Tallinna Linnavolikogu — Tallinna arengukava 2005-2014 — KO, 8, 46

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Tallinna põhimääruse § 26 lõike 1 punktist 7 ja §-st 71 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna arengukava 2005–2014 vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määruse nr 56 «Tallinna arengukava 2004–2009» punkt 1. 3. Võtta Tallinna arengukava 2005–2014 aluseks Tallinna eelarve koostamisel aastaks 2005. 4. Tallinna Linnavalitsusel esitada iga aasta 1. maiks Tallinna Linnavolikogule ülevaade arengukava täitmisest eelmise aasta lõikes. 5. Tallinna Linnakantseleil avaldada määrus ja selle lisa ajalehes, milles Tallinn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 6. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Lisa Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määrusega nr 53 TALLINNA ARENGUKAVA 2005–2014 I. Sissejuhatus Käesolev Tallinna arengukava 2005–2014 (arengukava) jätkab Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 68 kehtestatud Tallinna arengukava 2003–2009 ja 13. novembri 2003. a määrusega nr 56 kehtestatud Tallinna arengukava 2004–2009 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist. Arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Tallinna linnal on käesoleval momendil kohustusi aastani 2014. Arengukavas käsitletakse selle perioodiga neid tegevusi, mis teostatakse nende kohustuste arvel. Teiste tegevuste puhul piirdutakse arengukavas kolme aastase ajahorisondiga. Arengukava toetub Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004. a määrusele nr 23 «Strateegia «Tallinn 2025»» ning Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrusele nr 24 «Tallinna eelarvestrateegia 2005–2007» ning 13. oktoobril 2004. a sõlmitud Eesti Reformierakonna, Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepingule. Arengukava koostamine toimus ajakava kohaselt vastavalt kaasaegsetele planeerimispõhimõtetele ning koostajad lähtusid arengukava koostamiseks moodustuva Tallinna linnaasutuste, linnaosade ning ametite, ametnikevõrgustiku spetsialistide ettepanekutest vastavate ametiasutuste töövaldkondades. Seoses Tallinna strateegias «Tallinn 2025» kehtestatud põhimõtete rakendamisega arengukava koostamisel konsulteeris arengukava koostamist OÜ Geomedia. Arengukava elluviivate linnaasutuste ettepanekute esitamine toimus kolmes järgus. Esimene ettepanekute voor lähtus Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusest nr 56 «Tallinna arengukava 2004–2009». Täiendusettepanekud esitati tähtajaks 31. jaanuar 2004. a. Esitatud ettepanekute, strateegia «Tallinn 2025» eelnõu ning Tallinna eelarvestrateegia aluseks oleva eelarveprognoosi alusel täpsustatud arengukava esitati linnaasutustele teiseks täpsustamise vooruks 13. mail 2004. Ettepanekute tegijate ülesandeks oli sealhulgas lisada arengukava nende töövaldkonnas elluviimise edukuse väljaselgitamiseks sobivad mõõdikud ja määratleda elluviimise riskid ning nende riskide maandamise võimalused. Mõõdikute seadmiseks ja riskide määratlemiseks ning nende maandamise võimaluste leidmiseks korraldas Tallinna Linnakantselei 28. mail vastavasisulise täienduskoolituse. Ettepanekud laekusid 4. juuniks 2004. Ettepanekute põhjal täiendatud ning täpsustatud arengukava esitati koostajate poolt linnaasutustele menetlemise-eelseks kontrolliks 22. juunil 2004. Linnaasutuste täpsustavad ettepanekud laekusid 3. augustiks 2004. Arengukava koosneb üheteistkümnest peaeesmärke kirjeldavast peatükist ja peatükist, mis kirjeldab arengukava seotust linna arengut suunavate teiste dokumentidega, eelkõige strateegiaga «Tallinn 2025», ning sissejuhatusest ja lõppsõnast. Peaeesmärke kirjeldavad peatükid jagunevad omakorda kolmeks osaks. Esimene neist kirjeldab lähteolukorda antud peaeesmärgi täitmisega seonduvates valdkondades. Nimetatud osas on kasutatud nii riikliku statistika kui ka linna ametiasutuste statistilist materjali. Valdavalt vaadeldakse olukorda viimase viie aasta lõikes. Mõnes valdkonnas ei koguta valdkonna iseloomustamiseks vajalikku statistilist materjali või seda ei tehta regulaarselt. Sellistel juhtudel on esitatud olemasolevad andmed. Teine osa kajastab peaeesmärgi täitmisel saavutatavaid lähemaid eesmärke. Eesmärgid on valdavalt sõnastatud eesmärgipärase tegevuse tulemusena saavutatava seisundi kirjeldusena. Kolmandas osas käsitletakse lähemate eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, esitatakse tegevuste edukuse väljaselgitamiseks sobivad mõõdikud, kirjeldatakse võimalikke riske eesmärkide saavutamisel ning nende maandamise võimalusi ning esitatakse arengukava seos eelarvestrateegiaga, näidates arengukava elluviimiseks kasutatavate vahendite olemasolu ja paiknemise eelarveridade kaupa. Arengukava lõpetab peatükk, mis käsitleb arengukava seiret ja kaasajastamist. II. Peaeesmärgid 1. Ettevõtlust soosiv, investeeringuid ligitõmbav ning majandusstruktuuri moderniseerumist toetav majanduskeskkond 1.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Strateegiadokumendi «Tallinn 2025» tausta seondub käesolev peaeesmärk eeskätt ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna allstrateegia ning mõningal määral ka kultuuri ja turismi allstrateegiaga. Nende järgi peab Tallinn võtma suuna diversifitseeritud (mitmekesisele) ettevõtlusstruktuurile, milles on ühendatud arenenud teenindusmajanduslik ettevõtlus ja järk-järgult kõrgtehnoloogia suunas liikuv tööstus. Teeninduses omavad keskset kohta nn elamusmajandus (kultuurimajandus, turismile suunatud ettevõtlus) ja rahvusvaheliste logistiliste teenustega seotud ettevõtlussuund. Kogu ettevõtlus peab arvestama rangemaks muutuvate ökoloogiliste tingimustega. Samas tekivad sellega seoses aga ka uued ettevõtlusnišid.1 Ettevõtluse arengu seisukohalt on olulised neli põhitegurit: investeeringute kasv, ettevõtluskultuuri taseme tõus, infrastruktuuri areng ja tööjõu kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamine.2 Tallinn on välisinvestoritele külgetõmbavaim piirkond Eestis. Eesti Panga andmetel tehti Tallinnas 2002. a välismaiseid otseinvesteeringuid 224 miljoni euro väärtuses – s.o 594 eurot Tallinna elaniku kohta (Eestis tehti 2002. a välismaiseid otseinvesteeringuid 329 miljoni euro väärtuses, s.o 240 eurot Eesti elaniku kohta). 2002. a alustas Tallinnas tegevust 381 väliskapitali osalusega ettevõtet, neist välisosalusega äriühinguid 355 ja välisfirmade filiaale 26. 2003. a alustas Tallinnas tegevust 433 väliskapitali osalusega ettevõtet, neist välisosalusega äriühinguid 411 ja välisfirmade filiaale 22. Ettevõtluskultuuri olulisteks näitajateks on ettevõtjate (ettevõtete) arv ja selle dünaamika. Linnakohtu registrikeskuse andmetel oli Tallinnas 1. jaanuari 2004. a seisuga registreeritud kokku 34 656 äriühingut. Omanike liikide järgi jagunesid äriühingud Tallinnas järgmiselt: riik – 37, kohalik omavalitsus – 23, Eesti eraõiguslik isik – 28 379, välismaa eraõiguslik isik – 2926, info puudub – 3291. Mitte kõik registreeritud äriühingud ei tegutse. Maksuameti andmeil tegutses Tallinnas 2002. a 28 208 äriühingut, millest 11 130 olid mikroettevõtted (0 töötajat), 13 195 mikroettevõtted (1–9 töötajat), 2843 väikeettevõtted (10–49 töötajat), 497 keskmise suurusega ettevõtted (50–250 töötajat) ja 83 suurettevõtted (üle 250 töötaja). Enim töötajaid oli hõivatud töötlevas tööstuses (47 381), hulgi- ja jaekaubanduses (45 853), veonduses, laonduses ja sides (31 471) ning kinnisvara- ja äriteeninduses (27 244). Maksuameti andmeil tegutses Tallinnas 2003. a 30 411 äriühingut, millest 12 834 olid mikroettevõtted (0 töötajat), 14 113 mikroettevõtted (1–9 töötajat), 2866 väikeettevõtted (10–49 töötajat), 513 keskmise suurusega ettevõtted (50–250 töötajat) ja 85 suurettevõtted (üle 250 töötaja). Enim töötajaid oli hõivatud hulgi- ja jaekaubanduses (49 538), töötlevas tööstuses (46 295), kinnisvara- ja äriteeninduses (29 496) ning veonduses, laonduses ja sides (29 376). Maksuametis oli 1. jaanuari 2003. a seisuga registreeritud 14 659 füüsilisest isikust ettevõtjat, kellest enam kui pooled saavad ka palgatulu. Tallinna füüsilisest isikust ettevõtjate keskmine ettevõtlustulu 2002. a oli 2112 krooni kuus. Tööandjaks on vaid 498 füüsilisest isikust ettevõtjat. 2001. a oli üle 1 miljoni kroonise käibega ettevõtteid Tallinnas 7981. Seega on tööhõive ja/või arvestatava tegevusmahu poolest aktiivseid ettevõtteid vaid veidi üle poole registreeritutest. 2002. a asutati Tallinnas kokku 4271 uut ettevõtet (s.o 20% võrra vähem kui 2001. a), neist äriühinguid 3961, välisettevõtete filiaale 26 ning tegevust alustas 284 füüsilisest isikust ettevõtjat. 2003. a asutati Tallinnas kokku 4267 uut ettevõtet, neist äriühinguid 3952, välisettevõtete filiaale 22 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 293. 2003. a oli 100 elaniku kohta Tallinnas 8,87 ettevõtet. Üks olulisemaid valdkondi Tallinna ettevõtluses on turism. Vastavalt strateegiale «Tallinn 2025» võiks Tallinn kujuneda Läänemere regiooni keskseks festivali- ja elamusmajanduse turismi keskuseks.3 Väliskülastajate saabumiste arv oli 2003. a 2,69 miljonit. Võrreldes 2002. aastaga kasvas saabumiste arv 3% võrra. Kuigi Tallinna turism on endiselt tugevas sõltuvuses Soomest kui sihtturust (64% kõikidest saabumistest), langeb soomlaste osakaal aasta-aastalt. See on eeskätt põhjustatud soomlastest ühepäevareisijate huvi langusest Tallinna vastu ning teisalt kiiresti lisanduvatest väliskülastajate saabumistest Venemaalt ja Lääne-Euroopast. 2003. a ööbis Tallinnas 880 000 väliskülastajat, mis on 40 000 võrra rohkem (+4,8%) kui 2002. a. Enim lisandus turiste Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Saksamaalt. Kiiresti kasvavateks turgudeks on ka Norra, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania. 2003. a seisuga oli Tallinnas 148 atesteeritud majutusettevõtet, tubade arvuga 4145 ja voodikohtade arvuga 7835, mis teeb 20 voodikohta 1000 elaniku kohta. Majutusmaht kasvas aastaga 16% võrra. 2003. a läbi viidud Tallinna väliskülastajate uuringu andmetel viibis väliskülastaja Tallinnas keskmiselt 1,4 ööd ning kulutas 102 eurot päevas. Reisiteenuste eksport (väliskülastajate kulutused Tallinnas) kasvas 2003. a 2,7% ehk 200 miljoni krooni võrra. 2003. a lõpu seisuga oli Tallinnas 29 üle 100 istekohaga konverentsikeskust. Tallinna geograafiline asend loob eeldused olla vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Oluline osa Tallinna äritegevusest on seotud transiitkaubandusega. Viimase aastakümne jooksul on AS-i Tallinna Sadam poolt töödeldavate transiidikaubasaadetiste maht kasvanud iga aastaga, küündides 2002. a ligi 40 miljoni tonnini. Strateegia näeb ette vahendava majanduse edasise arendamise ja selle tunduva mitmekesistamise («pehmed» teenused, ITK jm)4. Tallinna Ettevõtlusamet on alustanud uusettevõtluse toetamiseks vajalike infrastruktuuride loomisega. Asutatud on Mustamäe Tehnoloogiapark, Mustamäe, Lasnamäe ja Kopli ettevõtlusinkubaatorid. 2001. aastal alustati Tallinnas väikeettevõtluse arendamise projektidega. Projektide eelarveks oli Tallinna Linnavalitsuses plaanitud 2002. aastal 6,86 miljonit krooni; 2003. aasta toetas linn projekte 13,35 miljoni krooniga ja 2004. aastaks on planeeritud selleks 13,6 miljonit krooni. Tallinna Linnavolikogu võttis 27. mail 2004. a määrusega nr 17 vastu Tallinna tööhõive suurendamise programmi 2005–2007, mille peamised eesmärgid on uute töökohtade loomine, töötute suurema konkurentsivõime tõstmine, töötutele ettevõtlusaktiivsuse suurendamine ja töötuse ennetamine. Tallinna Linnavolikogu kiitis heaks 29. aprillil 2004. a AS Lasnamäe Tööstuspargi asutamise. Lasnamäe Tööstuspark on Tallinnas Peterburi tee ääres rajatav kaasaegne tööstuspiirkond, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele kiiresti kõigi vajalike kommunikatsioonidega varustatud krunte ja/või tootmishooneid. Tööstuspargi rajamiseks on asutatud täielikult linna omandis olev aktsiaselts. Tööstuspargi kommunikatsioonide väljaehitamist alustatakse 2005. aastal ja esimesed ettevõtted saavad parki oma tootmishooned rajada juba 2005. aasta lõpus. Oma osa ettevõtluse toetamisse annab 13. mail 2002. a Brüsselis avatud Tallinna esindus, mis on tõhusalt abistanud linnakantselei osakondi ja linnaameteid Euroopa institutsioonidega suhtlemisel. Samuti on esindus edastanud operatiivset teavet Tallinna Linnavalitsuse ajakohaseks osalemiseks eurointegratsiooniprotsessis ning olnud Tallinna Linnavalitsuse liikmete, Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste esinduste esindajate kohtumiste vahendajaks. Tallinna tööjõuturgu iseloomustab möödunud kümnendil alanud trend, mille kohaselt hõivatud liiguvad tootmissektori majandusharudest teenindussektorisse. Kui 1990. a oli töötlevas tööstuses hõivatuid 46,7%, siis 2002. a 25,5% ning teenindussfääris 1990. a 51,5% ja 2002. a 74%. Viimase kümne aasta jooksul on tööhõive ja ettevõtluse struktuurimuutused olnud väga ulatuslikud, siirdeperioodiga on kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv. Töötuse määr on viimastel aastatel olnud 9–12%. Enim töötajaid oli 2002. a hõivatud töötlevas tööstuses (47 381), hulgi- ja jaekaubanduses (45 853), veonduses, laonduses ja sides (31 471) ning kinnisvara- ja äriteeninduses (27 244). Suurima tööhõive kasvuga tegevusalad on perioodil 1999–2002 olnud kinnisvara- ja äriteenindus (+22,8%), tervishoid ja sotsiaaltöö (+38,2%), kaubandus (+4,6%), hotellid ja toitlustus (+10,9%), haridus (+10,6%) ning finantsvahendus (+14,2%). Oluliselt on töökohad vähenenud energeetika, gaasi- ja veevarustuse (–59,2%) ning veondus-, laondus- ja side alal (–10,9%). 1.2. Lähemad eesmärgid • Suurenenud ettevõtlusaktiivsus • Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime • Suurenenud tööhõive • Suurenenud turismitulud • Tallinna välisesinduse administratiivse suutlikkuse kasv Brüsselis 1.3. Eesmärkide saavutamise vahendid ja võimalused Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks luuakse (eeskätt väike-) ettevõtjatele soodsam keskkond, mis seisneb: • informatsiooni vahendamises; • aktiivses ning sihipärases turundustegevuses; • ettevõtjate nõustamises; • koolituste ja teabepäevade korraldamises; • väikeettevõtluse inkubaatorites; • ettevõtlustoetustes jne. Nende tegevuste jaoks on 2004. a eelarves rahalisi vahendeid 9,04 miljonit krooni, 2005. a 12 miljonit krooni ja 2006. a 14 miljonit krooni ning 2007. a 16 miljonit krooni. Ettevõtlustoetused määratletakse vastavates programmides. Ettevõtluse arendamisel tehakse koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ja teiste ettevõtluse tugiorganisatsioonidega. Ettevõtlusaktiivsuse tõstmise edukust mõõdetakse aastate lõikes järgmiste mõõdikute ja nende sihttasemetega: 1) ettevõtlusinkubaatorite arv: 2005 – 3; 2006 – 4; 2007 – 4; 2) inkubeerimisel olevate väikeettevõtete arv: 2005 – 45; 2006 – 60; 2007 – 80; 3) inkubeerimise edukalt lõpetatavate ettevõtete arv: 2005 – 4; 2006 – 26; 2007 –18. Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele aidatakse kaasa peamiselt innovatsiooni edendamise, ettevõtjate omavahelise ning avaliku sektoriga tehtava koostöö edendamise ning tööjõu kvaliteedi tõstmise kaudu. Selleks: • Ehitatakse nii ruumiliselt kui sisuliselt välja Tallinna Tehnoloogiapark Mustamäel. Tallinna Tehnoloogipargist peab kujunema innovatsiooni ja tehnoloogilist arengut soodustavate teenuste pakkuja; • Osaletakse võrkkoostöö- ja klastriarenguprojektides, milleks on ette nähtud 2005. a 0,2 miljonit krooni; • Tihendatakse koostööd Helsingi kui ühe Tallinnale olulisema välissuhtlemispartneriga. Soodustatakse mõlema linna ametite ja allasutuste ühiste projektide elluviimist ning ühist osalemist Euroopa Liidu (EL) institutsioonide rahastatavates programmides. Pööratakse tähelepanu Tallinn–Helsingi teaduse kaksiklinna projekti käivitamisele; • Arendatakse edasi koostöösuhteid Peterburiga majandus- (sh turismi-) ja kultuurivaldkondades; • Soodustatakse erialaliitude ühistegevust liikmesettevõtete allhangete ja teenuste arendamisel ning ühisürituste (teabepäevad, seminarid, konsultatsioonid) korraldamisel. Rahalisi vahendeid on selleks ette nähtud 2004. a eelarves 0,2 miljonit krooni, 2005. a 0,3 miljonit krooni, 2006. a 0,3 miljonit krooni ning 2007. a 0,4 miljonit krooni; • Viiakse läbi tugistruktuuride ja ettevõtetega erinevaid rahvusvahelisi arenguprojekte, millest kasusaajateks on Tallinna peamiste ja olulisemate majandussektorite ettevõtted; • Erialaliitudega ja teiste ettevõtluse tugistruktuuri institutsioonidega koostöös algatatakse ettevõtlusprojekte piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks ja kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks Euroopa Liidu ühise turu tingimustes. Loetletud tegevuste edukust mõõdetakse järgmiste mõõdikute ja nende sihttasemetega: 1) Tallinna Tehnoloogiainkubaatorisse asuvate ettevõtete keskmine arv aastate lõikes: 2004 – 10, 2005 – 15; 2006 – 22 ja 2007 – 30 firmat; 2) koolitust saanute arv (koolitust ja teavet saanud osalejate arv) Tallinna linna osalusel/toetusel läbi viidud tööjõu kvaliteedi tõstmisele suunatud projektides: 2005 – 2000; 2006 – 2200; 2007 – 2300. Tööhõive suurendamiseks pannakse rõhku uute töökohtade loomisele, töötute konkurentsivõime tõstmisele ja investeeringute ligimeelitamisele, milleks tehakse järgmist: Uute töökohtade loomiseks: • ehitatakse välja Lasnamäe tööstuspark (vähemalt 1500 uut töökohta); • kaasfinantseeritakse uute töötajate väljaõpet; • toetatakse töötutele ajutisi töökohti pakkuvate firmade tegevust; • rakendatakse töötuid heakorratöödel. Töötute konkurentsivõime tõstmiseks: • toetatakse suuremates tootmisettevõtetes loodavaid täiendus- ja ümberõppekeskusi; • rajatakse töötute aktiviseerimiskeskuseid kriitilistesse piirkondadesse; • munitsipaalametikoolide loomine. Välisinvestorite investeerimishuvi tõstmiseks: • osaletakse messidel; • korraldatakse teavitusüritusi koostöös kohalike ettevõtlusorganisatsioonidega sihtriikides (Skandinaavia ja Põhja-Euroopa); • luuakse ja hoitakse kontakte ajakirjanikega välismeedia huvi suurendamiseks; • tagatakse investorite ja ettevõtjate teenindamise hea tase. Arvestatakse ettevõtete huvisid linna planeerimisel ja infrastruktuuri väljaehitamisel, sh: • arendatakse välja Paljassaare sadam koos tööstuspargiga, luuakse head tingimused kruiisilaevade randumiseks ning kasutatakse Katariina kai võimalusi jahisadama rajamiseks; • rajatakse tööstuspark Lasnamäele; taotletakse tootmise arendamiseks sobivaid maid munitsipaalomandisse, planeeritakse ja võetakse kasutusse uusi tootmisalasid, mille tulemusena kasvab tööhõive; • taotletakse 2007. aastast vahendeid EL struktuurifondidest investeeringuteks Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremisse, sh trammiliini projekteerimiseks ja ehitamiseks Lasnamäe kanalisse. Tööhõive suurendamiseks on vajalik 2005. a jooksvateks tegevusteks 7,6 miljonit krooni, 2006. a 7,9 miljonit krooni ning 2007. a 7 miljonit krooni. Lasnamäe Tööstuspargi investeeringuteks on vajalik 2005. a 20 miljonit krooni, 2006. a 20 miljonit krooni ning 2007. a 10 miljonit krooni. Kopli ametikooli investeeringuteks ja tegevuskuludeks on vajalik 2005. a 7 miljonit krooni, 2006. a 7 miljonit krooni ja 2007. a 7 miljonit krooni. Loetletud tegevuste edukust mõõdetakse järgmiste mõõdikute ja nende sihttasemetega: 1) Tallinna osalusega välisinvestoritele suunatud messide ja rahvusvaheliste teavitusürituste arv: 2005 – 7; 2006 – 7; 2007 – 8; 2) Lasnamäe tööstuspargi rajamine: 2005 – projekteerimise alustamine; 2006–2007 – kommunikatsioonide väljaehitamine; 3) 2005–2006 EL struktuurifondidest vahendite taotluse ettevalmistamine (uuringute teostamine ja projekti koostamine) ja esitamine. Turismitulude suurendamiseks võetakse ette järgmist: • Tallinna tutvustatakse sihipäraselt kui atraktiivset puhketurismi sihtkohta Tallinna jaoks olulistel sihtturgudel. Turundustöö tulemusena on Tallinn turistide jaoks tuntud reisisihtkoht, koos konkurentsivõimelise, atraktiivse ja positiivse imagoga. Tallinna kui puhketurismi sihtkoha tutvustamiseks korraldatakse välismeediale ja rahvusvahelisele turismitööstusele tutvumisreise, osaletakse turundusüritustel (messid, workshopid), korraldatakse turunduskampaaniaid, hallatakse ja arendatakse Tallinna turismiveebi, antakse välja turundusmaterjale (trükised, video, foto CD-d jms) ning levitatakse neid. Viiakse läbi iga-aastasi väliskülastajate küsitlusi, uuringuid ja monitooringuid, et omada infot muudatustest ja trendidest ning vastavalt sellele võetakse vastu kiireid ja pädevaid turundusotsuseid. Rahalisi vahendeid on 2004. a ette nähtud 6,716 miljonit krooni, 2005. a 11,9 miljonit krooni, 2006. a 14,5 miljonit krooni ning 2007. a 16 miljonit krooni; • Tallinna tutvustatakse sihipäraselt kui tunnustatud konverentsiturismi sihtkohta, et aidata kaasa rahvusvaheliste ürituste jõudmisele Tallinnasse. Osaletakse konverentsiturismialastel turundusüritustel, antakse välja sihtgrupile suunatud infomaterjale, korraldatakse tutvumisreise ürituste korraldajatele, meediale jms. 2004. a on rahalisi vahendeid ette nähtud 1,228 miljonit krooni, 2005. a 2,3 miljonit krooni, 2006. a 3 miljonit krooni ning 2007. a 3,999 miljonit krooni; • Tutvustatakse linna vaatamis- ja kultuuriväärsusi, turismiobjekte ning tõstetakse nende külastatavust kultuuriturismitoote Tallinn Card (TC) abil, mis muudab Tallinnaga tutvumise mugavamaks ja lihtsamaks ning Tallinna külastuse pikemaks. Tallinn Card toodab omatulusid. 2004. a rahalisi vahendeid on ette nähtud 0,693 miljonit krooni (+ TC partneritele väljamakstavad summad 1,563 miljonit krooni), 2005. a 0,999 miljonit krooni (+ TC partneritele väljamakstavad summad 1,911 miljonit krooni), 2006. a 1,2 miljonit krooni (+ TC partneritele väljamakstavad summad 2,262 miljonit krooni) ning 2007. a 1,3 miljonit krooni (+ TC partneritele väljamakstavad summad 2,68 miljonit krooni); • Suurendamaks Tallinna atraktiivsust turismi sihtkohana aidatakse kaasa uute meelelahutuskohtade tekkimisele. Olulisemaks on Kopenhaageni Tivoli taolise vaba aja- ja kultuuripargi rajamine Tallinnasse, mille tulemusena tehtaks läbi aegade suurim investeering (ca 1,5 miljardit krooni) Tallinna territooriumile, loodaks 2000–3000 uut töökohta, suureneks oluliselt turistide arv ja nende Tallinnas viibimise aeg, kasvaks ettevõtlusaktiivsus ning suureneks paljude ehitus-, toitlustus- ja reklaamifirmade käive. Tallinna linn on aktiivne koostööpartner Kopenhaageni Tivoli investoritele; • Läbi infrastruktuuri ja turismiarendustegevuse (heakord, turvalisus, turismiviidad, avalikud tualetid, turismibusside parkimis- ja peatumisalad, majutusettevõtete kvaliteet jms) pakutakse Tallinna külastajale kvaliteetset ja turvalist linnakülastust. Tallinna Turismiinfokeskuses tagatakse Tallinna külastajate varustamine kvaliteetse ja adekvaatse turismiinfoga, et suurendada Tallinna huviväärsuste külastusi, turismitoodete ja -teenuste tarbimist. Koostöös Läänemereregiooni pealinnade, turismiorganisatsioonide, EAS Turismiarenduskeskuse ja teiste turismi arendamisega seotud institutsioonidega Eestis ja Euroopas (nt Federation of European Cities Tourist Offices – European Cities Tourism) osaletakse erinevates arendus- ja turundusprojektides (sh EU projektid), kaasates ka erasektori; 2004. a on rahalisi vahendeid ette nähtud 0,295 miljonit krooni (+ Turismiinfokeskuses kauba tarnijatele makstavad summad 0,59 miljonit krooni), 2005. a 0,35 miljonit krooni (+ Turismiinfokeskuses kauba tarnijatele makstavad summad 0,63 miljonit krooni), 2006. a 0,41 miljonit krooni (+Turismiinfokeskuses kauba tarnijatele makstavad summad 0,67 miljonit krooni) ning 2007. a 0,47 miljonit krooni (+Turismiinfokeskuses kauba tarnijatele makstavad summad 0,69 miljonit krooni). Loetletud tegevusi mõõdetakse järgmiste mõõdikute ja nende sihttasemetega: 1) turismitöösturitele korraldatud info- ja teabepäevade, koolituste arv aastate lõikes: 2005 – 20, 2006 – 25, 2007 – 25; 2) Tallinna kui puhke- ja konverentsiturismi sihtkohta tutvustavad turundusüritused (messid, workshopid, kampaaniad, esitlused): 2005 – 25, 2006 – 29, 2007 – 35; 3) ajakirjanike arv, kellele on Tallinna vahetult tutvustatud e korraldatud tutvumisreis: 2005 – 240, 2006 – 200, 2007 – 190; 4) Tallinn Card’iga sooritatud külastuste arv: 2005 – 52 500, 2006 – 62 160, 2007 – 73 640. Tallinna Brüsseli esinduse suutlikkuse tõstmiseks koostööks Tallinna linna, EL ning EL liikmesriikide ja regioonide ametiasutuste vahel suurendatakse selle koosseisu 2005. a kuni kahe töötajani. Kõigis käesoleva peaeesmärgi elluviimise tegevustes kaasatakse nii palju kui võimalik välisabi, sh EL struktuurifondide vahendeid. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 15 tabelis «Eelarve kulud 2002–2007» real «Ettevõtlus» ning tabelis «Investeeringud 2002–2007» real «Ettevõtlus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on järgmised peamised riskid: • Väikeettevõtluse inkubatsiooniteenus ei käivitu korralikult erinevatel põhjustel, nagu: • algajate ettevõtjate vähene huvi pakutava teenuse vastu, mille tagajärjel on ruumid alakasutuses või • teenuste tase ei taga inkubeeritud ettevõtete elujõulisust nende lepingujärgsel tähtajal inkubaatorist lahkumisel; • Tallinna Tehnoloogiapargi väljaarendamine venib seda toetava PHARE projekti hanke- ja finantseerimisprotseduuride tõrgete tõttu; • Maareformi venimise ja maaomandivaidluste tõttu takerdub Paljassaare ja/või Lasnamäe tööstuspargi rajamine. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: • Algajate ettevõtjate huvi äratamiseks korraldatakse lisaks avalikele konkurssidele spetsiaalseid infoüritusi, tutvustades ja külastades juba töötavaid inkubaatoreid; • Inkubaatorite teenuste hea taseme kindlustamiseks uuritakse perioodiliselt asukate rahulolu, vajadusel tagatakse teenusepakkujate koolitus (võimalus – koostöös Helsingiga); • Väljuvate ettevõtete elujõulisuse kindlustamiseks määratletakse inkubatsioonilepingutes tingimused, millele peab inkubeeritud ettevõte vastama ning mille mittesaavutamisel on võimalik lepingut pikendada; • Tehnoloogiapargi hanketähtaegade järgimiseks alustatakse hanke ettevalmistamist mitu kuud enne lõpptähtaega, et jätta varuaega võimalike vigade kõrvaldamiseks. Hankelepingu ettevalmistamine tellitakse vastava kogemusega konsultandilt; • Tööstusparkide rajamise omandivaidlustesse takerdumise neutraliseerimiseks valitakse välja ja reserveeritakse planeeringutega täiendavad selleks otstarbeks sobivad alad ja alustatakse viivitamatult nendega seotud omandiküsimuste lahendamist. 