Kaitseminister — Arstlike komisjonide struktuur, arvuline koosseis, töökord, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord — RTL, 112, 1777

Määrus kehtestatakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» (RT I 2000, 28, 167) paragrahvi 42 lõike 2 alusel. 1. peatükk ARSTLIKE KOMISJONIDE STRUKTUUR JA ARVULINE KOOSSEIS § 1. Riigikaitseosakondade arstlike komisjonide struktuur ja arvuline koosseis (1) Riigikaitseosakonna arstliku komisjoni struktuuris on: 1) sisehaiguste arst või perearst; 2) üldkirurg; 3) psühhiaater. (2) Lääne, Kirde ja Lõuna Riigikaitse Osakonnas kuulub arstlike komisjonide koosseisu neli lõike 1 punktides 1–3 nimetatud arsti. (3) Põhja Riigikaitse Osakonna arstliku komisjoni koosseisu kuulub kaks lõike 1 punktides 1–3 nimetatud arsti. § 2. Kaitseväe arstliku komisjoni struktuur ja arvuline koosseis (1) Kaitseväe arstliku komisjoni struktuuris on: 1) sisehaiguste arst või perearst; 2) üldkirurg või ortopeed; 3) psühhiaater. (2) Kaitseväe arstliku komisjoni koosseisu kuulub kaks lõike 1 punktides 1–3 nimetatud arsti. § 3. Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni struktuur ja koosseis Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni struktuuris ja koosseisus on: 1) sisehaiguste arst; 2) perearst; 3) üldkirurg või ortopeed. 2. peatükk ARSTLIKE KOMISJONIDE TÖÖKORD JA OTSUSE VORMINÕUDED 1. jagu Arstlike komisjonide töökord § 4. Arstliku komisjoni juhtimine Arstliku komisjoni tööd juhib kaitseministri määratud esimees või aseesimees. § 5. Arstliku komisjoni esimees (1) Arstliku komisjoni töö juhtimiseks arstliku komisjoni esimees: 1) nimetab vajadusel komisjoni struktuuri kuuluvate komisjoniliikmete hulgast ühe liikme aseesimeheks, kes täidab komisjonis esimehe ülesandeid; 2) korraldab arstliku komisjoni asjaajamist; 3) koostab tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku; 4) väljastab arstliku komisjoni dokumente; 5) hindab komisjoniliikmete koolitusvajadust ja korraldab koolitust; 6) teostab seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. (2) Arstliku komisjoni esimehe volitused lõpevad: 1) teda määranud isiku otsuse alusel; 2) isikliku avalduse alusel; 3) tema surma korral. (3) Arstliku komisjoni esimees vormistab oma otsused kirjalikult ning otsused registreeritakse. § 6. Arstliku komisjoni liikmed (1) Arstliku komisjoni liikmel on õigus: 1) saada õigeaegselt tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase terviseseisundi kohta käivaid dokumente; 2) suunata tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase vajadusel täiendavatele tervisekonsultatsioonidele; 3) avaldada oma arvamust enne arstliku komisjoni otsuse tegemist; 4) jääda otsuse tegemisel eriarvamusele. (2) Arstliku komisjoni liikmel on kohustus: 1) olla oma otsuse tegemisel sõltumatu ja vaba; 2) hoida salajas arstliku komisjoni töö käigus talle teatavaks saanud andmeid tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase tervisliku seisundi kohta; 3) osaleda arstliku komisjoni töös esimehe määratud aegadel; 4) teatada õigeaegselt arstliku komisjoni esimehele komisjoni töös osalemast takistavatest asjaoludest; 5) täita talle seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (3) Arstliku komisjoni liikme volitused lõpevad: 1) teda nimetanud isiku otsuse alusel kooskõlastatult kaitseministriga; 2) isikliku avalduse alusel; 3) tema surma korral. § 7. Arstliku komisjoni töövorm (1) Komisjoni esimees moodustab komisjoni liikmeks nimetatute hulgast komisjoni, arvestades määruse paragrahvis 1 või 2 toodud komisjoni struktuuri. Arstliku komisjoni töö korraldamiseks võib vajadusel moodustada mitu komisjoni. (2) Arstliku komisjoni töövorm on koosolek. (3) Arstliku komisjoni koosoleku aja määrab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees vähemalt kümme kalendripäeva enne koosoleku toimumist. § 8. Arstliku