Siseminister — Nõuded turvavalgustussüsteemile — RTL, 2000, 101, 1586

«Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 21 lõike 11 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED § 1. Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse rikke korral inimestel lahkuda ohustatud kohast, enne lahkumist ohtlikud protsessid lõpetada või peatada ning tulekustutus- ja päästetöid teha. § 2. Turvavalgustus toimimise järgi on pidev ja varusolev: 1) turvavalgustus on pidev, kui turvavalgustussüsteemi toidetakse põhitoiteallikast või tagatakse põhitoitepinge katkemisel minimaalne nõutud valgustustihedus samade lampide abil reservtoiteallikast. Süsteemi ehitus peab tagama rikete avastamise ja kõrvaldamise; 2) turvavalgustus on varusolev, kui turvavalgustuse lambid tavaolukorras ei põle. Automaatne jälgimis- ja lülitussüsteem peab tagama põhitoitepinge katkemisel turvavalgustuse sisselülitumise. § 3. Turvavalgustus kasutusala järgi on evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustus. § 4. Turvavalgustus paigaldatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1838:2000 nõuetele. II. NÕUDED EVAKUATSIOONIVALGUSTUSELE § 5. Evakuatsioonivalgustus on turvavalgustus, mis on ette nähtud ohtu sattunud inimeste poolt evakuatsioonitee ja sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. § 6. Evakuatsioonivalgustus paigaldatakse Eesti projekteerimisnormide EPN 10.1 «Ehitiste tuleohutus. Üldeeskiri» kohaselt: 1) majutushoones (välja arvatud kuni nelja inimesega otse väljapääsuga hoone); 2) ravi-, hooldus- ja erirežiimiga asutuses; 3) kogunemishoones (välja arvatud esimesel korrusel paiknev, otse väljapääsuga kuni 100 istekohaga toitlustusettevõte ja kuni 400 m2 üldpinnaga kaubandusettevõte); 4) kuue- ja enamakorruselise elamu ja büroohoone ning mis tahes hoone loomuliku valgustuseta evakuatsioonitrepikojas; 5) 1. tuleohutusklassiga tööstus- ja laohoones, kui hoones töötab üheaegselt üle 100 inimese; 6) 2. tuleohuklassiga tööstus- ja laohoones, kui hoone pind on üle 1000 m2 või selles töötab üheaegselt üle 100 inimese; 7) 3. tuleohutusklassiga tööstus- ja laohoones; 8) mootorsõidukite boksideta garaažis, mille pind on üle 1000 m2; 9) maa-aluses ja mitmekorruselises garaažis (välja arvatud ühepere- elamu garaaž); 10) mitmekorruselises keldris; 11) inimeste transpordiks ettenähtud tuletõrjelifti; 12) liikuva trepi ja kõnnitee valgustamiseks. § 7. Üldjuhul paigaldatakse pidev evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga üks tund. Evakuatsioonivalgustus toimimisajaga kolm tundi paigaldatakse: 1) haiglas, sünnitusmajas, polikliinikus, ambulatooriumis, dispanseris, sanatooriumis, mudaravilas, profülaktooriumis, pansionaadis, verekeskuses ja kiirabijaamas; 2) hooldus- ja erirežiimiga asutuses; 3) rahvusvahelises lennujaamas, sadamas, raudteejaamas ja reisiterminalis; 4) üheksa- ja enamakorruselises ja maa-aluses ehitises (välja arvatud elamu). Varusolev evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga üks tund paigaldatakse tööstus- ja laohoones. Kui ehitisel on mitu kasutusviisi, peab ehitise evakuatsioonivalgustus vastama kõige rangemale nõudele. § 8. Teatri- ja kontserdisaalis või diskoteegis võib pideva evakuatsioonivalgustuse valgustugevust vähendada tingimusel, et põhitoitepinge katkemisel taastub nõutav evakuatsioonivalgustus automaatselt. III. NÕUDED PAANIKAVÄLTIMISVALGUSTUSELE § 9. Paanikavältimisvalgustus on paanika ärahoidmiseks ettenähtud turvavalgustus. Paanikavältimisvalgustus peab võimaldama inimesel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav. § 10. Paanikavältimisvalgustus paigaldatakse: 1) kindlaksmääramata evakuatsiooniteedega saali, halli või avatud alale, mille pind ületab 60 m2; 2) tualett- ja riietusruumi, mille pind ületab 8 m2, või puuetega inimestele mõeldud ruumi (välja arvatud elamu); 3) mootori-, generaatori- ja juhtimisruumi, kuhu normaalvalgustuse kadumise korral on vaja siseneda, et sooritada ohutust suurendavaid toiminguid. § 11. Paanikavältimisvalgustuse minimaalne toimimisaeg on üks tund. IV. NÕUDED RISKIALAVALGUSTUSELE § 12. Riskialavalgustus on turvavalgustuse osa, mis on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses või situatsioonis olevate inimeste ohutuse tagamiseks ning seadmete ja protsesside ohutuks väljalülitamiseks. § 13. Riskialavalgustus paigaldatakse kõrgendatud riskiga tööpiirkondades. § 14. Riskialavalgustus peab toimima nii kaua, kuni püsib oht inimestele. V. OHUTUSMÄRGID § 15. Evakuatsioonipääsu- või suunamärk peab olema nähtav ükskõik millisest evakuatsioonitee punktist. § 16. Tuleohutusmärgid peavad vastama siseministri 28. augusti 2000. a määrusega nr 50 «Nõuded tuleohutusmärkidele» (RTL 2000, 98, 1543) kehtestatud nõuetele. Muud ohutusmärguanded peavad vastama sotsiaalministri 30. novembri 1999. a määrusega nr 75 «Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas» (RTL 2000, 12, 117) kehtestatud nõuetele. VI. TURVAVALGUSTUSE PROJEKTEERIMINE § 17. Turvavalgustussüsteemi projekteerimisel võetakse aluseks ehitise plaan koos olemasolevate või kavandatavate evakuatsiooniteede, tulekahjuteatenuppude, tuletõrje- ja päästevahendite ning evakueerimist takistada võivate seadmete täpsete asukohtadega. § 18. Turvavalgustus peab sisse lülituma valgustuse põhitoitesüsteemi mingi osa rikke korral. § 19. Süsteem projekteeritakse nii, et vajalikud kontrolli-, hooldus- ja teenindusprotseduurid oleksid kergesti teostatavad. Kontroll-lüliti kasutamisel peab valgus- või helisignaal osutama selgelt süsteemi seisundile. § 20. Turvavalgustussüsteem peab töötama tõrgeteta. Evakuatsioonitee igas osas peab turvavalgustus olema tagatud kahe või enama lambiga, nii et ühe lambi läbipõlemise tõttu evakuatsioonitee ei muutuks täiesti pimedaks või väljumissuuna leidmine raskendatuks. Samal põhjusel tuleb paigaldada kaks või enam valgustit ka paanikavältimisvalgustuse korral. Valgustite vahemaa ja kõrguse suhe ei tohi ületada 4:1. § 21. Turvavalgustussüsteemide reservtoite elektrijuhistik peab vastama majandusministri 9. märtsi 1995. a määrusega nr 14 «Elektriohutusalaste eeskirjade kinnitamine» (RTL 1995, 13, lk 454) kehtestatud nõuetele, kusjuures ohutuse tagamiseks tuleb: 1) igasse kaitseaparaadiga kaitstud rühmaliini ühendada mitte rohkem kui 12 valgustit; 2) kasutada üksteisest sõltumatuid paralleelahelaid või tulekindlaid kaableid. § 22. Kui valgusti paigalduskõrgus on alla 2 m, tuleb need varustada mehhaaniliste kaitsetega ning nad ei või olla ohtlikuks takistuseks evakuatsiooniteedel. Kohtades, kuhu võib koguneda suitsu, tuleb turvavalgustid paigaldada võimalikust suitsutasemest madalamale. § 23. Kontroll-lüliti vooluringi rike ei tohi takistada turvavalgustussüsteemi toimimist. Selle tagab lahendus, mis vastab majandusministri 9. märtsi 1995. a määrusega nr 14 «Elektriohutusalaste eeskirjade kinnitamine» kehtestatud nõuetele. Kontroll-lüliti peab olema mehhaaniliselt või elektriliselt blokeeritud, et turvavalgustust ei saaks välja lülitada, kui ruumis viibib inimesi. VII. TURVAVALGUSTUSSÜSTEEMI KÄIT § 24. Ehitise turvavalgustussüsteemi paigaldusskeemid peavad pärast paigaldustööde lõppemist olema kohapeal kättesaadavad. Süsteemi muutmisel tuleb skeemides teha vastavad parandused. Turvavalgustussüsteemi vastavust käesolevale määrusele peab skeemil tõendama selleks volitatud isiku allkiri. § 25. Turvavalgustussüsteemi kohta peetakse päevikut, kuhu tuleb kanda süsteemi korraliste ülevaatuste ja testide tulemused, rikked ja muudatused. Ehitise omanik või valdaja peab määrama päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku. § 26. Päevikusse kantakse järgmine informatsioon: 1) süsteemi testimise kuupäev ja süsteemi muutmist kajastavad dokumendid; 2) korralise kontrollimise ja testimise kuupäev; 3) hooldustöö, kontrollimise ja testimise kuupäev ja lühikirjeldus; 4) rikete tekkimise ja parandustöö tegemise kuupäev ja lühikirjeldus; 5) turvavalgustussüsteemis tehtud muudatuse kuupäev ja lühikirjeldus; 6) testimisprotseduuri kirjeldus süsteemi testimisel automaatse testseadmega. Päevikus võivad olla leheküljed ka erakorraliste sündmuste, näiteks tulekahjuhäirete registreerimiseks. Päevikusse võib kanda ka valgustite varuosade andmed, näiteks lampide tüübid, akud, kaitsmed. § 27. Ehitise omanik või valdaja peab kindlustama turvavalgustussüsteemi regulaarse hoolduse elektrialase ettevalmistatusega isiku poolt. § 28. Akumulaatori kasutamisel tuleb: 1) akumulaatorite pealmised osad ja klemmid hoida puhtad ja vabad ning kontrollida elektrolüüdi võimalikku leket; 2) elektrolüüdi tase hoida tootja poolt määratud tasemel; 3) tagada asendatavate akumulaatorite või elementide sobivus ülejäänud süsteemiga. § 29. Igapäevaselt tuleb kontrollida tsentraalse pingeallika näidikuid turvavalgustuse normaalse toimimise tagamiseks. § 30. Igakuisel testimisel tuleb: 1) põhitoitepinge katkestust tekitades iga süsteemi kuuluv turvavalgusti ja evakuatsioonipääsu valgustatud märk sisse lülitada vastavast akumulaatorist saadava toite abil nii kauaks, et oleks võimalik veenduda kõikide lampide korrasolekus. Tekitatud pingekatkestus ei tohi ületada veerandit valgusti või ohutusmärgi nimitoimimisajast. Selle ajavahemiku jooksul tuleb kontrollida kõikide valgustite ja ohutusmärkide olemasolu, puhtust ja nõuetekohast toimimist. Pärast testimist tuleb taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik indikaatorlambid või -seadmed näitaksid pinge taastumist; 2) tsentraalse akusüsteemi korral kontrollida süsteemi näidikute nõuetekohast toimimist; 3) päevikus näidata rikke või vea avastamine automaatse testseadmega testimisel ja automaatse testsüsteemi enda rikke või vea avastamine. § 31. Iga-aastasel testimisel tuleb täiendavalt igakuisele testimisele: 1) testida kõikide valgustite ja seestpoolt valgustatavate ohutusmärkide toimimist analoogselt paragrahvi 30 punktile 1, kuid kogu nimitoimimisaja jooksul; 2) taastada põhitoide ja kontrollida, et kõik indikaatorlambid ja -seadmed näitaksid pinge taastumist; 3) kontrollida, et laadimisseadmed toimiksid nõuetekohaselt. § 32. Kontrolli ja testimise tulemused kantakse päevikusse. VII. TURVAVALGUSTUSE PROJEKTEERIMISE JUHEND § 33. Turvavalgustuse projekteerimiseks selgitatakse välja: 1) evakuatsiooniteed; 2) tulekahjuteatenuppude asukohad; 3) tuletõrje- ja päästevahendite asukohad; 4) ohutusmärkide asukohad; 5) võimalikud ohud evakuatsiooniteedel; 6) kõrgendatud riski piirkonnad; 7) paanikavältimisalad; 8) lõppväljapääsude valgustamise vajadus ehitiste väliskülgedel; 9) tuletõrjeliftide asukohad; 10) liikuvate treppide ja kõnniteede asukohad; 11) üle 8 m2 suuruste tualett- ja riietusruumide asukohad; 12) mootori-, generaatori- ja juhtimisruumide asukohad; 13) väikese tulekahjuriskiga koht põhitoitepingesüsteemi paigutamiseks. § 34. Pärast turvavalgustust vajavate alade ja kohtade kindlaksmääramist asutakse turvavalgustussüsteemi projekteerimisele, milleks tuleb: 1) valida turvavalgustite asukohad; 2) valida valgustite paigalduskõrgused; 3) välja selgitada määrdumise ja tolmu mõju valgustite valgusvoole; 4) välja selgitada võrgupinge ja võimalikud pingekõikumised; 5) valida sobiv toimimisrežiim; 6) valida sobivad turvavalgustid; 7) koostada skeem, mis tagab minimaalselt nõutava valgustustiheduse; 8) kontrollida vastavust muudele nõuetele. § 35. Projekteerija peab projekteerimise käigus koostama turvavalgustussüsteemi käidujuhendi. Juhend võib olla vormistatud käsiraamatu kujul ja tuleb anda valdajale. § 36. Tunnistatakse kehtetuks siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 14 «Nõuded turvavalgustussüsteemile» (RTL 1998, 214/215, 843). § 37. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Minister Tarmo LOODUS Asekantsler kantsleri ülesannetes Tiit SEPP