2. Kõrge teeninduskultuuriga ja tegusad linnaasutused 2.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Käesoleva peaeesmärgi poole liikumine seondub strateegia «Tallinn 2025» linnarahanduse ja -juhtimise allstrateegiaga, mis katab järgmisi tegevusvaldkondi: finantsjuhtimine, ressursijuhtimine, avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, linna organisatsioonistruktuur ja personal ning juhtimise infosüsteemid.5 Finantsjuhtimise valdkonna ees seisab strateegiliselt olulise ülesandena linnaeelarve finantsmudeli rakendamine ja rahavoogude ohjamine.6 Ajavahemikul oktoober 2001 – mai 2002 töötati välja Tallinna linna finantsjuhtimise mudel. Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 329 kohustab Tallinna Linnavalitsust nimetatud mudelit juurutama täies mahus. Juurutamisprojekti lõpptähtaeg on 31. märts 2007. a. Juurutusprojekti jaoks moodustas linnavalitsus 2003. a märtsis projekti juhtorganid – nõukogu ja juhtrühma ning määras projekti teostamiseks projektiorganisatsiooni. Sama aasta aprillis Tallinna Linnavalitsuses heaks kiidetud tegevuskava alusel on linnas ellu viidud mitmed mudelis fikseeritud põhimõtted, näiteks 2004. a eelarve koostati tekkepõhisena. Sealhulgas Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Kommunaalameti haldusalas määratleti rida tooteid ja nende osas esitati linnaeelarve koosseisus ka tootepõhine eelarve. Juurutusprojekti «raamatupidamise osaprojekt» raames koostati linna raamatupidamise sise-eeskiri (kinnitatud 11. veebruaril 2004. a Tallinna Linnvalitsuse määrusega nr 11) ja «ressursijuhtimise osaprojekt» raames Tallinna linna eelarve kassalise teenindamise kord (kinnitatud 11. veebruaril 2004. a Tallinna Linnvalitsuse määrusega nr 11). Vastavalt rahandusministri määrusele toimub alates 2004. a kogu linna raamatupidamine kooskõlas uue raamatupidamisseaduse ja riigi raamatupidamise üldeeskirjaga ning eespool nimetatud linna raamatupidamise sise-eeskirja alusel. Sotsiaal- ja Tervishoiuametis, Kommunaalametis, Mustamäe, Kristiine ja Pirita linnaosa valitsustes on katsetamisel finantsjuhtimise mudelile vastav tsentraliseeritud raamatupidamisarvestus olemasoleva tarkvara baasil. Ressursijuhtimine peab kindlustama linna piisava investeerimisvõime.7 Tallinna tulubaasi seisukohalt on oluline Tallinnas elavate isikute kandmine Tallinna elanikuna Eesti Rahvastikuregistrisse. Tallinnas elas 1. juunil 2004. a 398 586 elanikku. Tallinna elanike arv kasvas 2002. a hoolimata negatiivsest loomulikust iibest positiivse rändeiibe ja peamiselt siin elavate inimeste rahvastikuregistris registreerimise läbi 7240 elaniku võrra. 2003. a jooksul viidi Tallinna linnas läbi registreerimata elukohaga elanike registrisse kandmiseks kampaania «Tallinn tasub ära». Sama aasta 5.–15. augustini viidi vastavalt rahvastikuregistri ajutise komisjoni ettepanekule läbi elukoha registreerimise kampaania seonduvalt Euroopa Liitu astumise rahvahääletusega. Suurem sihtgrupp oli seekord Tallinnas õppivad ja elavad lapsed, kes koos oma vanematega ei olnud veel rahvastikuregistri järgi tallinlased. Kampaania peakorraldajaks oli avalike suhete teenistus koos Haridusametiga. 2003. a 8.–12. detsembrini tallinlaseks registreerunud said alates 1. märtsist 30-päevase linna ühistranspordis tasuta sõidu õiguse. Viie päeva jooksul registreeris oma elukoha Tallinnas 980 inimest. 2004. a jooksul viidi läbi veel kaks postituskampaaniat, millede sihtrühmadeks olid Tallinna linna erinevate piirkondade ühiselamute elanikud ning koostöös Riigi Maksuametiga saadeti informatsioon ka nendele Tallinna linnas elavatele isikutele, kes rahvastikuregistri järgi ei ole Tallinna elanikud, kuid kes oma tulumaksudeklaratsiooni kirjutasid elukohaks Tallinna linna. Seisuga 31. jaanuari 2003. a oli tallinlastena registrisse kantud kokku 379 906 ning 1. veebruariks 2004. a juba 393 709 inimest ning 16. augustil 2004. a ületati taas 400 000 tallinlase piir (tabelid 1 ja 2). Elanikkonna arvu suurenemisel arvestatakse sündivuse kasvu, jätkuvat sisserännet ja veel arvele võtmata inimeste potentsiaali. Selle tulemusena võiks Tallinnas aastatel 2004–2014 lisanduda kuni 5000 elanikku aastas. Tabel 1. Tallinna elanike arv linnaositi rahvastikuregistri andmetel 2003. ja 2004. a 1. veebruaril Linnaosa Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kokku 01.02.2003 35 748 42 493 28 797 109 829 63 329 36 216 9516 53 978 379 906 01.02.2004 37 297 44 364 29 494 112 751 65 107 37 969 10 481 56 247 393 709 Kasv aastaga 1549 1871 697 2922 1778 1753 965 2269 13 803 Allikas: Rahvastikuregister Tabel 2. Tallinna elanike arv kuude lõikes 2004. a Linnaosa Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Kokku: 01.01.2004 37 187 44 205 29 424 112 368 64 918 37 772 10 388 56 044 392 306 01.02.2004 37 296 44 364 29 494 112 751 65 107 37 969 10 481 56 247 393 709 01.03.2004 37 452 44 552 29 595 113 040 65 197 38 110 10 584 56 471 395 001 01.04.2004 37 619 44 778 29 746 113 460 65 407 38 229 10 712 56 694 396 645 01.05.2004 37 700 44 960 29 827 113 782 65 584 38 406 10 781 56 813 397 853 01.06.2004 37 765 45 097 29 883 113 997 65 691 38 430 10 833 56 893 398 589 01.07.2004 37 838 45 240 29 913 114 059 65 719 38 498 10 920 56 950 399 137 01.08.2004 37 951 45 342 29 922 114 104 65 834 38 577 11 013 56 990 399 733 Allikas: Rahvastikuregister Vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrustele maksab linn alates 2003. aasta jaanuari lõpust sünnitoetust 5000 krooni ulatuses ning sama aasta 1. septembrist nn ranitsatoetust ehk koolimineku toetust pere teisele ja järgnevatele lastele. Nimetatud toetused ja muud Tallinna linna poolsed sotsiaalsed hüvitised annavad noorperedele suurema kindlustunde laste kasvatamiseks. Toetuste maksmine on ka üheks eeldatavaks mõjuriks laste sündide suurenemisel Tallinna linnas, mida ilmestab järgnev graafik, tallinlaste sündide arv 2002–2004. a juuli (joonis 1). Joonis 1. Tallinlaste sündide arv 2002–2004 I poolaasta.

Allikas: Tallinna Perekonnaseisuamet Valimisseadused annavad võimaluse rakendada valimistel elektroonilist hääletamist alates 2005. a. Selleks et see teostuks, on vajalik teha suur eeltöö. Vabariigi Valimiskomisjon on teinud Tallinnale ettepaneku koostöös viia läbi esmakordselt Eestis elektroonilise hääletamise pilootprojekt linnaelanike küsitluse raames. Kui pilootprojekt on edukas, võib osutuda võimalikuks elektrooniliselt hääletada juba 2005. a kohalikel valimistel. Oluline on elanike teavitussüsteemi parandamine, selle depolitiseerimine ja professionaliseerumine eesmärgiga tagada erapooletu ja asjaliku info jõudmine tallinlasteni. Linnakodanikel on võimalus saada vastuvõtupäevadel andmeid ja neid huvitavat teavet Tallinna Linnavalitsuse ametnikelt ja äripäeviti linnavalitsuse teenindussaalist ja infotelefonilt. Linna organisatsioonistruktuuri ja personali valdkonnas on üheks oluliseks ülesandeks linnaosade arvu, ametite ja linnaosade senisest täpsema tööjaotuse ja kompetentsi määratlemine.8Tallinnas on 8 linnaosa valitsust, 13 ametit, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei. 25. juunil 2003. a sõlmisid Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Tehnikaülikool koostöölepingu uurimistöö «Tallinna linna juhtimise täiustamine» läbiviimiseks. Uurimistöö eesmärk oli analüüsida ja hinnata Tallinna linna praegust juhtimisstruktuuri ning teha ettepanekud võimalikuks Tallinna põhimääruse ja teiste õigusaktide muutmiseks ja uute õigusaktide vastuvõtmiseks koos juhtimisalaste ümberkorralduste rakenduskavaga. Elanikkonna paremaks teenindamiseks toimub pidev ametnike koolitus. 2004. a personali tsentraliseeritud koolituse prioriteetsed valdkonnad on: õigusalane koolitus, juhtimine, Euroopa Liidu alane koolitus ja klienditeenindus. Tsentraliseeritud koolituse iga-aastaste prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramine Tallinna Linnavalitsuse poolt loob eeldused koolitusressursside mõjusamaks kasutamiseks ja koolitustegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks. Juhtimise infosüsteemid on valdkond, millest oluliselt sõltub edasine avalike teenuste osutamise kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Tallinna Linnavalitsus kasutab linnaelanikele teenuste osutamisel riigi ja linna infosüsteemide erinevaid andmekogusid ja registreid. Linna ametiasutuste põhitegevusprotsesside efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on kasutusel digitaalne dokumendihaldussüsteem, linna maa-andmete infosüsteemid ja andmebaasid, riigi rahvastikuregister jt. Andmete kättesaadavus tagatakse Tallinna ametliku veebilehe vahendusel. 2003. a võtsid Tallinna linna ametiasutused kasutusele digitaalse dokumendihaldussüsteemi, mille moodustavad järgmised omavahel integreeritud komponendid: kõikide ametiasutuste dokumendiregistrid, linna avalik dokumendiregister, linnavalitsuse õigusaktide menetlemise süsteem, linnavalitsuse istungite infosüsteem, linnavolikogu õigusaktide menetlemise infosüsteem ja Tallinna õigusaktide register. 2003. a lõpuks valmis Tallinna linnamaa ja maamaksu infosüsteem. 2.2. Lähemad eesmärgid • Hästi toimiv linna finantssüsteem • Kõik tallinlased on registreeritud rahvastikuregistris • Linnaelanike arvamused ja soovid on võimaluste piires arvesse võetud • Linnaasutuste hea koostoimimine avalike teenuste osutamisel • Teenused on internetipõhised ehk pakutakse e-teenuseid • Linnaametnike oskusteabe pidev täiendamine süsteemse õppimis- ja arendustegevusega • Arenenud linnaasutuste optimaalne infotehnoloogiline infrastruktuur • Hästi informeeritud linlased • Head töötingimused linnaasutustes • Ametiasutuste tööprotsessid on avalikud ja jälgitavad • Tasakaalus ja läbipaistev linnaeelarve 2.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsusest nr 329 asus Tallinna Linnavalitsus linna finantssüsteemi toimimise parandamiseks rakendama uut finantsjuhtimise mudelit. Finantsjuhtimise mudeli rakenduskava täpsustati Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003. a otsusega nr 298. Uus mudel näeb ette linna raamatupidamise tsentraliseerimist, üleminekut tekke- ja tootepõhisele eelarvestamisele ning uue infosüsteemi rakendamist. Üleminek uuele süsteemile toimub etapiviisiliselt. 2004. a eelarve koostamisel tehti algust kahe valdkonna (kommunaal- ja sotsiaalvaldkonna) eelarvete koostamisega tootepõhisest metoodikast lähtuvalt. 2005. a eelarve koostamisel kasutatakse antud metoodikat Linnaarhiivi, Ettevõtlus-, Tuletõrje- ja Pääste- ning Perekonnaseisuameti eelarvete koostamisel. Samuti viiakse lõpule kommunaal- ja sotsiaalvaldkonna eelarvete koostamine tootepõhise ideoloogia kohaselt linnaosadega seotud teenuste osas. Eesmärgi saavutamist saab mõõta toimunud tegevuste vastavusega eespool mainitud linnavolikogu poolt kinnitatud rakenduskavale (Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003. a otsus nr 298). Jätkuvalt toimub Tallinnas elavate isikute kandmine Eesti Rahvastikuregistrisse, erinevate dokumentide (nii Eestis kui välismaal välja antud) rahvastikuregistrisse kandmine, digitaalselt allkirjastatud elukohateadete menetlemine. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse rahvastikuregistrisse lisandunud elanike arvuga: 2005 – 5000 el.; 2006 – 2500 el.; 2007 – 2500 el. Linnaelanike vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks tellitakse vastavasisulisi uuringuid ja monitooringuid professionaalsetelt firmadelt. Linna kui terviku toimimise efektiivsuse tõstmiseks peab linnaosadest ja ametitest moodustuma hästi koostoimiv võrgustik. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uurimistöö alusel määratletakse linnaasutuste õigused ja kohustused ning Tallinna Linnavalituse juhtimisstruktuur. Uurimistöö käigus kaardistatakse Tallinna Linnavalitsuse funktsioonide jaotus järgnevas struktuuris: linnavolikogu ja linnavalitsus – linna funktsionaalne ametiasutus – linnaosa (halduskogu, linnaosa valitsus, linnaosa vanem) – linna hallatav asutus. Lepingu kohaselt kaardistatakse ja analüüsitakse järgmiste ametite haldusalasid: Ettevõtlusamet, Haridusamet, Kommunaalamet, Kultuuriväärtuste Amet, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Spordi- ja Noorsooamet ja Säästva Arengu ja Planeerimise Amet ning viiakse läbi sotsioloogilised uuringud, selgitamaks kellele, mis valdkondades ja milliste konkreetsete sotsiaalmajanduslike või administratiivsete teenuste osutamiseks on vajalik linna juhtimise ümberkorraldamine. Sotsioloogiliste küsitlustega uuritakse funktsioonide tsentraliseerimise või detsentraliseerimise otstarbekust elanike, mittetulundusühingute, ärisektori esindajate ning linna hallatavate asutuste seisukohalt ja analüüsitakse kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmise efektiivsust, sh sotsiaalset ja majanduslikku efektiivsust tsentraliseeritud või detsentraliseeritud juhtimismudeli puhul. Linnavalitsus kinnitab iga-aastaselt ametnike täienduskoolituse prioriteedid tsentraliseeritud koolituse korraldamiseks. Teenistujate koolitamisel on mõõdikuks täienduskoolituse läbinud teenistujate protsent kogu linna teenistujatest, mille osas seatakse sihiks: aastaks 2005 – 70%; 2006 – 80%; 2007 – 90%. Linna infotehnoloogilise infrastruktuuri ja rakenduste edasiarendamise alal tegutsetakse mitmes suunas: • Alates 2005. aastast võetakse kasutusele linnale hangitav ühtne finantsjuhtimise tarkvara linnavalitsuse poolt kindlaks määratud I grupi ametiasutuste haldusala ulatuses, sealhulgas eelkõige raamatupidamise osas, tähtsamate funktsioonide lõikes ka eelarvestamise ja ressursijuhtimise osas; • Osaletakse kodanikuportaali kaudu mitmete taotluste elektroonilise esitamise võimalikuks muutmises (elukohateade, rahvastikuregistri infoga seotud sotsiaalabi taotlused). Toimub linna ametiasutuste ametnikele rahvastikuregistri juurdepääsude laiendamise ja isikuandmeid kasutavate andmekogude rahvastikuregistriga sidumisele kaasaaitamine, misläbi paraneb linnaelanike teeninduse kiirus ja kvaliteet; • Jätkuvalt arendatakse Tallinna Linnavalitsuse digitaalset dokumentide haldussüsteemi. Arendatakse välja ja võetakse kasutusele linnavolikogu poolt asutatud elektroonilised registrid ja täiustatakse nende baasil e-teenuseid; • Linna infosüsteemid integreeritakse ruumiandmete infosüsteemiga, laiendatakse andmevahetust erinevate linna ja riigi andmekogude vahel; • Linnavalitsus taotleb koostööd riigiga riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude arendamiseks ja pidamiseks ühiste arengukavade alusel, sh kaasfinantseerimise põhimõtetel, et luua mugav ja lihtne teenusepõhine töökeskkond nii elanikule kui ka ametnikule; • Loodav planeeringute menetlussüsteem liidetakse dokumendihaldussüsteemiga, mille tagajärjel tekib ühe planeeringu kohta toimik, mis sisaldab kõiki asjakohaseid dokumente; • Dokumendihaldussüsteemi täiendatakse nii, et süsteemis on võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada. Aastaks 2007 lõpetatakse paberdokumentide ringlus; • Paremate lahenduste väljatöötamiseks ja kogemuste vahetamiseks on IT-alased koostöölepingud sõlmitud Tartu ja Riia linnaga; • Geograafilise infosüsteemi ja sellega seotud registrite juurutamiseks linnas on alustatud koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Siseministeeriumiga ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega. Eesmärgiks on tagada riiklike registrite võimaluste ärakasutamine linna registrite arendamiseks ja avaliku sektori, sh Tallinna linna, vahendite kokkuhoidmiseks. Linna infosüsteemide arendamise tulemusena peab paranema nii ametiasutuste vaheline koostöö, protsesside läbiviimise kiirus kui ka linnaelanikele suunatud teenuste viimine elektroonilistesse kanalitesse eelkõige Interneti kaudu kättesaadavaks. Sellest lähtuvalt kasutatakse infosüsteemide arendamise mõõdikuna: • täielike e-teenuste arv 2005 – 25%; 2006 – 50%; 2007 – 100% kõigist võimalikest; • (linna)teenuste arv kodanikuportaalis 2005 – 25%; 2006 – 50%; 2007 – 100% kõigist võimalikest; • digitaalselt menetletavate dokumentide maht kõigist dokumentidest: 2005 – 30%; 2006 –50%; 2007 – 100%. Linlaste informeerimise parandamiseks tehakse järgmist: • Tõhustatakse koostööd avalik-õigusliku ja erameediaga eesmärgiga parandada linnaelanike informeerimist. • Tallinna veebileheküljel integreeritakse linnaasutuste pakutavad avalikud inforessursid ning lisaks linnaasutustest pärinevale infole hakatakse pakkuma ka linnaelanikule, ettevõtjale ja turistile muud infot linnas toimuvast (Infovärav «Kuhu minna?»). Kaasajastada Tallinna linna veebilehekülge, muutes kergesti kättesaadavaks linna finants- ja linna vara puudutava teabe. Samuti integreeritakse Tallinna veebileheküljel linnaasutuste pakutavad avalikud inforessursid ning lisaks linnaasutustest pärinevale infole hakatakse pakkuma ka linnaelanikule, ettevõtjale ja turistile muud infot linnas toimuvast. • Linna kommunikatsioonijõudu suurendatakse linna ühtse visuaalse identiteedi väljatöötamise ja süsteemse rakendamisega. • Teavitamise korralduses toetutakse informatsiooni ja kanalite valikul tellitud uuringutele/monitooringutele ja nende analüüsile. Linna arendamisel lähtutakse kodanikuühiskonna põhimõtetest. Renditakse linna poolt korrastatud ruume linna probleemidega tegelevatele mittetulundusühingutele. Linnaasutuste töötingimuste parandamiseks jätkatakse Tallinna Linnavalitsuse ametiasutuste ja linnaosade valitsuste hoonete ja tööruumide korrastamist. Hooned, milles asuvad linnavolikogu, linnavalitsus, kantselei ja enamus linnaameteid ei ole mõeldud büroohooneteks, mistõttu kannatab teeninduskvaliteet ja sellevõrra on suuremad ka halduskulud. Samuti on käeolevaks hetkeks ammendatud hoonete mahud ja kasutusele on võetud mitmeid rendipindu. Sellest olukorrast tulenevalt on vajalik ehitada uus haldushoone, mis võimaldaks kõik linna ametid koondada füüsiliselt ühte kohta, vastaks kaasaja bürooruumi nõuetele ja annaks võimaluse kodanikele pakkuda kaasaegset teeninduskeskkonda. Vahendeid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 20004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 5 tabelis «Eelarve kulud 2005–2007» real «Üldvalitsemine» ning tabelis «Investeeringud 2002–2007» real «Üldvalitsemine». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on peamised riskid järgmised: • Linna finantsjuhtimise taseme tõstmine jääb märgatavalt kavandatust maha, kuna mudeli juurutamist takistavad puudused ametnike oskustes; • Linna elanike registreerumine rahvastikuregistris tallinlasteks vaibub, kuna stiimulid selleks ammenduvad; • Linlaste rahulolu linnaasutuste avalike teenustega ei parane, kuna TTÜ uurimistöö ettepanekuid juhtimise korrastamiseks ei juurutata süsteemselt asutuste ja töötajate inertsi tõttu. Loetletud riskide maandamiseks kasutatakse järgmisi abinõusid: • Finantsjuhtimise mudeli juurutamiseks viiakse kõigile asjaosalistele töötajatele läbi vastavad koolitused; • Juhtimissüsteemi korrastatakse järjepidevalt, sellesse kaasatakse ettepanekute koostajad, viiakse läbi toetavad koolitused; • Luuakse süsteem Tallinna elanike arvu jälgimiseks. 3. Laste- ja noortesõbralikum elukeskkond 3.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Strateegia «Tallinn 2025» hariduse ja noorsootöö allstrateegias on seatud siht «Tallinnas õpivad kõik».9 Linnakeskkonna kujundamine, mis pakub elanikele enesetäiendamise võimalusi ja toetab vaba aja sisukat veetmist, eeldab laialdasi võimalusi huvihariduseks, sportimiseks ja noorsootööks. Ühena esmastest sammudest on toodud «noorte huvitegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine».10 2002. a tegutsesid avatud noortekeskused Tallinna 6 linnaosas: Haaberstis, Mustamäel, Pirital, Kristiines, Nõmmel ja Lasnamäel. 1999/2000. õppeaastal oli spordikoolides õpilaste arv kokku 8605 õpilast, neist 5787 munitsipaalkoolides ning 2818 eraspordikoolides. 1999/2000. õppeaastal oli laste ja koolinoorte loome- ja huvikeskustes gruppide arv kokku 527, osavõtjaid oli 7970 last ja/või noorukit, neist omakorda tüdrukuid 5332 ja poisse 2638. 1999. a oli spordikoole 21 ja spordiklubisid 364. 2003. a korraldati ümber Lasnamäe Avatud Noortekeskus. Uue nime all alustas tegevust Tallinna Avatud Noortekeskus, mille osakonnad tegutsevad järgmiste nimetuste all: Tallinna Noorte Infokeskus ja Noortelava kesklinna piirkonnas, Nõmme Avatud Noortekeskus, Kristiine Avatud Noortekeskus, Lasnamäe Avatud Noortekeskus ja selle filiaal Mahtra tänaval. Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2004. a määrusega nr 9 moodustati noortekogu, mille peamisteks ülesanneteks on noorsootöö parandamine, noorsoopoliitika kujundamine ja noorsooprojektide toetamine linnaeelarvest ning noortekogu analüüsib linna noorsoopoliitika strateegilisi arengusuundi ja arengukava. 2001. a alustati Spordi- ja Noorsooameti poolt spordireformiga Tallinnas. Projekt käivitus 2002. a ja jätkub ka 2004. a Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2002. a määrusega nr 45 kehtestati Tallinna linnas toetatavate spordialade loetelu aastateks 2003–2005 ning Tallinna linna eelarvest eraõiguslikele spordikoolidele ja spordiklubidele toetuse andmise kord. Toetatavate spordialade loetelu täiendati 7 spordialaga: võistlustants, saalihoki, kabe, male, aerutamine, sõudmine ja triatlon. 2002. a töötati välja Tallinnas toetuse eraldamisel eelistatavate spordiehitiste loetelu aastateks 2003–2007 ning Tallinna linna eelarvest spordiehitiste omanikele ja valdajatele toetuse andmise kord. 2003. a toetati 18 spordiehitiste omanikku ja valdajat kokku 7,2 miljoni krooniga. 2003. a töötati välja spordiehitisele vastavustunnistuse väljaandmise kord. Nimetatud korra alusel väljastati 21 spordiehitisele spordiehitise vastavustunnistus. Tallinna haridussüsteemis on 8 põhikooli, 57 gümnaasiumi ja keskkooli, 7 kooli erivajadustega õpilastele, 2 täiskasvanute gümnaasiumi, 8 lasteaed-algkooli, 121 lasteaeda ja -sõime, 2 erilasteaeda, 10 huvialakooli ja Õpetajate Maja – kokku 216 asutust, mis paiknevad ca 645 000 m2-l. Koolihoonete vanus on vägagi erinev – kõikudes uusehitustest sajandite vanuste hooneteni. Hoonete vanus on oluliselt erinev ka linnaosade kaupa – kõige nooremad koolimajad on Lasnamäel ja Õismäel, kõige eakamad Kesklinnas. Tallinna linn on investeerinud haridusasutuste hoonete korrastamisse ajavahemikul 1996–2003 58,4 miljonit krooni. Kooskõlas varasemate koolivõrgu arengukavadega on põhjalikult renoveeritud kesklinnas asuvad ajaloolised koolihooned nagu Tallinna Inglise Kolledž (Estonia pst 10), Tallinna Prantsuse Lütseum (Hariduse tn 3), Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside hoone (Suur-Kloostri tn 10/12) ja peahoone (Suur-Kloostri tn 16), Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (Kooli tn 2) ja Tallinna Reaalkool (Estonia pst 6). Lisaks kesklinna koolidele on renoveeritud veel Tallinna Kivimäe ja Ristiku Põhikool. Kaasaegsed juurdeehitused on saanud Tallinna Nõmme Gümnaasium, Merivälja Põhikool, Tallinna Kurtide Kool ja Nõmme Põhikool. Osaliselt on renoveeritud Vanalinna Hariduskolleegiumi algklasside ja põhikooli hoone, Tallinna Kunstigümnaasium ja Sõle Gümnaasium. 2003. a renoveeriti Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Tallinna 21. Kooli vana koolihoone, valminud on Tallinna 21. Kooli ja Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehitused. Aasta lõpuks valmis Pirita Majandusgümnaasiumi spordihoone. Seega oli 2003. a lõpuks linnas 15 kaasaja nõuetele vastavat osaliselt või täielikult renoveeritud koolihoonet. Samas ei ole unustatud ka lasteaedu ja huvialakoole, mille korrastamisele on suunatud 1/10 eraldatud vahenditest, mis aga ei kata tegelikke vajadusi. Samaaegselt tervikrenoveerimisega on investeeringute arvelt teostatud hulgaliselt osalisi remonte suuremas osas koolimajades. Nii on: • 80% koolihoonetes vahetatud aknad; • 40% koolihoonetes remonditud katused; • 15% koolihoonetes uuendatud elektrisüsteem ja valgustid; • 10% koolihoonetes uuendatud küttesüsteem; • ehitatud ja sisustatud 120 kaasaja nõuetele vastavat klassiruumi; • ehitatud 4 kaasaegset koolistaadioni; • rekonstrueeritud 6 kooliujulat. Muutused Eesti demograafilises olukorras puudutavad Tallinnas eriti koolieelseid lasteasutusi. Tallinna haridussüsteemis on üle 120 munitsipaallasteaia ja -sõime ning 2 erilasteaeda. Koolieelsetes lasteasutustes, nii Tallinnas kui terves Eestis, on kujunenud probleemiks kvalifikatsiooninõuetele vastava personali leidmine. Samuti on väga suur protsent alushariduse õpetajaid jõudnud või lähimal ajal jõudmas pensioniikka. Koolieelsed lasteasutused on käesoleval ajal tõsise probleemi ees leidmaks laste individuaalseks arendamiseks vajalikke erispetsialiste (logopeedid, tegevusterapeudid jt) ning nõustajad. Vanemates koolihoonetes, mida ei ole veel renoveeritud, on peamisteks probleemideks ülemääraselt kulunud põrandad ja avatäited ning tehnosüsteemide ja katuste avariiohtlikkus. Üleüldiseks probleemiks on tõhusa ventilatsiooni puudumine, köökide, söögisaalide ja pesuruumide mittevastavus kehtivatele normidele. Iga aasta teevad tervisekaitsetalitus ja päästeteenistus nii koolidele kui koolieelsetele lasteasutustele hulgaliselt ettekirjutusi. Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrusega nr 38 kinnitati Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001–2005, mis annab konkreetsed suunad teenuste arendamiseks lastele ja lastega peredele. Prioriteet on lastega perede toetamine ja lapse kasvamine perekonnas. Alles äärmisel vajadusel ja seda lapse huvidest lähtuvalt, paigutatakse laps asendushooldusele asutuses. Strateegia suunab põhirõhu sotsiaalprobleemide tekke ennetamisele. Ometigi prognoositakse ka strateegias abivajavate hulga suurenemist11, milleks on ka tõsised põhjused. Eelöeldust tulenevalt tuleb Tallinnas kujundada terviklik ja professionaalne laste hoolekandesüsteem, mis aitab ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist ja süvenemist ning on orienteeritud perede toimetuleku tagamisele.12 Mõjutusvahendite rakendamisest enam tuleb pöörata tähelepanu perekonna õigeaegsele toetamisele ja kriminaalpreventiivsele tööle koostöös kodu, kooli ja lastekaitsega. Lastega perede osas on võtmesõnad «õigeaegne märkamine, probleemide teadvustamine, sekkumine, elukvaliteedi parandamine».13 2002. a avati Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskuses väikelaste varjupaik 8-le lapsele, 2003. a finantseeriti linnaeelarvest 16 väikelapse (alates sünnist kuni 4-aastaseks saamiseni) varjupaigateenust. Varjupaigateenust vajas 2003. a 103 väikelast. 