komisjoni õigused Oma ülesannete täitmisel on arstlikul komisjonil õigus: 1) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt tööks vajalikke dokumente ja õiendeid; 2) väljastada dokumente ja õiendeid; 3) kaasata konsultante ja teisi isikuid komisjoni töös osalema; 4) kontrollida kutsealuse terviseseisundit tema elukohas; 5) kontrollida esitatud terviseandmete õigsust. § 9. Arstliku komisjoni asjaajamise korraldamine Arstliku komisjoni asjaajamise korraldamisel võetakse aluseks vastava ametiasutuse asjaajamiskord, mille juures komisjon tegutseb. § 10. Arstliku komisjoni otsuse tegemine (1) Arstliku komisjoni otsuseks tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase kaitseväeteenistuskõlblikkuse kohta on kõige enam tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase kaitseväeteenistuskõlblikkust piiranud arstliku komisjoni liikme poolt tehtud arstlik otsus. (2) Teiste «Kaitseväeteenistuse seadusest» tulenevate ülesannete täitmiseks teeb arstlik komisjon otsuse arstliku komisjoni liikmete häälteenamusega. (3) Arstlik komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik arstliku komisjoni struktuuris nimetatud liikmed. Arstliku komisjoni otsuse allkirjastab arstliku komisjoni esimees või aseesimees. § 11. Arstliku komisjoni otsuse kehtivus Arstliku komisjoni otsus tegevteenistusse võetava isiku või kaitseväelase kohta kehtib tema suhtes tehtava arstliku komisjoni samaliigilise järgmise otsuseni, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti. § 12. Riigikaitseosakonna arstlikus komisjonis ja kaitseväe arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse tulemuse dokumenteerimine (1) Riigikaitseosakonna arstlikus komisjonis ja kaitseväe arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse tulemus dokumenteeritakse. Dokumenteeritud läbivaatuse tulemus märgitakse arstlikus komisjonis avatud määruse lisas 1 toodud vormile vastavale tervisekaardile. (2) Riigikaitseosakonna juhataja edastab tervisekaardi kutsealuse teenistuskoha arstile kutsealuse teenistuskohta saabumise päevaks. (3) Pärast kaitseväelase arvamist reservi või erru saadetakse tervisekaart kaitseväelase teenistuskohast kümne kalendripäeva jooksul arvates reservi või erru arvamise päevast kaitseväelase elukohajärgse riigikaitseosakonna juhatajale tervisekaardi säilitamiseks riigikaitseosakonna arhiivis. § 13. Arstliku komisjoni otsuse koostamine ja edastamine (1) Arstlik komisjon edastab vajadusel kinnitatud väljavõtte arstliku komisjoni otsusest õigusaktist tuleneva nõude alusel selleks õigustatud subjektile. (2) Arstliku komisjoni otsuse väljavõtte kinnitab arstliku komisjoni esimees või aseesimees. (3) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsus koostatakse kahes eksemplaris, millest ühte säilitatakse Kaitseministeeriumi arhiivis, teine edastatakse kaitseväelasele kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. (4) Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni otsuse kättesaamist tõendab kaitseväelane allkirjaga. § 14. Arstliku komisjoni otsuse peale kaebuse esitamine (1) Riigikaitseosakondade arstlike komisjonide ja kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi Kaitseministeeriumi arstlikus komisjonis kahe kuu jooksul arvates kaebuse saamisest. (2) Kaitseministeeriumi arstlik komisjon jätab kaebuse läbivaatamisel esimese astme arstliku komisjoni otsuse muutmata või teeb oma pädevuse piirides uue otsuse. (3) Kaitseministeeriumi arstliku komisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul arvates otsuse teadasaamisest. § 15. Arstliku komisjoni otsuse ning tervisekaardi säilitustähtajad ja arhiveerimine (1) Arstliku komisjoni otsust ja tervisekaarti säilitatakse viiskümmend aastat. (2) Arstliku komisjoni otsuse ja tervisekaardi arhiveerimise kord nähakse ette selle ametiasutuse asjaajamiskorras, mille juures arstlik komisjon tegutseb. Arstliku komisjoni otsuse ja tervisekaardi arhiveerimist korraldab ametiasutuse asjaajamist juhtiv ja korraldav isik. (3) Arstliku komisjoni dokumendid säilitatakse paberkandjal. § 16. Arstliku komisjoni tehniline teenindamine Arstliku komisjoni tehnilise teenindamise tagab selle asutuse juht, mille juures arstlik komisjon tegutseb. 2. jagu Arstlike komisjonide otsuse vorminõuded § 17. Arstliku komisjoni otsuse vormistamine (1) Arstliku komisjoni otsus vormistatakse trükitult A4 formaadis paberile. (2) Otsus nummerdatakse otsuste registreerimiseks sisseseatud arvestusraamatus talle omistatud järjekorranumbriga. (3) Otsusel on keelatud teha parandusi ja täiendusi. § 18. Arstliku komisjoni otsuse kohustuslikud rekvisiidid Arstliku komisjoni otsuse kohustuslikud rekvisiidid on: 1) arstliku komisjoni otsuse väljaandja nimi; 2) arstliku komisjoni otsuse teinud arstliku komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed; 3) arstliku komisjoni otsuse nimetus; 4) arstliku komisjoni otsuse registreerimise number; 5) arstliku komisjoni otsuse tegemise kuupäev ja koht; 6) isiku, kelle suhtes otsus tehakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood; 7) arstliku komisjoni otsuse tekst; 8) arstliku komisjoni esimehe või aseesimehe allkiri; 9) arstliku komisjoni pitser. § 19. Arstliku komisjoni otsuse tekst (1) Arstliku komisjoni otsuse tekstis esitatakse õigusaktidest tuleneva ülesande täitmisel komisjoni poolt tehtud otsus. (2) Artliku komisjoni otsuse tekstis ei kasutata võõrkeelseid sõnu ja väljendeid ning lühendeid ja sümboleid, mida võib mitmeti tõlgendada. (3) Diagnooside vormistamisel juhindutakse kehtivast Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist. (4) Diagnoosid vormistatakse eesti keeles. (5) Arstliku komisjoni otusele märgitakse diagnoosi kood. (6) Mitme diagnoosi üheaegsel esinemisel märgitakse esimesena see, mis tingis piirangu või mittekõlblikkuse tegevteenistuseks. (7) Põhihaiguse diagnoosi järel märgitakse ära kõik kaasuvate haiguste diagnoosid. 3. peatükk TEGEVTEENISTUSSE VÕETAVA ISIKU JA KAITSEVÄELASE ARSTLIKKU KOMISJONI SUUNAMISE KORD 1. jagu Arvelevõetud kutsealuse arstlikku komisjoni suunamise kord § 20. Ambulatoorset arstiabi andva tervishoiuasutuse või perearsti tervisetõend (1) Arvelevõtmisel esitab kutsealune elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ambulatoorset arstiabi andva tervishoiuasutuse või perearsti tervisetõendi (edaspidi tervisetõend) vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile. (2) Kutsealune esitab tervisetõendi ambulatoorset arstiabi andva tervishoiuasutuse või perearsti poolt pitseeritud kinnises ümbrikus, mis on varustatud kirjaga «Ainult arstile» ning kutsealuse ees- ja perekonnanime ja isikukoodiga. § 21. Tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafik (1) Riigikaitseosakonna juhataja või riigikaitseosakonna büroo juhataja kinnitab valla- või linnavalitsustest edastatud tervisetõendite alusel riigikaitseosakonna arstliku komisjoni esimehe või aseesimehe poolt koostatud tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku. (2) Riigikaitseosakonna juhataja või riigikaitseosakonna büroo juhataja edastab tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku kutsealuse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud ametiisikule vähemalt nelikümmend kalendripäeva enne graafikus märgitud kutsealuse läbivaatuseks määratud tähtpäeva riigikaitseosakonna arstlikus komisjonis. § 22. Teatis riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta (1) Teatis riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile koostab arvelevõetud kutsealuste läbivaatusgraafiku alusel elukohajärgne valla- või linnavalitsus. (2) Elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud ametiisik edastab kutsealusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta vähemalt kümme kalendripäeva enne kutsealuse riigikaitseosakonna arstlikus komisjonis läbivaatuseks määratud tähtpäeva. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise alusel vabastab õppeasutuse juht või tööandja esindaja kutsealuse läbivaatuse ajaks õppetööst või tööülesannete täitmisest. (4) Teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta kättesaamist tõendab kutsealune oma allkirjaga. § 23. Kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastavate dokumendide edastamine (1) Valla- või linnavalitsus nõuab raviasutusest välja kutsealuse kroonilist haigust, kehalist või vaimset puuet tõendavad dokumendid. (2) Raviasutuse volitatud ametiisik edastab kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastavad dokumendid elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ühe kuu jooksul arvates nende nõudmise kuupäevast. (3) Kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastavad dokumendid on: 1) raviarsti otsus või arstliku konsiiliumi otsus; 2) Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni otsuse koopia (selle olemasolu korral). (4) Kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastava dokumendi kinnitab dokumendi edastanud raviasutuse juht. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumendid edastab raviasutuse juht pitseeritud kinnises ümbrikus, mis on varustatud kirjaga «Ainult arstile» ning kutsealuse ees- ja perekonnanime ja isikukoodiga. (6) Elukohajärgne valla- või linnavalitsuse volitatud ametiisik edastab kroonilise raske haiguse, kehalise või vaimse puudega kutsealuse tervise seisundit kajastavad dokumendid kolme kalendripäeva jooksul riigikaitseosakonna arstlikule komisjonile alates nimetatud dokumentide laekumise kuupäevast kutsealuse elukohajärgsesse valla- või linnavalitsusesse. § 24. Kutsealuse saabumine arstlikku komisjoni Kutsealune, saabudes riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni, esitab riigikaitseosakonna arstlikule komisjonile järgmised dokumendid: 1) Eesti kodaniku pass; 2) teatis riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta. § 25. Kaitseväeteenistusest ajapikendust saanud kutsealuse suunamine arstlikku komisjoni Riigikaitseosakonna volitatud ametiisik edastab kaitseväeteenistusest ajapikendust saanud kutsealusele käesoleva määruse lisas 3 nimetatud teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta vähemalt kümme kalendripäeva enne järgmise arstliku komisjoni toimumise aega. 2. jagu Õppekogunemisele kutsutud reservväelase arstlikku komisjoni suunamise kord § 26. Õppekogunemisele kutsutud reservväelase suunamine arstlikku komisjoni (1) Õppekogunemisele kutsutud reservväelane suunatakse riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni määruse lisas 3 toodud vormikohase teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta alusel. (2) Riigikaitseosakonna volitatud ametiisik edastab teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta õppekogunemisele kutsutud reservväelasele vähemalt viisteist kalendripäeva enne reservväelase kutsumist riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni. (3) Teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta alusel vabastab õppeasutuse juht või tööandja esindaja reservväelase õppetööst või tööülesannete täitmisest. (4) Teatise riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta kättesaamist tõendab reservväelane oma allkirjaga. § 27. Õppekogunemisele kutsutud reservväelase saabumine arstlikku komisjoni (1) Õppekogunemisele kutsutud reservväelane, saabudes riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni, esitab riigikaitseosakonna arstlikule komisjonile järgmised dokumendid: 1) Eesti kodaniku pass; 2) kaitseväeteenistuse tunnistus; 3) teatis riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta. (2) Õppekogunemisele kutsutud kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud reservväelane esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentidele talle ambulatoorset arstiabi andva tervishoiuasutuse või perearsti tervisetõendi vastavalt määruse paragrahvile 20. 3. jagu Lepingulisse tegevteenistusse võetava isiku arstlikku komisjoni suunamise kord § 28. Lepingulisse tegevteenistusse võetava isiku suunamine arstlikku komisjoni (1) Lepingulisse tegevteenistusse võetav isik suunatakse kaitseväe arstlikku komisjoni vastavalt määruse lisas 4 toodud vormikohase teatise kaitseväe arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta alusel. (2) Väeosa või sellega võrdsustatud asutus edastab kolme kalendripäeva jooksul pärast isiku poolt avalduse esitamist tegevteenistusse võtmiseks, kaitseväe arstlikule komisjonile järgmised lepingulisse tegevteenistusse võetava isiku andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) teenistuskoha nimetus, kus lepingulisse tegevteenistusse võetav isik hakkab teenistuskohustusi täitma. (3) Kaitseväe arstliku komisjoni esimees koostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete alusel tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku. (4) Teatise kaitseväe arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta koostab kaitseväe arstlik komisjon tegevteenistusse võetavate isikute läbivaatusgraafiku alusel ja edastab selle lepingulisse tegevteenistusse võetavale isikule vähemalt kümme kalendripäeva enne nimetatud isiku arstlikuks läbivaatuseks määratud tähtpäeva kaitseväe arstlikus komisjonis. § 29. Lepingulisse tegevteenistusse võetava isiku saabumine arstlikku komisjoni (1) Lepingulisse tegevteenistusse võetav isik, saabudes kaitseväe arstlikku komisjoni, esitab komisjonile järgmised dokumendid: 1) Eesti kodaniku pass; 2) kaitseväeteenistuse tunnistus; 3) teatis kaitseväe arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha kohta. (2) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud lepingulisse tegevteenistusse võetav isik esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentidele talle ambulatoorset arstiabi andva tervishoiuasutuse või perearsti tervisetõendi vastavalt määruse paragrahvile 20. 4. jagu Kaitseväelase kaitseväe arstlikku komisjoni suunamise kord § 30. Kaitseväelase suunamine arstlikku komisjoni Kaitseväelase suunab kaiteväe arstlikku komisjoni väeosa arst väeosa ülema teadmisel väeosa arsti saatekirja alusel vastavalt määruse lisas 5 toodud vormile. § 31. Kaitseväelase saabumine arstlikku komisjoni (1) Kaitseväelane, saabudes kaitseväe arstlikku komisjoni, esitab komisjonile järgmised dokumendid: 1) Eesti kodaniku pass või kaitseväeteenistuse tunnistus; 2) väeosa arsti saatekiri; 3) kaitseväelase tervisekaart; 4) väeosa arsti poolt enne komisjoni suunamist määratud terviseuuringute tulemused. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 32. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2000. a. Minister Jüri LUIK Kantsler Tarmo MÄND Kaitseministri 25. oktoobri 2000. a määruse nr 13 «Arstlike komisjonide struktuur, arvuline koosseis, töökord, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord» lisa 1

Kaitseministri 25. oktoobri 2000. a määruse nr 13 «Arstlike komisjonide struktuur, arvuline koosseis, töökord, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord» lisa 2

Kaitseministri 25. oktoobri 2000. a määruse nr 13 «Arstlike komisjonide struktuur, arvuline koosseis, töökord, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord» lisa 3

Kaitseministri 25. oktoobri 2000. a määruse nr 13 «Arstlike komisjonide struktuur, arvuline koosseis, töökord, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord» lisa 4

Kaitseministri 25. oktoobri 2000. a määruse nr 13 «Arstlike komisjonide struktuur, arvuline koosseis, töökord, otsuse vorminõuded ning tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord» lisa 5