeronavigatsioon, meteoroloogia ja purilennuki käitamine; 4) inimfaktorid; 5) lennundusraadioside. (6) Kui taotlejal on kehtiv lennuki, ülikerglennuki, motopurilennuki või kopteri piloodiluba, siis peab ta läbima Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse purilennukite aerodünaamikast ja ehitusest ning sooritama koolitaja juures eksamid paragrahvi 51 lõikes 5 loetletud ainetest. (7) Taotlejal peab olema läbitud Lennuameti poolt heakskiidetud lennukoolitus ja tal peab olema vähemalt: 1) 20 lennutundi purilennukil, millest vähemalt kümme soololennutunnid; 2) 70 lendu purilennukil, millest vähemalt 30 on soololennud; 3) seitse tundi termikalendu, millest vähemalt kolm tundi soololennuna; 4) viis maandumist (neist kaks soololennu tingimustes) väljapoole lennuvälja või lennuväljal selleks eraldatud piirdealale, mille mõõtmed erinevad tavapärase maandumispaiga omadest. (8) Kui taotlejal on vähemalt 500 tundi eelnevat lennukogemust või kehtiv lennuki erapiloodi, kopteri erapiloodi, motopurilennuki või B-klassi ülikerglennuki piloodiluba, võib lõikes 7 toodud lennutundide arvu vähendada 3/4 võrra. Selleks peab koolitaja esitama Lennuametile heakskiitmiseks personaalse koolitusprogrammi. (9) Taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema purilennuki piloodina kogu lennu jooksul ning suutma sooritada termikalendu. Kontroll-lend tuleb sooritada kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist. (10) Taotleja tervislik seisund peab vastama teise klassi tervisenõuetele. § 52. Purilennuki piloodiloa omaniku õigused (1) Purilennuki piloodil on õigus tegutseda purilennuki piloodina termikalennul, kui nähtavus vastavalt purilennuki piloodiloale märgitud pädevusele ja piloteeritava purilennuki käsiraamatus esitatud tingimustele on suurem kui viis kilomeetrit ja pilve alapiir kõrgem kui 450 meetrit (1500 jalga). (2) Purilennuki piloot tohib pärast vastavat kontroll-lendu kaasa võtta reisija tingimusel, kui: 1) tal on 35 purilennutundi ja sooritatud 100 lendu purilennukil; 2) ta on lennanud pärast lennukoolituse lõpetamist vähemalt 15 soololennutundi purilennukil; 3) ta on viimase 90 päeva jooksul sooritanud viis lendu purilennukil. (3) Purilennuki piloodiloaga kaasalendajat ei loeta reisijaks. Kehtiva erapiloodiloaga või kopteri erapiloodiloaga purilennuki piloodil on õigus taotleda reisija kaasavõtmise õigust pärast purilennukursuse lõpetamist, kui tal on sooritatud 20 purilendu ja lennatud viis soololennutundi. § 53. Purilennuki piloodiloa uuendamine (1) Loa uuendamiseks peab purilennuki piloot uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul olema sooritanud purilennukil vähemalt viis lendu kogulennuajaga kaks tundi, mida kinnitavad vastavad sissekanded lennuraamatus või esitama uuendamiseks kontroll-lennu sooritamise akti. (2) Pädevuste (välja arvatud reisija sõidutamise õigus) uuendamiseks peab purilennuki piloot esitama Lennuametile vajaliku kontroll-lennu akti või tõestama, et ta on eelneva 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt ühe vastavat pädevust nõudva lennu. § 54. Purilennuki piloodi pilvedes lendamise pädevus (1) Taotlejal peab olema sooritatud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennuliiklusteeninduse struktuur ning lendude juhtimise kord; 3) purilennuki mõõdikud ja instrumentaallennu teooria; kõrgusmõõtja seadmine; 4) aeronavigatsioon ja orienteerumismeetodid; 5) lennu planeerimine; 6) õhus orienteerumisel kasutatavad mõõdikud ja lennukaardid; 7) lennundusmeteoroloogia; 8) instrumentaallennureeglite osa, mis käsitleb purilendurit ja lennu planeerimist, lähtudes koostöö põhimõtetest lendu tagavate teenistustega; 9) inimfaktorid. (2) Taotlejal peab olema purilennuki piloodiluba ja vähemalt 100 tundi purilendu, millest vähemalt kolm tundi instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil. Eespool mainitud kolmest instrumentaallennu tunnist võib ühe tunni asendada 2-tunnise lennuga simulaatoril. (3) Mootorlennuki erivisuaallennu pädevust omav isik peab olema lennanud vähemalt kaks tundi instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil. (4) Instrumentaallennupädevust omaval mootorlennuki piloodil peab olema üks tund instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil. (5) Taotleja peab kontroll-lennul puri- või motopurilennukil oskama: 1) juhtida purilennukit pilvedes ja tõusvas õhuvoolus purilenduri pädevuse tasemel nii tava- kui eriolukordades; 2) järgida purilendu puudutavaid tegutsemisjuhendeid ja meetodeid. (6) Pilvedes lendamise pädevust omaval purilennuki piloodil on õigus juhtida puri- või motopurilennukit pilvedes ja sooritada kõrguse juurdevõttu pilvedes sobivate ilmastikutingimuste olemasolul. (7) Purilennuki piloodi pilvedes lendamise pädevus kehtib 24 kuud. (8) Pädevust uuendatakse juhul, kui pädevuse omanik on uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul: 1) lennanud vähemalt ühe tunni puri- või motopurilennukil instrumentaallennu tingimustes; või 2) harjutanud instrumentaallendu simulaatoril vähemalt kolm tundi; või 3) tal on kehtiv mootorlenduri instrumentaallennupädevus; või 4) sooritanud paragrahvi 54 lõikes 5 ettenähtud kontroll-lennu. § 55. Piloot-pukseerija pädevus (1) Purilennuki lennukiga pukseerimiseks peab puksiirlennuki kaptenil olema pukseerija pädevus ning pukseeritava purilennuki piloodil puksiirlennu pädevus. (2) Piloot-pukseerija pädevuse saamiseks tuleb taotlejal sooritada puksiirlennuki tüübile vastava lennuõpetaja pädevusega puksiirlennuki kapteni juhendamisel vähemalt kümme tundi pukseerimise õppelende ja 50 starti, millest vähemalt 20 starti tuleb sooritada koos lennuõpetajaga. (3) Pädevuse taotlejal peab enne pukseerimise õppelendude algust olema vähemalt 150 lennutundi, millest mootorlennukil vähemalt 40 tundi. (4) Pädevuse taotleja peab olema sooritanud pukseerimislennu õpetajale ettenähtud arvestused järgmistes Lennuameti poolt määratud ainetes: 1) pukseerimislendude sooritamise eeskirjad; 2) pukseerimiseks vajalike vahendite töökõlblikkuse kontroll; 3) pukseerimislennu meetodid ja erinevatele purilennukitele sobivad pukseerimiskiirused; 4) tegutsemine pukseerimisel tekkida võivates eriolukordades. (5) Pukseerimise õppelendude maht ja sisu peavad andma pädevuse taotlejale vajaliku vilumuse, et sooritada ohutult pukseerimislennu starti, tõusu, horisontaallendu, laskumist, spiraale tõusul ja laskumisel, viiranguid ning lahtihaakimist. (6) Pädevuse saamiseks tuleb sooritada kontroll-lend Lennuameti poolt määratud pukseerija pädevusega kontrollpiloodiga. Lennu ajal peab kontrollpiloot veenduma, et taotleja suudab puksiirlennuki kaptenina sooritada ohutult kõiki pukseerimislennu elemente ja tegutseda eriolukordades vajaliku oskusega. (7) Pädevuse omanikul on õigus tegutseda puksiirlennuki kaptenina purilennukite pukseerimislendudel. Pukseerida on lubatud ühte purilennukit korraga. Kahe või enama purilennuki üheaegseks pukseerimiseks tuleb taotleda Lennuametilt eraldi luba. (8) Kui piloot-pukseerijal on lennuki erapiloodiluba või kõrgema kategooria piloodiluba, kehtib piloot-pukseerija pädevus lennundusloa kehtivuse lõpuni. Pädevust pole vaja uuendada juhul, kui vahe pukseerimislendude vahel pole pikem kui 48 kuud. § 56. Purilennuki piloodiloa taastamine (1) Kui purilennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja sooritama kontroll-lennu. (2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab taotleja selle taastamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 12. peatükk MOTOPURILENNUKI PILOODILUBA – TOURING MOTOR GLIDER PILOT LICENCE – TMGPL § 57. Motopurilennuki piloodiloa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane. (2) Motopurilennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo- ja marsruutlennutunnid; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) kontrollpiloodi järeldus; 9) lennundusraadioside luba; 10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (3) Taotleja tervislik seisund peab vastama teise klassi tervisenõuetele. (4) Taotleja, kellel puudub lennuki- või purilennuki piloodiluba, peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud motopurilennuki piloodiloa kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille õhusõidukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlevad osad peavad sisaldama ka motopurilennukite ehitust ja aerodünaamikat. (5) Taotleja peab sooritama eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) motopurilennuki ehitus, aerodünaamika; 3) navigatsioon, meteoroloogia ja motopurilennuki käitamine; 4) inimvõimed ja selle piirid; 5) lennundusraadioside. (6) Loa taotlejal peab olema motopurilennukil vähemalt: 1) 20 lennutundi, millest kümme tundi õppelendu ja vähemalt viis tundi soololendu; 2) kümme maandumist väljalülitatud mootoriga; 3) viis tundi marsruutlendu, millest kolm tundi õppelendu. (7) Loa taotleja peab kontroll-lennul demonstreerima oskust juhtida motopurilennukit nii tava- kui eriolukordades vastavalt motopurilennuki piloodi pädevusele ning täita lennuliiklusteenistuse poolt antavaid juhendeid. (8) Lennuki piloodiloaga motopurilennuki piloodiloa taotlejal peab motopurilennukil olema sooritatud vähemalt: 1) kolm lennutundi; 2) viis maandumist seisatud mootoriga; 3) üks tund purilennuharjutusi purilennukil või seisatud mootoriga motopurilennukil. (9) Purilennuki piloodiloaga motopurilennuki piloodiloa taotlejal peab olema sooritatud vähemalt: 1) 50 lennutundi purilennukil; 2) viis tundi koolituslende motopurilennukil, millest