Raamatupidamise Toimkond — Juhendi «Kapitaliosaluse meetod» muutmine [otsus nr 8-1] — RTL, 2000, 96, 1516

Juhendi «Kapitaliosaluse meetod» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 10. mai 2000. a istungi protokolliline otsus nr 8-1 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 15. augusti 1997. a istungi protokollilise otsusega nr 8-1 (RTL 1997, 159/160, 863) kinnitatud juhendi «Kapitaliosaluse meetod» muudatused. Juhendile viitamisel ei kasutata nr 9, vaid lähtutakse 5. jaanuari protokollilise otsusega nr 1-3 (RTL 2000, 62, 986) kinnitatud juhendite ja otsuste liigitusest. 2. Kehtestada käesolevast juhendi redaktsioonist lähtumine 2000. a ja eelolevatel aastatel. Juhendi osa C1 punktist 2b lähtutakse alates 1. jaanuarist 2001. a. Varasem rakendamine on soovitatav. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas juhendi «Kapitaliosaluse meetod» muudatused (juurde lisatud). Esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 10. mai 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 8-1 JUHENDI «KAPITALIOSALUSE MEETOD» MUUDATUSED Juhendis «Kapitaliosaluse meetod» tehakse järgmised muudatused: 1. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 2. Juhendi sissejuhatav osa asendatakse tervikuna järgmises sõnastuses: «Käesolev juhend käsitleb raamatupidamise seaduse paragrahvi 28 lõikes 2 kehtestatud kapitaliosaluse meetodi kasutamist. Enne 1. jaanuari 1997. a soetatud investeeringute maksumus viiakse vastavusse käesoleva juhendi osas E toodud käsitlusega. Selleks koostatakse 1997. a raamatupidamise aastaaruande koostamisel 1997. a korrigeeritud algbilanss. Juhend koosneb seitsmest osast. A. Mõisted B. Pikaajaliste investeeringute soetusmaksumus C. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine D. Investeerija osaluse muutus E. 1997. a korrigeeritud algbilanss F. Lisade nõuded ja avalikustamine G. Näited Juhend laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele. Emaettevõte, kes on kohustatud konsolideeritud aruandeid koostama, lähtub käesolevast juhendist sidusettevõtte aktsiatesse ja osadesse tehtud investeeringute kajastamisel kontserni raamatupidamise aruannetes. Käesolevast juhendi redaktsioonist lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel. Juhendi osa C1 punktist 2b lähtutakse alates 1. jaanuarist 2001. a. Varasem rakendamine on soovitatav.» OSA A. MÕISTED 3. Mõiste A1. Emaettevõte ja tütarettevõte sõnastatakse järgmiselt: «A1. Emaettevõte ja tütarettevõte – kui üks äriühing on teises äriühingus aktsionär või osanik, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtteks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtteks, kui osalev ühing: a) omab häälteenamust või b) omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamuse juhatuse või nõukogu liikmetest või c) nimetas eelneval ja jooksval majandusaastal kuni raamatupidamise aastaaruande koostamiseni enamuse juhatuse ja nõukogu liikmetest ning teine aktsionär või osanik ei oma punktides a ja b toodud õigusi või d) on sõlminud kokkuleppe teiste aktsionäride või osanikega, mille kohaselt ta valitseb (esindab) häälteenamust. Emaettevõtte tütarettevõtteks on ka ühing, kus punktides a–d toodud õigused on teisel tütarettevõttel või tütarettevõtetel üksinda või koos emaettevõttega. Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole äriühing, kuid kes omab punktides a–d toodud õigusi äriühingus, on emaettevõte käesoleva juhendi mõistes.» 4. Mõiste A2. Kontserniväline ostja sõnastatakse järgmiselt: «A2. Kontserniväline ostja – ostja, kes ei ole raamatupidamiskohustuslane või tema kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõte.» 5. Mõiste A4. Positiivne firmaväärtus sõnastatakse järgmiselt: «A4. Positiivne firmaväärtus – investeerija soetusmaksumuse ja omandatud netovara (netoaktivate) reaalväärtuse vahe. Positiivset firmaväärtust amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul.» OSA B. PIKAAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE SOETUSMAKSUMUS 6. Alapunkti B1. Investeeringu soetusmaksumus, kui investeeringuobjektilt soetatud aktsiate või osade eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga pealkirjast jäetakse välja sõna «investeeringuobjektilt». 7. Alapunkti B3. Aktsiate vastastikune omamine pealkirja täiendatakse pärast sõna «Aktsiate» sõnadega «või osade». 8. Alapunkti B3. Aktsiate või osade vastastikune omamine lõike 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna «aktsiaid» sõnadega «või osasid». 9. Alapunkti B3. Aktsiate või osade vastastikune omamine täiendatakse pärast lõiget 2 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus. Emaettevõtte poolt koostatud konsolideeritud raamatupidamisaruande bilansis kajastatakse tütarettevõtte omanduses olevaid emaettevõtte aktsiaid või osasid bilansikirjel Oma aktsiad või osad.» 10. Alapunktist B3. Aktsiate või osade vastastikune omamine jäetakse välja lõiked 3–8 (pärast punktis 9 toodud muudatuse tegemist lõiked 4–9). 11. Juhendit täiendatakse pärast alapunkti B3. Aktsiate või osade vastastikune omamine alapunktiga B4. Investeeringu soetusmaksumus, kui soetatud aktsiate või osade eest tasutakse emiteeritavate aktsiate või osadega järgmises sõnastuses: «B4. Investeeringu soetusmaksumus, kui soetatud aktsiate või osade eest tasutakse emiteeritavate aktsiate või osadega Kui soetatud aktsiate (osade) eest tasutakse selleks otstarbeks emiteeritavate aktsiatega (osadega), võetakse soetatud aktsiad (osad) arvele emiteeritavate aktsiate (osade) turuhinnas, mis peab ühtima tasuna saadud vara turuhinnaga. Kui investeerija aktsiatel (osadel) puudub usaldusväärne turuhind, kuid investeeringuobjekti aktsiatel (osadel) on usaldusväärselt määratav turuhind, võetakse soetatud aktsiad (osad) arvele nende turuhinnas. Emiteeritud aktsiate (osade) turuhind määratakse kaalutletult, lähtudes börsi noteeringutest või avalikustatud tehingute hindadest nii enne kui pärast soetamise otsuse vastuvõtmist. Kui tehingu osapoolte aktsiatel (osadel) puudub usaldusväärne turuhind, võetakse soetatud aktsiad (osad) arvele nende bilansilises maksumus. Märkus. Soetatud aktsia (osa) bilansilise maksumuse arvutamisel jagatakse investeeringuobjekti omakapital varem väljalastud ja märgitud aktsiate (osade) arvuga. Investeerija poolt rahas juurdemakstud summa suurendab ostuhinda ja müüja poolt juurdemakstud summa vähendab ostuhinda. Kui soetatud aktsiate (osade) eest tasutakse selleks otstarbeks emiteeritavate aktsiatega (osadega), ei lülitata aktsiate (osade) väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekuid investeeringu soetusmaksumusse, vaid need väljaminekud kirjendatakse omakapitali kirjetel.» OSA C. LAIENDATUD KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE 12. Osa C. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine lõike 2 alapunktist 1 jäetakse välja sõnad «Sel juhul kajastatakse investeerija osalust käibevara kirjetel». 13. Osa C. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine lõike 2 alapunkti 3 täiendatakse pärast sõna «on» sõnaga «lõpetamisel,». 14. Osa C. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine lõike 4 lauset 4 täiendatakse pärast sõna «kahjumid» sõnadega «ning tuuakse välja vähemusosaluse osa tütarettevõtete omakapitalist ja puhaskasumist». 15. Osa C. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine täiendatakse pärast lõiget 4 kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Vaatamata sellele et investeerija ei soeta netovara, vaid soetab aktsiad või osad, kajastatakse kapitaliosaluse meetodil soetatud osalust nii, nagu investeerija oleks soetanud osa investeeringuobjekti varast ja kohustustest, s.o osa investeeringuobjekti netovarast, mida kajastatakse äriühendluse põhimõtetel. Märkus. Äriühendluse arvestust käsitletakse juhendis ERS 5 Äriühendluse arvestuse juhend (revideeritud 2000).» 16. Osa C. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine täiendatakse pärast lõiget 5 (pärast punktis 15 toodud muudatuse tegemist lõige 7) kolme lõikega järgmises sõnastuses: «Aktsiate (osade) turuhind määratakse kaalutletult, lähtudes börsi noteeringutest või avalikustatud tehingute hindadest enne bilansipäeva ja aastaaruande koostamisperioodil. Kui investeeringuobjekti aktsiate (osade) turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, arvutatakse: a) investeerija osa investeeringuobjekti rahavoogudest äritegevusest bilansipäevast osaluse müümiseni ja aktsiate (osade) müügist saadaolev summa; b) investeerijale investeeringuobjektilt laekuvad dividendid bilansipäevast osaluse müümiseni ja aktsiate (osade) müügist saadaolev summa. Üldjuhul punktide a ja b kohaselt arvutatud rahavoogude nüüdisväärtused ühtivad. Kui nüüdisväärtused ei ühti, lähtutakse sellest, mis on madalam. Investeeringu hindamisel võrreldakse investeeringu bilansilist maksumust ja punktides a või b kohaselt arvutatud rahavoogude nüüdisväärtust. Kui investeeringu bilansiline maksumus ületab arvutatud rahavoogude nüüdisväärtust, kajastatakse investeeringut arvutatud rahavoogude nüüdisväärtuses ja allahindlussummat kajastatakse kasumiaruandes.» 17. Alapunkti C1. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine tütar- või sidusettevõtte soetamisel punkti 2 pealkirjast jäetakse välja sõnad «, kui tema soetusmaksumus ei võrdu tema osaga investeeringuobjekti omakapitalist». 18. Alapunkti C1. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine tütar- või sidusettevõtte soetamisel punkti 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Ostuanalüüs on investeerija algdokument, mida säilitatakse investeerija osaluse müümiseni või investeeringuobjekti likvideerimiseni. Ostuanalüüsil peavad olema järgmised rekvisiidid: a) koostamise kuupäev; b) investeerija soetusmaksumus; c) eksperdi nimi, kui teatud varaobjekti on hinnanud ekspert; d) investeeringuobjekti bilanss soetamispäeva seisuga, mis on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõuetele. Ostuanalüüsi kaasatakse ainult see vara, mis oli investeeringuobjekti valduses soetamispäeva seisuga, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel järgnevatel perioodidel ning mille maksumust saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata. Ostuanalüüsi kaasatakse need kohustused, mis eksisteerisid soetamispäeva seisuga ja mis nõuavad varast loobumist tulevastel perioodidel. Eeldatavaid kahjumeid ja järgmistele perioodidele planeeritud reorganiseerimistega seonduvaid väljaminekuid ei kaasata ostuanalüüsi. Vara ja kohustuste õige ja õiglase kajastamise tulemusena fikseeritakse investeeringuobjekti omakapitali bilansiline maksumus. Kui investeeringuobjekt on välismaal registreeritud äriühing, hinnatakse investeeringuobjekti vara ja kohustused vastavalt hea raamatupidamistava nõuetele enne nende ümberhindamist Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse soetamispäeva kursi alusel; e) investeerija soetusmaksumuse ja tema osa investeeringuobjekti omakapitali bilansilisest maksumusest vahe; f) investeerija osa investeeringuobjekti varast ja kohustustest korrigeeritud investeerija soetusmaksumusse. Ostuanalüüsis asendavad investeerija investeeringusummat omandatud vara ja kohustused hinnatuna investeerija soetusmaksumusest lähtuvalt. Ostuanalüüsis kajastatakse investeeringuobjekti omanduses olevaid investeerija aktsiaid või osasid kui investeerija oma aktsiaid või osasid. Vara ja kohustuste korrigeerimist investeerija soetusmaksumusse käsitletakse punktides 2a ja 2b; g) investeeriva äriühingu juhatuse esimehe või nõukogu esimehe nimi ja allkiri.» 19. Alapunkti C1. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine tütar- või sidusettevõtte soetamisel punkti 2a lõiked 2–3 asendatakse nelja lõikega järgmises sõnastuses: «Selle summa ulatuses, mille võrra investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalist ületab investeerija soetusmaksumuse, vähendatakse investeerija osa omandatud vara maksumusest järgmises järjekorras: 1) immateriaalne põhivara, millel puudub aktiivne turg; 2) muu immateriaalne põhivara; 3) amortiseeritav materiaalne põhivara; 4) muu vara, v.a bilansikirjetel Raha ja pangakontod või muul kirjel kajastatud raha või hoiuste jäägid. Samasse rühma kuuluvate varaobjektide maksumust vähendatakse protsentuaalselt proportsionaalselt, kui rühma bilansiline maksumus ületab elimineeritava negatiivse vahe. Investeeringuobjekti vara maksumuse korrigeerimised ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalist ületab investeerija soetusmaksumuse. Kui investeerija osa investeeringuobjekti punktides 1–4 toodud vara rühmade maksumusest on vähendatud nullini, näidatakse elimineerimata jääki ostuanalüüsis juurdelisatud passivakirjel Negatiivne firmaväärtus. 20. Alapunkti C1. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine tütar- või sidusettevõtte soetamisel punkti 2b lõiked 3–5 asendatakse kolme lõikega järgmises sõnastuses: «Investeeringuobjekti vara ja kohustuste hindamisel reaalväärtuses lähtutakse järgmistest põhimõtetest: a) väärtpaberid, mis on börsil noteeritud, hinnatakse turuhinnas; b) väärtpaberid, mis ei ole börsil noteeritud, hinnatakse loodetavas turuhinnas, võttes arvesse sarnaste omadustega äriühingute dividendipoliitikat, näitajaid ja eeldatavat kasvupotentsiaali; c) nõuded (debitoorne võlg) hinnatakse reaalses nõudesummas, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad ja mahakandmisele kuuluvad lootusetud nõuded; d) lõpetamata toodang hinnatakse lõpetamata toodangule tegelikult tehtud kulude summas või vastava valmistoodangu turuhinnas, millest on maha arvatud toodete lõpetamiskulud, turustuskulud ja normaalne kasum; e) valmistooted hinnatakse kehtivates turuhindades, millest on maha arvatud turustuskulud ja -kasum; f) maa ja hooned hinnatakse turuhindades; g) seadmed ja masinad hinnatakse turuhinnas või, kui nende turuhinda ei saa usaldusväärselt määrata, kuna nad on väga erilised või neid harva müüakse, hinnatakse need taastamismaksumuses, millest on maha arvatud nende akumuleeritud kulum; h) immateriaalne põhivara hinnatakse turuhinnas või aktiivse turu puudumisel lähtuvalt sellest, kui palju äriühing oleks selle vara eest tasunud sõltumatule ja kompetentsele osapoolele. Märkus 1. Investeeringuobjekti bilansis kajastatud immateriaalset vara, mis ei ole identifitseeritav ja realiseeritav ning mille turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, näiteks firmaväärtus, ei kaasata arvelevõetava netovara koosseisu. Märkus 2. Immateriaalset vara, mida investeeringuobjektis ei kajastatud varana, kuid mis vastab vara mõistele, mis tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, võib arvele võtta järgmistel tingimustel: 1) immateriaalne vara on identifitseeritav ja realiseeritav; 2) immateriaalse vara turuhind on usaldusväärselt määratav; 3) immateriaalse vara arvelevõtmine ei tekita negatiivset firmaväärtust; 4) ostuanalüüsis fikseeritud vara ja kohustuste maksumus ei ületa netovara soetusmaksumust; i) võlad ja laenud hinnatakse tegelike kohustuste summas, kusjuures lepingus võib olla ette nähtud, et ka eelisaktsiaid käsitletakse investeerija poolt ülevõetavate kohustustena. Selle summa ulatuses, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületab tema osa investeeringuobjekti omakapitalist, korrigeeritakse omandatud vara maksumus reaalväärtusesse. Korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületab tema osa investeeringuobjekti omakapitalist. Kui investeerija soetusmaksumuse ja tema osa investeeringuobjekti omakapitalist vahet ei saa täielikult elimineerida vara korrigeerimisega reaalväärtusesse, esineb positiivne firmaväärtus, mida kajastatakse ostuanalüüsis juurdelisatud aktivakirjel Firmaväärtus.» 21. Alapunkti C1. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine tütar- või sidusettevõtte soetamisel punkti 2b täiendatakse pärast lõiget 6 kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Kui ilmneb, et ostuanalüüsis näidatud vara ja kohustuste maksumust ei hinnatud õigesti, võib nende maksumust korrigeerida kuni esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamiseni. Vara ja kohustuste maksumuse korrigeerimise tagajärjel korrigeeritakse positiivse firmaväärtuse maksumust, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületas tema osa investeeringuobjekti omakapitali bilansilisest maksumusest investeeringu soetamisel. Kui need asjaolud ilmnevad pärast esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamist, ei korrigeerita ostuanalüüsis kajastatud positiivse firmaväärtuse maksumust. Kui investeeringuobjekt müüb investeerija ostuanalüüsis kajastatud vara enne esimese soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamist hinnaga, mis oluliselt erineb ostuanalüüsis kajastatud maksumusest, koostatakse korrigeeritud ostuanalüüs. Positiivset firmaväärtust ja vara maksumust korrigeeritakse vara müügihinnast lähtuvalt, kuid need korrigeerimised kokku ei või ületada seda summat, mille võrra investeerija soetusmaksumus ületas tema osa investeeringuobjekti omakapitali bilansilisest maksumusest investeeringu soetamisel.» 22. Alapunkti C2. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamisel täiendatakse pärast lõiget 1 ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Välisriigis registreeritud tütar- ja sidusettevõtte aruanded korrigeeritakse sõltuva või iseseisva tütarettevõtte hindamise meetodil enne laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamist. Välisriigis registreeritud tütar- ja sidusettevõtete aruannete korrigeerimisel ja investeerija ja investeeringuobjekti omavaheliste tehingute kirjendamisel lähtutakse juhendi ERS 10 Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamise ja esitamise juhend (revideeritud 2000) või juhendi ERS 16 Konsolideeritud aruandluse koostamine osast E.» 23. Alapunkti C2. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamisel lõiget 2 (pärast punktis 22 toodud muudatuse tegemist lõige 3) punkti 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «poolt» sõnadega «enne bilansipäeva» ja pärast sõna «väljakuulutatud» sõnadega «, kuid laekumata». 24. Alapunkti C2. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamisel punkti 2 alapunkti 2d täiendatakse pärast lõiget 1 kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Kui investeeringu soetusmaksumus sõltub tulukusele baseeruvatest lisatingimustest, ei lähtuta ülaltoodust, vaid lisatingimuste täitumisega seonduvate väljaminekute summas korrigeeritakse ostuanalüüsis kajastatud negatiivse firmaväärtuse maksumust. Lisatingimuste kehtivuse lõppemisel kantakse negatiivse firmaväärtuse jääk tuludesse. Märkus. Tulukusele baseeruvaid lisatingimusi käsitletakse juhendis ERS 5 Äriühendluse arvestuse juhend (revideeritud 2000).» 25. Alapunkti C2. Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine soetamisjärgse raamatupidamise aastaaruande koostamisel punkti 2 alapunkti 2d täiendatakse pärast lõiget 2 (pärast punktis 24 toodud muudatuse tegemist lõige 4) ühe lõikega järgmises sõnastuses: «Kui soetamisjärgse aastaaruande koostamisel ilmneb, et investeeringuobjekti lõppenud majandusaasta või tulevaste perioodide eeldatavad rahavood on väiksemad ostuhinna määramisel eeldatud rahavoogudest või et investeeringuobjekti või investeerija omakapitali bilansiline maksumus ületab tema poolt väljalastud aktsiate (osade) turuväärtuse, hinnatakse eeskätt positiivne firmaväärtus alla ja allahindlussumma kantakse kuludesse. Kui olukord hiljem paraneb, ei korrigeerita firmaväärtuse maksumust.» 26. Alapunkti C3. Kapitaliosaluse meetod, kui sidus- või tütarettevõtte kahjum võrdub või ületab investeerija bilansis kajastatud investeeringu bilansilise maksumuse täiendatakse pärast lõiget 1 (enne näidet C3-1) uue osaga järgmises sõnastuses: «Investeerija ja investeeringuobjekti tehingud ajavahemikul, kui investeeringu bilansiline maksumus on investeerija bilansis 0. Kui investeerija tasub investeeringuobjekti kohustusi, mida investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama või kui investeerija annab investeeringuobjektile laenu selleks, et rahuldada investeerija poolt garanteeritud kohustusi, vähendatakse arvelevõetud laenude ja nõuete maksumust varasemate perioodide kahjumite summas, mida ei ole varem kajastatud. Nõuete ja laenude allahindlust kajastatakse kasumiaruandes kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjumina. Antud nõuete ja laenude jäägid hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Kui investeerija on garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti laene või muid kohustusi ning bilansipäeva seisuga ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda neid kohustusi täita, kajastab investeerija neid varem bilansiväliselt kajastatud tingimuslikke kohustusi bilansis ja kasumiaruandes kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjumina. Investeerija poolt varasemal perioodil arvelevõetud nõuded investeeringuobjekti vastu ja varasemal perioodil investeeringuobjektile antud laenud hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest.» OSA D. INVESTEERIJA OSALUSE MUUTUS 27. Alapunkti D2. Investeering muutub sidusettevõtteks lõiget 1 täiendatakse pärast lauset 1 ühe lausega järgmises sõnastuses: «Kui investeerija soetab osalust etapiviisiliselt, järgitakse alltoodud protseduure iga lisanduva ostu kajastamisel.» 28. Alapunkti D3. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringu realiseerimiskasum või -kahjum täiendatakse pärast näidet D3-1 kolme lõikega järgmises sõnastuses. «Kui investeerija müüb oma osaluse kontsernivälisele ostjale või kui investeeringuobjekt laseb välja uusi aktsiaid või osasid kontsernivälisele ostjale, väheneb investeerija osalus investeeringuobjektis. Investeeringuobjekti täiendavat aktsiaemissiooni, mida müüakse kontsernivälistele investeerijatele, käsitletakse analoogiliselt ülaltooduga. Investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalist pärast emissiooni miinus investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalist enne emissiooni on investeerija kasum või kahjum, mida kajastatakse kasumiaruandes. Kui investeeringuobjekt ostab tagasi oma aktsiaid (osasid), muutub investeerija osalus. Äriseadustiku paragrahvi 162 lõike 4 ja paragrahvi 283 lõike 5 kohaselt ei anna oma aktsiad või osad mingeid aktsionäri või osanike õigusi. Investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalist pärast oma aktsiate (osade) ostu miinus investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalist enne oma aktsiate (osade) ostu on investeerija kasum või kahjum, mida kajastatakse kasumiaruandes.» OSA F. LISADE NÕUDED JA AVALIKUSTAMINE 29. Osa F. Lisade nõuded ja avalikustamine lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Raamatupidamise seaduse lisa 3 punkti 2 kohaselt näidatakse raamatupidamise aastaaruande lisades iga tütar- ja sidusettevõtte kohta: a) tütar- või sidusettevõtte nimetus; b) aktsiate (osade) arv aasta alguses ja lõpus; c) aktsiate (osade) soetusmaksumus; d) aktsiate (osade) turuhind aasta alguses ja lõpus, kui see on usaldusväärselt ja objektiivselt määratav; e) aruandeperioodil soetatud aktsiate (osade) kogus ja investeerija soetusmaksumus; f) aruandeperioodil müüdud aktsiad (osad), nende müügihind ja realiseerimiskasum (-kahjum); g) aktsiate (osade) bilansilise maksumuse allahindluse summa või allahindluse taastamise summa (raamatupidamise seaduse paragrahv 28); h) osalus (mitu % hääleõigusega aktsiatest või osadest); i) osaluse soetamisel avalikustatakse ostuanalüüs; j) kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum või kahjum aruandeperioodil; k) tütar- või sidusettevõtte omakapitali kogusumma, selle koostisosad ja investeerija osa tütar- või sidusettevõtte omakapitalist; l) aruandeperioodil laekunud dividendi summa; m) väljakuulutatud dividendi summa; n) investeerija osaluse muutusest tekkinud kasum või kahjum, mis tuleneb tütar- või sidusettevõtte lisanduvast emissioonist või oma aktsiate (osade) tagasiostmisest; o) bilansiväliselt kajastatud kumulatiivsed kahjumid.» OSA G. NÄITED 30. Juhendi osa G. Näited ei ole juhendi ERS 8 Kapitaliosaluse meetod lahutamatu osa ja on avaldatud EV Raamatupidamise Toimkonna väljaannetes.