Teede- ja Sideminister — Veoloa andmise ja kasutamise eeskiri — RTL, 2000, 106, 1646

Määrus kehtestatakse «Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 21 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev määrus reguleerib Eestile rahvusvaheliste autoveo kokkulepete alusel teiste riikide ja valitsustevahelise organisatsiooni – Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) poolt antud veose rahvusvahelise autoveo veoloa (edaspidi veoluba) vedajale andmist ja kasutamist. § 2. Veoluba on dokument, mis annab Eesti vedajale rahvusvaheliste autoveo kokkulepete alusel õiguse veose rahvusvaheliseks autoveoks vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetele 2, 3 ja 4. § 3. Veoloa nõue kehtib vedajale, kes teostab veose rahvusvahelist autovedu Eestis registreeritud auto või autorongiga, mille kandejõud ületab 3500 kilogrammi või registrimass 6000 kilogrammi, kui rahvusvaheliste autoveo kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. § 4. Veoloa annab «Autoveoseaduse» paragrahvi 21 lõike 3 kohaselt määratud mittetulundusühing. § 5. Veoloa andja peab arvestust veolubade andmise, kasutamise, tagastamise ja lubade kasutamise nõuete rikkumiste kohta. § 6. Käesolevas määruses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: (1) ohutu veoauto – veoauto, mis müra tasemelt, heitgaasides kahjulike ainete sisalduselt ja ohutuselt vastab CEMT-i kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust; (2) ühekordne veoluba – annab vedajale õiguse üheks autoveoks edasi ja tagasi suunal. Ühekordse veoloa liigid on: 1) kahepoolne veoluba – annab õiguse veose veoks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse; 2) transiitveoluba – annab õiguse veose veoks transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi; 3) kahepoolne ja transiitveoluba – annab õiguse veose veoks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse, või transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi; 4) kolmanda maa veoluba – annab õiguse veose veoks veoloal märgitud riigist mis tahes kolmandasse riiki või mis tahes kolmandast riigist veoloal märgitud riiki; 5) universaalne veoluba – annab õiguse veose veoks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse, või transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigist mis tahes kolmandasse riiki või mis tahes kolmandast riigist veoloal märgitud riiki; (3) CEMT-i veoluba – annab õiguse veose veoks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikides asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel; (4) CEMT-i kolimisveoluba – annab õiguse kolimisvedudeks kolimisveoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikides asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel. § 7. Tulenevalt rahvusvahelistest autoveo kokkulepetest võib lisaks käesoleva määruse paragrahvi 6 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud veolubadele kehtida Eesti ja teiste riikide vahel ka eriveoload või olla kehtestatud veoloast vabastus teatud autoveo liikide osas või üldiselt. 2. peatükk ÜHEKORDNE VEOLUBA 1. jagu Ühekordse veoloa taotlemine § 8. Veoluba on õigus taotleda vedajal: (1) kellel on rahvusvahelise autoveo tegevusluba; (2) kelle omandis on vähemalt üks kehtiv rahvusvahelise autoveo sõidukikaart; (3) kes on veoloa andjale tähtajaliselt tagastanud temale varem antud veoload. § 9. Veoloa taotleja esitab veoloa andjale kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: (1) vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht; (2) rahvusvahelise autoveo tegevusloa number ja selle kehtivusaeg; (3) vedaja omandis olevate kehtivate rahvusvahelise autoveo sõidukikaartide arv; (4) riik, mille veoluba taotletakse; (5) taotletavate veolubade liik ja arv; (6) autoveo teostamise aeg. § 10. Kuni 1. oktoobrini 2001. a ei pea vedaja Soome veoloa taotlemisel autole või autorongile, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi aga ei ületa 6000 kilogrammi, esitama käesoleva määruse paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 3 nõutavaid andmeid, vaid peab esitama veoloa andjale sõiduki rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistuse. 2. jagu Ühekordse veoloa jaotamine § 11. Veolubade jaotamisel võetakse arvesse veolubade taotlemise avaldused, mille esitajad vastavad käesoleva määruse paragrahvis 8 toodud nõuetele. § 12. Veoloa taotlejate ja esitatud avalduste vastavust kontrollib veoloa andja. § 13. Veolubade jaotamisel, vedajate poolt esitatud avalduste alusel, peab veoloa andja järgima järgmist: (1) vedajale ei anta reeglina rohkem ühe riigi ühte liiki veolubasid kui mitu rahvusvahelise autoveo sõidukikaarti vedaja omandis on; (2) veoloa korduva taotluse korral antakse vedajale nii mitu ühe riigi ühte liiki veoluba kui mitu sama riigi sama liiki kasutatud veoluba vedaja on tagastanud. § 14. Kui vedajate poolt taotletud veolubade arv ületab riigile antud või teatud perioodiks väljaandmata jäänud veolubade arvu, on veoloa andjal õigus Teede- ja Sideministeeriumi ettepanekul või pärast temaga kooskõlastamist rakendada ka rangemaid piiranguid veolubade jaotamisel. 3. jagu Ühekordse veoloa andmine, kehtivus ja kasutamine § 15. Veoloa andmise või sellest keeldumise kohta, vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 25, teeb veoloa andja otsuse ja annab veoloa või teatab veoloa andmisest keeldumisest veoloa taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse paragrahvides 9 ja 10 nimetatud dokumentide esitamist. § 16. Veoloale märgitakse järgmised andmed: (1) veoloa andmise kuupäev ja koht; (2) veoloa andja nimetus ja pitser; (3) veoloa andnud isiku nimi ja allkiri. § 17. Veoluba kehtib veoloal märgitud aja jooksul. § 18. Veoluba peab olema autojuhil kaasas kogu teekonna vältel. Veoluba tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel. § 19. Vedajal on keelatud anda temale antud veoluba teisele vedajale. § 20. Veoluba võib üheaegselt kasutada ainult ühe sõidukiga. § 21. Veoloa andmisega seotud kulud tasub veoloa saaja. 4. jagu Ühekordsete veolubade kasutamise arvestus ja tagastamine ning andmise peatamine või lõpetamine § 22. Veolubade andja on kohustatud pidama arvestust veolubade kasutamise ja tagastamise üle. § 23. Kui veoluba, alates selle andmise kuupäevast, kahe kuu jooksul ei ole kasutatud, on vedaja kohustatud veoloa tagastama veoloa andjale. § 24. Veoloa kaotamise või varguse korral peab vedaja esitama 15 tööpäeva jooksul veoloa andjale vastavasisulise seletuskirja. § 25. Veoloa andja võib peatada või lõpetada veolubade andmise või keelduda veolubade andmisest autovedude teostamiseks konkreetsesse riiki või riikide gruppi jooksval aastal, kui vedaja: (1) on veoloa taotlemiseks esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; (2) ei ole ettenähtud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba; (3) on selles riigis korduvalt rikkunud rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja käesoleva määruse nõudeid või rikkumine on olnud sääraste tagajärgedega, mis kahjustas Eesti riigi mainet või põhjustas olulist kahju. § 26. Veoloa andja on kohustatud esitama Teede- ja Sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna nõudmisel ülevaate veolubade andmisest ja kasutamisest. § 27. Kasutatud veoluba peab olema tagastatud veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast reisi sooritamist. 3. peatükk CEMT-I VEOLUBA 1. jagu CEMT-i veoloa taotlemine § 28. Veoluba on õigus taotleda vedajal: (1) kellel on rahvusvahelise autoveo tegevusluba; (2) kes on teostanud rahvusvahelist autovedu vähemalt ühe aasta; (3) kelle omandis on vähemalt kahe ohutu veoauto kehtivad rahvusvahelise autoveo sõidukikaardid; juhul kui üks veoauto on mitme vedaja valduses, võib ühele konkreetsele veoautole veoluba taotleda ainult üks nendest vedajatest; (4) kes on veoloa andjale tähtajaliselt tagastanud temale varem antud veoload; (5) kes ei ole taotlemisele eelnenud viimase 12 kalendrikuu jooksul rahvusvahelisel autoveol korduvalt rikkunud rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja käesoleva määruse nõudeid või kelle rikkumine ei omanud sääraseid tagajärgi, mis oleksid kahjustanud Eesti riigi mainet või põhjustanud olulist kahju. § 29. Veoloa taotleja esitab jooksva aasta 1. novembriks või veolubade ümberjaotamisel, vastavalt veoloa andja teatele, veoloa andjale kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: (1) vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht; (2) rahvusvahelise autoveo tegevusloa number ja selle kehtivusaeg; (3) vedaja omandis olevate ohutu veoauto kehtivate rahvusvahelise autoveo sõidukikaartide arv; (4) andmed veoloa taotluse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul korraldatud rahvusvahelise autoveo kohta järgmiselt: 1) veoloa esmakordsed taotlejad lisa 1 kohaselt; 2) veoluba omavad vedajad lisade 2 ja 3 kohaselt; (5) taotletavate ohutute veoautode veolubade arv, sh eraldi näidatuna veolubade vajadus Austriasse, Itaaliasse ja Kreekasse. 2. jagu CEMT-i veolubade jaotamine § 30. Veolubade jaotamisel võetakse arvesse veolubade taotlemise avaldused, mille esitajad vastavad käesoleva määruse paragrahvis 28 toodud nõuetele ja täidavad jooksval aastal veolubade kasutamisel käesoleva määruse paragrahvides 44 ja 45 toodud tingimused. § 31. Veolubade jaotamisel ei võeta arvesse veolubade esmakordset taotlejat, kui tema rahvusvahelistel vedudel töötamise õigust omavate veoautode keskmine läbisõit rahvusvahelistel vedudel on avalduse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul kokku alla 60 000 km. Austrias ja Itaalias kehtivate veolubade jaotamisel ei võeta arvesse esmakordset taotlejat, kui avalduse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul nimetatud riikidesse ühekordsete veolubade alusel teostatud vedudel on veoautode üldläbisõit väiksem kui kõigi nendesse riikidesse vastavate ühekordsete veolubade alusel vedusid korraldanud vedajate veoautode keskmine üldläbisõit. § 32. Veoloa taotlejate ja esitatud avalduste vastavust kontrollib veoloa andja. § 33. Veoload jaotatakse käesoleva määruse paragrahvides 30 ja 31 toodud korras määratud taotlejate vahel järgmise valemi alusel

kus: (1) Lf on vedajale eraldatavate veolubade arv; (2) Lk on Eesti Vabariigile eraldatud ohutute veoautode veolubade arv; (3) Af on vedaja omandis olevate ohutu veoauto kehtivate rahvusvahelise autoveo sõidukikaartide arv; (4) Ak on kõigi avalduse esitanud vedajate, kes vastavad käesoleva määruse paragrahvides 30 ja 31 toodud tingimustele, kehtivate ohutu veoauto rahvusvahelise autoveo sõidukikaartide arv. § 34. Kui Lf tulemuseks on murdarv, on vedajale eraldatavate veolubade arv võrdne täisosaga saadud tulemusest. Ülejäänud veoload jagatakse ühekaupa kõigi arvutuses osalenud vedajate vahel murdosa suuruse järjekorras. § 35. Analoogiliselt jaotatakse ka Austrias ja Itaalias kehtivad veoload. § 36. Tagastatud või äravõetud veolubade jaotamisel võetakse aluseks käesoleva määruse paragrahvide 33 ja 34 kohaselt määratud pingerida ja veolubade kasutamine vedaja poolt. § 37. Veoloa andja valmistab ette veolubade jaotuskava ja esitab selle Teede- ja Sideministeeriumile kinnitamiseks. 3. jagu CEMT-i veoloa andmine, kehtimine ja kasutamine § 38. Veoloa andmise või sellest keeldumise kohta, vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 54, teeb veoloa andja otsuse ja annab veoloa või teatab veoloa andmisest keeldumisest veoloa taotlejale hiljemalt 1. detsembriks või veolubade ümberjaotamisel, kuu aega enne veoloa kasutusperioodi algust. § 39. Veoluba antakse vedajale koos logiraamatuga. § 40. Veoloale märgitakse järgmised andmed: (1) vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht; (2) veoloa andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; (3) veoloa andja nimetus ja pitser; (4) veoloa andnud isiku nimi ja allkiri. § 41. Veoloa kehtivusaeg on kas üks kalendriaasta või 30 päeva ja see on näidatud veoloal. § 42. Veoluba kehtib koos logiraamatuga ja peab olema autojuhil kaasas kogu teekonna vältel. Veoluba tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel. § 43. Logiraamat peab olema täidetud logiraamatus toodud nõuete kohaselt. § 44. Vedaja peab kindlustama ühe veoloa kohta kvartali keskmise üldläbisõidu vähemalt 25 000 km ja aastase üldläbisõidu vähemalt 100 000 km. § 45. Vedaja peab veolubasid kasutama ainult tasuliseks rahvusvaheliseks autoveoks. Veolubasid ei või olulisel määral kasutada kahepoolseteks vedudeks, st vedudeks Eesti ja mõne muu CEMT-i liikmesriigi vahel. Austrias ja Itaalias kehtivaid veolubasid peab üldjuhul kasutama ainult vedudeks Austriasse või Itaaliasse või transiidiks läbi nende riikide territooriumide. § 46. Vedajal on keelatud anda temale antud veoluba teisele vedajale. § 47. Veoluba võib üheaegselt kasutada ainult ühe sõidukiga. § 48. Veoloa andmisega seotud kulud tasub veoloa saaja. 4. jagu CEMT-i veolubade kasutamise arvestus, tagastamine ja äravõtmine § 49. Veolubade andja on kohustatud pidama arvestust veolubade kasutamise ja tagastamise kohta. § 50. Veolubade kasutamise kohta peavad vedajad esitama veoloa andjale kahe nädala jooksul pärast iga kuu lõppu andmed üldläbisõidu ja veomahtude kohta (lisa 3) ning korraldatud reiside arvu kohta (lisa 2) koos logiraamatust eraldatud täidetud aruandelehtedega. § 51. Veoloa paremaks kasutamiseks on vedajal võimalik veoluba ajutiselt tagastada andjale. Vedaja poolt avaldatud tähtajal peab vedaja selle veoloa uuesti oma valdusesse saama. § 52. Vedaja omandis olevate või rendile võetud veoluba kasutavate autode arvu muutumisel on vedaja kohustatud sellest kohe teatama veoloa andjale. § 53. Veoloa kadumise või varguse korral peab vedaja esitama 15 tööpäeva jooksul veoloa andjale vastavasisulise seletuskirja. § 54. Veoloa andja teeb Teede- ja Sideministeeriumile ettepaneku veoloa andmisest keeldumiseks või äravõtmiseks, kui vedaja: (1) loa kasutamisel ei ole täitnud käesoleva määruse paragrahvides 44 ja 45 toodud tingimusi; (2) loa taotlemisel ja aruandlusel selle kasutamise kohta on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; (3) ei ole ettenähtud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba; (4) loa kasutamisel on jooksval aastal korduvalt rikkunud rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja käesoleva määruse nõudeid või rikkumine on olnud sääraste tagajärgedega, mis kahjustas Eesti riigi mainet või põhjustas olulist kahju. § 55. Veoloa andja peab esitama ülevaate veolubade kasutamisest Teede- ja Sideministeeriumi maanteeliikluse osakonnale 15. augustiks ja 15. veebruariks vastavalt perioodide 1. jaanuar – 30. juuni ja 1. juuli – 31. detsember kohta (lisa 3) ja lähtudes käesoleva määruse paragrahvide 50 ja 51 kohaselt saadud informatsioonist tegema ettepanekud veolubade parema kasutamise või ümberjaotamise kohta ning vedajate suhtes vajalike abinõude rakendamiseks. § 56. Veoluba tuleb tagastada veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast selle kehtivusaja lõppemist. 4. peatükk CEMT-I KOLIMISVEOLUBA 1. jagu CEMT-i kolimisveoloa taotlemine § 57. Veoluba on õigus taotleda vedajal: (1) kellel on rahvusvahelise autoveo tegevusluba; (2) kelle omandis on vähemalt üks kehtiv rahvusvahelise autoveo sõidukikaart; (3) kelle registreeritud tegevusala on kolimisveoteenuse osutamine; (4) kes on veoloa andjale tähtajaliselt tagastanud temale varem antud veoload; (5) kes ei ole taotlemisele eelnenud viimase 12 kalendrikuu jooksul rahvusvahelisel autoveol korduvalt rikkunud rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja käesoleva määruse nõudeid või kelle rikkumine ei omanud sääraseid tagajärgi, mis oleksid kahjustanud Eesti riigi mainet või põhjustanud olulist kahju. § 58. Veoloa taotleja esitab kolimisveoloa andjale kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: (1) vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht; (2) rahvusvahelise autoveo tegevusloa number ja selle kehtivusaeg. 2. jagu CEMT-i kolimisveoloa andmine, kehtimine ja kasutamine § 59. Veolubade andmisel võetakse arvesse veolubade taotlemise avaldused, mille esitajad vastavad käesoleva määruse paragrahvis 57 toodud nõuetele. § 60. Veoloa andmise või sellest keeldumise kohta vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 69 teeb veoloa andja otsuse ja annab veoloa või teatab veoloa andmisest keeldumisest veoloa taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse paragrahvis 58 nimetatud dokumendi esitamist. § 61. Veoloale märgitakse järgmised andmed: (1) vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht; (2) veoloa andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; (3) veoloa andja nimetus ja pitser; (4) veoloa andnud isiku nimi ja allkiri. § 62. Veoluba kehtib veoloal märgitud aja jooksul. § 63. Veoluba peab olema autojuhil kaasas kogu teekonna vältel. Veoluba tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel. § 64. Vedajal on keelatud anda temale antud veoluba teisele vedajale. § 65. Veoluba võib üheaegselt kasutada ainult ühe sõidukiga. § 66. Veoloa andmisega seotud kulud tasub veoloa saaja. 3. jagu CEMT-i kolimisveoloa kasutamise arvestus, andmisest keeldumine, äravõtmine ja tagastamine § 67. Veoloa andja on kohustatud pidama arvestust veolubade kasutamise ja tagastamise kohta. § 68. Veoloa kadumise või varguse korral peab vedaja esitama 15 tööpäeva jooksul veoloa andjale vastava seletuskirja. § 69. Veoloa andja võib keelduda veoloa andmisest või veoloa ära võtta, kui: (1) loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; (2) ei ole ettenähtud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba; (3) loa kasutamisel on jooksval aastal korduvalt rikkunud rahvusvaheliste autoveo kokkulepete ja käesoleva määruse nõudeid või rikkumine on olnud sääraste tagajärgedega, mis kahjustas Eesti riigi mainet või põhjustas olulist kahju. § 70. Veoloa andja on kohustatud esitama Teede- ja Sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna nõudmisel ülevaate veolubade andmisest ja kasutamisest. § 71. Veoluba tuleb tagastada veoloa andjale 15 tööpäeva jooksul pärast selle kehtivusaja lõppemist. 1 Määruses on arvestatud EMÜ Nõukogu esimese direktiivi (EÜT L 70, 6.08.1962, lk 2005) ja EÜ Nõukogu direktiivi 96/26/EÜ (EÜT L 124, 23.05.1996, lk 1) ning selle direktiivi paranduste, EÜ Nõukogu direktiivi 98/76/EÜ (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17) nõudeid. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Lisa 1 teede- ja sideministri 26. septembri 2000. a määrusele nr 77

Lisa 2 teede- ja sideministri 26. septembri 2000. a määrusele nr 77

Lisa 3 teede- ja sideministri 26. septembri 2000. a määrusele nr 77