vähemalt kaks tundi on marsruutlendu; 3) 15 õhkutõusmist motopurilennukil. (10) Kehtiva lennuki ja purilennuki piloodiloaga motopurilennuki piloodiloa taotlejale antakse motopurilennuki piloodiluba välja pärast motopurilenduri tüübikoolituse saamist. § 58. Loa kehtivusaeg Purilennuki piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 59. Loa uuendamine Loa uuendamiseks peab taotleja lendama motopurilennukil vähemalt kaks tundi piloodina 12 kuu jooksul enne loa uuendamist või sooritama kontroll-lennu. § 60. Motopurilennuki piloodiloa omaniku õigused (1) Motopurilennuki piloodiloa omanikul on õigus teostada motopurilennuki kaptenina järgmisi mittetasulisi lende: 1) soololend; 2) reisijatevedu juhul, kui tal on vähemalt 35 lennutundi motopurilennukil, millest vähemalt 15 tundi soololende ning ta on kontroll-lennul demonstreerinud oskusi juhtida motopurilennukit nii tava- kui eriolukordades. (2) Kui loa omanik ei ole motopurilennuki piloodina lennanud viimase 12 kuu jooksul, siis enne reisijateveo õiguse saamist peab ta sooritama vähemalt kolme õhkutõusmist sisaldava harjutuslennu või koolituslennu motopurilenduriluba omava lennuõpetajaga. (3) Lõike 1 punktis 2 mainitud õiguse kohta tehakse vastav märge motopurilenduriloale. § 61. Loa uuendamine Loa pikendamiseks peab taotleja eelneva 12 kuu jooksul olema sooritanud motopurilennukil vähemalt viis lendu kogulennuajaga kaks tundi või sooritama kontroll-lennu. § 62. Motopurilennuki piloodiloa taastamine (1) Kui purilennukipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja sooritama kontroll-lennu. (2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja andma eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhusõiduki käitamine; 8) inimvõimed ja selle piirid; 9) lennundusraadioside. 13. peatükk ÕHUPALLI PILOODILUBA – FREE BALLOON PILOT LICENCE – FBPL § 63. Õhupalli piloodiloa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane. (2) Õhupalli piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) üks passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta; 6) andmed lennukogemuse kohta: õppe-, soolo- ja marsruutlennutunnid; 7) lennuõpetaja järeldus; 8) lennundusraadioside luba; 9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (3) Taotleja tervislik seisund peab vastama teise klassi tervisenõuetele. (4) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhupallilende käsitlevad lennunduseeskirjad; 3) lennuliiklusteenistuse struktuur ning lendude juhtimise kord; 4) marsruutlendude navigatsioon, lennukaartide kasutamine; 5) õhupallide konstruktsioon; 6) õhupalli käitamine ja hooldamine, käitamispiirangud, gaasiballoonide kasutamise eeskirjad; 7) meteoroloogia; 8) lennul õnnetuste vältimise meetmed ja tegutsemine eriolukordades. (5) Õhupalli piloodiloa taotlejal peab olema vähemalt: 1) 12 lennutundi õhupallil, millest vähemalt kümme tundi koos lennuõpetajaga ning vähemalt üks tund soololendu lennuõpetaja kontrolli all; 2) üks lennuõpetajaga sooritatud tõus vähemalt 1500 m kõrgusele; 3) 20 starti ja maandumist eri tuuleoludes, sealhulgas üks soololennuna; 4) vähemalt kuus õhupalli täitmist, tühjendamist ja kokkupanemist. (6) Õhupalli piloodiloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline juhtima õhupalli õhupalli piloodi pädevuse piires tava- ja eriolukorras ja täitma õhupalli kasutamist sätestavaid käitamisjuhendeid. § 64. Õhupalli piloodi õigused Õhupalli piloodil on õigus tegutseda õhupalli piloodina soololendudel ning reisijateveol instrumentaallennu tingimustes päeval ja öösel. § 65. Loa kehtivusaeg Õhupalli piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 66. Õhupalli piloodiloa uuendamine Loa uuendamise tingimused: 1) õhupalli piloodiloa omanik on teostanud vähemalt kaks õhupalli täitmist ja tühjendamist; 2) õhupalli piloodiloa omanik on olnud õhupalli piloot vähemalt kaks tundi vähemalt viiel lennul viimase 12 kuu jooksul või 3) on sooritanud kontroll-lennu. § 67. Õhupalli piloodiloa taastamine (1) Kui õhupalli piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja sooritama kontroll-lennu. (2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle taastamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) lennu planeerimine ja teostamine. (3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle taastamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kotroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhupalli üldehitus; 3) aerodünaamika; 4) lennu planeerimine ja teostamine; 5) navigatsioon; 6) meteoroloogia; 7) õhupalli käitamine; 8) inimfaktorid; 9) lennundusraadioside. 14. peatükk ÕHUSÕIDUKI HOOLDEMEHHAANIKU LUBA – AIRCRAFT MAINTENANCE (MECHANIC) LICENCE – AML(M) § 68. Hooldemehhaaniku loa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane. (2) Hooldemehhaaniku loa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada: 1) isiku- ja kodakondsusandmed ning kodune aadress; 2) eriala (kvalifikatsioon), elukutse ja töökoha andmed; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) passipilt (esmakordsel taotlusel); 5) tunnistus või tõend vastava koolituse läbimise kohta; 6) andmed hooldustööde kogemuse kohta; 7) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (3) Taotleja tervislik seisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele. (4) Taotleja peab olema läbinud lennundusalase baaskoolituse vastavalt taotletavale kvalifikatsioonikategooriale. (5) Taotleja töökogemus peab vastama taotletavale kvalifikatsioonikategooriale. (6) Tüübipädevusmärke taotleja peab olema läbinud vastava kvalifikatsioonikategooria tüübikoolituse. (7) Hoolduspersonalile, kes teostab hooldustöid tasulises lennutegevuses käitatavatel õhusõidukitel, mille maksimaalne stardimass on 5700 kg või rohkem, toimub lennundusloa taotlemine alates 1. juunist 2001. a kooskõlas «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR-66). § 69. Hooldemehhaaniku loa kehtivus Hooldemehhaaniku loa kehtivusaeg on kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 70. Hooldemehhaaniku kvalifikatsioonikategooriad ja õigused (1) Kvalifikatsiooni põhikategooriad: 1) A-kategooria lennundusmehhaanikul on õigus teha väikesemahulisi perioodilisi hooldustöid ja kõrvaldada lihtsamaid rikkeid ning välja anda hooldustõendeid nende tööde teostamise kohta. 2) B1-kategooria lennundustehnikul-mehhaanikul on õigus teostada õhusõiduki konstruktsiooni, jõuseadmete, mehaaniliste ja elektriliste süsteemide liinihooldust, samuti on tal õigus asendada liinihoolduse käigus vahetatavaid komponente ja välja anda hooldustõendeid nende tööde teostamise kohta. 3) B2-kategooria lennundustehnikul-avioonikul on õigus teostada avioonika ja elektrisüsteemidele liinihooldust ja välja anda hooldustõendeid nende tööde teostamise kohta. 4) C-kategooria lennundusinseneril on õigus anda välja hooldustõendeid kogu õhusõidukile tervikuna tehtava baashoolduse kohta. (2) Hooldemehhaanikul on õigus anda välja tõendeid tasulises lennutegevuses käitatavatele õhusõidukitele tehtud hooldustööde kohta, kui tal on nende tegemiseks hooldusettevõtja kirjalik luba. (3) Õhusõiduki liikide järgi jagunevad hooldemehhaaniku kvalifikatsioonikategooriad järgmiselt: 1) A1 ja B1 – turbiinmootoriga lennukid; 2) A2 ja B2 – kolbmootoriga lennukid; 3) A3 ja B3 – turbiinmootoriga kopterid; 4) A4 ja B4 – kolbmootoriga kopterid. § 71. Nõuded hooldemehhaanikute tüübikoolitusele (1) Tüübikoolitus peab andma põhjalikud teadmised õhusõidukist, selle peamistest osadest ja süsteemidest. Eksamid sooritab taotleja «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR 145/147) vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures. (2) A-kategooria tüübipädevuse taotleja peab olema läbinud õhusõiduki tüübile vastava tööoperatsioonide teoreetilise ja praktilise koolituse «Ühtsetele lennundusnõuetele» JAR-145 vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures, kelle tüübikoolituse programm on kooskõlastatud Lennuametiga. (3) B1- ja B2-kategooria tüübipädevuse taotleja peab olema läbinud teoreetilise ja praktilise tüübikoolituse «Ühtsetele lennundusnõuetele» JAR-147 vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures, kelle tüübikoolituse programm on kooskõlastatud Lennuametiga. (4) C-kvalifikatsioonikategooria taotleja peab olema läbinud vähemalt tüübikoolituse toreetilise osa «Ühtsetele lennundusnõuetele» JAR-147 vastava ettevõtja või mõne teise Lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures, kelle tüübikoolituse programm on kooskõlastatud Lennuametiga. § 72. Nõuded hooldemehhaaniku töökogemustele (1) Loa taotlejal peavad õhusõidukite hooldamiseks olema taotletavale kategooriale vastavad kogemused ja oskused. (2) Minimaalne nõutav töökogemus tsiviilõhusõidukite hooldustöödel on kolm aastat A-kategooria taotlejatele ning viis aastat B1- ja B2-kategooriate taotlejatele. (3) Lennuamet võib vähendada nõutavat töökogemuse aega. Kui taotleja on saanud põhikoolituse JAR-147 nõuetele vastava koolitusettevõtja juures, on minimaalne tööpraktika üks aasta A-kategooria ja kaks aastat B-kategooria taotlemisel. Mõne teise lennuameti poolt tunnustatud ettevõtja juures saadud koolituse korral on nõutav tööpraktika on kaks aastat A-kategooria ja kolm aastat B-kategooria taotlemisel. (4) C-kategooria lennundusinseneri loa taotlejal peab olema kolmeaastane B1- või B2-kategooria liini- või baashoolduse tehniku töökogemus. Kui taotleja on Lennuameti poolt tunnustatud kõrgemas õppeasutuses saanud akadeemilise kraadi tehnilisel erialal, siis võib ta