2003. a avati Tallinna Lastekodu Kopli keskuse varjupaik, kus on 10 kohta lastele vanuses 4–18 eluaastat. 1993. a alates töötab Tallinna Laste Turvakeskuse varjupaik, kus on 16 kohta lastele vanuses 4–18 eluaastat. Varjupaiga vajadus on eri aastaaegadel erinev, suvel väiksem, kevadel ja sügisel suurem, seoses laste reisimisega Tallinna. 2003. a vajas varjupaigateenust 353 last vanuses 3–18 eluaastat. Igal aastal vajab Tallinnas varjupaigateenust ligi 1000 last. Ema-lapse varjupaigateenust on võimalik saada korraga 13-l emal koos lastega. 2003. a vajas ajutist varjupaika 55 ema lapsega. Peamised põhjused, miks teenust vajatakse on toimetulekuraskused ja sellest tulenevad eluasemeprobleemid ning perevägivald. Igal aastal on eestkostel 450–500 last, võõrasse perekonda lapsendatakse 30 last, neist 50% välismaale. Lapsendajad saavad soovi korral pereuuringu tellida ja selle eest ise teenuse osutajale (MTÜ-le) maksta. Regulaarset nõustamisteenust kasuperedele rahaliste vahendite puudumisel osutatud ei ole. Nõustamist ja ühepäevaseid koolitusi on korraldatud üksikute projektide raames. 2002. a oli hooldusperes lepinguga hooldusel 148 last ja 15 noort (kuni 21 aastat). 2003. a oli hooldusel 103 last ja noort. Perekonnas hooldusel olevate laste arv on vähenemas. Peamiseks põhjuseks on hooldusperede vähesus. Kuigi riikliku PRIDE programmi raames koolitatakse alates 2002. a hooldusvanemaid, ei ole koolitatavad valmis võtma endale vastutust võõra lapse kasvatamise eest. Lastekodusse suunati 2003. a 69 last, neist 25 Põhja-Tallinnast. Tallinna Lastekodus elab 382 last. Lapsed elavad lastekodus 6–8-liikmeliste peredena. Suurem osa lastekodusse suunatud teismelistest lastest on väljakujunenud käitumis- või sõltuvushäirega. Kasvatustöö kvaliteet lastekodus sõltub lastekodusse suunatud laste seisundist ja lastekodu võimalustest. 2003. a töötas lastekodus 114 kasvatajat/sotsiaaltöötajat/pereema s.o iga lapse kohta oli asutuses 0,3 sisulise töö tegijat. Kasvataja keskmine kuupalk on alla 4000 krooni kuus. Ühe orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse ülalpidamiseks lastekodus eraldas riik 2003. a 60 759 krooni. 2004. a on pearaha suurenenud 67 200 kroonini. Tallinna linna eelarvest on eraldatud vahendid lastekodus elavatele noorte taskurahaks ja koolivaheaegade sisustamiseks ning lastekodu turvateenuse korraldamiseks. 2004. a alguses elas lastekodus 40 täiskasvanuks saanud hoolealust, kes õpinguid ei jätka ja kuuluvad ellusuunamisele, neist 15 vajab toetatud eluaset. Täiskasvanuks saanud ja mitteõppivate noorte ülalpidamist laste hoolekandeasutuses ei finantseerita riigieelarvelistest vahenditest. Täiskasvanud noored peavad saama elada teiste reeglite alusel kui alaealised ja omama asutuses elades rohkem kohustusi, sealhulgas rahalisi. Kuna lastekodus elavate noortega ei ole võimalik teha kirjalikke kokkuleppeid ega panna noortele peale rahalisi kohustusi, on täiskasvanud ja õpingud lõpetanud noorte jaoks vajalik noortekodu asutamine linnaeelarvelistest vahenditest. Puudega täiskasvanud vajavad tugikodu, mis võimaldab neile pikemajalise ja parema ettevalmistuse iseseisvaks eluks. Seni kuni täiskasvanud kasvandike ellusuunamine on korraldamata, ei jätku ka kohti lastekodusse paigutamist ootavatele lastele. Sõltuvusprobleemidega lastele avati 2002. a Tallinna Laste Turvakeskuses 2 uut osakonda. Turvakeskuses on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (ööpäevaringne) võimalik saada 34 sõltuvushäirega lapsel. Teenust vajab vähemalt 20 noort ema aastas. Käitumishäiretega lapsed saavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust MTÜ Eesti Sõltuvushaigete Rehabilitatsiooni Ühingu Tootsi toas (25 last, neist 10 on ööpäevaringsel hooldusel). Lapsi, kes rehabilitatsiooniteenust vajavad on tunduvalt rohkem. Ainuüksi politseis on arvel üle 500 alaealise õigusrikkuja. Rehabilitatsioonitöö ühe õigusrikkujaga võib kesta 6 kuud kuni 3 aastat. Tasuta koolieinet saavad kõik 1–4. klassi õpilased ja need õpilased, kelle majanduslik olukord on peres raske. Tasuta koolieinet on saanud aastatel 2000–2003 keskmiselt 19% õpilastest. Läbi aastate on olnud lasteaias käivate laste tasuta toidu vajajate hulk 16% lasteaialastest, linnaositi on tasuta toidu vajajate laste arv väga erinev. 2002. ja 2003. a said beebivarustuse kõik Tallinna vastsündinud. Päevakeskus on toimetulekuraskustes perede lastele arendamiseks, hooldamiseks ja nõustamiseks loodud asutus. Tallinnas elab 5000 toimetulekuraskustes perede last, kellest vähemalt 500 vajavad päevakeskuse teenust. Laste päevakeskused töötavad Põhja-Tallinna ja Haabersti sotisaalkeskustes. Laste päevakeskuse teenusega on hõlmatud 70 last (linnaasutustes) ja 70 last vabatahtlike organisatsioonide keskustes (finantseeritakse välissponsorite poolt). Tugiisikuteenusega oli 2002. a kaetud 30 depressiivset last ja 2003. a 40 last. Ühele lapsele osutatakse teenust aasta ringselt. Teenust vajavad lapsed, kes kalduvad depressiivsusele või agressiivsule. Lisaks vajavad teenust koolikohustuse mittetäitjad ja käitumishäirega lapsed. Kokku on teenuse vajajaid vähemalt 200. Praeguseks on linnas väljaarendamata laste ennetava peretöö vajadusi arendav laste hoolekande võrgustik (päevakeskused, erinevad nõustamisvormid jne). Lastekaitseametnike töökoormus on suur. Ühe ametniku tööpiirkonda jääb kuni 2500 last, optimaalne oleks 1000. Hinnanguliselt vajab sotsiaalabi ja eestkoste korraldamist vähemalt 10% lastest. 2002. a võeti linnaosades arvele 420 vanemliku hoolitsuseta last, 2003. a oli arvele võetuid juba 500. Psühholoogilist nõustamist pakutakse lastele, noortele ja lapsevanematele Noorte nõustamiskeskuses. Keskuse töötajad viivad läbi koolitusi linna koolide õpetajatele. Aastas nõustatakse kuni 200 isikut. Riskiperedele, konfliktsituatsioonidega peredele ja lastekodust ellusuunatavatele osutatakse alates 1995. a psühhosotsiaalse nõustamise teenust. Teenus sisaldab sotsiaalnõustamist ja praktilist pereabi. Iga aasta on teenusega kaetud 100–120 peret/isikut. Teenust vajab 400 riskiperet, 500 konfliktolukordadega peret ja umbes 30 ellusuunatavat aastas. Vähekindlustatud peredel võimaldatakse tasuta pereteraapia teenust. Teenuse vajaduse otsustab lapse elukohajärgne lastekaitseametnik. Teenust võimaldati 2002. a 60-le perele ja 2003. a 120 perele. 2002. a sai kolmanda ja/või enama lapse toetust 226 ema ja üliõpilasema toetust 178 ema. 2003. a sai kolmanda ja/või enama lapse toetust 497 ema ja üliõpilasema toetust 169 ema ning lapse sünnitoetust 2493 ema. Koolimineva lapse toetust 5000 krooni alates teisest lapsest perekonnas hakati maksma esimest korda 2003. a sügisest ning neid on saanud 942 last. Vähekindlustatud lastega peresid toetati 2003. a linnaeelarvelistest vahenditest 9,5 miljoni krooni ulatuses kokku 9 tuhandele inimesele. Perekonna sissetulekut mittearvestavaid toetusi (lapse sünnitoetus ja toetus lapse kooliminekul) maksti kogumahus 25 miljonit krooni kokku 12,6 tuhandele inimesele. 2000. a alates on linn toetanud Punase Risti kooliranitsa projekti. Projekti raames saavad vähekindlustatud perede lapsed kooli minemiseks ranitsa koos vajalike koolitarvetega. Ühe ranitsa hind on orienteeruvalt 500 krooni. Igal aastal saab ranitsa ligikaudu 600 last. Projekti rahastatakse linna (70%) ja sponsorite (30%) rahalistest vahenditest. Noorte Huvikeskuses Kullo on loodud keskkonnaklass. Nõmme linnaosas renoveeriti loodusmaja. 2002. a toimusid Tallinnas erinevad keskkonnateemalised plakatite/joonistuste võistlused noortele. 2002 ja 2003. a toetati Stockholmi Keskkonna Instituudi Tallinna filiaali poolt antavat noorte veeauhinda (veealased uurimistööd). 3.2. Lähemad eesmärgid • Lapsi ja noori hõivava, organiseeritud noorsootööga ühendatud sporditegevuse ja huvitegevuse arendamine; o igas linnaosas/asumis vähemalt ühe noortekeskuse avamine o avatud noortekeskuste vaba aja veetmise võimaluste laiendamine ning tegevuste mitmekesistamine o noorte tööbörsi ja tööhõivekodade loomine o spordiorganisatsioonide, noortemalevate ja noorteühingute toetamine ning neile ja noorsootöötajatele koolituste pakkumine o ülelinnaliste ja rahvusvaheliste spordiürituste ning noortemalevate toetamine Tallinnas o kaasaegse sisseseadega võimlate ja spordiväljakute ning muude sportimisvõimaluste kindlustamine kõigis linna elurajoonides o rahvusvahelise noorsootööalase koostöö edendamine ja noorsootöö integreerimine Euroopa Liidu noorsooprogrammidesse • Laste ja noorte igakülgset arengut soodustava, tervisekaitsenõuetele vastava keskkonna tagamine lasteasutustes ja koolides; o korrastatud ja kaasaegsete õppematerjalidega varustatud õppeklasside ja tervishoiukabinettide kindlustamine o laiendada lasteaiavalvet vähemalt kümnesse lasteaeda o pöörata tähelepanu ja leida vahendeid koolieelsete lasteasutuste, pedagoogide tunnustamiseks ja motiveerimiseks o pöörata tähelepanu ja planeerida vahendeid ka haridustöötajate kaasaegsete töötingimuste loomiseks o planeerida tegevused ennetava peretöö läbiviimiseks mõeldud laste hoolekande võrgustiku loomiseks • Lastega perekondi toetava sotsiaalteenuste võrgustiku arendamine; o laste päevakeskuste loomine kõigis linnaosades o regulaarne kasuperede nõustamine o rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine käitumis- ja sõltuvusprobleemidega lastele ja noortele o noorte- ja tugikodu kindlustamine lastekodus kasvanud noortele o kõigile, kes ise ei suuda endale tagada eluaset (lastekodust ellusuunatavad, koduta lastega pered), linna eluruumi üürimise võimaldamine o linna vajadusi arvestava optimaalse lastekaitseametnike arvu tagamine o kõigile vajajatele tasuta koolieine ja lasteaiatoidu võimaldamine o kõigile vastsündinutele tasuta beebivarustuse üleandmise jätkamine o igale Tallinna emale sünnitoetuse maksmise ja lastega perede rahalise toetamise jätkamine o I klassi mineva lapse toetuse maksmine kõigile I klassi minevatele lastele o alushariduse kvaliteedi tõstmiseks ning laste õigeaegseks ning efektiivseks arendamiseks tuleb planeerida tegevused lastele nõustamis- ja tugiteenuste osutamiseks (logopeedid, tegevusterapeudid jt) • Laste ja noorte kaasamine keskkonnakaitsealasesse tegevusse; o suurendatud õpilaste keskkonnakaitse ja säästva arengu alast teadlikkust o loodud võimalused keskkonnahariduse omandamiseks vahetult looduses • Tulenevalt demograafilistest arengutest on vaja prognoosida suuremaid muutusi koolieelsete lasteasutuste võrgus. Koostada lähitulevikuks sarnaselt munitsipaalkoolidele koolieelsete lasteasutuste investeeringutekava. 3.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Lapsi ja noori hõivava, organiseeritud noorsootööga ühendatud sporditegevuse ja huvitegevuse arendamiseks, noorsootöö eesmärkide saavutamiseks arendatakse edasi avatud noortekeskuste süsteemi. Nende tegevuste kaudu suurendatakse laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalusi, väärtustatakse huvialaharidust ja aidatakse noortel teha valikuid. Suurendatakse vabaringide tegevust ja poistele suunatud huvitegevust avatud noortekeskustes. Toetatakse 10 miljoni krooniga huvialaringides, sealhulgas erahuvialaringides käivaid lapsi. Alates 2005. aastast suurendatakse spordiga tegelevatele noortele makstavat pearaha 75 miljoni kroonini. Noorte tööhõiveprobleemide leevendamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks planeeritakse rajada noortekeskuste juurde noorte tööhõivekojad. Probleemsete noorte sotsialiseerimiseks ja kuritegevuse ennetamiseks arendatakse välja noortele mõeldud tugisüsteem. Avatud noortekeskustes korraldatakse erinevaid töökasvatuslikke ja seikluspedagoogikalisi projekte ning viiakse läbi kuritegevust ennetavaid programme. Avatud noortekeskuste tegevuse kaudu suurendatakse laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalusi, väärtustatakse huviharidust ja aidatakse noortel teha valikuid. Noortekeskustes teenuste kvaliteedi parandamiseks ja teenuste kasutajate arvu suurendamiseks soodustatakse noorteühingute ja teiste mittetulundusühingute asutatavaid noortekeskusi nii ruumide üürimisel (tasuta kasutamisse andmine) kui ka antakse muud abi. Töötatakse välja unifitseeritud teenuste nimekiri, rakendatakse teenuste kvaliteedi ja kasutamise intensiivsuse kontrollmehhanism. Munitsipaal- kui ka mittetulundusühingutele kuuluvad tegevusloaga noortekeskused lülitatakse ühtsesse noorsootöövõrgustikku. Noortekeskusi finantseeritakse teenuseid kasutavate noorte arvust lähtuvalt, sõltumata keskuse omandivormist. Kavas on avada igas linnaosas/asumis vähemalt üks noorte vajadustest lähtuv noortekeskus või selle osakond. 2004. a avatakse uued noortekeskused Rahumäel, Kosel ja Männikul. 2005–2006. a planeeritakse avada veel neli avatud noortekeskust järgmistes linnaosades: Koplis, Kesklinnas ja kaks keskust Lasnamäel. 2007. a-ks ehitatakse Merivälja lasteaia vana katlamaja ümber Avatud Noortekeskuseks ning selle juurde rajatakse laste- ja spordiväljakud. Töötatakse välja ja rakendatakse avatud noortekeskuste töö kvaliteedi ja hindamise süsteem. Mustamäe, Põhja-Tallinna, Lasnamäe, Haabersti ja Kristiine linnaosadesse rajatakse eelarves finantsvahendite olemasolul uued avalikud ujulad, parandades lastele ujumisoskuse õpetamise ja linlaste ujumise võimalusi. Avatud noortekeskuste arendamise mõõdikuna kasutatakse järgmisi sihttasemeid: • linnaosade/asumite varustatust avatud noortekeskustega / nende osakondadega: 2005 – 3; 2006 – 4; 2007 – 3; • igas linnaosas kasutab noortekeskuse teenuseid vähemalt: 2005 – 10% ; 2006 – 12%; 2007 – 14% linnaosas elavatest noortest. Spordiorganisatsioonide, noortemalevate ja noorteühingute toetamiseks kaasatakse noorteühingud linna noorsootöö arendamise protsessi. Soodustatakse Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute tegevust ning püütakse leida võimalusi anda neile nende tegevuseks vajalikud ruumid. Organiseeritakse ja soodustatakse noorteühingu juhtide täienduskoolitust. Noorsootöötajatele töötatakse välja ja rakendatakse täienduskoolituse programm. Lahendatakse Kalevi staadioni omandi- ja kasutusküsimused, tagamaks sporditegevuse jätkumise staadionil Linnaosa valitsused ning Spordi- ja Noorsooamet toetavad nii linnasiseste kui ka linnaväliste lastelaagrite tegevust. Jätkates Sihtasutuse Õpilasmalev tegevust luuakse koostöös teiste omavalitsustega vabariiklik noortemaleva organisatsioon hiljemalt 2005. a ning suurendatakse Õpilasmalevale makstavat toetust poole miljoni krooni võrra. Rahvusvahelist noorsootööd ja noorsoovahetust suurendatakse ning soodustatakse seminaride ja koolituste korraldamist. Arendatakse lapsi ja noori internetipõhiselt teavitavat vaba aja veetmise võimaluste infosüsteemi ning tagatakse selle toimimine. Teavitatakse noori vaba aja veetmise, hariduse omandamise ja töökohtade leidmise võimalustest. Linnakodanike sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks rajatakse täiendavalt hooldatud ja valgustatud liikumisradu, avalikke spordiplatse ja mänguväljakuid, parke ja haljasalasid. Arendatakse välja Tallinna edelaosa liikumisradade võrgustik. 2005. a jooksul rekonstrueeritakse Kesklinna mänguväljakud ja ehitatakse avatud spordiväljakud. Mustamäele rajatakse uusi kergliikluse võimalusi, parandades linna rekreatsioonialade kättesaadavust. 2007. a Meriväljal avatava noortekeskuse juurde rajatakse laste- ja spordiväljakud. 2005. a pikendatakse Pirita liikumisrada 5 kilomeetrini. 2005. a alustatakse Haabersti Arengu- ja Vaba aja keskuse, Kakumäe rannapargi ja Rocca al Mare rannapromenaadi ehitust ja finantsvahendite leidmise korral ehitatakse Mustamäe spordi ja vaba aja keskus. 2005. a alustatakse Sõle Gümnaasiumi spordikompleksi (spordisaal, ujula, riietus-ja duširuumid) väljaehitamist. Ehitatakse kolm uut välikorvpalli- ja kolm ekstreemspordiväljakut. Luuakse ja korrastatakse spordibaase laste ja noorte sporditegevuse suurendamiseks. Jätkatakse spordisaalide ehitamist koolide juurde, samuti koolistaadionite renoveerimist ja katmist kunstmurukattega ning koolistaadionite avamist kasutamiseks linnakodanikele. Leitakse võimalusi linna omandis olevatesse spordirajatistesse investeerimiseks ja luuakse soodustusi erainvestoritele spordiobjektide rajamiseks elurajoonidesse. Koostöös erakapitaliga rajatakse vajadusel eelkõige ujulaid ning kuni kaks jääareeni. Luuakse uusi multifunktsionaalseid sportmängusaale ja korrastatakse olemasolevaid sisespordibaase laste ja noorte sporditegevuse aktiviseerimiseks. Toetatakse Tallinnas toimuvate ülelinnaliste ja rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist. Soodustatakse Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute tegevust ning püütakse leida võimalusi anda neile nende tegevuseks vajalikud ruumid. Noori kaasatakse noorsootöö otsustusprotsessidesse ja struktuuriüksusesse. Linna, linnaosade ja ametkondadevahelise noorsootööalase koostöö parandamiseks luuakse komisjone ja võetakse kasutusele teisi koostöövorme (ümarlauad, infonõupidamised, nõukojad jne). Noorsootöö programmide raames arendatakse koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Huvitegevus integreeritakse Euroopa Liidu noorsootööprogrammidesse ning töötatakse välja töö ühtsed alused ning toetamise kord. Noorsootöö arendamise ja tõhustamise jaoks on ette nähtud 2004. a 12,8 miljonit krooni, 2005. a 25,2 miljonit krooni ja 2006. a 28,05 miljonit krooni ning 2007. a 30,61 miljonit krooni. Sporditegevuse toetuseks on ette nähtud 2004. a 55,1 miljonit krooni, 2005. a 75 miljonit krooni ja 2006. a 84 miljonit krooni. Spordiehitiste toetuseks on 2004. a 5,3 miljonit krooni, 2005. a 15 miljonit krooni ja 2006. a 18 miljonit krooni ning 2007. a 20 miljonit krooni. Laste ja noorte sportimisvõimaluste arendamise mõõdikutena kasutatakse sporditegevuse toetust saavate laste ja noorte arvu, linnas toetatavate spordialade arvu ning pärast riiklikul tasandil rakenduvat treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteemi ka kutsetunnistusega treenerite arvu. Toetust saavate laste arvule seatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 19 000; 2006 – 21 000; 2007 – 21 000. Kavas on tõsta toetatavate spordialade arvu järgmiselt: 2005 – 31; 2006 – 35; 2007 – 35. Laste ja noorte igakülgset arengut soodustava, tervisekaitsenõuetele vastava keskkonna tagamiseks koolides ja lasteaedades on Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2003. a määrusega nr 67 vastuvõetud Tallinna munitsipaalkoolide remondi- ja investeeringute kava aastateks 2004–2012. Täna kehtivate tervisekaitse, tule- ja elektriohutuse nõuete ning teiste kaasaegsele õpikeskkonnale esitatavate nõudmiste täitmiseks tuleb suurem osa koolihoonetest kompleksselt renoveerida. Tegelikkuses on lähtuvalt õpilaste ümberpaigutamise logistikast võimalik renoveerida ühel aastal ainult 3–5 koolihoonet. Koos remondiga on ette nähtud koolide sisustuse ja mööbli uuendamine. Koolihoonete renoveerimisel jälgitakse invanõuetele vastavust. Tõstetakse 2005. aastal koolide ja lasteaedade remondiks mõeldud summat 160 miljoni kroonini. Lisaks tervikremontidele jätkub osaliste remonditööde teostamine, mille käigus parandatakse või uuendatakse hoone üksikuid konstruktsioone (valdavalt katused, aknad), tehnosüsteeme, toitlustusplokke ja hügieeniruume. Planeeritud on koolide võimlate ja staadionide remont. Õpikeskkonna turvalisemaks muutmiseks tuleb ette näha koolihoonetesse tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine. Antud investeerimiskava realiseerimisel lisanduks senisele 15-le remonditud koolihoonele veel 43 kordatehtud koolimaja. Seega on kaasaegsed töötingimused tagatud ca 60-s Tallinna koolis. Osaliste remontidega on ülejäänud koolihoonetel korda tehtud põhilised konstruktsioonielemendid ja tehnosüsteemid, remonditud koolide sööklad ja köögiruumid, tualetid ja riietusruumid. Kõikides koolides on vahetatud aknad, mis annab olulise energiasäästu (tabel 3). 2005. aastast toetatakse lapsehoidmise pearahasüsteemi alusel võrdselt linna- ja eralasteaedades käivaid lapsi. Oluliselt on paranenud ka lasteaedade hoonete olukord. Huvikoolide võrk, mis on jaotunud kõikide linnaosade vahel, on korrastatud ja hooned kohaldatud huvitegevuse vajadusteks. Lasteaedade territooriumide paremaks kaitseks laiendatakse lasteaiavalvet vähemalt kümnesse lasteaeda. Kõikides üldhariduskoolides korrastatakse ja sisustatakse kaasaja nõuetele vastavalt tervishoiukabinetid ning suuremates koolides hambaravikabinetid 2005. a jooksul. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hinnangul on vaja 2005. a 2,5 miljonit krooni meditsiinivarustuse uuendamiseks ja 4,8 miljonit krooni tervishoiukabinettide remondiks. Järgnevalt on vaja selle teenuse katteks 2006. a 5 miljonit krooni ja 2007. a 5 miljonit krooni. Nõuetekohaste tervishoiukabinettide avamine ja IT-tehnikaga varustamine üleminekuks elektroonilisele tervisekaardile: 2005 – 10 koolis; 2006 – 20 koolis; 2007 – 20 koolis. Tõhustatakse ennetavat peretööd (laste päevakeskused ja teised perekonda toetavad teenused, lastekaitsetöö linnaosades, võrgustikutöö) teenustevõrgu maksimaalse väljaarendamise kaudu. Raske ja sügava puudega lastele ning täiskasvanutele võimaldatakse toimetulekut toetavat ja arendavat päevategevust ja -hoidu. Käitumishäiretega lastele võimaldatakse tugiisikuteenust ja luuakse veel 2 ööpäevaringset rehabilitatsioonikeskust. Suurendatakse kinnise režiimiga rehabilitatsioonikeskuse kohtade arvu alaealiste sõltlaste tarvis, ühtlasi luuakse võimalus saada päevast rehabilitatsiooniteenust. Asutatakse võõrutusraviüksus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus sõltuvusprobleemidega rasedatele ja lastega emadele. Asendushooldust vajavatele lastele hoolduse korraldamisel kasutatakse riikliku PRIDE programmi võimalusi. Käivitatakse kasu- ja adoptiivperede supervisioon ja telefoninõustamine ning korraldatakse kord aastas seminare kasuperedes esinevate probleemide käsitlemiseks nii kasuvanematele kui ka lastekaitse spetsialistidele. Soodustatakse kasuperede tegevust enesetäiendamisel lastekasvatamise valdkonnas. Lastekodust ellusuunatavatele noortele, kes pole veel võimelised iseseisvat elu alustama või kes ootavad eluaseme eraldamist, võimaldatakse koht noorte- või tugikodus. Jätkub igale Tallinna emale sünnitoetuse maksmine, vastsündinutele tasuta beebivarustuse üleandmine ja lastega perede rahaline toetamine. Laiendatakse I klassi mineva lapse toetuse maksmist kõigile lastele ning kõigile vajajatele tagatakse jätkuvalt tasuta koolieine ja lasteaiatoit. 2005. a-ks töötatakse vaesuspiiril elavate perede laste tarbeks välja täiendavate toetuste süsteem, et lapse kõik normaalset arengut tagavad vajadused (sealhulgas sportimine ja huvitegevus) oleks rahuldatud. Lastekaitsevõrgustikku kaasatakse erinevate ametkondade, asutuste ja organisatsioonide esindajad. Lastele ning lastega peredele suunatud tegevuste peamised mõõdikud ja nende sihttasemed on järgmised: • Laste päevakeskuse teenuse saajaid: 2005 – 140, 2006 – 300, 2007 – 300; • Psühhosotsiaalset nõustamist saavaid kliente: 2005 – 120, 2006 – 200, 2007 – 200; • Tugiisikuteenust saavaid kliente: 2005 – 40, 2006 – 100, 2007 – 100; • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel sõltuvushäirega lapsi: 2005 – 44, 2006 – 44, 2007 – 44; • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus noortele rasedatele ja emadele vastsündinutega: 2005 – 10, 2006 – 10, 2007 – 10; • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavaid käitumishäirega lapsi: 2005 – 25, 2006 – 50, 2007 – 50; • Noortekodu teenus: 2005 – 16, 2006 – 16, 2007 – 16; • Tugikodukohti: 2005 – 16, 2006 – 16, 2007 – 16; • Lastekaitseametnike arv: 2005 – 41, 2006 – 60, 2007 – 60; • Imiku hoolduspakkide väljastamine: 2005 – 3800; 2006 – 4000; 2007 – 4200; • Koolitoetust saavate laste arv: 2005 – 3000, 2006 – 3100, 2007 – 3200. Laste ja noorte keskkonnaalasesse tegevusse kaasamiseks luuakse ja viiakse ellu keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmise erinevaid programme, nt koolimetskondade loomise kaudu. Alustatakse Turbuneeme loodusmaja rajamist. Keskkonnaalase tegevuse mõõdikuks on linnaosad, kes on kaasatud koolimetskondade arv, millele seatakse järgmised sihttasemed: 2005 – Nõmme, 2006 – Pirita ja Haabersti, 2007 – Põhja-Tallinn, Kesklinn, Mustamäe, 2008 – Lasnamäe ja Kristiine. Linnavalitsus eraldab miljon krooni kooli- ja lasteaialaste teatrikülastuste toetusteks. Luuakse ja korrastatakse spordibaase laste ja noorte sporditegevuse suurendamiseks. Vähekindlustatud perede lastele pakutakse huviala- ja sportimisvõimalusi. Suurendatakse vabaringide tegevust ja poistele suunatud huvitegevust avatud noortekeskustes ning toetatakse nii linnasiseste kui ka linnaväliste lastelaagrite tegevust linnaosa valitsuste ja linnaametite poolt. Luuakse noorsootöös osalemiseks riskirühma kuuluvatele noortele elukvaliteedi jätkuvaks parendamiseks võimalused, et nende erivajadus ei saaks takistuseks nende osalemisel noorsootöös ning tagatakse nende parema sotsiaalse toimetuleku ja kaasamise ühiskond. 2004. a nähakse rahalisi vahendeid selleks ette 2 miljonit krooni ja 2006. a 3 miljonit krooni ning 2007. a 4 miljonit krooni. Abivajavad lapsed võetakse õigeaegselt arvele ja suunatakse hoolekandeteenuste juurde. Tõhustatakse ennetavat peretööd (laste päevakeskused ja teised perekonda toetavad teenused, lastekaitsetöö linnaosades, võrgustikutöö) teenustevõrgu maksimaalse väljaarendamise kaudu. Soodustatakse kasuperede tegevust enese täiendamisel lastekasvatamise valdkonnas. Laste ja lastega perede abistamisel lähtutakse laste vajadustest, laiendatakse lastele pakutavate teenuste mahtu ja nomenklatuuri. Haridusasutustes tagatakse kaasaegsed töötingimused, mis vastaksid tervisekaitsenõuetele. Korrastatakse ja nüüdisajastatakse õppematerjalidega varustatud õppeklassid ja tervishoiukabinet Asutatakse võõrutusraviüksus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus sõltuvusprobleemidega rasedatele ja lastega emadele. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 15 tabelis «Eelarve kulud 2002–2007» real «Sport» ja «Haridus» ning tabelis «Investeeringud 2002–2007» real «Sport» ja «Haridus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimist ohustavad järgmised peamised riskid: • Linnaosades uute avatud noortekeskuste rajamine viibib seoses selleks otstarbeks kohandatavate ruumide kättesaamatuse või pädevate töötajate mitteleidmisega; • Tugi- ja noortekodu teenuste alustamine venib, kuna ei suudeta valida ja kohandada selleks sobivaid ruume. • Tugiisikuteenust ei jõuta kavakohaselt laiendada, kuna sobivaid tugiisikuid ei suudeta leida ja välja õpetada; • Laste ja perede toetamise jätkamine linnaeelarvest senistel põhimõtetel võib osutuda raskendatuks nii linlaseks registreerimise kampaaniate edukuse, kui kasvava sündimuse tõttu. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks tehakse järgmist: • Valitakse avatud noortekeskuste ning tugi- ja noortekodu otstarbeks aegsasti välja linnale kuuluvad ruumid, millega pole seotud omandivaidlusi ja detailplaneerimisega seotud vaidlusi, kus personali väljaõpe ajastatakse ruumide valmimiseks. • Tugiisikuteenuste arendamiseks viiakse vastavad koolitused läbi suuremale isikute hulgale, arvestades nende väljalangevust. Koolituse saajatega sõlmitakse lepingud, mis kindlustavad hilisema teenuste osutamise. • Peretoetuste planeerimiseks prognoositakse ase linnaeelarve koostamisel toetusvajaduse võimalikku ootamatut kasvu ja kindlustatakse selle katteallikad. • Nõustatakse ja motiveeritakse laste ja noortega tegelevaid ametnikke ja sotsiaaltöötajaid. Tehakse koostööd lastega tegelevate sidusvaldkondadega (hoolekanne, haridus, noorsoo- ja sporditöö, politsei). Jälgitakse ametkondade, asutuste ja organisatsioonide esindajate koostöö tulemusi lastekaitse koostöövõrgustikus. • Jälgitakse laste ja noorte poolset vaba aja veetmise võimaluste kasutamist ning leitakse võimalusi nende üha täielikumaks hõlmamiseks spordi ja teiste ühiskondlikult väärtuslike vaba aja veetmise võimalustega. Parandatakse ja tõhustatakse infovahetust koolijuhtidega. • Laste ja noorte vajaduste paremaks rahuldamiseks luuakse toetus- ja abivahendeid ning erinevaid tugirühmi. 4. Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus 4.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Käesolev peaeesmärk kuulub Tallinna hariduse ja noorsootöö allstrateegia valdkonda. Selle allstrateegia üldiseks visiooniks on «Tallinnas õpivad kõik» ning esimene üritus selle raames toimus 2004. a. Strateegias lähtutakse arusaamast, et parim keskkond isiksuse arenguks ja elus edukaks toimetulekuks on läbi elukestva õppe14, mille oluliseks eelduseks on haridusasutuste poolt pakutavad kvaliteetsed haridusteenused. Kooskõlas strateegiliste eesmärkidega kehtestas Tallinna Linnavolikogu 19. juunil 2003. a määrusega nr 41 «Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2003–2012». Tallinna Haridusameti haldusalas on 2003. a 217 haridusasutust, sealhulgas 82 üldhariduskooli 54 019 õpilasega. 2003. a sügisest alustasid Tallinnas 3 kooli (Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Paekaare Gümnaasium ja Tallinna I Internaatkool) eelkutseõppe läbiviimist ning Tallinna Sikupilli Keskkool jätkab oma väljakujunenud eelkutseõpet. Tallinna munitsipaalkoolivõrgu ja ametikoolide koostöövõimalused on läbi arutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridusameti vahelises ümarlauas 2002. a suvel. Tallinna Linnavolikogu 5. septembri 2002. a otsusega nr 346 asutati munitsipaalkoolina Tallinna Kopli Ametikool. Avatud Kopli Ametikoolis koolitatakse linnale ja Tallinnas tegutsevatele ettevõtetele vajalikku oskustööjõudu. Vastavalt ametikooli põhimäärusele on kooli ülesanne arvestada eelkõige Tallinna ettevõtete vajadusi. Tallinna Kopli Ametikool alustas õppetööd 2004. a sügisel. Kopli Ametikooli astuda soovijad saavad valida nelja eriala vahel: kinnisvarahooldus, trammi- ja trolliveeremi elektrik ja lukksepp, käsitöötoodete valmistamise meister. Kooli õppekavva võetavad erialad on mõeldud nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatele noortele ja kõikidele erialadele oodatakse ka tütarlapsi. Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Linnavalitsus teevad omavahel sõlmitud lepingu alusel koostööd teadus- ja arendustegevuse, õppetöö ning avalike suhete valdkondades. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Humanitaarinstituut, Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Ajaloo Instituut sõlmisid koostöölepingu, mis paneb aluse ülikoolide ühinemisele ning Tallinna Ülikooli loomisele. Leping allkirjastati Tallinna päeval 15. mail 2003. a. 4.2. Lähemad eesmärgid • Optimeeritud ja tervisekaitsenõuetele vastav Tallinna kooli- ja eelkooliealiste lasteasutuste võrk • Kõigile kindlustatud võimetekohane põhiharidus • VII klassist alates rakendatud eelkutseõpe • Välja arendatud ja hästi toimiv Tallinna Kopli Ametikool • Alustatud ettevalmistusi linnale vajalike kutseõppeasutuste munitsipaliseerimiseks • Tallinna linn osaleb Tallinna Ülikooli loomisel 4.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Koolide ja koolieelsete lasteasutuste võrgu optimeerimisel Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012 kohaselt on munitsipaalkooli edukaks toimimiseks vajalikud kriteeriumid järgmised: • põhikooli klassikomplekti mahutavus 18–26 õpilast; • gümnaasiumis klassikomplekti mahutavus 26–32 õpilast; • kooli toimetulekupiir vähemalt 500 õpilast; • gümnaasiumiastmes vähemalt 156 õpilast kahe paralleelklassiga. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustatakse läbirääkimisi linnale vajalike Tallinna kutseõppeasutuste munitsipaliseerimise osas. Koostöös ettevõtjatega täpsustatakse pakutavaid valdkondi ja vastavalt tööturu vajadustele avatakse uusi õppesuundi. 2007. a plaanitakse pakkuda Tallinna Kopli Ametikoolis kutsehariduse omandamise võimalust 600-le õppurile. Tallinna Kopli Ametikooli väljaehitamiseks ja arendamiseks on plaanitud 54 miljonit krooni. Eelkutseõppe rakendamisel valmistatakse kutseõppeasutuste poolt ette vastavad õppekavad selliselt, et neid oleks võimalik rakendada alates 7. klassist. Luuakse õpivõimalused eriõpet vajavatele õpilastele. 2005. aastal alustatakse koostööd Eesti Üliõpilaskondade Liiduga linnale kuuluva Tallinna Üliõpilasmaja asutamiseks. 2004/2005. õppeaastast alustatakse preemia andmist parimale eesti keele õpetajale vene koolis. Riskilastele tagatakse turvalise elukeskkonna, järelevalve ning õpiabi. 2004. a sügisel avati iseseisva asutusena Lasnamäe Lastekeskus 11–17-aastastele noortele. Sõltuvusprobleemide paremaks ennetamiseks koolitatakse välja igas koolis üks narkoprobleemide asjatundja. Lasteaed-algkoolide senise teeninduspiirkonna õpilased asuvad õppima elukohajärgsetes üldhariduskoolides. Kõikidele algklassiõpilastele luuakse üldhariduskoolides tingimused pikapäevarühma kasutamiseks. Korraldatakse õppetöö järkjärguline üleviimine ühte vahetusse, mis võimaldab vastavalt vajadustele suurendada individuaalset lähenemist õpilastele. Hariduse omandamise võimaluste muutmine isikukesksemaks järgib Tallinn 2025 strateegilist tegevussuunda.15 Koolide ja koolieelsete lasteasutuste võrgu optimeerimise mõõdikuks on vastavas rakenduskavas ettenähtud reorganiseerimiste elluviimine. Mõõdikuks selle eesmärgi saavutamisel on põhikooli õpingute katkestajate protsent, millele määratakse järgmised sihttasemed: õppeaastatel 2005/2006 – mitte üle 2%; 2006/2007 – mitte üle 1,5%; 2007/2008 – mitte üle 1%. Eelkutseõppe rakendamiseks üldhariduskoolis valmistatakse kutseõppeasutuste poolt ette vastavad õppekavad selliselt, et neid oleks võimalik rakendada alates 7. klassist. Luuakse õpivõimalused eriõpet vajavatele õpilastele. Mõõdikuks selle eesmärgi jaoks on koolide arv, kus eelkutseõpet antakse. Vastavad sihttasemed määratakse järgmiselt: õppeaastatel 2005/2006 – 5 kooli; 2006/2007 – 7 kooli; 2007/2008 – 9 kooli. Tallinn teeb kõrgkoolidele ettepanekuid vajalike spetsialistide koolitamiseks, neid vajadusi arvestatakse riigitellimuse koostamisel. Tallinna Ülikool hakkab iseseisva õppeasutusena tegutsema kõige varemalt 2005. a septembris. Tallinna Ülikooli eesmärgiks on paindliku ning Euroopa kõrgharidussüsteemi sobituva õppekavasüsteemi kujundamine, mis toetub täisakrediteeritud õppekavadele. Tallinna Ülikooli sihiks on efektiivselt majandava ning finantsiliselt jätkusuutliku ülikooli loomine, mida iseloomustab Tallinnas konkurentsivõimeline palgatase ning võimekus investeerida oma arengusse. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 15 tabeli «Eelarve kulud 2002–2007» reas «Haridus» ning tabeli «Investeeringud 2002–2007» reas «Haridus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on järgmised peamised riskid: • Haridusvõrgu optimeerimine takerdub eri huvigruppide vastuseisu tõttu ning kulutused haridusvõrgule ületavad kavandatu; • Tallinna ametikoolide munitsipaliseerimise kava realiseerumine seiskub selle tõttu, et linn ei suuda pakkuda munitsipaalkoolina tegutsemisega seoses koolidele paremaid arengu väljavaateid; • Eelkutseõpe ei rakendu, kuna kutseõppeasutused pole sellest piisavalt huvitatud; lapsed ei tee oma võimalustest lähtuvaid valikuid ja pikas perspektiivis suureneb töötute arv; • Tallinna Ülikooli loomine pidurdub, sest eri asutuste ja institutsioonide huve ei õnnestu ühitada. Loetletud riskide maandamiseks tehakse järgmist: • Koolivõrgu korrastamisel teavitab linn aegsasti suletavate koolide ja lasteaed-algkoolide lapsevanemaid kavandatud sulgemistest ning võtab meetmeid, et nende koolide õpitingimused, kuhu lapsed üle lähevad, oleksid paremad või vähemalt samaväärsed suletavate koolide omadega. Vabanevatele koolihoonetele leitakse ümbruskonna elanike jaoks atraktiivne kasutusviis; • Eelkutseõppe kiiremaks rakendamiseks kaasatakse koostöös kutseõppeasutustega Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahendeid; • Linn osaleb Tallinna Ülikooli moodustamisega seotud läbirääkimistel aktiivse asjast huvitatud partnerina; • Tallinna linn kaardistab koolist väljalangemise põhjused ning kavandab vajalikud meetmed väljalangevuse ennetamiseks. 5. Linnaelanike kvaliteetne eluase ja heal tasemel kommunaalteenused 5.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seotud linna elukeskkonna arendamise allstrateegiaga. See allstrateegia keskendub linna elukeskkonna kujundamise eri aspektidele nagu linnaplaneerimine, -ehitus ja -arhitektuur, samuti muinsuskaitse- ja omandiküsimustele ning elamumajanduse, kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondadele16. Tallinna hea elukeskkonna visioon rõhutab eelkõige inimest ja tema rahulolu17. Tallinna Elamumajandusameti juhtimisel ja tellimisel on 2003. a valminud kolm suuremat ehitusobjekti, mis on toodud alljärgnevas tabelis 3. Tabel 3. Suuremad lõpetatud munitsipaaleluruumide renoveerimise ja ehitamise projektid 2003. a Aadress Ehitusaeg Üldpindala Eluruumide Korterite Toalisus (m2) pindala (m2) arv (tk) 1-toal 2-toal 3-toal 4-toal Akadeemia tee 34 jaan–dets 2003 2051 1534 66 64 2 Loometsa tn 6 juuni–dets 2003 5655 4441 98 35 42 14 7 Endla tn 12 aug 2003–jaan 2004 3543 2589 51 18 21 10 4 Asula tn 11 jaan–mai 2003 aug–nov 2003 902 329 16 Kokku 231 Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejate eluasemeprobleemi lahendamiseks anti 2002. a üürile kokku 744 eluruumi. Seisuga 1. jaanuar 2004. a on linnaosade valitsustes Tallinna linnalt munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud 4689 isikut, nendest 3401 tagastatud eluruumide üürnikku. Sotsiaaleluruumi taotlejana on arvele võetud 396 isikut. Akadeemia tee 34 nn endine ühiselamu renoveeriti korruste kaupa. Endla tn 12 renoveeriti tervikuna, välja arvatud keldrikorrusel asuvad äriruumid (262 m2), kus vahetati tehnosüsteemid ja ehitati uus põrand. Loometsa tn 6 puhul on tegemist täiesti uute ehitustega. Objektide kogumaksumuseks kujunes ligi 74 miljonit krooni. Tallinna linn on alates 2000. a toetanud korteriühistuid, ühisusi ja korteriomanike ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsevaid seltsinguid järgmise kolme toetuseliigi abil: korteriühistute asutamistoetus, elamu haldamise ja majandamise vastuvõtmise või üleandmise toetus ning koolitustoetus. 2003. a korteriühistute rahaliste toetuste kogusumma oli 1 498 150 krooni. Elamufondi struktuuri parandamisele kaasaaitamiseks on linn astunud samme kortermajade elanike kasuks. Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003. a määrusega nr 15 kinnitati elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise kord. Nimetatud korra alusel väljamakstav intressitoetus reguleerib kortermajade renoveerimistööde toetamist krediidi- ja finantsasutustele väljamakstava summa näol, mille saamisel kohustub krediidiasutus langetama elamumajandusliku laenu intressimäära ning hoidma laenulepingute üld- ja eritingimused soodsatena. 2003. a sõlmiti kokku 60 laenulepingut, intressitoetuse summa moodustas kokku 1 440 376 krooni. Ühistransport Hea linnakeskkonna kujundamisel on oluliseks ühistranspordi kui linna prioriteedi arvestamine liikluskorralduses ja linnaplaneerimises18. Ühistransporti käsitletakse vaatamata selle doteerimise ja sõidusoodustuste kompenseerimise vajadusele mitte ainult kui kuluartiklit, vaid kui kuluefektiivsete ja keskkonnasäästlike liikumisvõimaluste jätkuvust toetavat ennetavat tegevusala19. 2002. a osutati ühistransporditeenust 5,3% võrra enam kui 2001. a. 2002. a kasutas Tallinnas ühistransporditeenuseid 147,5 miljonit sõitjat. Ühistranspordi kulud moodustasid 439,2 miljonit krooni, mis kaeti 256 miljoni krooni ulatuses dotatsiooniga ja 181,7 miljoni krooni ulatuses piletituluga. Piletikontrolöride töö tulemusena on linnale laekunud 7,2 miljonit krooni. Ühissõidukite keskmine vanus oli 2002. a trammidel 20,2, trollidel 14,5 ja bussidel 13,8 aastat. 2003. a kasutas Tallinnas ühistransporditeenuseid 148,9 miljonit sõitjat. Ühistranspordi kulud moodustasid 442,1 miljonit krooni, mis kaeti 243,5 miljoni krooni ulatuses dotatsiooniga ja 198,6 miljoni krooni ulatuses piletituluga. Piletikontrolöride töö tulemusena laekus linnale trahvide eest 4,7 miljonit krooni. Ühissõidukite keskmine vanus oli 2003. a trammidel 20,9, trollidel 13,6 ja bussidel 13,2 aastat. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 40 kinnitati Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004–2010 aastaks. Ühistranspordi paremaks korraldamiseks on vajalik integreerida Harju maakonna ja Tallinna linna ühistransporditeenused planeerimise ja finantseerimise osas. 2004. a on vastavaid läbirääkimisi Harjumaa linnade ja valdadega peetud seoses Tallinna ID-pileti kasutuselevõtuga. Kommunaalteenused Tallinnas on 99% elanikest liitunud ühisveevarustusega ja 95% elanikest ühiskanalisatsiooniga. Vastavalt kehtestatud nõuetele peab tallinlaste joogivee kvaliteet vastama EL joogiveenormatiividele 1. juuliks 2007. a ning 1. aprilliks 2011. a peab kogu Tallinna linn olema kaetud ühiskanalisatsiooniga. Rajatakse sademevee kanalisatsioon ja sademeveepuhastid enne reostunud sademevee juhtimist suublatesse. Seejuures tagatakse looduslike veekogude toide puhta pinna- ja pinnaseveega. Reoveepuhastitest väljutatava heitvee lämmastikukontsentratsiooni vähendamiseks täiustatakse lämmastikuärastust reoveepuhastites. Väljaehitatud ühiskanalisatsioon kaitseb looduslikult nõrgalt kaitstud põhjavett. Rakendatakse linna joogiveevarude säilimiseks vajalikke meetmeid ja tagatakse veeressursi otstarbekas kasutamine ja jaotus. Linna veetarbimine 2002. a oli ligi 90 tuhat kuupmeetrit, millest ligi 84% moodustas pinnavesi, ülejäänud osa põhjavesi. Linn on algatanud Raku-Männiku järvede ja nende ümbruse kaitse ja kasutamise projekti, kuhu on kaasatud mitmed ametkonnad. Valminud on uurimustöö, milles lisaks veekaitselistele abinõudele on käsitletud ka puhkealade rajamise võimalusi. Projekti valmimine on ette nähtud aastal 2006. Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestati 22. detsembri 1999. a määrusega nr 47 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord. Vastavalt sellele määrusele kehtestab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohalik omavalitsus. Soojusettevõtja, kelle soojuse müük ületab 50 000 MWh aastas, peab 1. juulil 2003. a jõustunud kaugkütteseaduse kohaselt kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Energiaturu Inspektsiooniga. Piirhinna kehtestamise reeglid soojusettevõtjale, kelle soojuse müük on alla 50 000 MWh aastas, on reguleerimata. 1998. a Tallinna Linnavolikogu poolt heakskiidetud Tallinna energeetikakontseptsioonist lähtuvalt on moodustatud ja tegutseb Tallinna Energeetikakomisjon. Linna puhtuse tagamine sõltub olulisel määra prügi kogumise ja jäätmekäitluse olukorrast. 2002. a sõlmiti Euroopa Liidu ISPA (Instrument for Structura Policies for pre-Accession) projektide raames leping Tallinna uue prügila juurdepääsutee ja nõrgveetrassi ehitamiseks, juurdepääsutee ja nõrgveetrass valmisid 2003. a. Samadel alustel koostati kavandatava Pääsküla prügila sulgemise eelprojekt ja hanked kuulutati välja 11. mail 2003. a (tööd) ning 18. mail 2003. a (teenused). Tallinnas tekib käesoleval ajal ligi 720 000 tonni jäätmeid, sellest 160 000 tonni olmejäätmeid. Olmejäätmetest taaskasutatakse ca 7%, ülejäänud ladestatakse prügilasse. Aastal 1995 alustas linn ohtlike jäätmete kogumist elanikelt. Aasta-aastalt on lisandunud ohtlike jäätmete kogumise punkte bensiinijaamadesse ja tänaseks on neid üle linna 23. Lisaks on kuues linnaosas (Kesklinn, Kristiine, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn) ka statsionaarsed ohtlike jäätmete kogumise punktid, kus elanikke teenindab koolitatud personal. Üle linna eri kohtades on 19 punast kasti kasutamiskõlbmatute patareide tarvis. Juba viiendat aastat järjest korraldab Tallinn taaskasutatavate jäätmete kogumist elanikelt. Selleks on üle linna 59 liigiti kogumise konteinerit, kuhu elanikud saavad tuua vanapaberit ja pappi, plast- ja klaastaarat ning plekkpurke. Viimaste aastate võrdlevast statistikast nähtub, et elanikud on hakanud üha enam nii taaskasutatavaid kui ka ohtlikke jäätmeid ära andma nendesse kogumispunktidesse. Eraalgatusliku ettevõtmise korras on linna paigaldatud veel ka 12 klaasi kogumise konteinerit. Tallinnas on kaks ametlikku jäätmete ladestuspaika: Kopli ja Väo ladestuspaik ehitus- ja lammutusjäätmetele. Selleks et luua võimalus ka mitteautoomanikele ja eakatele elanikele ohtlike jäätmete äraandmiseks, korraldatakse igal aastal ohtlike jäätmete kogumisreide. Alustatud on eeltöödega jäätmejaamade ning elektri- ja elektroonikatoodete jäätmete vastuvõtupunktide rajamiseks. Elektri- ja elektroonikajäätmete tasuta vastuvõtmine elanikkonnalt tuleb tagada 2005. a augustiks. Alates 2005. a jaanuarist rakendatakse Tallinnas korraldatud jäätmevedu. 2003. a alustas tööd Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas, mis käitleb ligikaudu 60% Tallinna päevastest jäätmekogustest. Sellest kogusest sorteeritakse välja umbes 20% taaskasutatavaid jäätmeid. Ülejäänu ladestatakse prügilasse. 2003. a üheks olulisemaks sündmuseks oli Tallinna uue prügila avamine 2. juunil. Prügila asub Jõelähtme vallas ja on ehitatud kõiki Euroopa Liidu keskkonnanõudeid arvestades. Esialgu prügila vaid ladestab vastuvõetud jäätmeid, kuid kavas on tegevust laiendada ka kompostimise, sortimise ja alternatiivenergia tootmisega. Tallinna linnas tekib rohkesti aia- ja pargijäätmeid, mistõttu linn on astunud esimesi samme nende jäätmete kompostimiseks võimalikult tekkekoha lähedal. Linn on teinud suuremahulisi investeeringuid ja ettevalmistustöid esimese kompostimisväljaku rajamiseks Rahumäe teel. Tulevase väljaku maa-ala on munitsipaliseeritud ja aastal 2004 kuulutatakse välja konkurss sellele väljakule operaatori leidmiseks. On saavutatud kokkulepe puhaste aia- ja pargijäätmete vastuvõtmiseks Tallinna Heitveepuhastusjaama kompostimisplatsil. 2004. a 7. aprillist Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 679-k ühines Tallinn säästva arengutee valiku hartaga (Ålborgi Harta). Rohkem kui 1000 korterelamu juurde on paigaldatud vanapaberikonteinerid. Koos pakendiettevõtjatega on korraldamisel süsteem pakendijäätmete vastuvõtmiseks. Jäätmeteabe paremaks levitamiseks alustati ulatusliku jäätmekampaania «Prügihunt» sarjaga. 5.2. Lähemad eesmärgid • Elamuehitusmahtude suurendamine ning sundüürnike ja teiste abivajajate eluasemeprobleemide lahendamine • Sademevee kanalisatsiooni eelvoolutorustike väljaehitamise lõpuleviimine • Elanike ühistegevuse arendamine • Linna elamufondi struktuuri korrastamine • Erivajadustega kontingendile (vangist vabanenud, alkohoolikud, narkomaanid, kodutud) sobiva majutamisstrateegia • Ühistranspordi liinivõrgu vastavusse viimine elanike elu- ja äritegevuse vajadustega • Ühistranspordi prioriteetsust tagavate liikluskorraldusskeemide kasutamine • Lähtudes keskkonnasäästlikkuse printsiipidest taotleda vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringuteks Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremisse, sealhulgas Lasnamäe trammiliini projekteerimiseks ja väljaehitamiseks • Ühissõidukite pargi uuendamine, sealjuures ka puuetega ja eakate inimeste vajadusi arvestades • Tallinna linna ja tema lähistagamaa ühistranspordi terviklik arendamine • Ühistranspordi juhtimise suutlikkuse tõstmine ning konkurentsi võimaldamine ühistransporditeenuste osutamisel • Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele kättesaadavuse kindlustamine • Tänavate sademevee kanaliseerimise lõpuleviimine • Kaasaja nõuetele vastava loodushoidliku jäätmekäitluse väljaehitamine • Hinnakujunduse strateegia ja piirhindade kasutamine vee, sooja ja ühistranspordi teenustele hinna määramisel • Linna keskkonnaseisundi teadvustamiseks ning edasiste tegevuste kavandamiseks teostatakse täiendavaid keskkonnauuringuid • Koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 5.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Sotsiaalselt toimetulematutele rajatakse Tallinnasse vaestemaja. Linnas elamufondi struktuuri korrastamiseks arendatakse välja elamis- ja rendipindade arvestussüsteem ning luuakse vastav andmebaas. Elanike ühistegevuse arendamiseks antakse vastavaid toetusi. Intressitoetuse ja ühistute koolitustoetuste andmiseks vajatakse 5 miljonit krooni aastas. Korteriühistute kaasfinantseerimisel korrastatakse vähemalt kaheksa korterelamute sisehoovi. Linna ühistranspordi arendamine toimub vastavuses Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutliku arengukavaga, teenindustaseme normidega ning investeeringute ja rahastamise programmiga 2004–2010. Ühistranspordi liinivõrgu vastavusse viimiseks elanike elu- ja äritegevuse vajadustega optimeeritakse sõidugraafikud üks kord aastas ja kogu ühistranspordi marsruutvõrk viie aasta jooksul. Selle eesmärgi saavutamise mõõdikuna kasutatakse ettenähtud graafikute optimeerimise sagedusest kinnipidamist. Ühissõidukite parki uuendatakse investeerides eeskätt kaasaegsetesse ühistranspordivahenditesse. Selleks töötatakse välja ühissõidukitele esitatavad kvaliteedinõuded, sh arvestades nõudeid erivajadusega inimeste teenindamiseks. Vastavalt Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi investeeringute programmile on vajalikud investeeringud veeremi uuendamisse 2005. a 233 miljonit krooni, aastatel 2006–2007 402 miljonit krooni ning aastatel 2008–2010 714 miljonit krooni. Ühissõidukipargi uuendamise peamise mõõdikuna autobusside keskmiseks vanuseks aastaks 2010 kavandatakse trammidel 18, trollidel 12 ja bussidel 10 aastat. Tallinna linna ja tema lähistagamaa ühistranspordi terviklikuks arendamiseks töötatakse 2007. a välja Tallinna ja Tallinna lähipiirkonna planeerimise ja finantseerimise põhimõtted ühistransporditeenuste integreerimiseks. Tõhustatakse ühistranspordi juhtimise haldussuutlikkust, eriti seoses avalike konkursside korraldamise ja sõitjateveo lepingute täitmise järelevalve tõhustamise, samuti teenuse strateegilise arendamisega. Ühistransporditeenuse osutamisel jätkatakse konkurentsi soodustamist ja selleks töötatakse välja põhimõtted ühistranspordiliinide teenindamise avaliku konkursi läbiviimiseks, samuti määratletakse ajagraafik ja valmistatakse ette sõitjateveo lepingute projektid. Ülalloetletud dokumendid töötatakse välja 2006. aastaks. 2006. aastaks töötatakse välja projekt Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremi investeeringuteks Euroopa Liidu abifondidest vahendite taotlemiseks. Euroopa Liidult taodeldakse raha Lasnamäe trammiliini avamiseks. Ühistranspordi parema toimimise huvides kavandatakse lahendused ühistranspordi prioriteedisüsteemi (ühissõidukiradade, ühissõidukeid soosivate foorisüsteemide jt liikluslahenduste) rakendamiseks tänavatel (tänavalõikudel). 2005. aastast antakse väljastpoolt Tallinna pärit üliõpilastele sõidusoodustust ühistranspordis võrdselt Tallinna üliõpilastega. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine on Tallinna Linnavalitsuse prioriteet. Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2004–2015. Nimetatud arengukavas nähakse aastaks 2007 ette Tallinna elanike joogivee kvaliteedi vastavus Eesti Vabariigis selleks ajaks kehtima hakkavaile nõuetele. Samuti nähakse arengukavas ette sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamine ning aastaks 2010 kõigi tallinlaste võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga kogu reoveekogumisalal. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi ja linnaelanikele hea kättesaadavuse kindlustamiseks rajatakse veevarustusega katmata aladel veevarustussüsteemid, renoveeritakse olemasolevad, kuid nõuetele mittevastavad veetorustikud, täiustatakse olemasolevat veepuhastustehnoloogiat veepuhastusjaamas ning rajatakse pumplatele puhastusseadmed. Samuti ehitatakse kanalisatsioon seni kanaliseerimata piirkondades, renoveeritakse olemasolevad, kuid nõuetele mittevastavad torustikud ning tagatakse elanikkonnale maksejõukohased liitumistingimused. Tallinna linna kogukulutused vee- ja kanalisatsioonimajanduse arendamisele tulenevalt linna õigusaktidest ja vee-ettevõtjatega seni sõlmitud lepingutest (millest on maha arvatud AS-st Tallinna Vesi saadav dividenditulu) on lähiaastatel keskmiselt ca 180 miljonit krooni aastas. ÜVK arendamise kavas (arvestades EL direktiivide ja Eesti õigusaktide nõudeid) on vajalike investeeringute maht 2004–2015 Tallinnas tervikuna ligi 4 miljardit krooni. Sellest on AS-i Tallinna Vesi investeeringud ca 1,65 miljardit krooni (sisaldavad linna lepingujärgseid kulutusi kompensatsioonideks jm). Teiste seni määratud vee-ettevõtjate kohta ei ole ülevaadet tulevikuinvesteeringutest, sest need ettevõtted on määratud tegutsema viieks aastaks. Kuna Tallinna linna eelarve võimalused on piiratud, taotleb linn eraldi või koos linna vee-ettevõtjatega täiendavat rahastamist EL struktuurifondidelt. Valmimas on Ülemiste järve sanitaarkaitseala projekt. Projekti eesmärk on toorvee kvaliteedinäitajate parandamine, toorvee puhastamiseks tehtavate kulutuste vähendamine ning selleks vajalike veekaitsenõuete täpsustamine. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimise ja ehitamise eel koostatakse kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised lahendused. See võimaldab säilitada veekogudele ja taimestikule vajaliku hüdroloogilise režiimi ning tagada samas liigniiskuse ärajuhtimise elurajoonidest. Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks vajalikud meetmed on: tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussõbralike lumetõrjevahendite valik, kohalike sademeveepuhastite rajamine, kanalisatsiooni väljaehitamine lahkvoolsetes olemasolevates piirkondades ning olemasolevate kogumiskaevude toimimise ja kogumiskaevude väljaveo kontrolli tõhustamine. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse oluliselt kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös töötatakse 2007. a-ks välja sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade hooldamise teenuse osutamise põhimõtteline lähtealus. Veeressursi kaitseks ning selle säästva kasutamise võimaluste väljaselgitamiseks, samuti pinnase- ja sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteliste lahenduste koostamiseks viiakse läbi uuringud, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel ning tehnosüsteemide väljaehitamisel. Valdkonna arendamisel ja ressursi kasutamise kavandamisel lähtutakse Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast ja Tallinna keskkonnastrateegia 2010 seisukohtadest. Peamisteks mõõdikuteks kvaliteetse ja kättesaadava vee- ning kanalisatsiooniteenuse osutamisel on järgmised: 1. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud majapidamiste (elanikkonna osatähtsus): 2005 – 95,5%; 2006 – 96%; 2007 – 96,5%; 2. Joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele (% võetud proovide arvust): 2005 – 96%; 2006 – 98%; 2007 – 99%. Nüüdisaegne jäätmekäitlus arendatakse välja järk-järgult, mis tähendab eelkõige jäätmetekke vähendamist, liikide kaupa kogumist ja taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Vastavalt riigi ja linna jäätmekavadele peab segaolmejäätmete taaskasutamine tõusma lähiaastatel seniselt 5–10%-lt 35–40%-ni. Peamiseks mõõdikuks selle eesmärgi saavutamisel võetakse jäätmete tekkekoha sorteeritavate olmejäätmete osatähtsus, millele kehtestatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 10%; 2006 15%; 2007 – 20%; 2008. aastaks arendatakse välja neli jäätmejaama, neist esimene alustab tööd aastal 2005. Olmejäätmete taaskasutuse arengut näitavad järgmised sihttasemed: 2005 – 20%; 2006 – 25%; 2007 – 35%. Kvaliteetse eluaseme ja heal tasemel kommunaalmajanduse saavutamiseks optimeeritakse kaugkütte süsteem, määratakse kaugküttepiirkonnad, tagatakse kaugküttevõrkude küttekindlus kaugküttesüsteemide renoveerimisega, kooskõlastatakse kaugkütte hinnakujundus ning soodustatakse elektri ja sooja koostootmist. Müüdava soojuse piirhind kooskõlastatakse Tallinna Linnavalitsuse poolt soojusenergia ettevõtjatele, kelle soojustootlikkus või selle edastamisvõimsus on alla 50 000 MWh aastas, lähtuvalt Energiaturu Inspektsiooni poolt väljatöötatud soojusenergia piirhinna põhimõtetest. Vanades elamurajoonides aitab linn viia elamute elektritarbimise 0,25 kV süsteemilt üle 0,4 kV süsteemile. Elanikkonna paremaks varustamiseks elektrienergiaga kavandatakse koostöös AS-ga Eesti Energia detail- ja üldplaneeringute käigus uute 110 kV alajaamade rajamist. Eesmärgi hinnakujunduse strateegia ja piirhindade kasutamine vee ja soojateenustele hinna määramisel saavutamise suunas kavandatakse järgmist. Aastal 2005 toimub kontroll vee ja sooja üle – hindade läbivaatamine ning ettepanekute tegemine hinnakujundamiseks. Toimub ehitus- ja remonditööde alaste eeskirjade ja normatiivide pidev täiustamine Tallinna linnas. Ühistranspordi hinnapoliitika kujundatakse välja vastavuses jätkusuutliku ühistranspordi arengukavaga. Piletihindu korrigeeritakse üks kord aastas enne linnaeelarve vastuvõtmist. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 15 tabeli «Eelarve kulud 2002–2007» ridadel «Elamumajandus» ja «Kommunaalmajandus» ning tabeli «Investeeringud 2002–2007 ridadel «Elamumajandus» ja «Kommunaalmajandus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on järgmised peamised riskid: • Kokkuleppe sõlmimine ühistransporditeenuse integreerimiseks Tallinna linnas ja Harju maakonnas lükkub edasi, kuna linna ja naabervaldade ja -linnade huvid on erinevad; • Eesti Riiklikusse Arengukavasse 2007–2013 ei lülitata Tallinna elektritranspordi infrastruktuuri ja veeremi investeeringuid, mistõttu ei ole võimalik struktuurifondidest abi taotleda. • Tänavate liikluskoormuste kasv ei võimalda ühistransporti soosivate lahenduste rakendamist; • Tallinna sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine pidurdub linnaeelarveliste vahendite ebapiisavuse tõttu; • Jäätmete tekkekohas liigiti kogumise juurutamine on ettenähtust aeglasem, kuna elanikud ei ole selleks piisavalt motiveeritud ning inimeste käitumisharjumuste muutumine on inertne protsess. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks võetakse ette järgmist: • Läbirääkimistesse maakonna, valdade ja linnadega ühistransporditeenuste integreerimise üle kaasatakse riigi pädevad asutused. Vastastikuse huvi leidmiseks viiakse läbirääkimised vajaduse korra laiemale kui transpordi pinnale; • Jäätmekäitluse edendamisele aidatakse kaasa kampaaniatega. Linn korraldab igal aastal heakorrakuu raames elanikelt probleemsete (autokummid, kodutehnika, suuregabariidiline prügi) jäätmete kogumist ning osaleb aktiivselt elanike teavitamiseks korraldatavates tegevustes; • Läbirääkimised teede finantseerimiseks välisabi programmide kaasamisega. 6. Atraktiivse välisilmega ja ruumikas linn 6.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seoses Tallinna elukeskkonna allstrateegiaga, eelkõige selle linnaplaneerimise ning -arhitektuuri aspektidega. Linnakeskkonna arendamise strateegia paigutub ennekõike «Heaolemise Tallinna» eesmärgi alla, püüdes luua sellist keskkonda, kus ennast hästi saaksid tunda nii kohalik elanik kui ettevõtja, samuti väliskülastajad20. Vanalinn, suur merepiir, saared ja mets (puhkealad) on väärtused, mis peavad olema kõigile avatud ja kasutatavad. Nende abil loodud harmoonia ehitatud keskkonnaga on suureks lisaväärtuseks Tallinna elukeskkonnale21. Kooskõlas eeltoodud taotlustega on Tallinnas pööratud tähelepanu muinsuskaitseliste väärtuste säilitamisele. Tallinnas on käivitatud kirikurenessansi projekt aastani 2006, mille käigus renoveeritakse 21 kirikuhoonet. Tallinna linnamüüril on kokku 26 torni, mille renoveerimist on alustatud. 2002. a oli Tallinna muinsuskaitselised investeeringud kokku 12,08 miljonit krooni. Üheks olulisemaks kujunes Pühavaimu kiriku põlengukahjustuste likvideerimine ja kirikutorni taastamistöö, mis viidi lõpule 2003. a. Muinsuskaitse tegevuskulud kokku olid 2002. a 2,5 miljonit krooni, mille eest tehti väiksemaid ehitus- ja remonditöid, kunstimälestiste restaureerimisi ning muid töid (kaitsekohustiste teatiste väljastamine, tööstus- ja militaarmälestiste komplekside kaardistamine, muinsuskaitsealased loengute- ja ekskurssioonidesarjad jms). Seisuga 1. juuni 2003. a on väljastatud teatisi 30% kinnismälestiste kohta Tallinnas. Linn peab saama avaliku ruumi heaks peremeheks. Erilist rõhku pannakse linna metsade säilitamisele. Metsad aitavad leevendada jätkuvalt suurenevast keskkonnakoormusest tingitud reostuse mõjusid, olles ühtlasi keskkonnaseisundi olulisemaks indikaatoriks. Pargid, mänguväljakud ning avalikud ja lihtsalt mõnusa väljasolemise kohad muutuvad järjest olulisemaks aluseks hea elukeskkonna määratlusele22. 2002. a finantseeriti heakorra ja haljastustöid linnaosades summas 31,7 miljonit krooni (põhiliselt pargid, lastemänguväljakud). Haljasalade arengukavade väljatöötamisega vaadatakse üle ka haljastuse hoolduse korraldus ja eelistatakse ühtset hooldajat. Kesklinnas rekonstrueeriti Kohtu tänava vaateplatvorm. Kristiine linnaosas lõpetati teede ja haljastuse rajamine Cederhilmi pargis. Mustamäe linnaosas alustati Parditiigi pargi projekteerimist ja rajati Lepistiku pargi valgustus. Viimases alustati teede väljaehitamist, mis lõpetati koos haljastuse rajamisega 2003. a. Nõmme linnaosas lõpetati Hiiu staadioni ja Ilo-Liiva pargi rekonstrueerimine, Pirita linnaosas Mähe spordiväljaku ja Kose staadioni rekonstrueerimine, jätkati Merivälja pargi rekonstrueerimist. Põhja-Tallinnas jätkati töid Kopli kalmistupargi rekonstrueerimisel, ehitati osaliselt valgustust ja peateed. Linnaosadesse rajati 26 uut lastemänguväljakut, remonttöid ja täiendusi tehti kuuel lastemänguväljakul ja täielikult rekonstrueeriti Tornide väljaku lastemänguväljak. 2004. a kevadel võttis Tallinna Linnavolikogu vastu Kadrioru pargi arengusuunad aastani 2018, mil park tähistab 300 aastapäeva. Kalmistud on kohad, millel nende põhifunktsiooni kõrval on märkimisväärne muinsuskaitseline ning roheala (miljöö)väärtus. Aastatel 1998–2004 on toimunud Tallinna kalmistute digitaalne mõõdistamine ja elektroonilise arhiivi täiendamine. Kalmistute andmekogust on tehtud Web-i väljund, mis võimaldab kalmistu andmekogu andmete avaldamist e-teenusena. Algatati kalmistute arengukava 2004–2012 I etapi koostamine, samuti Pärnamäe kalmistu urnimatuste alale II tuhakalme väljaehitamine koos tehnilise tööprojektiga. Projekti koostas arhitektuuribüroo Tuul & Järve ning ehitas Limberg Ehitus. Liiva kalmistu ja Raku alevi vahele ehitati piirdeaed koos maa-ala topo-geodeetilise uurimusega. Geodeetilise uurimuse teostas REIB OÜ ja ehitas OÜ Vormikivi. Valmis dokumentaalfilm Tallinna kalmistutest, filmi autor on Jaan Kolberg stuudiost Tristan. Valmistati ette Tallinna kalmistute arengusuundade uurimistöö esitamiseks Tallinna Linnavolikogule ning mille alusel kinnitatakse linna võimalustele ja vajadustele vastav kalmistuvisioon. Tallinna rohealade rajamine ja hooldamine on linnaametnike pideva järelevalve objekt. Aastal 2002 menetleti kokku 1205 puude raidega seotud avaldust või kaebust ning väljastati 1051 raieluba 19 892 puu raiumiseks. Umbes 75% raiutavatest puudest on olnud lehtpuud. Pideva selgitustöö tulemusena keelduvad raietega tegelevad firmad üldjuhul raieloata töövõtust ja vähenenud on ebaseaduslike ja põhjendamatute raiete hulk. 2002. a nüüdisajastati raielubade andmebaasi, iga linnakodanik saab internetis jälgida teavet väljastatud raielubade kohta. Koostati Tallinna haljastuse arengukava, mille üks osa on Tallinna haljastuse arengu kaart. Haljastuse arengukava täpsustab sisuliselt Tallinna rohelise vööndi maakasutustingimus. Kehtestamisel olev dokument on nii linnaaedniku kui ka linnaosade spetsialistide töö aluseks. 2003. a korraldati tänavavalgustust ja liiklusmärke varjavate puude hoolduslõikust linnaosades 800 000 krooni ulatuses. Avatud riigihanke võitis AS Teho. Tööde käigus teostati hoolduslõikust 2138 puule. 2002. a valmis ca 50-minutiline dokumentaalfilm «Tallinna haljastus», mis jäädvustab Tallinna haljastuse hetkeseisu ja on kasutatav õppematerjalina. Ülevaateteose «Tallinna väärispuud» koostamisel andsid oma panuse Tallinna linnaametnikud ning samuti valmis 2003. a Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüs. 2003. a algatati Raku-Männiku järvistu veekaitse projekt, mille käigus telliti ekspertarvamus ning moodustati töögrupp, mis hakkab antud valdkonna probleemidega tegelema. Koolituse ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks korraldati looduskaitsealased näitused Tallinna sadamas ning Tallinn–Helsingi liinil sõitvatel laevadel. Linna välisilme värskendamiseks algatati 2002. a projekt «Vana maja korda» ja «Kohustused peremeestele», mille käigus renoveeriti 19 ust, väljastati 100 välisviimistluse passi, korraldati kampaania infolehele ja otsepostitusega Kassisaba asumis. 2002. a toimus graafilise disaini konkurss «Ettevaatust taskuvaras» ja väikevormide disaini konkursid «Tallinna piiritähised», «Vabaduse monument», «Vabaduse kell» ning 2003. a toimus konkurss «Tallinn Moodul». Vabaduse kell avati 20. augustil 2003. a. Kadrioru purskkaevude kaskaadi ja pargi rajamine jätkub vastavalt Kadrioru pargi arengukavale, projekteerimisel on 9. märtsi pommitamise mälestusmärk. 2004. a ehitab avaliku hanke edukas pakkuja AS Teho uue kodutute loomade hoiupaiga, milles hakatakse vastu võtma ja hooldama Tallinna linnast püütud hulkuvaid lemmikloomi. Linn rajab koertele 8 jalutusväljakut ja 4 ujutamiskohta. Koerte jalutusväljakute ja ujutamiskohtade rajamist jätkatakse järgnevatel aastatel. Tänavapuhastuse osas oli 2003. a tähtsamaks tööks Tallinna teede ja tänavate aastaringse puhastuse avaliku riigihanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine puhastusfirmadega AS Jaakson & Ko (lääne- ja põhjapiirkond), AS Teho (ida- ja lõunapiirkond) ja AS Tänavapuhastus (kesklinn) tähtajaga 01.09.2003 kuni 31.08.2007. Tänavapuhastuse riigihange hõlmab kokku viis piirkonda (puhastatav pind 4 599 047 m2). Piirkondade puhastamise ühe kuu maksumus on 6 853 192 krooni. Toompea WC paremaks ja operatiivsemaks hooldamiseks on väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke käigus sõlmitud valve- ja hooldusleping aktsiaseltsiga Minu Vara tähtajaga 11.12.2003 kuni 10.12.2005. a kuu maksumusega 9985 krooni. Viru väljaku tunneli hoolduseks sõlmiti leping aktsiaseltsiga Lilto tähtajaga 23.04.2003 kuni 31.12.2004. Viru väljaku jalakäijate tunneli hoolduse kuu maksumus on 63 450 krooni. Viru väljaku tunneli rendipindade kasutusele andmiseks korraldati enampakkumine, millele kõrgema pakkumise tegi OÜ Stoppfoto ruutmeetri hinnaga 451 krooni. Tallinn kujundab ettevõtluskeskkonda tehniliste infrastruktuuride väljaarendamise ning territooriumi planeerimisega (vt ka peaeesmärk «Lõpule viidud omandi- ja maareform. Munitsipaliseeritud ja kasutusele võetud maaomand»). 2001. a valmis Tallinna üldplaneering ja koostamisel on Pirita linnaosa, Nõmme linnaosa ja Mustamäe üldplaneering. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala osa üldplaneering valmib 2004. a. Detailplaneeringuid kehtestati aastate lõikes järgmiselt: 1999 – 52; 2000 – 89; 2001 – 69: 2002 – 130; 2003 – 135. 6.2. Lähemad eesmärgid • Ajaloolise pärandi, sh Tallinna vanalinna ja selle lähipiirkonna säilitamine ja eksponeerimine • Väärtpiirkondade välisilme kaitse ja arhitektuurimälestiste korrastamine • Merekultuuri propageerivate ürituste kaudu taastatud meretraditsioonid ja Tallinna kui merelinna kinnitatud positsioon Läänemere regioonis • Elanikkonna teadlikkuse tõstmine säästliku linnaarengu ideedest • Haljasalade võrgustiku ning linnametsade kompleksse hooldamise ja järelevalve tagamine • Haljasmaade inventariseerimise tulemusena koostatud haljasalade koondülevaade ja korrastatud omandisuhted • Linnaruumi keskkonnaohutuse kindlustamine • Keskkonnahoid on saanud Tallinna säästva arengu kavandamisel kindla koha • Likvideeritava haljastuse kompenseerimismehhanismi rakendamine • Linna ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsem suunamine • Linna arengu kavandamine lähtub säästva arengu põhimõtetest 6.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Ajaloolise pärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks jätkatakse projekti «Tallinna Kirikurenessanss». 2006. aastaks renoveeritakse ja avatakse avalikkusele enamik programmis olevaid kirikuid. Renoveeritakse Oleviste kirik, Toomkirik, Kaarli kirik, Peeteli kirik, Issandamuutmise kirik jt. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti (TKA) hinnangul vajab projekti teostamine aastatel 2005–2014 iga vastav aasta 11 miljonit, 12,5 miljonit, 10 miljonit, 5 miljonit ja 5 miljonit krooni. Aastateks 2009 avatakse 8 linnamüüri torni. Linnamüüride tornide renoveerimine teostatakse ajavahemikul 2006–2007. Töödeks nähakse ette sellel ajavahemikul igal aastal 3 miljonit krooni. Tallinna linnamüüri ega torne ei müüda ega erastata. Jätkatakse maa-aluste käikude uuringuid ja koostatakse tööprojektid käikude avamiseks. 2007. aastaks renoveeritakse ja avatakse avalikkusele Rootsi ja Ingeri bastioni ning Wismari ravelliini käigud. Bastioni käikude avamiseks vajalikke töid teostatakse aastaks 2005 3 miljoni krooni ulatuses, aastatel 2006–2007 iga-aastaselt 5 miljoni krooni ulatuses ning ajavahemikul 2008–2009 kokku 27 miljoni krooni ulatuses. Aastaks 2009 väljastatakse kaitsekohustuse teatised 90% kinnismälestistele. See on võimalik riigipoolsete sihtfinantseerimiste abil. Tallinna linna finantsstrateegia 2005–2007 kohaselt kavandatakse kultuurimeetmete reale aastateks 2005, 2006, 2007, vastavalt 152, 157 ja 160 miljonit krooni ning investeeringuteks ajavahemikul 2005–2007 vastavalt 163 miljonit krooni. Antud eesmärgi saavutamise mõõdikuks on peamiste mälestiste renoveerimise ja eksponeerimise ülesannete täitmine, mille osas seatakse järgmised sihid: 2005 – Oleviste kiriku fassaadi renoveerimine: Toomkiriku fassaadide lõpetamine ja akende restaureerimine; Kaarli kiriku tornide restaureerimine; Peeteli kiriku avariiohtliku katusekonstruktsiooni restaureerimine; Pühavaimu kiriku tulekahjus kannatada saanud pikihoone põranda rekonstrueerimine ja pinkide konserveerimine; Rootsi-Mihkli kiriku keldri käikude restaureerimine eemärgil rajada keldrisse Ranna-Rootsi kiriku varade muuseum; Issandamuutmise kiriku ajaloolise interjööri taastamine, tehnosüsteemide ennistamine; Nõmme Saksa Lunastaja kiriku renoveerimine; 2006 – Oleviste kiriku fassaadi ja pikihoone katusekonstruktsioonide lõpetamine; Toomkirikus Jüri kabeli avamine külastajatele ja ajalooliste kirikupinkide restaureerimine; Jaani kiriku lõunakülje juurdeehituse avariiohu likvideerimine; Pühavaimu kiriku siseseinte ja akende restaureerimine; Kaarli kiriku restaureerimistööd; Rootsi-Mihkli kiriku keldriruumide restaureerimise lõpetamine; Advendi kiriku (Mere pst 3) fassaadide restaureerimine; Issandamuutmise kiriku interjööride ja tehnosüsteemide uuendamine; Saksa Lunastaja kiriku renoveerimine; 2007 – Oleviste kiriku akende restaureerimine ja Toomkiriku interjööride taastamine. Korrastatakse kalmistud ja paigaldatakse sissepääsude juurde nende plaanid. Väärtpiirkondade välisilme kaitseks ning nende piirkondade eripärast tingitud vajadustest lähtudes koostatakse ja esitatakse ettepanekud Tallinna ehitusmääruse muutmiseks. Linna välisilme, iseäranis linna miljööväärtuslike piirkondade kujundamisel, arendatakse koostööd linnaasutuste ning linnaasutuste ja linnakodanike vahel ning tagatakse Pirita linnaosale omase aedlinliku ilme ja loodusliku miljöö säilimine, välistades suurte korterelamute ehitamise linnaossa. Linna arendamisel eelistatakse renoveerimist lammutamisele. Vajaduse korral koostatakse ettepanekud linnakujunduslike normatiivaktide täiendamiseks. Koostatakse Tallinna stiiliraamat. Arhitektuurimälestiste korrastamise eelduseks on omanike teadlikkus kaitsekohustuse teatise sisust. Selle parandamiseks korraldab linn teavituskampaaniaid. Soodustatakse ajaloolise väärtusega majade renoveerimist. Ajalooliste hoonete omanikele luuakse mitmekesine toetussüsteem ning premeeritakse igal aastal paremini renoveeritud hooneid ning uuselamuid ajaloolises keskkonnas. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet alustab 2004. a kevadel kampaania «Vana maja korda!» raames akende restaureerimise pilootprojektiga. Projekti eesmärk on kaasa aidata ajalooliste majade algupäraste akende säilitamisele. Suureneb tähelepanu linna keskkonnahoiule – linna keskkonna säästmisele ja parandamisele. Lahenduste otsimisel kaasatakse eksperte ning viiakse ametnike volitused vastavusse valdkonna vajadustega. Kasvab keskkonnahoiu alane koostöö teiste EL liikmesriikidega ja linnavalitsuse või ametiasutuste juhtkonna osavõtt keskkonnahoidu käsitlevatest rahvusvahelistest nõupidamistest. Linnakodanike ja erasektori teadlikkuse kasvu linna säästva arengu eelistest soodustatakse säästva arengu teemaliste trükiste väljaandmise ning keskkonnasõbralike materjalide ja teenuste tutvustamisega. Haljasalade võrgustiku ning linnametsade kompleksse hooldamise ja järelevalve tagamiseks tehakse koostööd Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnaga, korrashoiuks rakendatakse kehtivat klassifikatsiooni ja hooldusnõudeid. Koostatakse kava linna piires olevate metsade (sõltumata nende omandivormist) haldamiseks. Iga mahavõetud puu asemele isutatakse vähemalt viis uut. Väärtuslikud pargid võetakse looduskaitse alla, neid hooldatakse vastavalt klassile ja hooldusnõuetele. Vastavalt Tallinna haljastuse arengukavale on haljasalade rekonstrueerimise ja rajamise finantseerimisvajadus linnaosade kaupa ära toodud alljärgnevas 4 tabelis: Tabel 4. Haljasaladega seotud finantseerimisvajadused 2005–2007 tuhat kr Linnaosa 2005 2006 2007 Haabersti 8550 11 650 11 150 Kesklinn 16 450 4040 2070 *Kadrioru park 15 000 15 000 15 000 Kristiine Löwenruh park 3500 5000 1980 Lasnamäe 8500 3250 1150 Mustamäe 3500 7000 1000 Nõmme 900 1050 450 Pirita 5723 4293 2490 Põhja-Tallinn 10 700 7500 5500 Kokku 68 094 71 193 42 760 Allikas: Kommunaalamet Alustatakse Mustamäe Parditiigi pargi rekonstrueerimist. Põhja-Tallinnas puhastatakse ja heakorrastatakse Stroomi rand ja sinna rajatakse täiendavad parkimiskohad. Stroomi ranna, rannapargi ja Merimetsa piirkonnas rajatakse valgustatud suusarajad ja jalgrattateed (aastal 2005 – I etapp, trassi valik ja projekti tellimine; 2006–2007 – II etapp ehitustööde teostamine). Kase pargi renoveerimistööd planeeritakse lõpetada aastaks 2007. Russalka ja Paljassaare vahelise rannaala üldplaneeringu elluviimiseks korraldatakse ala arenguks rahvusvaheline ideekonkurss. Korrastatakse ja muudetakse atraktiivseks vähemalt viis linna parki ning laiendatakse WiFi (Wireless Fidelity – traadita internet). Pirita linnaosas algatatakse Pirita jõeoru maastikukaitseala planeering puhkekohtade, teede ja valgustuse rajamiseks, nähakse ette meetmed Kloostrimetsa kaitse alla võtmiseks ja haljastuse säilimiseks, jätkatakse Pirita rannapromenaadi projekteerimist ja ehitamist, nähakse ette vahendid Piritale jääva ülelinnalise tähtsusega rannaala arendamiseks, 2005. a pikendatakse Pirita liikumisrada 5 kilomeetrini. Jätkatakse Pirita linnaosa piirides oleva reformimata riigimaa munitsipaliseerimist ja tagatakse Pirita linnaosale omase aedlinnaku ilme ja loodusliku miljöö säilimine, välistades suurte korterelamute ehitamise linnaossa. 2004. a juunis loodi uus Mustamäe-Nõmme maastikukaitseala, mille kaitsekorralduskava rakendub aastatel 2005–2007. Tehakse ettevalmistustöid ning algatatakse projektikonkurss Pae veehoidla puhkeala avalikuks kasutuselevõtuks. Linna välisilme ja haljasalade kaitseks rakendatakse loodavat munitsipaalpolitseid ja arendatakse koostööd korrakaitseorganitega. Väärtegude menetlemisel rakendatakse seaduse kõiki võimalusi. Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti ning Tallinna Maa-ametiga koostöös piiritletakse haljasalade omandisuhted. Haljasalade inventariseerimist on linnaosades juba alustatud. Peamiseks mõõdikuks haljasaladega tehtava töö osas on haljasalade osatähtsus, kus rakendatakse kõiki kehtivaid hooldusnõudeid (momendi seisuga haljasalade pindala kokku 3650 ha). Selles osas seatakse järgmised sihid: 2005 – haljasalade hooldusnormide rakendamine 45% ulatuses; 2006 – haljasalade hooldusnormide rakendamine 48% ulatuses; 2007 – haljasalade hooldusnormide rakendamine 50% ulatuses. Linnaruumi keskkonnaohutuse kindlustamiseks töötatakse 2005. a välja Tallinna linna turvalisuse kontseptsioon, mis arvestab erinevate võimalike riskide realiseerumisega. Teostatakse Tallinna läbivate keskkonnaohtlike transiitveoste keskkonnamõjude hinnang 2005. a. Eesmärgiks on Paldiski suunaliste Tallinna läbivate keskkonnaohtlike transiitveoste lõpetamine 2007. a Tallinna ringraudtee (Aruküla–Männiku–Saue raudteeharu) valmimisel. Aastaks 2006. töötatakse välja Tallinna keskkonnajuhtimissüsteem. Taotletakse riigilt, et Tallinnast ei kujuneks ohtlike veoste ootejaam. Linna ruumilise arengu ja planeerimise senisest efektiivsemaks suunamiseks kindlustatakse kõik linnaosad üldplaneeringutega ja laiendatakse detailplaneerimist linna algatusel. 2005. a algatatakse Haabersti linnaosa üldplaneering, mille esialgne kavandatav maksumus peaks olema 1,3 miljonit krooni. Haabersti linnaosa võrdväärseks arenguks alustatakse Kakumäe, Tiskre, Vismeistri ja Pikaliiva asumites infrastruktuuri ja teedevõrgu väljaehitamist koostöös erasektoriga. Esialgne hinnanguline tööde maksumus ajavahemikul 2005–2007 on iga-aastaselt 100 miljonit krooni. Kehtestatakse Vabaduse väljaku detailplaneering ja pannakse nurgakivi Vabaduse monumendile. Planeerimistegevuse edukuse mõõdikuteks on üldplaneeringute kehtestamine linnaosades: 2005 – Mustamäe, Pirita; 2006 – Nõmme, Haabersti; 2007 – Põhja-Tallinn. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 15 tabeli «Eelarve kulud 2002–2007» ridadel «Kultuur», «Linnaplaneerimine», «Keskkonnakaitse» ja «Heakord ja kommunaalmajandus» ning tabeli «Investeeringud 2002–2007» ridadel «Kultuur» ja «Kommunaalmajandus». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on järgmised peamised riskid: • Miljööväärtuste ja arhitektuurimälestiste kaitset ei suudeta täiel määra tagada, kuna arendajad ja majaomanikud ei pea kehtestatud piirangutest kinni ja linna pädevad asutused ei ole piisavalt resoluutsed väärtegevuse tõkestamisel; • Linna rohealade hoolduse nõuete täielik rakendamine on ettenähtust aeglasem, kuna järelevalve haljasalade seisundi üle on nõrk. Loetletud riskide maandamiseks tehakse järgmist: • Tihendatakse järelevalvet ehituslubade nõuetest kinnipidamise üle ehituslike rikkumiste võimalikult varases staadiumis avastamiseks ja rikkumiste korral rakendatakse täiel määra seadusega võimaldatud sanktsioone; • Rohealade seisundi üle tihendatakse järelevalvet. 7. Lõpuleviidud omandi- ja maareform. Munitsipaliseeritud ja kasutuselevõetud maaomand 7.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Käesoleva peaeesmärgi suunas liikumine on kooskõlas strateegia «Tallinn 2025» elukeskkonna: allstrateegiaga23. Viimane rõhutab vajadust «kokku leppida ja võtta kasutusele uued instrumendid avaliku huvi tagamiseks ja linna kui terviku arenguks». Linn peab maa müümiselt suunduma ümber maa omandamisele ning erasektori pikaajalisele eesmärgistatud kasutusse andmisele. Reegliks peaks kujunema see, et linna kinnisvara ei võõrandata ilma planeeringu ja konkreetse ehitusõiguseta. Linna maapoliitika peab tagama planeeringute realiseerimise ja avaliku huvi kaitsmise»24. Linnarahanduse ja -linnajuhtimise allstrateegias nähakse olulise lahendamist vajava probleemina riigilt maa munitsipaliseerimist25, mis võimaldaks linna efektiivsemat juhtimist. Tallinna pindala on 159,2 km2, merepiir 46 km ja maapiir 59 km. 1993. aastal jagati Tallinn kaheksaks linnaosaks, mille suurus on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti andmetel järgmine: Haabersti 22,2 km2, Kesklinn 27,6 km2, Kristiine 7,8 km2, Lasnamäe 27,4 km2, Mustamäe 8,1 km2, Nõmme 29,2 km2, Pirita 18,7 km2 ja Põhja-Tallinn 15,2 km2. Tallinna halduspiiridesse jääb üks saar, Aegna saar, ja kaks järve, Ülemiste järv ja Harku järv. 31.12.2003 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 28 122 katastriüksust pindalaga 8114,7 ha, mis moodustab 51,3% Tallinna territooriumist. 2004. a on registreeritud 1223 katastriüksust pindalaga 15 827 ha. Tagastatud maad on maakatastris registreeritud 1789,5 ha ehk 11,3% Tallinna territooriumist. 2004. a jooksul on registreeritud 58,7 ha. Ostueesõigusega erastatud maad on maakatastris registreeritud 3162,8 ha ehk 20% Tallinna territooriumist. 2004. a jooksul on registreeritud 103,5 ha. Enampakkumisega erastatavat maad oli registreeritud 23,7 ha ehk 0,1% Tallinna territooriumist. Munitsipaalmaad on maakatastris registreeritud 1347,5 ha ehk 8,5% Tallinna territooriumist. 2004. a jooksul on registreeritud 67,9 ha. Riigi omandis olevat maad oli maakatastris registreeritud 1791,2 ha ehk 11,3% Tallinna territooriumist. 2004. a jooksul on registreeritud 157,7 ha. Käesoleva aja ei kontrolli linn arengu seisukohalt väga olulist Tallinna rannaala. Samal ajal kui mujal Euroopas on rannaalade valdajaks enamikul juhtudel linn, kuulub Tallinna 46 km pikkusel rannajoonel paiknevast 16 sadamast ja sadamakohast linnale vaid Katariina Kai koos kahe hoonega ja 49% pankrotistunud AS Balti Baas aktsiatest (Bekkeri Sadam). Strateegia «Tallinn 2025» näeb ette leppida kokku rannaalade arendamise eelisjärjekord näiteks sadamaaladel Kadriorust Paljassaareni26. 7.2. Lähemad eesmärgid • Lõpule viidud omandi- ja maareform, sh • linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa on linna omandis • Linna omandis olevatelt kinnistutelt ja maadelt püsitulu kindlustamise kava 7.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Tallinna linn taotleb jätkuvalt riigi omandis olevat ning linna ülesannete täitmiseks ja linna arenguks vajalikku maad linna omandisse vastavalt kehtestatud planeeringutele. Selleks määratakse detailplaneeringu koostamise käigus munitsipaalomandisse taotletavad maatükid. Linna omandis olevatelt kinnistutelt ja maadelt püsitulu kindlustamise kava saavutamise võimalusena kaalutakse: • hoonestatud kinnistute puhul rendi/üüritulu saamist; • hoonestamata kinnistute puhul hoonestusõiguse ja kasutusõiguse seadmist; • tasuliste servituutide seadmist üleehituseks; • linna omandis olevate rajatiste ajutisse kasutusse andmise eest tasu võtmist; • muuta valdavaks linna kinnisasjade kasutusse andmine, mitte võõrandamine. Mõõdikuks selle eesmärgi taotlemisel on munitsipaliseerimistaotluste esitamine, milleks seatakse järgmised sihttasemed pindala osas: 2005 – 24 km2; 2006 – 35 km2; 2007 – 45 km2. Töötatakse välja linna vara kasutamise statuut, lähtutakse põhimõttest eelistada vara müügile pikaajalise hoonestusõiguse seadmist avaliku konkursi abil. Ei müüda Raekoja platsi ja selle vahetus läheduses asuvat linna vara. Rannaalade kasutussevõtmise osas jätkatakse koostööd riigi- ja linnaasutuste vahel poolkinniste rannaalade avalikku kasutusse võtmiseks. Pööratakse erilist tähelepanu Paljassaare poolsaarel asetseva riigimaa munitsipaliseerimisele Paljassaare sadama ja tööstuspargi kompleksi loomise eesmärgil, alustatakse Paljassaare atraktiivseks elu- ja puhkekeskkonnaks muutmist ning Tallinna haridus- ja kultuurilinnaku loomisele Patarei piirkonda. Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • Reformimata riigimaa munitsipaliseerimise tempo ei saavuta ettenähtud taset mitmetel põhjustel nagu: riik ei suuda otsustada enda omandisse jäetavaid maid; riik ei suuda kasvanud arvu munitsipaliseerimistaotlusi kiirelt läbi vaadata; linna haldussuutlikkuse tõstmine munitsipaliseerimistaotluste kiiremaks esitamiseks kasvab aeglaselt; osa maadega on seotud kohtuvaidlused jm; • Rannaalade kasutuselevõtmine takerdub takistavate omandivaidluste lahendamise venimise tõttu, linnapoolse planeerimistegevuse ning kasutusse andmise konkursside liigse või avaliku sektori vähese investeerimisvõimekuse tõttu; • Aegna saare kasutuselevõtt venib, kuna linna muud arenguprobleemid on teravamad ja tõrjuvad selle tahaplaanile. Loetletud riskide maandamiseks tehakse järgmist: • Maade munitsipaliseerimise kava tempo seostatakse maade reaalse kasutuselevõtu võimalustega ning kava kindlustatakse piisava tööjõuga; • Rannaalade kasutuselevõtmisega seotud planeeringud kehtestatakse ja konkursid viiakse läbi eelisjärjekorras. Kaasatakse erasektori ning Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid rannaalade välisilme parandamiseks. Täiendavate linnaeelarve väliste vahendite kaasamine leiab prioriteetsuse ka «Tallinn 2025» käsitluses27; • Aegna saare kasutuselevõtu kiirendamiseks otsitakse uusi võimalusi koostööks erainvestoritega. 8. Turvaline elukeskkond 8.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Käesoleva peaeesmärgi saavutamine on seotud sotsiaalse heaolu allstrateegiaga, mille eraldi osaks on turvalisus. Strateegia kohaselt tulemuslikum ja majanduslikult kasulikum on suunata jõupingutused süütegude sotsiaalsete põhjuste ennetamisele kui tegelda tagajärgede likvideerimisega.28 Tallinna Linnavolikogu kehtestas 30. aprilli 2003. a määrusega nr 30 «Tallinna kuritegevuse ennetamise programmi aastateks 2003–2005». Kuritegevuse ennetamise programm rajaneb kolmele strateegiale: 1. Infolevi- ja koostööstrateegia. Infolevi- ja koostööstrateegia põhieesmärgiks on turvalisust tagavate ja analüüsivate struktuuride infovahetus, elanikkonna teavitamine kuritegevuse olukorrast ja nende kaasamine oma turvalisuse tagamisse. 2. Kuritegevuse kontrolli- ja tõkestusstrateegia. Kuritegevuse kontrollistrateegia põhieesmärgiks on tänavakuritegevuse piiramine ja raamidesse surumine, kaasates selleks politsei, turvafirmade, Kaitseliidu ja elanikkonna ressursid. 3. Kuritegevuse ennetusstrateegia. Kuritegevuse ennetusstrateegia põhieesmärgiks on kuritegevust otseselt või kaudselt mõjutavate faktorite elimineerimine, vastumeetmete rakendamine ja tulemuste kinnistamine. Naabrivalve projektiga alustati 2000. a. Esimesel aastal liitus 4 naabrivalve sektorit, 2001. a 5, 2002. a 40 ja 2003. a juunikuuks 23 sektorit. Naabrivalve levik näitab linnaelanike sotsiaalse aktiivsuse ja julguse kasvu sekkuda ühiskonnaelu korraldamisse. MTÜ Eesti Naabrivalve tutvustab naabrivalve põhimõtteid, nõustab naabrivalve sektorite teket ja tegevust, annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi, arendab koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse, politsei jt asutustega. Koostööle rajatud kuritegevuse ennetussüsteemi jätkuva arendamise olulisus on üks kesksemaid suundi, mis ühtib linna strateegilise suunitlusega kindlustada «infovahetussüsteem ning elanikkonna teavitamise ja kaasamise mehhanismid»29. 2003. a lõpus moodustati Tallinnas munitsipaalpolitsei, mille pädevusse anti esialgu Tallinna avaliku korra, Tallinna heakorra ning Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja üle järelevalve teostamine. Munitsipaalpolitsei koosseisus on käesoleval ajal 36 ametikohta, mis võimaldab igas linnaosas rakendada tööle 2–3-liikmelise rühma. 2004. a avastati munitsipaalpolitsei ametnike läbiviidud kontrollreidide tulemusena ühes kuus keskmiselt üle 120 väärteoasja, määratud trahvide üldsumma on üle 540 tuhande krooni, millest linnakassasse on laekunud üle 514 tuhande krooni. Munitsipaalpolitsei töö aluseks on koostöö riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning Kaitseliiduga ja teiste kodanike omaalgatusel rajanevate korrakaitseühendustega, pidev selgitustöö ning õigusaktidega kehtestatud nõudmiste tutvustamine ja nende üle järelevalve teostamine. Tallinna linna finantseerimisel osteti Tuletõrje- ja Päästeametile uus ja ajakohane autoredel. 2003. a kolis Tallinna Politseiprefektuur uutesse tööruumidesse Pärnu mnt 139. Uuendati linna territooriumil paiknevad videovalve võrgud, mille tulemusena on videovalvega kaetud Tallinna vanalinn. 2003. a jätkus munitsipaaleluruumide rentimine tööandja eluruumina Tallinna Politseiprefektuuri töötajatele (lisaks konstaablitele ja patrullpolitseinikele ka teistele politseiametnikele). 2003. a renditi välja 20 korterit ning 2004. a-ks korterite rentimist enam ei kavandata. Põhja Politseiprefektuuriga alustatakse uusi koostööprojekte kuritegude ennetamiseks. Elanike ööpäevaringseks teenindamiseks asutati 2002. a aadressil Eduard Vilde tee 94 Mustamäe korrakaitsepunkt. 2003. a asutati aadressil Akadeemia tee 34 Mustamäe korrakaitsekeskus. Mustamäe Korrakaitsekeskus on oma tegevuse esimese aasta jooksul käivitanud edukalt projekti «Turvaline Mustamäe», mille sisuks on piirkondlike kuritegude preventsioon, kuriteoohvrite rehabiliteerimine, kohaliku elanikkonna nõustamine. Lisaks sellele on keskuses käivitatud noorsootöö projekt «Noor iseteadev riigikodanik – turvaline Mustamäe». Samuti on keskuses Kaitseliidu abipolitseinik ning piirkondliku konstaabli vastuvõtt ning Kaitseliidu Tallinna maleva abipolitseinike tugipunk. 2003. a oli linna ja politsei vahelisi konkreetseid koostööprojekte kokku 6. 2004. a on põhirõhk projektidel, mis on seotud laste ja noorsoo kuritegevuse ennetamise- ja erinoorsootööga. Koostöös Eesti Politseiga on alustatud Mustamäel rahvusvahelise algatusega projekti «Turvaline elukeskkond» elluviimist. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20. veebruaril 2003. a määrusega nr 16 uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003–2007. AIDS-i Ennetuskeskuse andmeil oli Tallinnas 2003. a 5000-7000 süstivat narkomaani, umbes 26 000 alkohoolikut ning üle 100 HIV-positiivse isiku. Tallinna elanikest 1298-l on seisul 31. detsember 2003. a diagnoositud HIV-kandlus. 2002. a ja 2003. a töötas Tallinnas 17 kiirabibrigaadi, mis lokaliseeruvad linnaositi kuues eri paigas ja lisaks sellele veel 2 reanimobiilibrigaadi. Kiirabibrigaadid teenindavad päevas keskmiselt 150–160 väljakutset, seega 8–16 kutset ühe brigaadi kohta ning visiite tehti kokku 2003. a 85 806. Elektroonilise infosüsteemi rakendamine on kiirendanud vajaliku informatsiooni edastamist kiirabilt esmatasandi arstidele. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametil oli 2002. a 8185 väljasõitu. Väljakutsete suure arvu taga on enam kui 2000 väljakutset eelkõige kulupõlengutele ja rohkem kui 1000 väljakutset pisipõlengutele (risu, praht, prügikastid, kustutamata lõkked jne). Tõsiseim probleem on elumajades toimuvad tulekahjud. 2002. a said olulisi tulekahjustusi 125 eluhoonet, neis kahjutuledes hukkus 12 inimest, tuletõrjujad päästsid elumajadest 2002. a 97 ja 2003. a 124 inimest. Elamu tulekahjudes sai vigastusi 50 inimest. 2002. a tehti uurimistöö Tallinna linna teavitamissüsteemide kontseptuaalsete lahenduste leidmiseks. Tallinlaste kasutada on Tallinna Abitelefon, millele tehakse iga nädal 300–500 päringut. Abitelefon 1345 kuulub Tuletõrje ja Päästeameti haldusalasse. Täieliku ülevaate saab selle tegevusest Tallinna veebilehelt. Tallinna Tehnikaülikooli poolt on koostatud Tallinna riskianalüüs, mis määratleb ühe suurema ohuallikana läbi linna kulgeva raudtee. Linnavahi projekt on käivitatud pilootprojektina Tallinna Raekojas 2003. a. Riigihanke võitnud Falck Eesti AS kaks turvameest valvasid keskaegses riietuses Tallinna Raekoda ja selle ümbrust. Pilootprojekti kulgemisega on rahul nii Raekoja personal kui ka Linnavahiga kokku puutunud Ettevõtlusameti turismiosakonna töötajad. Samuti on olnud kiitvad linnakodanike ja külaliste hinnangud. 2004. a rakendati Linnavahti Raekojas ja selle ümbruses turvalisuse tagamisel. Linnakodanike ja turistide seas saavutas Linnavaht 2003. a suure populaarsuse, kuna lisaks korravalve funktsioonile on Linnavaht välimuselt atraktiivne ja suudab turismiinfot vahendada mitmes võõrkeeles. 8.2. Lähemad eesmärgid • Riiklike, munitsipaal- ja erastruktuuride koostöö turvalisuse valdkonnas • Munitsipaalpolitsei on ümber korraldatud linnas kehtestatud eeskirjade täitmise järelevalveüksuseks • Uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus • Naabrivalve sektorite kasv • Kaardistatud ja ellu viidud alkoholismi, narkomaania ja HIV-viiruse vastu võitlemise preventiivsed programmid • Erinoorsootöö projektide osakaalu suurendamine • Narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi ning rehabilitatsiooni, sh koos majutamisega rehabilitatsioonikeskustes laiendatud võimalused • käitumiskontrolli süsteemi rakendamine vanglast vabanenud isikutele ja hälbiva käitumisega isikutele, sh rehabilitatsioonikeskuste võrgustiku rajamine • Jalgratturite ja jalakäijate liiklusturvalisuse tõstmine • Efektiivne kiirabiteenus 8.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Riiklike, munitsipaal- ja erastruktuuride koostöö edendamisel turvalisuse valdkonnas valmistatakse ette uus turvalisuse tagamise leping Tallinna linna, Politseiprefektuuri, Kaitseliidu Tallinna maleva ja turvafirmade vahel. Koostöös politseiosakondadega valmivad linnaosade turvalisuse tagamise plaanid. Linnakodanike turvalise käitumise koolitusi viiakse läbi korrakaitsekeskustes, mis töötavad hetkel Mustamäel ja Kristiine linnaosas, edaspidi on plaanis luua sarnased keskused veel Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Igal aastal ehitatakse ja rekonstrueeritakse tänavavalgustust keskmiselt 26 mln krooni eest, sh rajatakse keskmiselt uusi valgustuspunkte 1000...1200 tk (10...12 km tänavaid) ja rekonstrueeritakse 2...3 km. Plaanitakse jätkata selliseid projekte nagu «Ole normaalne», «M-matkad» jne. Kuritegevuse ennetamise programmi 2006–2010 läheteülesanded on plaanis koostada 2005. a alguses, et arvestada võimalikult täpselt hetkeseisu linna kuritegevuses. Turistide paremaks teenindamiseks luuakse suurema külastatavusega turismiobjektide läheduses kriisiabipunkte turistide tarbeks. Avaldatakse Tallinna linnas tekkida võivate riskide koondanalüüs, tutvustatakse linnaelanikele võimalikke riskiallikaid, nende poolt ohustatud alasid ja võimalikke tagajärgi nende eri raskusastmetes. Koostatakse linna kriisikava. Alustatakse elanikkonna ohuolukordadest teavitamissüsteemi rajamist. Projekti eesmärgiks on Tallinnas viibivate isikute tähelepanu juhtimine sireenide ja telefonivõrkude kaudu teate edastamisega linnas juhtunud suurõnnestustest, mis võivad esile kutsuda hädaolukorra väljakuulutamise, koos elanikkonnale konkreetsete käitumisjuhiste teavitamisega. Kõigile naabrivalvest huvitatutele luuakse võimalused naabrivalvealase tegevuse algatamiseks ja teostamiseks oma kodukohas. Tagatakse naabrivalvet tutvustavate materjalide kättesaadavus. Naabrivalvealast koostööd tehakse kõigi organisatsioonidega, mille väljundiks on elanikkonna suurem turvalisus. Naabrivalve organisatsioonid võivad saada elanikkonna huvide esindajaks ning koostööpartneriks avalikule ja erasektorile ja elukeskkonna turvalisuse, sh naabrivalve valdkonnas. Jätkatakse 2002. aastal alustatud projektile reservpäästetöötajate koolitamist, varustamist ja nende töö korraldamist, selle maksumuseks on plaanitud 0,35 miljonit krooni. Päästereservi tähtsaim rakenduslik piirkond on Aegna saar. Käesoleva eesmärgi saavutamise mõõdikud ja nendele seatud sihttasemed on: • Korrakaitsekeskuste loomine: 2005 – Põhja-Tallinna; 2006 – Lasnamäele; • Linnavahtide arv: 2005 – 2; 2006 – 4; 2007 – 4. Arendatakse videovalvet kõigis linna rahvarohketes ja probleemsetes kohtades. Videovalve tagab avaliku korra kaitse ja heakorraeeskirja pideva järelevalve. 2005. a laiendatakse videovalve võrku ja pikendatakse videovalve lepingut ning sõlmitakse uus leping koostöös politseiprefektuuriga. Olemasolevale 22 kaamerale lisatakse kaameraid vastavalt linna ja politsei poolt koostatavale arengukavale, mille kinnitamise järel asutakse videovalvesüsteemi laiendama. 2005. a on kavas paigutada uued kaamerad linna suurematele ristmikele, Balti jaama piirkonda, kino Kosmos ümbrusesse, Pirita linnaosa territooriumile. Eesmärgi saavutamise mõõdikuks on paigaldatud uute videokaamerate arv, millele seatakse sihttasemed järgmiselt: 1. Narkoennetusprogrammide rakendamine: 2005 – 6 miljonit krooni; 2006 – 7 miljonit krooni; 2007 – 7 miljonit krooni. 2. Süstlavahetus- ja nõustamispunktide tarbeks: 2005 – 4,2 miljonit krooni, 6 nõustamispunkti; 2006 – 4,2 miljonit krooni, 6 nõustamispunkti; 2007 – 4,2 miljonit krooni, 6 nõustamispunkti. 3. Asendus- ja võõrutusravi tarbeks: 2005 – 4 miljonit krooni, 3 keskust; 2006 – 5 miljonit krooni, 4 keskust; 2007 – 6 miljonit krooni, 5 keskust. Linnakodanike turvalise käitumise koolitusi viiakse läbi korrakaitsekeskustes, mis töötavad hetkel Mustamäel ja Kristiine linnaosas, edaspidi plaanitakse luua sarnased keskused veel Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas. Narkomaania ennetustöös toetutakse õpilaselt-õpilasele suunatud ennetustööle ja pedagoogide narkomaania valdkonna alasele koolitusele. Realiseeritakse programmid «Laste haridustee turvaliseks» ja «Koolivalve». See aitab muu hulgas ühtlustada nõudeid koolide turvalisusele. Erilist tähelepanu pööratakse tööle lastevanemate ja riskigruppidega. Soodustatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse koolides tehtavat narkomaaniaalast ennetustööd, tutvustades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kahjulikku füsioloogilist ja sotsiaalset toimet. Linnaosades tagatakse süstlavahetuspunktide ja nõustamispunktide töö. 2005. a-ks plaanitakse avada 3 statsionaarset ja 3 mobiilset nõustamispunkti, 2006. a-ks plaanitakse 4 statsionaarset ja 3 mobiilset nõustamispunkti. Laiendatakse narkosõltlaste asendus- ja võõrutusravi võimalusi. Piiratakse alkoholi kättesaadavust ja tutvustatakse alkoholismi ravi võimalusi. Eesmärgi saavutamise peamised mõõdikud ja nende sihttasemed on järgmised: 1. Narkoennetusprogrammide rakendamine: 2005 – 6 miljonit krooni; 2006 – 7 miljonit krooni; 2007 – 7 miljonit krooni. 2. Süstlavahetus- ja nõustamispunktide tarbeks: 2005 – 4,2 miljonit krooni, 6 nõustamispunkti; 2006 – 4,2 miljonit krooni, 6 nõustamispunkti; 2007 – 4,2 miljonit krooni, 6 nõustamispunkti. 3. Asendus- ja võõrutusravi tarbeks: 2005 – 4 miljonit krooni, 3 keskust; 2006 – 5 miljonit krooni, 4 keskust; 2007 – 6 miljonit krooni, 5 keskust. 4. Käitumiskontrolli süsteemi rakendamine vanglast vabanenud isikutele ja hälbiva käitumisega isikutele, sh rehabilitatsioonikeskuste võrgustiku rajamine. Jalgratturite ja jalakäijate liiklusturvalisuse tõstmiseks vajab linnaruum liikluskorralduslikku rahustamist. Oluliselt suurendatakse tähelepanu vähemkaitstud liiklejate – jalakäijad, jalgratturid, rulluisutajad – turvalisusele. Autojuht peab arvestama, et jalgrattur on liikluses võrdväärne partner ja sõiduteepinda tuleb jalgratturiga jagada. Kesklinnas ei ole võimalik alati eraldiseisvat jalgrattateed välja ehitada ja sel juhul on jalgrattur sõiduteel üldises liiklusvoolus. Võimalusel eraldatakse jalgratturile sõidutee erivärvilise teekattemärgistusega ääreala. Värvi eesmärk on muu hulgas ka autojuhile jalgratturi olemasolu meelde tuletada. Vajalik on olemasolevad ja uued jalgrattateed ühendada, et tekiks jalgrattateede võrgustik. Eesmärgi saavutamise mõõdikuks on jalgrattateede ja märgistatud jalgrattaradade kogupikkus, millele seatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 130 km; 2006 – 135 km; 2007 – 140 km. Operatiivse ja efektiivse kiirabiteenuse tagamiseks nüüdisajastatakse kiirabi tehnilisi vahendeid, korraldatakse personali (k.a päästekorraldajad häirekeskuses) erialast ja kliendiga suhtlemise oskuse koolitust ning täiustatakse kiirabi sidet haiglavõrgu ja perearstidega. Kõigis linnaosades rakendatakse pargivalvet ja rekonstrueeritakse parkide valgustus, millega suureneb avalike alade kasutus seoses turvalisuse tõusuga ning väheneb vandalismiaktide arv. Tallinna Linnavalitsuses rakendatakse projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja projektide läbivaatamisel Euroopa Liidu projekteerimise turvalisuse nõuete alusel koostatud Eesti turvalise elukeskkonna standardis «Kuritegevuse ennetamine – Linnaplaneerimine ja arhitektuur, osa II Linnaplaneerimine» (Eesti standard pr EVS 809-1/2002) kirjeldatud nõudeid. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punktis 5.1 lk 15 tabeli «Eelarve kulud 2002–2007» ridadel «Tervishoid», «Turvalisus» ning tabeli «Investeeringud 2002–2007» ridadel «Turvalisus ja korrakaitse», «Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid». Arengukava antud peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on järgmised peamised riskid: • Naabrivalve süsteem osutub elanikkonna seas planeeritust vähem menukaks; • Linnaosade halduskogud ei nõustu oma linnaosa territooriumil statsionaarse süstlavahetuspunkti avamisega. Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks tehakse järgmist: • Soositakse ja toetatakse linnakodanike aktiivsust turvalisuse tagamisel. Jälgitakse regulaarselt alkoholismi, narkomaania ning HIV-viirusega nakatunute arvu dünaamikat ning hinnatakse nende kasvu pidurdamiseks rakendatavate meetmete efektiivsust; • Linnavalitsuse äranägemisel rakendatakse alkoholi kättesaadavuse piiramist ning teiste sellesuunaliste meetmete rakendamist; • Statsionaarsete süstlavahetuspunktide paigutamise osas halduskogudega konsulteerimisel valmistatakse ette piisav põhjendav statistiline materjal. Lõpliku otsuse nende paigutamise kohta teeb linnavalitsus koos linnaosa valitsustega. Sotsiaalministeerium suurendab Tallinnas läbiviidavate ennetusprogrammide rahastamist rahvusvahelistest fondidest; • Naabrivalve edenemiseks korraldatakse koostöös politseiga seda tutvustavaid üritusi eelkõige asumites, kus on paremad eeldused süsteemi rakendamiseks – üksteist tundev tugeva kodukohatundega elanikkond jm. Naabrivalve positiivseid tulemusi kajastatakse pidevalt linna teavitustegevuses. Linn toetab naabrivalve sektorite võrgustiku kujunemist hea kogemuse levitamiseks. 9. Tallinna linna elanikele euroopaliku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi rakendamise abil loodud võimalused 9.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Strateegia «Tallinn 2025» tausta seondub käesoleva – eeskätt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga seotud – peaeesmärgi saavutamine sotsiaalse heaolu allstrateegiaga, mis kannab järgmist üldist visiooni: Tallinnas luuakse kõigile võimalused elada inimväärikat elu, tagades piisav elustandard, vajalik hoolitsus ja eneseteostus. Eneseväärikust säilitav elustandard annab sotsiaalse turvalisuse tunde, aitab kaasa rahva elujõu säilimisele ning sotsiaalsele kaasatusele vastastikku hoolivas keskkonnas. Hästitoimiv sotsiaalvaldkond linnas on avatud kõigile linnaelanikele, võimaldades neil võtta suuremaid riske töös ja isiklikus elus30. Täiskasvanute osas on linna sotsiaalpoliitika eesmärgiks stimuleerida töötamist ja iseseisvat toimetulekut avalike teenuste ja toetuste tasakaalustatud süsteemi kaudu31. Niipalju kui võimalik, rakendatakse seda lähenemist ka sotsiaalhoolduses. Tallinnas on 15 012 inimest (seisuga 1. jaanuar 2004. a), kellele on määratud puude aste, nendest lapsi 940, täiskasvanuid 14 072; lastest on sügava puudega 201, raske puudega 602 ja keskmise puudega 137 last. Täiskasvanutest on sügava puudega 1649, raske puudega 7018, keskmise puudega 5405 inimest. Puuetega inimeste kõrval pööratakse kasvavat tähelepanu vanuritele. Kuivõrd vanusega suureneb üldiselt tervisehädade hulk (tavalised on näiteks liikumis- ja enesega toimetulekuraskused), on puuetega inimeste ja vanurite hoolekanne suures osas omavahel seotud ja allpool käsitletakse neid koos. Linna sotsiaalpoliitika taotleb puuete ja krooniliste tervisehäiretega linnaelanikele teistega võrdsete võimaluste loomist aktiivseks osalemiseks igapäevaelus32. Eakate elanike jaoks taotletakse neile eneseväärikust säilitava elustandardi kindlustamist, mis loob võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja emotsionaalseks rahuloluks ning tagab teiste earühmadega võrdse positsiooni ühiskondlikus elus. Samuti on oluline võimaldada eaka inimese töövõimelistel pereliikmetel jätkata tööl käimist ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus33. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks on linnas käivitatud rida teenuseid. Üheks tegevussuunaks on liikumistakistustega inimeste linnakeskkonnas liikumise võimaluste parandamine. 340 isikule on tagatud igapäevane transport haridus- või hoolekandeasutusse, 470 isikule võimaldatakse vajadusel transport ravi- või rehabilitatsiooniasutusse, taksoteenust isiklikeks sõitudeks soodustingimustel saab kasutada 550 isikut kuus, ratastoolibussi kasutab 36 inimest kuus. Eesmärgiks on Tallinna füüsilise keskkonna muutmine puuetega ja liikumistakistusega inimestele sõbralikumaks (ühiskondlikud hooned, tänavad, ühistransport) ning invatranspordi ja soodushinnaga taksoteenuse laiendamine. Tallinnas elab ligi 500 viipekeelt kasutavat inimest, kes vajavad viipekeele tõlke teenust isiklikus asjaajamises avalikes asutustes, kohtus, politseis, grupiviisilisel teenindamisel konverentsidel, seminaridel, kursustel, teatrietendustel, perekondlikel sündmustel jne. Umbes 80 viipekeelt kasutavale isikule võimaldatakse tõlgiteenust kokku 3200 tundi aastas. Nägemis- ja/või liikumispuudega lapsi, kes vajavad isiklikku abistajat, on Tallinnas 100, täiskasvanuid 300. Isiklik abistaja toetab puudega isikut ühiskondlike- ja tööülesannete täitmisel, haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste külastamisel, isiklikel käikudel, vaba aja veetmisel ja kodus. Teenus peab tagama kliendile elukvaliteedi ja turvalisuse tõusu, tekivad võimalused puudega inimese paremaks toimetulekuks ühiskonnas. Isikliku abistaja teenusega on kaetud väljaspool kodu 110 täiskasvanut, kodus 20 last, tavakoolis 30 last. Isiklik abistaja on ka kuuel vaimupuudega noorel. Raske ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastele ja täiskasvanutele võimaldatakse hooldust ja toimetuleku toetamist ning päevategevust päevakeskuses. Päevakeskuse ja rehabilitatsiooniteenusega on kaetud 33 last ja 33 täiskasvanut. Nõustajateks on vastava eriala eksperdid (psühholoogid, puuetega inimeste ühingute vastavad spetsialistid). Teenuse osutamiseks moodustatakse nn probleemgrupid sarnaste probleemidega inimestest. Nõustamise tulemusena paraneb puudega inimeste ja nende lähedaste toimetulek. Vajadusel pakutakse individuaalnõustamist. Raske ja sügava puudega laste peredele võimaldatakse erinevate tugiteenuste (laager, ajutine hooldus ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, päevahoid) kasutamist, mis võimaldab puudega isiku perekonnale parema toimetuleku igapäevaelus. Ajutine päevane või ööpäevaringne hooldus või järelevalve võimaldatakse 125-le lapsele, viipekeele õpe 30-le lapsevanemale, ajutine hooldus hoolekandeasutuses kuuele lapsele. Psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimestele, kes ei ole võimelised töötama tava-töökeskkonnas ning vajavad pidevat juhendandamist ja tuge, võimaldatakse igapäevast tegevust või toetatud tööd töö- või rakenduskeskuses. Igapäevaelu toetamise teenus on kindlustatud 109-le isikule, toetatud töötamise teenus 33-le psüühilise erivajadusega ja 30-le nägemispuudega isikule. 25-le psüühiliste erivajadustega inimesele võimaldatakse toetatud eluasemeteenust. Igapäevaelu toimetuleku toetamise teenusega on kaetud 200 psüühikahäirega inimest, töötamise toetamise teenusega 15. Tallinnas on kümme eakatele ja puuetega inimestele päevategevuse teenust osutavat asutust. Teenust kasutavate püsiklientide arv on ca 4000. Mustamäel valmis 2003. a Tallinna puuetega noorte õppekeskus. Kavas on päeva- ja sotsiaalkeskuse teenuste laiendamine eelkõige sotsiaalteenuste osas: päevane hooldamine ja tegevus, rehabilitatsioon ja sotsiaalnõustamine. 2003. a-st alustati linnaeelarves pensionäridele hinnatõusu kompenseerimist. Puuetega inimestele ja nende lähedastele võimaldatakse nõustamist puudest tulenevate igapäevaelu probleemide lahendamisel, nõustamist tööhõivealastes küsimustes ja toetusrühmade moodustamist. Üksi elavad eakad inimesed, kelle toimetuleku tagamiseks avahooldusteenuste (päevahoid, koduhooldus) rakendamisest ei piisa, vajavad ööpäevaringset hooldamist üldhooldekodus. 16% Tallinnas elavatest eakatest inimestest vajab tervislikust seisundist tulenevalt üldhooldekodu teenust. Iru hooldekodus võimaldatakse ööpäevaringset hooldust 350-le inimesele, 330 hoolduskohta ostetakse teistest üldhooldekodudest üle Eesti. Aastas paigutatakse hooldekodusse u 250 inimest. Vajadus hooldekodu kohtade järele on võimalustest suurem, järjekorras on 90 isikut. Hoolekande arengukavas nähakse ette suurendada hooldekodu teenuse ostmist väljaspool Iru hooldekodu aastani 2005 350-ni. Toimetuleku soodustamiseks kohandatakse eakatele ja puuetega isikutele aastas u 90 eluruumi, vähekindlustatud perede ja eakate korteritesse paigaldatakse kokku 250 veemõõturit, Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isikuid toetatakse sotsiaalprogrammide kaudu, 3000-le inimesele kuus võimaldatakse tasuta saunateenust. Vähekindlustatud isikutele – pensionärid, puudega inimesed, üürivõlgades pered, eluasemeta pered, töötud, vangist vabanenud jne – osutatakse tasuta õigusabi. Nõrgema sotsiaalse suutlikkusega inimeste suhtes on linna eesmärk neile sotsiaalse kaitse tagamine34. Kriisiabi raames osutatakse linnaelanikele, sh peredele, psühholoogilist abi kriisiga toimetulekuks, nõustatakse sõltuvushäiretega inimesi ja nende lähedasi edasistest tegutsemisvõimalustest. Sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele moodustatakse terapeutilised tugirühmad, mis komplekteeritakse kriisiabisse pöördunud klientidest. Kriisinõustamist osutatakse 6608 tundi aastas, pereteraapiat 721 tundi aastas, uimastialast nõustamist 1224 tundi aastas. Vältimatu sotsiaalabi on ette nähtud elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud inimestele. Vältimatu abi raames kindlustatakse isikud hädavajalike sotsiaalhoolekandeliste abinõudega, mis tagavad vähemalt toidu ja riietuse. Kõik abivajajad kindlustatakse hädapärasema riietusega, 86 isikut päevas kindlustatakse supiga. Ajutist peavarju pakuvad öömajad ja varjupaigad. Tallinnas on 180 öömaja- ja 19 varjupaigakohta täiskasvanutele. Varjupaigas viibivad isikud kindlustatakse einega kolm korda päevas. Öömajad/varjupaigad on varustatud arvutite, printerite ja faksiaparaatidega, mis muudab sotsiaaltöötajate töö oluliselt efektiivsemaks ja operatiivsemaks. Kõik kodutute öömajade töötajad on läbinud 2003. a klienditöö- ja esmaabikoolituse, paranenud on võrgustikutöö ja erinevate öömajade töötajate omavaheline koostöö. Töötajate professionaalsuse tõusu tulemusena paranes öömajade/varjupaiga töö kvaliteet. Linn on alustanud sotsiaalselt tõrjutud isikutele rehabilitatsioonivõimaluste loomist, mis on nendega tehtava sotsiaaltöö üks peamisi tulevikusuundi35. 2004. a valmis rehabilitatsioonikeskus aadressil Suur-Sõjamäe 6a, mis pakub päevast rehabilitatsiooni 50-le kodutule ja toetatud eluasemeteenust koos rehabilitatsiooniga 30-le kodutule. Rehabilitatsioonikeskus annab kodututele võimaluse reintegreerumiseks ja iseseisva elu alustamiseks. Jätkuvalt kasutatakse Tallinnas Männiku tee 92 asuva Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse teenuseid vanglast vabanenud isikute ja kodutute rehabiliteerimisel Majanduslikesse raskustesse sattunud linnaelanikele antakse rahalist abi ja soodustingimustel teenuseid. Toimetulekutoetusi maksti 2003. a ca 83 miljonit krooni, 2003. a-st alustati linnaeelarves pensionäridele hinnatõusu kompenseerimist. Kõrvuti hoolekandeteenuste osutamisega tegeleb linn ka teenuste mitmekesistamise, sihtgruppide vajadustele parema kohandamise ja taseme tõstmisega. Hoolekande arendustegevuse raames viiakse läbi koolitusi, hoolekandeüritusi ja nõustamist sotsiaalhoolekandeasutuste töötajatele, asutusi toetavatele sihtgruppidele ja kliendirühmadele eesmärgiga säilitada ja parandada hoolekandelise töö kvaliteeti. Elanike teavitamiseks koostatakse ja trükitakse infovoldikuid jm teabematerjali. Avahoolduse arenduskeskuse kaasabil viiakse läbi sihtuuringuid uute hoolekandeteenuste käivitamiseks ja teenuste mahu määramiseks. Koostatakse hoolekandeteenuste standardid. Omavalitsuste ja mittetulundusühingute vahelise koostöö edendamiseks osaletakse erinevates projektides ja programmides. Aastas viiakse läbi 3–4 uurimisprojekti, 10–12 arendusprojekti ja 15–20 koolitust (maht kokku 1600–1700 tundi). Eesmärgiks on hoolekande parimate tegevusmudelite ja vajalike sotsiaalteenuste väljatöötamine. Linn aitab kaasa hooldustöötajate erialase hariduse omandamisele ja täienduskoolituste korraldamisele. Koolituse on tänaseks läbinud enamik hooldustöötajatest. 2004. a suurendati Tallinn linna asutatud haiglate siht- ja aktsiakapitali 9 miljoni krooni võrra. 2003. a Sotsiaal- ja Tervishoiuameti korraldatud riigihankega osteti koduhooldus-õenduse teenust Tallinna linnale aastani 2006 10 miljoni krooni eest. 2004. a osutati koduhooldus-õenduse teenust kuus keskmiselt 404-le kroonilisele voodihaigele. Teenuse eest tasumine toimub nii Haigekassa kui Tallinna linna rahalistest vahenditest. 9.2. Lähemad eesmärgid • Linnakeskkonna hea ligipääsetavuse tagamine liikumistakistusega inimestele • Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadustele vastav uuselamuehitus • Võimalused eakatele ja puuetega inimestele päevategevuseks (sh töötamiseks) • Avahooldusteenused psüühiliste erivajadustega inimestele • Toetatud elamise teenused vaimupuudega inimestele • Piisav arv varjupaigakohti ja eluruume (kõrvalabi vajavad eakad, vaimupuudega isikud, kodutud üksikisikud ja pered) • Hästi toimetulevad pensionärid • Üldhooldekoduteenuste mahu kasv • Kvaliteetsed sotsiaal- ja hoolekandeteenused • Koduhooldusteenuste mahu kasv • Kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi Tallinna haiglates • Tallinnas tegutsevate noorte nõustamiskabinettide tegevuse toetamine • Rehabilitatsiooniprogrammide ja toetatud elamise ja töötamise programmide ja võimaluste laiendamine vanglast vabanenud isikutele, sh koos majutamisega Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskustes • Käitumiskontrolli süsteemi rakendamine vanglast vabanenud ja käitumishälvetega isikutele 9.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Linnakeskkonna hea ligipääsetavuse tagamiseks liikumistakistusega inimestele viiakse üldkasutatavate hoonete ehitusnormid järk-järgult kooskõlla liikumistakistusega inimeste vajadustega. Soetatakse puuetega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid ja soodustatakse invatransporditeenuse osutamist senisest suuremal määral. Eakate, puuetega inimeste ja väikelastega perede vajadusi arvestatakse uute elamute ehitamisel programmi «5000 eluaset Tallinnasse» raames. Ruumide rajamisel võetakse arvesse kõiki hoolekande sihtgruppe, eriti lastega peresid. Mõõdikuks on valmivate korterite arv: 2005 – 50; 2006 – 50; 2007 – 50. Eakatele ja puuetega inimestele päevategevuse (sh töötamise) võimaluste loomisel tehakse järgmist: eakate päevakeskusi laiendatakse asumikeskse printsiibi kohaselt, millega kaasneb klientuuri lisandumine ja rohkem kui kord nädalas päevakeskust külastavate klientide arvu kahekordistumine. Suurendatakse päeva- ja sotsiaalkeskuse kohtade ja teenuste arvu eakatele inimestele. Puuetega laste ja täiskasvanute päevahoiuks vajalike rahaliste vahendite maht ajavahemikul 2005–2014 on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (TSTA) hinnangul 10,5 miljonit krooni, millega suudetakse katta 79 isiku vajadused ehk 32,5% kogu teenust vajavate isikute hulgast. Puuetega inimeste peredele osutatavate rehabilitatsiooniteenuste kõrval kasutatakse nende parema toimetuleku ja kohanemise eesmärgil ka nõustamist, sh esmatasandi nõustamist. Toetavate teenustega (nõustamisteenused, laste ja täiskasvanute päevahoid ja rehabilitatsioon, toetatud tegevus ja töö, intervallhooldus, toetatud elamine) suurendatakse puuetega inimeste ja nende perede toimetulekuvõimet. Viipekeeleteenuse osutamisel toetab linn 80 isikut aastas, mis on 16% sellise teenuse vajajate koguarvust. Selleks vajalik ressursimaht aastatel 2005–2014 on 0,4 miljonit krooni aastas. TSTA hinnangul osutab linn puudega inimese perekonda toetavaid teenuseid ja nõustamist ligikaudu 155-le perekonnale aastas, mis on 22,8% teenuse vajajate osakaalust. Järk-järgult viiakse üldkasutatavate hoonete ehitusnormid kooskõlla liikumistakistusega inimeste vajadustega, soetatakse puuetega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid ja soodustatakse invatransporditeenuse osutamist senisest suuremal määral. Puuetega inimeste probleemide leevendamiseks luuakse toetatud töökohad linna eelarvelistest vahenditest. Eaka inimese perekonda toetavate teenustena pakub linn päevahoiuteenust 20 dementsuse diagnoosiga isikule aastas. Peamiseks mõõdikuks on eakate päevakeskuste kohtade arvu juurdekasv, millele seatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 3200, 2006 – 3400; 2007 – 3600. Avahooldusteenuste arendamise raames psüühiliste erivajadustega inimestele pakutakse nõustamist, rehabilitatsiooni ja osalemist eneseabigruppides. Linn toetab psüühiliste erivajadustega isikutele teenuste osutamist. Mõõdikuks on teenust saavate isikute arv: 2005 – 255; 2006 – 300; 2007 – 320. Toetatud elamise teenuse väljaarendamisel vaimupuudega inimestele pakutakse riikliku sotsiaalhoolekande finantseerimise abil tugiisiku teenuseid. Mõõdikuks on toetatud elamise teenust saavate vaimupuudega isikute arv: 2005 – 18; 2006 – 24; 2007 – 30. Vähemalt 20% vanglast vabanenud isikutest, hälbiva käitumisega isikutest, kes ei ole allutatud kriminaalhooldusele, narkomaanidest on allutatud aktiivmeetmetega käitumiskontrolli süsteemidele ja rehabilitatsiooniprogrammidele 2006. a alates ja vähemalt 40% 2010. a alates. Suureneb puuetega inimeste transporditeenuse kasutamise vajadus. Teenuse finantseerimise sihttasemeks on teenuse mahu suurenemine vastavalt vajadusele ja hinnatõusu arvestamisega: 2005 – 10 miljonit krooni; 2006 – 10,5 miljonit krooni; 2007 – 11 miljonit krooni. Isikliku abistaja teenuse vajadus kasvab. Isikliku abistaja teenuse osutamisel toetab linn 2004. a 166 isikut aastas, mis moodustab 41,5% sellise teenuse vajajate koguarvust. Isikliku abistaja teenus võimaldab puudega inimesel paremini ühiskonnas toime tulla ja toetab tema iseseisvat elu. Mõõdikuks on teenuse kasutajate arv: 2005 – 175; 2006 – 200; 2007 – 220. Pensionäride ja puudustkannatavate elanike toimetuleku tagamiseks kompenseeritakse pensionäridele osaliselt hinnatõus, suurendatakse linnaeelarvelisi toetusi raskes materiaalses olukorras olevatele inimestele ning jätkatakse pensionäridele 500 krooni maksmist. Mõõdikuks selle eesmärgi saavutamisel on linnaeelarveliste toetuste maht raskes materiaalses olukorras inimestele, mille sihttasemed on järgmised: 2005 – 16,4 miljonit krooni, 2006 – 17,5 miljonit krooni; 2007 – 18,5 miljonit krooni. Üldhooldekoduteenuste mahu suurendamiseks, arvestades hooldust vajavate eakate osakaalu suurenemist, arendatakse välja vastav hoolekandeteenuste struktuur, sealhulgas renoveeritakse Iru Hooldekodu kaasaegseks 400-kohaliseks eakate hoolduskeskuseks, suurendatakse ka hooldekodu teenuse sisseostmist teistest hooldekodudest. Üldhooldekoduteenuseid osutatakse 2005. a 680-le isikule. Aastast 2006 on linnal võimalik teenuseid osutada kuni 750-le isikule. Sellise teenuse osutamiseks vajalike rahaliste vahendite maht on 2005. a 37 miljonit krooni ning 2006. a-st 41 miljonit krooni. Mõõdikuks selle eesmärgi saavutamisel on üldhooldekoduteenust saavate isikute arv, millele kehtestatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 680; 2006 – 750; 2007 – 750. Sotsiaal- ja hoolekandeteenuste osutamise kvaliteedi tõstmiseks vaadatakse ja analüüsitakse läbi erinevate sotsiaalmajade, hoolekodude ja päevakeskuste efektiivsus, kehtestatakse teenindusstandardid ning jagatakse selle alusel vahendeid. Avahoolduse teenusele kehtestatakse hinnad ja töötatakse välja kompensatsioonimehhanism. Alustatakse vabatahtlike rakendamist avahoolduse valdkonnas. Piisava arvu varjupaigakohtade ja eluruumide võimaldamiseks abivajajatele (kõrvalabi vajavad eakad, vaimupuudega isikud, kodutud üksikisikud ja pered) suurendatakse turvakodude ja kodutute öömajade/varjupaikade kohtade arvu ja arendatakse sotsiaalteenusega kaetud eluasemeteenuseid. Selleks ehitatakse uusi öömaju/varjupaiku ning abivajajatele eluruume. Akadeemia tee 34 esimesel korrusel kohaldatakse öömaja ja toetatud eluruumid. Linn toetab vältimatu sotsiaalabi andmist. Linnaosavalitsustega rakendatakse meetmeid kodutute rehabiliteerimiseks ja töötute aktiviseerimiseks ning tööharjumuse taastamiseks. Linn pakub õigusalase nõustamise teenuseid iga-aastaselt vähemalt 277 tunni ulatuses. Linn osutab samuti ajavahemikul 2005–2014 mitmesuguseid kriisiabi teenuseid – kriisinõustamist 6608 tundi, pereteraapiat 721 tundi, uimastialast nõustamist 1224 tundi aastas. TSTA prognoosi kohaselt on ajavahemikul 2005–2014 võimalik linna kodutute päevast rehabilitatsiooniteenust pakkuda vähemalt 50-le isikule. Ajavahemikul 2005–2014 prognoosib TSTA öömajateenuse osutamiseks pakkuda kodututele vähemalt 350 voodikohta aastas ning 40 varjupaigakohta aastas. Sama ajavahemikul osutatakse supiköögiteenust 40-le varjupaigas viibijale. Mõõdikuks selle eesmärgi suunas liikumisel on varjupaikade ja abivajajate eluruumide kohtade arvu kasv, millele kehtestatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 250, 2006 – 300; 2007 – 350. Toimetulekut soodustavate teenustena finantseerib linn ajavahemikul 2005–2014 iga-aastaselt saunateenust vähemalt 36 000-le isikule. Toetusi saavad Tšernobõli ohvrid, paigaldatakse veemõõtjaid toimetulekuraskustes linlastele ning toetatakse kohandatud eluruumide väljaehitamist. Jätkatakse tegevustoetuse andmist perearstidele. Tervishoiutöötajatele korraldatakse teabe- ja koolituspäevi meditsiini päevaprobleemidest. 2005. aastaks planeerib TSTA koduõendus-hooldusteenuse osutamist 2,6 miljoni krooni ulatuses, millega kaetakse 16 000 külastuse ressursivajadus. Aastast 2006 teenuse finantseerimise vajadus väheneb, kuna osaliselt on teenuse osutamise üle võtnud Haigekassa. Linnapoolne tegevus aastast 2006 piirdub 6800 külastuse finantseerimisega, kulutades selleks iga-aastaselt 1,1 miljonit krooni. Sundüürnike probleemide lahendamiseks luuakse sotsiaal- ja muude toetuste süsteem. Toetatakse laste hambaravi. Mõõdikuks antud eesmärgi saavutamisel on koduhoolduse külastuste arv, mille sihttasemed on järgmised: 2005 – 16 000; 2006 – 6800; 2007 – 6800. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punkti 5.1 lk 15 tabelis «Eelarve kulud 2002–2007» real «Sotsiaalhooldus» ja «Tervishoid» ning tabelis «Investeeringud 2002–2007» real «Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid». Arengukava selles peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on järgmised peamised riskid: • liikumistakistustega inimeste vajadusi arvestavaid ühistranspordivahendeid soetatakse ettenähtust vähem, kuna need on tavalistest kallimad; • uute elamute rajamise odavdamiseks võidakse loobuda osast või kõigist vanuritele, vaeguritele ja lastega peredele ettenähtud lisamugavustest; • koduhooldus- ja toetatud elamise teenuste laiendamiseks napib sobivat personali. Uute elamute sotsiaalnõuetele vastavuse tagamiseks kooskõlastatakse nende projekteerimise lähteülesanded TSTA-ga. Personalinappuse vältimiseks pakutakse osatööajaga sotsiaaltöö kohti äsja pensionile siirdunud meditsiiniõdedele ning kaasatakse sotsiaaltöösse vabatahtlikke. 10. Lai ja kvaliteetne kultuuriteenuste valik nii Tallinna elanikule kui turistile 10.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Tallinna Linnavalitsuse ülesanne on linna kultuuriajaloolise eripära ja rahvuskultuuri traditsioonide, samuti linna materiaalse ajaloolise pärandi ja ajalooliselt väljakujunenud miljööpiirkondade säilitamine, kaitsmine ja teadvustamine. Arenemas on kultuuripartnerlussidemed Peterburi, Moskva, Rooma, Veneetsiaga. Kultuuripartnerluse raames on Kultuuriväärtuste Amet teinud tihedat koostööd Newcastle/Gatesheadiga, koos valmistati ette kandideerimist Euroopa kultuuripealinnaks. Tallinn teeb ettevalmistusi Euroopa 2011. aasta kultuuripealinna tiitli taotlemiseks. Aastatel 2001–2003 rekonstrueeriti Salme kultuurikeskuse 600-kohaline saal (17,5 miljonit krooni). Teostati Nõmme Kultuurikeskuse juurdeehitus ja Lindakivi Kultuurikeskus sai juurde 1800 m2 suuruse huviringide maja (7 miljonit krooni). Kultuurikeskust ei ole veel Kristiine linnaosas, Põhja-Tallinnas Koplis ja Haabersti linnaosas. Tallinna linna hallatavates rahvamajades ja kultuurikeskustes töötas 2003. a 158 huviringi, milles osales 4560 inimest. 80% Tallinlaste huvitegevusest on koondunud mittetulundusühingutesse, kellel on võimalik taotleda toetust Kultuuriväärtuste Ameti mittetulundusliku tegevuse toetamiseks määratud vahenditest. Kultuuriväärtuste Amet rahuldas 2003. aastal 682 laekunud taotlusest 462 ja eraldas projektidele 8,9 miljoni krooni ulatuses toetust. Väljatöötamisel on Tallinna nimiürituste finantseerimissüsteem, mis peaks tagama suurema kindlustunde oluliste kultuuriürituste: Tallinna päev, Vanalinna päevad, Jazzkaar, PÖFF, Valgusfestival, Keskaja turg, teatrifestival «Talveöö unenägu» ja paljudele teistele korraldajatele. Linna nimiüritused on suurepäraseks võimaluseks koostöö korraldamiseks Tallinna partnerlinnadega rikastamaks Tallinna kultuurielu ning tutvustamaks Tallinna kultuuriväärtusi ja potentsiaali atraktiivse kultuurilinnana. Tavaks peaks kujunema partnerlinnade külaliste kutsumine Tallinna päevale ja Tallinna päeva kujundamine rahvusvaheliseks kultuurisündmuseks. Tallinna Linnamuuseumi külastatavus on võrreldes 2001. aastaga suurenenud 12 652 inimese võrra. Kui 2001. aastal külastas Tallinna Linnamuuseumi 42 724 inimest, siis 2003. aastal oli külastajaid juba 55 376. Linnamuuseumil on potentsiaal saada arvestatavaks ajaloo-, teadus- ja huvikeskuseks. 2003. aasta jooksul sai muuseum juurde 3143 uut museaali, millest 663 olid muuseumile annetatud. Tallinna muuseumides toimus 2003. aastal 38 näitust, peeti 62 loengut ja ilmus 20 mitmesugust artiklit ja uurimust. Linnamuuseumi 65. tegevusaasta tähistamiseks korraldatud teaduskonverentsi uurimistöödest koostati aastaraamat. Valmis Tallinna, Helsingi, Stockholmi ja Peterburi linnamuuseumide koostööna teaduslik uurimistöö keskaegse linnakodaniku eluolust ning digitaalne esitlus CD-ROM-il, mida näidati avalikkusele esmakordselt Peterburis. Koostöös Göteborgi Linnamuuseumiga eksponeeris Tallinna Linnamuuseum Göteborgis Tallinna ajaloo teemalise näituse. Koostöös Kalmari Läänimuuseumiga toimus Elamuspäev Dominiiklaste kloostris. Tallinna Linnamuuseum valiti Ajaloo- ja Linnamuuseumide Assotsiatsiooni liikmeks. Aastal 2004 valmis Jaani Seegi hospidali varemete ekspositsioon ja avati muuseum, renoveeritakse Peeter I Majamuuseum ja koostatakse Kiek in de Köki suurtükitorni renoveerimisprojekt. Tallinna Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega külastati 2002. a 1 033 072 korral. Lugejateeninduse maht 2003. aastal kasvas 1999 lugeja ja 32 698 külastuse võrra. Keskraamatukogus ja harukogudes on võetud kasutusele elektronkataloog ning on võimalik kasutada online-otsingut. Linn ehitas 2003. a raamatukogu Estonia pst 8 hoonesse traadita (WiFi) interneti ühendusvõrgu. 2002. a avati uutes ruumides Nõmme raamatukogu ning remonditi Torupilli raamatukogu. 2003. a avati raamatukogud Lasnamäel, Pirital ja Mustamäel. Raamatukogu kodulehekülge kasutab aastas üle 40 000 inimese. Ühe raamatu keskmine hind on täna üle 100 krooni ja seepärast on raamatulaenutus linnakodanike hulgas väga nõutud. Lähiaastatel tuleb oluliselt tõsta raamatute soetamise eelarvet. Raamatute liiga väike eksemplaarsus raamatukogus ei rahulda täna lugejaid. 2003. a külastas Tallinna Loomaaeda kokku 251 258 inimest, neist ühekordse tasulise päevapiletiga 220 065 inimest ja perioodipiletiga 2731 inimest. Valminud on Tallinna Loomaaia alpinaariumikompleks, mis kujutab endast 6,7 hektaril paiknevat uut ekspositsiooni. Ühtekokku asus alpinaariumisse elama enam kui 100 looma 12 eri liigist. Külastajad näevad uues ekspositsioonis dagestani ja kuubani tuure, keerdsarvkitsi, nuubia kaljukitsi, kreeta habekitsi, siberi kaljukitsi, amuuri goraleid, lakklambaid, sinilambaid, taga-kaukaasia mägilambaid, buhhaara uriaale ja taga-kaspia uriaale. Uute objektide kasutuselevõtmisega kaasnevad ka suuremad kulutused territooriumi korrashoiule ja teenustele. Tallinna Linnateatris lõpetati 2002. a Põrgulava ehitus ning telliti Lai tn 23 hoone renoveerimisprojekt. 2003. a sügisel korraldati ideekonkurss teatrikompleksi edasiarendamiseks vanalinna 9. kvartalis ja alustati Lai tn 23 teatrisaali rekonstrueerimist. Linnateatri korraldusel toimub juba traditsiooniline rahvusvaheline teatrifestival «Talveöö Unenägu». Festival toimub üle aasta detsembris: 2004, 2006, 2008 jne. Vene Kultuurikeskuse renoveerimisel on tehtud aastatel 2002–2004 järgmised tööd. 2002. a eraldati 10 miljonit krooni ja teostati järgmised tööd: • koostati kapitaalremondi ja renoveerimistööde projektdokumentatsioon; • teostati rekonstrueerimise ja ehitustööde projektijuhtimist koos järelevalvega; • viidi lõpuni avariiremondiga alustatud katuse väljavahetamine; • taastati ajaloolise tugimüüri osa Mere pst 5 / Aia tn 10 / Inseneri tn 1 piiri; • tehti hädavajalikke drenaaži- ning tuletõrjeohutustöid; • suuremahuliselt tehti fassaadi renoveerimistöid koos akende ja uste osalise restaureerimise ja asendamisega; • majale paigutati vajalikud tõmmitsad hoone edasise vajumise ja lagunemise peatamiseks; • maja ees asendati vanad kõlbmatud reklaamvitriinid uutega, taastati ajalooline väliskell ja välisvalgustid; • alustati uue trepikoja ehitamist; • Eesti Energiaga sõlmiti liitumisleping uue alajaama paigaldamiseks; • täielikult heakorrastati peasissepääsu esine ala. 2003. a eraldati 10 miljonit krooni ja teostati järgmised tööd: • viidi läbi Vene Kultuurikeskuse (VKK) hoone ehituskonstruktsioonide uuringud ja koostati tööjooniste eksperthinnang; • rekonstrueeriti VKK hoone lõunapoolne tiib koos akende ja uste restaureerimisega; • viidi lõpule uue alajaama ehitus ja liitumine; • teostati osaline tehnosüsteemide ja veevarustuse ning kanalisatsiooni välisvõrkude rekonstrueerimine; • lõpetati ART-Café ruumide ehituslik osa; • viidi läbi elektripaigalduse ja nõrkvoolu ning ventilatsiooniprojekti ekspertiis; • turvalisuse tagamiseks paigaldati hoone pargipoolsele küljele sepistatud dekoratiivvõred; • korraldati ehitustööde järelevalvet ning muid väiksemamahulisi töid. • 2004. a eraldati 1,5 miljonit krooni ja teostati järgmisi töid: • osaliselt remonditi hoone soojussõlm ja tehti soojussüsteemis avariitöid; • viidi lõpule ART-Café ruumide korrastamine ja ettevalmistused avamiseks; • tasuti AS Kommunaalprojektile saamata jäänud projekti koostamise tasu. 10.2. Lähemad eesmärgid • Renoveeritud ja kaasajastatud muuseumid • Väljaarendatud Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Kadrioru park ja Tallinna Lauluväljak • Väljatöötatud tegevuskava Tallinna Linnateatri kompleksi arendamiseks vanalinna 9. kvartalis • Rekonstrueeritud ja internetiseeritud raamatukogud • Hästi töötav ülelinnaline võrgustik, mis pakub raamatulaenutamise ja interneti kasutamise teenust kõigile Tallinna elanikele • Laienenud võimalused harrastus- ja huvitegevuseks linna hallatavates asutustes ja läbi mittetulundustegevuse ja projektide rahalise toetamise • Eesti kultuuriruumi lõimuv mitmekesine vähemusrahvaste omakultuuriline tegevus • Väljakujunenud Tallinna traditsioonilised ja rahvusvaheliselt mainekad nimiüritused, sh Tallinna päev, Tallinna Festival jne • Tallinn on 2011. a Euroopa kultuuripealinn • Renoveeritud Vene Kultuurikeskus 10.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Linna muuseumide renoveerimise ja nüüdisajastamise raames rekonstrueeritakse 2004. aastal Peeter I majamuuseum. 2006. aastal alustatakse suurtükitorni Kiek in de Kök (8,3 miljonit krooni) ja J. Poska maja (12 miljonit krooni) renoveerimist ning Lastemuuseumi (8 miljonit krooni) rajamist Kadriorus asuvasse lastepaviljoni aadressil L. Koidula tn 21. Aastal 2005–2006 renoveeritakse A. H. Tammsaare ja E. Vilde muuseumi ajaloolised puithooned Kadriorus ja uuendatakse muuseumi ekspositsioon (5,8 miljonit krooni). Tallinna muuseumide tegevuse populariseerimiseks ja koostöö parandamiseks haridusasutustega luuakse muuseumipedagoog-teaduri ametikoht iga muuseumi juurde. Kavandatakse vahendid ajaloouuringute publitseerimiseks ja koostatakse koolidele Tallinna ajalugu tutvustavad programmid. 2008. aasta lõpuks on Tallinna Linnamuuseum kujundatud nüüdisaegseks ajaloo-, teadus- ja huvikeskuseks. Tallinna kindluslinna projekti raames avatakse ajaloo paremaks tutvustamiseks lisaks uuendatud ekspositsiooniga suurtükitornile Kiek in de Kök ka teisi linnamüüri torne ning Tallinna bastionide maaalused käigud (40 miljonit krooni). Renoveerimist vajavateks objektideks ajavahemikul 2006–2014 on veel linnamüür, Ingeri ja Rootsi bastion, Wismari ravelliin ja Peeter Suure merekindluse objektid. Mõõdikuks käesoleva eesmärgi saavutamisel on kavandatud investeerimiskava teostamine, mida iseloomustavad sihttasemetena järgmised peamised saavutused: Kiek in de Köki renoveerimine ja Lastemuuseumi rajamine; J. Poska tn 8 hoone rekonstrueerimine ja avalikes huvides kasutuselevõtmine; E. Vilde ja A. H. Tammsaare muuseumi hoonete renoveerimine; Rootsi ja Ingeri bastioni avamine; Linnamüüri tornide restaureerimine; Wismari ravelliinide kindlustamine ja avamine. Raamatukogude rekonstrueerimise ja internetiseerimise teel arendatakse Keskraamatukogu haruraamatukogude baasil välja ülelinnaline võrgustik, mis pakub raamatulaenutamise ja interneti kasutamise teenust kõigile Tallinna elanikele. Selleks minnakse haruraamatukogudes üle arvutipõhisele laenutusele ja luuakse avalikud internetipunktid. 2005. a lõpetatakse Pääsküla raamatukogu renoveerimine (8,3 miljonit krooni). Aastateks 2008–2009 on planeeritud Keskraamatukogu vene- ja võõrkirjanduse osakonna ruumide remontimine (5 miljonit krooni), uute raamatukogude avamine Lasnamäel (6 miljonit krooni), Kristiines (Kotka 12), Koplis ja Haaberstis (12 miljonit krooni). Aastatel 2007–2010 on vaja teostada remonditööd haruraamatukogudes (8 miljonit krooni). Pidevalt on vaja uuendada raamatukogu infotehnoloogilist riist- ja tarkvara (1 miljonit krooni aastas). Mõõdikuks käesoleva eesmärgi saavutamisel on kavandatud investeerimiskava teostamine, mida iseloomustavad sihttasemetena järgmised peamised saavutused: Pääsküla raamatukogu avamine; haruraamatukogudes remondi teostamine; uute raamatukogude avamine Haaberstis, Lasnamäel, Kristiines ja Koplis. Tallinna Linnateatri kompleksi arendamiseks vanalinna 9. kvartalis viidi 2004. aastal lõpule arhitektuurne ideekonkurss. Aastatel 2005–2006 viiakse lõpule Linnateatri Lai tn 23 hoone saali ja pööningukorruse renoveerimine (7,3 miljonit krooni). Aastal 2010 planeerib TKA Linnateatri suure saali ehitamise alustamist, milleks vajalike rahaliste vahendite maht on 25 miljonit krooni (teatrikompleksi kogumaksumuseks võib kujuneda 180 miljonit krooni). Harrastus- ja huvitegevuste võimaluste laiendamiseks renoveeritakse linna kultuurikeskused ja avatakse uued kultuurikeskused Kristiine (Kotka 12) ja Haabersti linnaosas ning Koplis. Mittetulundusühingute, seltside ja kultuuriprojektide ühtse toetamise süsteemi kaudu luuakse täiendavaid võimalusi harrastustegevuseks. Aastatel 2004–2006 teostatakse Lindakivi Kultuurikeskuse renoveerimine (26 miljonit krooni). Aastatel 2005–2007 viiakse lõpuni Salme Kultuurikeskuse renoveerimine (16,5 miljonit krooni). 2007. aastal lõpetatakse Lindakivi Kultuurikeskuse huviringide maja rekonstrueerimine (3 miljonit krooni). Aastaks 2009 on planeeritud Pelgulinna Rahvamaja II korruse juurdeehituse teostamine (4 miljonit krooni) ja Toomklubi teatrisaali väljaehitamine (3 miljonit krooni). Aastatel 2004–2006 renoveeritakse osaliselt Kanuti Gildi maja (1 miljonit krooni). Selgitatakse välja vähemusrahvuste omakultuurilise tegevuse ja eesti kultuuriruumi lõimumise soodustamise võimalused ning töötatakse välja linna poolse toetamise põhimõtted. Jätkub töö Vene Kultuurikeskuse rekonstrueerimisel. Moodustatakse rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu ja 2004. a valmib Vene muuseumi hoone rekonstrueerimisprojekt. Hoone rekonstrueerimismaksumuseks on planeeritud 30 miljonit krooni. Aastaks 2006 on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet planeerinud Vähemusrahvaste Maja ehitustööde alustamise (6 miljonit krooni). Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia, Kadrioru pargi ja Tallinna Lauluväljaku kui üle-Eestilise tähtsusega objektide rekonstrueerimisel arendatakse aktiivselt kontakte riigiga. 2004. aastal alustati loomaaia elevandimaja rekonstrueerimist ja välisekspositsiooni väljaehitamist (30 miljonit krooni). 2008. aastal alustatakse loomaaia läänevärava kompleksi ehitamist ja afrikaaniumi väljaehitamist. Kavandatud tööde teostamiseks on iga-aastaselt vaja investeerida Tallinna Loomaaia ehitustesse 10 miljonit krooni linna eelarvest ja 10 miljonit krooni riigieelarvest. Aastatel 2007–2008 jätkuvad renoveerimistööd laulukaarealuste ruumide väljaehitamiseks Tallinna Lauluväljakul (25 miljonit krooni). Suurendatakse investeeringuid Tallinna Loomaaiale. Mõõdikuks käesoleva eesmärgi saavutamisel on kavandatud investeerimiskava teostamine, mida iseloomustavad sihttasemetena järgmised peamised saavutused: Tallinna Linnateatri Lai tn 23 saali renoveerimine; Loomaaia elevandimaja rekonstrueerimise lõpetamine; Lauluväljaku kaarealuste ruumide väljaehitamine; Linnateatri suure saali ehituse alustamine. Linna nimiüritusi välja kujundades jätkab linn ettevalmistusi Euroopa kultuuripealinna tiitli taotlemiseks 2011. aastal ja Pirita ooperifestivali korraldamiseks. Linn moodustab mittetulundusühingu, mille ülesanne on panna alus iga-aastasele Tallinna Festivalile. Linna nimiüritusi välja kujundades jätkab linn ettevalmistusi Euroopa kultuuripealinna tiitli taotlemiseks 2011. aastal. Mõõdikuks käesoleva eesmärgi poole liikumisel on linna kultuurikalendri nimiürituste ning laulu- ja tantsupeo valdkonna harrastusühenduste finantseerimissüsteemi olemasolu. Vastavalt investeerimisvõimalustele on vaja jätkata suuremahulisi ehituslikke remonditöid Vene Kultuurikeskuses, millised on põhiliselt seotud publikuruumide, s.o suure saali ja sellega kaasnevate ruumidega. Tegevus jaotuks kolmeks etapiks ja sisaldaks järgmisi töid: I etapp. Saali ja sellega kaasnevate ruumide renoveerimistöid on kavandatud 5380 m2 pinnal. II etapp. 3-korruselise administratiivhoone renoveerimistööd 800 m2. III etapp. Saali- ja lavaseadmed (projekteerimistööd, lavaseadmed koos paigaldusega seotud ehitustöödega, saalitoolid, tekstiil ja muu). Rahalisi vahendeid nende tööde teostamiseks on vaja 60 000 krooni. Toetatakse Jaan Krossi 85. sünnipäevale pühendatud rahvusvahelist kollokviumi. PÖFFil (Pimedate Ööde Filmifestivalil) hakatakse välja andma Tallinna linna Grand Prix’d (10 000 eurot) ja publikupreemiat (2000 eurot). Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punkti 5.1 lk 15 tabelis «Eelarve kulud 2002–2007» real «Kultuur» ning tabelis «Investeeringud 2002–2007» real «Kultuur». Arengukava selles peatükis käsitletud eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse poolt rakendatavatele meetmetele: • Tallinna Loomaaia, Tallinna Botaanikaaia, Kadrioru pargi ja Tallinna Lauluväljaku väljaarendamine viibib, sest riiklik rahastamine on kavandatust väiksem; • Linna võimalused kultuuriobjektide renoveerimiseks ei osutu piisavaks. (investeeringute vajadus 55–57 miljonit krooni aastas, millele lisandub Vene Kultuurikeskuse 60 miljoni krooni investeeringute vajadus). 11. Tallinna magistraaltänavavõrgu väljaehitamine 11.1. Strateegilised alused ja lähteseisund Tänavavõrgu arendamise osas põhjapaneva meetmekompleksina nähakse täna ette ida-lääne suunas väljaveninud linna piirkondade ühendamiseks ja linnakeskusest transiitliikluse möödajuhtimiseks kahe ida-läänesuunalise magistraaltee väljaarendamist, mis kannavad tinglikke nimetusi Põhja- ja Lõunaväil. Tallinna kui merelinna jaoks on oluline tagada sujuv juurdepääs linna maa-alal paiknevatele sadamatele, samuti reisisadama parem ühendamine linnaga jalakäijate tarbeks36. Tänane Tallinna teedevõrk ei vasta kasvavale liikluskoormusele, kuid tänavate läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud (eriti kesklinnas), mis tähendab, et eelkõige tuleb tähelepanu pöörata liikluskorralduse paremale organiseerimisele ja turvalisusele. Oluliseks probleemiks on liikluse vähene keskkonnasõbralikkus: täna liiguvad raskeveokid ja ohtlikud veosed läbi linna; liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud vibratsioon mõjub elamute kvaliteedile; õhusaaste suureneb37. Probleemiks on inimesesõbralike liikumisviiside vähesus linnas: vähe on jalakäijate alasid, probleemsed on ülekäigukohad ning liiklus elamualadel; jalgrattaliiklus on väheturvaline38. Tallinna teede olem fikseerituna Tallinna teeregistris seisuga 1. jaanuar 2004. a oli alljärgnev: sõiduteede üldpind 10 094 919 m2, pikkus 889 km ning kõnniteede üldpind 1 891 813 m2 ja pikkus 706 km. Tallinna Kommunaalamet on koostanud tänavavalgustuse ehituse kava aastateks 2002–2006. Aastal 2002 finantseeriti jalgrattateede ehitusse 13 473 620 krooni: Vabaõhumuuseumi tee lõigul muuseumi sissekäik – Merirahu, Mustakivi tee, Pirita tee lõigul Russalka monument – Pirita sild, J. Sütiste tee – Retke tee, Kesklinna jalgrattatee tänavavalgustus lõigul Kadriorg – Russalka – Pirita sild. Tallinna teeregistrisse on koondatud usaldusväärne teave Tallinna linna territooriumil asuvate tänavate sõiduteede, kõnniteede, jalgrattateede, tänavavalgustuse ning tänavate lisavarustuse kohta. 2005. a on plaanis alustada liikluskorraldusvahendite andmebaasi sisestamist teeregistrisse. 2002. a investeeriti Tallinna teede ja tänavate rekonstrueerimiseks ja uusehitusteks koos tehnovõrkude, teeäärse haljastuse ja projekteerimismaksumustega kokku üle 2 miljardi krooni. Suuremate objektidena valmisid Vabaduse puiestee ning Tartu maantee läbimurre. Need objektid ehitati kooskõlas sel ajal kehtinud Tallinna magistraalvõrgu arengukavaga. Käesoleval ajal toimub linna teede ehitus Tallinna Linnavolikogu 27. novembril 2003. a määrusega nr 65 vastu võetud Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengukava 2003–2010 alusel. Arengukavaga kooskõlas 2003. a rekonstrueeriti Narva mnt (Jõe tn–Viru väljak), Merivälja tee (Pirita sild–Randvere tee), Raua tn (Pronksi tn–Vilmsi tn), rajati ringristmik Kadaka tee ja Rohula tn ristmikule ning foorristmik Tervise tn ja Rahumäe tee ristmikule. Jalgrattateid rajati 10 miljoni krooni eest: Narva mnt (Mustakivi tee–Narva mnt 150B), Vabaõhumuuseumi tee (Merirahu–Kakumäe tee) ja Vabaõhumuuseumi tee (Merirahu–Vabaõhumuuseum). 2004. a valmib eespool mainitud kava kohaselt Laagna tee ja Rahu tee pikendus Peterburi teeni, rekonstrueeritakse Tihniku viadukt ning alustatakse Tondi tänava rekonstrueerimistöödega nende täismahus ja Smuuli tee pikendusehitusega. Ühtekuuluvusfondi tehnilise abi leping sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks kirjutati Tallinnas alla 03.08.2004. a. Tallinna sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimise ja ehitamise projekt hõlmab töid alljärgnevates mahtudes tabelis 5. Tabel 5. Tallinna sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimise tööd ja ehitamise mahud. Kavandatavad tööd Teostamise aeg (planeeritav) Eeldatav maksumus, tuh kr Linn ISPA Kokku A. Põhjaväila II ehitusjärk (Jõe tänava ja Pirita tee vahelises lõigus koos Russalka eritasand-ristmikuga) 2007–2008 86 955,0 240 295,0 327 250,0 B. Kalamaja möödasõidutee (Põhja pst.– Tööstuse tn) 2007–2008 9 350,0 28 050,0 37 400,0 C. Laki tn (Forelli tänava ja Marja tänava vahelises lõigus) 2007 1 402,5 4 207,5 5 610,0 D. Rahu tee (J. Smuuli tee ja Peterburi tee vahelises lõigus) 2008–2009 70 125,0 210 375,0 280 500,0 E. Sitsimäe liiklussõlm koos raudteeviaduktiga 2007–2008 23 375,0 70 125,0 93 500,0 F. Tallinna edelasuunaline liikluskoridor 2007–2008 42 075,0 126 225,0 168 300,0 G. Pelgulinna möödasõidutee (Paldiski mnt ja Ristiku tn vahelises lõigus) koos Humala tänava eritasand-ristmikuga 2008–2009 30 387,5 91 162,5 121 550,0 H. Kadaka tee – Tammsaare tee eritasand-ristmik 2009 21 037,5 63 112,5 84 150,0 KOKKU: 284 707,5 833 552,5 1 118 260,0 Allikas: Kommunaalamet Finantsmemorandum kirjutati alla 17.09.2002. a. Selle lepinguga sõlmiti Eesti Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vaheline rahastamiskokkulepe. Haabersti ristmiku projekt on ettevalmistatud ning selle tehniline projekt on saanud vastava ehitusloa. Haabersti ristmiku ehituseks ootab Tallinna Linnavalitsus Rahandusministeeriumist finantseerimisalaseid juhendmaterjale. Tallinna linn on korduvalt pöördunud riigi poole taotlemaks teeseaduse järgsete eelarveliste vahendite eraldamist finantseerimaks täiendavalt linna teedeehitust, kuid eraldused riigi poolt on olnud ebaproportsionaalselt väikesed. 11.2. Lähemad eesmärgid • Euroopa Liidu finantsvahendite ning riigieelarveliste vahendite kaasamisega elluviidud magistraaltänavavõrgu arengukava ja avaliku ning erasektori koostöö põhimõtete alusel ellurakendatud magistraaltänavavõrgu arengukava • Paranenud sadamate ja maismaaühendus • Hooldatud, valgustatud ja väljaarendatud tänavatevõrk • Väljaehitatud jalgrattateede võrgustik • Sujuv ja ohutu liiklus • Arenenud ühistransport • Riikliku teeregistriga ühilduv Tallinna teeregister • Hästi korraldatud parkimine 11.3. Eesmärkide saavutamise võimalused ja vahendid Euroopa Liidu ISPA vahenditest rahastatava tehnilise abi elluviimise tulemusena valmivad uuringud ja projektid TMT AK-s olevate sadamate maismaaühenduste ehitamiseks ja taotluse esitamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi finantsvahenditele. Magistraaltänavavõrgu arengukava elluviimiseks töötatakse välja magistraaltänavavõrgu ehituse ja rekonstrueerimise arengukava ja täiendatakse kehtivat arengukava. Ühenduse parandamiseks sadamatega valmivad Euroopa Liidu ISPA vahenditest rahastatava tehnilise abi elluviimise tulemusena uuringud ja projektid TMT AK-s olevate sadamate maismaaühenduste ehitamiseks ja taotluse esitamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi finantsvahenditele. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava elluviimiseks kaasatakse erinevaid finantsallikaid. 2005. a vajab linn hinnanguliselt selle töö kaasfinantseerimiseks 25,2 miljonit krooni; aastatel 2006 ja 2007 313 miljonit krooni ning 2008–2014 hinnanguliselt 570 miljonit krooni. Töötatud on välja liikluskorralduse ja parkimise korraldamise arengukavad aastateks 2005–2010. Liikluskorralduse arengukava hõlmab liikluse ja liiklusõnnetuste alast süstemaatilist analüüsi, meetmeid jalakäijate, sh laste, jalgratturite ning puuetega liiklejate turvalisuse tagamiseks, samuti meetmeid ühistranspordi ja jalgrattaliikluse eelisarenguks ning veotranspordi, sh transiitliikluse, vähendamiseks linnas. Arengukava näeb ette välja töötada ja ehitada liikluse videojälgimissüsteem. Parkimise korraldamise arengukavas on ette nähtud rajada parkimismaju ja maa-aluseid parklaid. Linna läbivate jalgrattateede võrgu edasiarendamiseks taotletakse lisavahendeid projektide kirjutamisega ja rahastatud projektidega. Nende väljaehitamine nõuab linnalt kaasfinantseeringuid ajavahemikul 2005–2014 hinnanguliselt 20 miljonit krooni aastas. Jalgrattateede arendamise mõõdikuks on jalgrattateede ja märgistatud jalgrattaradade kogupikkus, millele seatakse järgmised sihttasemed: 2005 – 130 km kokku jalgrattateid; 2006 – 135 km kokku jalgrattateid; 2007 – 140 km kokku jalgrattateid. Vahendid käesoleva peaeesmärgi saavutamiseks vajalike lähemate eesmärkide elluviimiseks on kirjeldatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 24 punkti 5.1 lk 15 tabelis «Eelarve kulud 2002–2007» real «Heakord ja kommunaalmajandus» ning tabelis «Investeeringud 2002–2007» real «Kommunaalmajandus». Arengukava selles peatükis käsitletud lähemate eesmärkide elluviimisel on risk, et vaatamata linnavalitsuse rakendatavatele meetmetele: • TMTK ettenähtud investeeringud viibivad, kuna tehnilise abi rakendamine Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemiseks takerdub riiklikes struktuurides või/ja ei suudeta leida sobivat partnerlusmudelit erasektoriga; • Tallinna linnaeelarve vahendite eraldatud maht osutub Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava elluviimiseks mitteküllaldaseks; • Suurenevad tänavate haldamiskulud (tänavate puhastamine, teede parandamine, parkide ja mänguväljakute inventari uuendamine/parandamine). Loetletud riskide maandamiseks või riskide realiseerumise tulemuste leevendamiseks tehakse järgmist: • Korraldatakse Tallinna Linnavalitsuse Euroopa Liidu finantsvahendite taotlemise järelevalve ja koordineerimine ühe linnaasutuse ülesandeks; • sobiva partnerlusmudeli leidmiseks erasektoriga kasutatakse võimaluste piires teiste linnade selle valdkonna kogemust; • jälgitakse parkide ja mänguväljakute heaperemehelikku kasutamist (valve ja politseipatrullide abi); • riigihangete tingimuste raames nähakse ette rajatavate objektide kavandatava eluea näitajad; • rajatud objektide eluea pikendamiseks rakendatakse täiendavaid meetmeid vandalismi vastu ning heaperemehelikkuse edendamiseks. Teatud riskide realiseerumisel võib osutuda vajalikuks eesmärke osaliselt muuta või püstitada uusi eesmärke. III. Lõppsõna Tallinna arengukava on dokument, mis lähtub linna strateegiast «Tallinn 2025», mille ülesandeks on pakkuda linna kui terviku arengu seisukohalt parim lähiaastate tegevuslahend, saavutamaks soovitud tulevikuseisundit olemasolevate ressursside piires. Arengukava elluviimise seire, ressurssidega kindlustamine ja ajakohastamine toimub iga-aastaselt enne linna järgneva aasta eelarve koostamist. Arengukava ajakohastamisse kaasatakse kõik Tallinna Linnavalitsuse struktuuriüksused. Seire ja ajakohastamine viiakse läbi ühitatult. Seda koordineerib Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet. Arengukava ajakohastamise käigus aktualiseeritakse olukorda iseloomustavad faktandmed, arengulised peaeesmärgid, lähemad eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, riskid ning nende maandamine. Selleks esitavad linnavalitsuse struktuuriüksused, koostöös linnaelanike, ettevõtjate ja mittetulundusühingutega, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile ülevaate oma vastutusala eelmise aasta eesmärkide saavutamisest ja ettepanekud arengukava kaasajastamiseks. Ülevaates eesmärkide saavutamisest hinnatakse arengukava elluviimise edukust. Eesmärkide täitmist võimaldavad hinnata eesmärkidele seatud mõõdikud ja vastavad eesmärgi täitmise sihttasemed. Samuti tehakse teostatud ja mitteteostatud tegevuste analüüs. Arengukava ajakohastamise ettepanekud peavad tuginema eesmärkide saavutamise analüüsile. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse olulisi muutusi linnas või väliskeskkonnas. Kooskõla saavutamine teiste arengudokumentidega eeldab tegevuste pidevat koordineeritust riigi, maakonna ja linna valdkondlike arengukavadega, et tagada ühtne arengu kavandamise süsteem, selle järjepidevus ja finantsressursside efektiivne kasutamine. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet koostab Tallinna Linnavalitsuse struktuuriüksuste saadetud materjalide põhjal koondülevaate linna arengukava elluviimisest ja ajakohastatud arengukava eelnõu. Koondülevaade arengukava elluviimisest esitatakse linnavolikogule informatsiooniks ja arengukava eelnõu heakskiitmiseks. Arengukava elluviimine sõltub eelkõige selle kavandajatest ja teostajatest – Tallinna linna ametiasutustes töötavate ametnike sihipärasest tegevusest. Tallinna Linnavalitsus pöörab suurt tähelepanu kaasaegse analüüsi-, planeerimise ja seiresüsteemi rakendamisele, ametiasutuste arendusjuhtide võrgustiku loomisele ning strateegiliste dokumentide koostamise, täiendamise, elluviimise, seire ja vastastikuste seoste süsteemi korrastamisele. Tallinna arengukava 2005–2014 moodustab koos strateegiaga «Tallinn 2025» ja Tallinna üldplaneeringuga ning Tallinna eelarvestrateegiaga tõhusa baasi Tallinna linna tasakaalustatud arenguks. IV. Kasutatud dokumendid 1. Ariko Marketingi uuring: Elanike suhtlemine kohalike omavalitsustega. Suvi 2002; 2. Eesti Reformierakonna, Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonileping Tallinnas 13. oktoober 2004; 3. Fakte Tallinnast 2003; 4. Lasnamäe linnaosa arengukava; 5. Linnauuringute instituut lõpparuanne: Tallinna elamuasemestrateegia 2000; 6. Mustamäe linnaosa arengustrateegia; 7. OÜ Saar Poll uuring: Tallinna elanike infovajaduse uuring oktoober 2001; 8. Põhja-Tallinna linnaosa arengukava; 9. Strateegia «Tallinn 2025» (Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004. a määrus nr 23); 10. Tallinna aastaraamat 2002; 11. Tallinna arengukava 2004–2009 (Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrus nr 56); 12. Tallinna elamuehitusprogramm «5000 eluaset Tallinnasse» (Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsus nr 175); 13. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava 2003–2017 (Tallinna Linnavalitsuse 4. juuni 2003. a istungi protokoll nr 24); 14. Tallinna hoolekande arengukava aastateks 2001–2005 (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrus nr 38); 15. Tallinna jäätmekava (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrus nr 39); 16. Tallinna keskkonnastrateegia 2010; 17. Tallinna keskkonnatervise tegevusplaan (Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. a määrus nr 37); 18. Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2005–2007 (Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrus nr 24); 19. Tallinna linna finantsjuhtimise mudel (Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 329); 20. Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002–2005 Tallinna Kommunaalameti poolt ettevalmistatav eelnõu; 21. Tallinna Linnakomisjoni Harju tänava rahvaküsitluse kokkuvõte juuli 2002; 22. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava 2003–2010 (Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003. a määrus nr 65); 23. Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kava aastateks 2004–2012 (Tallinna Linnavolikogu 11. detsembri 2003. a määrus nr 67); 24. Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava (Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 18); 25. Tallinna Pedagoogikaülikooli uuring: Tallinna spordiorganisatsiooni toimimine ja spordirajatistevõrgu kujundamine 2002; 26. Tallinna Politseiprefektuuri küsitlus: Tallinna turvaküsitlus 2002; 27. Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö: «Tallinna juhtimise täiustamine»; 28. Tallinna tööhõive suurendamise programm (Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 17); 29. Tallinna väikeettevõtluse arendamise programm aastateks 2002–2004 (Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2002. a otsus nr 85); 30. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015 (Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004. a määrus nr 14); 31. Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlik arengukava, teenindustaseme normid ning investeeringute ja rahastamise programm 2004–2010 (Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 40); 32. Tallinna üldplaneering (Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001. a määrus nr 3). 33. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused». 1 Strateegia «Tallinn 2025», lk 36 2 Samas, lk 32 3 Samas, lk 37 4 Samas, lk 38 5 Samas, lk 84–87 6 Samas, lk 82 7 Vt samas lk 84–85 8 Samas, lk 82 9 Samas, lk 65 10 Samas, lk 70 11 Samas, lk 74 12 Samas, lk 76 13 Samas, lk 77 14 Samas, lk 69 15 Samas, lk 70 16 Samas, lk 72 17 Samas 18 Samas, lk 73 19 Samas, lk 75 20 Samas, lk 72 21 Samas, lk 74 22 Samas, lk 74 23 Samas, lk 91–100 24 Samas, lk 98 25 Samas, lk 104 26 Samas, lk 100 27 Samas, lk 107 28 Samas, lk 84 29 Sama, lk 85 30 Samas, lk 55 31 Samas, lk 59 32 Samas, lk 60 33 Samas, lk 60 34 Samas, lk 59 35 Vt samas, lk 61 36 Samas, lk 41 37 Samas, lk 34 38 Samas