Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kinnitamine ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja muutmine — KO, 6, 29

Juhindudes jäätmeseaduse § 66 lõigetest 2, 3 ja 4, § 67 lõikest 4, § 135 lõikest 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, lõike 3 punktist 1 ja linnavolikogu 16. septembri 2004. a määrusega nr 34 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja punktist 59, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrusega nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada 1. jaanuarist 2005. a Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord (edaspidi kord) koos järgmiste lisadega: 1.1. Tallinna linna administratiivsele kaardile kantud korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad vastavalt lisale 1; 1.2. korraldatud jäätmeveo veopiirkondade kirjeldused vastavalt lisale 2; 1.3. jäätmemahutite tühjendamise sageduse tabel vastavalt lisale 3; 1.4. korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vorm vastavalt lisale 4; 1.5. korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja selgituse vorm oma jäätmete käitlemise kohta vastavalt lisale 5. 2. Muuta Tallinna Linnavolikogu 16. septembri 2004. a määrusega nr 34 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja punkti 36.1 ja sõnastada see järgmiselt: «Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit, hiljemalt 1. jaanuarist 2009. a.». 3. Määrus jõustub 16. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määrusega nr 51 TALLINNA LINNAS KORRALDATUD JÄÄTMEVEO RAKENDAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (edaspidi kord) ülesanne on kindlaks määrata: 1.1.1. jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 1.1.2. korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad; 1.1.3. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 1.1.4. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku tingimused; 1.1.5. ainuõigust omava vedaja ja Tallinna linna vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 1.1.6. jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord; 1.1.7. jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja teenustasu piirmäärade muutmise kord; 1.1.8. jäätmeveo teenustasu suurendamise kord; 1.1.9. ainuõigust omavalt vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord. 2. Mõisted 2.1. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmeveo piirkond (edaspidi veopiirkond) – korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav vedaja; 2.1.2. olmejäätmete vedamine – konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale; 2.1.3. jäätmeveo teenustasu piirmäär – kõige suurem võimalik tasu segunenud olmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate jäätmete või suurjäätmete käitlemise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla; 2.1.4. ettevõtja – isik, kes osaleb avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 2.1.5. vedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas; 2.1.6. linna ja vedaja vaheline leping – leping, millega reguleeritakse Tallinna linna ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamisega vedaja poolt; 2.1.7. jäätmekäitlusleping – vedaja kui töövõtja ja jäätmevaldaja kui tellija vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 2.1.8. jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine – jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 2.1.9. teenustasu – jäätmevaldaja poolt vedajale paberi ja kartongi, biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete, segaolmejäätmete ning suurjäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Ükski teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast; 2.1.10. teenustasu muutmine – vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetatud teenustasu suuruse muutmine korra 11. jaos sätestatud korras; 2.1.11. ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine – vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse äravõtmine konkreetses veopiirkonnas. 2.2. Korra punktis 2.1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Tallinna linna jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. 3. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu 3.1. Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 3.1.1. 20 01 01 – paber ja kartong (v.a trükikodade pabertootmisjäätmed ja salastatud dokumendid); 3.1.2. 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed; 3.1.3. 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed; 3.1.4. 20 03 07 – suurjäätmed. 3.2. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 3.2.1. ohtlikud jäätmed; 3.2.2. ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine; 3.2.3. tootmismaa sihtotstarbega kinnistud; 3.2.4. avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused. 4. Veopiirkonnad 4.1. Tallinna haldusterritoorium on jaotatud kolmekümne kolmeks veopiirkonnaks. Veopiirkonnad on kantud Tallinna linna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1. Veopiirkondade piiride kirjeldus on toodud korra lisas 2. 4.2. Korraldatud jäätmeveoga ei ole liidetud Aegna saar. 5. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku tingimused 5.1. Avaliku konkursi korraldab Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet), juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrast». Kommunaalameti ettepaneku alusel annab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist konkreetses veopiirkonnas. 5.2. Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 5.3. Lisaks Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra» §-s 11 sätestatud andmetele tuleb avatud pakkumise väljakuulutamise teates ühe kvalifitseerimise tingimusena ette näha vedaja Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses. 5.4. Lisaks Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra» §-s 15 sätestatud andmetele ning jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma: 5.4.1. linna ja vedaja vahelise lepingu projekt; 5.4.2. pakkumise maksumuse esildis paberi ja kartongi, biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete, segaolmejäätmete ning suurjäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks. Paberi ja kartongi, biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete ning segaolmejäätmete puhul näitab ettevõtja soovitava teenustasu suuruse jäätmemahutis oleva olmejäätmete liigi ühekordse käitlemise eest lähtuvalt jäätmemahuti suurusest. Suurjäätmete puhul näitab ettevõtja soovitava teenustasu suuruse ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise eest; 5.4.3. andmed ainuõiguse kestuse kohta veopiirkonnas; 5.4.4. nõue selle kohta, et ettevõtja tagab tema poolt tehtava pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 5.4.5. nõue selle kohta, et ettevõtja pakkumises sisalduvate teenustasude suurus ei tohi ületada Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud teenustasude piirmäärasid. 5.5. Avatud konkursi pakkumiste hindamiseks moodustatakse kommunaalameti juhataja käskkirjaga komisjon, millesse kuuluvad vähemalt kaks kommunaalameti esindajat, üks Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti (edaspidi keskkonnaamet) esindaja, üks Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige ning üks esindaja sellest linnaosa valitsusest, milles asub konkursil olev piirkond. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte. 5.6. Avalik konkurss vedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus veopiirkonnas: 5.6.1. jõuaks enne vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise lepingu ning 5.6.2. oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahutid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. 6. Lepingute sõlmimise kord 6.1. Kommunaalamet teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast ning veopiirkonnast, kus see vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks. 6.2. Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates vedaja pakkumise edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast. 6.3. Vedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. 6.4. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. 6.5. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt korra lisas 3 sätestatud sagedusele. 6.6. Jäätmevaldaja võib linnaosavalitsuselt taotleda jäätmemahutite harvemat tühjendamist, lähtudes korra punktides 6.7 kuni 6.9 sätestatust. Jäätmemahuti harvema tühjendussageduse taotlemiseks esitab jäätmevaldaja asukohajärgsele linnaosavalitsusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 6.6.1. põhjused, miks soovib jäätmevaldaja ettenähtust harvemat jäätmemahutite tühjendamise sagedust; 6.6.2. jäätmemahutite tühjendamise soovitav sagedus. 6.7. Linnaosavalitsus teavitab jäätmevaldajat kirjalikult tema taotluse rahuldamisest või tagasilükkamisest. Kirjalikus teates on taotluse rahuldamise korral märgitud jäätmemahutite lubatud minimaalne tühjendamissagedus või taotluse tagasilükkamise korral taotluse tagasilükkamise põhjendus. 6.8. Linnaosavalitsus teavitab vedajat, kellel on olmejäätmete vedamise ainuõigus selles veopiirkonnas, kus jäätmevaldaja taotles harvemat jäätmemahutite tühjendamissagedust, jäätmevaldaja jäätmemahutite lubatud minimaalsest tühjendamissagedusest. 6.9. Jäätmevaldaja, kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvemini kui on sätestatud korras, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei tohi toimuda harvemini kui on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas. 7. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine 7.1. Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada veopiirkonna järgsele linnaosavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks vastavalt korra lisale 4. 7.2. Taotluses märgitakse: 7.2.1. põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 7.2.2. tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 7.2.3. kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. 7.3. Korra punktis 7.1 nimetatud taotluse menetlemine toimub järgmiselt: 7.3.1. linnaosavalitsus, olles saanud korra punktis 7.1 nimetatud taotluse, kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust korra punktis 7.2 toodud nõuetele. Nõuetele mittevastava taotluse saadab linnaosavalitsus taotlejale tagasi märkega taotluse nõuetele mittevastavuse kohta; 7.3.2. linnaosavalitsus kutsub vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus, kokku komisjoni, mille koosseisu kuuluvad üks kommunaalameti ja üks keskkonnaameti ning vähemalt üks linnaosavalitsuse esindaja; 7.3.3. komisjon teeb ettepaneku taotluse rahuldamiseks või selle tagasilükkamiseks; 7.3.4. kommunaalamet valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks või jäätmevaldaja taotluse tagasilükkamiseks. 7.4. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab linnavalitsus korraldusega. Taotluse tagasilükkamine peab olema põhjendatud. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korral sätestatakse: 7.4.1. jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused, 7.4.2. mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus; 7.4.3. tähtaeg, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja peab esitama keskkonnaametile jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta vastavalt korra lisale 5. 7.5. Linnaosavalitsus teavitab taotlejaid kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või jäätmevaldaja taotluse tagasilükkamisest. 7.6. Kommunaalamet teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. 7.7. Korra punktis 7.1 nimetatud taotluse menetlemise tähtaeg, alates taotluse esitamisest kuni punktis 7.4 nimetatud linnavalitsuse korralduse teatavaks tegemiseni, on kaks kuud arvates taotluse laekumisest linnaosavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib linnavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kolme kuuni. 7.8. Linnavalitsus loeb jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui: 7.8.1. esinevad mõjuvad põhused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ja 7.8.2. jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete käitluse. 7.9. Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 7.9.1. jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinereid või mõnda teist liiki konteinereid, mis on vähelevinud, ja mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida enamikul jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtjatel ei ole; 7.9.2. jäätmevaldaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal tekib olmejäätmeid väikestes kogustes. 7.10. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb korra punktis 7.4 nimetatud linnavalitsuse korraldusega antud tähtaja möödumisel, millega linnavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist linnaosavalitsusele uus taotlus, milles palutakse jäätmevaldaja lugemist mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse korra punktides 7.1 kuni 7.9 sätestatust. 7.11. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute jäätmekäitluse üle teostatakse järelevalvet vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. 7.12. Keskkonnaameti ettepanekul on linnavalitsusel õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui: 7.12.1. jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud selgitust või jäätmevaldaja poolt esitatud selgitus sisaldab valeandmeid; 7.12.2. mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. 8. Olmejäätmete kogumine ja vedamine 8.1. Jäätmevaldajad koguvad liigiti järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid: 8.1.1. paber ja kartong – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit; 8.1.2. biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 10 korterit hiljemalt 1. jaanuarist 2009. a; 8.1.3. paber ja kartong ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas; 8.1.4. segaolmejäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul. 8.2. Korra punktides 8.1.1 kuni 8.1.4 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi mahutitesse. Vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses veopiirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta. 8.3. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud korra lisas 3. 8.4. Juhul kui korra lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada korra lisas 3 sätestatust sagedamini. 8.5. Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks korra lisas 3 sätestatust harvemini. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku põhjendatud taotluse oma elu- või asukohajärgsele linnaosavalitsusele. Nimetatud taotluse menetlemisel lähtutakse korra punktidest 6.6 kuni 6.9. 8.6. Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu. Päevasel ajal peab jäätmemahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Käesolevas punktis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. 9. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad 9.1. Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate segunenud olmejäätmete ühekordse käitlemise eest 1. kuni 20 l ja kuni 4 kg jäätmekott 25 krooni 2. 40–150 l ja kuni 10 kg jäätmekott 42 krooni 3. 140 l 73 krooni 4. 240 l 79 krooni 5. 370 l 105 krooni 6. 600 l 132 krooni 7. 800 l 152 krooni 8. 2500 l 360 krooni 9. 4500 l 637 krooni 9.2. Paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuva paberi ja kartongi ühekordse käitlemise eest 1. 240 l 40 krooni 2. 600 l 54 krooni 3. 2000 l 132 krooni 9.3. Biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete ühekordse käitlemise eest 1. 140 l 47 krooni 2. 240 l 55 krooni 9.4. Ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 275 krooni. 9.5. Punktides 9.1 kuni 9.4 toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda käibemaksu. 10. Jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord 10.1. Teenustasude piirmäärad kehtivad Tallinna kõikide veopiirkondade suhtes. 10.2. Linnavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga konkreetse olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. 10.3. Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist. 11. Teenustasu suurendamise ja vähendamise kord 11.1. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas. 11.2. Teenustasu suurendatakse üks kord aastas tarbijahinnaindeksi kasvu võrra. 11.3. Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 11.3.1. milliseid teenustasusid vedaja suurendada soovib; 11.3.2. milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada; 11.3.3. millises veopiirkonnas teenustasusid suurendada soovitakse; 11.3.4. millised on vedaja soovitavad teenustasude suurused. 11.4. Vedaja saab taotleda kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas teenustasu suurendamist või kõigi olmejäätmete liikide osas teenustasude üheaegset suurendamist konkreetses veopiirkonnas. 11.5. Korra punktis 11.3 nimetatud taotlus esitatakse kommunaalametile, kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Konkreetses veopiirkonnas vedajale makstavate jäätmeveo teenustasude suurendamise otsustab linnavalitsus. 11.6. Vedajale makstavad teenustasud ei tohi olla suuremad linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. Juhul kui linnavalitsus otsustab suurendada vedajale makstavat teenustasu, ei tohi ükski suurendatud teenustasu olla kõrgem linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. 11.7. Linnavalitsuse hinna ja tarbijakaitse teenistusel on veohinna analüüsi tulemusel õigus teha ettepanek hinna vähendamiseks. Konkreetses veopiirkonnas vedajale makstavate jäätmeveo teenustasude vähendamise otsustab linnavalitsus. 12. Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord 12.1. Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 12.1.1. vedaja ei ole pöördunud korra punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks linna poole; 12.1.2. vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 12.1.3. vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast; 12.1.4. vedaja on kolmel korral jätnud jäätmetemahutid õigeaegselt tühjendamata; 12.1.5. vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut. 12.2. Juhul kui esineb vähemalt üks korra punktis 12.1.1 kuni 12.1.5 nimetatud asjaolu, teavitab kommunaalamet sellest kohe vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. 12.3. Juhul, kui vedaja ei esita punktis 12.2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja punktis 12.1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus kommunaalameti ettepanekul vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas, kus vedaja kohustust rikkus. 12.4. Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks: 12.4.1. alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määruse nr 51 lisa 1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSELE KAARDILE KANTUD KORRALDATUD JÄÄTMEVEO VEOPIIRKONNAD

