Keskkonnaminister — Välisõhu saastetaseme määramise kord — RTL, 2000, 98, 1541

Välisõhu saastetaseme määramise kord* Keskkonnaministri 5. septembri 2000. a määrus nr 58 Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843) paragrahvi 2 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev määrus reguleerib saasteaine kontsentratsiooni määramist välisõhus. § 2. Välisõhu saastetase määratakse 1,5–4 meetri kõrgusel maapinnast tehtava otsese mõõtmise, modelleerimise või objektiivse hindamise alusel. § 3. Välisõhu saastetaseme objektiivne hindamine toimub vaadeldavas piirkonnas asuvate saasteallikate olemasolu (tegevusala, kasutatav tooraine ja tehnoloogia, saasteallikate ja välisõhku väljuvate gaaside parameetrid, saasteained ja nende heitkogused jm) objektiivse informatsiooni põhjal. § 4. Välisõhu saastetaseme määramiseks võib kombineerida otsest mõõtmist ja modelleerimist juhul, kui eelmise viieaastase perioodi jooksul: 1) lämmastikdioksiidi keskmine kontsentratsioon välisõhus oli ühe tunni vältel väiksem kui 140 µg/m3 või aasta keskmine kontsentratsioon oli väiksem kui 32 µg/m3; 2) plii aasta keskmine kontsentratsioon oli väiksem kui 0,35 µg/m3; 3) tahkete osakeste (läbimõõduga alla 10 µm) keskmine kontsentratsioon 24 tunni vältel oli väiksem kui 30 µg/m3 või aasta keskmine kontsentratsioon oli väiksem kui 14 µg/m3; 4) vääveldioksiidi keskmine kontsentratsioon 24 tunni vältel oli väiksem kui 75 µg/m3. § 5. Välisõhu saastetaseme määramiseks võib kasutada nii otsest mõõtmist ja modelleerimist kombineeritult kui ka ainult modelleerimist või objektiivset hindamist juhul, kui eelmise viieaastase perioodi jooksul: 1) lämmastikdioksiidi keskmine kontsentratsioon välisõhus ühe tunni vältel oli väiksem kui 100 µg/m3 või aasta keskmine kontsentratsioon oli väiksem kui 26 µg/m3; 2) plii aasta keskmine kontsentratsioon oli väiksem kui 0,25 µg/m3; 3) tahkete osakeste (läbimõõduga alla 10 µm) keskmine kontsentratsioon 24 tunni vältel oli väiksem kui 20 µg/m3 või aasta keskmine kontsentratsioon oli väiksem kui 10 µg/m3; 4) vääveldioksiidi keskmine kontsentratsioon 24 tunni vältel oli väiksem kui 50 µg/m3. § 6. Kui saastetaseme mõõtmisandmeid on lühema ajavahemiku kohta kui viis aastat, võib välisõhu saastetaseme määramiseks kombineerida pistelisi mõõtmistulemusi modelleerimistulemustega. § 7. Välisõhu saastetaseme pidev mõõtmine on kohustuslik linnades ja tiheasustusega paikades, kus pistelistest mõõtmis- või modelleerimistulemustest selgub, et lämmastikdioksiidi, plii, tahkete osakeste või vääveldioksiidi kontsentratsioon välisõhus ületab käesoleva määruse paragrahvis 4 esitatud väärtusi. § 8. Välisõhus vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste ja plii kontsentratsiooni määramisel saadud andmete kvaliteedinõuded on järgmised: Vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid Tahked osakesed ja plii Pidev mõõtmine: Täpsus 15% 25% Minimaalne mõõtmiste arv1) 90% 90% Pisteline mõõtmine: Täpsus 25% 50% Minimaalne hulk mõõtmistulemusi1) 90% 90% Minimaalne mõõmiste arv ajavahemikus1) 2) 14% 14% Modelleerimise täpsus3): Tunni keskmised 50–60% Ööpäeva keskmised 50% Aasta keskmised 30% 50% Objektiivse hindamise täpsus 75% 100% 1) Kui mõõtmistulemuste hulk ja mõõtmiste ajavahemik on olnud minimaalne, ei tule arvestada andmete kadu, mis on tingitud regulaarsest kalibreerimisest või mõõteseadmete tavapärasest hooldusest. 2) Minimaalseks mõõtmiste arvuks ajavahemikuks on üks mõõtmine nädalas või kaheksa mõõtmisnädalat ühtlaselt üle aasta jaotatult. 3) Modelleerimise täpsuse all mõeldakse mõõtmistulemuste ja arvutustulemuste maksimaalselt lubatavat vahet. 2. peatükk VÄLISÕHU SAASTETASEME MÄÄRAMINE OTSESE MÕÕTMISE ALUSEL § 9. Arseeni, benseeni, elavhõbeda, kaadmiumi, lämmastikdioksiidi, nikli, osooni, peenete tahkete osakeste (sealhulgas tahm ja alla 10 µm läbimõõduga osakesed), plii, polüaromaatsete süsivesinike, summaarsete tahkete osakeste, süsinikoksiidi ja vääveldioksiidi kontsentratsiooni määramiseks kasutatakse järgmisi mõõtmismeetodeid: Saasteaine nimetus Mõõtmismeetod Arseen Aatom-absorptsioon spektroskoopia Benseen Gaaskromatograafia Elavhõbe Aatom-absorptsioon spektroskoopia Kaadmium Aatom-absorptsioon spektroskoopia Lämmastikdioksiid Kemoluminestsents ISO 7996 Nikkel Aatom-absorptsioon spektroskoopia Osoon Ultraviolett-fotomeetria ISO 13964 Peened tahked osakesed Beeta-kiirguse absorptsioon (sealhulgas tahm ja alla 10 µm läbimõõduga osakesed) Gravimeetria prEN 12341 Plii Aatom-absorptsioon spektroskoopia ISO 9855 Polüaromaatsed süsivesinikud Gaaskromatograafia Summaarsed tahked osakesed Gravimeetria Süsinikoksiid Infrapunane spektroskoopia Vääveldioksiid Kolorimeetria vastavalt ISO 4219 Ultraviolett-fluorestsents spektroskoopia vastavalt ISO 10498 Ioonkromatograafia § 10. Mõõtmistulemused antakse standardtingimustel, milleks on temperatuur 293 K ja rõhk 101,3 kPa. § 11. Meetodid käesoleva määruse punktis 6 nimetamata saasteainete kontsentratsioonide mõõtmiseks välisõhus valitakse vabalt. § 12. Saasteaine kontsentratsiooni pisteliste mõõtmiste läbiviija koostab mõõtmistulemuste aruande vastavalt käesoleva määruse lisale 1 kahes eksemplaris, millest üks säilitatakse mõõtmiste läbiviija ja teine tellija juures vähemalt viis aastat. § 13. Õhuproovi võtmisel välisõhu saastetaseme mõõtmiseks tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) proovivõtuotsik peab asuma üldjuhul 1,5–4 m kõrgusel maapinnast; 2) proovivõtuotsik ei tohi asuda saasteallika vahetus läheduses, et vältida välisõhuga segunemata saasteainete sisseimemist. Proovivõtuotsiku läheduses ei tohi olla segavaid objekte ja otsik peab asuma mõne meetri kaugusel hoonete seinast, puudest ja muudest takistustest; 3) analüsaatori läbinud gaasid tuleb suunata proovivõtuotsikust eemale, et vältida analüüsitava õhu retsirkulatsiooni. § 14. Saasteaine kontsentratsiooni mõõtmiseks saasteallika suitsukoonla mõjupiirkonnas paigutatakse mõõtejaam orienteeruvalt määratud punkti, kus võib tekkida saasteaine maksimaalne kontsentratsioon, arvestades saasteaine väljumiskõrgust maapinnast. Selles punktis määratakse saasteaine ühe tunni keskmine kontsentratsioon. § 15. Saasteallika valdaja peab välisõhu saastetaseme mõõtmisel jälgima, et kõik automaatsed proovivõtuseadmed ja mõõteriistad toimiksid tehnoloogiliste seadmete töö ajal pidevalt, hooldamise ja kalibreerimise aeg välja arvatud. § 16. Kui paiksed mõõteseadmed ei ole töökorras, peab saasteallika valdaja sellest saasteloa väljaandjat teavitama ning rakendama tööle alternatiivsed mõõteseadmed. 3. peatükk VÄLISÕHU SAASTETASEME MÄÄRAMINE MODELLEERIMISE ALUSEL § 17. Välisõhu saastetaseme määramiseks on lubatud kasutada arvutiprogramme, mis on koostatud allpool esitatud modelleerimismudeli alusel ja võimaldavad saada andmeid iga saasteaine summaarse kontsentratsiooni kohta, mis tekib välisõhus eri punktides vähemalt 2 km raadiuses vaadeldavas piirkonnas asuvatest saasteallikatest. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel maapinnalähedases õhukihis tekkiv saasteaine maksimaalne kontsentratsioon Cm (mg/m3) arvutatakse kasutades järgmist valemit

M – välisõhku eralduv saasteaine hetkeline heitkogus, g/s; F – tegur, mis arvestab saasteainete sadenemiskiirust õhus. Teguri F väärtused võetakse järgmiselt: 1) gaasilistele saasteainetele ja aerosoolidele, mille korrapärase sadenemise kiirus on ligilähedane nullile (peen tolm, lendtuhk) – 1; 2) muudele aerosoolidele vähemalt 90% puhastusastme juures – 2; 75 kuni 90% – 2,5; alla 75% – 3; 3) kui heitmetes sisaldub veeauru nii suures koguses, et gaaside väljumisel tekib kondensatsioon, võetakse tolmu puhul teguri väärtuseks 3; m ja n – tegurid, mis arvestavad saasteallikast gaaside väljumise tingimusi. Tegurite m ja n väärtused leitakse parameetrite f, vm, vm' ja fe alusel alljärgnevaid valemeid kasutades

kui fe e juures; kui f m≥ 2; n = 0,532 vm2 – 2,13 vm+ 3,13, kui 0,5 ≤vmm, kui vmm= juures; H – saasteaine väljumiskõrgus maapinnast, meetrites; ΔT – väljuvate gaaside temperatuuri ja aasta kõige soojema kuu keskmise temperatuuri (kella 13 ajal) vahe, ºC; V1 – väljuvate gaaside mahtkulu (m3/s), mis ringikujulise ristlõikega saasteallika puhul arvutatakse järgmiselt

D – saasteallika suudme läbimõõt meetrites; w0 – saasteallika suudmest väljuvate gaaside keskmine kiirus, m/s. Kui f ≥ 100 (või ΔT ~ 0) ja ≥ 0,5 (külmad heitmed), kasutatakse saasteaine maksimaalse kontsentratsiooni Cm leidmiseks järgmist valemit

n leitakse vm = juures. Kui f m m järgmist valemit kasutades

m' = 2,86 m, kui f m m (m), mille juures tekib maksimaalne kontsentratsioon Cm ebasoodsatel ilmastikutingimustel, arvutatakse järgmist valemit kasutades

d – parandustegur, mis leitakse järgmiselt: 1) kui f ), kui vm ≤ 0,5; d = 4,95 vm (1+0.28 ), kui 0,5 m ≤ 2; d = 7 vm (1+0.28 ), kui vm > 2; 2) kui f > 100 või ΔT ~ 0 d = 5,7, kui ≤ 0,5; d = 11,4 , kui 0,5 ≤ 2; d = 16 , kui > 2. § 18. Välisõhus sisalduva saasteaine kontsentratsiooni määramiseks modelleerimise teel on lubatud kasutada ka arvutiprogramme, mis on koostatud Gaussi diffusioonivõrrandil põhineva mudeli, Euleri advektsioon-diffusioonivõrrandil põhineva mudeli või kanjonimudeli alusel. § 19. Arvutustulemust võrreldakse vastava saasteaine keskmise piirväärtusega ühe tunni vältel. Kui ühe tunni keskmist piirväärtust antud ainele ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 24 tunni või aasta keskmist piirväärtust. § 20. Saasteainete koosmõju, näiteks tahkete osakeste (tolm, tuhk, muud tahked osakesed) või lenduvate orgaaniliste ühendite, s.o süsivesinike summaarse hulga korral kasutatakse saastetaseme Cm arvutamisel kõigi antud gruppi (aldehüüdid, alifaatsed süsivesinikud, aromaatsed süsivesinikud, atsetaadid jne) kuuluvate ainete hetkeliste heitkoguste summat. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Määruse sätted hakkavad kehtima: 1) paragrahvi 4 punktis 1 ja paragrahvi 5 punktis 1 esitatud lämmastikdioksiidi ühe tunni keskmised ja aasta keskmised kontsentratsioonid 1. jaanuaril 2010. a; 2) paragrahvi 4 punktis 2 ja paragrahvi 5 punktis 2 esitatud plii aasta keskmised kontsentratsioonid 1. jaanuaril 2005. a; 3) paragrahvi 4 punktis 3 ja paragrahvi 5 punktis 3 esitatud tahkete osakeste 24 tunni keskmised kontsentratsioonid 1. jaanuaril 2005. a; 4) paragrahvi 4 punktis 3 ja paragrahvi 5 punktis 3 esitatud tahkete osakeste aasta keskmised kontsentratsioonid 1. jaanuaril 2010. a; 5) paragrahvi 4 punktis 4 ja paragrahvi 5 punktis 4 esitatud vääveldioksiidi 24 tunni keskmised kontsentratsioonid 1. jaanuaril 2005. a. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE * Määrus arvestab Euroopa Nõukogu välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli direktiivi 96/62/EÜ (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55) ja direktiivi välisõhu vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ning pliiga saastetaseme piirväärtuste kohta 1999/30/EÜ (EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41). Lisa 1 keskkonnaministri 5. septembri 2000. a määruse nr 58 juurde PISTELISTE MÕÕTMISTULEMUSTE ARUANNE