Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamise ja esitamise juhend» muutmine [otsus nr 8-2] — RTL, 112, 1790

Juhendi «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamise ja esitamise juhend» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 10. mai 2000. a protokolliline otsus nr 8-2 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 15. augusti 1997. a istungi protokollilise otsusega nr 8-1 kinnitatud juhendi «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamise ja esitamise juhend» (RTL 1997, 207/208, 1078) muudatused. 2. Kehtestada käesolevast juhendi redaktsioonist lähtumine 2000. a konsolideeritud aruannete koostamisel. Eelolevate aastate konsolideeritud vahe- ja aastaaruannete koostamisel lähtutakse juhendis ERS 16 Konsolideeritud aruandluse koostamine toodust. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamise ja esitamise juhend» muudatused (juurde lisatud). Esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 10. mai 2000. a protokollilise otsusega nr 8-2 JUHENDI «KREDIIDIASUTUSTE KONSOLIDEERITUD ARUANDLUSE KOOSTAMISE JA ESITAMISE JUHEND» MUUDATUSED Juhendis «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine» tehakse järgmised muudatused: 1. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 2. Juhendi sissejuhatav osa asendatakse tervikuna järgmises sõnastuses: «Käesolev juhend käsitleb krediidiasutuse konsolideeritud aruandluse koostamist ja esitamist. Juhend koosneb üheksast osast. A. Mõisted B. Konsolideeritud aruannete koostamise kohustus ja perioodilisus C. Konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne D. Emaettevõtja osaluse muutus E. Välisriigis registreeritud tütarettevõtja aruannete lülitamine konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse F. Konsolideeritud rahavoogude aruanne G. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad H. Konsolideeritud tegevusaruanne I. Audiitorkontroll Krediidiasutus, kes on emaettevõtja, koostab konsolideeritud aruanded vastavalt käesoleva juhendi nõuetele ning esitab ja avalikustab need vastavalt tema tegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuetele. Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse 2000. a konsolideeritud aruannete koostamisel. Eelolevate aastate konsolideeritud vahe- ja aastaaruannete koostamisel lähtutakse juhendis ERS 16 Konsolideeritud aruannete koostamine toodust.» OSA A. MÕISTED 3. Mõiste A1. Emaettevõtja ja tütarettevõtja lõikest 1 jäetakse välja pärast sõna «ühing» sõnad «ise või ühe või mitme tütarettevõtja kaudu» ja alapunktist b pärast sõna «enamuse» sõnad «juhatuse või». 4. Mõistet A1. Emaettevõtja ja tütarettevõtja täiendatakse pärast lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus punktides a–d toodud õigused on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.» 5. Mõiste A2. Finantsvaldusettevõtja asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja – krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja krediidiasutuste seaduse mõistes.» 6. Mõiste A6. Konsolideerimisele kuuluvad tütarettevõtjad asendatakse viie lõikega järgmises sõnastuses: «A6. Konsolideerimisele kuuluvad tütarettevõtjad – tütarettevõtjad, kelle aruannetes näidatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud lülitatakse konsolideeritud raamatupidamisaruandesse. Konsolideeritud raamatupidamisaruannetesse lülitatakse kõikide kodu- ja välismaiste tütarettevõtjate raamatupidamisaruannetes kajastatud vara ja kohustused ning tulud ja kulud, võttes arvesse allpool toodud erandeid 1 ja 2. Erand 1. Konsolideeritud raamatupidamisaruannetes võib kajastada osalust tütarettevõtjas laiendatud kapitaliosaluse meetodil, lähtudes juhendis ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000) toodust, kui investeeringuobjekt ei ole avalikul börsil noteeritud ja investeeringuobjekti bilansimaht ei ületa 1% emaettevõtja bilansimahust. Kuid kui selliseid tütarettevõtjaid on mitu, ei tohi nende bilansside maht kokku ületada 5% emaettevõtja bilansimahust. Erand 2. Osalust tütarettevõtjas kajastatakse kulumeetodil, kui: a) investeering soetati edasimüümise eesmärgil või b) emaettevõtja on pikema ajavahemiku jooksul takistatud osalemast tütarettevõtja juhtimisel või c) tütarettevõtja on lõpetamisel, likvideerimisel või pankrotihalduri hallata. Märkus. Kulumeetodi kohaselt hinnatakse pikaajalist investeeringut lähtudes sellest, mis on madalam, kas investeeringu bilansiline maksumus või selle realiseerimismaksumus.» 7. Mõistes A11. Vähemusosalus asendatakse sõna «omakapitalist» sõnadega «netovarast (vara miinus kohustused)». OSA B. KONSOLIDEERITUD ARUANNETE KOOSTAMISE KOHUSTUS JA PERIOODILISUS 8. Osa B. Konsolideeritud aruannete koostamise kohustus ja perioodilisus lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Krediidiasutus, kes on emaettevõtja, koostab: 1) lõppenud majandusaasta kohta konsolideeritud aastaaruande, mis avalikustatakse hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu; Konsolideeritud aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali liikumise aruandest, lisadest, tegevusaruandest ja audiitori järeldusotsusest. Konsolideeritud aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad. 2) konsolideeritud vahearuande (interim-aruande) jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja 12 kuu kohta, mis avalikustatakse hiljemalt kaks kuud pärast kvartali lõppu. Märkus. Vahearuande koostamisel lähtutakse juhendis ERS 12 Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend toodust.» OSA C. KONSOLIDEERITUD BILANSS JA KASUMIARUANNE 9. Osa C. Konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne lõikes 2 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 9 «Kapitaliosaluse meetod»» sõnadega «juhendis ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000) toodust». 10. Osa C. Konsolideeritud bilanss ja kasumiaruanne lõikes 5 asendatakse sõna «omakapitalist» sõnadega «netovarast (omakapitalist)». 11. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 1 lausest 1 jäetakse välja sõna «interim-». 12. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 1 lõige 4 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) sõnastuses «Kui tütarettevõtja omab emaettevõtja aktsiaid või osasid, arvestab emaettevõtja oma osa tütarettevõtja omakapitalist pärast tütarettevõtja omanduses olevate emaettevõtja aktsiate või osade mahaarvamist.» jäetakse välja. 13. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2 pealkirjast jäetakse välja sõnad «Kui emaettevõtja investeeringu soetusmaksumus ei võrdu tema osaga tütarettevõtja omakapitalist,». 14. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2 lõige 1 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) sõnastuses «Selleks emaettevõtja: 1) viib tütarettevõtja aruanded vastavusse hea raamatupidamistavaga; 2) fikseerib oma osa hea raamatupidamistava nõuetele vastavalt kajastatud tütarettevõtja vara ja kohustuste bilansilisest maksumusest; 3) koostab punktis 2 toodud informatsiooni baasil ostuanalüüsi.» jäetakse välja. 15. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2 lõike 2 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) (pärast punktis 14 toodud muudatuste tegemist lõige 1) alajaotus d asendatakse kolme lõikega järgmises sõnastuses: «d) tütarettevõtja bilanss soetamispäeva seisuga, mis on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõuetele. Ostuanalüüsi kaasatakse ainult see vara, mis oli tütarettevõtja valduses soetamispäeva seisuga, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel järgnevatel perioodidel ning mille maksumust saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata. Ostuanalüüsi kaasatakse need kohustused, mis eksisteerisid soetamispäeva seisuga ja mis nõuavad varast loobumist tulevastel perioodidel. Eeldatavaid kahjumeid ja järgmistele perioodidele planeeritud reorganiseerimistega seonduvaid väljaminekuid ei kaasata ostuanalüüsi. Vara ja kohustuste õige ja õiglase kajastamise tulemusena fikseeritakse tütarettevõtja omakapitali bilansiline maksumus.» 16. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2 lõike 2 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) (pärast punktis 14 toodud muudatuste tegemist lõige 1) alajaotust e täiendatakse pärast lõiget 3 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Vara ja kohustuste korrigeerimist kontserni raamatupidamise aruannetes käsitletakse punktides 2a ja 2b.» 17. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2 lõike 2 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) (pärast punktis 14 toodud muudatuste tegemist lõige 1) täiendatakse uue alajaotusega f järgmises sõnastuses: «f) tütarettevõtja vara, kohustused ja kontserni positiivne või negatiivne firmaväärtus, mis lülitatakse konsolideeritud bilanssi.» 18. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2 lõike 2 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) (pärast punktis 14 toodud muudatuste tegemist lõige 1) varasema redaktsiooni alajaotus f nimetatakse ümber alajaotuseks g. 19. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2a lõiked 1–3 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) asendatakse seitsme lõikega järgmises sõnastuses: «Ostuanalüüsis elimineeritakse emaettevõtja osa tütarettevõtja omakapitalist ja emaettevõtja soetusmaksumuse vahe. Selle summa ulatuses, mille võrra emaettevõtja osa tütarettevõtja omakapitalist ületab emaettevõtja soetusmaksumuse, vähendatakse emaettevõtja osa tütarettevõtja vara maksumusest järgmises järjekorras: 1) immateriaalne põhivara, millel puudub aktiivne turg; 2) muu immateriaalne põhivara; 3) amortiseeritav materiaalne põhivara; 4) muu vara, v.a bilansikirjetel Raha ja pangakontod või muul kirjel kajastatud raha ja hoiuste jäägid. Samasse rühma kuuluvate varaobjektide maksumust vähendatakse protsentuaalselt proportsionaalselt, kui rühma bilansiline maksumus ületab elimineeritava negatiivse vahe. Tütarettevõtja vara maksumuse korrigeerimised ei või ületada seda summat, mille võrra emaettevõtja osa tütarettevõtja omakapitalist ületab emaettevõtja soetusmaksumuse. Kui emaettevõtja osa punktides 1–4 toodud vara rühmade maksumusest on vähendatud nullini, näidatakse elimineerimata jääki ostuanalüüsis juurdelisatud passivakirjel Negatiivne firmaväärtus. Märkus. Ülaltoodud korrigeerimisi ei kirjendata ega kajastata emaettevõtja ega tütarettevõtja raamatupidamisregistrites ja -aruannetes. Emaettevõtja soetusmaksumusesse hinnatud tütarettevõtja vara ja kohustused ning ostuanalüüsis kajastatud negatiivne firmaväärtus võetakse arvele konsolideeritud bilansis.» 20. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 2b lõiked 1–3 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) asendatakse üheksa lõikega järgmises sõnastuses: «Emaettevõtja osa tütarettevõtja varast ja kohustustest korrigeeritakse emaettevõtja soetusmaksumusse järgmiselt: Tütarettevõtja bilansis kajastatud vara ja kohustused hinnatakse reaalväärtusesse (turuhinda). Kui tütarettevõtja vara müük on soetamispäevaks otsustatud, hinnatakse need neto realiseerimismaksumuses. Tütarettevõtja vara ja kohustuste hindamisel reaalväärtusesse lähtutakse järgmistest põhimõtetest: a) väärtpaberid, mis on börsil noteeritud, hinnatakse turuhinnas; b) väärtpaberid, mis ei ole börsil noteeritud, hinnatakse loodetavas turuhinnas, võttes arvesse sarnaste omadustega äriühingute dividendipoliitikat, näitajaid ja eeldatavat kasvupotentsiaali; c) nõuded (debitoorne võlg) hinnatakse reaalses nõudesummas, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad ja mahakandmisele kuuluvad lootusetud nõuded; d) lõpetamata toodang hinnatakse lõpetamata toodangule tegelikult tehtud kulude summas või vastava valmistoodangu turuhinnas, millest on maha arvatud toodete lõpetamiskulud, turustuskulud ja normaalne kasum; e) valmistooted hinnatakse kehtivates turuhindades, millest on maha arvatud turustuskulud ja normaalne kasum; f) maa ja hooned hinnatakse turuhindades; g) seadmed ja masinad hinnatakse turuhinnas või kui nende turuhinda ei saa usaldusväärselt määrata, kuna nad on väga erilised või neid harva müüakse, hinnatakse need taastamismaksumuses, millest on maha arvatud nende akumuleeritud kulum; h) immateriaalne põhivara hinnatakse turuhinnas või aktiivse turu puudumisel lähtuvalt sellest, kui palju äriühing oleks selle vara eest tasunud sõltumatule ja kompetentsele osapoolele; Märkus 1. Omandatud ettevõtte bilansis kajastatud immateriaalset vara, mis ei ole identifitseeritav ja realiseeritav ning mille turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, näiteks firmaväärtus, ei kaasata arvelevõetava netovara koosseisu. Märkus 2. Immateriaalset vara, mida omandatud ettevõttes ei kajastatud varana, kuid mis vastab vara mõistele, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, võib arvele võtta järgmistel tingimustel: 1) immateriaalne vara on identifitseeritav ja realiseeritav; 2) immateriaalse vara turuhind on usaldusväärselt määratav; 3) immateriaalse vara arvelevõtmine ei tekita negatiivset firmaväärtust; 4) ostuanalüüsis fikseeritud vara ja kohustuste maksumus ei ületa netovara soetusmaksumust. i) võlad ja laenud hinnatakse tegelike kohustuste summas, kusjuures lepingus võib olla ette nähtud, et ka eelisaktsiaid käsitletakse omandaja poolt ülevõetavate kohustustena. Emaettevõtja soetusmaksumuse ja tema osa tütarettevõtja omakapitali vahe ulatuses suurendatakse või vähendatakse tütarettevõtja vara või kohustuste maksumust reaalväärtusesse, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra emaettevõtja soetusmaksumus ületab tema osa tütarettevõtja omakapitalist. Kui emaettevõtja soetusmaksumust ei saa täielikult elimineerida tütarettevõtja vara korrigeerimisega reaalväärtusesse, esineb positiivne firmaväärtus, mida kajastatakse ostuanalüüsis juurdelisatud aktivakirjel Firmaväärtus. Märkus. Ülaltoodud korrigeerimisi ei kirjendata ega kajastata emaettevõtja ega tütarettevõtja raamatupidamisregistrites ja -aruannetes. Emaettevõtja soetusmaksumusesse hinnatud tütarettevõtja vara ja kohustused ning ostuanalüüsis kajastatud positiivne firmaväärtus võetakse arvele konsolideeritud bilansis. Kui ilmneb, et ostuanalüüsis näidatud vara ja kohustuste maksumust ei hinnatud õigesti, võib nende maksumust korrigeerida kuni esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamiseni. Vara ja kohustuste maksumuse korrigeerimise tagajärjel korrigeeritakse positiivse firmaväärtuse maksumust, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületas tema osa investeeringuobjekti omakapitali bilansilisest maksumusest investeeringu soetamisel. Kui need asjaolud ilmnevad pärast esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamist, ei korrigeerita ostuanalüüsis kajastatud positiivse firmaväärtuse maksumust. Kui tütarettevõtja müüb emaettevõtja ostuanalüüsis kajastatud vara enne esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamist hinnaga, mis oluliselt erineb ostuanalüüsis kajastatud maksumusest, koostatakse korrigeeritud ostuanalüüs. Positiivset firmaväärtust ja vara maksumust korrigeeritakse vara müügihinnast lähtuvalt, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületas tema osa investeeringuobjekti omakapitali bilansilisest maksumusest investeeringu soetamisel.» 21. Punkti C1. Konsolideerimise protseduurid tütarettevõtja soetamisel lõike 4 alapunkti 3 lõikes 4 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 6 «Bilansikirjete sisu» sõnadega «juhendi ERS 6 Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu (revideeritud 2000)». 22. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõiked 1–2 asendatakse kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Emaettevõtja aruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõtjasse laiendatud kapitaliosaluse meetodil, lähtudes juhendis ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000) toodud käsitlustest ja nõuetest. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamisel on punktis C1 toodud korrigeerimised arvesse võetud kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringusumma ja kasumi või kahjumi määratlemisel. Konsolideeritud aruannetesse lülitatakse tütarettevõtja vara ja kohustused. Emaettevõtja aruannetes kajastatud investeeringusummat asendavad emaettevõtja soetusmaksumusse viidud tütarettevõtja vara ja kohustused. Vähemusosaluse osa tütarettevõtja varast ja kohustustest (netovarast) kajastatakse bilansilises maksumuses.» 23. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõikes 4 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 9 «Kapitaliosaluse meetod»» sõnadega «juhendist ERS 8 Kapitaliosaluse meetod (revideeritud 2000)». 24. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõike 5 alapunktis 1 asendatakse esimene lause ühe lausega järgmises sõnastuses: «1) kui sidusettevõtja ei koosta vahearuandeid, on emaettevõtja takistatud rakendamast kapitaliosaluse meetodit kvartali või jooksva aruandeperioodi vahearuannetes.» 25. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõike 5 alapunktis 2 asendatakse sõna «interim-aruandes» sõnaga «vahearuandes». 26. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõike 6 alapunkti 1 lõiget 6 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) täiendatakse pärast sõna «kantakse» sõnaga «üldjuhul». 27. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõike 6 alapunkti 1 täiendatakse pärast lõiget 6 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Kui investeeringu soetusmaksumus sõltub tulukusele baseeruvatest lisatingimustest, ei lähtuta ülaltoodust, vaid lisatingimuste täitumisega seonduvate väljaminekute summas korrigeeritakse ostuanalüüsis kajastatud positiivse või negatiivse firmaväärtuse maksumust. Lisatingimuste kehtivuse lõppemisel kantakse negatiivse firmaväärtuse jääk tuludesse. Märkus. Tulukusele baseeruvaid lisatingimusi käsitletakse juhendis ERS 5 Äriühendluse arvestuse juhend (revideeritud 2000).» 28. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõike 6 alapunkti 2 lõiget 5 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) täiendatakse pärast sõna «osadena» sõnadega «(vt juhend ERS 6 Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu (revideeritud 2000) bilansikirje 29 Oma aktsiad või oma osad)». 29. Punkti C2. Konsolideerimise protseduurid edaspidistes konsolideeritud aruannetes lõike 6 alapunkti 5 lõike 4 (esimest lõiget loetakse pealkirjana) teist lauset täiendatakse pärast sõna «viidud» sõnadega «ja vähemusosaluse aktsionärid ei ole kohustatud neid kahjumeid katma». 30. Punkti C3. Bilansi ja kasumiaruande skeemid lõikest 1 jäetakse välja pärast sõna «Krediidiasutus» sõnad «, kes on emaettevõtja ja finantsvaldusettevõtja, kes on krediidiasutuse emaettevõtja,». 31. Punkti C3. Bilansi ja kasumiaruande skeemid lõige 2 jäetakse välja. OSA D. EMAETTEVÕTJA OSALUSE MUUTUS 32. Osa D. Emaettevõtja osaluse muutus lõike 8 teises lauses asendatakse sõnad «emissiooni» (esineb kaks korda) sõnadega «oma aktsiate või osade soetamist». OSA E. VÄLISRIIGIS REGISTREERITUD TÜTARETTEVÕTJA ARUANNETE LÜLITAMINE KONSOLIDEERITUD BILANSSI JA KASUMIARUANDESSE 33. Osas E. Välisriigis registreeritud tütarettevõtja aruannete lülitamine konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse toodud Iseseisva tütarettevõtja hindamise meetodi lõikes 10 asendatakse teises lauses sõnad «müüdud aktsiate või osade hääleõigusega aktsiate arvuga» sõnadega «(müüdud aktsiate või osade arv jagatud aktsiate või osade arvuga enne müüki)». 34. Osas E. Välisriigis registreeritud tütarettevõtja aruannete lülitamine konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse lõikest 5 (s.o Märkus pärast Iseseisva tütarettevõtja meetodit) jäetakse välja sõna «Märkus.» ja teises lauses asendatakse sõnad «ülaltoodud punktide 1 ja 2 kohaselt» sõnadega «sõltuva või iseseisva tütarettevõtja hindamise meetodil». 35. Osa E. Välisriigis registreeritud tütarettevõtja aruannete lülitamine konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruandesse täiendatakse pärast lõiget 5 (s.o Märkus pärast Iseseisva tütarettevõtja meetodit, vt punkti 34) kolme lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Emaettevõtja aruannetes kajastab emaettevõtja oma osa Eesti kroonidesse korrigeeritud välismaal registreeritud tütar- ja sidusettevõtja bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed kasumiaruande kirjetel Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtja osa tütarettevõtja Eesti kroonidesse korrigeeritud bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed kontserni omakapitali kirjetel. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse investeeringut sidusettevõtjasse laiendatud kapitaliosaluse meetodil. Välismaal registreeritud sidusettevõtjate aruanded korrigeeritakse sõltuva või iseseisva tütarettevõtja hindamise meetodil enne laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamist. Märkus. Konsolideeritud aruannetes kajastab emaettevõtja oma osa Eesti kroonidesse korrigeeritud välismaal registreeritud sidusettevõtja bilansis kajastatud Realiseerimata kursivahed kasumiaruande kirjetel Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum.» OSA F. KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 36. Osa F. Konsolideeritud rahavoogude aruanne lõikes 2 pärast punkti g toodud *Märkuse lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «vahetult» sõnadega «või hiljemalt kolme kuu jooksul». 37. Punkti F4. Välisvaluutas fikseeritud tehingutest tulenevad rahavood lõige 2 asendatakse ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud hoiused ja raha ekvivalendid kajastatakse bilansikirjetel Kassa, Raha ja pangakontod või Väärtpaberid ning hinnatakse bilansis Eesti Panga kursi alusel. Nende kirjetega seotud rahavood kajastatakse tehingupäeva või keskmise kursi alusel. Rahavoogude aruandes näidatud eraldi korrigeerimiskirjega viiakse nende kirjete alg- ja lõppsaldod vastavusse nende bilansilise maksumusega.» OSA G. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 38. Punktis G1. Interim-aruande lisad asendatakse sõna «Interim-aruande» sõnaga «Vahearuande». 39. Punkti G1. Vahearuande lisad lõikes 1 asendatakse sõna «Interim-aruande» sõnaga «Vahearuande». 40. Punkti G1. Vahearuande lisad täiendatakse pärast lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Vahearuande lisade nõuded on sätestatud juhendi ERS 12 Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend osas H.» 41. Punkti G1. Vahearuande lisad lõikes 2 (pärast punktis 40 toodud muudatuse tegemist lõige 3) asendatakse sõna «Interim-aruande» sõnaga «Vahearuande». 42. Punkti G2. Konsolideeritud aastaaruande lisad lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad «krediidiasutuste raamatupidamise aastaaruande koostamise juhendist, heast raamatupidamistavast» sõnadega «raamatupidamise seaduse, juhendi ERS 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded – hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust (revideeritud 2000)». 43. Punkti G2. Konsolideeritud aastaaruande lisad lõikest 4 jäetakse välja sõnad «krediidiasutuste raamatupidamise aastaaruande koostamise juhendis toodud lisade nõuetele». LISA 1. KONSOLIDEERITUD BILANSS Kohustused ja omakapital 44. Pärast kirjet VIII. Kohustused kokku toodud kirjele G. Jaotamata kasum (kahjum) lisatakse pärast * Jooksva aruandeperioodi kasum (kahjum) uus jaotus ** Aruandeaasta kasum (kahjum). 45. Pärast kirjet X. Kohustused ja omakapital kokku toodud * Märkuses asendatakse sõna «Interim-aruandes» sõnaga «Vahearuandes». 46. Pärast kirjet X. Kohustused ja omakapital kokku toodud * Märkust lisatakse uus lõige järgmises sõnastuses: «** Märkus. Aastaaruandes kasutatakse kirjet Aastaaruande kasum (kahjum).» Bilansivälised tinglikud ja tühistamata kohustused 47. Alapealkirjas Bilansivälised tinglikud ja tühistamata kohustused asendatakse sõna «tinglikud» sõnaga «tingimuslikud». 48. Punktis 6 asendatakse sõna «tinglikud» sõnaga «tingimuslikud». LISA 2. KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 49. Pärast kirjet XVIII. Kontserni puhaskasum/-kahjum (+/–)* toodud * Märkus sõnastatakse järgmiselt: «*Märkus. Vahearuannetes kasutatakse kirjeid Kvartali kasum (kahjum) ja Jooksva aasta kasum (kahjum) (kumulatiivne).»