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra lisa 2 KORRALDATUD JÄÄTMEVEO VEOPIIRKONDADE KIRJELDUSED HAABERSTI LINNAOSA Haabersti I Piirkond nr 1 Elanike arv – 8 000 *Veskimetsa–Tiskre Kirjeldus Kaardil nr 1 Elurajoonid, mis piirnevad Paldiski mnt, Ehitajate tee, Mustamäe linnaosa, Kristiine linnaosa, Põhja-Tallinna, mere, Rannamõisa tee ja Harku järvega. (Veskimetsa, Mustjõe, Rocca Al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoon) Haabersti II Piirkond nr 2 Elanike arv – 17 000 Õismäe Kirjeldus Kaardil piirkond nr 2+3 Õismäe tee 2 kuni 110 (paarisnumbrid) Ehitajate tee 117 kuni 153 (paaritud numbrid) Paldiski mnt 147 kuni 219b Haabersti III Piirkond nr 3 Elanike arv – 13 000 Ehitajate–Harku–Järveotsa Kirjeldus Kaardil nr 4 Õismäe tee 1A kuni 109 (paaritud numbrid) Ehitajate tee 111 kuni 115 (paaritud numbrid) Järveotsa tee 1 kuni 51 (paaritud numbrid) ja 2 Paldiski mnt 221 kuni 229a (paaritud numbrid) Astangu tn 22 kuni 72 (paarisnumbrid) NÕMME LINNAOSA Nõmme Piirkond nr 4 Elanike arv – 20 220 Pääsküla–Hiiu Kirjeldus Mööda Ääre tänavat kuni Kadaka pst (165b, 165b/1), sealt edasi mööda linnaosa piiri Mäepealse tn, Lossi tn, Soone tn, Üliõpilaste tn, sealt mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tee Põhjakaare ristini Põhjakaare tn (paaritu), Lühike (paaris, kõik), Tähe (paarisnumbrid), edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa piiri Laagri poole. Nõmme Piirkond nr 5 Elanike arv – 17 293 Nõmme–Männiku Kirjeldus Mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tänavani, edasi Põhjakaare ristini Põhjakaare tn (paaris), Lühike (paaritu), Tähe tn (paaritu), mööda Tähe–Serva ristini edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa piiri Männiku poole Nõmme ja Kesklinna linnaosade vahelise piirini. Sealt kuni Viljandi mnt ja Pärnu mnt ristini, edasi mööda Tervise tn pidi mööda Nõmme ja Mustamäe linnosa vahelist piiri mööda Ehitajate teele. MUSTAMÄE LINNAOSA Mustamäe Piirkond nr 6 Elanike arv – 12 000 Kadaka Kirjeldus I, II mikrorajoon, Kadaka tööstuspiirkond ja Tallinna Tehnikaülikool Haabersti ja Mustamäe linnaosa vaheline piir – Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani – Soone tänav (paaritud nr) – Raja tänav – Üliõpilaste tee – Ehitajate tee – Tallinna Tehnikaülikooli territooriumi piir – Ehitajate tee (paaritud nr. kuni linnaosa piir 103A) Mustamäe Piirkond nr 7 Elanike arv – 12 200 Szolnoki Kirjeldus III ja IV mikrorajoon Ehitajate tee (paarisnr alates Haabersti ja Mustamäe linnaosa vahelisest piirist) – Sõpruse pst – Keskuse tänav – Mustamäe tee (paarisnr alates 138) – Kadaka tee (paaritud nr) – Tuuliku tee – Haabersti ja Mustamäe linnaosa vaheline piir Mustamäe Piirkond nr 8 Elanike arv – 14 000 Kännu Kuke Kirjeldus V ja VI mikrorajoon Mustamäe tee (paaritud nr alates 161 kuni 201) – Keskuse tänav (paarisnr 6 kuni 4) – Sõpruse pst. (paarisnr alates 250 kuni 204) – A. H. Tammsaare tee (paaritud nr alates 77 kun 109) Mustamäe Piirkond nr 9 Elanike arv – 11 600 Sütiste Kirjeldus VII, VIII ja IX mikrorajoon Ehitajate tee – Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani – Retke tee (paarisnr) – Tammsaare tee (paaritud nr alates 57 kuni 71) – Sõpruse pst (paaritud nr alates 179) – Ehitajate tee ringini. Mustamäe Piirkond nr 10 Elanike arv – 11 900 Sääse Kirjeldus Sääse ja Siili mikrorajoon Mustamäe tee (paaritud nr alates Kristiine ja Mustamäe linnaosa piirist) – Tammsaare tee (paaritud nr alates 109) – Nõmme tee (paaris nr kuni 106) – Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni. KRISTIINE LINNAOSA Kristiine Piirkond nr 11 Elanike arv – 15 150 Tondi–Järve Kirjeldus Kotkapoja (2–5, 7, 9,11) kuni Nõmme tee 1, Nõmme tee paaritud (Kotka kuni Tammsaare tee), Retke tee paaritud nr piki linnaosa piiri (garaažide poolne külg) kuni Tervise, Tervise mõlemad küljed Retke kuni Rahumäe tee piki linnaosa piiri, Tervise tn mööda kalmistu piiri Rahumäe teest kuni rdt piirini, sealt mööda rdt piiri kuni Pärnu mnt 232/8, Pärnu mnt 232/8 kuni Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristini, Pärnu mnt–Viljandi mnt ristist kuni Pärnu mnt 139e, Pärnu mnt 139e juurest risti üle tee kuni Pärnu mnt 162, Pärnu mnt 162 juurest rdt piirini, Seebi tn kuni Tondi rdt-ülesõiduni, Kotka mõlemad küljed kuni Nõmme tee 1. Kristiine Piirkond nr 12 Elanike arv – 14 850 Lilleküla–Kristiine Kirjeldus Nõmme tee paarisnr (Kotka kuni Nõmme tee 104), Nõmme tee 104 kuni Sõpruse pst (piki linnaosa piiri), Tildri tn linnapoolne külg piki linnaosa piiri (Sõpruse pst kuni Mustamäe tee), Kadaka tee paarisnr piki linnaosa piiri (Mustamäe tee kuni Tuuliku), Tuuliku 6 kuni Kõrgepinge 33 (piki linnaosa piiri), Veskimetsa piki linnaosa piiri (Kõrgepinge kuni Mustjõe), Mustjõe 41, 43, 45 kuni Marja 8, Mureli paaritud nr piki linnaosa piiri, Pirni paaritud nr piki linnaosa piiri, Paldiski mnt paaritud nr (Pirni kuni Tehnika rdt viadukt), rdt piir Paldiski mnt kuni Kotkapoja 11 piirini, Kotkapoja 11 piirist kuni Nõmme tee 2. PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA Põhja-Tallinn Piirkond nr 13 Elanike arv – 20 000 Merimetsa–Kelmiküla–Pelgulinn Kirjeldus Toompuiestee 33A–27 kuni Paldiski mnt. Paldiski mnt pidi mööda linnaosa piiri Kopli lahe rannajoon kuni Pelguranna teeni. Pelguranna teest alla Puhangu teele 91–1A (paaritu) Sõle teeni, Sõle teest mööda Kopli kaubajaama raudteed pidi Rohu tänavani, sealt tagasi mööda raudteed Toompuiesteele. Põhja-Tallinn Piirkond nr 14 Elanike arv – 18 500 Pelguranna–Kopli Kirjeldus Mööda Pelguranna teed kuni Puhangu tee 34–24, 12–2 (paaris) kuni Sõle tänavani, Sõle tn mööda üles kuni Kopli tänavani. Kopli tänavat (paaris) pidi alla kuni Paljassaare teeni. Sealt raudteed pidi Paljassaare lahe suunas mööda mõttelist joont kuni rannajooneni. Rannajoont pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna teeni. Põhja-Tallinn Piirkond nr 15 Elanike arv – 18 500 Kalamaja–Paljassaare Kirjeldus Paljassaare poolsaare rannajoon kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini, mööda linnaosa piiri Põhja pst (paaris) Rannamäe tee, Toompuiestee (paaritu) kuni Rohu tänavani, sealt tagasi Kopli kaubajaama raudteele. Piki raudteed kuni Sõle tänavani. Sõle tänav (paaris) kuni Kopli tn, Kopli tn (paaritud) mööda mõttelist joont Paljassaare laheni. TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA Kesklinn I Piirkond nr 16 Elanike arv – 2 811 Vanalinn Kirjeldus Kaardil nr 23 Põhja pst (paaritud numbrid); Mere pst (paaritud numbrid); Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni; Vabaduse väljak (vanalinna poolne külg); Kaarli pst (paarisnumbrid 2–10); Toompuiestee (paarisnumbrid) kuni Rannamäe teeni; Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda Põhja pst algusesse. Kesklinn Piirkond nr 17 Elanike arv – 16 747 Südalinn–Keldrimäe–Mõigu Kirjeldus Endla tn Suur-Ameerika ristmikust mööda Suur-Ameerika tänavat (paarisnr) kuni Veerenni tänavani; Veerenni tn (paaritud nr); Viadukti tänava lõpuni; mõttelise joonena raudtee äärt pidi Järvevana teele; Järvevana tee Ülemiste järve äärt pidi kuni Tartu mnt; kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda ( k.a Vana-Tartu mnt). Linna piiri ja Ülemiste järve vaheline ala vahemikus Vana-Tartu mnt kuni Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristmik. Tartu mnt linna piirist mööda linnaosa piiri (ümber Mõigu) Kanali teele (kõik numbrid); Kanali teelt edasi mööda Tartu mnt (paarisnr) kuni Laikmaa tn; Laikmaa tn (Viru Keskuse poolne) kuni Viru väljak; Viru väljak 2, 2a on piirk 27 kuni Pärnu mnt; Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak; Vabaduse väljak (3, 5, 7); Kaarli pst (paaritud nr 1–11) kuni Toompuiesteeni; Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski mnt-ni; Paldiski mnt (1–23a) kuni Tehnika tänavani; Tehnika tn (63–33) Endla tänavani. Kesklinn Piirkond nr 18 Elanike arv – 10737 Uue-Maailma–Kitseküla–Luite Kirjeldus Endla tn – Suur-Ameerika tn ja Tehnika tn ristmikust mööda Suur-Ameerika tn (paaritud nr) kuni Liivalaia tn; Liivalaia tn (paarisnr 2–14) kuni Veerenni tn; Veerenni tn (paarisnr vahemikus Liivalaia–Viadukti); Viadukti tn (paarisnr 10–50); Veerenni põik (kõik) Veerenni ristmikuni; Veerenni tn (paaritud nr 61–65) kuni Järvevana tee; Järvevana tee (paaritud nr 7–11) kuni Pärnu mnt linnaosa piirini; edasi kulgeb piir raudtee äärest linnaosa piiri mööda kuni Endla tn – Tehnika tn ristmikuni. Kesklinn Piirkond nr 19 Elanike arv – 14 413 Raua–Torupilli–Kadriorg Kirjeldus Laikmaa tn ja Narva mnt ristmikust mööda Laikmaa tn (paaritud nr) kuni Tartu mnt; Tartu mnt (paaritud nr 1–81) kuni Lasnamäe tn; Lasnamäe tn mööda Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa piiri Mäe tänavale, sealt edasi Maarjamäe klinti pidi kuni Pirita linnaosani ja edasi Kesklinna ja Pirita linnaosa vahelist piiri mereni; mere äärt pidi kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosa vahelist piiri mööda Mere puiesteeni; Mere pst (paarisnumbrid) kuni Viru väljakuni; Viru väljakust Narva mnt; Narva mnt kuni Laikmaa tn. LASNAMÄE LINNAOSA Lasnamäe Piirkond nr 20 Elanike arv – 11 855 Sikupilli Kirjeldus Tartu mnt paaritud nr (lõigus Lasnamäe tn kuni Peterburi tee), Lasnamäe tn paarisnr (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Pae park, Pae tn paaritud nr (lõigus Pae tn ja Majaka põigu ristmik kuni Peterburi tee), Peterburi tee paaritud nr (lõigus Pae tn – Peterburi tee ristmik kuni Tartu mnt). Lasnamäe Piirkond nr 21 Elanike arv – 9 392 Kukerpõllu Kirjeldus Valge tn paarisnr (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paarisnr (lõigus Valge tn kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaris nr (lõigus Narva mnt kuni Laagna tee), Laagna tee (lõigus J. Smuuli tee kuni Valge tn). Lasnamäe Piirkond nr 22 Elanike arv – 11 295 Pae Kirjeldus Laagna tee (lõigus Lasnamäe tn lõpp kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee (lõigus Laagna tee kuni Punane tn), Punane tn paaritud nr (lõigus J. Smuuli tee kuni Pae tn), Pae tn paaritud nr (lõigus Punane tn kuni Majaka põik), Pae park. Lasnamäe Piirkond nr 23 Elanike arv – 10 942 Ülemiste Kirjeldus Peterburi tee paarisnr (lõigus Tartu mnt kuni Pae tn), Pae tn paarisnr (lõigus Peterburi tee kuni Punane tn), Punane tn paarisnr (lõigus Pae tn kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee lääne poolne serv (lõigus Punane tn kuni Peterburi tee), Peterburi tee paaritud nr (lõigus J. Smuuli tee kuni Vesse tn), Vesse tn paarisnr, raudtee (lõigus Vesse tn kuni Tartu mnt). Lasnamäe Piirkond nr 24 Elanike arv – 9 941 Sõjamäe Kirjeldus raudtee Tartu maanteest kuni kinnistuni Suur-Sõjamäe põik 11, J. Smuuli tee perspektiivne pikendus raudteest kuni Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tn (lõigus perspektiivne J. Smuuli tee pikendus kuni linna idapiir), Lasnamäe linnaosa lõunapiir Suur-Sõjamäe tn lõpust kuni Tartu mnt-ni, Tartu mnt Lasnamäe linnaosa piirist kuni raudteeni. Lasnamäe Piirkond nr 25 Elanike arv – 9 835 Väo Kirjeldus Peterburi tee paarisnr Vesse tänavast kuni linna idapiirini, Tallinna linna idapiir Peterburi teest kuni Suur-Sõjamäe tänava lõpuosani, Suur-Sõjamäe tn paaritud nr (linna idapiirist kuni kinnistuni Suur-Sõjamäe 27a), J. Smuuli tee perspektiivne pikendus (ida-poolne serv) Suur-Sõjamäe tänavast kuni raudteeni, raudtee (põhja-poolne serv) Suur-Sõjamäe 27a kinnistu juurest kuni Vesse tänavani, Vesse tn paaritud nr. Lasnamäe Piirkond nr 26 Elanike arv – 10 345 Varraku Kirjeldus Punane tn paarisnr (lõigus J. Smuuli tee kuni Pikri tn), Pikri tn paarisnr, Laagna tee (lõigus Pikri tn ja Saarepiiga pst), Saarepiiga pst ida-poolne serv (lõigus Laagna tee kuni Liikuri tn), Liikuri tn lõuna-poolne serv (lõigus Saarepiiga pst kuni Varraku tn), Varraku tn lääne-poolne serv (lõigus Liikuri tn kuni Punane tn), Punane tn lõpp (paarisnr alates Varraku tänavast), Kuuli tn lääne-poolne serv, Peterburi tee paaritud nr (lõigus Kuuli tn kuni J. Smuuli tee). Lasnamäe Piirkond nr 27 Elanike arv – 11 147 Laagna Kirjeldus Laagna tee lõuna-poolne serv (lõigus J. Smuuli tee kuni Pikri tn), Pikri tn paaritud nr, Punane tn paaritud nr (lõigus maja Pikri 1 kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee (lõigus Punane tn kuni Laagna tee). Lasnamäe Piirkond nr 28 Elanike arv – 9 792 Loopealse Kirjeldus J. Smuuli tee paaritud nr (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaritud nr (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tn), Mäe tn paarisnr, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee lääne-poolse haruni), Mustakivi tee paaritud nr (lõigus Narva mnt kuni perspektiivse Rahu tee trassini), perspektiivse Rahu tee trassi pikendus (Mustakivi teest üle Tondi raba kuni Liikuri ja Varraku tänava ristumiseni), Liikuri tn põhja-poolne külg (lõigus Varraku tn kuni Saarepiiga pst pikendus), Saarepiiga pst (lõigus Liikuri tn kuni Laagna tee), Laagna tee (lõigus Saarepiiga pst kuni J. Smuuli tee). Lasnamäe Piirkond nr 29 Elanike arv – 11 170 Tondiraba Kirjeldus Linnamäe tee paarisnr, Ussimäe tee lääne-poolne serv (lõigus Linnamäe tee kuni Kärberi tn), Kärberi tn paaritud nr (kuni majani Kärberi 39), Kivila tn paaritud nr ning paarisnr alates majast Kivila 34, Mustakivi tee paaritud nr (lõigus Kivila tn kuni Laagna tee), Laagna tee Mustakivi teest kuni Varraku tn-ni, Varraku tn Laagna teest kuni Liikuri tn lõpuni, mõtteline joon plaanil Liikuri tn lõpust kuni Mustakivi teeni (perspektiivse Rahu tee pikendus üle Tondi raba), Mustakivi tee paaritud nr (lõigus Mustakivi tee ja perspektiivse Rahu tee ristmik kuni Linnamäe tee). Lasnamäe Piirkond nr 30 Elanike arv – 9 742 Mustakivi Kirjeldus Laagna tee Varraku tn-st kuni Mustakivi teeni, Mustakivi tee paarisnr (lõigus Laagna tee kuni Kivila tn), Kivila tn paarisnr (majad ja kinnistud Kivila 2–34) kuni Kärberi tn alguseni, Kärberi tn paarisnr (majad ja kinnistud Kärberi 2–20), mõtteline joon Kärberi 20 juurest Peterburi teeni (piir kulgeb Raadiku 10 ning majade Raadiku 13, Ümera 10 ja Ümera 24 vahelt), Peterburi tee paaritud nr (lõigus Raadiku 10 kuni Kuuli tn), Kuuli tn ida-poolne serv, Punane tn paaritud nr (lõigus Kuuli tn kuni Varraku tn), Varraku tn ida-poolne serv Punasest tn-st kuni Laagna teeni. Lasnamäe Piirkond nr 31 Elanike arv – 10 396 Kuristiku Kirjeldus Mustakivi tee ida-poolne serv (lõigus Linnamäe tee kuni Narva mnt mööda Mustakivi tee lääne-poolset haru), Narva mnt (lõigus Mustakivi tee lääne-poolne haru kuni Ussimäe tee), Ussimäe tee läänepoolne külg (lõigus Narva mnt kuni Linnamäe tee), Linnamäe tee paaritud nr (lõigus Ussimäe tee kuni Mustakivi tee). Lasnamäe Piirkond nr 32 Elanike arv – 11 234 Priisle Kirjeldus Narva mnt lõuna-poolne serv (lõigus Ussimäe tee kuni Linnuse tn), Lasnamäe linnaosa territooriumi idapiir (lõigus Narva mnt kuni Peterburi tee, osaliselt piki Pirita jõge), Peterburi tee põhja-poolne serv (lõigus Pirita jõgi kuni kinnistu Ümera 26), Peterburi teed ja Kärberi tn ühendav mõtteline joon kaardil kinnistu Ümera 26 juurest Kärberi 20 juurde (piir kulgeb Raadiku 10 ning majade Raadiku 13, Ümera 10 ja Ümera 24 vahelt), Kärberi tn (lõigus maja Kärberi 28 kuni Ussimäe tee; hõlmab paarisnr alates majast Kärberi 22 ning paaritud nr alates majast Kärberi 39), Ussimäe tee ida-poolne serv (lõigus Kärberi tn kuni Narva mnt). PIRITA LINNAOSA Pirita Piirkond nr 33 Elanike arv – 11 000 Kirjeldus Algab mere äärest, Kesklinna ja Pirita linnaosa piiri mööda ida suunas ning Maarjamäe klinti pidi mööda Narva mnt Iru sillani ja sealt edasi Pärnamäe teeni (Pirita ja Lasnamäe linnaosa piir). Seejärel mööda Pärnamäe teed kuni Muuga teeni, mööda Muuga teed Tallinna linna piirini. Seejärel mööda Tallinna linna piiri kuni mereni, edasi mööda rannajoont lõuna suunas kuni ristumiseni Kesklinna piiriga. Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne. Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra lisa 3 JÄÄTMEMAHUTITE TÜHJENDAMISE SAGEDUSE TABEL El arv Krt arv 600 L segaolme 800 L segaolme 2500 L segaolme 240 L bio 600 L paber 600 L paber 600 L paber 1 x ndl 2 x ndl 1 x ndl 2 x ndl 3x ndl 1 x ndl 2 x ndl 3x ndl 1 x ndl 1 x ndl 1 x 2 ndl 1 x kuus 10 5 1 1 20 10 2 1 1 1 1 30 15 2 1 1 1 1 40 20 3 2 1 1 1 50 25 3 1 1 1 1 60 30 3 2 1 1 1 70 35 4 2 1 1 1 80 40 4 2 1 1 1 90 45 4 2 2 2 1 1 1 100 50 5 3 2 2 1 1 1 110 55 6 3 2 2 1 1 1 120 60 7 3 3 2 1 1 1 130 65 7 3 3 2 1 1 1 140 70 8 4 3 3 1 1 1 150 75 8 4 3 3 1 1 1 160 80 9 4 3 3 1 2 1 170 85 9 4 3 3 1 2 1 180 90 9 4 3 3 1 2 1 190 95 10 6 4 3 1 2 1 200 100 11 6 4 4 2 1 2 1 210 105 11 6 4 4 2 1 2 1 220 110 11 7 5 4 2 1 2 1 230 115 12 7 5 4 2 1 3 1 240 120 12 8 5 4 2 1 3 1 250 125 6 2 3 2 260 130 6 2 3 2 270 135 6 2 3 2 280 140 6 2 3 2 290 145 7 2 3 2 Tabelis on toodud vajalik jäätmemahutite arv vastavalt korterite ja elanike arvule ning tühjendamissagedustele. Väikeelamutele kehtib kuni 20-liitrise ja kaaluga mitte rohkem kui 4 kg ning 40–150-liitrise ja kaaluga mitte rohkem kui 10 kg jäätmekoti või 140-liitrise ja 240-liitrise jäätmemahuti puhul tühjendamissagedus üks kord kahe nädala jooksul. Kui toimub kohapeal kompostimine, on nende jäätmekottide või mahutite tühjendussagedus üks kord nelja nädala jooksul. Tabelis esinevate lühendite seletus: El arv – elanike arv Krt arv – korterite arv 600L – 600-liitrine jäätmemahuti 800L – 800-liitrine jäätmemahuti 2500L – 2500-liitrine jäätmemahuti segaolme – segunenud olmejäätmed bio – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed paber – vanapaber ja papp 1 x ndl – üks kord ühe nädala jooksul 2 x ndl – kaks korda ühe nädala jooksul 3 x ndl – kolm korda ühe nädala jooksul 1 x 2ndl – üks kord kahe nädala jooksul Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra lisa 4 KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUKS LUGEMISE TAOTLUSE VORM TALLINNA LINNAVALITUSELE Kuupäev: Allkiri: TAOTLUS KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUKS LUGEMISEKS Juriidiline isik Füüsiline isik Taotleja nimi Aadress Telefon, faks, e-post Kontaktisik Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aadress(id) Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkonna linnaosa(d) ja number (numbrid) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotletav tähtaeg Algus Lõpp Taotluse kuupäev Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjendus Taotleja jäätmeteke (m3 või t või kg) ajaühikus (kuus või aastas) vanapaber biojäätmed segaolmejäätmed muu Jäätmete käitlemine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil Taotleja allkiri Seisukoht Nõustuda Mitte nõustuda Selgitus Kuupäev Komisjon Komisjoni liikme eriarvamus Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra lisa 5 Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja kirjalik selgitus oma jäätmete käitlemise kohta KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUD JÄÄTMEVALDAJA KIRJALIK SELGITUS OMA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KOHTA Juriidiline isik Füüsiline isik Jäätmevaldaja nimi Aadress Telefon, faks, e-post Kontaktisik Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aadress(id) Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkonna linnaosa ja number (numbrid) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise tähtaeg Algus Lõpp Kirjaliku selgituse esitamise kuupäev Taotleja jäätmeteke (m3 või t või kg) ajaühikus (kuus või aastas) vanapaber 20 01 01 biojäätmed 20 01 08 segaolmejäätmed 20 03 01 muu Jäätmete käitlemise viisid korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil Jäätmete lõppkäitluskoht korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil Jäätmevaldaja allkiri Kuupäev Seisukoht Nõustuda Mitte nõustuda Selgitus Kuupäev Keskkonnaamet