taotleda C-kategooriat pärast kolmeaastast õhusõidukite hoolduse tööpraktikat, millest kuus kuud peavad olema baashooldustööd. (5) Nõutavast töökogemusest vähemalt üks aasta peab olema saadud vahetult enne kvalifikatsioonikategooria või õhusõiduki liigi kategooria taotlemist. (6) Lennuamet võib tunnustada väljaspool tsiviillennundust saadud õhusõidukite hooldamise töökogemust juhul, kui loa taotleja on töötanud ka tsiviillennunduses ja saanud seal täiendavaid praktilisi kogemusi. § 73. Loa tühistamine, kehtivuse peatamine või piirangute kehtestamine (1) Kui Lennuamet on veendunud, et loa omanik ei vasta kehtestatud nõuetele, võib ta hooldemehhaaniku loa tühistada, selle kehtivuse peatada või sellele piirangud kehtestada. (2) Loa tühistamiseks, kehtivuse peatamiseks või piirangute kehtestamiseks edastab Lennuamet kirjaliku teate loa omanikule 28 päeva enne loa tühistamist, kehtivuse peatamist või piirangute kehtestamist. (3) Kui Lennuamet on kindlaks teinud, et loa omaniku tegevus või tegevusetus kahjustab lennuohutust, katkestatakse loa kehtivus ajutiselt ette hoiatamata. (4) Hooldemehhaaniku loa kehtivus tühistatakse järgmistel põhjustel: 1) valeandmete esitamine loa taotlemisel; 2) oskamatus täita oma tööülesandeid ning sellest mitteteatamine; 3) suutmatus kõrvaldada avastatud riket ning sellest mitteteatamine; 4) hooletu töö; 5) hooldustööde dokumentatsiooni võltsimine; 6) suutmatus täita tööülesandeid tervisliku seisundi tõttu ning sellest mitteteatamine. § 74. Hooldemehhaaniku loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb esitada Lennuametile: 1) avaldus; 2) hooldemehhaaniku luba; 3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 4) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Taotleja peab viimase kahe aasta jooksul vähemalt kuus kuud olema teinud õhusõiduki hooldustöid või neid organiseerinud. (3) Taotleja, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele, peab läbima täienduskoolituse Lennuameti poolt heakskiidetud ettevõtja juures. 15. peatükk LENNUJUHI- JA LENNUINFORMAATORILUBA – AIR TRAFFIC CONTROLLER LICENCE – ATCL AND AFIS OFFICER LICENCE – AFIS-OL § 75. Lennujuhi- ja lennuinformaatoriloa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane. (2) Loa taotleja peab olema sooritanud psühholoogilised kutsesobivustestid Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures. (3) Taotleja peab valdama eesti keelt kõrgtasemel ja vastama 60% ulatuses õigesti Euroopa Lennuohutuse ja Aeronavigatsooni Organisatsiooni (Eurocontrol) poolt väljatöötatud inglise keele testi küsimustele (English Language Placement Test). (4) Taotleja teadmised õhusõiduki juhtimisest peavad vastama vähemalt erapiloodile kehtestatud nõuetele ning olema sooritatud vähemalt kümme tundi Lennuameti poolt kinnitatud tutvumislendude programmi järgi. (5) Lennujuhi loa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennujuhtide koolituse. (6) Lennuinformaatori loa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennuinformaatorite väljaõppe kursuse. (7) Lennujuhi- või lennuinformaatoriloa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele on lisatud: 1) isiku ja elukoha andmed; 2) kvalifikatsiooni, elukutse ja töökoha andmed; 3) nõutekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennundusraadioside luba; 5) pädevuskoolituse päevik; 6) tunnistus või tõend vastava koolitusprogrammi läbimise kohta. (8) Taotleja tervislik seisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele. Lennujuhi ja lennuinformaatori tervisetõend on kehtiv 24 kuud, kui selle omaniku vanus on alla 40 aasta, ja 12 kuud, kui selle omaniku vanus on 40 aastat või rohkem. Tõendit võidakse uuendada päevani, kui omanik saab 60-aastaseks. (9) Kui taotleja on saanud lennujuhi või lennuinformaatori koolituse, kuid pole kolme aasta jooksul läbinud pädevuskoolitust, peab ta uuesti sooritama eksamid, mis vastavad kursuse lõpueksamite tasemele. (10) Lennujuhi väljaõppega lennuinformaatoriloa taotlejal pole vaja lennuinformaatori kursust täies mahus läbida. Sellisel juhul tuleb läbida Lennuameti poolt heakskiidetud koolituskursus, mis koosneb järgmistest õppeainetest: 1) lennuvälja lennuteabeteenistuse tööprotseduurid; 2) raadioside ja fraseoloogia; 3) ettenähtud simulaatoriharjutused; 4) tööpraktika vähemalt 70 tunni ulatuses lennuväljal, mille jaoks pädevust taotletakse. § 76. Pädevuse taotlemine (1) Lennujuhi või lennuinformaatori loa taotleja peab olema läbinud pädevuskoolituse vähemalt ühe alljärgneva pädevuse saamiseks: 1) lähilennujuhtimine (TWR); 2) lähenemislennujuhtimine (APP); 3) radarjuhtimine täppislähenemisradariga (PAR); 4) piirkondlik lennujuhtimine (ACC); 5) radarjuhtimine lähenemisalaradariga (TAR); 6) radarjuhtimine marsruudiradariga (RSR); 7) lennuvälja lennuinfoteenistus (Aerodrome Flight Information Service). (2) Pädevuse taotleja peab: 1) tundma lennuliiklust reguleerivaid eeskirju ja õigusakte ning oskama neid antud töökohal rakendada; 2) tundma oma vastutusala ja töökohal kasutatavaid seadmeid; 3) suutma täita lennuinformaatori, lähi-, lähenemis-, piirkondliku või radarlennujuhi tööülesandeid. (3) Pädevuse taotleja peab olema läbinud taotlusele eelneva kuue kuu jooksul järgmise tööpraktika: 1) lähilennujuhtimise pädevuse taotleja peab olema läbinud vähemalt 90-tunnise, kuid mitte lühema kui ühekuulise tööpraktika selleks volitatud ja kehtiva pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb; 2) lähenemislennu-, piirkondliku lennu-, lähenemisradariga- või trassiradariga lennujuhi pädevuse taotleja peab läbima vähemalt 180-tunnise tööpraktika mitte vähem kui kolme kuu jooksul selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all selles lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb; 3) täppislähenemisradariga lennujuhi pädevuse taotleja peab olema sooritanud vähemalt 200 täppislähenemist, sellest kuni 100 jäljendatud radaril, kusjuures 50 või enam nendest täppislähenemistest tuleb sooritada kohaliku aparatuuri abil selles lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb; 4) lennuvälja lennuinformaatori pädevuse taotleja peab olema läbinud vähemalt kahekuulise tööpraktika selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusega lennuinformaatori kontrolli all selle lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb. (4) Kui lennujuht soovib asuda tööle lennuinformaatorina, peab ta eelnevalt läbima vähemalt ühekuulise tööpraktika sellel lennuväljal, mille jaoks ta pädevust taotleb ja sooritama sellekohase teooriatesti. § 77. Pädevusega kaasnevad õigused (1) Lähilennujuhtimise pädevus annab õiguse lähilennujuhtimiseks lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib. (2) Lähenemislennujuhtimise pädevus annab õiguse protseduurseks (radarita) lähenemislennujuhtimiseks selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib. (3) Piirkondliku lennujuhtimise pädevus annab õiguse protseduurseks (radarita) piirkondlikuks lennujuhtimiseks selle lennujuhtimiskeskuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge kehtib. (4) Täppislähenemise radarjuhtimise pädevus annab õiguse lennujuhtimiseks täppislähenemisradariga lennuväljal, mille jaoks teda on koolitatud. (5) Lähenemisala radariga lennujuhtimise pädevus annab õiguse radari kasutamiseks lähenemislennujuhtimises selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge on antud. (6) Marsruudiradariga radarlennujuhtimise pädevus annab õiguse radari kasutamiseks piirkondlikul lennujuhtimisel selle piirkondliku lennujuhtimisüksuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge on antud. (7) Lennuinformaatori pädevus annab õiguse osutada lennuvälja lennuinfoteenust lennuväljal, mille jaoks talle on antud pädevus. § 78. Lennujuhi ja lennuinformaatori pädevuse kehtivus (1) Lennujuhi pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul, töötades seejuures vähemalt ühe vahetuse igal töökohal, mille pädevust ta omab. (2) Lennuinformaatori pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul. (3) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on 25 kuni 90 kalendripäeva, peab lennujuht või lennuinformaator vastaval töökohal esimese vahetuse töötama õpetaja või mõne teise selles lennuliiklusteenistuse üksuses taotletavaga samaväärse pädevusega lennujuhi juhendamisel. (4) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui 90 kalendripäeva, kuid lühem kui üks aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama vastaval töökohal tööpraktika järgmises mahus: 1) lähilennujuhtimise pädevuse jaoks – 35 tundi; 2) lennuinformaatori pädevuse jaoks – 35 tundi; 3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi; 4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi; 5) radarlennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi. (5) Kui lennujuht taastab korraga lähenemisalaradari- ja marsruutradariga lennujuhtimise pädevust, võib tööpraktika aega lühendada. Tööpraktika kestus kokku peab olema vähemalt 70 tundi, seejuures kummagi pädevuse jaoks eraldi vähemalt 35 tundi. (6) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui üks aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama teooriatesti ja tööpraktika vastaval töökohal järgmises mahus: 1) lähilennujuhtimise pädevuse jaoks – 80 tundi; 2) lennuinformaatori pädevuse jaoks – 80 tundi; 3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi; 4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi; 5) radarlennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi. § 79. Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamine Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennujuht tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja sooritama teooriatesti lennuliikluse juhtimise kohta, millega konkreetne lennujuhtimisüksus tegeleb. § 80. Teises lennuvälja infoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamine Teises lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennuinformaator: 1) tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja 2) sooritama teooriatesti vastava lennuvälja lennuinfoteenistuse kohta. § 81. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks tuleb Lennuametile esitada: 1) lennujuhi või lennuinformaatori luba; 2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend; 3) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest. (2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test. 16. peatükk LENDUDE KORRALDAJA LUBA – FLIGHT OPERATIONS OFFICER LICENCE – FOOL § 82. Loa taotlemine (1) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane ja lõpetanud Lennuameti poolt kinnitatud koolituskursused. (2) Lendude korraldaja loa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile kirjaliku avalduse, millele on lisatud: 1) isiku ja elukoha andmed; 2) kvalifikatsiooni, elukutse ja töökoha andmed; 3) nõutekohane kehtiv tervisetõend; 4) lennundusraadioside luba; 5) pädevuskoolituse päevik; 6) tunnistus või tõend vastava koolitusprogrammi läbimise kohta. (3) Taotleja tervislik seisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele. (4) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõidukite üldehitus; 3) lennuandmete arvestus ja lendude planeerimise kord; 4) meteoroloogia; 5) navigatsioon; 6) käitamisprotseduurid; 7) lennundusraadioside. (5) Taotlejal peab olema: 1) kaheaastane töökogemus kas õhuvedusid teostava õhusõiduki meeskonnaliikmena, meteoroloogina õhuvedusid teenindavas organisatsioonis, lennuliikluse lennujuhina, lendude korraldajate tehnilise juhendajana või ükskõik millisel eespool nimetatud ametikohal; sellest vähemalt ühe aasta peab ta olema töötanud ühel nendest ametikohtadest ning teise aasta ükskõik mitmel eespool nimetatud ametikohal; 2) vähemalt üheaastane töökogemus õhuvedusid teostavate õhusõidukite lendude teenindamisel; või 3) töötatud lendude korraldaja järelevalve all taotlusele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt 90 tööpäeva. (6) Taotleja peab olema võimeline: 1) prognoosima ilma täpselt ja käitamise seisukohalt õigesti igapäevaste sünoptiliste kaartide ja ilmateadete alusel; tagama käitamiseks vajalike ilmatingimuste ülevaadet lennutrassi rajoonis; koostama ilmaprognoose õhuvedusid teostava lennunduse jaoks, pöörates erilist tähelepanu siht- ja varulennuväljade ilmatingimustele; 2) määrama lennu optimaalset trassi antud marsruudiosa kohta ja koostama täpseid lennuplaane käsitsi või arvutitöötluses; 3) tegema operatiivset kontrolli ja osutama igat liiki abi lendude teostamisel ebasoodsates ja potentsiaalselt ohtlikes ilmatingimustes vastavalt lendude korraldajale esitatud nõudmistele. § 83. Lendude korraldaja õigused Lendude korraldaja loa omanikul on õigus tegutseda lendude korraldajana talle volitatud õhuruumis. § 84. Loa kehtivusaeg Lendude korraldaja luba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral. § 85. Loa uuendamine (1) Loa uuendamiseks peab taotleja eelneva 12 kuu jooksul sooritama õhusõiduki meeskonna kabiinis kvalifikatsioonilennu vähemalt ühes suunas selles õhuruumis, mille piires ta on volitatud teostama kontrolli lendude üle. Kvalifikatsioonilend peab sisaldama maandumisi võimalikult mitmel lennuväljal. (2) Taotleja peab sooritama käitajale teadmiste testid järgmistes valdkondades: 1) lennutegevuskäsiraamat; 2) õhusõidukite raadioseadmed; 3) õhusõidukite navigatsiooniseadmed; 4) lennundusõigusaktid. (3) Taotleja peab sooritama käitajale testi lendude korraldaja vastutusalasse kuuluvate lendude üksikasjade ja õhuruumi kohta, mille piires ta on volitatud teostama kontrolli lendude üle, sealhulgas: 1) aastaaegade spetsiifilised ilmatingimused ja meteoroloogilise informatsiooni allikad; 2) ilmatingimuste mõju pardaaparatuurile raadiosignaalide vastuvõtmisel; 3) iga navigatsioonisüsteemi iseärasused ja piirangud, mida käitaja kasutab; 4) õhusõidukite lastimise instruktsioonid. 17. peatükk LENNUKITE KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUS – CLASS AND TYPE RATING (AEROPLANES) – CR(A), TR(A) § 86. Lennukite klassi- ja tüübipädevused (1) Lennukite klassi- ja tüübipädevused kehtestatakse vastavalt «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1). (2) Piloodiloa omanik ei tohi tegutseda lennuki piloodina ilma kehtiva vastava klassi- või tüübipädevuseta, välja arvatud lennukoolitusel ja lennuoskuse kontrollimisel. (3) Klassipädevus kehtestatakse järgmistele ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukitele, mis ei nõua tüübipädevust: 1) kõik ühemootorilised kolbmootoriga maa-/vesilennukid – SEP(A) land/sea; 2) kõik motoplaanerid – TMG 3) kõik ühe turbopropellermootoriga maa-/vesilennukid – SET(A) land/sea; 4) kõik mitmemootoriliste kolbmootoriga maa-/vesilennukid – MEP(A) land/sea. (4) Tüübipädevus kehtestatakse järgmistele lennukitele: 1) kõik mitme piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukid – MP(A); 2) kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud mitmemootorilised turbopropeller- või turboreaktiivmootoriga lennukid – SP MET/ SP MEJ(A); 3) kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ühe turboreaktiivmootoriga lennukid – SP SEJ (A); 4) kõik ebaharilikud või Lennuameti poolt keeruliseks peetud lennukitüübid. § 87. Lennukite klassipädevuse taotlemine (1) Ühe- või mitmemootoriliste lennukite klassi- või tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL) nõutava teooriakursuse ning näidanud nõutavat teadmiste taset vastavat klassi või tüüpi lennuki ohutuks käitamiseks. (2) Ühe piloodiga mitmemootorilise lennuki klassipädevuse taotleja peab olema lõpetanud vähemalt 7-tunnise teooriakursuse mitmemootorilise lennuki käitamisest ja omama lennukoolitust vähemalt kaks tundi ja 30 minutit normaalsetes lennutingimustes ja vähemalt kolm tundi ja 30 minutit mootori seiskumise ja asümmeetria korral. (3) Mitmemootorilise, ühepiloodilise lennuki tüübipädevuse esmataotleja eelnev lennukogemus peab olema vähemalt 70 lennutundi kaptenina. Ühemootoriliste lennukite puhul pole eelnev lennukogemus nõutud. (4) Ühemootorilise lennuki piloodi pädevuskoolitus toimub Lennuameti poolt heakskiidetud programmi järgi. (5) Lennuki klassipädevuse saamiseks peavad taotleja teoreetilised teadmised ja lennuoskuse tase vastama «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL). § 88. Klassipädevuse kehtivus Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki klassipädevused ja motoplaanerite pädevused kehtivad kaks aastat. § 89. Klassipädevuse uuendamine Pädevuse uuendamiseks peab taotleja sooritama kutseoskuste kontrolli kolbmootoriga lennukil või motoplaaneril või lendama viimase 12 kuu jooksul 12 tundi vastava klassi lennukil, millest vähemalt kuus tundi kaptenina, sealhulgas sooritama 12 starti ja 12 maandumist ning ühe tunni pikkuse õppelennu koos lennuõpetajaga, mida võib asendada kutseoskuste kontrolliga mõne muu klassi- või tüübipädevuse saamiseks tehtava kutseoskuste kontrolli või lennuoskuste testiga. § 90. Kehtetu klassipädevuse taastamine Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki aegunud klassipädevuse taastaja peab sooritama JAR-FCL nõuetele vastava kontroll-lennu. § 91. Lennuki tüübipädevuse taotlemine (1) Lennuki tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud JAR-FCL nõuetele vastava konkreetse lennukitüübi koolituskursuse ja sooritanud lennuoskuste kontrolli omandataval lennukitüübil. Mitme piloodiga lennuki tüübipädevuse koolitus peab sisaldama ka mitmeliikmelise meeskonna koostöö koolitust. (2) Taotlejal peab olema vähemalt 100 lennutundi lennukimeeskonna kaptenina ja mitmeliikmelise meeskonnaga lennuki tüübipädevuse taotlemisel ka kehtiv mitmemootorilise lennuki instrumentaallennu pädevus. § 92. Tüübipädevuse kehtivus Mitmemootoriliste lennukite tüübipädevused kehtivad üks aasta. § 93. Tüübipädevuse uuendamine Tüübipädevuse pikendamiseks peab taotleja sooritama kutseoskuste kontrolli vastavat klassi või tüüpi lennukil ja lendama piloodina vähemalt kümme marsruudilõiku või lendama ühe marsruudilõigu kontrollpiloodiga. § 94. Tüübipädevuse taastamine Aegunud tüübi- või mitmemootorilise lennuki klassipädevuse taastamiseks peab taotleja läbima JAR-FCL nõuetele vastava koolituse ja sooritama kutsemeisterlikkuse kontrolli. 18. peatükk LENNUKIPILOODI INSTRUMENTAALLENNU PÄDEVUS – INSTRUMENT RATING (AEROPLANE) – IRA(A) § 95. Lennukipiloodi instrumentaallennu pädevuse taotlemine (1) Instrumentaallennu pädevuse taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) meeskonnaliikmete lennunduslubadele kehtestatud eeskirjadega. (2) Taotlejal peab olema kehtiv öölendude pädevusega era-, amet- või liinipiloodiluba. (3) Taotleja peab olema lõpetanud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL) vastava Lennuameti poolt heakskiidetud instrumentaallennu teooria- ja praktikakursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki käitamisprotseduurid; 3) õhusõidukite üldehitus; 4) lennu planeerimine ja sooritamine; 5) inimfaktorid; 6) meteoroloogia; 7) navigatsioon; 8) lennundusraadioside. (4) Taotlejal peab olema vähemalt: 1) 100 lennutundi õhusõiduki kaptenina, millest vähemalt 50 tundi marsruutlendu; 2) 5 tundi öölendu, millest 3 tundi lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu ja viis soololendu; 3) 100 tundi instrumentaallennuaega, millest 50 tundi instrumentaallennuaega lennuõpetajaga, mille hulgas võib olla kuni 25 tundi instrumentaallennuaega simulaatoril või 50 tundi instrumentaallennuaega õhusõiduki kaptenina lennuõpetaja juhendamisel. (5) Instrumentaallennu pädevuse taotleja peab valdama inglise keelt «Ühtsetes lennundusnõuetes» (JAR-FCL) ettenähtud tasemel. (6) Lennuki instrumentaallennu pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL) järgi, kusjuures mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest peab olema sooritatud mitmemootorilisel lennukil ja ühemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest peab olema sooritatud ühemootorilisel lennukil. Mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest kehtib ka ühemootoriliste lennukite instrumentaallennu pädevuse saamiseks. § 96. Pädevuse taotleja meteomiinimumid (1) Meteomiinimumi klass määratakse pädevuse taotlejale «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL) ja sooritatud kontroll-lennu tulemuste järgi. (2) Meteomiinimumi klassi tõstmiseks tuleb sooritada «Ühtsetes lennundusnõuetes» (JAR-FCL) ettenähtud arv lennutunde ja omada Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodi kirjalikku otsust. (3) Meteomiinimumi klassi alandatakse kontroll-lennu tulemuse põhjal või juhul, kui pädevuse omanik pole sooritanud oma meteomiinimumi klassi nõuetele ettenähtud arvu instrumentaallennutunde. Meteomiinimumi klassi muutmiseks tuleb lennundusluba esitada Lennuametile. § 97. Pädevuse omaniku õigused (1) Instrumentaallennu pädevus annab õiguse tegutseda kaptenina või teise piloodina instrumentaallendudel lennundusloale kantud klassi- ja tüübipädevusega lennukitel. (2) Mitmemootorilise lennuki klassipädevusega või mitmemootorilise ja ühemootorilise lennuki klassipädevustega piloot võib tegutseda lennundusloale märgitud lennukitel instrumentaallennu ilmastikutingimustes, mis vastavad minimaalsele otsusekõrgusele kuni 60 m (200 jalga). Minimaalsele otsusekõrgusele alla 60 m (200 jala) instrumentaallennu tingimustes annab lendamiseks loa Lennuamet pärast lisatreeningut ja kontroll-lendu kooskõlas «Ühtsete lennundusnõuetega» (JAR-OPS ja JAR-FCL). (3) Ühemootorilise lennuki klassipädevusega piloot võib tegutseda oma lennundusloale märgitud lennukitel minimaalsele otsusekõrgusele 60 m (200 jalga) vastavates instrumentaallennu ilmastikutingimustes. § 98. Pädevuse kehtivus Instrumentaallennu pädevus kehtib üks aasta. § 99. Pädevuse uuendamine Instrumentaallennu pädevus uuendatakse «Ühtsetes lennundusnõuetes» (JAR-FCL) ettenähtud meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmise korra kohaselt. 19. peatükk KOPTERIPILOODI INSTRUMENTAALLENNU PÄDEVUS – INSTRUMENT RATING (HELICOPTER) – IR(H) § 100. Kopteripiloodi instrumentaallennu pädevuse taotlemine (1) Kopteripiloodi instrumentaallennu pädevust taotletakse kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetes lennundusnõuetes» (JAR-FCL 2) meeskonnaliikmete lennunduslubadele kehtestatud eeskirjadega. (2) Taotlejal peab olema kehtiv kopteripiloodiluba. (3) Taotlejal peab olema kehtiv öölendude pädevusega era-, amet- või liinipiloodiluba. (4) Taotleja peab olema lõpetanud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 2) vastava Lennuameti poolt heakskiidetud instrumentaallennu teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki käitamisprotseduurid; 3) õhusõidukite üldehitus; 4) lennu planeerimine ja sooritamine; 5) inimfaktorid; 6) meteoroloogia; 7) navigatsioon; 8) aerodünaamika; 9) lennundusraadioside. (5) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL) vastava instrumentaallennu praktilise kursuse ja tal peab olema vähemalt: 1) 150 lennutundi kopteri kaptenina, millest vähemalt 50 tundi marsruutlendu kopteril või lennukil, millest kopteril vähemalt kümme tundi; 2) 30 tundi instrumentaallennuaega kopteril ja vähemalt kaks 50 km pikkust marsruutlendu ning vähemalt kolm tundi lendu tegelikes instrumentaallennu ilmastikutingimustes. (6) Kopteri instrumentaallennu pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi. (7) Taotleja peab olema suuteline pidama instrumentaallennus vajalikku raadiosidet eesti ja inglise keeles ning tundma sides kasutatavaid väljendeid ja lühendeid. § 101. Pädevuse kehtivus Kopteri instrumentaallennu pädevus kehtib 12 kuud. § 102. Instrumentaallennu pädevusega kopteripiloodi õigused Kopteri instrumentaallennu pädevusega piloodil on õigus juhtida kopterit instrumentaallennul. § 103. Pädevuse uuendamine (1) Pädevuse uuendamieks tuleb sooritada kontroll-lend. Lennuameti loal võib kontroll-lennu asendada antud kopteritüübile vastava simulaatorlennuga. (2) Kui kopteri instrumentaallennu pädevus kehtib mitmemootorilisel kopteril, tuleb ka kontroll-lend sooritada mitmemootorilisel kopteril. 20. peatükk LENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING (AEROPLANE) – FI(A) § 104. Lennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine (1) Lennuõpetaja pädevused jagunevad «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL) järgi: 1) Lennuki lennuõpetaja – Flight Instructor Rating (Aeroplane) – FI(A); 2) Lennukitüübi lennuõpetaja – Tape Rating Instructor Rating (Aeroplane) – TRI(A); 3) Lennukiklassi lennuõpetaja – Class Rating Instructor Rating (Aeroplane) – CRI(A); 4) Lennuki instrumentaallennu lennuõpetaja – Instrument Rating Instructor Rating (Aeroplane) – IRI(A); 5) Lennukite treeningseadmete lennuõpetaja – Synthetic Flight Instructor (Aeroplane) – SFI(A). (2) Pädevusmärke taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmise kohta (JAR-FCL 1). (3) Pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust tuleb tal Lenuametile esitada tõend, mis kinnitab tema psühholoogilist sobivust lennuõpetajaks. (4) Lennuõpetajal peab olema koolitatavaga samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti vastava lennuki kapteni pädevus. (5) Lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab olema vähemalt: 1) 200 lennutundi, millest vähemalt 100 lennutundi lennuki kaptenina juhul, kui tal on liinipiloodi (ATPL(A)) või ametpiloodi (CPL(A)) luba, või 150 lennutundi kaptenina juhul, kui tal on erapiloodi (PPL(A)) luba; 2) 30 lennutundi ühemootorilistel kolbmootoriga lennukitel, millest vähemalt viis tundi peab olema lennatud taotlusele eelneva kuue kuu jooksul; 3) kümme tundi instrumentaallennu koolitust, millest kuni viis tundi võib olla maapealset instrumentaalaega või jäljendatud instrumentaallennuaega; 4) 20 tundi marsruutlendu lennuki kaptenina, mille hulgas vähemalt üks marsruutlend üldpikkusega rohkem kui 540 km (300 meremiili (NM)) maandumisega kahel erineval lennuväljal. (6) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud ja Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL) vastava lennuõpetaja teoreetilise ja praktilise koolituskursuse, mille hulka peab kuuluma: 1) koolitus ühemootorilistel lennukitel kuni erapiloodiloa (PPL(A)) tasemeni; 2) vähemalt 30 tundi õppelendu, millest 25 tundi lennuõpetajana ja viis tundi vastastikkust treeninglendu, mille kestel kaks pädevuse taotlejat lendavad piloteerimisvõtete praktiseerimiseks koos. Lennuameti loal võib lennuõpetaja juhendamisel sooritatud 25 tunni lennuaja hulka kuuluda viis tundi lennusimulaatoril; 3) teoreetiliste teadmiste kontroll vastavalt lenduri ametloale (CPL(A)) esitatud nõuetele. (7) Lennuki lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühetsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi. Taotleja peab olema võimeline koolitama õpilast lennuki erapiloodiloa (PPL(A)) saamiseks nõutava tasemeni. (8) Lennuki lennuõpetaja (FI(A)) pädevuse esmasele taotlejale antakse kõigepealt abilennuõpetaja pädevus, mis kehtib kuni ta on sooritanud vähemalt 100 tundi koolituslendu ja kontrollinud vähemalt 25 õpilase soololendu. (9) Kõrgema kategooria lennuõpetaja pädevuse taotleja puhul on Lennuametil õigus arvestada tema senist õpetamiskogemust olemasoleva pädevuse raames. § 105. Lennukitüübi lennuõpetaja pädevuse taotlemine (1) Lennukitüübi lennuõpetaja pädevuse saamiseks peab taotleja olema: 1) läbinud Lennuameti poolt tunnustatud kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennuki tüübipädevuse lennuõpetaja TRI(MP(A)) koolituskursuse; 2) lennanud vähemalt 1500 lennutundi piloodina kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud õhusõidukitel; 3) sooritanud taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul õhusõiduki kaptenina või teise piloodina vähemalt 30 marsruutlendu koos startide ja maandumistega seda tüüpi õhusõidukil või sarnasel õhusõiduki tüübil, mille lennuõpetaja pädevust ta taotleb, kusjuures nende lendude hulka võib arvestada kuni 15 marsruutlendu lennusimulaatoril; 4) lõpetanud Lennuameti poolt määratud lennuõpetaja juhendamisel täieliku õhusõiduki tüübipädevuse koolituskursuse selle osa, mis puudutab lennuõpetaja kohustusi (TRI) vastavat tüüpi taotletaval õhusõidukil. (2) Kui õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetaja taotleb õiguste laienemist kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud õhusõidukitele, peab ta täitma enne pädevuse saamist paragrahvi 95 lõike 1 punktide 3 ja 4 nõuded kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud õhusõiduki kohta, millele ta pädevust taotleb. (3) Lennukitüübi lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi. (4) Õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetaja TRI(MP(A,H)) pädevusega isikul on õigus valmistada ette piloote kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud õhusõidukitüübi (MPA, MPH) pädevuse saamiseks ja viia läbi meeskonna koostöö koolitust. (5) Õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetaja pädevuse kehtivusaeg on kolm aastat. (6) Õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetaja pädevuse pikendamiseks peab taotleja pädevuse kehtivusaja lõppemisele eelneva 12 kuu jooksul olema läbinud täieliku õhusõiduki tüübipädevuse koolituskursuse, mis koosneb ühest simulaatorkursusest pikkusega vähemalt kolm tundi või ühest ühetunnisest lennuharjutusest vähemalt kahe stardi ja maandumisega või saanud Lennuameti poolt tunnustatud progammi järgi lennuõpetaja täienduskoolitust lennusimulaatoritel. (7) Õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetaja pädevuse uuendamiseks peab taotleja olema taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul: 1) sooritanud õhusõiduki kaptenina või teise piloodina vähemalt 30 marsruutlendu koos startide ja maandumistega taotletavat tüüpi õhusõidukil või sellele sarnasel tüübil, kusjuures nende lendude hulka võib arvestada kuni 15 marsruutlendu lennusimulaatoril; 2) läbinud Lennuameti poolt tunnustatud kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetaja TRI(MP(A,H)) koolituskursuse; 3) läbinud Lennuameti poolt määratud lennuõpetaja juhendamisel täieliku õhusõiduki tüübipädevuse koolituskursuse selle osa, mis käsitleb lennuõpetaja (TRI) kohustusi taotletaval õhusõidukitüübil. § 106. Lennukite treeningseadmete lennuõpetaja Lennukite treeningseadmete lennuõpetal peab olema nendele koolituskursustele vastav õpetamiskogemus ning ametpiloodiluba vähemalt kolm aastat. Mitmepiloodiga lennukite tüübikoolitust ja/või mitmeliikmelise meeskonna koostöökoolitust läbiviival lennuõpetajal peab olema tüübipädevusõpetaja või lennuõpetaja pädevus. § 107. Lennuõpetaja õigused (1) Lennuõpetajal on õigus tegutseda lennuõpetajana, õhusõiduki tüübipädevuse lennuõpetajana, õhusõiduki klassipädevuse lennuõpetajana ja instrumentaallennu õpetajana. (2) Abilennuõpetajal on õigus tema jaoks kinnitatud lennuõpetaja juhendamisel läbi viia: 1) lennuki erapiloodiloa taotleja lennukoolitust, välja arvatud loa taotlemine päevaseks või öiseks soolo- ja marsruutlennuks, samuti ühemootoriliste lennukite klassi- ja tüübipädevuse koolitust; 2) öölendude koolitust. (3) Lennuõpetajal on õigus läbi viia: 1) ühemootoriliste lennukite klassi- ja tüübipädevuse koolitust lennuki erapiloodiloa taotlejatele juhul, kui eelneva 12 kuu jooksul on ta lennanud vähemalt 15 tundi seda tüüpi lennukil; 2) koolitust lennuki ametpiloodiloa taotlejatele juhul, kui tal on vähemalt 500 lennutundi lennuki piloodina, millest vähemalt 200 tundi on koolituslendu; 3) öölendude koolitust; 4) instrumentaallennu koolitust, kui tal on vähemalt 200 instrumentaallennutundi, millest kuni 50 tundi võib olla instrumentaalaega simulaatoril juhul, kui ta on õpilasena lõpetanud vähemalt 5-tunnise koolituse lennukil või simulaatoril ning sooritanud sellekohase kontroll-lennu; 5) ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud mitmemootorilise lennuki klassi- või tüübipädevuse koolitust; 6) lennuõpetaja pädevuskoolitust, kui tal on vähemalt 500 tundi koolituslendu lennukitel ja ta on lennuõpetajate koolitamisel näidanud kontroll-lenduri oskust. (2) Lennuõpetaja pädevuse kehtivusaeg on kolm aastat. § 108. Pädevuse uuendamine Lennuõpetaja pädevuse kehtivuse uuendamiseks peab selle omanik vastama kahele kolmest alljärgnevast nõudest: 1) tal peab olema vähemalt 100 tundi koolituslendu pädevuse kehtivuse ajal, millest 30 tundi viimase 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppemist. Instrumentaallennu õpetaja pädevuse uuendamiseks peab sellest 30-st tunnist kümme tundi olema instrumentaallennu pädevuse koolitus; 2) ta peab 12 kuu jooksul enne pädevusaja lõppu osalema Lennuameti poolt tunnustatud lennuõpetajate täienduskoolitusel; 3) ta peab sooritama kontroll-lennu 12 kuu jooksul enne lennuõpetaja pädevuse kehtivuse lõppemist. 21. peatükk KOPTERI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING (HELICOPTERS) – FI(H) § 109. Kopteri lennuõpetaja pädevuse (FI(H)) taotlemine (1) Pädevusmärke taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) meeskonnaliikmete lennunduslubadele kehtestatud eeskirjadele. (2) Kopteri lennuõpetaja pädevused jagunevad «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi: 1) kopteri lennuõpetaja – Flight Instructor Rating (Helicopter) – FI(H); 2) kopteritüübi lennuõpetaja – Tape Rating Instructor Rating (Helicopter) – TRI(H); 3) kopteri instrumentaallennuõpetaja – Instrument Rating Instructor Rating (Helicopter) – IRI(A); 4) kopterite treeningseadmete lennuõpetaja – Synthetic Flight Instructor (Helicopter) – SFI(H). (3) Pädevusmärke taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetele lennundusnõuetele meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmise kohta» (JAR-FCL 2). (4) Esmase pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust tuleb tal Lennuametile esitada tõend, mis kinnitab tema psühholoogilist sobivust lennuõpetajaks. (5) Lennuõpetajal peab koolitatavaga olema samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti vastava kopteri kapteni pädevus. (6) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab olema vähemalt: 1) 300 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 100 tundi on lennatud kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri liinipiloodiluba või kopteri ametpiloodiluba või 200 tundi kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri erapiloodiluba; 2) kümme tundi instrumentaallennukoolitust, millest mitte rohkem kui viis tundi võib olla instrumentaalaega maapealsel lennusimulaatoril; 3) 20 tundi marsruutlendu kopteri kaptenina; 4) sooritatud kontroll-lend koos kopteri lennuõpetaja pädevusega isikuga mitte varem kui kuu aega enne kursuste algust, samuti kopteri lennuõpetaja soovitus kursustel osalemiseks. (7) Taotleja peab lõpetama Lennuameti poolt tunnustatud koolitaja juures heakskiidetud programmi alusel teooria- ja koolituslendude kursuse. Koolituslendude ülesanne on anda taotlejale vajalikke oskusi kopteri erapiloodiloa koolituslendude õpetamiseks. Koolituslendude maht peab olema vähemalt 30 tundi, millest vähemalt 25 tundi lennuõpetajaga ning millest omakorda mitte üle viie tunni lennusimulaatoril. Koolituslendude hulka loetakse ka eksamilend. (8) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi. (9) Kõrgema kategooria lennuõpetaja pädevuse taotlemisel on Lennuametil õigus arvestada taotleja juba olemasoleva pädevuse raames saadud eelmist õpetamise kogemust. § 110. Kopteri lennuõpetaja õigused (1) Kui pädevuse omanik on viimase 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt 15 tundi lende vastavat tüüpi kopteril, on tal lubatud: 1) sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa või tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel; 2) sooritada öiseid koolituslende ja koolituslende kopteri ametpiloodiloa pädevuse taotlejaga juhul, kui pädevuse omanikul on kehtiv kopteri ametpiloodiluba või kopteri liinipiloodiluba ning üldlennuaega kopteritel vähemalt 500 tundi, millest vähemalt 200 tundi lennuõpetajana; 3) sooritada koolituslende instrumentaallennu pädevusmärke taotlejaga juhul, kui pädevusega isikul on kopteri instrumentaallennupädevus ja vähemalt 200 tundi instrumentaallennuaega kopteritel, millest kuni 50 tundi võib olla sooritatud jäljendatud instrumentaallennutingimustes simulaatoril, ning vähemalt viis lennutundi instrumentaallennuõpetaja koolitust kopteril või simulaatoril ning sooritatud sellekohane kontroll-lend; 4) sooritada tüübipädevuse koolituslende mitmemootorilise kopteri tüübipädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 50 lennutundi selle kopteri kaptenina ja täidetud paragrahvi 110 lõike 1 punktide 1 ja 2 tingimused ning lisaks saadud vähemalt viie tunni ulatuses vastavaid koolituslende sama tüüpi kopteril või lennusimulaatoril; 5) sooritada koolituslende kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 500 tundi kopteri lennuõpetajana ning vastavasisuliseks tegevuseks Lennuameti luba. (2) Kopteri lennuõpetaja võib pärast pädevuse saamist tegutseda abilennuõpetajana kogenud lennuõpetaja juhendamisel, kuni ta on lennanud 100 lennukoolitustundi ja on ise juhendanud vähemalt 25 lennuõpilase soololendu kopteril ning saab oma juhendajalt soovituse nimetatud piirangu lõpetamiseks. Abilennuõpetaja piirangu kehtimise ajal tohib pädevuse omanik sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa taotlejaga ja tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kuid ei tohi iseseisvalt lubada kopteri lennuõpilast esimesele soololennule ega esimesele soolomarsruutlennule. (3) Kopteri lennuõpetaja pädevuse kehtivusaeg on kolm aastat. § 111. Pädevuse uuendamine Kopteri lennuõpetaja pädevuse uuendamiseks peab pädevuse omanik vastama kahele kolmest allpooltoodud nõudest: 1) tal peab olema vähemalt 100 tundi koolituslendu pädevuse kehtivuse ajal, millest 30 tundi on lennatud viimase 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppu, sellest omakorda kümme tundi peab olema instrumentaallennu pädevuse koolitus juhul, kui on vaja uuendada tema instrumentaallennuõpetaja pädevust; 2) ta peab 12 kuu jooksul enne pädevusaja lõppu osalema Lennuameti poolt tunnustatud lennuõpetajate täienduskoolitusel; 3) ta on sooritanud kontroll-lennu 12 kuu jooksul enne lennuõpetaja pädevuse kehtivusaja lõppu. 