Kärdla Linnavolikogu — Kärdla linna arengukava muutmine — KO, 10, 54

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lõike 1 punkti 7, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla linna arengukava aastateks 2003–2008 (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 5, 27. novembri 2000. a määrus nr 15 ja 17. detsembri 2001. a määrus nr 25. 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Jüri OJASOO Kärdla Linnavolikogu 1. märtsi 2004. a määruse nr 18 lisa KÄRDLA LINNA ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava tagab järjepidevuse 1999. aastal koostatud Kärdla linna arengukavale. Arengukava muutmise otsuse tegi Kärdla Linnavolikogu 17. veebruaril 2003. a. Arengukava on suunatud Kärdla linna haldus- ja jätkusuutlikkuse tagamisele, pannes aluse võimekusele kasutada Euroopa Liidu struktuuri- ja teisi rahastusfonde. Arengukava on linna eelarve koostamise, investeeringuteks raha taotlemise ja laenuvõtmise alusdokumendiks. Arengukava koostamisel on arvesse võetud järgmisi dokumente: «Hiiu Maakonna maakonnaplaneering», «Eesti majanduse arengukava 1999–2003», «Liitumiseelne majandusprogramm 2003», «Riigi eelarvestrateegia aastateks 2004–2007», «Riiklike investeeringute programm aastateks 2004 – 2007», «Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006». II. ARENGUKAVA ÜLESEHITUS JA KOOSTAMINE Arengukava koostamisel on kasutatud metoodikat, mida arengukava juhtrühmale tutvustas A&L Management Eesti AS. Nimetatud metoodikast tulenes kogu arengukava ülesehitus ja koostamise protsess. Sõnastati visioon – eesmärkolukorra defineerimine – ning valdkondade kaupa määratleti hetkeolukord. Oluline on, et valikute ja otsuste tegemine baseerub piisaval teabe- ja infobaasil. Olemasoleva informatsiooni süstematiseerimise ja analüüsi baasil selgusid Kärdla linna tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning nendest lähtuvalt muutusvajadused. Muutusvajaduste järgi määrati vajalikud ja võimalikud arengusuunad ning koostati konkreetne arengukava realiseerimisplaan. Arengukava strateegiline plaan on koostatud aastani 2008 (kaasa arvatud). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise ajavahemik seotud omavalitsuse laenukoormuse ajaga. Arengukava muutmise ajaks võetud laenude tagasimaksmine lõpeb aastal 2008. Arengukava muutmiseks moodustati linnavalitsuse 26. märtsi 2003. a korraldusega nr 97 juhtrühm järgmises koosseisus: volikogu esimees Jüri Ojasoo, kes oli ka juhtrühma esimees; linnavalitsuse projektijuht Mirje Auksmann, kes oli juhtrühma sekretär, ja liikmed: volikogu liige Elmo Harjak, linnapea Ants Vahtras ja linnavalitsuse osakonnajuhataja Anton Kaljula. Juhtrühm määras tööülesanded, moodustas valdkondade töögrupid, kinnitas arengukava koostamise plaani, määras kindlaks arengukava ülesehituse põhimõtted, kinnitas arengukava koostamise ajakava. Juhtrühma otsusega moodustati järgmised töörühmad: • sotsiaal- ja tervishoid – juhtis volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Ivo Eesmaa, • kultuur ja sport – juhtis volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Arnold-Aare Kivisikk, • haridus – juhtis linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Juta Alev, • majandusareng – juhtis volikogu reformierakonna fraktsiooni esinaine Ene Kaups, • tehniline infrastruktuur – juhtis linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Anton Kaljula, • eelarve – juhtis volikogu esimees Jüri Ojasoo. III. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE PÕHIMÕTTED Arengu suunamisel lähtutakse põhieesmärgist – ELUKESKKOND Kärdlas peab olema ELAMISVÄÄRNE. 1. Iseseisvus • iseseisvus otsustamisel ja otsuste elluviimisel; • iseendaga toimetulek nii omavalitsusüksuse kui üksikisiku tasandil. 2. Turvalisus • stabiilne areng (nii majanduslik kui poliitiline); • hästitoimivad turvastruktuurid (päästeteenistused, politsei); • omandi kaitstus; • hästitoimiv seadusandlus, järelevalvestruktuuride tõhusus. 3. Privaatsus • Privaatset elukeskkonda väärtustav üldplaneering. 4. Avatus • uuele teadmisele ja kogemusele avatud haridussüsteem; • aktiivne koostöö; • iga külaline on teretulnud. 5. Säästev areng • tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodus- ja kultuurikeskkonda kahjustamata ning säilitades traditsioonilist elulaadi; • looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded. KÄRDLA ON LINN, KUS UNISTUSED SAAVAD TÕEKS! Kärdla linna arengukava viiakse ellu volikogu ja linnavalitsuse otsustega koostöös linnakodanikega, asutuste ja ettevõtetega. Arengukava elluviimiseks kasutab linnavalitsus optimaalses mahus pangalaene, koostööprogramme, EL struktuurifonde, riiklikke vahendeid ja erasektori võimalusi. Suurenema peab projektipõhine finantseerimine. IV. VISIOON Kärdla kui maakonnakeskus on arenenud, turvaline, heakorrastatud, mitmekülgse ettevõtlusega, kaasaegset õppimiskeskkonda võimaldav ning kasvava elanikkonnaga turismi- ja merelinn. V. VALDKONDADE ISELOOMUSTUS 5.1. LOODUSKESKKOND Kärdla on Läänemere keskosas paikneva Hiiumaa kirderannikul asuv väikelinn, Hiiu maakonna keskus. Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses piirkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on –4,5 °C, juulis +16 °C. Aasta keskmine temperatuur on +5,5 °C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5–6 m/sek, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/sek. Kärdla linna pindala on 4,5 km2. Linn on põhjast 2,9 km ulatuses ümbritsetud Tareste lahega ja maismaadpidi Pühalepa valla territooriumiga. Pikk rannajoon rikastab Kärdla arenguväljavaateid. Kärdla on roheline mereäärne linn erivanuselise ja erikõrgusega haljastusega, paljude kraavide ja ojadega. Ojadest suuremad on Nuutri jõgi, Kammioja ja Liivaoja. 445 miljoni aasta eest jättis Kärdla külje alla jälje meteoriit. Kärdla meteoriidikraater on 4-km läbimõõduga, kraatri keskpunkt jääb linna keskväljakust 2,5 km kagusse. Kraater on maapõue mattunud ning piirjooned aimamisi tajutavad. Ringvall kulgeb üle linna lõuna- ja kaguosa. Kärdla lääneosale iseloomulik arteesia põhjavesi on samuti meteoriidi tekitatud nähtus. 5.1.1. Loodusressursid Looduslik ressurss on tagasihoidlik, kuid esile saab tõsta järgmisi väärtusi: • puhas vesi; • puhas merevesi; • värske mereõhk; • kalavarud; • puhas ja kaunis loodus; • 2,9 km rannajoont; • looduskaitsealad. Kärdlale omane väike asustustihedus ja vähem intensiivne majandustegevus tagavad hea keskkonnaseisundi. Loodusele avaldatav reostussurve on minimaalne. Linna piiresse jäävad rannaalad on võsastunud ja roostunud. 5.1.1.1. Kärdla vooluveed Nuutri jõgi on 13,9 km pikk, koos lisaharudega 28 km. Jõe valgala on 41,6 km2, maksimaalne äravool mais 84 l/s ja minimaalne äravool augustis 2 l/s. Kärdla pindalast mõjutab Nuutri jõge 1,2 km2. Veeseaduse kohaselt nimetatakse Kärdlas avalikuks veekoguks vaid Nuutri jõge. Põhiliselt arteesiaveest toituv Kammioja (lõheliste kudeoja, kaitstavate jõgede nimekirja ei kuulu) pikkus on 6,5 km, maksimaalse vooluhulgaga mais 42 l/s, minimaalse vooluhulgaga augustis 1 l/ s. Allikalise toitumisega Liivaoja pikkus on 6 km, vooluhulk 20–30 l/sek. Kärdla jõgedele on iseloomulik mullastikust, aluspõhjast ja reljeefist tulenevalt reoainete kiire kandumine jõgedesse ja sealt edasi merre. Selline kiire protsess vajab vee kvaliteedi jälgimist, et ennetada jõgede kinnikasvamist. Ojade-jõgede suudmealade roostumine on tendents, mille ennetamisega tuleb lähiajal tegeleda. Ranna ja kalda kaitse seaduse järgi määratakse Kärdlas ranna ja kalda ulatus üldplaneeringuga, kuid mitte üle 200 m mere ja Nuutri jõe ääres ning 10–25 m Kammi- ja Liivaoja kaldal. Kärdlas (tiheasustusalal) on vastavalt veeseadusele kehtestatud veekogude ääres järgmised tegevuspiirangu vööndid: • veekaitsevöönd – majandustegevus on keelatud; mere ääres 20 m, jõgede ääres 10 m; • ehituskeeluvöönd – mere ja Nuutri jõe ääres 50 m, teistel ojadel 10 m; • kallasrada – mere ääres 10 m rannajoonest, Nuutri jõe ääres 4 m jõe kallasjoonest. Rannal ja kaldal asuvate kinnisasjade omanikud on kohustatud hoidma kaldad ja rannad puhtana, hooldama kallasrada ja tagama inimestele vaba läbipääsu. 5.1.1.2. Põhjavesi Olmeveeks kasutatakse O ja Cm–O põhjavee horisonte. O põhjavee horisont on Liivojast lääne pool ülevoolav, moodustades arteesiakaevusid, mis on selle linnaosa põhiline veevarustuse allikas (tarbib 1/4 elanikkonnast). Ametlikult puuritud puurkaevude andmeid on võimalik leida Eesti Põhjaveekatastrist (aadress http://www.egk.ee/hudrogeo/pohjaveekataster/ ). Vee kvaliteet linna individuaalkaevudes on erinev, kohati halb, kohati rahuldav. Linna tsentraalse veevarustuse kaevude vesi vastab kvaliteedilt heale joogiveele (sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid») ja puhastust ei vaja. Kõikidel veevarustuse kaevudel ei ole nõuetekohast sanitaartsooni (keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61, RTL 1997, 3, 8). Linna veevarustuse süsteem on arengukava koostamise ajal korrastamisel (Kärdla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava). 5.1.1.3. Põhjavee kaitstus Kärdla linna lääneosas on põhjavesi kaitstud, vettkandvat kihti kaitseb 2–4 m paksune viirsavi lasum. Linna põhjaosas on pinnakatteks rähkmoreen, ida- ja kaguosas pinnakate praktiliselt puudub – põhjavesi nendes piirkondades on kaitsmata (leviku piiriks on ligikaudu Liivaoja). Kaitsmata piirkondadeks on Ümarmäe, Rehemäe, Põllumägi. Linna kaguosas (Ümarmäel) toimunud põlevkiviõli reostuse tagajärjel on ülemine, tarbekaevudes kasutatav, veehorisont reostunud ning sinna ehitati tsentraalne veevarustus. Selles piirkonnas on põhjavee reostusele kaasa aidanud ka suur hulk vanu puurkaeve, mille konstruktsioonid ei vasta kaasaja nõuetele. 5.1.1.4. Haljastus Kärdla on rohke kõrghaljastusega linn. Domineerivaks puuks on sanglepp (Alnus glutinosa). Kärdlas kasvab hulgaliselt ka muid lehtpuid ja -põõsaid. Okaspuid on tunduvalt vähem. Kaunid hoolitsetud koduaiad lisavad üldisele rohelusele värvikirevust. Haljasalade puhul on seatud eesmärgiks taimestiku säilitamine, mitmekesistamine ja õige hooldamine. Aastaringselt hooldatavaid munitsipaalhaljasalasid on ligi 27 hektarit. Lisaks sellele niidetakse hoolduslepingutega hõlmamata jätkuvalt riigi omandis olevaid maid. Haljasalana võib käsitleda ka 3,5 ha suurust Kärdla kalmistut, mis asub küll Pühalepa valla territooriumil, kuid on samuti Kärdla linna hooldada. Kärdla kaks parki, Linnapark ja Rannapark (mõlema pindala ligi 6 ha), on võetud looduskaitse alla ja nende valitsejaks on Hiiumaa Keskkonnateenistus. Kärdla linna kõrghaljastus on põhiosas vananenud ja tuleb lähiaastatel uuendada-noorendada. 