Rahandusminister — Väärtpaberispetsialistide ja fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus — RTL, 2000, 97, 1527

Määrus kehtestatakse «Investeerimisfondide seaduse» (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373) paragrahvi 16 lõigete 8, 9 ja 10 ning «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) paragrahvi 181 lõigete 5, 6 ja 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev väärtpaberispetsialistide ja fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus (edaspidi kord) määrab kindlaks väärtpaberispetsialistide ja fondijuhtide kvalifikatsioonitunnistuste (edaspidi tunnistus) väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste läbivaatamiseks ning kvalifikatsioonieksamite vastuvõtmiseks rahandusministri poolt moodustatud komisjoni (edaspidi komisjon) töökorralduse, sätestades muuhulgas tunnistuste taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning taotluse ja tunnistuse vormi. § 2. Komisjon (1) Komisjoni moodustab rahandusminister oma käskkirjaga seitsmeliikmelisena. (2) Komisjoni liikmed nimetab ning kutsub tagasi rahandusminister. (3) Komisjoni töövorm on istung. (4) Komisjoni istungite ning väärtpaberispetsialistide (edaspidi ka spetsialist) ja fondijuhtide (edaspidi ka spetsialist) kvalifikatsioonieksamite (edaspidi eksam) ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab Väärtpaberiinspektsioon (edaspidi inspektsioon). § 3. Komisjoni esimees ja aseesimees (1) Rahandusminister määrab komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe ja esimehe asetäitja. (2) Komisjoni esimehe äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid tema asetäitja. (3) Komisjoni esimehe ja tema asetäitja äraolekul määrab rahandusminister oma käskkirjaga komisjoni esimehe ülesannete täitmiseks tema asendaja. § 4. Andmete konfidentsiaalsus Kõik komisjoni liikmed, samuti teised isikud, kes on seotud tunnistuste väljaandmise, kehtetuks tunnistamise või eksamite korraldamisega, peavad hoidma saladuses eksami küsimustikku, andmeid tunnistuse taotlejate kohta ja muud eespool sätestatud toimingute teostamisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni. 2. peatükk TAOTLEMINE § 5. Tunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavad andmed (1) Tunnistuse väljaandmise taotlemiseks peab taotleja esitama inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi andmed): 1) avaldus vastavalt käesoleva korra lisas 1 toodud vormile (edaspidi avaldus); 2) elulookirjeldus; 3) andmed taotleja kohta vastavalt käesoleva korra lisas 2 toodud vormile; 4) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed; 5) ärakirjad kõrgharidust või selle omandamist tõendavatest dokumentidest; 6) tõend riigilõivu tasumise kohta «Riigilõivuseaduse» (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379) paragrahvi 82 alusel. (2) Kui taotleja on varem tegutsenud spetsialistina, töötanud väärtpaberituru kutselises osalises või fondivalitsejas või olnud väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja juhatuse või nõukogu liige, esitab ta iga sellise juhtumi kohta oma ametiülesannete täpse kirjelduse ja kokkuvõtte oma tegevuse kohta vastavas väärtpaberituru kutselises osalises või fondivalitsejas. Kokkuvõte peab sisaldama täielikku ülevaadet taotleja tegevusega seoses inspektsiooni või Eestis asutatud väärtpaberibörsi poolt määratud karistustest ning nende poolt tehtud ettekirjutustest, samuti vastava väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise asjaolude kohta. (3) Kui taotleja on varem tegutsenud fondijuhina, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuvõte täiendavalt sisaldama vähemalt järgmisi andmeid iga taotleja poolt juhitud investeerimisfondi (edaspidi fond) kohta: 