22. peatükk ÜLIKERGLENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – ULTRA-LIGHT AEROPLANE FLIGHT INSTRUCTOR RATING – FI(ULA) § 112. Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine (1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt kinnitatud lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) õhusõiduki üldehitus, aerodünaamika; 3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja õhusõidukite käitamisprotseduurid; 4) lennuki käitamine ja hooldamine, lennukäsiraamat; 5) inimfaktorid; 6) navigatsioon; 7) pedagoogika ja lennuõpetuse tehnika; 8) lennutegevuse organiseerimine; 9) lennundusraadioside. (2) Taotlejal peab olema: 1) kehtiv ülikerglennuki piloodiluba ja reisijateveo õigus, mis on kehtinud vähemalt kaks aastat; 2) vähemalt 100 lennutundi üldlennuaega, neist vähemalt 70 lennutundi kaptenina ülikerglennukitel. (3) Taotleja peab olema andnud vähemalt kahele ülikerglennuki lenduriõpilasele esmaseks soololennuks nõutavat lennukoolitust selleks koolitusülema poolt määratud ülikerglennuki lennuõpetaja järelevalve all. (4) Kui taotlejal on kehtiv purilennuõpetaja luba, siis peab tal olema: 1) vähemalt ühe aasta jooksul kehtiv ülikerglennuki piloodiluba; 2) sooritatud vähemalt 30 tundi lende ülikerglennuki kaptenina ja antud nõutavat esmase soolollennu koolitust vähemalt kahele ülikerglennuki piloodiõpilasele koolitusülema poolt määratud ülikerglennuki lennuõpetaja järelevalve all. (5) Motopurilennuki lennuõpetaja või mootorlennuõpetaja pädevusega taotlejal peab olema ülikerglennuki piloodiluba ja vähemalt 15 lennutundi ülikerglennuki kaptenina. (6) Pärast ülikerglennuki lennuõpetaja kursuse lõpetamist peab taotleja sooritama Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodiga kontroll-lennu ja sellega kaasneva testi. (7) Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevuse omanikul on õigus anda ülikerglennuki piloodiloa ja pädevuse saamiseks nõutavat koolitust ning teha soololendaja järelevalvet. § 113. Ülikerglennuki lennuõpetaja õigused Ülikerglennuki lennuõpetajal on õigus anda ülikerglennuki lennuõpetust vaid juhul, kui ta on 12 viimase kuu jooksul tegutsenud lennuõpetajana vähemalt viis tundi või kui ta on rahuldavalt sooritanud kontroll-lennu, mille kohta kontrollpiloot on teinud sissekande ülikerglennuki lennuõpetaja lennupäevikusse. § 114. Pädevuse uuendamine (1) Pädevus on kehtiv kuni ülikerglennuki piloodiloa kehtivusaja lõpuni. (2) Lennuõpetaja, kellel enne käesoleva määruse jõustumist oli koolituse õigus ülikerglennukil, võib nimetatud koolitust anda kuni oma lennuõpetaja pädevusaja lõpuni, seejärel tuleb pädevus uuendada käesoleva määrusega sätestatud korras. (3) Loa uuendamiseks peab taotleja esitama Lennuametile: 1) avalduse; 2) tervisetõendi; 3) tõendi viimase 12 kuu lennuõpetuskogemuse kohta. (4) Luba uuendatakse, kui taotleja on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud ülikerglennuki lennuõpetajana vähemalt viis tundi või esitab tõendi sooritatud kontroll-lennu kohta Lennuameti poolt selleks määratud kontroll-lenduriga. (5) Ülikerglennuki lennuõpetaja loa pädevuse uuendamiseks peab taotleja esitama tunnistuse lennuõpetaja kursuse lõpetamise kohta ja sellega kaasneva kontroll-lennu sooritamise kohta. 23. peatükk PURILENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING FOR GLIDERS – FI(G) § 115. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine (1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt tunnustatud lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes: 1) lennundusõigusaktid; 2) purilennundust ja purilennukite käitamist reguleerivad eeskirjad; 3) aerodünaamika, piloteerimistehnika ja purilennuki käitamispiirangud; 4) purilennuki konstruktsioon; 5) purilennuki mõõteriistad ja nende kasutamine pilvedes lendamisel; 6) purilennuki käitamine ja hooldamine; 7) meteoroloogia ning lennunduse ilmateenindus; 8) lennu planeerimine; 9) lennuõpetuse metoodika. (2) Taotlejal peab olema: 1) kehtiv purilennuki piloodiluba vähemalt kaks aastat kehtinud õigusega reisijateveoks purilennukil; 2) vähemalt 100 purilennutundi, millest 70 tundi purilennuki kaptenina (eespool nimetatud 100 tunnist võib kuni 30 tundi olla lennatud motopurilennukiga); juhul kui taotlejal on mootorlennuki lennuõpetaja pädevus, siis piisab 50 tunnist, millest vähemalt 30 tundi purilennuki kaptenina; (3) Taotleja peab olema koolitanud kaks purilennuõpilast vähemalt soololennu tasemeni Lennuameti poolt heakskiidetud purilennuõpetaja kontrolli all. (4) Kontroll-lennul peab taotleja näitama Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodile lennuõpetaja pädevusele ettenähtud ulatuses piloteerimisoskust ning purilennuki piloteerimise õpetamisoskust nii tava- kui eriolukordades. § 116. Purilennuki lennuõpetaja õigused (1) Purilennuki lennuõpetajal on õigus anda lennuõpetust purilennuki piloodiloa ning puksiirlennu, reisijateveo ja pilvedeslennu (instrumentaallennu) pädevuste taotlejatele järgmistel tingimustel: 1) instrumentaallennu õpetamiseks peab tal olema pilvedes lendamise kogemus ja vähemalt kümme tundi instrumentaallendu, sellest vähemalt viis tundi purilennukil. Kui taotlejal on lennukipiloodi instrumentaallennu pädevus, siis piisab kolmest tunnist; 2) õpetuse andmiseks motopurilennukil peab õpetajal olema motopurilennuki piloodi või õpetaja pädevus ja vähemalt 10-tunnine instrumentaallennu kogemus nimetatud pädevuse saamisele järgnenud perioodil; 3) õpetuses kasutatavas õhkutõusmise mooduses peab pädevuse omanikul olema vähemalt 20 õhkutõusmist. (2) Purilennuki lennuõpetajal on õigus tegutseda piloodina või purilennuki kaptenina reisijateveol ning tasulistel lendudel. (3) Purilennuki lennuõpetaja pädevus kehtib 24 kuud kehtiva puri- või motopurilennuki piloodiloa korral. § 117. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse uuendamine Purilennuki lennuõpetaja pädevus uuendatakse, kui: 1) pädevusega isik on sooritanud purilennuki lennuõpetajana vähemalt 2 lennutundi uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul; 2) taotleja on sooritanud paragrahvi 115 lõikes 4 märgitud kontroll-lennu. 24. peatükk LENNUKITÜÜBIPÄDEVUSE KONTROLLPILOOT – TYPE RATING EXAMINER (AEROPLANE) – TRE(A) § 118. Lennukitüübipädevuse kontrollpiloodi (TRE(A)) pädevuse taotlemine (1) Taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) poolt õhusõiduki meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmiseks kehtestatud «Ühtsetele lennundusnõuetele» (JAR-FCL 1). (2) Taotleja peab sooritama järgmised eksamid: 1) vastava lennukitüübi ehitus ja käitamine; 2) lennuõpetuse ja kontroll-lendude metoodika; 3) vastava lennukitüübi õppejuhend ja kontroll-lennu metoodika. (3) Taotlejal peab olema: 1) kehtiv liinilenduriluba (ATPL) ja vastava lennukitüübi kapteni pädevus; 2) vähemalt 1500 lennutundi piloodina kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel, millest vähemalt 500 tundi kaptenina; 3) lennuki tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI(A)) pädevus. (4) Lennukitüübi kontrollpiloodi pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi. (5) Lennuki kontrollpiloodi (TRE(A)) pädevus kehtib kolm aastat. § 119. Pädevuse uuendamine Pädevuse uuendamiseks peab lennukitüübipädevuse kontrollpiloodi pädevusega isik (TRE(A)) kolmeaastase kehtivusaja jooksul sooritama vähemalt kaks oskustesti või kutseoskuste kontrolli üheaastaste vaheaegadega. Üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav oskustest või kutseoskuste kontroll peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel. § 120. Lennukitüübipädevuse kontrollpiloodi õigused Lennukitüübipädevuse kontrollpiloodil (TRE(A)) on õigus teha kontroll-lende: 1) tüübipädevuse andmiseks kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel; 2) tüübi- ja instrumentaallennu pädevuste uuendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel, 3) liinipiloodiloa (ATPL) saamiseks. 25. peatükk LENNUKI KONTROLLPILOODI PÄDEVUS – FLIGHT EXAMINER (AEROPLANE) – FE(A) § 121. Lennuki kontrollpiloodi FE(A) pädevuse taotlemine (1) Lennuki kontrollpiloodi pädevuse taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsetes lennundusnõuetes» (JAR-FCL 1) õhusõidukite meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmiseks kehtestatud reeglitega. (2) Lennuki kontrollpiloodil peab olema kontrollitavaga vähemalt samaväärne või kõrgema kategooria luba ja pädevus oskustestide ja koolituse läbiviimiseks ning kontroll-lendude sooritamiseks. (3) Kontrollpiloodil peab olema kontroll-lennu sooritamiseks antud lennuki kapteni pädevus. (4) Taotleja peab sooritama kontrollpiloodi «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) nõuete kohaselt. (5) Ühemootorilise lennuki visuaallendude (VFR) kontrollpiloodi pädevuse taotlejal peab olema: 1) ühemootorilise lennuki lennuõpetaja kehtiv pädevus; 2) vähemalt 1000 lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana, mis annab õiguse lennuki erapiloodi (PPL(A)) oskuste kontrollimiseks; 3) vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana, mis annab õiguse lennuki ametpiloodi (CPL(A)) oskuste kontrollimiseks; 4) Lennuameti poolt tunnustatud ühemootorilise lennuki kontrollpiloodi kursuse lõpetamist tõendav tunnistus; 5) sooritatud oskustest «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi ühemootorilisel lennukil. (6) Mitmemootorilisel lennukil VFR-lendude kontrollpiloodi