5.1.2. Õhusaaste OÜ Tartu Keskkonnauuringud viis 2000. a läbi lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtmise Kärdla linnas, mõõtmisi teostati kahes punktis, mõõtmiste tulemused on toodud tabelis 1. Tabel nr 1. Õhusaasteuuringud Kärdlas 2000. a Koht NO2, µg/m³ mõõdetud NOx, µg/m³ arvutatud, aasta keskmine NOx, µg/m³ arvutatud, talvine keskmine Kõrgessaare, Käina ja Heltermaa mnt ristmik 12,5 8,9 22,4 Pikk tn 28 krunt 5,7 4,2 9,6 Kehtiv aasta saastetaseme piirväärtus on 60 µg/m3 ja aastaks 2010 seatud sihtväärtus 40 µg/m3. Mõõdetud tulemused on antud väärtustest oluliselt madalamad. Süsinikoksiidi arvutatud maksimumkontsentratsioon halvimal juhul oli ca 1,5 mg/m3, mis jääb oluliselt alla saastetaseme piirväärtusest (5 mg/m3). Aasta ja talvised keskmised kontsentratsioonid jäävad allapoole 0,1 mg/m3. Võrreldes teiste Eesti linnadega olid Kärdla saastetasemed madalaimad. Õhusaastet Kärdlas saab lugeda minimaalseks ning õhku, mida sisse hingame, tervislikult puhtaks. 5.2. ELU- JA SOTSIAALKESKKOND Kärdla on Hiiu maakonna ainuke linn, maakonnakeskus ja ühtlasi suurim asum. Kärdla elanikkond oli 2003. a oktoobrikuu seisuga 4000 inimest. Kärdla asub linnulennul 120 km kaugusel vabariigi pealinnast Tallinnast. Toimib regulaarne lennu- ja bussiühendus Tallinnaga. Elu- ja sotsiaalkeskkond on rahulik ja turvaline. Kärdlale, nii nagu kogu Hiiumaale, on iseloomulik kogukondlik ühtekuuluvus ja tugevad sidemed. Kärdlale on omistatud Justiitsministeeriumi poolt korraldatud üleriigilise kampaania käigus turvalisima linna tiitel aastatel 2000–2002. 5.2.1. Ajalugu, kultuur ja identiteet Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal kui rootslaste asundust, kuid inimesed on siin elanud juba palju varasematel aegadel. 1829. a asutasid vennad Peter Ludwig Konstantin ja Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg Hiiu-Kärdla kalevivabriku ning tõid selle Suuremõisast üle Kärdlasse 1830. a. Nii hakkas siin kujunema asula, mille põhielanikkonna moodustasid vabrikutöölised. Tänapäevalgi loovad kalevivabriku-aegsed väikesed puitmajad Kärdlale iseloomuliku ilme. 1849. a ehitati Kärdlasse sadam, millel oli oluline roll asula kujunemisel. Kalevivabrikule oli sadam vajalik kaubaveoks ning linnarahvale ühenduse pidamiseks mandriga. 19. sajandi II poolel hakkas Kärdlas arenema kultuurielu – asutati laulu- ja pilliseltsid, raamatukogu, kalameeste selts, vabatahtlik tuletõrje. Tööle hakkasid telegraaf ja postijaam. 19. sajandi lõpuks oli Kärdla kujunenud suhteliselt esinduslikuks ja omapäraseks aleviks. 1847. a ehitati Pika tänava algusesse puidust kabel (nn «saksa kabel»), mis tänaseks on hävitatud. 1861–1863 ehitati eestikeelsete jumalateenistuste pidamiseks luteriusu koguduse kivikirik. Baptistipalvela valmis 1895. 1926. a peeti Kärdlas esimene laulupäev, mille tarvis ehitati laululava ja pingid. 1930. a ehitati uus koolimaja, praeguse Kärdla Ühisgümnaasiumi vana maja. 1. mail 1938. a anti Kärdlale III astme linna õigus. Elanike arv oli 1504. 1941. a süüdati kalevivabrik ning 1944. a hävitati sadam. Kärdlast sai 1946. a maakonna- ja 1950. a rajoonikeskus. Kalevivabriku hävitamisega lõppes monofunktsionaalne periood Kärdla ajaloos. 1950. aastatel hakkas Kärdlast kujunema väikelinn. Tasapisi suurenes töökohtade arv, ehitati erinevaid hooneid. Elanike arv kasvas 20. sajandi lõpuks üle 4000, 21. sajandi alguseks on elanike arv langenud taas alla 4000. 10. septembril 1992. a omistati Kärdlale omavalitsuslik staatus. 20. sajandi esimesel poolel kujunes Kärdlast ilus madalate puumajadega aedlinn. Sellisena on ta ka tänaseni säilinud, kuigi uusi ja teist tüüpi hooneid on viimastel aastakümnetel juurde ehitatud. 5.2.2. Elanikkond Tabelis 2 kajastatakse Kärdla elanikud 2003. a oktoobrikuu seisuga (elanike registri alusel). Tabel nr 2. Kärdla elanikkond 2003. a oktoobrikuu seisuga (elanike registri alusel) Kategooria Arv % Kogu elanikkond 4000 100% Pensioniealised 763 19,1% elanikkonnast Tööealised 2237 55,9% elanikkonnast Lapsed 0–18-aastased 1000 25% elanikkonnast Sügava, raske ja keskmise puudega isikud 182 4,6% elanikkonnast Paljulapselised pered: 102 3 lapsega 90 4 lapsega 9 5 lapsega 3 Puudega lapsega pered 18 Üksikvanemaga pered (lapsi nendes kokku 81) 69 Lapsi eestkostel ja peres hooldusel 6 0,6% lastest Lapsi lastekodudes 2 0,2% lastest Vanureid Tohvri hooldekodus 9 1,2% pensioniealistest Vanureid Samaaria Putkaste varjupaigas 2 0,3% pensioniealistest Vanureid kodusel hooldusel 10 1,3% pensioniealistest Töötud 81 3,6% tööealistest 5.2.3. Tööhõive Hiiumaa Tööhõiveameti andmetel on Kärdlas tööga hõivatud 96,4% tööealisest elanikkonnast ning töötuid on 3,6% ehk 81 inimest. Tabel nr 3. Töötud seisuga 01.09.2003 Kategooria Arv % Tööealine elanikkond 2237 100% Töötud 81 3,6% tööealisest elanikkonnast sh vanuses 16–24 a 20 24,7% töötutest sh vanuses 25–49 37 45,7% töötutest sh vanuses 50 kuni pensioniiga 24 29,6% töötutest sh Tšernobõli veteranid 2 2,5% töötutest sh naisi 41 50,6% töötutest sh mehi 40 49,4% töötutest Tabel nr 4. Töötute haridustase Haridus Vanus 16–24 Vanus 25–49 Vanus 50 kuni pensioniiga Algharidus 2 1 3 Põhiharidus 6 6 11 Keskharidus 3 13 7 Kutsekesk- või keskeriharidus 9 13 2 Kõrgharidus 0 4 1 KOKKU: 20 37 24 5.2.4. Haridus Tulenevalt haridusseadusest käsitletakse haridussüsteemi lähtuvalt erinevatest ülesannetest üld- ja huvialaharidusena. Üldharidus jaguneb alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduseks. Alusharidust annavad Kärdlas 1 munitsipaallasteaed (142 last), ja eralasteaed «Mõmmi» (41 last). Kärdla Puuetega Laste ja Noorte Keskuses pakutakse vajadusel päevahoiuteenust erivajadustega lastele, et neid ette valmistada kooliks. Kärdla Ühisgümnaasiumis (KÜG) omandatakse põhi- ja gümnaasiumiharidus. 2003/2004. õppeaastal on õpilaste arv 806. Kärdla Ühisgümnaasiumil on ka kaugõppeosakond, kus õpilaste arv on 22, ning toimetuleku klass õpilaste arvuga 5. Toimetuleku klassi õppetöö toimub Kärdla Puuetega Laste ja Noorte Keskuses. Kärdla Muusikakoolis on võimalik omandada muusikalist haridust 8 erialal: koorilaulu- ja plokkflöödiansambel, klaver, akordion, viiul, plokkflööt, trompet ja tromboon. 2003/2004. õppeaastal on õpilasi 89. KÜG-s töötavad spordiringid. Muud huviringid tegutsevad Kärdla Kultuurikeskuse ja KÜG juures. 2004. aastast on KÜG-l õpilaskodu, mis asub vanas renoveeritavas hoones. Õpilaskodu asub praegu hoone esimesel korrusel. Hoone teise ja kolmanda korruse renoveerimine toimub järgnevatel aastatel. Kärdla Muusikakool kasutab õppetööks kahte hoonet, mis vajavad põhjalikku remonti. Stabiilset põhitegevust ja õppimisvõimaluste edasiarendamist segab ruumikitsikus. Kärdla haridusasutustes töötab kvalifitseeritud õpetajate, treener-õpetajate ja huvikooliõpetajate personal. Probleemiks on personali vananemine ja sellest tulenevalt uute õpetajate leidmine ning nende motiveerimine saarele elama ja töötama asumiseks. Lahendamist vajab huvialakooliõpetajate, treener-õpetajate ja lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamine üldhariduskooliga, st jätkusuutliku motivatsioonisüsteemi loomist haridussüsteemis tervikuna. Paranenud on õpimotivatsioon ja suhtumine oma kooli. Kolme viimase aasta riiklikud tasemetööd on olnud kas vabariigi ja maakonna keskmisel tasemel või üle selle. Riigieksamitest on üle vabariigi keskmise olnud viimastel aastatel matemaatika, emakeel, inglise ja saksa keel. Väga positiivset arengutendentsi näitab matemaatika õpetamine. Igal aastal asuvad gümnaasiumi lõpetajad edasi õppima kõrgkoolides või kutseõppeasutustes. Samuti jätkavad põhikooli lõpetajad õpinguid. Seoses elanike väljarände ja sündide vähesusega hakkab ka Kärdlas õpilaste arv vähenema, seda alates aastatest 2007–2008. 5.2.5. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekanne on sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, mis peab tagama puuetega inimeste integratsiooni ühiskonda, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise, sotsiaalse turvalisuse laiemas mõttes (sotsiaalne sidusus, arengu- ja õpivõimalused, sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi toetamine). 5.2.5.1. Kärdla hoolekandesüsteemi missioon Kärdla hoolekandesüsteemi missiooniks on elanike toimetulekuraskustesse sattumise ennetamine, toimetulekuraskuste puhul kohene ja igakülgne abi raskustest ülesaamiseks või ühiskonnas minimaalsel aktsepteeritaval tasemel toimetuleku tagamine. Selle etapiviisiline väljaarendamine peab tagama isiku ja perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või leevendamise abi osutamisel ning üksikisikutele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. 5.2.5.2. Sotsiaalhoolekande põhiväärtused: • Sotsiaalne vastutustunne – sotsiaalse sidususe toetamine; – võrdsete võimaluste pakkumine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele; – sotsiokultuurilise identiteedi toetamine. • Avatus – igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni; – kõik ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma linnaelaniku nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks; – Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. • Läbipaistvus. 5.2.5.3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted: • inimõiguste järgimine; • isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; • abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; • isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. 5.2.5.4. Sotsiaalhoolkande sihtrühmad Missioonist lähtudes on eesmärgiks teenuste ja toetuste sihipärane korraldamine, arvestades võrdselt kõikide hoolekande sihtgruppide vajadusi. Hoolekande sihtgruppideks on: • lapsed ja lastega pered; • eakad inimesed (üksikvanurid, vanurite paarid); • puuetega inimesed ja osalise töövõimega isikud; • eestkoste- ja kasupered; • lastekodust elluastuvad noored; • eluasemeta inimesed; • töötud ja pikaajalised töötud; • ravikindlustuseta isikud; • kinnipidamiskohast vabanenud; • sõltuvusprobleemidega inimesed jt sotsiaalhoolekannet vajavad isikud. 5.2.5.5. Seadusandlusest tulenevad sotsiaalhoolekande põhiülesanded Kärdla kui omavalitsusüksuse kohustused ja õigused sotsiaalhoolekande korraldamisel tulenevad: • seadusjärgsetest ülesannetest, mis on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, lastekaitseseaduses, perekonnaseaduses ja teistes seadustes; • Vabariigi Valitsuse seadusandlikest aktidest; • sotsiaalministri käskkirjadest ja määrustest; • kohalikku omavalitsust puudutavatest õigusaktidest; • Kärdla Linnavolikogu ja -valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktidest. Vastavalt eelnimetatud seadustele on kohaliku omavalitsusüksuse põhiülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel: • sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine; • kohaliku sotsiaalregistri moodustamine ja pidamine ning sotsiaalregistrist laekuva informatsiooni edastamine Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras; • eestkosteasutuse töö korraldamine. Linnavalitsus ja -volikogu on vastu võtnud rea määrusi ja korraldusi, mille alusel sotsiaalhoolekande põhiülesandeid ellu viiakse. Ressursid sotsiaalhoolekande korraldamiseks. Sotsiaalteenust osutavad asutused ja institutsioonid. 5.2.5.6. Kärdla Päevakeskus Kärdla Päevakeskus EELK Hiiumaa Diakooniakeskuse ruumides (Põllu 1, Kärdla) on avatud pensionäridele päevase aja veetmiseks ja sisustamiseks igal tööpäeval 6 tundi, suvel kolmel päeval nädalas 6 tundi. Päevakeskuses saab lugeda ajalehti ja ajakirju, juua kohvi ja teed, vaadata televiisorit ja videofilme, kasutada arvuti- ja Internetiteenust jm. Toimuvad tervise- ja infotunnid, töötavad mitmed eakate huviringid (brižžiklubi, klubi Elurõõm), toimuvad eneseharimist või sotsiaalset sidusust toetavad üritused. Päevakeskuse suurim probleem on ruumipuudus. Suur osa hoonest on omaniku poolt majandusliku kitsikuse tõttu välja renditud ja seetõttu ei ole esialgu kavandatu kogu mahus teostatav, nii nagu seda näeb ette sotsiaalhoolekande seadus. 5.2.5.7. Kärdla Puuetega Laste ja Noorte Keskus Puuetega Laste ja Noorte Keskus loodi 1. jaanuaril 2001. a. Keskuses on võimalused rehabilitatsiooniks puudest tingitud takistuste vähendamiseks ja õpetamiseks. Keskuse töösse on haaratud 7 arengupuudega last vanuses 2–14 aastat. Neist 5 elavad Kärdlas, 2 Käina vallas. Kooliealised lapsed on kaasatud KÜG õppetegevusse toimetulekuklassis. Toimetulekuklass mõõduka vaimupuudega lastele avati 2000. aastal. Kärdla Puuetega Laste ja Noorte Keskuses pakutakse laste arengu toetamiseks kõneravi, füsioteraapiat, massaaži ning erinevaid tervistavaid teraapiaid. Erivajadustega täiskasvanud on moodustanud «Oma Klubi», mis tegutseb edukalt suhtlus- ja käsitööringina. Laste ja noorte paremaks teenindamiseks ja arendamiseks on vaja parandada keskuse hoone seisukorda, eriti sanitaartingimusi. Rehabilitatsiooni võimaluste parandamiseks vajab kohandamist köögiblokk ning on vaja leida võimalus poistele tööõpetuseks. Lahendamist vajab invatranspordi küsimus. Keskus peaks olema võimeline korraldama puuetega inimeste sotsiaalhoolekannet vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. 5.2.5.8. Koduteenused Koduteenused on isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord on kehtestatud Kärdla Linnavalitsuse 3. aprilli 2002. a määrusega nr 2 «Koduteenuste loetelu, nende osutamise tingimuste ja korra kinnitamine». Koduteenuste osutamiseks on Kärdlas 2 hooldustöötajat. 2003. a oktoobrikuu seisuga kasutab koduteenust 10 eakat ja puudega inimest. Hooldustöötajad on tasustatud miinimumpalgaga. Nende töö vajab senisest paremat väärtustamist. 5.2.6. Tervishoid SA Hiiumaa Haigla, asukohaga Kärdlas, töötab üldhaiglana. Hiiumaa Haigla strateegilises arengukavas planeeritakse haigla tulevikku järgmiselt: 10–15 hooldusravivoodit, 20 aktiivravivoodit, telemeditsiini sisseviimine, jätkuv koostöö keskuste suurhaiglatega. 2003. a oktoobrikuu seisuga töötab haiglas 10 arsti. Haigla pakub koduõe teenust ja lühiajalist turvateenust (emale ja lapsele). Samas korraldatakse KÜG õpilaste meditsiinilist teenindamist. Kärdla Perearstid OÜ-s töötab 3 perearsti. Kärdlas on tegevad 3 erapraksist omavat stomatoloogi. Projektipõhiselt on töötamas TERVISETUBA, kus teenust osutatakse tasuta. Eriti soodne on see tervisliku seisundi kontrollimiseks ravikindlustuseta isikutele. Tervisetoaga kõrvuti tegutseb MTÜ INKOTUBA, kus abistatakse ja nõustatakse tasuta inkontinentsuse ehk uriinipidamatuse probleemidega isikuid ja nende omakseid. Toimub abivahendite müük riigikompensatsiooniga. Nii Tervisetuba kui Inkotuba teenindavad kogu Hiiumaa elanikkonda. Apteeke on 2, lisaks haigla apteek. Apteegiteenuseid kasutab kogu saare elanikkond. Kärdlas asub optikakauplus, mida samuti kasutavad kogu saare elanikud. On vaja korraldada kooliõe töölerakendamine KÜG juurde, samuti tagada Tervisetoa jätkusuutlikkus ning tegeleda süstemaatiliselt narkoennetusliku koolitusega lastevanematele ja pedagoogidele. 5.2.7. Kultuur, sport ja vaba aeg Keha- ja vaimukultuurist osasaamise võimalused on olnud ajastutest mõjutatud muutumises. Rootsi talupoegade külast tekstiilitööliste asulaks, vabrikualeviks ja lõpuks linnaks kasvanud Kärdla kannab tänagi endas vabriku ajal alguse saanud traditsioone. Nende elavaiks kandjaiks on eakad linnaelanikud, kes ise või vanemate kaudu said osa kalevivabriku omanike, ametnike ja kristlike koguduste kujundatud vaimsest õhkkonnast. 5.2.7.1. Kultuur Traditsioonilistest kultuurivaldkondadest on Kärdlas tänaseni harrastatavad rahvatants ja koorilaul. Muusikaharrastust hoiab üleval muusikakool. Mittetulundusühingutest (MTÜ) tegutsevad kultuurivaldkonnas Kärdla Nukuteater ja Keskus «Ave Vita!». Linn toetab MTÜ-sid taotluste alusel. Investeerimist linnaeelarve vahenditest takistab nukuteatri asumine rendipinnal. Nukuteater vajab omi ruume, mida linnal seni pakkuda pole. MTÜ keskus «Ave Vita!» alustas tegevust noorte vaba aega sisustama kavandatud keskusena. Aastatega on keskuse tegevus suundunud rohkem täiskasvanute luule- ja teatriharrastuse ning üldkultuurilise enesetäiendamise valdkonda. Kultuurselt aega veeta ja ise kultuuri loomises kaasa lüüa saab linna allasutuses, Kärdla Kultuurikeskuses. Keskusesse on koondatud maakonna suurim raamatukogu, avalik internetipunkt, maakonna ainus kino, noortekeskus ning 19 taidlus- ja muud huviringi. Keskuses korraldatakse regulaarselt kunstinäitusi. Kultuurikeskuse hoone on ehitatud 1950. aastatel ja ei vasta ka pärast renoveerimist 1998/1999 tänapäeva nõuetele. Ruumipuudus tingib olukorra, kus uutele ringidele, MTÜ-dele, üritustele jne hoones ruumi ei jagu. Kärdla Keskraamatukogu täidab nii linna kui ka maakonna keskraamatukogu ülesandeid. Raamatukogu fond on komplekteeritud vastavalt Hiiu maakonna eripärale ja vajadustele. Lisaks raamatute laenutamisele pakutakse paljundusteenust. Kärdla Keskraamatukogu asukoht kultuurikeskuse hoone teisel korrusel kitsendab raamatukogu edasiarendamise võimalusi. Kultuurikeskuses tegutseb 1997. a raamatukogu alluvusse loodud avalik internetipunkt (AIP). Kasutajaskonnaks on põhiliselt noored, samuti täiskasvanud ja Hiiumaa külalised. Kultuurikeskuses avati 2001. a avalik noortekeskus, mis on pälvinud järjest suuremat huvi kooliealise noorsoo hulgas omavahelise suhtlemispaigana. Ainus kino Hiiumaal asub samuti Kärdla Kultuurikeskuse hoones. Filme näidatakse ühel korral nädalas. Kinosaali kohendati 2003. a konverentside pidamise eesmärgil, kuid finantsvahendite vähesuse tõttu ei suudetud kõiki vajalikke töid teostada. Paljud maakondliku ja laiemagi tähtsusega konverentsid ja nõupidamised toimuvad just Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis, kus saab kasutada internetikonverentsi võimalusi. Kino kui traditsioonilise kultuuripakkumise koha ellujäämiseks tuleb otsida uusi koostööpartnereid, kutsuda ellu filmiklubi, mõelda Kärdlale ja Hiiumaale jõukohase temaatilise filmifestivali korraldamisele jms. 5.2.7.2. Sport Spordiga tegelemine kuulub Kärdlas tugevamate traditsioonide hulka. Materiaalne baas on olemas pallimängude, orienteerumise, purjetamise ja kergejõustikualade harrastamiseks. Viimaste aastate suurimaks linnapoolseks ettevõtmiseks on Kärdla staadioni täielik uuendamine. Võrreldes 1990. aastatega on oluliselt paranenud KÜG õpilaste kehalise kasvatuse tundide läbiviimise tingimused tänu staadioni uuendamisele ja kooli võimla remondile ning abiruumide väljaehitamisele. Linna kõik avalikud spordirajatised – Mängudemaja, staadion, Leigri väljaku spordihoone ja kooli spordisaal – on KÜG kasutuses ja linnaelanikel on võimalus neid kasutada tundidevälisel ajal. Nii Kärdla linn kui Hiiu maakond vajab sisehalli, veekeskust, ettevalmistatud terviseradasid, väiksemaid lastele mõeldud spordirajatisi erinevatesse linna piirkondadesse. 5.2.7.3. Vaba aeg Linna ja MTÜ-de poolt pakutavad vaba aja veetmise võimalused on osaliselt loetletud punktides 5.2.7.1 ja 5.2.7.2. Sportliku tegevusega vaba aja sisustamiseks väljaspool vastavaid seltse ja klubisid on võimalused väiksemad. Vaba aja sisustamisega on suurimad mured lastel ja noortel, kes vajavad ühiskonna suunamist ja tuge, oskamata veel ise tegevusi organiseerida. Et linna elanikkonnast pool elab kortermajades, kus kodune hõivatus on väike, vajavad kortermajade piirkonnad lihtsama varustusega mängu- ja spordiväljakute rajamist. Lisaks noortekeskusele on vajadus kohvik-diskoteegi järele. Linna omanduses olevate hoonete seisukord ei võimalda esialgu ilma suuremate investeeringuteta huvigruppide kasutusse või rendile anda vaba aja sisustamiseks sobivaid paiku. 5.3. MAJANDUSKESKKOND 5.3.1. Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkonnast ülevaate saamiseks on kaardistatud Kärdlas asuvad ettevõtted tegevusalade järgi. Selleks kasutati Äriregistri andmeid Kärdlas asuvate ettevõtete kohta ja olemasolevaid andmeid ettevõtete tegevusalade ja töötajate arvu kohta. Lisatud on kolm ettevõtet, kelle registreerimisaadress on küll mujal, kuid kes tegutsevad Kärdlas. Samuti on lisatud suurte firmade (Hansapank, Eesti Post, Eesti Telefon jt) töötajate arv Kärdlas. Üle-Hiiumaaliste ettevõtete (Hiiumaa Tarbijate Ühistu, Dagotar, Dagomar jt) puhul on kasutatud koefitsienti 0,4 (Kärdla elanike arvu suhe Hiiumaa elanike arvu). Eesmärgiks seati välja selgitada, milliste tegevusaladega Kärdla ettevõtted tegelevad ja kui paljudele Kärdla elanikele tööd annavad. Välja on jäetud FIE-d, kuna nende tegevus toimub sageli palgatöö kõrvalt ja suure arvu tõttu on nende küsitlemine aeganõudev. Lähtutakse arvamusest, et omavalitsuse seisukohalt on kõige olulisem teada saada: • ettevõtete (majandusüksuste) arv tegevusalade lõikes – näitab, millises valdkonnas on ettevõtlusaktiivsus suur ja millises väike; • töökohtade arv tegevusalade lõikes – näitab tegevusvaldkondi, kust laekub enam tulumaksu ja samas ka kaudselt tegevuse mahtu erinevatel tegevusaladel. Tabel nr 5. Ettevõtted tegevusalade järgi ja töötajate jaotus Sektor Ettevõtted Töötajad Kalandus 4 117 Toiduainete tööstus 4 217 Puidutööstus 12 51 Plastitööstus 3 69 Muu tööstus* 8 74 Ehitus 7 80 Kaubandus 22 188 Turism 7 21 Transport 16 91 Kommunaalteenus 4 26 Tervishoid 5 22 Muud** 23 129 Avalik sektor 32 618 KOKKU: 147 1702 *Muu tööstus – töötleva tööstuse ettevõtted, mis ei sobi ühegi teise tööstussektori alla (õmblustööstus, kalavõrkude tootmine, filtrite tootmine jt) **Muud – mitmesuguste tegevusaladega tegelevad ettevõtted (kindlustus, finantsvahendus, turvateenus, koristusteenus, maamõõtmine, pesupesemine jne) Tööhõives torkab silma avaliku sektori küllalt kõrge osakaal, kuid samas ei tohi unustada, et tegemist on maakonnakeskusega, kuhu ongi koondunud enamik Hiiumaal paiknevaid riigiasutusi, samuti on avaliku sektori alla liigitatud Kärdla linna eelarveliste asutuste töötajad (õpetajad, lasteaiakasvatajad, linnavalitsuse töötajad). Töökohtade arvult järgneb toiduainetetööstus, mis hõlmab Dagotar’i kalatehaseid Lehtmas ja Kõrgessaares ning Hiiumaa Tarbijate Ühistu pagaritööstust. Kokkuvõttes on Kärdlas tegemist küllalt mitmekesise tööhõivega, milles väga suured tööandjad puuduvad, kuid sellevõrra rohkem on väikeettevõtteid. Suur killustatus ettevõtete ja tegevusvaldkondade vahel on vast isegi positiivne, kui võrrelda monofunktsionaalsete asulatega ja seal esinevate probleemidega. Omandivormilt jaotuvad Kärdla linnas registreeritud ettevõtted seisuga juulikuu 2003 Äriregistri andmetel järgmiselt: OÜ-d 67% FIE-d 20% AS-id 12% tulundusühistud 1% Tabel nr 6. Ettevõtted Kärdlas

Tabel nr 7. Tööhõive Kärdlas

5.3.2. Ülevaade projektist «Kärdla sadama piirkonna väljaarendamine» Kärdla sadama taastamise idee sai alguse 1990. aastate alguses. Eesmärgiks oli luua eeldused ja tingimused sadamakompleksi rajamiseks ning arenguks, samuti välja töötada projekt rahastamistaotluse esitamiseks. 1993. a asutati assotsiatsioon «Kärdla sadam». Assotsiatsiooni ja Kärdla Linnavalitsuse koostöös valmis 1994. a projekt «Kärdla sadama piirkonna väljaarendamine». Nimetatud projektiga nähti ette töid 4 etapis: • Etapp 1. Eeluuringud finantseerimisvõimaluste kohta, projekti kirjelduse koostamine. • Etapp 2. Ettevalmistavate tööde teostamine: sadama ja piirkonna väljanägemise kujundamine, kogu ideestiku lõplik fikseerimine (turu-uuringud, maade hindamine, asukoha analüüs, majandusanalüüs ja tasuvusuuringud, detailplaneerimine, akvatooriumi mõõdistamine, sadama projekteerimine, keskkonnaekspertiis, maaküsimuste lahendamine, sadama ehitamiseks finantsallikate väljaselgitamine). • Etapp 3. Sadama väljaehitamine ja piirkonna väljaehitamisele eelnevad tööd (kommunikatsioonid, sadama ajalooliste hoonete restaureerimine, piirkonna heakorrastus). • Etapp 4. Läbirääkimised potentsiaalsete investoritega väljaarendatava maa-ala väljaehitamiseks, lepingute sõlmimine. Projekt esitati Euroopa Liidu programmile Phare CBC taotlusega teostada projekti teine etapp. Taotlus rahuldati, toetussumma oli 2 013 305 krooni ja Kärdla omaosalus 191 420 krooni. WS Atkins International Ltd poolt valmis 1998. a dokument «Kärdla sadama maa-ala strateegiline ja maakasutuse planeering». Dokument sisaldab detailplaneeringu projekti, visiooni, arengukontseptsiooni, finantsanalüüsi ja keskkonnamõju hinnangut. Dokumendis lähtutakse 1995. aasta Eesti planeerimis- ja ehitusseadusest (kehtetu alates 1. jaanuarist 2003. a). Nimetatud dokumenti saab sisuliselt kasutada detailplaneeringu projektina, millele on võimalik toetuda sadama edasisel arendamisel, arvestades asjaolu, et see ei vasta täies ulatuses Eestis kehtivale seadusandlusele. Kärdla Linnavalitsus valmistas ette detailplaneeringu sadama maa-alale, mille Kärdla Linnvolikogu kehtestas 23. septembri 2002. a otsusega nr 331. Vastavalt planeeringule on väljaarendatava maa-ala 9,5 ha ulatuses sihtotstarbeks määratud sotsiaalmaa, 1 ha ulatuses tootmispind. Detailplaneering on saadaval Kärdla Linnavalitsuse linnamajandusosakonnas. 1999. a teostas Matto Maamõõdu Büroo sadama maa- ja veeala mõõdistused, mille tulemused on kaardimaterjalina olemas Kärdla Linnavalitsuse linnamajandusosakonnas. Kärdla sadama väljaarendamisega seotud dokumentatsioon (kõik dokumendid on saadaval Kärdla Linnavalitsuse linnamajandusosakonnas): • Kärdla Linnavalitsuse ja assotsiatsiooni Kärdla sadam koostatud projekt «Kärdla sadama piirkonna väljaarendamine», aprill 1994. • Kärdla sadama maa-ala strateegiline ja maakasutuse planeering, koostatud WS Atkins International Ltd poolt 1998. a. • Kärdla sadama piirkonna väljaarendamise projekti keskkonnaekspertiis, koostatud Rakendusgeodeesia ja ehitusgeoloogia inseneribüroo poolt 1998. a. • Kärdla sadama maa-ala detailplaneering, kehtestatud 23.09.2002, sisaldab seletuskirja ja jooniseid. • Projekt «Kärdla sadama eelduseks olevad uurimistööd». 5.4. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA AVALIK TEENUS 5.4.1. Elektrivõrk Olemasolev elektrivõrk on piisava võimsusega. Elektriliinide renoveerimisel paigaldada kaabelliinid pinnasesse. 5.4.2. Side, telekommunikatsioon Kärdla linna katab tervikuna digitaalne telefoniside süsteem ja mobiiltelefoni võrk. Olemasolevad sidesüsteemid võimaldavad linnaelanikel liitumist püsivate internetiühendustega. On võimalik liituda kaabeltelevisiooniga. 5.4.3. Soojamajandus Kaugkütte süsteeme haldab eraomanduses olev AS Kärdla Linnasoojus. Energeetiliste ressursside säästlikumaks kasutamiseks on vaja arendada kaugkütte võrku. Kärdla linna soojamajanduse arengu lähtedokumendina koostatakse energiamajanduse arengukava, kus töötatakse välja soojuse säästlikuma tootmise, jaotamise ja tarbimise programm ning planeeritakse vahendid selle realiseerimiseks. 5.4.4. Teed ja tänavad Linna tänavad, kõnniteed, parklad ja truubid on inventariseeritud, millega on loodud ülevaade hetkeolukorrast. Kärdla linna teid ja tänavaid valgustab linna halduses olev tänavavalgustusvõrk, võrku hooldab lepingu alusel OÜ Väino & KO. Linnatänavad on rahuldavas korras. 5.4.5. Vee- ja kanalisatsioonimajandus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleemide edukamaks lahendamiseks on Kärdla linn ühinenud 17 väikelinna veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmiga ning 2003. a algatatud Läänesaarte alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise ISPA/CF projekti rahastamistaotluse koostamise- ja esitamisega. Projekti rahastamisel Euroopa Liidu struktuurfondidest investeeritakse Kärdla linna ühisveevärgi arendamisse ca 45 milj krooni. Kärdla linna ühisveevärgi-, ühiskanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteeme haldab AS Kärdla Veevärk, mille aktsiad kuuluvad 100% linnale. Kärdla vesi vastab Eestis kehtivale joogivee standardile. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu lähtedokumendiks on Kärdla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Kärdla linna sademevee ärajuhtimine rohkete kraavide kaudu on mitterahuldav ning soodustab tänavate lagunemist ja pinnase reostust. Vajalik on korrastada kraavid ning kinnivajunud truubid. 5.4.6. Jäätmekäitlus Vastavalt jäätmeseadusele, Eesti Keskkonnastrateegiale ja Eesti Keskkonnakavale on kohalikud omavalitsused kohustatud korraldama oma haldusterritooriumil jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale. Kärdla linnas kehtib 2003. a linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskiri. Sõlmitud on leping jäätmehooldusettevõttega Cleanaway Hiiumaa OÜ linnas tekkivate jäätmete käitlemiseks ja veoks. Kogutakse sorteeritud jäätmeid ja on uuendatud kõik prügikonteinerid. 5.4.7. Planeeringud ja maakasutus Kärdla linna üldplaneering on koostatud generaalplaanina 1990. Generaalplaan on moraalselt vananenud ja täidab seadusega üldplaneeringule pandud ülesandeid osaliselt. 5.4.8. Turg Kärdla Turg töötab linna allasutusena. Turu haldamine ei kuulu avalike teenuste hulka ja peaks olema äriettevõte. Turu haldamisega pakub Kärdla linn konkurentsi eraettevõtjatele. 5.5. KOOSTÖÖ 5.5.1. Koostöö teiste omavalitsustega Senine koostöö on toimunud peamiselt Hiiumaa Omavalitsusliidu (HOL) ja otsesidemete kaudu. Sõlmitud on kokkulepped maakondlike prioriteetide ja riiklike programmide poolt finantseeritavate projektide rahastamise osas. Toimub pidev infovahetus ühist huvi pakkuvates küsimustes. Ühisprojektina toimib sihtasutus Tuuru. Kärdla on Eesti Linnade Liidu liige, mis võimaldab arendada ühishuve ja teha koostööd teiste liidu liikmetega. 5.5.2. Koostöö riigiorganitega Koostöö riigiorganitega toimub vastavalt seadustes sätestatule. Riigiorganid on omavalitsuse suhtes ka järelevalvet teostavad organid. Koostöös riigiorganitega on Kärdla lülitatud mitmetesse programmidesse. 5.5.3. Koostöö eraõiguslike institutsioonidega Kärdla linn teeb koostööd paljude eraõiguslike kasumit taotlevate ja mittetulundusühingutega. Koostöö aluseks on sõlmitud lepingud. 5.5.4. Rahvusvaheline koostöö Kõige aktiivsem koostöö on olnud Norrtälje Kommuuniga Rootsis. Koostööleping sõlmiti 1989. aastal hariduse-, kultuuri-, keskkonna-, sotsiaal- ja linnaplaneerimise valdkonnas ning ametnike ja poliitikute kogemuste vahetamiseks. Teostatud on erinevaid ühisprojekte. On kokku lepitud koostöölepingu uuendamises iga 2 aasta järel. Üks koostöövorme on ühine osalemine Läänemere Linnade Liidu töös, kuhu kuulub 105 linna 10 Läänemere maalt, ning ühine vastutus liidu hariduskomisjoni töö eest. Koostööleping Pargase linnaga Soomes sõlmiti 1990. a turismi arendamise ja avaliku sektori kogemuste vahetamise valdkonnas. Koostööleping Targale vallaga Lätis sõlmiti 2002. a kultuuri-, noorsootöö, sotsiaaltöö ning avaliku sektori kogemuste vahetamise valdkonnas. Georgioupolis’e omavalitsusega Kreeta saarel sõlmiti hea tahte leping 2001. a, soodustamaks kodanikevahetust ja teineteisemõistmist globaliseeruvas maailmas ning tugevdamaks Euroopa ülesehitust. Väljendati tahet teha koostööd Agenda 21 alal (säästev areng). Kärdla linn liitus 1997. a rahvusvahelise organisatsiooniga Läänemere Linnade Liit (Union of the Baltic Cities). Alates 2000. a korraldab Kärdla koostöös sõpruslinna Norrtäljega liidu hariduskomisjoni tööd. Komisjoni sekretariaat asub Kärdla Linnavalitsuse juures, komisjoni esimees on valitud Norrtälje Kommuunist. VI. OMAVALITSUSE TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD JA VÕIMALUSED (SWTO-analüüs) NING MUUTUSVAJADUSED Tabel nr 8. Tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused (SWOT-analüüs) TUGEVUSED NÕRKUSED Turvaline ja puhas õpi- ja elukeskkond, kaunis loodus, rannajoon 2,9 km Väike elanike arv Maakonnakeskus Ressursside vähesus Avatus merele Linnavara halb seisukord Soodne turismipiirkond Ebaatraktiivne «välisilme», imago puudumine, mereäärse linna staatuse olematus (sadam, merevaated) Sadamate ja lennuvälja lähedus Teenuste vähesus ja teeninduse madal tase Tugev üherahvuseline, pikaajaliste ja sarnaste kultuuritraditsioonidega kogukond Tehnilise infrastruktuuri hajutatud ja väga suures mahus renoveerimist vajav võrgustik Infrastruktuuride olemasolu (side, elekter, teed ja tänavad, vesi, kanalisatsioon, infotehnoloogilised võimalused) Konkurentsivõimetud palgad linnaasutustes Kodanikeühenduste tahe osaleda linna elu paremaks muutmisel Linna üldplaneering moraalselt vananenud Hea geograafiline asend rahvusvaheliseks koostööks Lühike turismihooaeg Säilitamist ja eksponeerimist väärivad ajalooliselt väljakujunenud madala puithoonestusega tänavad Nõrgalt arenenud kinnisvaraturg Sotsiaalset toetust ja abi vajajate suur arv Eakate spetsialistide kõrge osakaal OHUD VÕIMALUSED Maakonnakeskuse tähtsuse langus Saareline asend Ühenduse halvenemine mandriga Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Elanike väljaränne Väliste investorite huvi Kärdla vastu Kärdla jaoks ebasoodne regionaalpoliitika Kärdla linna haldusala korrigeerimine Koordineerimata turism Hiiumaal Maakondlike ürituste korraldamine Kärdlas Merereostus Välisinvesteeringute vähesus Rahalise katteta riigi poolt delegeeritud kohustused omavalitsustele Tööhõive langus Muutusvajaduste teke: tugevusi ära kasutades ja arendades vabaneda nõrkustest ning ohte vältides kasutada ära kõik võimalused. Tabel nr 9. SWOT-analüüsist tulenevad muutusvajadused MUUTUSVAJADUSED Infrastruktuuride korrastamine ja arendamine Kaasaegse linna üldplaneeringu kehtestamine Järjepidev linnavara renoveerimine ja asutuste materiaalse keskkonna parandamine Kodanikeühenduste kaasamine kohaliku elu arendamisel ja atraktiivsemaks muutmisel Rahvusvahelise koostöö regulaarne korraldamine Investorite kaasamine linna arendamisel Maakonnakeskuse atraktiivsuse tõstmine Linnakeskkonna ilmestamine, ajalooliste väärtuste eksponeerimine ja uudse haljastuse loomine Kolmanda sektori algatuste toetamine Kärdla sadama piirkonna väljaarendamine Linnaasutuste töötajate keskmise palgataseme tõstmine vähemalt Eesti keskmisele tasemele Linna sotsiaalse keskkonna parandamine Strateegiliste arengukontseptsioonide koostamine Turvalisuse kinnistamine Valmisolek kriisiolukordades tegutsemiseks Kärdla linna haldusala suurendamine Noorte vaba aja tegevuste mitmekesistamine Õpetamise kvaliteedi parendamine ja tugiteenuste tööle rakendamine Noortele spetsialistidele elamispinna pakkumine VII. VALDKONDADE EESMÄRGID Arengukava elluviimisel lähtutakse põhieesmärgist - ELUKESKKOND Kärdlas peab olema ELAMISVÄÄRNE. 7.1. LOODUSKESKKOND Looduskeskkonna puhtana säilitamisel peetakse vajalikuks tõsta elanikkonna ja ettevõtjate keskkonnateadlikkust ja -vastustust, et rohkem tähelepanu pöörata probleemide ennetamisele. Samuti on oluline avaliku sektori haldussuutlikkuse parandamine, sh keskkonnaprojektide ettevalmistamisel ja elluviimisel. Üldeesmärk: Kauni ja tervikliku haljastusega väikelinn. Eesmärgid: • kehtestada kaasaegne linna üldplaneering koos linnahaljastuse planeeringu ja digitaalse haljastuskaardiga ning konkreetsete haljastusprojektidega; • koostada haljasalade andmesüsteem (pargipuude passistamine, hooldusintensiivsuse määramine); • korrastada linna sissesõidud; • korras rannajoon ja väljaarendatud avalik supelrand, puhas merevesi; • korrastada ojade sängid ja tiigid ning puhastatud kaldad (avada ligipääs, raiuda võsa); • hea linna ilme (hoonete fassaadide korrastamine ja valgustamine); • korrastada ebaesteetilised nõukogude-aegsed räämas objektid; • korrastada aiamaade kasutamine; • korrastada avalikud arteesiakaevud ja selleks ideekonkursi korraldamine; • kaitstud põhjavesi (reostusvastane valmisolek); • toimiv jäätmemajandus; • vabad maad munitsipaliseerida ning kasutusele võtta vaba aja veetmise kohtade ja haljasaladena (terviserajad ja laste mänguväljakud parkidesse); • moodustada metsapark (linna lähiümbruse puhkemetsad – marja ja seenemets) endistele linna tagavaramaadele (endiste tagavaramaade reserveerimine ja munitsipaliseerimine) ning riigimetsas; • regulaarselt toimivad heakorrakonkursid ja koristustalgud; • tõhus kontroll linna korra eeskirjade täitmise üle (politsei kaasamine); • looduslik haljastus hooldatud; • korrastada, mõõdistada ja inventariseerida kalmistu. 7.2. ELU- JA SOTSIAALKESKKOND 7.2.1. Haridus 7.2.1.1. Alusharidus Üldeesmärk: lapsele tagatud teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks lasteasutuses ja koolis. Eesmärgid: • luua tingimused ja võimalused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; • hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. 7.2.1.2. Põhi- ja gümnaasiumiharidus • Meie kooli lõpetaja on õpihimuline, erksa tunde- ja mõttemaailmaga ümbritsevat mõistev ja adekvaatselt hindav ning oma otsustustes järjekindel maailmakodanik, kes peab au sees oma riiki, rahvast ja kodu. • Kvaliteetne ja konkurentsivõimeline haridus. 7.2.1.3. Huvialaharidus • Täiendavate võimaluste loomine lastele ja noortele huvialahariduse omandamiseks ja sisukaks vaba aja veetmiseks võimalikult kodukoha lähedal. • Laste ja noorte loomevõimete kavakindel arendamine ja muusikaalaseks kutseõppeks tarviliku ettevalmistuse andmine. 7.2.2. Sotsiaalvaldkond Üldeesmärk: Kärdlas pakutakse kaasaegseid, mitmekesiseid, kliendikeskseid ja stabiilselt rahastatud hoolekandeteenuseid. Eesmärgid: • Kärdla sotsiaalhoolekanne põhineb professionaalsusel, mitmekesisusel ja koostööl. Koostöö suunata kõigi turvalisuse ja toimetuleku tagamisele, kusjuures põhirõhk on sotsiaalsete probleemide ennetamisel; • sotsiaalvaldkonnas toimuvasse töösse haaratakse nii avalik, era- kui ka kolmas sektor; • vanuritel ja puuetega inimestel võimaldatakse tänu avahooldusele, sotsiaalkorteritele ning rühmakodule kauem iseseisvalt toime tulla; • tagada hästitoimivad sotsiaalabi vajajate register ja sotsiaalteenuste pakkujate register, mis kergendab informatsiooni saamist ning vajaliku abi jõudmist iga konkreetse vajajani; • toimuvad regulaarsed sotsiaalabi-alased koolitused. 7.2.3. Kultuur Üldeesmärk: Kõigile linnaelanikele ja külalistele on tagatud aastaringselt võimalused osa saada professionaalsest ja omakultuurist ning seltsitegevuses osalemiseks, saades selleks linnalt tasuta või mõistliku tasu eest ruume, tehnikat ja juhendamist. Eesmärgid: • pakkuda kultuurivaldkonnas tegutsevatele MTÜ-dele kasutamiseks olemasolevaid ja linna poolt omandatavaid munitsipaalruume; • kaasajastada kultuurikeskus (parandada ümberehitustega ruumiprogrammi, remontida ja varustada kaasaegse tehnika ning sisustusega olemasolevad ruumid); • kaasajastada Kärdla Keskraamatukogu ruumid ja inventar; • rajada Kärdlasse kaasaegne sisehall, linnaosadesse terviserajad ja mänguväljakud; • renoveerida kõik olemasolevad spordibaasid. 7.2.4. Sport Üldeesmärk: Tervisespordi harrastajatele kui ka tippsporti pürgijatele on tagatud rahuldavad harjutusvõimalused aastaringselt. Eesmärgid: • renoveerida olemasolevad spordibaasid; • rajada linnaosadesse terviserajad ja mänguväljakud; • ehitada kaasaegne sisehall. 7.2.5. Vaba aeg Üldeesmärk: Kõigile linnaelanikele on tagatud mitmekesist lõõgastumist võimaldavad tegevused, luues selleks senisest mitmekülgsema elukeskkonna kõigile elanikkonna gruppidele. Eesmärgid: • saavutada avalikkuse aktiivne kaasalöömine linnaruumi atraktiivsemaks muutmise ideede leidmisel; • koostada linnaruumi atraktiivsemaks muutmise plaan, kaasates kavandatu teostamisse võimalikult erineva vanuse ja huvidega linnakodanikke. 7.3. MAJANDUSKESKKOND Olulised ettevõtluse edendamise ühtsed põhimõtted: innovatiivsus, koostöö ja avatus. Eesmärgid: • mitmekülgse ettevõtlusega maakonna (tõmbe)keskus Ettevõtete (väike- ja keskmise suurusega ettevõtete) teke ja ellujäämine, konkurentsivõime suurendamine; • sadamalinn – Kärdla jahisadama väljaarendamine; • välja arendada turismi-infrastruktuur (veeturismikeskuse väljaarendamine; erinevate turismiliikide arendamine ning turistidele puhke- ja aktiivpuhkevõimaluste loomine Kärdlas, sealhulgas jalgrattaparkla ja avaliku WC rajamine); • turismiinfosüsteemi edasiarendamine; • turismilinn – Hiiumaaga seotud atraktiivsete ürituste, festivalide, marsruutide jms loomine; vaatamisväärsuste korrastamine ja atraktiivsuse tõstmine. 7.4. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA AVALIK TEENUS 7.4.1. Valdkonna üldeesmärk: Linnaelanike ja ettevõtete vajadusi rahuldav keskkond ning tehnovõrgud. 7.4.2. Teed ja tänavad Üldeesmärk: Kärdla linnas on ettevõtluse ja elanike nõuetele ja vajadustele vastav kvaliteetne, ohutu ja optimaalse liiklusskeemiga valgustatud tänavate võrgustik. Eesmärgid • teede ja tänavate järjepidev hooldamine ja remont ning vajadusel rekonstrueerimine vastavalt teehoiukavale; • võrdselt kvaliteetse liiklemise tagamine jalgratturitele, jalakäijatele ja puuetega isikutele; • liikluses parkimiskoormuse hajutamine ja veoautode liiklemise piiramine linna keskväljakul ja elamurajoonides (ühisgümnaasiumi ja Kalda tänava lasteaia parklate laiendamine ning jalgrattaparklate ehitus kesklinna ja ühisgümnaasiumi juurde); • liiklusmärgistuse vastavusse viimine uute liiklus- ja parkimisskeemidega ning kehtivate standarditega; • linna läbivate riigimaanteede korrastamine; • tänavate tolmuvabaks muutmine; • tänavavalgustusvõrgu arendamine ja projektdokumentatsiooni koostamine; • linnapildi ilmestamiseks rajada madal tänavavalgustus parkidesse ja haljasaladele ning valgustada väärtuslikud arhitektuuri- ja kultuurimälestised ning -objektid; • uute elurajoonide tänavatevõrgu projekteerimine ja ehitus vastavalt üld- ja detailplaneeringutele; • sildade ja truupide korrastamine ja kandevõime tugevdamine; • teehoiukava koostamine, mis arvestab tehniliste võrkude väljaehitamise järjekordadega (veevärgi ja teiste süsteemide paigaldamine tänavate alla). 7.4.3. Soojamajandus Kärdla linna soojamajanduse arengu lähtedokumendina koostatakse energiamajanduse arengukava, kus töötatakse välja soojuse säästlikuma tootmise, jaotamise ja tarbimise programm ning planeeritakse vahendid selle realiseerimiseks. 7.4.4. Vee- ja kanalisatsioonimajandus Vee- ja kanalisatsioonimajanduse lähtedokumendiks on Kärdla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 7.4.5. Jäätmekäitlus Eesmärgid: • inimeste tegevusest tulenevate keskkonnakahjustuste vähendamine; • koostada jäätmehoolduskava; • projekteerida ja ehitada jäätmekogumiskeskus; • keskkonnateadlikkuse tõstmine ja pidev jäätmekäitlusalane teavitustöö. 7.4.6. Planeeringud ja maakasutus Üldeesmärk: Säästva arengu ja miljöö ning ajalooliste väärtuste kaitsmise põhimõtteid arvestav sihipäraselt kujundatud ja tasakaalukalt planeeritud linnaruum. Eesmärgid: • omandi- ja maareformi lõpuleviimine; • 2000. aastal algatatud üldplaneeringu koostamise lõpuleviimine; • linna arenguks vajaliku maaressursi loomine; • perspektiivsete arengu- ja uusehituspiirkondade loomine ning nendele detailplaneeringute koostamine; • kesklinna detailplaneeringu koostamine läbi avaliku arhitektuurikonkursi korraldamise. 7.4.7. Turg Üldeesmärk: Turu tegevuse ülesandeks on luua tingimused laialdase kaubavaliku vahendamiseks elanikkonnale. Turu arenguga seotud eesmärgid otsustab Kärdla Linnavolikogu Kärdla kesklinna planeerimiseks korraldatud avaliku arhitektuurilise ideekonkursi kavandi põhjal koostatud detailplaneeringu kehtestamisega. 7.5. KOOSTÖÖ Üldeesmärk: Olla avatud ja koostööaldis nii kohalike kui rahvusvaheliste partnerite suhtes Kärdla parema arengu huvides. Eesmärgid: • koostööprojektide aktiivne algatamine ja läbiviimine ning koostööprojektides osalemine; • olla hea ja usaldusväärne partner; • kogemustevahetus avaliku sektori töötajate vahel ja kogemuste rakendamine igapäevatöös. VIII. STRATEEGILISED VALIKUD – VALITUD VALDKONDADE ARENGUSUUNAD 8.1. ARENDUSVALDKONDADE ARENGUSUUNDADE VALIKUD 8.1.1. Haridus Hariduse valdkonnas on oluline arengusuund arengukavade kaasajastamine ja muutmine vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, koolieelse lasteasutuse seadusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Kärdla linna põhimäärusele: • Kärdla Ühisgümnaasiumi arengukava • Kärdla lasteaia arengukava • Kärdla Muusikakooli arengukava • Noorsootöö arengukava 8.1.2. Sotsiaalvaldkond Sotsiaalvaldkonna strateegilisel planeerimisel lähtutakse toimivuse võtmenäitajatest ja strateegilistest eesmärkidest. Toimivuse võtmenäitajad: • kliendikesksus teenuste osutamisel ja administreerimisel; • ühiskonnaelus osalemist toetavate teenuste (teenused, mis võimaldavad ennetada ja vältida ööpäevaringsele institutsionaalsele hooldusele sattumist) osakaal; • hoolekande kõikide sihtgruppide hõlmatus vajalike toetuste ja teenustega; • oma eluga iseseisva toimetuleku toetamiseks minimaalselt vajalike teenuste olemasolu; • toetussüsteemi avatus, mõistetavus ja õiglus. Strateegilised eesmärgid: • kõrgenenud vaesusriskiga linnakodanike sotsiaalse tõrjutuse ennetamine; • vaesusriskide vähendamine; • vaesuspiirist allpool oleva elanikkonna minimaalse toimetuleku tagamine; • võrdsed võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks kõigile linnaelanikele. Lähtuvalt strateegilistest eesmärkidest kavandatakse sotsiaalvaldkonnas 3 arengusuunda: • kõrgenenud vaesusriskiga elanike (vähekindlustatud, lastega pered, eakad) toetamine; • linnaeelarveliste toetuste maksmine; • laste hoolekanne. Prioriteetseks tuleb lugeda tegevusi, mis tagavad seadusandlusega omavalitsusele pandud kohustuste täieliku täitmise. Sellest lähtuvalt on sotsiaalvaldkonna prioriteedid: • pensionäride päevakeskuse ruumiprobleemide lahendamine; • puuetega laste ja noorte päevakeskuse renoveerimine; • Käina mnt 1 hoone täielik rakendamine sotsiaalhoolekande huvides; • avahooldusteenuste arendamine; • vanurite ja puuetega inimeste rühmakodu loomine. Võimalikud ressursid: • vabatahtlike töö; • kodanikuühenduste tegevus; • annetused; • riigieelarveline toetus; • linnaeelarve vahendid; • EL projektid; • linnale kuuluvad hooned ja rajatised. 8.1.3. Kultuur, sport ja vaba aeg Kultuurivaldkonnas on oluliseks arenguvaldkonnaks kultuuripildi mitmekesistamine linnale alluvates kultuuriasutustes ja kolmanda sektori initsiatiivide igakülgne toetamine. Kultuurivaldkonna arendamisel tuleb Kultuurikeskuse hoone ümberehitused lõpule viia, raamatukogu, kunstiringi ja muud seni remontimata ruumid remontida ning varustada kaasaegse tehnikaga. Spordivaldkonnas on oluliseks arenguvaldkonnaks kaasaegse sisehalli ehitamine, olemasolevate spordirajatiste kaasajastamine, linnaosadesse lastele ja noortele lihtsate spordiväljakute rajamine, maakondliku spordikooli taasloomise kava algatamine ning treenerite tasustamise korra muutmine. Vaba aja veetmise võimaluste arendamisel on oluliseks arenguvaldkonnaks Eesti turvalisima linna atraktiivsemaks muutmine, parandades üldist heakorda ja mitmekesistades linna väljanägemist erinevate elementidega. Olulise tõuke Kärdla atraktiivsusele annab jahisadama ehitamine koos rannapiirkonna ja parkide korrastamisega ning aastaringsete vaba aja veetmise paikade rajamine linnaosadesse. Igakülgselt tuleb toetada kolmanda sektori vaba aja veetmist mitmekesistavaid initsiatiive. 8.1.4. Majanduskeskkond Majanduskeskkonna oluline arengusuund on mitmekülgse ettevõtluse arendamine. Olulise tõuke linna ettevõtluse arengule annab Kärdla jahisadama väljaarendamine. 8.1.5. Tehniline infrastruktuur ja avalik teenus Infrastruktuuri ja avaliku teenuse valdkonna oluline arengusuund on olemasolevate struktuuride renoveerimine ja täiustamine ning avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine ja läbipaistvuse tagamine. 8.1.6. Koostöö Koostöövaldkonna oluline arengusuund on avatud ja hea mainega koostööpartneriks olemine ning koostöös kohalike ja välismaiste partneritega linna hüvanguks töötamine. 8.2. ARENDUSVALDKONNAD Arendusvaldkond: looduskeskkonna hoidmine ja korrastamine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • linna haljastusplaani koostamine; • haljasalade andmesüsteemi koostamine; • linna ilme parandamine, meeldiva imago loomine; • heakorrakonkursside korraldamine; • linna kalmistu korrashoid; • keskväljaku haljastusprojekti koostamine; • avaliku supelranna korrastamine ja teenustevaliku laiendamine; • loodusväärtuste säilitamine ja esiletoomine (mererand, ojad, arteesiakaevud, tiigid). Arendusvaldkond: Kärdla Ühisgümnaasiumi töö- ja õpikeskkonna parendamine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • koolihoone renoveerimine (etappidena); • tööõpetuse ja käsitöömaja ehitamine; • kütte- ja soojasüsteemide rekonstrueerimine; • uute arvutite soetamine arvutiklassi; • õppekava-alane arendustegevus; • treener-õpetajate palkade ühtlustamine õpetajate palkadega. Arendusvaldkond: turvalise ja lapsesõbraliku mängukeskkonna loomine Kärdla Lasteaias Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • hoone renoveerimine; • mänguväljaku väljaehitamine ja sisustamine; • õpetajate palkade ühtlustamine üldhariduskooliga; • õppekava-alane arendustegevus. Arendusvaldkond: Kärdla Muusikakooli töö- ja õpikeskkonna parendamine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • kaasaegse õpikeskkonna loomine; • amortiseerunud instrumentaariumi etapiline väljavahetamine; • õpetajate täienduskoolituse süsteemi käivitamine ja rahaliste ressursside leidmine; • õpetajate palkade ühtlustamine üldhariduskooliga; • õppekava-alane arendustegevus; • õppekavade uuendamine ja võimalusel uute erialade rakendamine. Arendusvaldkond: Noorsootöö raames noorte kaasamine oma elu paremaks ja huvitavamaks muutmiseks Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • noorte kaasamine linnavolikogu ja -valitsuse noorsootööd puudutavate eelnõude arutellu; • noortekeskuse tegevuse toetamine ja edasiarendamine; • uimasti-, alkoholi- ja suitsetamisvastase ennetustöö jätkamine (Narko Ei! jne). Arendusvaldkond: Kõrgendatud sotsiaalsus- ja vaesusriskiga elanike (vähekindlustatud, töötud, pikaaegsed töötud, osalise töövõimega isikud, puuetega isikud, lastega pered, eakad) toetamine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • vähekindlustatud perede lastele soodustatud tingimustel koolitoidu ja huvihariduse võimaluste loomine; • lisaks riiklikule toimetulekutoetusele ja koolitoidu maksumuse hüvitamisele täiendavate toetuste maksmine linnaeelarvest; • väljaspool Hiiumaad õppivate gümnaasiumide ja kutseharidusasutuste õpilastele ühistranspordi ja koolitoiduga seotud kulutuste doteerimine linnaeelarvest; • võimaluste loomine odavamaks toitlustamiseks; • osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse tagamine sotsiaalteenuste kasutamiseks; • võimaluste loomine suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks; • hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse tagamine, nende eraelu austamine ja nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel osalemisvõimaluste loomine; • sotsiaalkeskuse väljaarendamine; • sõltuvusprobleemidega inimeste aitamiseks koostöö tegemine organisatsioonide ja isikutega (kogudused, Anonüümsed Alkohoolikud, Alkoholivaba Eesti, Samaaria, Lootus). Arendusvaldkond: Linnaeelarveliste toetuste maksmine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • toetuse saajate ja tegelike abivajajate struktuuri järjepidev analüüs tagamaks sotsiaaltoetuste abil tegelike abivajajate paremat toimetulekut; • sotsiaaltoetuste maksmise muutmine klientide tegelikke vajadusi arvestavaks, sihtrühmadele universaalsetel alustel toetuste maksmise vähendamine; • sihtgruppidele toetuste võrdne kättesaadavus, toetuste määramise ja väljamaksmise avatus ja selgus; • oivikute toetamine; • koolilõpetajate toetamine; • eralasteaedadele lapse kohta makstava toetuse võrdsustamine munitsipaallasteaia omaga. Arendusvaldkond: Laste hoolekanne Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • toetamine perekonna kaudu; • laste ja lapsi kasvatavate perede elukvaliteedi tõstmine tasemele, mis võimaldaks igal lapsel kasvada oma kodus, et iga laps saaks vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega; • hoolekande korraldamisel lapse vajadustest lähtumine, soodustatakse iseseisvalt toimetuleva inimese kasvamist; • sotsiaalhoolekandealaste ja tervistedendavate projektide läbiviimine koos kolmanda sektoriga. Arendusvaldkond: Kultuuripildi mitmekesistamine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • Kärdla Kultuurikeskuse ümberehitamine ja remont; • Kärdla Kultuurikeskuse varustamine kaasaegse tehnikaga; • kolmanda sektori initsiatiivide igakülgne toetamine kultuurivaldkonnas. Arendusvaldkond: sportimistingimuste ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • olemasolevate spordirajatiste kaasajastamine; • linnaosadesse lastele ja noortele spordiväljakute rajamine, arvestades ka turistide huve; • maakondliku spordikooli taasloomise algatamine; • treenerite tasustamise korra muutmine; • rannapiirkonna ja linna parkide korrastamine; • vaba aja veetmise paikade sidumine üldplaneeringuga; • sisehalli ehitamine. Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks toetatakse kolmanda sektori algatusi ja koostöösoove. Arendusvaldkond: Kärdla sadama väljaarendamine WS Atkins International Ltd poolt valmis 1998. a planeeritava Kärdla sadama arendamise detailplaneeringu projekt ja keskkonnamõju hinnang. Arendatav piirkond asub 1,2 km Kärdla kaubanduskeskusest ja hõlmab 10,5 ha põhiliselt kasutamata maa-ala linna ja endise sadama vahelisel alal. Sadam soovitatakse ehitada ja seda ümbritseval maa-alal arendada kinnisvara ning infrastruktuuri, rajades eriotstarbelised turismiobjektid, elamurajoon ja äripinnad. Planeerimisettepanekud otsivad võimalusi siduda linna merega sadama piirkonna arendamise kaudu soodustamaks eripalgelist arendustegevust, mistõttu seal peaksid olema jahisadam, elamud ja korterid pidevaks ja hooajaliseks kasutamiseks, hotell, teenindus-, kaubandus- ja toitlustuspinnad. Sadama taastamine loob eeldatavasti suurepärase võimaluse linna turistide arvu suurendamiseks ja soodustab seetõttu kohaliku turismimajanduse ning seeläbi kogu Hiiu maakonna majanduse arengut piirkonnas, mis on sisuliselt välja surnud ning millel on asukoha tõttu väga kõrge arengupotentsiaal. Arendatav maa-ala soovitatakse jaotada kruntideks ja luua järgnevad tsoonid: • sadama ala; • rannaala; • puhkeala; • kaitse all olevad haljasalad. Sadamapiirkonna väljaehitamise algetapis keskendutakse sadama vahetusse lähedusse ja elamute tsoon rajatakse hiljem. I etapp sisaldab sadama ja hotelli ehitamist. Arenguvaldkonna eesmärkide elluviimiseks keskendutakse järgmistele teemadele: • Kärdla sadama taastamise eelduseks olevad eeluuringud; • sadama ehitusele eelnevad uuringud ja hinnangute andmine; • sadama projekteerimine; • sadama ehitus. Arendusvaldkond: tehnilise infrastruktuuri renoveerimine ja täiustamine ning avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • madalpinge elektriliinide korrastamine; • energiamajanduse arengukava koostamine; • tänavate hooldus, remont ja ehitus; • liikluskorraldus; • tänavavalgustuse projektdokumentatsiooni koostamine ja tänavavalgustuse tõhustamine; • riigimaanteede rekonstrueerimine; • teehoiukava koostamine; • linna korra eeskirjade täitmise kontroll; • turu erastamine; • linna territooriumi korrastamine; • jäätmehoolduskava koostamine; • jäätmekogumiskeskuse ehitamine; • keskkonnakahjude vähendamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine elanikkonna seas; • linna üldplaneeringu koostamine; • maareservi loomine linna arengu tagamiseks; • omandi- ja maareformi lõpetamine; • ühisgümnaasiumi ja Kalda tänava lasteaia parklate laiendamine; • jalgrattaparklate ehitus; • kesklinna detailplaneeringu koostamine. Arendusvaldkond: koostöö tõhustamine linna arengu heaks ja kogemuste vahetamiseks Arendusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks pööratakse tähelepanu järgmistele teemadele: • koostöö jätkamine teiste omavalitsustega vastastikust huvi pakkuvate projektide teostamisel; • koostöö tihendamine eraõiguslike institutsioonidega neid toetades ja delegeerides neile (kokkuleppel) ülesandeid, mis linnaelanike ja külaliste huve teeniksid; • rahvusvahelise koostöö jätkamine sõprusomavalitsuste ja Läänemere Linnade Liiduga; • ametiisikute pädevuse tõstmine, sh keeleõppe korraldamine; • organisatsioonide, äriettevõtete ja kodanike omavaheliste kontaktide vahendamine. 8.3. ARENGUKAVA REALISATSIOONIPLAAN Tabel nr 10. Arengukava realisatsiooniplaan Arengusuund, eesmärk Tegevused, investeeringud Periood 2004 2005 2006 2007 2008 Ressurss Allikas HARIDUS 1. Kärdla Ühisgümnaasiumi töö- ja õpikeskkonna parendamine Koolihoone renoveerimise lõpetamine 2004–2007 1 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 7 000 000,00 kr RIP Tööõpetuse ja käsitöömaja projekteerimine ja renoveerimine 2005–2006 1 500 000 1 570 000 3 070 000,00 kr RIP Küttesüsteemide rekonstrueerimine 2004 1 000 000 0 1 000 000,00 kr RIP KÜG vana maja renoveerimise projekteerimine 2005 40 000 40 000,00 kr linnaeelarve Õpilaskodu, internaadi ehituse lõpetamine 2004 1 500 000 1 500 000,00 kr RIP Uute arvutite ostmine (arvutiklassi arvutite väljavahetamine) 2005 100 000 100 000,00 kr linnaeelarve 2. Turvalise ja lapsesõbraliku mängukeskkonna loomine Kärdla Lasteaias Lasteaia hoone renoveerimine 2004–2007 500 000 1 000 000 1 500 000,00 kr projektid, laen Mänguväljaku väljaehitamine ja sisustamine 2004 300 000 300 000,00 kr projektid 3. Kärdla Muusikakooli töö- ja õpikeskkonna parendamine Ruumiprobleemide lahendamine 2006–2007 500 000 1 500 000 2 000 000,00 kr laen Amortiseerunud instrumentaariumi etapiline väljavahetamine 2005–2008 100 000 50 000 75 000 75 000 300 000,00 kr projektid, eelarve linnaeelarve Muusikakooli hoone renoveerimise projekt 2005 40 000 40 000,00 kr linnaeelarve SOTSIAALHOOLEKANNE 4. Puuetega laste ja noorte päevakeskuse renoveerimine Hoone renoveerimine 2004–2005 500 000 500 000 1 000 000,00 kr projektid 5. Hoone Käina mnt 1 täielik rakendamine sotsiaalhoolekande huvides Eluasemeteenuse pakkumine lastekodust saabuvatele noortele 2005–2006 10 000 10 000 20 000,00 kr linnaeelarve - kr Uute üürikorterite soetamine, et vabastada Käina mnt 1 asuvad korterid vähekindlustatud isikutele 2004–2007 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000,00 kr linnaeelarve KULTUUR, SPORT JA VABA AEG 6. Kultuuripildi mitmekesistamine Kultuurikeskuse ventilatsiooni väljaehitamine 2006 1 000 000 1 000 000,00 kr RIP Kultuurikeskuse garaaži projekteerimine ja ümberehitus proovisaaliks 2005–2006 750 000 250 000 1 000 000,00 kr RIP Kultuurikeskuse uute kontserdisaali istmete soetus 2005 150 000 150 000,00 kr linnaeelarve Statsionaarse helisüsteemi projekteerimine ja ehitus kultuurikeskuse kontserdi- ja kinosaali 2004–2005 100 000 100 000 200 000,00 kr projektid Kultuurikeskuse kunstiringide ruumide remont 2005 150 000 150 000,00 kr linnaeelarve Kärdla Keskraamatukogu ruumide remont 2005–2007 500 000 500 000 1 000 000,00 kr RIP, laen Kärdla Keskraamatukogu uute riiulite soetus 2004 40 000 40 000,00 kr projekt Kärdla Keskraamatukogu uute arvutite ja tarkvara soetus 2004–2005 25 000 25 000 50 000,00 kr linnaeelarve AIP uute arvutite, lisaseadmete ja tarkvare soetus 2005 125 000 125 000,00 kr projekt 7. Sportimistingimuste ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine Kärdla ÜG jõusaali ehitus 2006–2007 500 000 500 000 1 000 000,00 kr RIP Aktiivpuhkuse pargi väljaarend. (Nuutri t ja Mängudemaja vaheline ala) 2004–2008 1 000 000 1 000 000 1 750 000 250 000 1 000 000 5 000 000,00 kr projekt Lastele ja noortele mängu- ja spordiväljakute rajamine kõikidesse linnaosadesse 2004–2008 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 250 000,00 kr projektid Teviseradade projekteerimine ja rajamine 2004–2006 10 000 20 000 20 000 50 000,00 kr linnaeelarve, projektid Sisehalli ehitamine 2007–2008 13 000 000 12 000 000 25 000 000,00 kr RIP MAJANDUSKESKKOND 8. Mitmekülgse ettevõtlusega maakonna (tõmbe)keskus Linna üldplaneeringu tegemine ja kehtestamine 2004–2005 200 000 200 000 400 000,00 kr linnaeelarve Kesklinna ideekonkursi korraldamine ja detailplaneeringu koostamine 2004 220 000 0 220 000,00 kr linnaeelarve sama 2004 80 000 0 80 000,00 kr projektid Linna mainekujundus, investeerimisvõimaluste tutvustamine pidev 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 500 000,00 kr linnaeelarve,proj. projektid 9. Sadamalinn Kärdla jahisadama väljaarendamine (eeluuringud, eksperthinnangud, projekteerimine) 2004–2006 1 500 000 1 500 000 3 000 000 6 000 000,00 kr projektid Kärdla jahisadama ehitamine 2007–2008 10 000 000 20 000 000 30 000 000,00 kr projektid - kr 10. Turismilinn Turismiinfosüsteemi arendamine pidev 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 500 000,00 kr projektid Hiiumaaga seotud atraktiivsete ürituste, festivalide, turismimarsruutide jms loomine pidev 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 100 000,00 kr projektid - kr 11. Välja arendatud turismi-infrasturktuur Veeturismikeskuse väljaarendamine 2008 planeeringud erasektor Tervisekeskuse väjaarendamine 2005 planeeringud erasektor Jalgrattaturismi arendamine (parkla jalgratastele, WC ja pesemisruum) 2004–2008 400 000 400 000 400 000 400 000 400 000 2 000 000,00 kr projektid LOODUSKESKKOND 12. Hästi korrastatud ja kaunis aedlinn (korrastatud parkide ja aedadega linn) Haljastusobjektide korrastamine, pargipuude passistamine, planeeringute koostamine 2004–2008 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 300 000,00 kr linnaeelarve Avalike objektide korrastamine 2004–2008 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 250 000,00 kr linnaeelarve, projektid 13. Puhas merevesi ja mererand Rannaalade korrastamine 2004–2008 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 150 000,00 kr linnaeelarve Kärdla ranna väljaarendamine ja rannateenuste edasiarendamine 2005 200 000 200 000,00 kr projektid TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA AVALIK TEENUS 14. Olemasoleva infrastruktuuri täiustamine ja laiendamine Töötatakse välja energia säästlikuma kasutamise kava 2004 70 000 70 000,00 kr linnaeelarve - kr Tänavavõrgu korrastamine koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusega 2004–2007 1 000 000 1 000 000 2 000 000 2 000 000 6 000 000,00 kr laen Turuplatsi territooriumi tolmuvabaks tegemine 2005 0 400 000 400 000,00 kr linnaeelarve Ühisgümnaasiumi ja Kalda tn lasteaia parklate laiendamine 2005 500 000 500 000,00 kr linnaeelarve sama 2005 300 000 300 000,00 kr RIP Jäätmehoolduskava koostamine 2004 32 000 32 000,00 kr linnaeelarve Projekteerida ja ehitada jäätmekogumiskeskus 2004–2005 100 000 1 400 000 1 500 000,00 kr projekt 15. Maareservi loomine Linna arenguks vajalike maade munitsipaliseerimine pidev 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 200 000,00 kr linnaeelarve KOOSTÖÖ 16. Koostöö tõhustamine linna arengu heaks ja kogemuste vahetamiseks avalikus sektoris Rahvusvahelise koostöö jätkamine sõprusomavalitsustega (Norrtälje, Pargas, Targale, Georgioupolis ja Läänemere Linnade Liidu raames) pidev 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 500 000,00 kr linnaeelarve, projektid Ametiisikute pädevuse tõstmine, sh keeleõppe korraldamine pidev 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 300 000,00 kr linnaeelarve, projektid KOKKU 10 287 000 13 720 000 13 760 000 31 935 000 34 085 000 103 787 000 Sellest laen 1 500 000 1 000 000 2 500 000 5 000 000 0 10 000 000 RIP 3 500 000 5 050 000 5 320 000 15 500 000 12 000 000 41 370 000 PROJEKTID 4 420 000 5 785 000 5 400 000 10 860 000 21 550 000 48 015 000 Eelarve 867 000 1 885 000 540 000 575 000 535 000 4 402 000 Kontrollarv 10 287 000 13 720 000 13 760 000 31 935 000 34 085 000 103 787 000 kr Omaosaluse vajadus eelarves 663 000 867 750 810 000 1 629 000 3 232 500 7 202 250,00 kr (keskmine % 15) IX. KÄRDLA LINNA EELARVE Tulude ja kulude eelarve on koostatud aastani 2008, milleni linn maksab tagasi seni võetud laene. Et anda parem ülevaade tulude muutumise dünaamikast, on tulude prognoosi tabelisse lülitatud linnaeelarve tulud alates 1998. aastast. 10 aastaga suurenevad maksutulud peaaegu kaks korda. Aastatel 1998–2002 on maksutulude (koos riigipoolse toetusfondiga) kasvud suuresti kõikunud. Seetõttu tuleb suhtuda prognoositud tulude mahtu teatud ettevaatlikkusega. Igal aastal vajab tulude prognoos täpsustamist. Kulude prognoosi lähtealuseks on 2004. aasta linnaeelarve. Kulude dünaamikast arusaamiseks on prognoosi tabelisse lülitatud 2002. aasta tegelikud kulud ja 2003. aasta eelarves (koos lisaeelarvega) olevad kulud. Asutuste lõikes on eraldi välja toodud personali- ja majanduskulud. Majanduskulud on prognoositud minimaalse kasvuga. Vajadus on efektiivsemalt (ökonoomsemalt) majandada. Eelarve kulude kasvu prioriteediks on palgakulud, seetõttu personalikulud kasvavad ennaktempos. Tulude ja kulude prognoosi puhul on lähtutud sellest, et Kärdla linna haldusala ei muutu. Haldusala muutumisel vajab tulude ja kulude eelarve läbivaatamist. 9.1. EELARVE KUJUNEMINE JA KUJUNDAMINE Kärdla linna eelarves väljakujunenud tulude struktuur on suhteliselt püsiva iseloomuga. Prognoosi teeb keeruliseks asjaolu, et aastal 2004 toimub tulumaksureform, mis võib järgnevate aastate tulumaksu laekumist mõjutada meie prognoosist erinevalt. Seetõttu tuleb 2004. aasta lõpus prognoosi täpsustada. Linna eelarve tuludes on tulumaks prognoositud Rahandusministeeriumi andmete alusel. Selle kasv aastatel 2004–2008 on vahemikus 5,1 ja 10,8 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu prognoos on Rahandusministeeriumi poolt antud üsna optimistlik. Maamaksu laekumise osas ei ole planeeritud muutusi kuni aastani 2006. Kavas on tõsta maa maksustamise määra 10% võrra alates 2007. Oluliselt ei suurene tulud riigilõivudest. Suhteliselt stabiilselt, minimaalse suurenemisega, laekub eelarve tuludesse raha majandustegevusest, kaupade ja teenuste müügist, varade müügist. Minimaalse kasvuga on kavandatud laekumine teistelt omavalitsustelt. Ei ole ette näha, et hakkaksime teistele omavalitsustele teenust vähem müüma. Teenuse hind suureneb põhiliselt palkade kasvu tõttu. Toetusfond riigilt on prognoositud Rahandusministeeriumi andmete alusel. Eelarve tulude prognoosi ja kuludesse ei ole lülitatud sihtotstarbelisi vahendeid ega kulusid. Kärdla linna kulude kavandamisel on lähtutud põhimõttest: efektiivsus (ökonoomsus) majanduskulude kasutamisel ja töötajate töötasu tõstmine. 2008. aasta lõpuks kavandatakse keskmiseks töötasu kasvuks 44% võrreldes 2003. aastaga. Vaatamata sellele, et töötasu kasvab keskmiselt 8,8% aastas, jäävad Kärdla Linnavalitsuse ja hallatavate asutuste palgad riigi keskmisest väiksemaks. Suuremaks palgakasvuks vahendid puuduvad. Täiendav palgakasv on võimalik tööjõu vähendamise korral. 9.2. INVESTEERIMISVÕIMALUSED Investeerimisvõimalused omavahendite arvelt on aastatel 2004–2006 minimaalsed. Seetõttu tuleb investeeringuid teha pangalaenude abil järgmise skeemi kohaselt, arvestades laenude (intresside) tagasimaksmise võimalusi: • 2004. aastal on võimalik laenu võtta 2 500 000 krooni, arvestusliku intressiga 5% aastas ja tähtajaga 5 aastat; • 2005. aastal laenuvõtmise võimalus puudub laenu tagasimaksmiseks vajalike vahendite puudumise tõttu 2006. aastal; • 2006. aastal on võimalik laenu võtta 2 500 000 krooni, arvestusliku intressiga 5% aastas ja tähtajaga 5 aastat; • 2007. aastal on võimalik laenu võtta 5 000 000 krooni, arvestusliku intressiga 5% aastas ja tähtajaga 5 aastat. Peale selle et aastatel 2004–2007 on võimalik investeeringuteks võtta laenu 10 milj krooni, on aastatel 2007–2008 võimalik investeerida veel omavahenditest ca 1 milj. krooni. Võimalik on ka 2008. aastal laenu võtta, kuid selle suurus sõltub järgnevate aastate tuludest. (Vt ka tabelid nr 11–13) Omavahendite ebapiisavuse ja pangalaenude kasutamise piiratuse tõttu on vaja jõuliselt otsida investeeringuid projektide esitamise kaudu. Linna kuludes on prognoositud reservfondis piisavalt vahendeid omaosaluse katmiseks. See annab võimaluse tagada igal aastal projektipõhist finantseerimist (ka investeerimisprojektid) 1–1,5 miljoni krooni ulatuses. Kokkuvõtteks: Aastatel 2004–2007 on investeeringuteks vahendeid pangalaenude ja omavahenditena kokku 11 miljonit krooni. Peale selle projektide kaudu taotletavad vahendid ja riiklikest investeeringutest saadavad vahendid. Tabel nr 12. Eelarve kulud 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 KULUD Intressi- ja kohustistasu kulud 643 939 1113 934 561 351 458 197 107 23 3 Laenude ja liisingute tagasimaksmine 216 4674 3257 1063 1312 1526 1835 1862 1979 1060 172 Üldised valitsussektori teenused 2990 3120 2593 2528 3309 3449 3892 3858 4170 4346 4531 Linnavalitsus, sealhulgas x x x x 2484 2516 2560 2863 3001 3155 3318 personalikulu 1984 1917 1943 2234 2362 2506 2659 majanduskulu 500 599 617 629 639 649 659 Linnavolikogu, sealhulgas 227 244 242 275 289 306 323 personalikulu 186 214 216 248 263 279 296 majanduskulu 41 30 26 26 27 27 28 Reservfond 271 435 908 580 730 730 730 Muud valitsussektori kulud 327 254 182 140 150 155 160 Avalik kord ja julgeolek 61 87 161 87 85 85 85 100 100 100 100 Majandus 944 1571 2172 1449 1438 1462 1481 sellest Teede ja tänavate korrashoid 563 869 1107 830 855 880 900 Liikluskorraldus 55 46 84 70 75 75 75 Turg 120 142 140 150 150 150 150 I-punkt 81 123 123 98 103 109 116 Arendusprojektid, planeeringud 125 193 400 200 150 140 130 Majanduse haldamine 198 318 101 105 108 110 Elamu- ja kommunaalmajandus 1126 1718 1677 1728 1787 1838 1895 sellest: Tänavavalgustus 420 616 676 701 726 749 773 Elamu- ja kommunaalmajanduse haldus 95 407 197 201 204 207 211 Kalmistud 77 81 104 100 105 105 110 Muud elamu- ja kommunaalkulud 534 614 700 726 752 776 801 Tervishoid 6 16 18 20 22 24 26 Vaba aeg, kultuur ja religioon 2943 3701 3341 3721,5 3902 4102 4302 Muusikakool, sealhulgas 853 948 932 1065 1123 1189 1259 personalikulu 779 882 877 1009 1066 1131 1200 majanduskulu 74 66 55 56 57 58 59 MTÜ 80 100 120 140 150 160 170 Raamatukogud, sealhulgas: 720 882 791 884 927 974 1025 personalikulu 511 547 599 689 728 773 820 majanduskulu, tarvikud 209 335 192 196 199 202 205 Kultuurikeskus, sealhulgas: 936 1161 1045 1134 1178 1225 1276 personalikulu 447 486 531 611 645 685 727 majanduskulu 489 675 514 524 532 541 549 Noortekeskus, sealhulgas 56 110 126 140 148 158 167 personalikulu 18 38 92 106 112 119 126 majanduskulu 38 72 34 35 37 39 41 Kultuuriüritused 189 115 158 170 180 190 190 Muud kultuurikulud 109 385 169 188 196 206 216 palgakulu 70 75 117 135 142 151 160 muud 39 310 52 53 54 55 56 Haridus 8654 12 020 9753 10 767 11 254 11 800 12 377 Kärdla lasteaed, sealhulgas 2641 2854 2950 3291 3446 3620 3804 personalikulu 1789 2024 2175 2501 2644 2805 2976 majanduskulu 852 830 775 790 802 815 828 Puuetega ja Noorte Keskus, sealhulgas 477 499 519 529 537 546 555 personalikulu 355 438 438 504 532 565 599 majanduskulu 122 61 81 83 84 85 87 Eralasteaed 395 600 589 617 627 637 647 Kärdla Ühisgümnaasium, sealhulgas 4336 7375 4919 5631 5943 6296 6671 personalikulu 1967 2349 2575 2961 3130 3321 3524 majanduskulu 1960 2179 2144 2466 2606 2765 2934 Investeeringud 166 2456 0 0 0 0 0 muud 243 391 200 204 207 210 214 Õpilaskodu 0 0 200 200 200 200 200 Muud kulud 805 692 576 500 500 500 500 Sotsiaalne kaitse, sealhulgas 636 834 906 939 960 982 1005 personalikulu 100 112 121 139 147 156 166 muud 536 722 785 800 813 826 839 Investeeringud eelarve vahendites 877 0 0 Vabad vahendid 0 612 662 1732 3152 KOKKU EELARVE KULUD 20 453 25 271 24 137 25 254 26 381 27 468 29 045 palga kasv 1,071 1,068 1,053 1,150 1,057 1,061 1,061 majanduskulude kasv 1,018 1,016 1,022 1,019 1,016 1,016 1,016 tarbijahinnaindeks 1,036 1,032 1,044 1,037 1,036 1,032 1,032 Tabel nr 13. Pikaajalise laenu võtmise graafik (summad on esitatud tuhandetes kroonides)

X. ARENGUKAVA RAKENDUS Arengukava võetakse volikogu poolt vastu määrusena pärast II lugemist. Volikogu võib arengukava menetleda ka III lugemisel, kui sellise ettepaneku teeb volikogu eelarve- ja majanduskomisjon või volikogu fraktsioon. Vastuvõetud arengukava avalikustatakse elektroonilises Riigi Teatajas ja jõustub pärast selles avaldamist. Käesoleva arengukava projekt on avalikustatud pärast selle üleandmist volikogule. Avalikustamisele järgneva 15 päeva jooksul on kõigil võimalus teha ettepanekuid arengukava projekti kohta. Ettepanekud esitatakse Kärdla Linnavolikogule aadressil Uus 1, 92413 KÄRDLA. Volikogu vaatab arengukava läbi iga aasta 1. oktoobriks ja võtab vajadusel vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ja pangalaenu võtmisele. Kärdla Linnavalitsuse poolt väljatöötatav üldplaneering peab olema kooskõlas käesoleva arengukavaga. XI. KASUTATUD KIRJANDUS Hiiumaa aastaraamatud 1993–1999, Hiiu Maavalitsus Hiiumaa arvudes 2002 Hiiumaa majandusülevaade 2002, Hiiumaa Tootjate Ühendus, Hansapank, Hiiu Maavalitsus Kärdla aastaraamatud 1998–1999, Kärdla Linnavalitsus Kärdla meteoriidikraater, Kalle Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus 2001 Hiiumaa eripära ja arengusuunad, BKA Hiiumaa Keskus 1992 Väljavõtted Äriregistrist ja Sotsiaalregistrist Statistikaameti andmed