1) fondi nimetus või nimi; 2) aeg, mille jooksul taotleja tegutses selle fondi fondijuhina (edaspidi periood); 3) fondi varade maksimaalne ja keskmine väärtus perioodi jooksul; 4) fondi tootlus perioodi jooksul kokku ja kvartalite lõikes; 5) ülevaade fondi investeeringute struktuurist ja selle muutustest dünaamikas; 6) andmed perioodi jooksul toimunud fondi osakute tagasivõtmise peatamise ja selle asjaolude kohta; 7) andmed perioodi jooksul toimunud lepingulise fondi valitsemise üleandmise asjaolude kohta teisele fondivalitsejale; 8) andmed fondi likvideerimise kohta. (4) Taotlusele võib lisada muid andmeid, mida peetakse vajalikuks. (5) Taotlemisel esitatavad andmed esitatakse avalduse esitamise kuupäeva seisuga. § 6. Taotluse vormistamine (1) Kõik tunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavad andmed esitatakse eesti keeles. Kui esitatud dokument on võõrkeeles, lisatakse eestikeelne tõlge. (2) Käesoleva korra paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumendid täidetakse selgesti loetavas masinkirjas. Kõik dokumendid allkirjastatakse taotleja poolt, kes viseerib ka parandused. (3) Käesoleva korra lisas 2 toodud vormi täitmisel lähtutakse järgnevast: 1) kõik andmed, mis ei mahu vormile, esitatakse eraldi lehel eraldi allkirjastatuna koos viitega vastavale vormi alapunktile; 2) isikukood märgitakse Eesti Vabariigi kodaniku kohta, välisriigi kodaniku korral märgitakse aga tema sünniaeg ja lisatakse riik, mille kodakondsus tal on; 3) kõrghariduse kohta märgitakse õppeasutuse nimi, asukoht, omandatud eriala, kutsekraad või kvalifikatsioon, õppimise ja lõpetamise aeg. Läbitud muu koolituse kohta märgitakse kursuse läbiviija, toimumise aeg ja koht ning teemade loetelu ning lisatakse kursuse tunnistuse koopia. § 7. Taotluse esitamine (1) Tunnistuse väljaandmise taotlus esitatakse taotleja poolt isiklikult või saadetakse postiga. (2) Posti teel esitatud taotluse esitamise kuupäevaks loetakse selle inspektsiooni laekumise kuupäev. § 8. Taotluse kontroll ja andmete täpsustamine (1) Inspektsioon vaatab tunnistuse väljaandmise taotluse läbi ja kontrollib taotluse ja taotleja vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Vajadusel nõuab inspektsioon taotlejalt täiendavaid andmeid, määrates nende esitamise tähtaja. Kui andmeid tähtajaks ei esitata, võib inspektsioon taotluse tagastada. § 9. Inspektsiooni poolt esitatavad andmed (1) Tunnistuse väljaandmise taotlemisel esitab inspektsioon koos taotlusega komisjonile inspektsiooni kirjaliku põhjendatud seisukoha taotleja eksamile lubamise või sellest keeldumise kohta (edaspidi seisukoht). (2) Seisukoht peab sisaldama kõiki inspektsioonile teadaolevaid andmeid asjaolude kohta, mis on olulised otsustamaks, kas taotleja vastab seaduses spetsialistile sätestatud nõuetele. Seisukohas antakse ka hinnang käesoleva korra paragrahvi 5 lõike 2 teises lauses nimetatud kokkuvõtte täielikkuse ja vastavuse kohta, lisades vajadusel täiendavad andmed. (3) Kui inspektsioon leiab, et taotleja ei vasta seaduses spetsialistile sätestatud nõuetele, esitab ta koos seisukohaga komisjonile ka vastava rahandusministri käskkirja eelnõu. § 10. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise taotlemine (1) Tunnistuse kehtetuks tunnistamise taotlemisel esitab inspektsioon komisjonile vastava kirjaliku taotluse ning andmed, mis tõendavad «Väärtpaberituru seaduse» paragrahvi 181 lõikes 8 või «Investeerimisfondide seaduse» paragrahvi 16 lõikes 11 nimetatud asjaolude ilmnemist. (2) Taotlusele lisatakse vastava rahandusministri käskkirja eelnõu. § 11. Andmete muutumisest teavitamine (1) Taotlemisel esitatud andmete muutumisest peab taotleja kuni tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise otsustamiseni viivitamata teatama inspektsioonile, esitades muutunud andmed uuendatud kujul. (2) Taotleja ja taotlusega seotud täiendavatest olulist tähendust omavatest andmetest või asjaoludest teavitab inspektsioon viivitamata komisjoni ja rahandusministrit. Teatele lisatakse inspektsiooni seisukoht. 3. peatükk ISTUNG § 12. Istungi kokkukutsumine (1) Komisjoni istungi päevakorra projekti kinnitab ja istungi kutsub kokku komisjoni esimees. (2) Istungi toimumisest teatatakse komisjoni liikmetele kirjalikult hiljemalt viis kalendripäeva enne selle toimumist. Teatele kirjutab alla komisjoni esimees. (3) Istungi teates tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht. (4) Teatele lisatakse istungi päevakorra projekt ning käesoleva korra paragrahvides 5, 9, 10 ja 11 nimetatud ning muud otsuse tegemiseks vajalikud andmed. § 13. Istungi läbiviimine (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt neli komisjoni liiget. (2) Kui istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub istung sama päevakorraga hiljemalt neljateistkümnendal kalendripäeval pärast istungi ärajäämist. (3) Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees. (4) Istungi alguses kinnitatakse istungi päevakord. (5) Istung on kinnine. Istungil ekspertide ja teiste asjaosaliste isikute osalemise või viibimise otsustab istungi juhataja. § 14. Otsustamine (1) Iga komisjoni liige võtab istungist osa isiklikult. Igal liikmel on üks hääl. (2) Hääletamine istungil on avalik. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Komisjoni liige ei või osa võtta hääletamisest, kui on tegemist huvide konfliktiga «Korruptsioonivastase seaduse» (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõike 1 tähenduses. Nimetatud suhtest peab komisjoni liige teatama istungi juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamist. (4) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud komisjoni liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget. Kui käesolevast korrast ei tule teisiti, loetakse häälte võrdsuse korral vastuvõetuks otsus, mille poolt hääletas istungi juhataja. (5) Komisjon võib otsuse tegemiseks nõuda tunnistuse väljaandmise taotlejalt või inspektsioonilt täiendavate või täpsustavate andmete esitamist. § 15. Istungi protokollimine (1) Komisjoni istung protokollitakse. (2) Protokollija määratakse istungi juhataja poolt Rahandusministeeriumi või inspektsiooni ametnike hulgast. (3) Istungi protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) istungil osalevate komisjoni liikmete ja osalenud isikute nimekiri; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) istungil vastu võetud otsused koos hääletustulemustega; 7) istungi otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 8) istungil olulist tähtsust omavad muud asjaolud. (4) Istungil tehtud otsuste ja hääletustulemuste õige ja täieliku jäädvustamise eest vastutab istungi juhataja. (5) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija ning eriarvamuse korral ka eriarvamusele jäänud komisjoni liige. § 16. Protokolli säilitamine ja sellega tutvumine (1) Komisjoni istungi protokollile lisatakse käesoleva korra paragrahvis 12 nimetatud istungi teade koos lisadega, eksamiküsimustikud, eksami protseduurireeglid ning eksami tulemuste otsustamise aluseks olevad dokumendid. (2) Protokolle koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisadega säilitab inspektsioon vähemalt kümme aastat. (3) Protokollid ja selle lisad ei ole avalikud. Allkirjastatud protokolli ärakiri antakse igale komisjoni liikmele. (4) Vajadusel võivad komisjoni liikmed, taotlejad ja teised õigustatud huvi omavad isikud protokollide originaalidega ja nende lisadega tutvuda kohapeal inspektsiooni peadirektori loal. 4. peatükk EKSAM § 17. Eksami toimumise ja taotluste esitamise tähtajad (1) Korraline komisjoni istung, mille käigus võetakse vastu eksam (edaspidi korraline eksam), toimub kolm korda aastas: jaanuari, mai ja septembri viimasel täisnädalal. (2) Tähtajaks taotluse esitanud või eksamile lubatud taotlejate puudumisel jäetakse korraline eksam ära. Komisjoni esimees või komisjon võib korralise eksami ära jätta ka juhul, kui tähtajaks on taotluse esitanud või eksamile lubatud vähem kui neli taotlejat. (3) Tunnistuse väljaandmise taotlus loetakse esitatud tähtajaks, kui korralise eksami toimumise kuu kümnendaks kuupäevaks on inspektsioonile laekunud kõik käesoleva korra paragrahvi 5 lõikes 1 ja paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud nõuetekohaselt vormistatud andmed. (4) Vajadusel võib komisjoni otsusel, mille poolt on vähemalt kuus komisjoni liiget, eksami korraldada ka korraliste istungite vaheajal. § 18. Kirjalik ja suuline eksam (1) Eksam koosneb kirjalikust osast (edaspidi kirjalik eksam) ning suulisest osast (edaspidi suuline eksam). Kirjalik eksam toimub enne suulist eksamit. (2) Kirjalikul eksamil vastab taotleja kirjalikult komisjoni kinnitatud küsimustikule, mis võib koosneda eri osadest. Kui komisjon ei otsusta teisiti, seisneb vastamine valiku tegemises küsimuste järel toodud vastusevariantide vahel. (3) Suulise eksami alguses antakse taotlejale lahendamiseks 1–3 situatsiooniülesannet. Pärast nende ülesannete lahenduskäigu esitamist taotleja poolt esitavad komisjoni liikmed taotlejale küsimusi, mis on vajalikud tema kvalifikatsiooni väljaselgitamiseks. (4) Kirjaliku eksami küsimuste ja suulise eksami situatsiooniülesannete koostamisel ning suulise eksami küsimuste esitamisel lähtutakse rahandusministri poolt «Väärtpaberituru seaduse» paragrahvi 181 lõike 6 ja «Investeerimisfondide seaduse» paragrahvi 16 lõike 9 alusel kehtestatud spetsialisti tunnistuse taotleja eksamiprogrammist (edaspidi eksamiprogramm). § 19. Eksami ettevalmistamine Enne eksami toimumist teeb komisjon otsuse taotlejate eksamile lubamise kohta, kinnitab kirjaliku eksami küsimustikud koos vastusevariantidega ja suulise eksami situatsiooniülesanded ning määrab kindlaks järgmised eksami läbiviimise konkreetsed tingimused (edaspidi eksami protseduur): 1) kirjaliku ja suulise eksami toimumise aeg ja koht; 2) kirjaliku eksami küsimustikule vastamise kord; 3) kirjaliku eksami küsimustikule vastamiseks ettenähtud aeg; 4) suulise eksami situatsiooniülesannete lahendamiseks ettenähtud aeg; 5) abimaterjalide ja -vahendite kasutamise kord; 6) keelatud toimingud eksami ajal; 7) kirjaliku eksami tulemuste selgitamise kord; 8) muud eksami läbiviimise tingimused. § 20. Taotleja eksamile lubamine (1) Tunnistuse taotlejat ei lubata eksamile, kui: 1) ta ei vasta seaduses spetsialistile sätestatud nõuetele; 2) tunnistuse taotlemisel ei ole esitatud kõiki ettenähtud andmeid või esitatud andmed on mittetäielikud, eksitavad, aegunud või ei vasta tegelikkusele; 3) komisjon peab otsuse tegemiseks vajalikuks nõuda taotlejalt või inspektsioonilt täiendavate või täpsustavate andmete esitamist. (2) Kui komisjon keeldus taotleja eksamile lubamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud põhjusel, teeb komisjon rahandusministrile põhjendatud ettepaneku tunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta. Ettepanekule lisatakse rahandusministri vastava käskkirja eelnõu. (3) Kui komisjon keeldus taotleja eksamile lubamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud põhjustel, lubatakse taotleja eksamile, kui nimetatud keeldumise põhjused on ära langenud ja muud keeldumise põhjused puuduvad. (4) Kui komisjon on lubanud taotleja eksamile, kuid enne eksamit või tunnistuse väljaandmist on selgunud täiendavad asjaolud, võib komisjon teha uue otsuse. (5) Hiljemalt kaks kalendripäeva enne kirjaliku eksami toimumist teatab inspektsioon taotlejale tema eksamile lubamisest või sellest keeldumisest. Eksamile lubamise korral tehakse taotlejale teatavaks eksami protseduur, keeldumise korral aga tuuakse välja põhjendus. § 21. Taotleja eksamil mitteosalemine (1) Kui kirjalikule eksamile lubatud taotleja ei osalenud kirjalikul eksamil või käesoleva korra paragrahvi 26 lõike 2 teises lauses nimetatud täiendaval kirjalikul eksamil, võib ta eksami sooritada järgmistel kordadel, tingimusel, et tal on esitatud käesoleva korra paragrahvi 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud tõend riigilõivu tasumise kohta kirjaliku eksami sooritamise ajal kehtivas ulatuses. (2) Kui kirjaliku eksami edukalt sooritanud taotleja ei osalenud suulisel eksamil või käesoleva korra paragrahvi 24 lõike 3 või paragrahvi 26 lõike 2 teises lauses nimetatud täiendaval suulisel eksamil, võib ta vastava eksami sooritada 18 kuu jooksul pärast esmakordset eksamil mitteosalemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist tuleb taotlejal sooritada uuesti kirjalik eksam. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotleja peab oma valmisolekust osaleda järgmisel korralisel eksamil teatama inspektsioonile hiljemalt käesoleva korra paragrahvi 17 lõikes 3 nimetatud tähtajaks. (4) Eksami korraldamisel korraliste istungite vaheajal teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlejatele eksamil osalemise võimalusest hiljemalt seitse kalendripäeva enne vastava eksami toimumist. § 22. Eksami läbiviimine (1) Enne eksami algust instrueeritakse taotlejaid eksami protseduurist ning eksami tulemuste teatavakstegemise ja taotlejate poolt protestide esitamise ja läbivaatamise korrast. Taotleja peab enne eksamit tutvuma käesoleva korraga. (2) Kirjaliku eksami sooritamisel ja suulise eksami ettevalmistamisel viibib vähemalt üks komisjoni liige või komisjoni esimehe poolt volitatud inspektsiooni või Rahandusministeeriumi ametnik (edaspidi komisjoni esindaja). (3) Eksamile lubatud taotleja on eksami alguses ja selle ajal kohustatud esitama komisjoni esindajale oma isikut tõendava dokumendi. (4) Komisjoni esindaja kõrvaldab eksamilt taotleja, kes on olulisel määral rikkunud eksami protseduuri või tegelenud pettusega. Enne kõrvaldamist võib komisjoni esindaja teha vastava hoiatuse. (5) Suulise eksami võtab vastu komisjon oma istungil. Eksami alguses antakse komisjoni liikmetele kirjaliku eksami tulemused ja materjalid. Suuline eksam lindistatakse. Lindid säilitatakse koos istungi protokolliga. § 23. Kirjaliku eksami sooritamine (1) Kirjalik eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui taotleja saavutab vähemalt komisjoni poolt määratud tulemuse. Selleks peab taotleja vastama õigesti vähemalt nõutud arvule küsimustele või saama vähemalt nõutud arvu punkte. (2) Komisjon võib ette näha, et kirjaliku eksami edukaks sooritamiseks on nõutud tulemus vaja saavutada ka küsimustiku eri osade lõikes. (3) Kirjaliku eksami tulemused selgitab komisjoni esindaja välja kohe pärast kirjaliku eksami toimumist. Tulemused kinnitab komisjon enne suulise eksami vastuvõtmist. (4) Inspektsioon teavitab taotlejaid kirjaliku eksami tulemustest viivitamata pärast eksami tulemuste selgitamist, kuid mitte hiljem kui 20 tundi enne suulise eksami algust. § 24. Suulise eksami sooritamine (1) Suulisele eksamile pääseb vaid taotleja, kes on kirjaliku eksami edukalt sooritanud. (2) Suulise eksami sooritamise selgitamiseks hindavad komisjoni liikmed situatsiooniülesande lahendamise ja küsimustele vastamise alusel, kas taotleja teadmised vastavad eksamiprogrammile ja on küllaldased, et tagada tema edukas tegevus spetsialistina. (3) Suuline eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud komisjoni liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget. Juhul kui otsuse poolt hääletas vähem kui kolm komisjoni liiget, kuid poolthääletajaid oli rohkem kui vastuhääletajaid, samuti häälte võrdsuse korral korraldatakse vastavale taotlejale täiendav suuline eksam. Kui täiendaval eksamil ei saavutata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hääletustulemust, loetakse eksam mittesooritatuks. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud hääletustulemus oli tingitud komisjoni liikmete hääletamisel mitteosalemisest nende pikaajalise äraoleku või käesoleva korra paragrahvi 14 lõikes 3 nimetatud huvide konflikti tõttu, võib rahandusminister täiendava suulise eksami vastuvõtmiseks vastavate komisjoni liikmete asemele nimetada ajutised asendusliikmed. § 25. Eksami sooritamise otsus (1) Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui taotleja on edukalt sooritanud kirjaliku eksami ja komisjon on teinud tema suhtes käesoleva korra paragrahvi 24 lõike 3 esimeses lauses nimetatud otsuse. (2) Kui taotleja ei sooritanud kirjalikku või suulist eksamit, peab eksami sooritamise otsus sisaldama põhjendust. Kirjaliku eksami korral osutatakse otsuses sel juhul eksami tulemuste erinevusele nõutud tulemustest, suulise eksami puhul tuuakse aga välja eksamiprogrammi valdkonnad, mille osas taotleja vastused olid olulises osas ebaõiged või mittetäielikud. (3) Ärakirja eksami sooritamise otsusest saadab inspektsioon taotlejale viivitamata pärast vastava istungi protokolli allkirjastamist, kuid mitte hiljem kui viis kalendripäeva pärast istungi toimumist. (4) Kui seaduses spetsialistile sätestatud nõuetele vastav taotleja sooritas edukalt eksami, teeb komisjon rahandusministrile ettepaneku tunnistuse väljaandmise kohta. § 26. Eksami tulemuste vaidlustamine (1) Tunnistuse taotlejal on õigus esitada komisjonile protest käesoleva korra paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud otsuse peale 21 kalendripäeva jooksul arvates talle otsuse teatavaks saamisest. (2) Komisjon vaatab protesti läbi ühe kuu jooksul arvates selle laekumisest inspektsioonile. Protesti läbivaatamise tulemusena võib komisjon osaliselt või täielikult muuta oma otsust, lugeda vastav eksam edukalt sooritatuks või korraldada taotleja kvalifikatsiooni selgitamiseks täiendav kirjalik või suuline eksam. (3) Ärakirja protesti läbivaatamise otsuse kohta saadab inspektsioon taotlejale viivitamata pärast vastava istungi protokolli allkirjastamist, kuid mitte hiljem kui viis kalendripäeva pärast istungi toimumist. 5. peatükk TUNNISTUS § 27. Otsus (1) Otsuse tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise kohta, samuti tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta teeb rahandusminister komisjoni ettepaneku alusel kolme tööpäeva jooksul pärast vastava istungi protokolli saamist. (2) Otsuse tegemiseks võib rahandusminister nõuda tunnistuse väljaandmise taotlejalt, inspektsioonilt või komisjonilt täiendavate või täpsustavate andmete esitamist. (3) Tunnistuse väljaandmisest keeldumise või tunnistuse kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama põhjendust. § 28. Otsusest teatamine (1) Ärakirja rahandusministri käskkirjast tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise kohta saadab inspektsioon taotlejale kahe tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist. (2) Ärakirja rahandusministri käskkirjast tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta edastab inspektsioon viivitamata pärast selle andmist: 1) isikule, kelle tunnistus kehtetuks tunnistati; 2) fondivalitsejale, kelle poolt valitsetava investeerimisfondi fondijuhiks on nimetatud isik määratud või 3) väärtpaberituru kutselisele osalisele, kelle väärtpaberispetsialistina nimetatud isik töötab. § 29. Otsuse vaidlustamine (1) Tunnistuse taotlejal või isikul, kelle tunnistus tunnistati kehtetuks, on õigus esitada rahandusministrile protest käesoleva korra paragrahvi 27 lõikes 1 sätestatud otsuse peale 21 kalendripäeva jooksul arvates talle otsuse teatavaks saamisest. (2) Rahandusminister edastab protesti seisukoha võtmiseks komisjonile. Ühe kuu jooksul arvates protesti laekumisest rahandusministrile vaatab komisjon protesti läbi ja teeb rahandusministrile vastava ettepaneku. Kui protesti lahendamiseks on vajalik täiendav asjaolude selgitamine võib rahandusminister eelmises lauses nimetatud tähtaega komisjoni või inspektsiooni taotlusel pikendada. (3) Kümne tööpäeva jooksul pärast vastava istungi protokolli saamist rahandusminister: 1) jätab protesti rahuldamata; 2) rahuldab täielikult või osaliselt protesti ning annab vajadusel asjakohase käskkirja; 3) nõuab protesti läbivaatamiseks komisjonilt, inspektsioonilt või protesti esitajalt täiendavate või täpsustavate andmete ja selgituste esitamist. (4) Protesti läbivaatamise tulemustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 teavitab rahandusminister viivitamata protesti esitajat ja inspektsiooni. Protesti rahuldamata jätmisel või selle osalisel rahuldamisel esitab rahandusminister vastavad põhjendused. Käskkirja andmisel lisatakse teatele ärakiri vastavast käskkirjast. § 30. Tunnistuse vorm Tunnistus vormistatakse turvapõhjal blanketile formaadis A4 ja sellel on järgmised rekvisiidid: 1) tunnistuse registreerimisnumber ja väljaandmise kuupäev; 2) tunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 3) lubatud tegevusala; 4) tunnistuse kehtivusaeg; 5) tunnistuse väljaandja nimi, ametinimetus, allkiri ja pitser. § 31. Tunnistuse väljaandmine ja tagastamine (1) Tunnistuse annab taotlejale üle inspektsioon allkirja vastu. (2) Tunnistuse kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotsimineku korral antakse spetsialisti avalduse alusel välja duplikaat. (3) Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel tuleb tunnistus tagastada inspektsioonile. (4) Tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel seda ei pikendata. Tunnistuse saamiseks tuleb esitada uus taotlus. § 32. Arvestus ja avalikustamine (1) Tunnistuste taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise üle peab arvestust inspektsioon. (2) Kehtivat tunnistust omavate isikute nimekiri ja andmed nende tegevuse kohta spetsialistina on avalikud. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 33. Protesti läbivaatamise erisused (1) Enne käesoleva korra jõustumist rahandusministrile esitatud eksami sooritamisega seotud protestid vaadatakse läbi käesoleva korra kohaselt. (2) Rahandusminister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protestide läbivaatamisel teha komisjonile ettepaneku korraldada käesoleva korra kohaselt täiendav kirjalik või suuline eksam. § 34. Kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks rahandusministri 8. oktoobri 1998. a määrus nr 82 «Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsiooninõuete ning neile kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kinnitamine» (RTL 1998, 305/306, 1233). Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Lisa 1 rahandusministri 4. septembri 2000. a määrusele nr 81 «Väärtpaberispetsialistide ja fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus»

Lisa 2 rahandusministri 4. septembri 2000. a määrusele nr 81 «Väärtpaberispetsialistide ja fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus»