Sotsiaalminister — Tervisekaitsenõuded näriliste, putukate ja mikroorganismide keemiliseks tõrjeks tehtavale teenustööle — RTL, 2000, 99, 1562

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 8 lõike 2 punktide 1 ja 20 alusel. § 1. Rakendusala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded näriliste, putukate ja mikroorganismide keemiliseks tõrjeks tehtavale teenustööle (edaspidi kahjuritõrje), mida osutab avalik või eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik (edaspidi ettevõtja). (2) Määrus ei laiene taime- ja metsakahjustajate kahjuritõrjele, mida reguleerivad «Taimekaitseseadus» (RT I 2000, 29, 169) ja «Metsaseadus» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319) ning nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktid. § 2. Üldsätted (1) Kahjuritõrjet on õigus teha ettevõtjal, kellele omavalitsus on andnud selleks tegutsemisloa. Enne tegutsemisloa taotlemist võib ettevõtja saada tervisekaitsealase kooskõlastuse ettevõtja asukohajärgse Tervisekaitseinspektsiooni kohalikult asutuselt. (2) Kahjuritõrjeks kasutatakse keemilisi aineid, valmistisi, mürkhõrgutisi, peibutussöötasid ja teisi tõrjeaineid (edaspidi tõrjeaine). (3) Ettevõtja peab: 1) välja töötama «Kemikaaliseaduses» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ohutusjuhised tõrjeainete käitlemiseks ning tagama nende täitmise; 2) pidama arvestust tõrjeainete ja nende kasutamise üle. (4) Kahjuritõrjet tegeval töötajal (edaspidi kahjuritõrjuja) peavad olema asjakohased kutseoskused, mida kinnitab sellekohane dokument (tunnistus, tõend, sertifikaat). (5) Tellija on kohustatud looma tingimused kahjuritõrje ohutuks läbiviimiseks. § 3. Terviseohutuse nõuded (1) Kahjuritõrjel kasutatakse asjakohaseid tõrjemeetodeid, -aineid, -seadmeid ja kaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile ja lähtudes järgmistest nõuetest: 1) siseruumides tohib kahjuritõrjeks kasutada ainult selleks ettenähtud tõrjeaineid; 2) fumigante tohib kasutada üksnes objekti piirkonnas, mida saab eraldada ja sulgeda fumigandi juhusliku väljapääsu vältimiseks; (2) Tõrjeained tuleb säilitada originaalpakendis. (3) Ruum, kus valmistatakse tõrjeainete lahuseid, segatakse mürkhõrgutisi, peibutussöötasid ja muid valmistisi ning kus pestakse kahjuritõrjuja tööriideid, peab vastama kemikaalide käitlemise nõuetele. (4) Kahjuritõrjeks eelnevalt ettevalmistatud tõrjeainete lahuseid ja valmistisi tuleb vedada tihedalt suletud mahutis ja sõidukisse kinnitatult nii, et ei tekiks lekkimist. Mahutile peab olema märgitud kuupäev, valmistaja nimi, tõrjeaine koostis ja kontsentratsioon. (5) Mürkhõrgutiste koostises ei tohi olla aineid, mis on tellija objektil kasutusel teise otstarbega. (6) Mürkhõrgutis pannakse objektile avamiskindlas söödakarbis või lukustatud söödakastis. § 4. Tervisekaitsenõuded kahjuritõrje ettevalmistamise, läbiviimise ja kontrollimise kohta (1) Kahjuritõrjet tehakse tellimiskirja või lepingu alusel tellijaga kokkulepitud tähtpäeval ja tingimustel. Tellimiskirjas või lepingus nimetatakse tellijapoolne kontaktisik, kes vastutab objekti kahjuritõrjeks ettevalmistamise eest. (2) Ettevõtja või kahjuritõrjuja kooskõlastab tellijaga kahjuritõrjeplaani, tõrjeainete sobivuse objektile, kahjuritõrje ja kahjurite seire läbiviimise korra ning kirjalikud juhised objekti kahjuritõrjeks ettevalmistamise kohta (toidu kinnikatmine, loomade eemaldamine või muu vajalik toiming). (3) Kahjuritõrjuja ei tohi alustada objektil kahjuritõrjet, kui vajalikud ettevalmistused ohutuse tagamiseks on tegemata ja ohutusmärgid objektile paigaldamata. Ohutusmärgid peavad vastama sotsiaalministri 30. novembri 1999. a määrusele nr 75 «Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas» (RTL 2000, 12, 117). (4) Tehtud kahjuritõrje kohta vormistatakse tellijale akt, mille koopia jääb kahjuritõrjujale. Akt peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) objekti nimetus, aadress, tellija nimi; 2) kahjuritõrje tegemise kuupäev ja kellaaeg; 3) kahjuritõrje liik (deratisatsioon, desinsektsioon, desinfektsioon); 4) ruumide või pindade loetelu koos pindalaga, kus viidi läbi kahjuritõrje; 5) kahjuritõrjemeetod (pritsimine, gaasitamine, peibutussööda kasutamine või muu); 6) kasutatud tõrjeaine(te) ja toimeaine(te) nimetus, kontsentratsioon ja kulu; 7) ooteaeg (aeg, mille möödumisel võib uuesti kasutada ruume või pindu); 8) vajalikud kahjuritõrjejärgsed meetmed (puhastustööd ja muud) enne objekti kasutamist; 9) paigaldatud püüniste, söödakarpide või -kastide arv ja paigalduskoht; 10) juhised esmaabiks, näidates ära tõrjeaines esineva toimeaine vastumürgi; 11) kahjurite seire eest vastutaja; 12) kontaktisiku allkiri; kahjuritõrjuja(te) allkiri. (5) Ettevõtja peab kahjuritõrje kohta vormistatud aktid säilitama vähemalt kolm aastat. (6) Tellijal on õigus nõuda kasutatava(te) tõrjeaine(te) kohta kemikaali ohutuskaarti. § 5. Kahjuritõrjuja tervisekaitsealased teadmised ja kutseoskused (1) Kahjuritõrjujal peavad olema järgmised tervisekaitsealased teadmised ja kutseoskused: 1) üldhügieen; 2) enamlevinud kahjurid, nende levik ja nende põhjustatav majanduslik kahju; kahjurite vahendusel inimestele ja koduloomadele ülekanduvad haigustekitajad ja haigused; 3) tõrjeained ja nende toimemehhanismid; tõrjeainete mõju inimesele ja keskkonnale; 4) tõrjeainete käitlemisele esitatavad nõuded «Kemikaaliseaduse» ja teiste asjakohaste seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide järgi; 5) kahjuritõrjemeetodid ja -vahendid ning ohutusnõuded kahjuritõrjeobjektil (toidukäitlemisettevõttes, tervishoiuasutuses, majutusasutuses, ametiasutuses, eluruumides ja mujal); 6) kahjuritõrjeplaani kavandamine ja dokumentide vormistamine; 7) kahjuritõrje ja kahjurite seire läbiviimine; 8) esmaabi ja vastumürgid tõrjeaine toimeainest tingitud mürgistuse korral; 9) ohtlike jäätmete käitlemine. (2) Koolitatud kahjuritõrjuja võib asuda iseseisvale tööle pärast töötamist kogenud kahjuritõrjuja juhendamisel vähemalt viiel kahjuritõrjeobjektil. Proovitöö peab hõlmama kahjuritõrje kavandamist, ettevalmistamise korraldamist, läbiviimist ja vormistamist käesoleva määruse paragrahvide 3 ja 4 nõuete kohaselt. (3) Kahjuritõrjuja tervisekaitsealaste teadmiste ja kutseoskuse omandamiseks tuleb läbida tööalane koolitus, mille õppekava õppeainete viisi on kooskõlastatud sotsiaalministriga, koolituse kogumaht vähemalt 40 tundi. Tööalane koolitus toimub «Kutseõppeasutuse seaduses» (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) ja «Täiskasvanute koolituse seaduses» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) sätestatud korras. (4) Kahjuritõrjuja peab läbima tööalase täienduskoolituse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. (5) Tervisekaitsealaseid teadmisi ja kahjuritõrjuja kutseoskust tõendaval dokumendil peab olema märgitud koolituse korraldaja, läbitud õppekava õppeainete viisi ja tundide arv. § 6. Tervisekaitsealane kooskõlastus (1) Ettevõtja esitab tervisekaitsealase kooskõlastuse saamiseks ettevõtja asukohajärgsele Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele: 1) taotluse, milles näitab ära kahjuritõrje liigi(d); 2) ohutusjuhised tõrjeainete käitlemiseks; 3) kasutatavate tõrjeainete loetelu; 4) kutseoskust tõendava dokumendi ärakirja. (2) Kooskõlastus või põhjendatud kirjalik keeldumine väljastatakse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast taotluse esitamist. § 7. Järelevalve (1) Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teevad Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikud järelevalvekava alusel vähemalt üks kord aastas. Kahjuritõrje kvaliteedi taseme hindamisel objektil võib kaasata teiste ametkondade järelevalveametnikke järelevalvealade jaotuse alusel. (2) Esimese aasta jooksul pärast määruse jõustumist peab järelevalveametnik kontrollima kahjuritõrjujate kutseoskuse vastavust sätestatud nõuetele nende ettevõtjate juures, kes on saanud tegutsemisloa enne selle määruse jõustumist. (3) Järelevalveametnik võib tegevuse osaliselt või täielikult peatada, juhul kui: 1) ettevõtja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 2) avastatakse keskkonnale või inimese tervisele ohtlikke asjaolusid; 3) ettevõtja või kahjuritõrjuja on rikkunud käesoleva määruse nõudeid. § 8. Jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. (2) Enne selle määruse jõustumist väljaantud tegutsemisloa alusel töötaval kahjuritõrjujal peab paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud kutseoskust tõendav dokument olema hiljemalt 1. novembril 2001. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV