Majandus- ja kommunikatsiooniminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004 -2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine" osa "Innovatsiooniteadlikkuse programm" tingimused — RTL, 7, 55

Määrus kehtestatakse « Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Kohaldamisala (1) «Innovatsiooniteadlikkuse programm» (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312; 62, 1045) 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa. (2) Määrus kehtestab lõikes 1 nimetatud alameetme raames toetuse andmise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks. (3) Alameetme eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine innovatsioonist kui majanduskasvu võtmetegurist ning teadus- ja ettevõtlussektori teadmiste ja oskuste tugevdamine innovatsiooniprojektide elluviimiseks. (4) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119; 63, 444) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks ning viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingu (edaspidi haldusleping) alusel ellu alameetme rakendamiseks vajalikud tegevused. (5) Määruse peatükkide 1–5 alusel antakse taotlejale toetust ja peatükkide 1 ja 6 alusel viiakse sihtasutuse poolt ellu tegevusi alameetme eesmärkide saavutamiseks. §2. Mõisted Määruse tähenduses: 1) innovatsioon on edukas uuenduste loomine, omaksvõtmine ning kasutamine majanduses ja ühiskonnas; 2) abikõlblik kulu või tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulu või tegevus; 3) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks. Taotlus jaguneb eel- ja täistaotluseks; 4) eeltaotlus on taotlus, milles esitatakse lühikokkuvõte projekti ideest, eesmärkidest, tegevuskavast, juhtimisest ning hinnanguline eelarve; 5) täistaotlus on taotlus, millega taotletakse toetust eeltaotluse alusel edasi arendatud ja esitatud projekti kaasrahastamiseks; 6) projekt on taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse; 7) taotleja on juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 8) toetuse saaja on taotleja, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 9) omafinantseerimine on toetuse saaja tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud; 10) kaasfinantseerimine on igasugune projekti finantseerimine lisaks toetusele ja toetuse saaja tehtavale omafinantseeringule. Kaasfinantseeringu hulka arvatakse ainult kaasfinantseerija tehtavad abikõlblikud kulud; 11) osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu tasumist; 12) ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse ning enne reaalse kulu tekkimist. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED §3. Alameetme raames toetatavad tegevused (1) Alameetme raames toetatakse § 1 lõikes 3 toodud alameetme eesmärgile vastavaid projekte järgmistes tegevusvaldkondades: 1) poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule; 2) ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine; 3) ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; 4) spetsialistide ja inseneride loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; 5) teadlaste, üliõpilaste ja õppejõudude ettevõtlikkuse tõstmine ning ettevõtluse ja innovatsiooni alaste teadmiste ja oskuste arendamine; 6) õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas; 7) laiema avalikkuse huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. (2) Kõik lõikes 1 toodud tegevusvaldkonnad võivad sisaldada ühte või mitut alljärgnevatest tegevustest: 1) uuringute või analüüside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine; 2) koolituste, seminaride, töötubade, näituste või konverentside ettevalmistamine, läbiviimine või tulemuste levitamine; 3) koostöövõrgustike, ümarlaudade või muude koostöövormide algatamine või tegevuse korraldamine; 4) publikatsioonide või infomaterjalide koostamine, arendamine, tootmine või levitamine, sihtgrupi teavitamine, sh elektroonilise meedia kaudu; 5) tele- või raadiosaadete loomine, arendamine, tootmine või edastamine, sihtgrupi teavitamine; 6) konkursside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine. (3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised tegevused: 1) tegevused, mille sihtgrupiks on üks juriidiline isik või asutus; 2) tegevused, mida finantseeritakse või mille finantseerimist taotletakse mõnest teisest riiklikust toetusprogrammist või Euroopa Liidu vahenditest. (4) Taotluste hindamisel eelistatakse taotlusi, mis sisaldavad uudseid, kompleksseid ja laia mõjuulatusega tegevusi suunatuna jätkusuutlike kontseptsioonide väljaarendamisele, testimisele või laialdasele levitamisele. §4. Abikõlblikud kulud (1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste taotluses sisalduva projekti elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-s 17 sätestatud piirmääradele ja tingimustele: 1) projekti ellu viivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega; 2) üldkulud kokku kuni 10% ulatuses taotletavast toetusest; 3) sisseostetud teenused; 4) kulud autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks; 5) kulud eksponaatide või näidiste ostmiseks või projektiperioodil rentimiseks; 6) kulud arendustoetuse andmiseks konkursside parimatele; 7) lähetuskulud, nii riigisisesed ja välislähetuskulud (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» (RT I 2000, 102, 680; 2001, 33, 179; 2002, 44, 289; 105, 618); 8) kulud § 21 punktis 15 toodud kohustuste täitmiseks. (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) kulud, mis on tekkinud «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2004, 59, 414) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel tehtud tehingute tagajärjel; 2) kulud riiklike õppekavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks; 3) kulud erisoodustusele; 4) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud; 5) mitterahalised kulud; 6) pangagarantiid; 7) finants- ja pangakulud; 8) trahvid; 9) kontoritehnika, -sisustuse ja seadmete soetamise kulud; 10) kinnisvara soetamise kulud; 11) muud projektiga otseselt mitte seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (3) Käibemaks on alameetme raames abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» (RT I 2003, 82, 554; 2004, 41, 278; 43, 299; 45, 315; 75, 523) §-des 19 ja 20 sätestatule. (4) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 19 või 20, peab ta sellest teavitama sihtasutust või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kui toetuse saajaks on sihtasutus). Käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamakse taotlusega koos tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks kas abikõlblik või abikõlbmatu vastavalt lõigetele 5 ja 6. (5) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. Maksuvaba käive on sätestatud KMS §-s 16. (6) Käibemaks ei ole alameetme raames abikõlblik, kui: 1) käibemaks on arvestatud või on võimalik arvestada maksukohustuslase poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule; 2) toetuse saaja kasutab proportsionaalset sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodit vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-s 33 sätestatule. (7) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 22, peab ta sellest teavitama sihtasutust või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kui toetuse saajaks on sihtasutus). Koos käibemaksukohustuslase staatuse muutmise registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole sihtasutust või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käibemaksukohustuslase staatuse muutumisest teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt mitteabikõlblikuks. (8) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. (9) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud pärast taotlusvooru täistaotluse esitamise tähtaega või taotluses määratletud hilisemat tähtaega kuni taotluses märgitud projekti lõpptähtajani, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2008. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks juba tehtud kulud ise katma. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE §5. Toetuse taotlemine (1) Alameetme raames saab toetust taotleda tähtajalise taotlusvooru raames. (2) Sihtasutus kuulutab taotlusvooru välja vastavalt taotlusvoorude ajakavale kas ühe või mitme tegevusvaldkonna osas korraga. (3) Taotlusvoor on kaheetapiline. Esimeses etapis esitatakse sihtasutusele eeltaotlus. Teises etapis esitatakse sihtasutusele täistaotlus, mille esitamise eelduseks on rahuldatud eeltaotlus. (4) Taotlusvoorude ajakava koos tegevusvaldkondade ja taotlusvoorude eelarvetega eelarveaasta kohta kinnitab sihtasutuse juhatus vähemalt 42 tööpäeva enne taotlusvoorude ajakavas kavandatud esimest taotlusvooru. Konkreetsest taotlusvoorust ning eel- ja täistaotluse esitamise tähtaegadest informeerib sihtasutus taotlejaid vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 30 tööpäeva enne taotlusvooru eeltaotluse esitamise tähtaega. (5) Juhul kui taotlusvoorus jääb selleks taotlusvooruks planeeritud eelarve vahendeid kasutamata, liidetakse need kas järgmise taotlusvooru eelarvele või suunatakse 6. peatükis sätestatud sihtasutuse poolt alameetme rakendamiseks elluviidavate tegevuste rahastamiseks. §6. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) riigiasutus; 3) eraõiguslik juriidiline isik. (2) Taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 18 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. (3) Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. (4) Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (5) Äriühingust taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis, territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga. (6) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või toetust «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras ja see toetus on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. §7. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele; 2) võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni; 4) sihtasutust viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. §8. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse sihtasutusele kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. Taotlus esitatakse määruse lisas toodud taotlusvormil. (2) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärgile, väljakuulutatud taotlusvooru tegevusvaldkonnale või tegevusvaldkondadele ja teistele käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. (3) Taotluses sisalduv projekt võib vastavalt väljakuulutatud taotlusvoorule sisaldada ühte või mitut § 3 lõikes 1 loetletud tegevusvaldkondadest ja ühte või mitut § 3 lõikes 2 loetletud tegevustest. (4) Eeltaotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega: 1) projektijuhi elulookirjeldus; 2) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (5) Täistaotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega: 1) projektijuhi elulookirjeldus juhul, kui projektijuht on pärast eeltaotluse esitamist muutunud; 2) projektimeeskonna teiste liikmete elulookirjeldused; 3) kulude kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, eelarved, hinnakirjad). Kulude puhul, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 10 000 (kümme tuhat) Eesti krooni, esitatakse kolme (v.a juhul, kui teenuse pakkujate arv on piiratud) sõltumatu ja sisult võrreldava hinnapakkumise koopiad ning pakkumiste tegemise aluseks olnud lähteülesanded; 4) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja on pärast eeltaotluse esitamist muutunud; 5) § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud taotleja puhul teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 860) lisas toodud vormile. (6) Sihtasutus võib taotluse menetlusprotsessi käigus taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE §9. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (2) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 21 tööpäeva alates taotlusvooru eeltaotluse esitamise tähtajast ja täistaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva alates taotlusvooru täistaotluse esitamise tähtajast. §10. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud tähtaegselt koos kõigi lisadega. (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest taotlejale ja antakse ebatäpsuste kõrvaldamiseks 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotlusvooru taotluste esitamise tähtaja lõpuni. (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse menetlemise mittealgatamise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente. §11. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. (4) Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. §12. Taotluse vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist; 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (2) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded. Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. (3) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. §13. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab sihtasutus hindamiskomisjoni ja määrab selle juhi. Hindamiskomisjoni koosseisu kooskõlastab sihtasutus eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Sihtasutus võib vajadusel kaasata taotluste hindamiseks eksperte. (2) Eeltaotlust hinnatakse lõike 6 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumite alusel hindega rahuldav või mitterahuldav. Rahuldavaks hinnatakse eeltaotlus, mis on saanud hindamiskomisjoni poolt konsensuslikult kõigi lõike 6 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumite hindeks rahuldav. Eeltaotluste hindamisel taotluste pingerida ei moodustata. Hindamiskomisjon teeb rahuldavaks hinnatud eeltaotluse osas sihtasutuse juhatusele eeltaotluse rahuldamise ettepaneku ja mitterahuldavaks hinnatud eeltaotluse osas eeltaotluse rahuldamata jätmise ettepaneku. (3) Täistaotlust hinnatakse lõike 6 punktides 1–5 toodud hindamiskriteeriumite alusel skaalal 1 (väga nõrk) – 10 (väga hea). Hindamiskriteeriumite hinnete liitmisel moodustub täistaotluse koondhinne. Täistaotlused järjestatakse koondhinnete alusel esmasesse pingeritta, mis on hindamiskomisjonile edasise arutelu aluseks. (4) Hindamiskomisjon teeb sihtasutuse juhatusele arutelu konsensusliku tulemuse põhjal põhjendatud ettepaneku täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Juhul kui hindamiskomisjoni põhjendatud ettepaneku järgi on taotlusvoorus rahuldamist väärivaid projekte taotlusvooru eelarvest suuremas mahus, võib hindamiskomisjon teha sihtasutuse juhatusele ettepaneku taotlusvooru eelarve suurendamise kohta järgmise taotlusvooru eelarve arvelt. (5) Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek täistaotluse rahuldamata jätmise kohta juhul, kui selles kavandatavad tegevused kattuvad pingereas eespool oleva projekti omadega ja hindamiskomisjon on teinud ettepaneku selle rahuldamise kohta. (6) Taotluse hindamiskriteeriumid ning täistaotluse hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised: 1) projekti põhjendatus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti idee uudsust ja selle realiseerimise kontseptsiooni läbimõeldust/küpsust; projektiga lahendatava probleemi olulisust; projekti eesmärgi püstitust ja eesmärgi vastavust alameetme eesmärgile, taotlusvooru tegevusvaldkonnale või -valdkondadele; projekti tegevuste komplekssust ning sobivust projekti eesmärkide saavutamiseks ja probleemi lahendamiseks; 2) projekti jätkusuutlikkus (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti tõenäolise mõju ulatust innovatsioonialase teadlikkuse, teadmiste või oskuste kasvule; projektiga algatatavate tegevuste jätkamise kavasid pärast projekti lõppemist ning nende kavade realistlikkust; 3) taotleja võimekus projekti realiseerida (20% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja senist tegevust ja tulemusi projekti tegevusvaldkonnas; projektijuhi kogemust ning projekti meeskonna komplekteeritust, kogemust ja staaži; projekti juhtimise korraldust; 4) kulu ja tulemi suhe (20% koondhindest), mille raames hinnatakse kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust; projekti omafinantseerimise realistlikkust, kaasfinantseerimise hankimise võimekust ning projekti tegevuste, oodatavate tulemuste ja mõju vastavust taotluse mahule; 5) projektiplaani kvaliteet (10% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti eesmärkide ja vahe-eesmärkide püstitust; projekti tegevuskava põhjendatust ja sidusust; riskide määratletust ja nende maandamise võimalusi; projekti edu seire korraldust; info ja tulemuste levitamise kava. §14. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse, milles tehakse taotlejale ettepanek taotlusvooru täistaotluse esitamiseks ning vajadusel antakse soovitusi täistaotluse koostamise kohta. Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Täistaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse. Täistaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Täistaotluse rahuldamise otsuses tehakse otsus projekti finantseerimise kohta, milles täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) oma- või kaasfinantseeringu määr; 4) otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) projekti teostamise tingimused; 7) projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõpptähtaeg; 8) aruannete esitamine; 9) otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus. (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks vastavaks tunnistatud või taotlust rahuldatud, teeb sihtasutuse juhatus eel- või täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) Otsus eel- või täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani või toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ja vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras. §15. Taotleja kinnitus toetuse kasutamiseks või toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul täistaotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. §16. Täistaotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud kirjalikult taotlema sihtasutuselt täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht; 2) projekti ajalist kestust; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda täistaotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (3) Täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse kättesaamist. 5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED §17. Täistaotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused Taotletava toetuse määr võib olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. Toetuse alampiir taotluse kohta on 100 000 Eesti krooni ja ülempiir 1,5 miljonit Eesti krooni. §18. Taotlejapoolne oma- ja kaasfinantseerimine (1) Alameetme raames toetataval projektil ei ole oma- või kaasfinantseerimise nõuet, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Oma- või kaasfinantseerimine on nõutud projektidel, mis näevad projekti elluviimisel ette projektilt tulu teenimist. Sellisel juhul peab oma- või kaasfinantseerimine olema vähemalt projektilt planeeritava tulu mahus. §19. Täistaotluse finantseerimise kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja täistaotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ja maksete toimumist tõendavad dokumendid. (2) Alameetme raames on lubatud ettemaksed ja osalised ettemaksed vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korras sätestatule. (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning oma- või kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel teostatud maksetega. (4) Juhul kui toetuse saajale on lubatud teha ettemakse, tuleb toetuse saajal esitada sihtasutusele ettemakse saamiseks väljamakse taotlus ja ettemakse vajadust tõendavad dokumendid. (5) Ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus väljamakse taotluse nõuetele vastavust ning kulude abikõlblikkust. (6) Juhul kui toetuse saajale on lubatud teha osaline ettemakse, tuleb toetuse saajal esitada sihtasutusele: 1) väljamakse taotlus ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad; 2) oma- või kaasfinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiad, kui toetuse saajal on projektis oma- või kaasfinantseering. (7) Osalise ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus kulude abikõlblikkust ning oma- või kaasfinantseeringu olemasolul selle tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust. (8) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõigetes 5 ja 7 nimetatud kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele. (9) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt: 1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning oma- või kaasfinantseeringu puhul lisaks maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele; 2) oma- või kaasfinantseeringu puhul eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud); 3) oma- või kaasfinantseeringu puhul on teostatud oma- või kaasfinantseering väljamaksmisele kuuluva summa ulatuses projekti plaanis sätestatud oma- või kaasfinantseeringu proportsioonis; 4) ettemakse või osalise ettemakse kasutamise ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavus projekti plaanile. (10) Väljamakse puhul kontrollib sihtasutus pärast projekti vahe- või lõpparuande ning väljamakse taotluse esitamist: 1) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulude abikõlblikkust, otstarbekust ning vastavust projekti plaanile ja käesolevale määrusele; 2) muid projekti etapi kestvuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele; 3) väljamakse taotluse korrektsust. (11) Sihtasutus teeb maksmise või maksmisest keeldumise otsuse ja esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist. §20. Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus (1) Alameetme raames toetatava projekti kestus, rahaliste kohustuste võtmine ja toetuse saaja poolsete väljamaksete teostamine on alameetme raames lubatud kuni 30. juunini 2008. (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotlusvooru täistaotluse esitamise tähtajast või täistaotluses näidatud hilisemast tähtajast ja lõpeb täistaotluse rahuldamise otsuses toodud lõppkuupäevaga. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. (4) Projekti aruanded esitatakse sihtasutusele aruandevormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (5) Projekti vahearuanne koosneb kahest osast: 1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest täistaotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta; 2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate eelarve muudatuste kohta. (6) Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast: 1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, saavutatud tulemuste võrdlus täistaotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega ning antakse hinnang projekt jätkusuutlikkuse ja mõju kohta võrreldes täistaotluses prognoosituga; 2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. (7) Vahearuanded ja lõpparuanne peavad olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt. Aruannetele lisatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid. (8) Toetuse saaja on kohustatud üks aasta pärast projekti lõppemist esitama sihtasutusele aruande informatsiooniga projekti jätkusuutlikkusest ja mõjust, võrreldes täistaotluses ja lõpparuandes toodud projekti jätkusuutlikkuse ja mõju hinnanguid tegeliku olukorraga aasta pärast projekti lõppu ning tuues ära erinevuste põhjendused. §21. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu; 3) läbi viima täistaotluses sisalduva projekti täistaotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud täistaotluse ja täistaotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) säilitama eeltaotlusega, täistaotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. a 31. detsembrini; 8) kasutama toetuse eest soetatud vara sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest; 9) säilitama samas majandusüksuses ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest; 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid (edaspidi riiklik järelevalve); 11) võimaldama riikliku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab; 12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14) «Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004, 56, 402) tähenduses ostjana järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid; 15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; 16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. §22. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt halduslepingule; 2) kontrollida toetuse ning oma- või kaasfinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui esinevad «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 nimetatud asjaolud; 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu vähenemisel alla täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või esinevad «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 2 nimetatud asjaolud; 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. 6. peatükk SIHTASUTUSE POOLT ALAMEETME RAKENDAMISEKS ELLUVIIDAVAD TEGEVUSED §23. Toetuse kasutamise tingimused (1) Alameetme raames sihtasutuse poolt elluviidavad tegevused ning toetuse suurus täpsustatakse halduslepingus. Vastavalt halduslepingule toimub muuhulgas tegevuste, tegevuste kestuse, eelarve või eesmärkide muutmine ning aruandluse korraldus. (2) Sihtasutus viib abikõlblikke tegevusi läbi ise või korraldab nende läbiviimiseks hankeid või konkursse. §24. Abikõlblikud tegevused ja kulud (1) Abikõlblikud on sihtasutuse poolt elluviidavad tegevused, mis vastavad § 3 lõigetes 1–3 sätestatule. (2) Abikõlblikud on sihtasutuse poolt elluviidavate tegevuste puhul kulud, mis vastavad § 4 lõigetes 1–8 sätestatule. §25. Maksete tegemise tingimused ja kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse sihtasutusele vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. Sihtasutus esitab toetuse väljamaksmiseks makseasutusele vastavasisulise taotluse. (2) Sihtasutusele on alameetme raames lubatud teha osalisi ettemakseid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. (3) Paragrahvi 24 lõikes 2 nimetatud kulude abikõlblikkus algab vastava halduslepingu jõustumise momendist, kuid mitte varem kui 1. mail 2004. a ja lõpeb 30. juunil 2008. a. §26. Sihtasutuse kohustused Sihtasutus on kohustatud: 1) kasutama toetust vastavuses halduslepinguga; 2) tagama, et tema raamatupidamises on toetuse kasutamisega seonduvad kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 3) võimaldama teostada auditit ja riiklikku järelevalvet toetuse kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas viie aasta jooksul arvates talle viimase makse tegemisest; 4) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja territooriumitele, mida sihtasutus omab, rendib ja/või mis tahes muul moel kasutab; 5) andma audiitori või riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 6) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 7) võimaldama teostada riiklikku järelevalvet; 8) esitama ministeeriumile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 9) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid; 10) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali 2015. a 31. detsembrini; 12) kontrollima hanke raames teostatava tegevuse käiku; 13) täitma teisi õigusaktides ja halduslepingus ettenähtud kohustusi. §27. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigused Ministeeriumil on õigus: 1) teostada auditit ja riiklikku järelevalvet kontrolli; 2) kontrollida toetuse kasutamist; 3) nõuda tegevuste, tegevuste kestuse, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) muuta halduslepingut; 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui sihtasutus rikub «Struktuuritoetuse seaduses», käesolevas määruses või halduslepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või halduslepingus sätestatust; 6) kontrollida riiklikku järelevalvet teostava isiku kaudu tegevuste elluviimist sihtasutuse ruumides või mis tahes muul moel, samuti sihtasutuse toetuse kasutamisega seotud raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui sihtasutuse majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuse elluviimine on ohustatud; 8) teostada muid õigusaktides ja halduslepingus sätestatud toiminguid. 7. PEATÜKK RAKENDUSSÄTE §28. Määruse rakendamine Määruse 6. peatükki rakendatakse alates 2004. aasta 1. maist. Minister Andrus ANSIP Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. detsembri 2004. a määruse nr 229 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Innovatsiooniteadlikkuse programm» tingimused» lisa

INNOVATSIOONITEADLIKKUSE PROGRAMMI TAOTLUS Periood 2004–2008 1. Taotleja andmed Taotleja nimi Taotleja õiguslik vorm Reg kood Aadress Maakond Linn Postiindeks e-post Taotleja seaduslik esindaja: Perekonnanimi Eesnimi Ametikoht Taotleja arveldusarve e-post Telefon GSM Faks Projektijuht: Perekonnanimi Eesnimi Ametikoht e-post Telefon GSM Faks 2. Projekti andmed Projekti nimi Projekti lühend Projekti kogumaksumus Oma- või kaasfinantseering Taotletav toetuse summa Projekti alguskuupäev (taotlusvooru täistaotluse esitamise tähtaeg või taotluses näidatud sellest hilisem kuupäev) Projekti lõppkuupäev (mis ei tohi olla hilisem kui 30.06.2008) Projekti rakendamise piirkond (Eesti / üks või enam maakonda / üks või enam linna või valda) Andmed taotlusega otseselt seotud teiste avaliku sektori poolt antud toetuste kohta. Näidata ära avaliku sektori allikatest viimase kolme aasta jooksul saadud toetused, sh taotlused toetuse saamiseks, mis on esitatud, kuid mille osas pole veel otsust saadud. Toetust andva organisatsiooni nimi Otsuse tegemise aeg toetuse andmise kohta / taotluse esitamise aeg juhul, kui otsust pole tehtud Toetuse summa / taotletava toetuse summa juhul, kui otsust pole tehtud Toetatud / toetuse saamiseks esitatud projekti nimi 3. Projekti lühikirjeldus Projekti sihtgrupp (Märkida ristiga ühe või mitme sihtgrupi järel) Poliitikakujundajad ___ Ühiskonna arvamusliidrid ja meedia ___ Ettevõtjad, investorid ja ettevõtte juhid ___ Spetsialistid ja insenerid ___ Teadlased, üliõpilased ja õppejõud ____ Õpilased ja õpetajad ___ Laiem avalikkus ____ Projekti lühikokkuvõte ja taotluse põhjendus –Millise probleemi lahendamisele on projekt suunatud? Mis on selle probleemi põhjused? –Kuidas projekt aitab kaasa nimetatud probleemi(de) lahendamisele? Loetleda projekti eesmärgid. –Kirjeldada projekti tegevusi ja tegevuste oodatavaid tulemusi ning tegevuste seotust eesmärkide saavutamise ja probleemi lahendamisega. –Kirjeldada projekti elluviimise mõõdetavat mõju innovatsioonialase teadlikkuse, teadmiste ja/või oskuste kasvule. –Kas ja kuidas taotleja jätkab projekti tegevustega pärast projekti lõppu? Kuni 2500 tähemärki 4. Projekti plaan (täita ainult täistaotluse puhul) Projekti eesmärgid Kirjeldada projekti eesmärke ja nende seost alameetme eesmärkidega ning projekti tegevustega. Kuni 1500 tähemärki Projekti sisu Kirjeldada sihtgruppide lõikes: –edastatavat infot, teadmisi ja/või oskusi ning –nende edastamise viisi (näiteks: seminarid, publikatsioonid, veebikeskkonnad jne) –projekti info ja tulemuste avalikustamise ja levitamise kava. Kuni 5000 tähemärki Projekti põhitegevused, ajakava ja eelarve Tegevus Tegevuse aeg Tegevuse eelarve (tuh EEK) Projekti mõõdetavad tulemused Loetleda projekti vahetud tulemused (näiteks: üritusel osalejate arv, osalejate hinnangud jne), nende mõõdikud (näiteks: hinded skaalal), mõõtmise aeg ja viis (näiteks: küsitluslehed). Tulemus Mõõdik Mõõtmise aeg ja viis Projekti teostamiseks vajalikud ressursid Tuua välja olemasolevad ja täiendavalt vajatavad ressursid, nt oskusteave, inimesed, materiaalsed vahendid, tehnika jms. Kirjeldada täiendavate ressursside hankimise kava. Projekti riskid Loetleda, kirjeldada ja hinnata riskifaktoreid, mis võivad projekti oodatavaid tulemusi ja mõju oluliselt halvendada. Mida on tehtud ennetavalt riski vältimiseks ja kuidas saab riski järelmõju vähendada? Projekti mõju Kirjeldada projekti oodatavat mõju, mõju indikaatoreid ning mõju avaldumise aega. Projekti jätkusuutlikkus Kirjeldada, kas ja kuidas kavatsetakse jätkata projektiga seotud tegevusi pärast toetatava projekti lõppu. Kuni 500 tähemärki 5. Projekti meeskond Taotleja ja taotluse taust Esitada taotleja eelnevad tegevused sarnastes valdkondades, nende tegevuste tulemused ja mõju ning taotluse põhjendus. Kuni 1000 tähemärki Projektijuhi kompetentsus Kirjeldada projektijuhi senist tegevust ja tulemusi projekti tegevuste valdkonnas ja projekti meeskonna komplekteerimise kavasid. Kuni 500 tähemärki Projekti meeskond ja kompetentsus (täita ainult täistaotluse puhul) –Kirjeldada projektimeeskonda (ehk projekti läbi viivaid isikuid) ning nende senist tegevust ja tulemusi projekti tegevuste valdkonnas; –Kirjeldada projekti juhtimisstruktuuri, sealhulgas projektis osalejate vastutust projekti elluviimisel. Kuni 1500 tähemärki 6. Projekti eelarve ja finantseerimine Projekti eelarve Kululiik* (tuh EEK) Kokku Juhul kui projekt on jaotatud etappideks, näidata etappide kestus ja kulud etappide lõikes (täita ainult täistaotluse puhul) 1. Töötasud koos kõigi riiklike maksudega 2. Üldkulud (kuni 10% taotletava toetuse kogumahust) 3. Sisseostetud teenused 4. Lähetuskulud 6. Muud kulud (sh kulud autoriõigusega kaitstud teos(t)e kasutamiseks; eksponaatide või näidiste ostmiseks või rentimiseks; arendustoetused konkursside parimatele jms) 7. Kulud kokku 8. Taotletav toetus 9. Taotletava toetuse osakaal eelarvest Kokku Tululiik (tuhat EEK) 1. 2. 3. Kokku Projekti finantseerimine allikate lõikes Finantseerija Summa (tuh EEK) % 1. Taotletav toetus EAS-lt 2. Taotleja omafinantseerimine 3. Kaasfinantseerimine Finantseerimine kokku 100% * Juhul kui kululiikides on kuluartikleid, mille puhul on taotlejal seaduslik õigus esitada need koos käibemaksuga, on vajalik vastav kululiik ära märkida. Selgitada juhul, kui eelarve maht, finantseerimise allikad, proportsioonid või toetatava taotluse suurus on võrreldes eeltaotlusega muutunud (täita ainult täistaotluse puhul). EASi finantseerimise mõju Kas ja millises mahus viidaks projekt ellu EASi poolse toetuseta? Kas ja millise aja jooksul viidaks projekt ellu EASi poolse toetuseta? Kas ja kuidas mõjutab EASi toetus projekti tulemusi ja mõju (tuua konkreetseid näiteid)? 7. Horisontaalsed indikaatorid (täita ainult täistaotluse puhul) Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt Vali sobiv

on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele

vähendab soolist ebavõrdsust

ei mõjuta meeste ja naiste vahelist soolist ebavõrdsust Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives Vali sobiv

projekt toetab meeste ja naiste võrdset integreerumist tööturule

projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes

projekt edendab naisettevõtlust

projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist

projekti vahetu mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele raskesti määratletav Projekti mõju infoühiskonna arengule Vali sobiv

on neutraalne

infoühiskonda edendava mõjuga Projekti mõju keskkonna seisundile Vali sobiv

on suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele

keskkonnasõbralik

neutraalne 8. Taotleja kinnitus 1. Allkirjaga kinnitan alljärgnevat: 1.1 kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; 1.2 taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 1.3 taotlejal on nõutavad vahendid projekti oma- või kaasfinantseeringu tagamiseks taotluses toodud oma- või kaasfinantseeringu ulatuses; 1.4 taotlejal puudub ajatamata maksuvõlg riiklike maksude osas; 1.5 juhul kui taotleja on EAS-lt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetus seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on need maksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas; 1.6 äriühingust taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, on registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga. 2. Allkirjaga annan EAS-le nõusoleku: 2.1 järelepärimiste tegemiseks õiguspädevale organile ning kontrollida ja täpsustada kõiki esitatud andmeid nende algallikatest; 2.2 taotleja suhtes «Struktuuritoetuse seadusest» ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks, realiseerimiseks ja tagamiseks. Dokumendisuhtluses EAS-ga soovin kasutada e-posti

Posti

Taotleja esindusõigusliku isiku nimi Allkiri Koht ja kuupäev 9. Eeltaotluse kohustuslikud lisad 1) projektijuhi elulookirjeldus; 2) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 10. Täistaotluse kohustuslikud lisad 1) projektijuhi elulookirjeldus juhul, kui projektijuht on pärast eeltaotluse esitamist muutunud; 2) projektimeeskonna teiste liikmete elulookirjeldused; 3) kulude kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, eelarved, hinnakirjad). Kulude puhul, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 10 000 (kümme tuhat) Eesti krooni, esitatakse kolme (v.a juhul, kui teenuse pakkujate arv on piiratud) sõltumatu ja sisult võrreldava hinnapakkumise koopiad ning pakkumiste tegemise aluseks olnud lähteülesanded; 4) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja on pärast eeltaotluse esitamist muutunud; 5) eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja puhul teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 860) lisas toodud vormile. 11. Taotluse registreerimine (täidab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) Tunnusnumber Taotluse registreerimise kuupäev Sekkumisvaldkonna kood Töötaja nimi Allkiri Kuupäev