Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 22. oktoobri 2004. a määruse nr 129 "Kutselise kalapüügi võimalused 2005. aastaks" muutmine — RTL, 7, 52

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9; 30, 208; 89, 609) § 134 lõike 3 ja § 16 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 22. oktoobri 2004. a määrust nr 129 «Kutselise kalapüügi võimalused 2005. aastaks» (RTL 2004, 138, 2121) muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Määrusega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel 2005. aastal.»; 2) määrust täiendatakse §-dega 11–1 5 järgmises sõnastuses: « § 11. Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on: 1) krevett NAFO piirkonnas 3L – 145 tonni; 2) krevett NAFO piirkonnas 3M – 1667 püügipäeva; 3) mereahven NAFO piirkonnas 3M – 1571 tonni; 4) kalmaar NAFO piirkondades 3 ja 4 – 128 tonni; 5) süvalest NAFO piirkondades 3L, 3M, 3N ja 3O – 380 tonni; 6) rai NAFO piirkondades 3L, 3N ja 3O – 546 tonni; 7) reguleerimata liigid. (2) NAFO piirkonnas 3L on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 1 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. NAFO piirkonnas 3M on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 2 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) NAFO kõigile liikmesriikidele kokku kehtestatud mereahvena püügivõimalus (edaspidi kogu lubatud väljapüügimaht ) piirkonnas 3M on 2005. aastal 5000 tonni, millest võib enne 1. juulit 2005. a ära kasutada kuni 2500 tonni. Lõike 1 punktis 3 nimetatud püügivõimaluse kasutamine tuleb lõpetada, kui mereahvena kogu lubatud väljapüügimaht on ammendunud. (4) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NAFO ei piira. § 12. Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt reguleeritaval veealal (1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on: 1) mereahven NEAFCi püügipiirkondades V, XII ja XIV – 344 tonni; 2) makrell NEAFCi püügipiirkonnas IIa rahvusvahelistes vetes, püügipiirkonnas Vb Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ning püügipiirkondades VI, VII, VIIIabde, XII ja XIV – 115 tonni; 3) süvahaid NEAFCi püügipiirkondades V, VI, VII, VIII ja IX Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 10 tonni; 4) kalju tömppeakala NEAFCi püügipiirkondades Vb, VI ja VII Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 70 tonni; 5) süsisaba NEAFCi püügipiirkondades V, VI, VII ja XII Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 15 tonni; 6) sinine molva NEAFCi püügipiirkondades VI ja VII Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis ja rahvusvahelistes vetes – 8 tonni; 7) reguleerimata liigid. (2) NEAFCi mereahvena kogu lubatud väljapüügimahust võib 25 000 tonni välja püüda NAFO püügipiirkondades 2, 1F ja 3K. Kui nimetatud kogus on ammendunud, tuleb NEAFCi mereahvena püügivõimaluse kasutamine NAFO püügipiirkondades 2, 1F ja 3K lõpetada. (3) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NEAFC ei piira. § 13. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas (1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on krevetipüügil üheaegselt lubatud viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. § 14. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mille koordinaadid on toodud lõikes 3 ning mis jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit (edaspidi Edela-Atlandi püügipiirkond), on lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikult mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67° 16´ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56° 22´ lõunalaiust ja 67° 16´ läänepikkust, edasi itta mööda 56° 22´ lõunalaiust punktini 65° 43´ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55° 22´ lõunalaiust ja 65° 43´ läänepikkust, 55° 11´ lõunalaiust ja 66° 04´ läänepikkust, 55° 07´lõunalaiust ja 66° 25´ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. § 15. Kutselise kalapüügi võimalused püügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel on: 1) räim Läänemere avaosas ja Soome lahes – 11 979 tonni; 2) räim Liivi lahes ehk Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (edaspidi IBSFC ) alarajoonis 28-5 – 9557 tonni; 3) kilu – 56 650 tonni; 4) tursk IBSFC alarajoonides 25 kuni 32 – 840 tonni; 5) tursk IBSFC alarajoonides 22 kuni 24 – 239 tonni; 6) lõhe Läänemere avaosas ehk IBSFC alarajoonides 25 kuni 31 – 1800 isendit; 6) lõhe Soome lahes ehk IBSFC alarajoonides 32-1 ja 32-2 – 200 isendit. (2) Lõhe püügivõimalus arvutatakse enne kalapüügiloale märkimist ümber tonnidesse, arvestades ühe tonni kohta 200 isendit.»; 3) paragrahvi 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 11. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonna siseveekogudel ning Mullutu ja Suurlahel (1) Nasva jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) jõemõrd 6 2) nakkevõrk 12 (2) Mullutu lahel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m piirarvuga 4. (3) Suurlahel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakkevõrk piirarvuga 5. (4) Lõigetes 1–3 nimetamata siseveekogudel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks juhtaiata mõrd piirarvuga 8.» Minister Villu REILJAN Kantsler Annika VELTHUT