Justiitsminister — Notarite Koja põhikirja kinnitamine — RTL, 111, 1741

NB! KEHTETU - RTL 2003, 71, 1030 - jõust. 21.06.2003 Määrus kehtestatakse «Notariaadiseaduse» (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435; 1998, 30, 411) paragrahvi 34 lõike 2 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesti Vabariigi Notarite Koda, liikmed ja asukoht (1) Notarite Koda on notariaadiseaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Notarite Koja nimi on Eesti Vabariigi Notarite Koda (edaspidi Notarite Koda). (2) Notarite Koja koosseisu kuuluvad kõik ametisse nimetatud notarid. Notar saab Notarite Koja liikmeks notari ametisse nimetamise päevast ning tema liikmeksolek lõpeb notari ametikohalt vabastamise päevast. (3) Notarite Koda tegutseb notariaadiseaduse ja Notarite Koja põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab justiitsminister. (4) Notarite Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat. (5) Notarite Koja asukoht on Tallinn. § 2. Notarite Koja põhilised ülesanded Notarite Koda täidab järgmisi notariaadiseaduses sätestatud ülesandeid: (1) notarite ühiste kutsehuvide esindamine ja kaitsmine; (2) notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametialase tegevuse koordineerimine; (3) meetmete rakendamine notarite poolt oma ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine; (4) notarite ja bürootöötajate täienduskoolituse ning kandidaaditeenistuse korraldamine; (5) osavõtt notarite tegevuse üle järelevalve teostamisest ja notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimine. § 3. Notarite Koja ülesannete täitmise viisid Oma ülesannete täitmiseks on Notarite Kojal õigus: 1) esindada notareid ametiasutuste ning kodu- ja välismaiste institutsioonide juures; 2) esitada kooskõlastatult justiitsministriga ettepanekuid ja eelnõusid seaduste ja muude õigusaktide vastuvõtmiseks, täiendamiseks või muutmiseks; 3) tõstatada valitsusasutustes ning muudes ametiasutustes notariaadiga seonduvaid lahendamist vajavaid küsimusi; 4) nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende ametitegevuse suhtes esitatud kaebustes toodud asjaolude kohta; 5) kehtestada notarite kohustuslikke makseid Notarite Kojale; 6) luua notarite koja juurde palgalisi ametikohti; 7) eraldada raha Notarite Koja eelarvest notaritele, kelle tulu on notarist mittesõltuvate asjaolude tõttu notariameti pidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Raha eraldamise korra määrab Notarite Koja koosolek; 8) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalik Notarite Koja ülesannete täitmiseks; 9) viia läbi sisekontrolli notarite poolt kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise ning kutse-eetika nõuete järgimise üle. Sisekontrolli teostamise korra määrab Notarite Koja koosolek; 10) kasutada teisi seaduse ja Notarite Koja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. § 4. Notarite Koja organid Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek ja alaliselt tegutsev juhtimisorgan on Notarite Koja eestseisus (edaspidi eestseisus). § 5. Notarite Koja liikmete õigused ja kohustused (1) Notarite Koja liikmetel on kõigil võrdsed õigused ja kohustused. Oma õigusi ja kohustusi võivad nad teostada isiklikult või esindaja kaudu. (2) Notarite Koja liikmetel on õigus ja kohustus kaasa aidata Notarite Koja ülesannete täitmisele. (3) Notarite Koja liikmed on kohustatud oma ametialases tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi õigusaktidest, notariaadiseadusest ja käesolevast põhikirjast ning täitma Notarite Koja juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. (4) Samuti on Notarite Koja liikmed kohustatud järgima kutse-eetika norme ja pidama oma ametit ausalt ja väärikalt. (5) Notarite Koja liikmed on kohustatud tasuma Notarite Koja koosoleku poolt sätestatud suuruses ja korras kohustuslikke makseid. (6) Notarite Koja liikmetel on õigus nõuda nende ärakuulamist ja saada selgitusi kõigis notariaati puudutavates küsimustes, eriti aga nendes, mis puudutavad otseselt nende endi isikuga seotud asjaolusid. (7) Notarite Koja liikmetel on õigus saada teavet Notarite Koja organite poolt vastuvõetud otsuste kohta. § 6. Notarite Koja varalised ja rahalised vahendid Notarite Koja varalised ja rahalised vahendid moodustuvad: 1) Notarite Koja liikmete kohustuslikest ja muudest maksetest; 2) omavahendite kasutamisest ja tegevusest saadud tulust; 3) Notarite Koja kirjastustegevusest laekuvatest rahalistest vahenditest; 4) füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt saadavatest annetustest ja toetustest. II peatükk NOTARITE KOJA KOOSOLEK § 7. Notarite Koja koosoleku pädevus (1) Notarite Koja koosolek (edaspidi koosolek) võib oma päevakorda võtta ja otsustada iga Notarite Koja pädevusse kuuluva küsimuse. (2) Koosoleku ainupädevusse kuulub: 1) Notarite Koja põhikirja vastuvõtmine ning selles täienduste ja muudatuste tegemine; 2) Notarite Koja eestseisuse ja revisjonikomisjoni valimine ning tagasikutsumine; 3) Notarite Koja aastaeelarve kinnitamine; 4) Notarite Kojale notarite poolt tehtavate kohustuslike maksete ja nende suuruse kehtestamine; 5) notari kandidaatide ja asendajate tasustamise küsimuste lahendamine; 6) notariaadiseaduses sätestatud juhtudel notaritele ametipidamises siduvate juhendite andmine. (3) Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele Notarile Koja koosolekule kinnitamiseks. § 8. Koosoleku kokkukutsumine (1) Korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas iga kalendriaasta esimese kolme kuu jooksul. (2) Koosoleku kutsub kokku eestseisus, teatades koja liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette. (3) Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku: 1) eestseisuse algatusel; 2) justiitsministri ettepanekul; 3) kui seda nõuab vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete üldarvust. (4) Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu, kelleks võib olla teine Notarite Koja liige kirjaliku volituse alusel. (5) Notari kandidaatidel ja asendajatel on õigus osaleda koosolekutel, kuid neil ei ole hääleõigust. (6) Eestseisus võib koosolekule kutsuda külalisi. (7) Koosoleku avab eestseisuse esimees või tema puudumisel esimehe asetäitja, mõlema puudumisel vanim eestseisuse liige, mille järel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. § 9. Koosoleku otsuse vastuvõtmine (1) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. (2) Väiksema osalejate arvu korral peab eestseisuse esimees kahe järgneva kuu jooksul, arvestades esimese koosoleku toimumise kuupäevast, kokku kutsuma uue koosoleku, mis olenemata osalejate arvust on igal juhul otsustusvõimeline. (3) Igal Notarite Koja liikmel on otsuste vastuvõtmisel ning valimistel õigus esindada kuni kahte Notarite Koja liiget, kui ta sellekohased kirjalikud volitused esitab koosoleku juhatajale enne hääletamise algust. (4) Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (5) Koosoleku otsused, mis on saanud võrdse arvu poolt- ja vastuhääli, loetakse mittevastuvõetuteks, välja arvatud valimiste puhul, mil otsustab võrdse häälte arvu puhul loos. (6) Notarite Koja liige ei osale hääletamisel juhul, kui otsustamisel on teda ennast puudutav küsimus, välja arvatud valimiste korral. (7) Koosoleku otsused võetakse reeglina vastu avalikul hääletamisel. Salajane hääletamine toimub: 1) eestseisuse valimisel; 2) kui seda nõuab vähemalt 1/4 koosolekul osalejatest. (8) Koosoleku otsused protokollitakse ja nendele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Otsuseid motiveeritakse protokollis ainult siis, kui koosolek peab seda vajalikuks. Koosolekul vastu võetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud Notarite Koja liikme nõudel protokollitakse tema eriarvamuse sisu. (9) Koosoleku protokollid saadetakse kõigile Notarite Koja liikmetele. III peatükk NOTARITE KOJA EESTSEISUS § 10. Notarite Koja eestseisuse koosseis Notarite Koja eestseisus on 5-liikmeline: eestseisuse esimees, asetäitja ja kolm liiget. § 11. Eestseisuse valimised (1) Eestseisus valitakse kolmeks aastaks. (2) Juhul kui üks eestseisuse liikmetest langeb välja enne valimistähtaja lõppu, valitakse järgmisel Notarite Koja koosolekul tema asemele uus liige kuni antud tähtaja lõpuni. Kui kõik eestseisuse liikmed välja langevad, korraldatakse uued eestseisuse valimised kolmeks aastaks. (3) Notarite Koja eestseisuse esimees teeb valimiste tulemused teatavaks justiitsministrile. § 12. Eestseisuse valimise kord (1) Notarite Koja koosolek valib eestseisuse valimiseks 3-liikmelise valimiskomisjoni. (2) Eestseisuse liikmed valitakse salajase hääletamise teel eraldi valimisvoorudes. Valitakse järjekorras eestseisuse esimees, esimehe asetäitja ja liikmed. (3) Eestseisuse iga liige valitakse eraldi. Eestseisusesse loetakse valituks häälteenamuse saanud Notarite Koja liige. Kui esimeses valimisvoorus ei saavutata häälteenamust, siis toimub täiendav valimisvoor kahe esimeses voorus enim hääli saanud Notarite Koja liikme vahel. Kui täiendavasse vooru jõuab enam kui kaks notarit, siis otsustab vahevalimine, kes osaleb täiendavas valimisvoorus, vahevoorus võrdse häältearvu korral otsustab edasipääsu valimiskomisjoni esimees loosi teel. Teises valimisvoorus osutub valituks see, kes saab enim hääli. Võrdse häälte arvu korral otsustab tulemuse valimiskomisjoni esimehe poolt tõmmatud loos. (4) Valimiste tulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees. (5) Pretensioonid valimiste kohta tuleb esitada ning sellest tulenev kontroll teostada enne koosoleku lõppu, mil hääletamine toimub. Otsuse pretensiooni arvestamise kohta teeb Notarite Koja koosolek lihthäälteenamusega. § 13. Eestseisuse valimise tingimused (1) Eestseisuse liikmeks on õigus valida igat Notarite Koja liiget, välja arvatud: 1) notarit, kelle ametitegevus on peatatud seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega või peatunud seoses kriminaalkorras süüdistuse esitamisega; 2) notarit, kelle distsiplinaarkorras karistamisest ei ole möödunud ühte aastat; 3) notarit, kelle suhtes on viimase viie aasta jooksul tehtud süüdimõistev otsus kriminaalasjas. (2) Eestseisuse liikme valimiseks on vajalik kandidaadi nõusolek. § 14. Eestseisusest enneaegne ametist tagasiastumine ning tegutsemise peatamine (1) Enne valimisaja lõppu on õigus tagasi astuda eestseisuse liikmel: 1) kes on pensioniealine; 2) kes on viimase kolme aasta jooksul olnud eestseisuse liige; 3) kes tervislike või muude mõjuvate põhjuste tõttu ei ole võimeline eestseisuse liikme ülesandeid täitma. (2) Kui Notarite Koja eestseisuse liikme vastu on algatatud kriminaalasi või on tema ametitegevus peatatud seoses distsiplinaarmenetlusega, siis peatub tema tegevus eestseisuse liikmena seni, kuni menetlus on lõppenud. Sama kehtib ka notari ametitegevuse peatumise korral seoses kriminaalkorras süüdistuse esitamisega. § 15. Eestseisuse pädevus (1) Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ja koosolekute otsuste elluviimise. (2) Eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, välja arvatud Notarite Koja koosoleku ainupädevusse kuuluvad ülesanded, suhtleb Notarite Koja nimel ametiasutustega ja teiste organisatsioonidega, teeb Notarite Koja nimel neile ettepanekuid ja esitab arvamusi ning annab notaritele nõusoleku ühise büroo pidamiseks. § 16. Eestseisuse esimees ja tema asendamine (1) Eestseisuse esimees esindab Notarite Koda, annab koja nimel volitusi, teeb koja nimel kõiki tähtsamaid õigustoiminguid. (2) Eestseisuse esimeest asendab tema äraolekul eestseisuse esimehe asetäitja. Eestseisuse esimehe ja tema asetäitja üheaegsel äraolekul asendavad neid eraldi teised eestseisuse liikmed. (3) Eestseisuse esimees sõlmib teenistuslepinguid notari kandidaatidega ja töölepingud Notarite Koja palgaliste töötajatega, sealhulgas tegevdirektoriga. § 17. Eestseisuse istungid ja otsuste vastuvõtmine (1) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku eestseisuse esimees. (2) Eestseisuse erakorraline istung toimub juhul, kui seda nõuavad vähemalt kaks eestseisuse liiget. (3) Eestseisuse esimees peab liikmetele teatama koosoleku ajast, kohast ning selle päevakorrast vähemalt ühe nädala ette. Kiireloomulistel juhtudel võib esimees kutsuda eestseisuse kokku ka sellest lühemat aega ette teatades. (4) Päevakorda võib võtta täiendavaid päevakorrapunkte, kui kohal on kõik eestseisuse liikmed ja nad on päevakorra täiendamisega nõus. (5) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuste vastuvõtmisel osaleb vähemalt kolm liiget. (6) Hääletamine on lubatud ka nii kirja, faksi ja telefoni teel kui ka elektrooniliselt, kui ükski eestseisuse liige ei ole selle vastu. (7) Eestseisuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures hääletamisel esindamine ei ole lubatud. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eestseisuse esimehe hääl. (8) Eestseisuse liiget puudutava küsimuse arutamisel ei ole sel liikmel hääleõigust. (9) Eestseisuse istungil vastu võetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud eestseisuse liikme nõudel protokollitakse tema eriarvamuse sisu. (10) Eestseisuse istungi protokollid saadetakse kõigile Notarite Koja liikmetele. § 18. Saladuse hoidmise kohustus Eestseisuse koosseisu kuuluvad notarid, palgalised töötajad ning Notarite Koja ülesandeid täitvad kandidaadid ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notariaaltoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult Notarite Koja eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast nende lahkumist eestseisuse koosseisust või Notarite Koja teenistusest. § 19. Eestseisuse tegevus ühiskondlikel alustel (1) Eestseisuse liikmed tegutsevad ühiskondlikel alustel. (2) Notarite Koda hüvitab eestseisuse liikmetele kulutused, mis kaasnevad nende tegevusega eestseisuses vastavalt kinnitatud eelarvele. (3) Notarite Koja koosolek võib eestseisuse liikmetele määrata tasu nende tegevuse eest eestseisuses. § 20. Notarite Koja töötajad Notarite Koja ülesannete täitmiseks ja tegevuse korraldamiseks võtab eestseisus tööle palgalised töötajad, kelle tegevust juhib tegevdirektor. Palgaliste töötajate tööülesanded sätestatakse ametijuhenditega. IV peatükk NOTARITE KOJA AASTAEELARVE. REVISJONIKOMISJON JA MUUD KOMISJONID § 21. Notarite Koja aastaeelarve (1) Notarite Koja eelarve- ja majandusaastaks on kalendriaasta. (2) Notarite Koja aastaeelarve täitmise aruande esitab eestseisus kinnitamiseks Notarite Koja koosolekule. (3) Notarite Koja aastaeelarve projekt tuleb esitada Notarite Koja liikmetele hiljemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. § 22. Notarite Koja revisjonikomisjon (1) Notarite Koja revisjonikomisjon on 3-liikmeline. Revisjonikomisjoni liikmed valivad enda hulgast esimehe. (2) Notarite Koja revisjonikomisjon esitab revisjonikomisjoni aastaaruande Notarite Koja koosolekule. § 23. Notarite Koja muud komisjonid Notarite Koja koosolek ja eestseisus võivad oma pädevuse piires koja ülesannete täitmiseks moodustada notaritest ja notari kandidaatidest nõuandvaid komisjone ja töögruppe ning kaasata nende tegevusse eksperte. § 24. Rakendussäte Tunnistada kehtetuks justiitsministri 1. novembri 1993. a määrusega nr 5 (RTL 1994, 8/9, lk 235) kinnitatud «Notarite Koja põhikiri». Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR