Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määruse nr 13 "Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused" muutmine — RTL, 7, 51

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Muuta Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 «Krediidiasutuse bilanss ja kasumiaruanne ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss, kasumiaruanne ja bilansivälised kohustused» (RTL 2003, 126, 2056) kinnitatud määruse lisa 1 «Bilansi ja kasumiaruande koostamise ja esitamise üldpõhimõtted», lisa 3 «Bilansi koostamise juhend» ja lisa 6 «Kasumiaruande koostamise juhend» ning kinnitada need uues redaktsioonis (käesoleva määruse lisad 1–3). 2. Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2005. aastal. Asepresident presidendi ülesannetes Rein MINKA Kinnitatud Eesti Panga presidendi 30. detsembri 2004. a määrusega nr 17 Lisa 1 BILANSI JA KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JA ESITAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Üldist Krediidiasutuse bilanss soolo ja konsolideeritud baasil (edaspidi bilanss) ja kasumiaruanne soolo ja konsolideeritud baasil (edaspidi kasumiaruanne) koostatakse rahalises väärtuses ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused hinnatakse ümber vastavalt kehtivale Eesti Panga päevakursile. Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest. Bilansi ja kasumiaruande koostamisel kasutatakse arvestuspõhimõtet, mis on vastavuses «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 17 lõikega 2. Krediidiasutuse ja tema klientide varade kajastamine Krediidiasutuse vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on tema enda või teiste kohustuste tagatisena krediidiasutuse poolt panditud. Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded näidatakse bilansis vastavatel varakirjetel miinusmärgiga. Teavitamise kohustusest Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil informeerima Finantsinspektsiooni alljärgnevatest arvestuspõhimõtetest ja/või nende kavandatavast muutmistest: 1) krediidiasutuse finantsvarade ja -kohustuste klassifitseerimise põhimõtted ja erinevatesse klassidesse kuuluvate finantsvarade ostude ja müükide kajastamisel kasutatavad meetodid; 2) krediidiasutuse sidus- ja tütarettevõtjatesse tehtud osaluste kajastamisel kasutatav(ad) arvestusmeetod(id); 3) krediidiasutuste kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara kajastamisel kasutatavad arvestusmeetodid. Koostanud Maire OTSUS Liina SEESTRANDT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 30. detsembri 2004. a määrusega nr 17 Lisa 2 BILANSI KOOSTAMISE JUHEND Aktiva (varad) 1. Sularaha Siin näidatakse sularaha ja selle ekvivalendid (nt sularahatšekid jms sularahaga sarnased vahendid). Välisvaluuta hinnatakse ümber bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga päevakursi järgi. Ümberhindluse tulemusena tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Siin näidatakse sularaha: – krediidiasutuse kassas; – valuutavahetuspunktides; – teel krediidiasutuse piires (nt peapangast filiaali). 2. Nõuded keskpangale 2.1 Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arvelduskontod ja muud nõudmiseni hoiused keskpankades, sealhulgas Eesti Pangas hoitav kohustuslik reserv. 2.2 Muud hoiused Siin näidatakse kõik muud kontod keskpangas, mis ei ole näidatud kirjel 2.1 ega tõendatud kaubeldavate väärtpaberitega. 2.3 Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid Siin näidatakse keskpankade, keskvalitsuste ja kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud väärtpaberid ja ka muud väärtpaberid, mida saab kasutada refinantseerimiseks väärtpaberi emiteerija riigi keskpanga kaudu. Siin ei näidata väärtpabereid, mida võib Eesti Panga presidendi poolt kehtestatud korra järgi kasutada kohustusliku reservi nõude täitmiseks. 3. Nõuded krediidiasutustele Siin näidatakse hoiused teistes krediidiasutustes ja muud nõuded teistele krediidiasutustele. Kui paigutatud hoiuse (väljaantud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) paigutatut (väljaantut). 3.1 Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arveldus- ning korrespondentkontod ja üleööhoiused teistes krediidiasutustes. 3.2 Tähtajalised hoiused 3.3 Arvelduskrediit Siin näidatakse teistele krediidiasutustele antud arvelduskrediit ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 3.4 Muud nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded teistele krediidiasutustele, mis ei ole näidatud kirjetel 3.1, 3.2 ja 3.3, sh tagatishoiused, laenud teistele krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements) ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) ja väärtpaberite laenamise tehingud (securities lending agreements). Kui pöördrepo-tehingu puhul on väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinnad erinevad, jaotatakse ostu- ja tagasimüügihinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». 4. Nõuded klientidele Siin näidatakse nõuded (paigutatud hoiused, antud laenud, pöördrepo-tehingud ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud jms) klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Siin ei kajastata investeeringuid klientide väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud» . Kui väljaantud laenu (paigutatud hoiuse) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu (hoiust) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) väljaantut (paigutatut). Sellel kirjel kajastatakse nõuded ja laenud klientidele kuni nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud näidatakse varakirjel 5 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» miinusmärgiga. 4.A sh arvelduskrediit Siin näidatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud arvelduskrediit ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 4.B sh hüpoteegiga tagatud laenud Siin näidatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud laenud, mille tagatiseks on hüpoteek. 4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes Siin näidatakse hoiused finantseerimisasutustes (nt tagatishoiused ja garantiifondid). 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) Siin näidatakse krediidiasutuse antud laenud ja muude nõuete allahindlus. Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja muude nõuete allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded krediidiasutustele» esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus. 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus. 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud vara kirjetel 5.1 ja 5.2. 6. Väärtpaberid Siin näidatakse kõik krediidiasutuse väärtpaberid (v.a väärtpaberid, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded keskpangale») ja repo-tehingutega (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid. Siin ei näidata krediidiasutuse poolt enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse kohustustekirje 5.1 «Emiteeritud võlakirjad» vähenemisena. Kauplemiseks soetatud väärtpaberite tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt» . Väärtpaberite, mis on soetamisel klassifitseeritud õiglases väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks õiglase väärtuse muutusega kasumiaruandes, ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 4 «Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt» . Müügivalmis väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse bilansikirjel 14 «Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv». Kui müügivalmis väärtpaberi õiglane väärtus on langenud alla soetusmaksumuse, kajastatakse soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse vahe kasumiaruande kirjel 4 «Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt». Lunastustähtajani hoitavate väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus». 6.A sh repo Siin näidatakse ka tagasiostu kohustusega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid. 6.1 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh rahaturuinstrumendid, intressi iseloomuga tulu teenivad osakud ja eelisaktsiad) ning muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse eespool nimetatud võlakirju ja väärtpabereid omandada. 6.2 Aktsiad ja osad 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Siin näidatakse osalused tütarettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada tütarettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused tütarettevõtjates, mis on omandatud edasimüügi eesmärgil, näidatakse varakirjel 6.2.3 « Muud aktsiad ja osad». 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Siin näidatakse osalused sidusettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada sidusettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused sidusettevõtjates, mis on omandatud edasimüügi eesmärgil, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3 Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse muud aktsiad ja osad, märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada, investeerimisfondide osakud (v.a intressi iseloomuga tulu teenivad osakud) ja väärtpaberi hoidmistunnistused, mis ei ole kajastatud varakirjetel 6.1, 6.2.1 ja 6.2.2. Sellel kirjel näidatakse ka soetatud erastamisväärtpaberid. 6.3 Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse krediidiasutuse poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on positiivne. 7. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse krediidiasutuse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses. Immateriaalse põhivara kulum ja allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Siin näidatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse materiaalne põhivara jääkväärtuses. Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Kui põhivara kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit, näidatakse põhivara ümberhindluse vahe bilansikirjel 14 «Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv». Siin näidatakse ka ettemaksed materiaalse põhivara eest. 9. Kinnisvarainvesteeringud Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatavad või kapitalirendi tingimustel renditavad kinnisvaraobjektid (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida krediidiasutus hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Kui kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse õiglase väärtuse meetodil, näidatakse kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest tulenev kasum/kahjum kasumiaruande kirjetel 12 «Muud tegevustulud» ja 13 «Muud tegevuskulud». Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel näidatakse kinnisvarainvesteeringud jääkmaksumuses. Kinnisvarainvesteeringute kulum ja allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». 10. Muu vara Sellel kirjel näidatakse muuhulgas: – maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); – materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; – kõik väärismetallid; – dividendinõuded; – vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; – summad selgitamisel. Väärismetallid näidatakse nõudena mitteresidentidele välisvaluuta veerus. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni börsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse käigus tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel näidatakse: – intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; – laekumata optsioonipreemiad; – viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest krediidiasutuse poolt; – viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; – muud viitlaekumised; – maksude ettemaksed; – muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) 1. Võlgnevus keskpangale Siin näidatakse kõik võlgnevused keskpangale. 2. Võlgnevused krediidiasutustele Sellel kirjel näidatakse teiste krediidiasutuste hoiused ja muud võlgnevused neile. Kui kaasatud hoiuse (võetud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. 2.1 Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse teiste krediidiasutuste arveldus- ning korrespondentkontod ja üleööhoiused. 2.2 Tähtajalised hoiused 2.3 Arvelduskrediit Siin näidatakse teistelt krediidiasutuselt saadud arvelduskrediidid ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt saadud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise nõudena. 2.4 Muud võlgnevused Siin näidatakse kõik muud võlgnevused teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 2.1, 2.2 ja 2.3, sh tagatishoiused, teistelt krediidiasutustelt saadud laenud (v.a arveldus- ja üleöölaenud), repo-tehingud (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud. Kui repo-tehingu puhul väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Repo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt repo-tehingutega. 3. Võlgnevus klientidele Siin näidatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused. Kui kaasatud hoiuse (võetud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Kliendigruppide 3.1–3.6 lõikes näidatakse: 1) nõudmiseni hoiused; 2) tähtajalised hoiused; 3) säästuhoiused; 4) muud võlgnevused. 4. Valitsuse laenufondid ja välisabifondid Siin näidatakse valitsuse laenufondide ja välisabifondide sihtotstarbeline ressurss. Fondide ülejäänud rahalised vahendid näidatakse bilansis kohustustekirje 3 «Võlgnevused klientidele» alamkirjel 3.1 «Võlgnevused valitsusele». 5. Väärtpaberikohustused Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse finantskohustused, mis väljenduvad väärtpaberites. Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 9 «Allutatud kohustused» . Tuletisväärtpaberite ja muude väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». 5.1 Emiteeritud võlakirjad Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada. Siin näidatakse ka krediidiasutuse vekslid, mida krediidiasutus on emiteerinud oma kohustuste katmiseks. Enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 5.2 Tuletisväärtpaberid Siin näidatakse krediidiasutuse poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on negatiivne. 5.3 Muud väärtpaberikohustused Siin näidatakse muud krediidiasutuse kohustused, mis väljenduvad väärtpaberites, nt kohustus, mis tekib pöördrepo-tehinguga (k.a väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehinguga, väärtpaberite laenamise tehinguga ja muu sarnase tehinguga) soetatud väärtpaberite müümisel. 6. Muud kohustused Sellel kirjel näidatakse muuhulgas: – maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); – dividendikohustused. 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel näidatakse: – intressi- ja intressi iseloomuga võlad; – tasumata optsioonipreemiad; – võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; – võlad hankijatele; – võlad, mis tulenevad emiteeritud võlakirjadest; – maksuvõlad ja viivisvõlad; – muud viitvõlad; – ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 8. Eraldised 8.1 Lühiajalised eraldised Siin näidatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad lähema 12 kuu jooksul. 8.2 Pikaajalised pensionieraldised Siin näidatakse pikaajalised eraldised seoses krediidiasutuse kohustusega maksta oma endistele töötajatele pensioni või muid töösuhtejärgseid hüvitisi. 8.3 Muud eraldised Siin näidatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul. 9. Allutatud kohustused Siin näidatakse krediidiasutuse kohustused, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. 11. Aktsiakapital Siin näidatakse emiteeritud aktsiad nimiväärtuses. Aktsiakapitali kogusumma tuleb näidata eraldi ja korrigeerida vähemalt üks kord kvartalis (s.o kvartali lõpus) vastavalt sellele, kas aktsia omanikuks on resident või mitteresident. 12. Ülekurss (aažio) Siin näidatakse summad, mis saadakse krediidiasutuse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse, omaaktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahest, oma aktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahest, millest on maha lahutatud aktsiatehingutega seotud otsekulud. 13. Üldine pangandusreserv Siin näidatakse «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544; 2004, 30, 208; 36, 251; 37, 255) § 71 lõike 6 alusel moodustatud reserv ja kuni 1999. a lõpuni kehtinud «Tulumaksuseaduse» alusel moodustatud reserv. 14. Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv Siin näidatakse müügivalmis väärtpaberite ümberhindluse summa. 15. Muud reservid Siin näidatakse vastavalt «Äriseadustikule» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) loodud iga-aastaste kasumieraldiste teel moodustatud kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mille moodustamine kasumi arvel on ette nähtud õigusaktide ja põhikirjaga. 16. Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum. 17. Majandusaasta kasum/(–)kahjum Siin näidatakse majandusaasta kasum või kahjum. 18. Oma aktsiad (miinus) Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Koostanud Maire OTSUS Liina SEESTRANDT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 30. detsembri 2004. a määrusega nr 17 Lisa 3 KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Intressitulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara (nt antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. 1.1 Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud), millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu pöördrepo-tehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2 Hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi ja intressi iseloomuga tulu hoiustelt, millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded. 1.3 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu alla nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a eelisaktsiad) puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.4 Tuletisväärtpaberitelt Siin näidatakse: a) intressitulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside positiivne vahe nõude riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul; c) nõude riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile. 1.5 Muud intressitulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu muudelt nõuetelt; b) intressitulu kapitalirendilt; c) intressi iseloomuga teenustasutulu; d) intressi iseloomuga tegevustulud. 2. Intressikulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud kohustuse lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega kohustuse (nt saadud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele. 2.1 Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud); b) periodiseeritud intressikulu repo-tehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2 Nõudmiseni hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu nõudmiseni hoiustelt. 2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu tähtajalistelt ja säästuhoiustelt. 2.4 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt; b) periodiseeritud kulu üle nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul; c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt Siin näidatakse intressi- ja intressi iseloomuga kulu omavahendite koosseisu kuuluvatelt vahenditelt (nt allutatud kohustustelt ja eelisaktsiatelt). Kulu allutatud kohustustelt järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta kajastatakse kasumiaruandes kirjete all, mis vastavad instrumentidele, milles konkreetsed allutatud kohustused vormistati (nt intressikulu hoiustelt, laenudelt, võlakirjadelt). 2.6 Tuletisväärtpaberitelt Siin näidatakse: a) intressikulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside negatiivne vahe kohustuse riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul; c) kohustuse riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile. 2.7 Muud intressikulud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu muudelt võlgnevustelt; b) intressi iseloomuga teenustasukulu; c) intressi iseloomuga tegevustulud. 3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–) Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 «Intressitulud» ja 2 «Intressikulud» vahe. 4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–) Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb krediidiasutuse poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.1.1 Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu Kirjet ei kasutata. 4.1.3 Kapitaliosalusel arvestatud kulu Kirjet ei kasutata. 4.1.4 Muud (+/–) Siin näidatakse kasum/(–)kahjum tütarettevõtjate aktsiate ja osade ümberhindlusest ja müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2.3. «Muud aktsiad ja osad». 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.2.1 Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu Kirjet ei kasutata. 4.2.3 Kapitaliosalusel arvestatud kulu Kirjet ei kasutata. 4.2.4 Muud Siin näidatakse kasum/(–)kahjum sidusettevõtjate aktsiate ja osade ümberhindlusest ja müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–) 4.3.1 Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu muudelt aktsiatelt ja osadelt. 4.3.2 Muud Siin näidatakse kasum/(–)kahjum muude omanikutulu eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate ja osade ümberhindlusest ja müügist. 5. Teenustasutulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh kontode avamise tasu, ülekannete teostamise tasu, hooldustasu, väärtpaberitehingutasu jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 6. Teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu, v.a intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–) Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb kauplemiseks või edasimüügiks vahendamise, kauplemise likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt, osadelt, võlakirjadelt), kohustustekirjetel 5.2 «Tuletisväärtpaberid» ja 5.3 «Muud väärtpaberikohustused» kajastatud väärtpaberikohustustelt ning mitmesugustest valuutatehingutest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 7.1 Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest; b) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest; c) dividenditulu kauplemiseks või edasimüümiseks soetatud väärtpaberitelt; d) kasum krediidiasutuse poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; e) realiseerimata kasum ja kasum valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest (v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»). 7.2 Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest; b) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest; c) kahjum krediidiasutuse poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; d) realiseerimata kahjum ning kahjum valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest (v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»). 8. Administratiivkulud 8.1 Palgakulu Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) Siin näidatakse mitteriiklik pensionikohustuse kulu, mis tekib vastava õigusakti kehtestamisel või aruandva krediidiasutuse poolt sõlmitud kokkuleppe alusel. 8.4 Muud halduskulud Siin näidatakse muud krediidiasutuse tegutsemisega seotud kulud, sh üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude halduskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringute (kui hindamisel kasutatakse soetusmaksumuse meetodit), materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 9.1 Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas eelmistel aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindluse korrigeerimine. 9.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlus. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) Siin näidatakse bilansiliste nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/(–) kahjum. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 10.1 Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas varasematel aruandeperioodidel bilansist maha kantud laenude laekumine. 10.2 Kahjum/kulu, sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete allahindlus, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel, ja kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–) Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate finantsinvesteeringute ümberhindlus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina. 12. Muud tegevustulud Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimata kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskasum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mis ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 13. Muud tegevuskulud Siin näidatakse realiseerimata kahjum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskahjum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 «Muud tegevustulud» näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin näidatakse ka Tagatisfondi osamaksed ja Finantsinspektsiooni järelevalvetasud. 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundvõõrandamise) tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundvõõrandamise) tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) 17. Tulumaksukulu Siin näidatakse dividendide tulumaks (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel). 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–) Koostanud Maire OTSUS Liina SEESTRANDT