pädevuse taotlejal peab olema: 1) mitmemootorilise lennuki lennuõpetaja kehtiv pädevus; 2) kehtiv instrumentaallennu pädevus lendamiseks ühe- või mitmemootorilisel lennukil; 3) vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 900 tundi meeskonna kaptenina ja vähemalt 250 tundi lennuõpetajana; 4) Lennuameti poolt tunnustatud kursuse lõpetamist tõendav tunnistus lendamiseks kontroll-piloodina mitmemootorilistel lennukitel; 5) sooritatud oskustest «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 1) järgi mitmemootorilisel lennukil. § 122. Lennuki kontrollpiloodi õigused (1) Lennuki kontrollpiloodil (FE(A)) on õigus sooritada kontroll-lende samaväärse või madalama kategooria piloodile loa ning klassi- ja tüübipädevuste väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivusaja pikendamiseks. (2) Kui kontrollpiloodil on JAR-FCL nõuetele vastav kvalifikatsioon ja kogemus, võib ta tegutseda kontrollpiloodina (FE(A)), lennukitüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE(A)), lennukiklassipädevuse kontrollpiloodina (CRE(A)), lennuki instrumentaallennu pädevuse kontrollpiloodina (IRE(A)) ning lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloodina (FIE(A)). § 123. Lennuki kontrollpiloodi pädevuse kehtivus Lennuki kontrollpiloodi (FE(A)) pädevus kehtib kolm aastat. § 124. Pädevuse uuendamine (1) Pädevuse uuendamiseks peab kontrollpiloot pädevuse kolmeaastase kehtivuse ajal sooritama vähemalt kaks oskustesti või kontroll-lendu üheaastaste vaheaegadega. Üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppemist tehtav oskustest või kontroll-lend peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel. (2) Kui taotleja loale kannab pädevusmärked kontrollpiloot, on ta kohustatud sinna lisama järgmised andmed: oma pädevuse(d) koos kehtivusajaga, kontrollimise kuupäeva, loa numbri ja oma allkirja. 26. peatükk KOPTERI KONTROLLPILOODI PÄDEVUS – FLIGHT EXAMINER (HELICOPTER) – FE(H) § 125. Kopteri kontrollpiloodi (FE(H)) pädevuse taotlemine (1) Pädevuse taotlemine toimub vastavalt Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) sätetele. (2) Kopteri kontrollpiloodi pädevused: 1) kopteri kontrollpiloot – Flight Examiner (Helicopter) – FE(H); 2) kopteri tüübipädevuse kontrollpiloot – Type Rating Examiner (Helicopter) – TRE(H); 3) kopteri instrumentaallennu pädevuse kontrollpiloot – Instrument Rating Examiner (Helicopter) – IRE(H); 4) kopteri lennuõpetaja kontrollpiloot – Flight Instructor Examiner – FIE(H). (3) Kopteri kontrollpiloodil peab olema kontrollitavaga vähemalt samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus oskustestide ja koolituse läbiviimiseks ning kontroll-lendude sooritamiseks. (4) Kopteri kontrollpiloodil peab kontroll-lennu sooritamiseks olema vastav kapteni pädevus ning vähemalt kopteri ametpiloodiluba. (5) Kopteri kontrollpiloodi pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL 2) järgi. § 126. Kopteri kontrollpiloodi õigused (1) Kopteri kontroll-piloodil on õigus sooritada õppe- või kontroll-lende samaväärse või madalama kategooria piloodile lennundusloa ja tüübipädevuste saamiseks, loa uuendamiseks või selle kehtivusaja pikendamiseks. (2) Kopteri kontrollpiloot võib sooritada oma pädevusele vastavaid järgmisi kontroll-lende: 1) kontroll-lennud kopteri erapiloodiloa saamiseks koos vastavate tüübipädevustega juhul, kui kontrollpiloodil on vähemalt 1000 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana kopteritel; 2) kontroll-lennud kopteri ametpiloodiloa saamiseks koos vastavate tüübipädevustega juhul, kui kontrollpiloodil on vähemalt 2000 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana kopteril. § 127. Kopteri kontrollpiloodi pädevuse kehtivus Kopteri kontrollpiloodi pädevus kehtib kolm aastat. § 128. Pädevuse uuendamine (1) Pädevuse uuendamiseks peab kopteri kontrollpiloot pädevuse kehtivuse ajal sooritama vähemalt kaks lennuoskustesti või kontroll-lendu üheaastaste vaheaegadega, neist vähemalt üks 12 kuud enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav oskustest või kontroll-lend peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel. (2) Kui lennundusloale kannab pädevused kopteri kontrollpiloot, on ta kohustatud sinna lisama järgmised andmed: 1) pädevus(ed); 2) kontrollimise kuupäev; 3) kehtivusaeg; 4) loa number; 5) allkiri. 27. peatükk PURILENNUKI KONTROLLPILOODI PÄDEVUS – FLIGHT EXAMINER (GLIDER) – FE(G) § 129. Purilennuki kontrollpiloodi pädevuse taotlemine (1) Taotlejal peab olema purilennuki piloodiluba ja vähemalt kaks aastat kehtinud purilennuõpetaja pädevus ning: 1) vähemalt 200 lennutundi purilennukil; 2) ta peab olema õpetanud vähemalt viis purilennuõpilast kuni soololennu staadiumini ning kaks õpilast kuni purilennuki piloodloa saamiseni; 3) sooritanud positiivsele hindele kontroll-lennu Lennuameti poolt määratud inspektoriga kontrollpiloodi pädevuse saamiseks. (2) Taotleja peab kontroll-lennul näitama oma teadmisi ning oskust õpetada õpilast purilennukipiloodi nõuete kohaselt nii tava- kui eriolukordades. § 130. Purilennuki kontrollpiloodi õigused (1) Purilennuki kontrollpiloodil on õigus sooritada oma lennundusloale märgitud või sellest madalama kategooria kontroll-lendu taotlejale pädevuse andmiseks või uuendamiseks. (2) Purilennuki kontrollpiloodi pädevus kehtib koos kehtiva purilennuõpetaja pädevusega. § 131. Purilennuki kontrollpiloodi pädevuse kehtivus Purilennuki kontrollpiloodi pädevus kehtib kolm aastat. 28. peatükk LENNUKI INSTRUMENTAALLENNU KONTROLLPILOODI PÄDEVUS – INSTRUMENT RATING EXAMINER (AEROPLANE) – IRE(A) § 132. Lennuki instrumentaallennu kontrollpiloodi (IRE(A)) pädevuse taotlemine (1) Lennuki instrumentaallennu kontrollpiloodi pädevuse taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) «Ühtsete lennundusnõuete» (JAR-FCL) sätetele. (2) Ühemootorilise lennuki instrumentaallendude (IFR) kontrollpiloodi pädevuse taotlejal peab olema: 1) kehtiv ühemootorilise lennuki instrumentaallennu õpetaja pädevus; 2) vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 450 lennutundi instrumentaallennutingimustes ja 250 tundi instrumentaallennuaega lennuõpetajana; 3) Lennuameti poolt tunnustatud kontrollpiloodi kursuse lõpetamist tõendav tunnistus (või lõpetatud mõni muu vastav Lennuameti poolt tunnustatud koolitus); 4) sooritatud kontroll-lend ühemootorilisel lennukil Lennuameti poolt volitatud kontroll-piloodiga. (3) Taotleja peab kontroll-lennu ajal IFR-tingimustes ühemootorilisel lennukil olema võimeline tegutsema nii tava- kui eriolukordades lennuõpetajana, kontrollpiloodina ning piloodina vastavalt JAR-FCL nõuetele. (4) Kontrollpiloodi pädevuse taotlejal IFR-lendudeks mitmemootorilisel lennukil peab olema: 1) kehtiv mitmemootorilise lennuki instrumentaallennu õpetaja pädevus; 2) vähemalt 2000 lennutundi piloodina, mille hulgas vähemalt 900 tundi lennuki kaptenina ja 450 lennutundi instrumentaallennu (IFR) tingimustes, millest omakorda 250 tundi instrumentaallennuaega lennuõpetajana; 3) Lennuameti poolt tunnustatud kontrollpiloodi kursuse lõpetamist tõendav tunnistus (või lõpetatud mõni muu vastav Lennuameti poolt tunnustatud koolitus); 4) sooritatud kontroll-lend mitmemootorilisel lennukil Lennuameti poolt volitatud kontroll-piloodiga. (5) Taotleja peab kontroll-lennu ajal instrumentaallennu tingimustes mitmemootorilisel lennukil olema võimeline tegutsema nii tava- kui eriolukordades lennuõpetajana, kontrollpiloodina ja piloodina vastavalt JAR-FCL nõuetele. § 133. Lennuki instrumentaallennu kontrollpiloodi õigused (1) Lennuki instrumentaallennu kontrollpiloodil on õigus sooritada kontroll-lende instrumentaallennu pädevuse taotlejaga esmase pädevuse andmiseks või selle uuendamiseks vastavalt oma pädevusele kas ühe- või mitmemootorilisel lennukil. § 134. Instrumentaallennu kontrollpiloodi pädevuse kehtivus Instrumentaallennu kontrollpiloodi pädevus kehtib kolm aastat. § 135. Pädevuse uuendamine Pädevuse uuendamiseks peab instrumentaallennnu kontrollpiloot pädevuse kehtivuse ajal sooritama vähemalt kaks oskustesti või kontroll-lendu üheaastaste vaheaegadega, kusjuures üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav oskustest või kontroll-lend toimub Lennuameti poolt määratud inspektori või volitatud kontrollpiloodi juhendamisel. 29. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 136. Lennunduslubade väljaandmisel kohaldatavad õigusaktid Lennuametil kohaldada lennunduslubade väljaandmisel: 1) 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa (Annex) 1 «Lennunduspersonali load»; 2) Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities) «Ühtseid lennundusnõudeid» (Joint Aviation Requirements – JAR): – JAR-FCL 1 «Lennukimeeskonna litsentsimine»; – JAR-FCL 2 «Kopterimeeskonna litsentsimine»; – JAR-145 «Tunnustatud hooldusettevõtjad»; – JAR-66 «Tehnohoolduspersonali sertifitseerimine»; – JAR-147 «Hoolduspersonali tunnustatud koolitus/eksamid». § 137. Lennuamet annab eesti keeles teavet paragrahvis 136 nimetatud konventsiooni lisa 1 ja «Ühtsete lennundusnõuete» kohta. § 138. Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 14. detsembri 1998. a määrus nr 64 «Lennundustunnistuste väljaandmise eeskirjade kinnitamine» (RTL 1999, 4, 48) ja teede- ja sideministri 3. detsembri 1999. a määrus nr 67 «Lennunduslubade väljaandmise eeskirjade kinnitamine» (RTL 1999, 167, 2451). 1 Määruses on arvestatud EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4) artikli 2 ja lisa I nõudeid. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO