Raamatupidamise Toimkond — Otsuse «Soetusmaksumusest» muutmine [otsus nr 6-2] — RTL, 2000, 96, 1515

Otsuse «Soetusmaksumusest» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 3. mai 2000. a istungi protokolliline otsus nr 6-2 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Kinnitada Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 15. juuni 1995. a istungi protokollilise otsusega nr 9-1 (RTL 1995, 46, lk 1555) kinnitatud otsuse «Soetusmaksumusest» muudatused. 2. Kehtestada käesolevast otsuse redaktsioonist lähtumine 2000. a ja eelolevatel aastatel. Juhendi pealkirja lisatakse märge «(revideeritud 2000)». 3. Avaldada Riigi Teataja Lisas otsuse «Soetusmaksumusest» muudatused (juurde lisatud). Esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 3. mai 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 6-2 OTSUSE «SOETUSMAKSUMUSEST» MUUDATUSED Otsuses «Soetusmaksumusest» tehakse järgmised muudatused: 1. Otsuse esimene sissejuhatav lause «EV Raamatupidamise Toimkonna 15. juuni 1995. a istungil otsustati:» asendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Käesolevast otsuse redaktsioonist lähtutakse 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aruannete koostamisel.» 2. Punkti 1 Soetusmaksumuse määramine täiendatakse pärast lõiget 1 kahe lõikega järgmises sõnastuses: «Märkus 1. Valitsuselt saadud sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse arvele, lähtudes juhendist ERS 11 Valitsuselt saadud sihtfinantseerimise arvestus. Märkus 2. Kapitalirendi tingimustel renditud vara võetakse arvele, lähtudes juhendist ERS 9 Rendiarvestus (revideeritud 1999).» 3. Punktist 2 Soetusmaksumus, kui ei tasuta rahas jäetakse välja lõige 4 (Märkus). 4. Punkt 3 Soetusmaksumus ja lähikondlased sõnastatakse järgmiselt: «Erinõuded kehtivad majandustehingute kohta, mille osapooled on seotud, sõltuvad või lähikondlased, sh: Raamatupidamiskohustuslase tehingud seotud osapooltega 1) Ostu-müügitehingud raamatupidamiskohustuslase ja tema omanike, töötajate, juhtkonna ning juhatuse liikmete või loetletud isikute lähikondlaste vahel tuleb avada raamatupidamise aastaaruande lisades. Investeerija ja investeeringuobjekt on seotud osapooled 2) Kui investeerija, kes on raamatupidamiskohustuslane, asutab juriidilise isiku ja tasub asutatud juriidilise isiku aktsiate (osade) eest mitterahalise sissemaksega, võtab asutatud juriidiline isik mitterahalise sissemaksena saadud vara arvele investeerija raamatupidamisarvestuses kajastatud väärtuses. Märkus. Juriidilise isiku asutamisel koostatakse raamatupidamise seaduse paragrahvi 22 lõike 1 kohaselt algbilanss, mis kajastab juriidilisele isikule üleantud ja sissemakstud vara ning omakapitali enne majandustegevuse alustamist. Juriidilise isiku vara tuleb hinnata, lähtudes heast raamatupidamistavast. 3) Kui investeerija, kes on raamatupidamiskohustuslane, tasub investeeringuobjektile investeeringuobjekti poolt väljalastud aktsiate (osade) eest mitterahalise sissemaksega: a) investeeringuobjekt võtab mitterahalise sissemaksena saadud vara arvele investeerija raamatupidamisarvestuses kajastatud väärtuses; b) investeerija võtab soetatud aktsiad (osad) arvele tema poolt üleantud vara maksumuses. Näide. Aktsiate soetamine mitterahalise sissemaksega Aktsiaselts AA märgib aktsiaseltsi BB aktsiad nimiväärtusega 100 000 krooni. Aktsiaselts AA on investeerija ja aktsiaselts BB on investeeringuobjekt. Aktsiaselts AA tasub märgitud aktsiate eest põhivara objektiga, mille jääkmaksumus AA bilansis on 75 000 krooni. Põhivara objekti soetusmaksumus on 100 000 krooni ja akumuleeritud kulum 25 000 krooni. Tasumisel, vara omandiõiguse ülemineku momendil, teeb AA järgmised kanded: Deebet: Investeering BB-sse 75 000 Deebet: Akumuleeritud kulum 25 000 Kreedit: Põhivara 100 000 4) Kui investeerija, kes on raamatupidamiskohustuslane, tasub soetatud aktsiate (osade) eest oma aktsiate (tresooraktsiate) või osadega, võtab investeerija soetatud aktsiad (osad) arvele üleantud oma aktsiate (osade) bilansilises maksumuses. 5) Kui investeerija, kes on raamatupidamiskohustuslane, tasub soetatud aktsiate (osade) eest selleks otstarbeks emiteeritavate aktsiatega (osadega), võtab investeerija soetatud aktsiad arvele emiteeritavate aktsiate (osade) turuhinnas, mis peab ühtima tasuna saadud vara turuhinnaga. Kui investeerija aktsiatel (osadel) puudub usaldusväärne turuhind, kuid investeeringuobjekti aktsiatel (osadel) on usaldusväärselt määratav turuhind, võetakse soetatud aktsiad (osad) arvele nende turuhinnas. Emiteeritud aktsiate (osade) turuhind määratakse kaalutletult, lähtudes börsi noteeringutest või avalikustatud tehingute hindadest nii enne kui pärast aktsiate soetamise otsuse vastuvõtmist. Kui tehingupoolte aktsiatel (osadel) puudub usaldusväärne turuhind, võetakse soetatud aktsiad (osad) arvele nende bilansilises maksumuses. Märkus. Soetatud aktsia (osa) bilansilise maksumuse arvutamisel jagatakse investeeringuobjekti omakapital varem väljalastud ja märgitud aktsiate (osade) arvuga. Kui soetatud aktsiate eest tasutakse selleks otstarbeks emiteeritavate aktsiatega (osadega), ei lülitata aktsiate (osade) väljalaskmisega otseselt seotud väljaminekuid investeeringu soetusmaksumusse, vaid need väljaminekud kirjendatakse investeerija omakapitali kirjetel. Märkus. Investeerija poolt rahas juurdemakstud summa suurendab ostuhinda ja müüja poolt juurdemakstud summa vähendab ostuhinda, kui punktides 3–6 toodud tehingute puhul tasutakse osaliselt rahas.» 5. Punkt 5 Soetusmaksumus ja ümberstruktureerimine sõnastatakse järgmiselt: «Avalik-õiguslik juriidiline isik, sihtasutus, mittetulundusühing, riigi- või omavalitsusasutus kajastab riigi või kohaliku omavalitsuse vara ümberstruktureerimise käigus üleantud või vastuvõetud mitterahalist vara omakapitali kirjel Annetatud kapital. Märkus. Äriühinguna asutatud või äriühinguks ümberkujundatud ettevõtte majandustehinguid ei kajastata passivakirjel Annetatud kapital. Näide. Põhivara üleandmine ja vastuvõtmine Asutus XX annab põhivara üle asutusele YY. Asutuse XX bilansikontodel on põhivara soetusmaksumus 200 000 krooni ja akumuleeritud kulum on 150 000 krooni. Üleandja asutus XX koostab põhivara üleandmisel järgmise lausendi: Deebet: Annetatud kapital 50 000 Deebet: Akumuleeritud kulum 150 000 Kreedit: Põhivara (soetusmaksumus) 200 000 Vastuvõtja asutus YY koostab põhivara vastuvõtmisel järgmise lausendi: Deebet: Põhivara (soetusmaksumus) 200 000 Kreedit: Akumuleeritud kulum 150 000 Kreedit: Annetatud kapital 50 000»